28.12.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 354/16

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Sisserännanud töötajate integreerimine” (ettevalmistav arvamus)

2010/C 354/03

Raportöör: Luis Miguel PARIZA CASTAÑOS

Hispaania välis- ja koostööministeeriumi Euroopa Liidu asjade riigisekretäri Diego López Garrido esitas oma 23. juuli 2009. aasta kirjas tulevase eesistujariigi Hispaania nimel kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 262 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele taotluse koostada ettevalmistav arvamus teemal

„Sisserännanud töötajate integreerimine”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis arvamuse vastu 23. veebruaril 2010.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 461. istungjärgul 17.–18. märtsil 2010. aastal (17. märtsi istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 138, vastu hääletas 5, erapooletuks jäi 8 liiget.

1.   Järeldused ja ettepanekud

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juhib tähelepanu tööhõive- ning sisserände- ja integratsioonipoliitika loodavale lisaväärtusele Euroopa jaoks. Üksnes üksikriikide tasandil rakendatav poliitika ei anna tulemusi, mistõttu on vaja tugevdada kõnealuste poliitikavaldkondade alust ELi tasandil.

1.2   Sisserännanud töötajad aitavad positiivselt kaasa Euroopa majandusarengule ja heaolule. Demograafilisest olukorrast tulenevalt peab Euroopa Liit tulevikus vastu võtma senisest rohkem uusi sisserändajaid.

1.3   Majandusliku tulemuslikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse nimel tuleb tõhustada integreerimisprotsesse. Tööhõive on üks integratsiooni põhiaspekt.

1.4   Integratsiooni puhul on tegu kahesuunalise, vastastikuse sotsiaalse kohanemisprotsessiga, mida peavad soodustama hea valitsemistava ja tõhusad õigusnormid. Komitee kutsub nõukogu üles kiitma heaks direktiivi, millega tagatakse sisserännanud töötajatele ühine õiguste raamistik, ning tõhustama diskrimineerimisvastaseid õigusnorme.

1.5   Integreerimine töökohal võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise tingimustes on ka väljakutse sotsiaalpartneritele, kellel tuleb sellist integreerimist edendada kollektiivläbirääkimistel ja sotsiaaldialoogis, samuti ELi tasandil. Sisserännanud töötajad peavad integratsiooni suhtuma jaatavalt.

1.6   Ettevõtted tegutsevad üha mitmekesisemates keskkondades. On vaja, et ettevõtjad suhtuksid positiivselt kultuurilisse mitmekesisusse, et aidata kaasa integratsioonile ja samas ka avardada võimalusi.

1.7   Komitee teeb komisjonile ettepaneku taotleda komiteelt ettevalmistava arvamuse koostamist seoses Euroopa dialoogifoorumi loomisega tööjõu sisserände juhtimiseks, mis on ette nähtud Stockholmi programmis.

2.   Arvamuse taust

2.1   Eesistujariik Hispaania esitas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele taotluse koostada ettevalmistav arvamus eesmärgiga parandada sisserännanud töötajate integreerimist ELis. Seetõttu keskendub komitee käesolevas arvamuses sisserännanud töötajate tööturule integreerimisele ning teistele tööturuga otseselt ja kaudselt seotud aspektidele.

2.2   Sisserände- ja integratsioonipoliitika üldküsimusi käsitletakse vaid siis, kui neil on otsene seos käesoleva arvamusega. Komitee on vastu võtnud mitu integratsiooniküsimusi üldisemalt käsitlevat arvamust (1) ja on koostanud omaalgatusliku arvamuse, millega püütakse suurendada integratsiooni osatähtsust ELi uues sotsiaalmeetmete kavas sellistes valdkondades nagu haridus ja koolitus, sooline võrdõiguslikkus, tervishoid, eluasemepoliitika, perekonna- ja noorsoopoliitika, vaesus ja sotsiaalne tõrjutus jne.

2.3   Euroopal tuleb ühises sisserändepoliitikas pöörata senisest rohkem tähelepanu integratsioonile. Komitee moodustas alalise integratsioonialase uurimisrühma, mis teeb koostööd Euroopa Integratsioonifoorumiga.

2.4   Lissaboni lepinguga on loodud kindlam õiguslik alus (2) selleks, et Euroopa Liit toetaks „liikmesriike oma territooriumil seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike integratsiooni soodustamisel”.

3.   Sisserändajad aitavad kaasa Euroopa majandusarengule ja heaolule

3.1   Viimaste aastate jooksul on Hispaaniasse saabunud palju väljastpoolt ELi pärit sisserändajaid, kes otsivad endale uusi võimalusi. Sellegipoolest takistab paljude valitsuste rakendatav piirav poliitika ettevõtete võimalusi võtta sisserännanud töötajaid seadluslikult tööle.

3.2   Euroopa Komisjon kinnitas oma aruandes (3)„Tööhõive Euroopas 2008”, et „sisserändajad on alates 2000. aastast andnud ELi tööhõive tõusu ja majanduskasvu märkimisväärse panuse, aidates vähendada tööjõu ja oskustöötajate põuda ning suurendades tööturu paindlikkust.”

