Uuringu andmed

CGNR 001

–

Põllumajandusliku majapidamise tunnus

Põllumajandusliku majapidamise kordumatu tunnus on andmete edastamisel kasutatav numbriline identifitseerimistunnus.

Põllumajandusliku majapidamise asukoht

Põllumajandusliku majapidamise asukoht on seal, kus toimub tema põhiline põllumajanduslik tegevus.

CGNR 002

–

Geograafiline asukoht

Põllumajandusliku majapidamise asukoha INSPIRE statistiliste üksuste ruutvõrgu 1 km ruudu kood üleeuroopaliseks kasutamiseks (1). Seda koodi kasutatakse üksnes andmete edastamisel.

Andmete levitamiseks kasutatakse lisaks tavapärastele tabelikujuliste andmete aimatavuse kontrolli mehhanismidele 1 km ruutvõrku üksnes juhul, kui ruutvõrgus on rohkem kui 10 põllumajanduslikku majapidamist; kui see tingimus ei ole täidetud, kasutatakse vastavalt vajadusele pesastatud 5 km, 10 km või suuremaid ruutvõrke.

CGNR 003

–

NUTS 3 piirkond

Selle NUTS 3 (2) piirkonna kood (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1059/2003) (3), milles majapidamine asub.

CGNR 004

–

Põllumajanduslikku majapidamist mõjutavad looduslikust eripärast tingitud piirangud vastavalt määrusele (EL) nr 1305/2013

Teave looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade kohta tuleb esitada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (4) artikliga 32.

Põllumajandusliku majapidamise õiguslik vorm

Põllumajandusliku majapidamise õiguslik vorm sõltub majapidamise valdaja seisundist.

Põllumajandusliku majapidamise eest vastutab õiguslikult ja majanduslikult:

CGNR 005

–

Iseseisva põllumajandusliku majapidamise puhul füüsiline isik, kes on ainuvaldaja

Füüsiline isik, kes on sellise põllumajandusliku majapidamise valdaja, mis ei ole ühise juhtimise kaudu ega muul sellisel viisil seotud ühegi teise valdaja põllumajandusliku majapidamisega.

Põllumajanduslikke majapidamisi, mis vastavad sellele tingimusele, nimetatakse ainuvaldajaga põllumajanduslikeks majapidamisteks.

CGNR 006

–

–

Kui jah, siis kas valdaja on ka põllumajandusliku majapidamise juht?

CGNR 007

–

–

–

Kui ei, siis kas põllumajandusliku majapidamise juht on valdaja pereliige?

CGNR 008

–

–

–

–

Kui jah, siis kas põllumajandusliku majapidamise juht on valdaja abikaasa?

CGNR 009

–

Ühisomand

Füüsilised isikud, kes on sellise põllumajandusliku majapidamise ainuvaldajad, mis ei ole seotud ühegi teise valdaja põllumajandusliku majapidamisega, ning kes valdavad ja juhivad põllumajanduslikku majapidamist ühiselt.

CGNR 010

–

Kaks või enam füüsilist isikut, kes on osanikud, kuna tegemist on põllumajanduslike majapidamiste ühendusega

Majapidamiste ühenduse osanikud on füüsilised isikud, kes omavad, rendivad või juhivad muul viisil ühiselt põllumajanduslikku majapidamist või kes juhivad ühiselt oma isiklikke majapidamisi, justkui oleks tegemist ühe majapidamisega. Koostöö aluseks peab olema seadus või kirjalik leping.

CGNR 011

–

Juriidiline isik

Muu õigussubjekt kui füüsiline isik, kellel on üksikisiku tavapärased õigused ja kohustused, nt õigus olla kohtuasjades hagejaks ja kostjaks (üldine iseseisev õigusvõime).

CGNR 012

–

–

Kui jah, siis kas põllumajanduslik majapidamine kuulub ettevõtete kontserni?

Ettevõtete kontsern on õiguslike ja/või finantssidemetega seotud ettevõtete ühendus, mida juhib kontserni pea.

Ettevõte on juriidiliste üksuste väikseim rühm, mis moodustab kaupu või teenuseid tootva organisatsioonilise üksuse, mis on oma otsuste tegemisel teatavas ulatuses sõltumatu, eriti käibevahendite paigutamise suhtes. Ettevõte tegutseb ühel või enamal alal ühes või mitmes kohas. Ettevõtte võib moodustada ka ainult üks juriidiline üksus.

CGNR 013

–

Põllumajanduslik majapidamine on ühismaa üksus

Andmete kogumise ja talletamise kontekstis on „ühismaa põllumajandusüksus“ üksus, mis koosneb kasutatavast põllumajandusmaast, mida kasutavad ühiste õiguste alusel muud põllumajanduslikud majapidamised.

CGNR 014

–

Valdaja saab põllumajandusliku majapidamise maale või loomadele ELi toetust, olles seetõttu ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga (IACS) hõlmatud

Valdaja on aktiivne põllumajandustootja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (5) artikli 9 tähenduses, ja tema toetusetaotlus on heaks kiidetud.

CGNR 015

–

Valdaja on noor põllumajandustootja või uus osaleja põllumajanduslikus tootmises, kes on viimase kolme aasta jooksul saanud sel eesmärgil ühise põllumajanduspoliitika raames rahalist toetust

Rahaline toetus võib osutada otsetoetustele määruse (EL) nr 1307/2013 artiklite 50 ja 51 tähenduses või artikli 19 lõike 1 punkti a alapunkti i alusel maaelu arengu programmidest antavale abile – määruse (EL) nr 1305/2013 toetus põllumajanduslikku tegevust alustavatele noortele põllumajandustootjatele.

Põllumajandusliku majapidamise juht

Põllumajandusliku majapidamise juht on põllumajandusliku majapidamise rahaasjade ning tootmistöö igapäevase korraldamise eest vastutav füüsiline isik.