3.2.1   Ühises tööhõivearuandes aastateks 2009/2010 (4) märkis komisjon, et kuigi ELis valitseb töökohtade kadumise kriis, jätkub mitmes liikmesriigis ja teatavatel kutsealadel tööjõupuudus. Lisaks tegi komisjon ettepaneku tõhustada ennast ELis juba sisse seadnud ja kriisi all eriti rängalt kannatavate sisserändajate integratsiooni ning innustada ettevõtteid mitmekesistama oma tööjõudu ja rakendama nn mitmekesisuse hartasid.

3.3   Alates 2000. aastast on ELis 21 % SKP kasvust ja 25 % uutest töökohtadest saavutatud just tänu sisserändajate panusele. Mõned majandussektorid oleksid jäänud samale tasemele või nende kasv oleks olnud piiratud, kui suur osa nende töötajatest ei oleks olnud sisserännanud töötajad.

3.4   Ei maksa unustada, et mitmes riigis (Ühendkuningriik, Iirimaa, Rootsi jt) kaotati piirangud uute liikmesriikide kodanike töötamisele ELis.

3.5   Komitee soovib rõhutada paljude sisserändajate ettevõtlikkuse tähtsust: nad asutavad Euroopas ettevõtteid ning aitavad sel viisil luua töökohti ja jõukust, kuigi paljudes sisserändealastes õigusnormides seatakse neile raskesti ületatavaid takistusi.

3.6   Kuigi rändevoogude maht on olnud ELi eri liikmesriikides erinev, võib täheldada, et rohkem sisserändajaid vastu võtnud riikides on majandus- ja tööhõivekasv olnud suurem. Mõnes liikmesriigis, sealhulgas Hispaanias, Ühendkuningriigis, Iirimaal ja Itaalias, on sisserändajate osakaal teistest suurem (5).

3.7   Sisserändajate arvu suurenemine Euroopa ühiskondades põhjustab aga ka uusi probleeme ja kujutab endast olulist väljakutset sotsiaalse ühtekuuluvuse vallas. Euroopa ühiskonnad seisavad silmitsi paljude sisserändest tulenevate sotsiaalsete probleemidega, mis vajavad terviklikku lähenemisviisi, nagu komitee on teistes arvamustes soovitanud.

3.8   Komitee arvates avaldub paljudes sotsiaalsetes probleemides (rassism, kuritegevus, sooline vägivald, marginaliseerimine, koolist väljalangemine jne) integreerimise parandamise vajadus. Sageli on (oma)valitsused, eriti kohalikul tasandil, probleemidega ülekoormatud.

3.9   Mõnikord kajastatakse sisserändega seotud probleeme meedias kõmu-uudisena, luues elanikkonnas ebakindluse tunnet. Ka mõned poliitilised juhid kasutavad kõnealuseid probleeme ära oportunistlikult ja vastutustundetult.

3.10   Komitee täheldab murega, et rassism ja ksenofoobia esinevad paljudes ühiskonnasektorites. Äärmuslaste erakonnad ja liikumised kasutavad sisserändest tulenevaid probleeme, et levitada inimeste seas hirmu ning edendada ebatolerantset, vägivaldset ja inimõiguste vastast poliitikat.

3.11   Rassism on kriminaalõiguse kohaselt kuritegu, ent paljudel juhtudel suhtuvad ametivõimud ja ühiskonna liidrid juhtunusse lubamatult sallivalt. Õiguskaitse- ja kohtuasutustel, arvamusekujundajatel, meedial ja poliitilistel juhtidel on vaja muuta oma hoiakuid ning võidelda rassismi vastu senisest otsustavamalt ja suuremat sotsiaalset eeskuju andes.

4.   Euroopasse suunduv sisseränne kasvab tulevikus

4.1   ELi demograafilisest olukorrast selgub, et elanikkonna vananemise ja madala sündimuse tagajärjel vajavad tööturud paljude sisserännanud töötajate panust. Eurostati värskeimate demograafiliste prognooside kohaselt hakkab tööealine elanikkond vähenema pärast 2012. aastat ja seda ka juhul, kui sisserändajate arv ulatuks käesoleval aastakümnendil igal aastal 1,5 miljonini. Kui sisserändajate arv järgmise aastakümnendi jooksul ei suurene, väheneb tööealine elanikkond 14 miljoni inimese võrra.

4.2   Samas on teada, et töötajate piiriülene liikuvus on suurenemas kogu maailmas, kuna paljud inimesed on sunnitud oma koduriigist lahkuma inimväärse töö puudumise tõttu päritoluriigis ning osa neist soovib minna Euroopasse otsima uusi töö- ja isikliku eluga seotud võimalusi.

4.3   Komitee peab sisserändajate soovi Euroopasse elama asuda suurepäraseks võimaluseks.

4.4   Selleks, et sisserändajad leiaksid oma võimaluse ja et Euroopa ühiskonnad parandaksid sotsiaalset ühtekuuluvust, peab komitee vajalikuks rakendada sotsiaalset integratsiooni parandavat poliitikat, kuna rände õnnestumine nii sisserännanud töötajate kui ka vastuvõtvate ühiskondade seisukohast sõltub sellest, kuidas edenevad integreerimisprotsessid.