Põllumajandustööna käsitatakse igasugust majapidamises tehtud tööd, mis on seotud kas

Põllumajanduslikus majapidamises põllumajandustööle kulunud aeg on põllumajandustööle tegelikult kulunud aeg selles põllumajanduslikus majapidamises (siia alla ei kuulu töö valdaja või juhi kodumajapidamises).

Aasta tööühik (ATÜ) on täistööaja ekvivalent, st töötundide arv kokku, mis on jagatud täistööajaga töötaja aasta keskmise töötundide arvuga vastavas riigis.

Täistööaeg on töölepinguid reguleerivate siseriiklike normide alusel nõutav minimaalne tööaeg. Kui siseriiklikes normides pole ette nähtud töötundide arvu aasta kohta, loetakse miinimumiks 1 800 tundi (225 kaheksatunnist tööpäeva).

CGNR 016

–

Sünniaasta

Põllumajandusliku majapidamise juhi sünniaasta

CGNR 017

–

Sugu

Põllumajandusliku majapidamise juhi sugu:

CGNR 018

–

Põllumajandustöö põllumajanduslikus majapidamises (v.a majapidamistööd)

Põllumajandusliku majapidamise juhi tehtava põllumajandustöö aasta tööühikute protsendirühm (6).

CGNR 019

–

Põllumajandusliku majapidamise juhina klassifitseerimise aasta

Aasta, mil põllumajandusliku majapidamise juht asus oma ülesandeid täitma.

CGNR 020

–

Põllumajandusliku majapidamise juhi põllumajanduslik väljaõpe

Juhi kõrgeim põllumajandusliku hariduse tase:

CGNR 021

–

Põllumajandusliku majapidamise juhi kutsekoolitus viimase 12 kuu jooksul

Kui juht on läbinud kutsekoolituse, koolitaja või koolitusasutuse pakutava koolitusmeetme või -tegevuse, mille peamiseks eesmärgiks on põllumajandustegevuse või konkreetse põllumajandusliku majapidamise tegevusega otseselt seotud oskuste omandamine või olemasolevate oskuste arendamine või täiendamine.

Valduse vorm, mille alusel valdaja põllumajandusmaad kasutab

Valduse vorm sõltub olukorrast vaatlusaastasse langeval vaatluspäeval.

CGNR 022

–

Põllumajanduslik tootmine oma maal

Põllumajandusliku majapidamise poolt haritava põllumajandusmaa pindala hektarites, mis on valdaja omanduses või mida ta kasutab kasutusvaldajana või pärandatava pikaajalise rendiõigusega rentnikuna või muude sarnaste tingimuste alusel.

CGNR 023

–

Põllumajanduslik tootmine renditud maal

Põllumajandusliku majapidamise poolt haritava põllumajandusmaa pindala hektarites, mida põllumajanduslik majapidamine rendib eelnevalt kindlaksmääratud renditasu eest (sularahas, loonustasuna või muul viisil) ja mille kohta on sõlmitud (kirjalik või suuline) rendileping. Kasutatav põllumajandusmaa loetakse ainult ühe põllumajandusliku majapidamise kasutuses olevaks. Kui kasutatav põllumajandusmaa on vaatlusaastal renditud rohkem kui ühele põllumajanduslikule majapidamisele, loetakse see tavaliselt selle majapidamise kasutuses olevaks, kes kasutab seda vaatluspäeval või kes on seda vaatlusaastal kõige kauem kasutanud.

CGNR 024

–

Loonusrendisuhe või valdus muul alusel

Kasutatava põllumajandusmaa pindala hektarites, mida:

CGNR 025

–

Ühismaa

Põllumajandusliku majapidamise poolt kasutatava põllumajandusmaa pindala hektarites, mis ei kuulu otseselt sellele majapidamisele, st mille suhtes kehtivad ühised õigused.

CGNR 026

–

Mahepõllumajandus

Põllumajanduslik majapidamine tegeleb tootmisega, mille puhul kasutatakse tootmismeetodeid, mis on vastavad i) nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 (7) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/848 (8) või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllundust käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud standarditele ja eeskirjadele.

CGNR 027

–

Põllumajandusliku majapidamise kogu kasutatav põllumajandusmaa, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Liidu eeskirjadele

Põllumajandusliku majapidamise poolt kasutatava põllumajandusmaa pindala hektarites, mille puhul tootmine vastab majapidamise tasandil täielikult i) määruses (EÜ) nr 834/2007 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/848 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllundustootmise sertifitseerimist käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetele.

CGNR 028

–

Põllumajandusliku majapidamise kogu kasutatav põllumajandusmaa, mille puhul minnakse üle mahetootmisele, mille meetodid peavad olema sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Liidu eeskirjadele

Majapidamise poolt kasutatava põllumajandusmaa pindala hektarites, mille puhul kasutatakse üleminekuajal mittemahepõllumajanduslikult tootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul mahepõllumajanduslikke meetodeid, nagu on sätestatud i) määruses (EÜ) nr 834/2007 või määruses (EL) 2018/848 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllundustootmise sertifitseerimist käsitlevates asjakohastes siseriiklikes rakendussätetes.

CGNR 029

–

Osalemine muudes keskkonnaalastes sertifitseerimiskavades

Põllumajanduslik majapidamine osaleb riiklikes või piirkondlikes keskkonnaalastes sertifitseerimiskavades, nagu need, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1307/2013, (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad (ühise põllumajanduspoliitika keskkonnasäästlikumaks muutmise toetusele vastavad praegused sertifitseerimiskavad)) artikli 43 lõikes 2 ja lõike 3 punktis b või IX lisas, ning toetusetaotlus on heaks kiidetud.

II.   MAA MUUTUJAD

Põllumajandusliku majapidamise kogu maa koosneb kasutatavast põllumajandusmaast (põllumaa, püsirohumaa, püsikultuuride all olev maa ja koduaiad) ja muust maast (kasutamata põllumajandusmaa, metsamaa ja mujal nimetamata muu maa).

Kõigi liikide maa kokku nimetatakse põhimaaks ja see tähendab maatüki/maatükkide füüsilist pindala, olenemata sellest, kas viljelusaastal kasvatati seal vaid üht või mitut kultuuri. Üheaastaste kultuuride puhul vastab põhimaa külvipinnale; püsikultuuride puhul on põhimaa kogu istutusala; järjestikuliste kultuuride puhul vastab see aasta põhikultuuri pindalale maatükil; samaaegselt kasvatavate kultuuride puhul vastab see pindalale, millel kultuurid koos kasvavad. Sel moel on iga maatükk loetletud vaid üks kord.

Põhikultuur on see, mille majanduslik väärtus on suurim. Kui toodangu väärtuse alusel ei ole võimalik põhikultuuri määrata, siis on põhikultuuriks see, mis kasvab maatükil pikima aja jooksul.

Kasutatav põllumajandusmaa on kasutuses olev kogu maa-ala, mis hõlmab põllumajandusliku majapidamise poolt kasutatavat põllumaad, püsirohumaad ning püsikultuuride ja koduaedade all olevat maad, olenemata omandivormist.

Külvikord on konkreetsel põllul kultuuride plaanijärgne asendamine igal järgneval aastal nii, et üks liik ei kasvaks samal põllul ilma teatud vaheajata. Külvikorra puhul vahetatakse kultuure tavaliselt igal aastal, kuid on võimalik ka mitmeaastaste kultuuridega külvikord.

Avamaa ja klaasi all olevad pinnad tuleb teatada eraldi.

CLND 001

–

Kasutatav põllumajandusmaa (KPM)

Kasutatava põllumajandusmaa pindala hektarites.

CLND 002

–

–

Põllumaa

Korrapäraselt haritava maa (küntav või viljeletav maa), tavaliselt külvikorrasüsteemiga hõlmatud maa pindala hektarites.

CLND 003

–

–

–

Teravili terade (sh seemne) saamiseks

Kuivalt koristatavate teraviljade (sõltumata kasutusalast) all oleva maa pindala hektarites.

CLND 004

–

–

–

–

Pehme nisu ja speltanisu

Maa pindala hektarites, kus kasvab Triticum aestivum L. emend. Fiori et Paol., Triticum spelta L. ja Triticum monococcum L.

CLND 005

–

–

–

–

Kõva nisu

Maa pindala hektarites, kus kasvab Triticum durum Desf.

CLND 006

–

–

–

–

Rukis ja taliviljasegud (meslin)

Maa pindala hektarites, kus kasvavad rukis (Secale cereale L.), ükskõik, millal külvatud, rukki ja teiste sügisel või talvel külvatavate põllukultuuride segud (meslin).

CLND 007

–

–

–

–

Oder

Maa pindala hektarites, kus kasvab oder (Hordeum vulgare L.).

CLND 008

–

–

–

–

Kaer ja suviviljasegud (segavili, v.a meslin)

Maa pindala hektarites, kus kasvab oder (Avena sativa L.) ja muude sellised suviviljad, mida kasvatatakse seguna ja koristatakse kuivalt, sh seemneks.

CLND 009

–

–

–

–

Maisiterad ja maisitõlvikusegu

Maa pindala hektarites, kus kasvab mais (Zea mays L.), mida koristatakse terade, seemne või maisitõlvikusegu saamiseks.

CLND 010

–

–

–

–

Tritikale

Maa pindala hektarites, kus kasvab tritikale (x Triticosecale Wittmack).

CLND 011

–

–

–

–

Sorgo

Maa pindala hektarites, kus kasvab sorgo (Sorghum bicolor (L.) Conrad Moench või Sorghum sudanense (Piper) Stapf.).

CLND 012

–

–

–

–

Mujal nimetamata muu teravili (tatar, hirss, kanaari paelrohi jms)

Maa pindala hektarites, kus kasvab mujal nimetamata kuivalt koristatav teravili, näiteks hirss (Panicum miliaceum L.), tatar (Fagopyrum esculentum Mill.), kanaari paelrohi (Phalaris canariensis L.) ja muud mujal nimetamata teraviljad.

CLND 013

–

–

–

–

Riis

Maa pindala hektarites, kus kasvab riis (Oryza sativa L.).

CLND 014

–

–

–

Terade saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed (sh seemned ning teravilja ja kaunviljade segud)

Maa pindala hektarites, kus kasvavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed terade saamiseks, sõltumata kasutusalast.

CLND 015

–

–

–

–

Põldherned, oad ja maguslupiin

Maa pindala hektarites, kus kasvab kuivalt koristatav põldhernes (Pisum sativum L. convar. sativum või Pisum sativum L. convar. arvense L. või convar. speciosum), pluss maa pindala hektarites, kus kasvavad igat liiki kuivalt koristatavad põld- või silmoad (Vicia faba L. (partim)), pluss maa pindala hektarites, kus kasvavad igat liiki maguslupiinid (Lupinus sp.), mida koristatakse kuivalt terade, sh seemne saamiseks, sõltumata kasutusalast.

CLND 016

–

–

–

Rühvelkultuurid

Maa pindala hektarites, kus kasvavad juurte, mugulate või varre pärast kasvatatavad kultuurid. Siia ei kuulu mh sellised juur-, mugul- ja sibulviljad, nagu porgandid, peedid ja kaalikad.

CLND 017

–

–

–

–

Kartul (sh seemnekartul)

Maa pindala hektarites, kus kasvab kartul (Solanum tuberosum L.).