4.5   Majanduskriis ja tööpuuduse kasv puudutab ühiskonna kõiki sektoreid, kohalikke töötajaid ja sisserändajaid. Euroopa tööturgude andmetest selgub, et madala kvalifikatsiooniga ja ebakvaliteetsetel töökohtadel töötavad sisserännanud töötajad langevad esimesena kriisi ohvriks ning tööpuudus puudutab suuremal määral naissoost sisserändajaid.

4.6   Praegu Euroopas täheldatavast majanduslangusest ja tööpuuduse kasvust hoolimata selgub demograafilistest aruannetest, et pärast kriisist ülesaamist ning majandus- ja tööhõivekasvu taseme taastumist vajatakse uute sisserändajate panust, et täiendada Euroopa tööturgude vajadusi vastavalt iga liikmesriigi omapärale.

5.   Euroopa õigusaktid riiki lubamise kohta: lahendamist ootav küsimus

5.1   Pärast seda, kui Euroopa Liit asus kümme aastat tagasi võtma meetmeid rakendamaks ühist sisserändepoliitikat, on peamine raskus olnud uute sisserändajate riiki lubamist reguleerivate õigusaktide väljatöötamine, arvestades seda, et igal liikmesriigil on oma õigusaktid väga erinevate rõhuasetustega.

5.2   Sisserändealased poliitikameetmed ja õigusaktid ning juurdepääs tööhõivele on seotud tööturgude arenguga, mistõttu on vaja sotsiaalpartnerite aktiivset osalemist. Lähtepunktiks peab aga igatahes olema sisserändajate inimõiguste kaitse.

5.3   Komitee arvates peaksid sisserändealased õigusaktid lihtsustama sisserännanud töötajate integreerimist uute kodanikena, isikutena, kellel on õigused, mida tuleb kaitsta, ning mitte ainult tööjõuna, kelle abil rahuldada tööturgude vajadusi.

5.4   Sotsiaalpartnerid peavad osalema eri tasanditel. Komitee suhtub huviga komisjoni ettepanekusse luua Euroopa dialoogifoorum tööjõu rände juhtimiseks. Sotsiaalpartneritel on võimalik foorumi tegevuses osaleda.

5.5   Komitee tegi ettepaneku luua ühine sisserändepoliitika ja ühtlustatud õigusaktid, et sisserändajad saabuksid seaduslikke võimalusi kasutades, et neid koheldaks õiglaselt, kaitstaks nende põhiõigusi ning parandataks nende integreerimist.

5.6   Ent siiski ei ole Euroopas sisserändajaid vastu võetud asjakohaste õigusnormide ja poliitiliste meetmete abil; enamiku riikide poliitikameetmete ja õigusnormide piirava iseloomu tõttu on paljud sisserändajad saabunud Euroopa Liitu ebaseaduslikult ning on sunnitud töötama varimajanduses. Komitee arvates tuleb ELil võtta uusi algatusi, et muuta ebaseaduslik töö seaduslikuks.

5.7   Komitee leiab, et lihtsustades menetlusi seaduslikuks sisserändeks, väheneb ebaseaduslik sisseränne ja oht, et mõned ebaseaduslikud sisserändajad langevad kuritegelike salakaubaveo ja inimkaubanduse võrgustike ohvriks. Stockholmi programmis sisalduvad ELi võetud uued kohustused, et võidelda kõnealuste kuritegelike võrgustike vastu.

5.8   Komitee arvates on piiravatel poliitikameetmetel väga negatiivne mõju integratsiooniprotsessidele, kuna nende puhul suhtutakse sisserändajatesse kui inimestesse, kes ei ole teretulnud ja keda ei tohiks vastu võtta.

5.9   Vahel kaasnevad kõnealuste meetmetega poliitilised ja ühiskondlikud arvamusavaldused, milles peetakse sisserännet kuriteoks, põhjustades tõrjutust ning soodustades ksenofoobiat ja diskrimineerimist.

5.10   ELil on nüüd Euroopa sisserände- ja varjupaigapaktist tulenev raamistik, mida rakendatakse järgmiste aastate jooksul Stockholmi programmi kaudu. On oodata, et tänu Lissaboni lepingule on lihtsam jõuda nõukogus kokkuleppele, ning ka Euroopa Parlamendi kaasotsustamisõigus aitab kaasa õigusaktide ühtlustamisele.

5.11   Komitee oleks eelistanud valdkondadeülest õigusakti, ent nõukogu ja komisjon otsustasid valdkondlike direktiivide koostamise kasuks. Hiljuti kiideti heaks nn sinine kaart, (6) et lihtsustada kõrgelt kvalifitseeritud töötajate vastuvõtmist Euroopa Liitu. Komisjon kavatseb lähikuudel koostada järgmisi uute direktiivide ettepanekuid.

5.12   Komitee arvates on esmatähtis tagada, et ELil oleksid sobivad riiki sisenemise lubamist reguleerivad õigusnormid, kuna integratsioon on paljuski seotud võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimisega. Seepärast toetas komitee (7) (siiski mõne parandusettepanekuga) sisserännanud töötajate õigusi käsitlevat raamdirektiivi, mille ettepaneku esitas komisjon (8) ja mille arutamine jätkub nõukogus. Praeguses, nõukogus arutlusel olevas versioonis kasutatav lähenemisviis ei ole kodanikuühiskonna ega komitee seisukohalt piisav ega vastuvõetav.

5.13   Nõukogul tuleb heaks kiita raamdirektiiv, millega tagatakse kõigile sisserändajatele piisavad õigused ja takistatakse diskrimineerimist. Komitee teeb ELi eesistujariigile Hispaaniale ettepaneku suunata nõukogus raamdirektiivi üle peetavad arutelud ümber, et see kiiresti heaks kiidetaks. Samas tuleb tagada, et sellesse kaasataks asjakohane süsteem, mis hõlmab ühtseid õigusi kõikjal ELis ning tugineb sisserändajate võrdsele kohtlemisele, eelkõige tööalaste ja sotsiaalõiguste vallas.

5.14   Komitee võttis hiljuti vastu omaalgatusliku arvamuse, milles kutsutakse üles austama sisserändealastes õigusaktides põhiõigusi (9) ning esitatakse ettepanek õiguste ja kohustuste edasiarendatud raamistiku kohta. Lisaks vajab muutmist perekonna taasühinemist käsitlev direktiiv.

6.   Tööhõive on integreerimisprotsessi üks esmatähtis osa

6.1   Integratsiooni puhul on tegu kahesuunalise, vastastikuse sotsiaalse kohanemisprotsessiga, mille osapooled on sisserändajad ja vastuvõttev ühiskond. See on esimene integratsioonipoliitika ühistest juhtpõhimõtetest, mille nõukogu kiitis heaks 2004. aasta aprillis.

6.2   Integratsioon eeldab ametiasutuste, sotsiaalpartnerite ja eri organisatsioonide tugevat juhirolli. Avaliku sektori poliitika saab kõnealustele sotsiaalsetele protsessidele kaasa aidata, kuid samuti on esmatähtis kodanikuühiskonna aktiivne osalemine. Sellega seoses rõhutas komitee ühes teises arvamuses (10) kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli.

6.3   Aga ka sisserännanud töötajad peavad integratsiooni suhtuma jaatavalt ja tegema jõupingutusi vastuvõtva ühiskonna keele õppimisel ning selle seaduste ja kommetega tutvumisel.

6.4   Komitee osaleb koos komisjoniga Euroopa Integratsioonifoorumi tegevuses ja soovib juhtida veel kord tähelepanu sellele, kuivõrd oluline on kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemine ja nendega konsulteerimine eri valitsemistasanditel.

6.5   Sisserändaja päritolu inimeste integreerimine hõlmab enamat kui ainult tööga seonduvat, mida käsitletakse käesolevas arvamuses. Erilist tähtsust omab integreerimine perekonnaringis, ent ka koolides ja ülikoolides, linnades ja naabruskondades, usuasutustes, spordi- ja kultuuriühingutes jne.

6.6   Töö on üks integratsiooniprotsessi võtmeelement, kuna inimväärsed töökohad on olulise tähtsusega sisserändajate majandusliku sõltumatuse saavutamisel ning aitavad tugevdada sotsiaalseid sidemeid ja suurendada vastuvõtva ühiskonna ja sisserändajate vastastikust mõistmist.

6.7   Sotsiaalse Euroopa aluse moodustab töö ning integratsioon on esmatähtis sotsiaalse Euroopa arengu jaoks. Euroopa ettevõtted on ühiskonna lahutamatu osa ning integratsioon vastab nende huvidele ja nad aitavad sellele aktiivselt kaasa.

6.8   Majanduskriisi ja tööpuuduse kasvu tagajärjel nõrgenevad integreerimisprotsessid ning levivad teatavad konfliktid ühiskonnas ja tööturul. Komitee arvates peavad neis tingimustes oma jõupingutusi kahekordistama kõik osalejad: sisserändajad, ametiasutused, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond.

6.9   Sisserännanud töötajaid tuleb Euroopas kohelda õiglaselt, sest neid kaitsevad rahvusvahelised inimõiguste konventsioonid ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonides sätestatud põhimõtted ja õigused. Ühes teises arvamuses (11) nimetas komitee õigusi ja kohustusi, mis tuleb sisserännanud töötajatele ELi õigusaktidega tagada.

6.10   Komitee arvates tuleb õigusakte ja üksikriikide poliitikat täiendada koostöös sotsiaalpartneritega, sest tööalane integratsioon on ka ühiskonna suhtumise ning ametiühingute ja tööandjate võetavate kohustuste küsimus.

6.11   Riiklikud tööhõiveteenistused peavad edendama programme, millega tagada sisserändajatele parem juurdepääs tööhõivele. Selleks tuleb hõlbustada kutsekvalifikatsioonide tunnustamist, parandada keeleõpet ja erialast koolitust kedagi diskrimineerimata ning jagada asjakohast teavet vastuvõtva riigi tööhõivesüsteemi kohta.