CLND 018

–

–

–

–

Suhkrupeet (v.a seeme)

Maa pindala hektarites, kus kasvab suhkrutööstusele ja alkoholi tootmiseks mõeldud suhkrupeet (Beta vulgaris L.).

CLND 019

–

–

–

–

Mujal nimetamata muud rühvelkultuurid

Maa pindala hektarites, kus kasvab söödapeet (Beta vulgaris L.) ja Brassicae sugukonda kuuluvad taimed, mis on mõeldud sööda valmistamiseks, olenemata sellest, kas söödaks kasutatakse taime juuri või varsi, ning muud taimed, mida kasvatatakse peamiselt nende juurte kasutamiseks söödana ja mida ei ole mujal nimetatud.

CLND 020

–

–

–

Tehnilised kultuurid

Maa pindala hektarites, kus kasvavad tehnilised kultuurid, mida tavaliselt ei müüda otsetarbimiseks, kuna neid on vaja enne lõppkasutust tööstuslikult töödelda.

CLND 021

–

–

–

–

Õliseemned

Maa pindala hektarites, kus kasvavad raps (Brassica napus L.) ja rüps (Brassica rapa L. var. oleifera (Lam.)), päevalilleseemned (Helianthus annus L.), soja (Glycine max (L.) Merril), linaseemned (Linum usitatissimum L.), sinep (Sinapis alba L.), unimagun (Papaver somniferum L.), värvisafloor (Carthamus tinctorius L.), seesamiseemned (Sesamum indicum L.), söödav lõikhein (Cyperus esculentus L.), maapähklid (Arachis hypogea L.), õli tootmiseks kasvatatav kõrvits (Cucurbita pepo var. styriaca) ja kanep (Cannabis sativa L.), mida kasvatatakse õli tootmiseks, ja mida koristatakse kuivalt, v.a puuvillaseemned (Gossypium spp.).

CLND 022

–

–

–

–

–

Rapsi- ja rüpsiseemned

Maa pindala hektarites, kus kasvavad raps (Brassica napus L.) ja rüps (Brassica rapa L. var. oleifera (Lam.)), mida kasvatatakse õli tootmiseks, ja mida koristatakse kuivalt.

CLND 023

–

–

–

–

–

Päevalilleseemned

Maa pindala hektarites, kus kasvavad päevalilled (Helianthus annuus L.), mida koristatakse kuivalt.

CLND 024

–

–

–

–

–

Soja

Maa pindala hektarites, kus kasvab soja (Glycine max L. Merril), mida koristatakse kuivalt nii õli kui ka proteiini saamiseks.

CLND 025

–

–

–

–

–

Linaseemned (õlilina)

Maa pindala hektarites, kus kasvavad linaseemne (Linum usitatissimum L.)., peamiselt õli valmistamiseks kasvatatavad sordid, mida koristatakse kuivalt.

CLND 026

–

–

–

–

–

Mujal nimetamata muud õliseemnekultuurid

Maa pindala hektarites, kus kasvavad mujal nimetamata muud taimed, mida kasvatatakse peamiselt õlisisalduse pärast ja koristatakse kuivalt (v.a puuvillaseemned).

CLND 027

–

–

–

–

Kiutaimed

Maa pindala hektarites, kus kasvavad kiulina (Linum usitatissimum L), harilik kanep (Cannabis sativa L.), puuvill (Gossypium spp.), džuut (Corchorus capsularis L.), manillakanep (Musa textilis Née), kanephibisk (Hibiscus cannabinus L.) ja sisal (Agave sisalana Perrine).

CLND 028

–

–

–

–

–

Kiulina

Maa pindala hektarites, kus kasvavad kiulina (Linum usitatissimum L.), peamiselt kiu tootmiseks kasvatatavad sordid.

CLND 029

–

–

–

–

–

Harilik kanep

Maa pindala hektarites, kus kasvab tavaline kanep (Cannabis sativa L.), mida kasvatatakse varte pärast.

CLND 030

–

–

–

–

–

Puuvill

Maa pindala hektarites, kus kasvab puuvill (Gossypium spp.), mida kasvatatakse kiu ja/või õliseemnete tootmiseks.

CLND 031

–

–

–

–

–

Mujal nimetamata muud kiutaimed

Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse peamiselt kiu saamiseks mujal nimetamata muid taimi, nagu džuut (Corchorus capsularis L.), manillakanep (Musa textilis Née), sisal (Agave sisalana Perrine), ja kanephibisk (Hibiscus cannabinus L.).

CLND 032

–

–

–

–

Tubakas

Maa pindala hektarites, kus kasvab tubakas (Cannabis sativa L.), mida kasvatatakse lehtede pärast.

CLND 033

–

–

–

–

Humal

Maa pindala hektarites, kus kasvab humal (Humulus lupulus L.), mida kasvatatakse humalakäbide pärast.

CLND 034

–

–

–

–

Aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed

Maa pindala hektarites, kus kasvavad aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed, mida kasvatatakse ravimi- ja parfüümitööstuse või inimkasutuse jaoks.

CLND 035

–

–

–

–

Mujal nimetamata energiakultuurid

Maa pindala hektarites, kus kasvavad mujal nimetamata energiakultuurid, mida kasutatakse eranditult taastuvenergia tootmiseks, ja mida kasvatatakse põllumaal.

CLND 036

–

–

–

–

Mujal nimetamata muud tehnilised kultuurid

Maa pindala hektarites, kus kasvavad mujal nimetamata muud tehnilised kultuurid.

CLND 037

–

–

–

Põllumaalt haljalt koristatud taimed

Maa pindala hektarites, kus kasvavad põllumajanduskultuurid, mida koristatakse haljalt ja mis on mõeldud peamiselt loomasöödaks või taastuvenergia tootmiseks, eelkõige teravili, kõrrelised, liblikõielised taimed, tehnilised kultuurid ja muud põllumajanduskultuurid, mida koristatakse või kasutatakse haljalt.