6.12   Ametiühingud, tööandjate organisatsioonid, sisserändajate ühendused ja teised kodanikuühiskonna organisatsioonid etendavad väga olulist rolli teabe edastamisel ja sisserändajate jaoks tööhõivele parema juurdepääsu võimaldamisel.

6.13   Enamik Euroopa ettevõtetest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kes pakuvad tööd enamikule tööealistele inimestele, sh ka sisserändajatele. Seetõttu toimub just VKE-des suur osa sotsiaalsest integreerimisprotsessist.

7.   Võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine kui integratsiooni alustalad

7.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab esmatähtsaks seda, kuidas sisserändajaid ametiasutustes ja ettevõtetes vastu võetakse ja koheldakse – sageli on nad ebasoodsas olukorras võrreldes kohalike töötajatega.

7.2   Olukord erineb liikmesriigiti ning erinevad on ka riikide tööseadused ja sotsiaalsed tavad, ent paljud sisserännanud töötajad on Euroopas ebasoodsas olukorras ning neil on raskusi seoses töökoha leidmise ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega. Lisaks ei räägi nad sageli kohalikku keelt ega tunne kohalikke seadusi, tavasid või ühiskonna institutsioone.

7.3   Lähtepunktiks on tõhusad diskrimineerimisvastased õigusnormid, ent liikmesriikide tasandil kehtib jätkuvalt õigusnorme, millega diskrimineeritakse sisserändajatest töötajaid kohalike töötajatega võrreldes. Töötajaid diskrimineeritakse – kas otseselt või kaudselt – eelkõige nende rahvusliku, etnilise või kultuurilise päritolu tõttu.

7.4   Võrdne kohtlemine ja diskrimineerimisvastased meetmed on integratsioonipoliitika alustalad. Lähtudes integratsiooni kahesuunalisusest, on komitee seisukohal, et ettevõtted, ametiühingud ja ametivõimud peaksid sisserännanud töötajatele tagama võrdse kohtlemise ja vältima mis tahes diskrimineerimist.

7.5   Tööandjad ja sisserännanud töötajad peavad järgima igas ettevõttes või sektoris kehtivaid töönorme ja kollektiivlepinguid kooskõlas riiklike seaduste ja tavadega. Komitee soovib rõhutada, et rassism ja diskrimineerimine on kuritegelikud käitumisviisid, mis peavad ettevõtetes olema tööõiguse raames karistatavad.

7.6   Tööalase integratsiooni soodustamiseks on vaja teavitada sisserännanud töötajaid tööseadustest ja kollektiivlepingutest, milles on sätestatud nende õigused ja kohustused töökohal.

7.7   Integratsiooni soodustav poliitiline ja ühiskondlik õhkkond aitaks kaasa sisserännanud töötajate osalemisele ametivõimude edendatavates integratsioonimeetmetes ja -programmides, nt keeleõpe ning riigi seaduste ja tavadega tutvumine.

7.8   ELi direktiivid, mis käsitlevad võrdset kohtlemist tööl (12) ja võrdset kohtlemist rassilisest või etnilisest päritolust olenemata, (13) on olulise tähtsusega õiguslikud vahendid õigusaktide väljatöötamisel ja tavade kujundamisel liikmesriikides võitluseks diskrimineerimisega ja tööellu integreerimise toetamiseks.

7.9   Euroopa Parlament võttis hiljuti vastu resolutsiooni uue, juba kehtivaid direktiive täiendava diskrimineerimisvastase direktiivi (14) kohta. Ka komitee koostas sel teemal arvamuse, milles ta väljendas toetust komisjoni ettepanekule ja soovitas pöörata tähelepanu mitmekordsele diskrimineerimisele. Kui kõnealune uus direktiiv lõpuks vastu võetakse, laiendatakse sellega mittediskrimineerimise põhimõtet sellistele valdkondadele nagu haridus, tervishoid, sotsiaalkaitse ja eluase.

7.10   Komitee on seisukohal, et diskrimineerimisvastaseid direktiive ei ole liikmesriikide õigusesse korralikult üle võetud, mistõttu puuduvad mitmes liikmesriigis tõhusad diskrimineerimisvastased õigusnormid. Uuest direktiivist saab pärast selle vastuvõtmist väga väärtuslik õigusvahend.

7.11   Sotsiaalpartneritel, kes on tööturgude toimimise peamised tegurid ning Euroopa majanduselu ja sotsiaalvaldkonna peamised tugisambad, on integratsioonis oluline roll. Kollektiivsete läbirääkimiste puhul peavad nad teadvustama seoses sisserändajate integreerimisega endal lasuvat vastutust ning kõrvaldama kollektiivlepingutest, töönormidest ja töötavadest kõik otseselt või kaudselt diskrimineerivad elemendid.

7.12   Kollektiivläbirääkimistel ja eriti ettevõtetes tuleb kehtestada mehhanismid tagamaks, et juurdepääs tööhõivele ja töölevõtmine toimuksid kooskõlas võrdsete võimaluste põhimõttega. Antud valdkonnas on eriti oluline, et oleksid olemas vahendid, mis võimaldavad vältida mitte ainult otsest, vaid ka kaudset diskrimineerimist.

7.13   Tegelikult aga ei ole paljudele sisserännanud töötajatele praegu tagatud palga ja töötingimuste osas võrdne kohtlemine. Sotsiaalpartneritel ja tööturuasutustel tuleb välja töötada menetlused diskrimineerimise vältimiseks ja aktiivselt edendada võrdseid võimalusi.

7.14   Euroopas on välja kujunemas kaheosaline tööhõivemudel, milles kvaliteetsed töökohad nähakse ette enamikule Euroopa kodanikele ja kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajatele ning ebakvaliteetsed töökohad on mõeldud enamikule sisserändajatele. Sellepärast on ebakvaliteetsed töökohad samuti üks diskrimineerimist soodustav tegur, kui sisserändajaid koheldakse kui kõige haavatavamat tööjõudu.

7.15   Komitee on mitmes arvamuses soovitanud, et liikmesriigid parandaksid kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteeme (15) ning et ELis võetaks kasutusele kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteem, mida saaks kasutada sisserännanud töötajate jaoks (16). Euroopa ettevõtetes teevad paljud sisserändajad tööd, mille tase jääb nende kvalifikatsioonitasemest allapoole.

7.16   Ka ametialase karjääri ja edutamise osas on paljud sisserännanud töötajad ebasoodsamas olukorras ja saavad diskrimineerimise osaliseks. Tööseadused, kollektiivlepingud ja ettevõtete tavad peavad tagama võrdsete võimaluste põhimõtte järgmise töötajate edutamisel. Siin on sotsiaalpartnerid kutsutud võtma uusi algatusi.

7.17   Kutse- ja tööalane koolitus on väga oluline vahend, millega parandada sisserännanud töötajate tööhõivevõimalusi, ent mõne liikmesriigi seaduste ja tavade kohaselt ei lubata kolmandate riikide kodanikel koolitustel osaleda või neid võimalusi piiratakse. Komitee on seisukohal, et ametivõimudel ja sotsiaalpartneritel tuleb soodustada sisserännanud töötajate juurdepääsu koolitustele võrdsetel tingimustel ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgides.

7.18   Mõned liikmesriigid rakendavad koostöös ettevõtetega koolitusprogramme sisserändajate päritoluriikides enne neile elamisloa andmist, aidates seeläbi kolmandate riikide kodanikel pärast Euroopasse saabumist tööturule integreeruda.

7.19   Euroopa Liit ei ole seni veel leidnud rahuldavat lahendust Euroopa töötajate pensioniõiguste ülekantavuse küsimusele. Sisserännanud töötajatel on samuti palju probleeme, mis tulenevad riiklikest õigusnormidest, millega ei tagata piisavalt Euroopas töötamise ajal omandatud pensioniõigusi. Selle põhjused erinevad suuresti ning sõltuvad riikide õigusnormidest ja kolmandate riikidega sõlmitud lepingutest.

7.20   Komitee soovitab Euroopa Komisjonil teha algatus – nt õigusakti vastuvõtmiseks –, mille eesmärk on tagada ELis töötavatele sisserännanud töötajatele pensioniõigused, kui nad muudavad oma elukohta ELis, naasevad oma päritoluriiki või asuvad elama mõnda teise riiki.

7.21   Ametiühingud peavad oma liikmete hulka kaasama ka sisserännanud töötajaid ning hõlbustama nende juurdepääsu esindavatele ja juhtivatele ametikohtadele. Enamikus Euroopa ametiühingutes on välja kujunenud head tavad, et tagada võrdne kohtlemine ja diskrimineerimisvastane võitlus.

7.22   Komitee leiab, et on vaja aktiivset poliitikat ja sotsiaalpartnerite suuremat pühendumist, et edendada integratsiooni soodustavaid ühiskondlikke hoiakuid, võrdset kohtlemist ja võitlust diskrimineerimisega töökohal. Euroopa sotsiaaldialoog võib pakkuda sobiva raamistiku selleks, et sotsiaalpartnerid võtaksid endale uusi kohustusi sellisel tasemel, nagu nad asjakohaseks peavad.

7.23   Euroopa Põhiõiguste Amet on uurinud (17) etnilise päritolu alusel toimuvat tööalast diskrimineerimist Euroopa tööturgudel ja leidnud, et õigusnormidest hoolimata esineb väga palju diskrimineerimist.

8.   Mitmekesisuse haldamine

8.1   Euroopa ühiskonnad muutuvad üha mitmekesisemaks ja see mitmekesisus kasvab tulevikus veelgi. Sisserändajate edukas integreerumine tööturule õnnestub vaid siis, kui suhtutakse positiivselt kultuurilisse mitmekesisusse, mis pakub ettevõtetele ja töötajatele üha suuremat huvi.

8.2   Suurettevõtetel on oma ettevõttekultuur, mida on aja jooksul kujundatud töötajate seas, sotsiaalses keskkonnas ja suhetes klientidega.

8.3   Euroopa ettevõtted tegutsevad üha mitmekesisemaks muutuvates linnades. Regioonide Komitee ja Dublini fond vahetasid CLIPi võrgustiku (18) vahendusel kogemusi, et parandada mitmekesisust avaliku sektori töökohtadel.