CLND 038

–

–

–

–

Lühiajaline rohumaa ja karjamaa

Maa pindala hektarites, kus kasvavad tavapärases külvikorrasüsteemis kasvatatavad karjatamiseks mõeldud heintaimed, hein või silo, mida kasvatatakse vähemalt üks ning tavaliselt kõige enam viis viljelusaastat ja mida külvatakse heina või heinasegudena.

CLND 039

–

–

–

–

Haljalt koristatud liblikõielised taimed

Maa pindala hektarites, kus kasvavad liblikõielised taimed, mida kasvatatakse peamiselt söödaks või energia tootmiseks ja koristatakse haljalt terve taimena.

Siia kuuluvad segud, mis koosnevad valdavalt liblikõielistest kultuuridest (tavaliselt > 80 %) ja heintaimedest ning mida koristatakse haljalt või kuiva heinana.

CLND 040

–

–

–

–

Haljasmais

Maa pindala hektarites, kus kasvab igasugune silo saamiseks kasvatatav mais (Zea mays L.), mida ei koristata terade saamiseks (terve maisitõlvik, terve taim või selle osa).

CLND 041

–

–

–

–

Muu haljalt koristatav teravili (v.a haljasmais)

Maa pindala hektarites, kus kasvavad kõik teraviljad (v.a mais), mida kasvatatakse peamiselt söödaks või taastuvenergia tootmiseks (biomassi tootmine) ja koristatakse haljalt terve taimena.

CLND 042

–

–

–

–

Põllumaalt haljalt koristatud muud taimed, mujal nimetamata

Maa pindala hektarites, kus kasvavad muud ühe- või mitmeaastased (vähem kui viieaastased) põllukultuurid, mida kasvatatakse peamiselt loomasöödaks ja koristatakse haljalt. Siia kuuluvad ka kõik ülejäänud mujal nimetamata põllukultuurid, kui põhisaak on hävinud, kuid jääke saab siiski kasutada (söödaks või taastuvenergia tootmiseks).

CLND 043

–

–

–

Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad

Maa pindala hektarites, kus kasvavad kõik ristõielised, leht- või varsköögiviljad, köögiviljad, mida kasvatatakse juurte, mugulate või sibula pärast, värsked kaunviljad või muud köögiviljad, mida koristatakse värskelt (mitte kuivalt), ja maasikad, mida kasvatatakse põllumaal külvikorra alusel vaheldumisi muude põllumajandus- või aiakultuuridega.

CLND 044

–

–

–

–

Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad, mida kasvatatakse külvikorra alusel vaheldumisi muude aiakultuuridega (köögiviljakasvatus)

Maa pindala hektarites, kus kasvavad värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mida kasvatatakse viljelusmaal külvikorra alusel vaheldumisi teiste aiakultuuridega.

CLND 045

–

–

–

–

Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad, mida kasvatatakse külvikorra alusel vaheldumisi muude kui aiakultuuridega (põllul)

Maa pindala hektarites, kus kasvavad värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mida kasvatatakse viljelusmaal külvikorra alusel vaheldumisi teiste põllumajanduskultuuridega.

CLND 046

–

–

–

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid)

Maa pindala hektarites, kus kasvavad igasugused lilled ja dekoratiivtaimed, mis on mõeldud müügiks lõikelilledena (nt roosid, nelgid, orhideed, krüsanteemid, lõikeroheline ja muud lõiketooted), potitaimede, istikute ning rõdulillede ja -taimedena (nt rododendronid, asalead, begooniad, geraaniumid, lemmalts, muud poti-, istik- ja rõdutaimed) ning sibul- ja varremugullillede ning muude dekoratiivtaimedena (tulbid, hüatsindid, orhideed, nartsissid ja muud).

CLND 047

–

–

–

Seemned ja seemikud

Maa pindala hektarites, kus kasvavad juurtaimede seemned (v.a kartul ja muud taimed, mille puhul kasutatakse juuri ka seemneks), söödakultuurid, kõrrelised, tehnilised kultuurid (v.a õliseemned) ning köögiviljade ja lillede seemned ja seemikud.

CLND 048

–

–

–

Mujal nimetamata muud põllumaakultuurid

Maa pindala hektarites, kus kasvavad mujal nimetamata muud põllumaakultuurid.

CLND 049

–

–

–

Kesa

Kogu külvikorrasüsteemis kasutatav või heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis (GAEC) (9) hoitav haritud või harimata põllumaa pindala hektarites, millelt ei kavatseta viljelusaasta jooksul saaki koristada. Kesa peamine tunnus on see, et maa on jäetud tavaliselt terveks viljelusaastaks puhkama. Kesa võib olla:

CLND 050

–

–

Püsirohumaa

Maa pindala hektarites, mida kasutatakse püsivalt (mitu aastat järjest, tavaliselt viis aastat või kauem) kõrreliste söödataimede, sööda- või energiakultuuride kasvatamiseks harimise (külvamise) läbi või looduslikul (isekülvamise) teel ning mis ei ole hõlmatud põllumajandusliku majapidamise külvikorrasüsteemiga.

Kõnealust rohumaad võib kasutada karjamaana, silo ja heina tegemiseks või taastuvenergia tootmiseks.

CLND 051

–

–

–

Karjamaa ja heinamaa, v.a hooldamata karjamaa

Hea või keskmise kvaliteediga pinnasel püsikarjamaa pindala hektarites, mida saab tavaliselt kasutada intensiivseks karjatamiseks.

CLND 052

–

–

–

Hooldamata karjamaa

Tavaliselt madala kvaliteediga pinnasel väikese saagiga püsirohumaa pindala hektarites, nt mägisel maal ja suurtel kõrgustel, mille kvaliteeti ei ole tavaliselt väetamise, harimise, uuesti istutamise või kuivendamise teel parandatud. Neid alasid saab tavaliselt kasutada ainult ekstensiivseks karjatamiseks, tavaliselt neid kas ei niideta või niidetakse ekstensiivselt, sest seal ei saa loomi karjatada suure tihedusega.

CLND 053

–

–

–

Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele.

Püsirohumaade ja heinamaade pindala hektarites, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mida hoitakse karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta, nagu on ette nähtud määruses (EL) nr 1307/2013 või vajaduse korral uuemates õigusaktides, ning mis vastavad rahalise toetuse saamise kriteeriumidele.

CLND 054

–

–

Püsikultuurid (sealhulgas noored istandikud ja istandikud, mida ajutiselt tootmises ei kasutata, v.a ainult oma tarbeks tootmine)

Maa pindala hektarites, kus kasvavad kõik viljapuud, tsitrused, pähklipuud, marjad, viinapuud, oliivipuud ja kõik muud püsikultuurid inimtoiduks (nt tee, kohv või jaanikaunad) või muuks otstarbeks (nt puukoolid, jõulupuud või punumiseks või põimimiseks kasutatavad taimed, nagu rotang või bambus).

CLND 055

–

–

–

Puuviljad, marjad ja pähklid (v.a tsitrusviljad, viinamarjad ja maasikad)

Õunviljade, luuviljade, pähklite ning troopilise ja subtroopilise kliimavööndi puuviljade aedade pindala hektarites.

CLND 056

–

–

–

–

Õunviljad

Õunviljade, nagu õunte (Malus spp.), pirnide (Pyrus spp.), küdooniate (Cydonia oblonga Mill.) või astelpihlaka (Mespilus germanica, L.) aedade pindala hektarites.

CLND 057

–

–

–

–

Luuviljad

Luuviljade, nagu virsikute ja nektariinide (Prunus persica (L.) Batch), aprikooside (Prunus armeniaca L. ja muud), magus- ja hapukirsside (Prunus avium L., P. cerasus), ploomide (Prunus domestica L. ja muud) ja muude mujal nimetamata luuviljade, nagu laukapuu (Prunus spinosa L.) või nisperode / jaapani villpöörise viljade (Eriobotrya japonica (Thunb.) Lindl.) aedade pindala hektarites.

CLND 058

–

–

–

–

Lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad

Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse kõiki subtroopilise ja troopilise kliimavööndi puuvilju, nagu kiivid (Actinidia chinensis Planch.), avokaadod (Persea americana Mill.) või banaanid (Musa spp.).

CLND 059

–

–

–

–

Marjad (v.a maasikad)

Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse kõiki marju, nagu mustad sõstrad (Ribes nigrum L.), punased sõstrad (Ribes rubrum L.), vaarikad (Rubus idaeus L.) või mustikad (Vaccinium corymbosum L.).

CLND 060

–

–

–

–

Pähklid

Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse kõiki pähklipuid: kreeka pähklid, sarapuupähklid, kastanid ja muud pähklid.

CLND 061

–

–

–

Tsitrusviljad

Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse tsitrusvilju (Citrus spp.): apelsinid, väikesed tsitrusviljad, sidrunid, laimid, pomelid, greibid ja muud tsitrusviljad.

CLND 062

–

–

–

Viinamarjad

Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse viinamarju (Vitis vinifera L.)

CLND 063

–

–

–

–

Veiniviinamarjad

Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse viinamarjasorte, mida kasvatatakse mahla, viinamarjavirde ja veini tootmiseks.

CLND 064

–

–

–

–

–

Kaitstud päritolunimetusega veinide viinamarjad

Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse viinamarjasorte, mida kasvatatakse tavaliselt kaitstud päritolunimetusega veinide tootmiseks, mis vastavad i) nõukogu määruses (EÜ) nr 491/2009 (10) või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõuetele.

CLND 065

–

–

–

–

–

Kaitstud geograafilise tähisega veinide viinamarjad

Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse viinamarjasorte, mida kasvatatakse tavaliselt kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks, mis vastavad i) nõukogu määruses (EÜ) nr 491/2009 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ja ii) asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõuetele.

CLND 066

–

–

–

–

–

Mujal nimetamata muude veinide (ilma kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähiseta) viinamarjad

Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse viinamarjasorte, mida kasvatatakse muude kui PDO ja PGI veinide tootmiseks.

CLND 067

–

–

–

–

Lauaviinamarjad

Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse viinamarjasorte, mida kasvatatakse värskete viinamarjade tootmiseks.

CLND 068

–

–

–

–

Rosinaviinamarjad

Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse viinamarjasorte, mida kasvatatakse rosinate tootmiseks.

CLND 069

–

–

–

Oliivid

Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse oliivipuid (Olea europea L.) oliivide tootmiseks.

CLND 070

–

–

–

Puukoolid

Puukoolide pindala hektarites, kus kasvatatakse noori puittaimi avamaal hilisema ümberistutamise jaoks.

CLND 071

–

–

–

Muud püsikultuurid, sealhulgas muud püsikultuurid inimtoiduks

Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse mujal nimetamata püsikultuure ja kasutatavale põllumajandusmaale jõulupuudeks istutatud puid.

CLND 072

–

–

–

–

Jõulupuud

Maa pindala hektarites, kuhu on tulunduse eesmärgil põllumajandusmaale, s.o mitte metsamaale, istutatud jõulupuid. Jõulupuuistandused, mida enam ei hooldata, ja mus kuuluvad metsamaa alla, siia ei kuulu.