8.4   Sisserändest tekkiv kultuuriline mitmekesisus on uus väljakutse, millega tuleb tegeleda, et laiendada ettevõttekultuuri, kui eri tasanditele (juhid, kesktaseme juhid ja ülejäänud töötajad) saabub uusi töötajaid.

8.5   Globaliseerumine aitab samuti kaasa sellele, et ettevõtted liiguvad ringi uutes sotsiaalsetes ja kultuurilistes keskkondades ning uutel turgudel, suheldes eri kultuuritaustaga klientidega.

8.6   Paljudes ettevõtetes tunnistatakse mitmekesisuse haldamise kasulikkust. Viimastel aastakümnetel toimunud arengu tõttu teenustemajanduse poole kasvas ettevõtete ja klientide vaheliste kontaktide osatähtsus. Lisaks pani globaliseerumine ettevõtteid otsima uusi turge kogu maailmas. Selle tulemusel peavad ettevõtted toime tulema üha mitmekesisemate klientide ja kasutajatega.

8.7   Kõnealuse mitmekesisuse tõhus haldamine ettevõttes võimaldab kasutada paremini kõigi – erineva päritolu ja kultuuritaustaga – töötajate oskusi ning muuta tõhusamaks ka ettevõtte välissuhted samuti mitmekesise turuga.

8.8   Mitmekesisust edukalt haldavatel ettevõtetel on paremad eeldused talentide ligimeelitamiseks kõikjalt maailmast ja klientide leidmiseks uutelt turgudelt. Lisaks võivad suureneda ettevõtte töötajate loovus ja innovatsioonisuutlikkus, kui kõik töötajad (k.a sisserändajad) tunnevad end ettevõttes teretulnuna.

8.9   Euroopa väikestel ettevõtetel ei ole üldjuhul inimressursside haldamise jaoks eraldi osakonda, mille tõttu on vaja, et nad saaksid toetust ametiasutuste ja tööandjate organisatsioonide spetsialiseerunud struktuuridelt.

8.10   Mitmekesisuse haldamine põhineb võrdse kohtlemise ja diskrimineerimisvastase võitluse alaste meetmete rangel rakendamisel. Ent see eeldab ka programmide loomist sisserännanud töötajate vastuvõtu jaoks, meetmeid kultuurierinevustega kohanemiseks, keelelise mitmekesisusega arvestavaid teabevahetussüsteeme, vahendusmenetlusi konfliktide lahendamiseks jne.

8.11   Mitmekesisuse haldamiseks on vaja väljaõpet. Ettevõttesisesesse koolitusse võiks hõlmata eri rühmad: ettevõtte juhtkond, kesktaseme juhid ja kogu töötajaskond ning koolitust võidakse pakkuda ka ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide raames.

8.12   Nii ettevõtete kui ka ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide juurde tuleb luua mitmekesisuse haldamisega tegelevad osakonnad, kelle ülesanne on algatuste edendamine, tulemuste hindamine ja muutuste algatamine.

8.13   Ametivõimud peavad osalema ettevõtetes toimuvas mitmekesisuse haldamises ning pakkuma majanduslikke ja maksustiimuleid innustamaks ettevõtteid koostama mitmekesisuse kavasid. Samuti peavad nad soodustama heade tavade levitamist, koolitusprogrammide rakendamist ja teadlikkuse tõstmise kampaaniate korraldamist.

9.   Varimajanduse ja ebaseadusliku sisserändega seotud integreerimisraskused

9.1   Ebaseaduslikult riigis viibivad dokumentideta sisserännanud töötajad on sunnitud töötama varimajanduses mitteametlikul töökohal, mille tõttu tõuseb varimajanduse ja mitteametliku töö osakaal nende liikmesriikide majanduses, kus elab palju ebaseaduslikke sisserändajaid.

9.2   Paljudel juhtudel kasutavad teatavad tööandjad ebaseaduslikke sisserändajaid tööjõuna armetult ära. Komitee võttis vastu arvamuse (19) direktiivi ettepaneku kohta, millega kavandatakse kehtestada karistused ebaseaduslike sisserändajate tööjõudu ärakasutavatele tööandjatele.

9.3   Majapidamistöid tegevad dokumentideta naistöötajad on väga haavatavas olukorras ja mõnel juhul peaaegu orja seisuses. Mõne riigi õigusnormides ei ole majapidamistööde puhul täies mahus tagatud tööalased ja sotsiaalsed õigused. Need probleemid teravnevad veelgi, kui sel alal töötajad viibivad riigis ebaseaduslikult ja töötavad varimajanduses. Komitee soovitab Euroopa Komisjonil käivitada uusi algatusi, et kaitsta asjakohaselt kõnealuste naistöötajate töö- ja kutsealaseid õigusi.

9.4   Mõne riigi õigusnormides on viimastel aastatel hakatud käsitama kuritegelikena humanitaarabi organisatsioone, mis aitavad riigis ebaseaduslikult viibivaid inimesi, et vältida nende sotsiaalset tõrjutust ja lihtsustada nende integreerimist. Komitee märgib, et kõnealused õigusnormid on vastuolus inimõigustega ja solidaarsuse moraalse põhimõttega. Euroopa Komisjon ja Viinis asuv põhiõiguste amet peavad andma kõnealustele olukordadele hinnangu ja käivitama vajalikud algatused.

9.5   Kuna sotsiaalne integreerimine on raskem siis, kui sisserändajad viibivad riigis ebaseaduslikult, soovitas komitee alustada ebaseaduslike sisserändajate üksikjuhtumipõhist seadustamist, võttes arvesse inimeste juurdumist ühiskonda ja tööellu ning lähtudes kohustustest, mis Euroopa Ülemkogu võttis Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti (20) raames, milles lepiti kokku kasutada siseriiklike õigusnormide raames üksikjuhtumipõhist seadustamist humanitaar- või majanduslikel põhjustel, eriti töövaldkondades, kus töötab palju ebaseaduslikult riigis viibivaid inimesi.

10.   Stockholmi programmi algatused

10.1   Komisjon tegi ettepaneku luua Euroopa dialoogifoorum tööjõu rände juhtimiseks, foorumi töös peaksid osalema ettevõtjad, ametiühingud, tööhõiveametid ja muud asjaomased osapooled.

10.2   Komitee teeb komisjonile ettepaneku taotleda komiteelt sarnaselt Euroopa integratsioonifoorumi loomisel kasutatud menetlusega ettevalmistava arvamuse koostamist 2010. aasta jooksul, et komitee saaks kõigi asjaomaste poolte osalusel teha ettepanekuid selle kohta, milline koosseis võiks olla kõnealusel Euroopa foorumil, millega komitee sooviks teha koostööd.

10.3   Komisjon tegi samuti ettepaneku, et EL koostaks sisserände-eeskirja, millega tagatakse seaduslikult saabunud sisserändajatele ühtne ja ELi kodanike omaga võrreldav õiguste tase. See olemasolevate õigusaktide kodifitseeritud versioon hõlmab vajaduse korral muudatusi, mida tuleks teha kehtivate sätete lihtsustamiseks või täiendamiseks ning nende paremaks kohaldamiseks.

10.4   Komitee arvates peab ELi sisserändealaste õigusaktidega kaasnema ühine valdkondadeülene õiguste raamistik (üleeuroopaline statuut), millega tagatakse Euroopas sisserändajate õiguste ja vabaduste austamine ja kaitse nende kutsealast ja õiguslikust seisundist sõltumata. Kui nõukogus arutlusel olev raamdirektiiv võetakse vastu sellisena, et sellega tagatakse kaitse kõrge tase, oleks raamdirektiiv hea õiguslik vahend sisserändajate õiguste kaitsmiseks.

10.5   Komitee tervitab komisjoni algatust koostada ELi sisserände-eeskiri, eeldusel et tegemist on õigusakti ettepanekuga, millega tagatakse sisserändajatele põhiõigused ning ühtne ja ELi kodanike omaga võrreldav õiguste tase.

---

(1)  ELT C 27, 3.2.2009. ELT C 128, 18.5.2010, lk 29.

ELT C 80, 30.3.2004.

ELT C 318, 23.12.2006.

EÜT C 125, 27.5.2002.

ELT C 208, 3.9.2003.

(2)  Artikkel 79.

(3)  KOM(2008) 758 lõplik.

(4)  KOM(2009) 674 lõplik.

(5)  „The Economic and Fiscal Impact of Immigrants”, National Institute of Economic and Social Research („Sisserändajate majandus- ja fiskaalmõju”, Majandus- ja Sotsiaaluuringute Riiklik Instituut), oktoober 2007, ning „Coyuntura espańola - Los efectos de la inmigración sobre el empleo y los salarios”, Informe Mensual de la Caixa („Majanduslik olukord Hispaanias – sisserände mõju tööhõivele ja palkadele”, hoiukassa „La Caixa” igakuine aruanne), nr 295, oktoober 2006.

(6)  Direktiiv 2009/50/EÜ.

(7)  ELT C 27, 3.2.2009.

(8)  KOM(2007) 638 lõplik.

(9)  ELT C 128, 18.5.2010, lk 29.

(10)  ELT C 318, 23.12.2006.

(11)  ELT C 128, 18.5.2010, lk 29.

(12)  Direktiiv 2000/78/EÜ.

(13)  Direktiiv 2000/43/EÜ.

(14)  P6_TA (2009) 0211.

(15)  Vt eelkõige ELT C 162, 25.6.2008, lk 90.

(16)  Vt muu seas ELT C 218, 11.9.2009.

(17)  „European Union Minorities and Discrimination Survey (EU-MIDIS): Main Results Report” („Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise teemaline uuring: peamiste tulemuste kokkuvõte”), Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, 9.12.2009.

(18)  „Cities for local integration policies for migrants” („Linnad sisserändajate integratsioonipoliitika kujundamiseks kohalikul tasandil”) on Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi hallatav, rohkem kui 30-st Euroopa linnast koosnev võrgustik.

(19)  ELT C 204, 9.8.2008.

(20)  Euroopa Liidu Nõukogu, 13440/08, 24. september 2008.

---