CLND 073

–

–

Koduaiad

Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse mh köögivilju, rühvelkultuure ja püsikultuure, mis on mõeldud põllumajandusliku majapidamise valdaja ja tema kodumajapidamise tarbeks, mis on tavaliselt ülejäänud põllumajandusmaast äratuntavalt eraldatud.

CLND 074

–

Muu põllumajandusmaa

Kasutamata põllumajandusmaa (põllumajandusmaa, mida ei harita enam majanduslikel, sotsiaalsetel vm põhjustel ning mis ei ole külvikorrasüsteemiga hõlmatud), metsamaa ja muu maa (hoonete, taluõue, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude jms all olev maa, viljatu maa) pindala hektarites.

CLND 075

–

–

Kasutamata põllumajandusmaa

Maa pindala hektarites, mida on varem kasutatud põllumajandusmaana, kuid mida vaatlusaastal enam ei harita ning mis ei ole külvikorrasüsteemiga hõlmatud, st maa, mida ei kasutata põllumajanduslikult.

Sellise maa võib uuesti harimisse võtta, kasutades selleks põllumajanduslikus majapidamises tavapäraselt olemasolevaid vahendeid.

CLND 076

–

–

Metsamaa

Puude või metsapõõsastega kaetud alade, sh metsamaadel asuvate papli- ja muude selliste puude istanduste ning väljaspool ning metsamaal põllumajandusliku majapidamise enda tarbeks kasvatatavate metsapuukoolide, samuti metsas asuvate objektide (metsateed, metsamaterjali hoidlad jne) pindala hektarites.

CLND 077

–

–

–

Lühikese raieringiga madalmetsad

Metsamaade pindala hektarites, mida kasutatakse metsapuude kasvatamiseks ning mille raiering ei ületa 20 aastat.

Raiering on puude külvamise/istutamise ja metsaraie vahele jääv ajavahemik; raide alla ei kuulu tavapärane hooldustegevus, nagu harvendamine.

CLND 078

–

–

Muu maa (hoonete, karjaaia, teede, tiikide jms all olev tootmiseks mittekasutatav maa)

Maa pindala hektarites, mis on osa põllumajanduslikule majapidamisele kuuluvast kogu maa-alast, kuid mis ei ole ei kasutatud põllumajandusmaa, kasutamata põllumajandusmaa ega ka metsamaa, nagu hoonete (v.a juhul, kui neid kasutatakse seente kasvatamiseks), taluõue, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude all olev maa või viljatu maa.

Põllumajandusliku majapidamise eriotstarbeline maa

CLND 079

–

–

Kultuurseened

Kultuurseente kasvatamiseks kasutatav ala hektarites spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud või kohandatud hoonetes ning maa-alustes ruumides, koobastes ja keldrites.

CLND 080

–

Kasutatav põllumajandusmaa klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse põllukultuure, mis on terve kasvuaja või suurema osa sellest kasvuhoones või paikse või teisaldatava kõrge katte all (klaasist või jäigast või painduvast plastist). Need alad ei tohi sisalduda eespool nimetatud muutujates.

CLND 081

–

–

Köögivili, sh melonid, arbuusid ja maasikad klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

Maa pindala hektarites, kus kasvavad kõik ristõielised, leht- või varsköögiviljad, köögiviljad, mida kasvatatakse juurte, mugulate või sibula pärast, värsked kaunviljad või muud köögiviljad, mida koristatakse värskelt (mitte kuivalt), ja maasikad, mida kasvatatakse klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all.

CLND 082

–

–

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

Maa pindala hektarites, kus klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all kasvavad igasugused lilled ja dekoratiivtaimed, mis on mõeldud müügiks lõikelilledena (nt roosid, nelgid, orhideed, krüsanteemid, lõikeroheline ja muud lõiketooted), potitaimede, istikute ning rõdulillede ja -taimedena (nt rododendronid, asalead, begooniad, geraaniumid, lemmalts või muud poti-, istik- ja rõdutaimed) ning sibul- ja varremugullillede ning muude dekoratiivtaimedena (tulbid, hüatsindid, orhideed, nartsissid ja muud).

CLND 083

–

–

Muud põllukultuurid klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

Muude põllukultuuride klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all kasvatamiseks kasutatava põllumaa pindala hektarites.

CLND 084

–

–

Püsikultuurid klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

Püsikultuuride klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all kasvatamiseks kasutatava põllumaa pindala hektarites.

CLND 085

–

–

Mujal nimetamata muu KPM klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

Muu kasutatava põllumajandusmaa pindala hektarites, mida kasutatakse klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all kasvatamiseks.

Mahepõllumajandus

Põllumajanduslikul majapidamisel on maad, kus kasutatakse mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid, mis on vastavad i) määruses (EÜ) nr 834/2007 või määruses (EL) 2018/848 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllundust käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud standarditele ja eeskirjadele, sh üleminekuperioodil.

Põllumajanduskultuurid on määratletud põhijaotises „II. MAA MUUTUJAD“.

CLND 086

–

Mahepõllumajanduseks kasutatav põllumajandusmaa

CLND 087

–

–

Mahepõllumajanduseks kasutatav põllumaa

CLND 088

–

–

–

Mahepõllumajanduslike meetoditega kasvatatav teravili terade (sh seemne) saamiseks

CLND 089

–

–

–

–

Mahepõllumajanduslike meetoditega kasvatatav pehme nisu ja speltanisu

CLND 090

–

–

–

–

Mahepõllumajanduslike meetoditega kasvatatav kõva nisu

CLND 091

–

–

–

Mahepõllumajanduslike meetoditega terade saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed (sh seemned ning teravilja ja kaunviljade segud)

CLND 092

–

–

–

Mahepõllumajanduslike meetoditega kasvatatavad rühvelkultuurid

CLND 093

–

–

–

–

Mahepõllumajanduslike meetoditega kasvatatav kartul (sh seemnekartul)

CLND 094

–

–

–

–

Mahepõllumajanduslike meetoditega kasvatatav suhkrupeet (v.a seeme)

CLND 095

–

–

–

Mahepõllumajanduslike meetoditega kasvatatavad tehnilised kultuurid

CLND 096

–

–

–

–

Mahepõllumajanduslike meetoditega kasvatatavad õliseemned

CLND 097

–

–

–

–

–

Mahepõllumajanduslike meetoditega kasvatatav soja

CLND 098

–

–

–

Mahepõllumajanduslike meetoditega kasvatatavad põllumaalt haljalt koristatavad taimed

CLND 099

–

–

–

–

Mahepõllumajanduslike meetoditega viljeldav lühiajaline rohumaa ja karjamaa

CLND 100

–

–

–

–

Mahepõllumajanduslike meetoditega kasvatatavad haljalt koristatavad liblikõielised taimed

CLND 101

–

–

–

Mahepõllumajanduslike meetoditega kasvatatavad värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad

CLND 102

–

–

–

Mahepõllumajanduslike meetoditega kasvatatavad seemned ja seemikud

CLND 103

–

–

Mahepõllumajanduslike meetoditega peetav püsirohumaa

CLND 104

–

–

–

Mahepõllumajanduslike meetoditega peetav karjamaa ja heinamaa, v.a looduslikud rohumaad

CLND 105

–

–

–

Mahepõllumajanduslike meetoditega peetav hooldamata karjamaa

CLND 106

–

–

Mahepõllumajanduslike meetoditega kasvatatavad püsikultuurid (sealhulgas noored istandikud ja istandikud, mida ajutiselt tootmises ei kasutata, v.a ainult oma tarbeks tootmine)

CLND 107

–

–

–

Mahepõllumajanduslike meetoditega kasvatatavad puuviljad, marjad ja pähklid (v.a tsitrusviljad, viinamarjad ja maasikad)

CLND 108

–

–

–

Mahepõllumajanduslike meetoditega kasvatatavad tsitrusviljad

CLND 109

–

–

–

Mahepõllumajanduslike meetoditega kasvatatavad veiniviinamarjad

CLND 110

–

–

–

Mahepõllumajanduslike meetoditega kasvatatavad oliivid

CLND 111

–

–

Mahepõllumajanduslike meetoditega kasvatatav köögivili, sh melonid, arbuusid ja maasikad klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

Niisutatav haritav avamaa

CLND 112

–

Kogu niisutatav maa

Kasutatava põllumajandusmaa maksimaalne kogupindala hektarites, mida oleks võimalik vaatlusaastal põllumajanduslikus majapidamises tavapäraselt olemasolevate seadmete ja veekogusega niisutada.

III.   PÕLLUMAJANDUSLOOMADE MUUTUJAD

Need loomad ei pea tingimata olema valdaja omandis. Loomad võivad viibida põllumajandusliku majapidamise territooriumil (põllumajandusliku majapidamise kasutataval põllumajandusmaal või hoonetes) või väljaspool seda (ühiskarjamaadel või rände vahepeatusel jne).

Veised

Liikidesse Bos taurus ja Bubalus bubalus kuuluvad koduloomad, k.a hübriidid, nagu beefalo.

CLVS 001

–

–

Alla 1 aasta vanused veised

Alla 1 aasta vanuste pullide ja lehmade arv.

CLVS 002

–

–

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused veised

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanuste veiste arv.

CLVS 003

–

–

–

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanuste pullide arv.

CLVS 004

–

–

–

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused mullikad

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanuste mullikate arv.

Vähemalt kahe aasta vanused veised

CLVS 005

–

–

–

Vähemalt kahe aasta vanused pullid

Vähemalt kahe aasta vanuste pullide arv.

CLVS 006

–

–

–

Vähemalt kahe aasta vanused emased veised

Vähemalt kahe aasta vanuste lehmade arv.

CLVS 007

–

–

–

–

Vähemalt kahe aasta vanused mullikad

Vähemalt kahe aasta vanuste poegimata emaste veiste arv.

CLVS 008

–

–

–

–

Lehmad

Vähemalt kahe aasta vanuste poeginud lehmade arv.

CLVS 009

–

–

–

–

–

Piimalehmad

Poeginud lehmade arv (sh alla kahe aasta vanused), keda nende tõu või eriomaduste tõttu peetakse ainult või peamiselt piima tootmiseks, mis on mõeldud inimtoiduks ja piimatoodete valmistamiseks.

CLVS 010

–

–

–

–

–

Muud kui piimalehmad

Poeginud lehmade arv (sh alla kahe aasta vanused), keda nende tõu või eriomaduste tõttu peetakse ainult või peamiselt vasikate tootmiseks ja kelle piim ei ole mõeldud inimtoiduks või piimatoodete valmistamiseks.

CLVS 011

–

–

–

–

–

Pühvellehmad

Poeginud pühvellehmade (Bubalus bubalis, L.) arv (sh alla kahe aasta vanused).

CLVS 012

–

Lambad (igas vanuses)

Liiki Ovis aries L. kuuluvate koduloomade arv.

CLVS 013

–

–

Uted

Uttede ja paaritatud utetallede arv, sõltumata sellest, kas tegu on piima- või lihaloomadega.

CLVS 014

–

–

Muud lambad

Kõigi lammaste arv, v.a uted.

CLVS 015

–

Kitsed (igas vanuses)

Alamliiki Capra aegagrus hircus L. kuuluvate koduloomade arv.

CLVS 016

–

–

Emakitsed

Poeginud ja paaritatud kitsede arv.

CLVS 017

–

–

Muud kitsed

Kõigi kitsede arv, v.a emakitsed.

Sead

Liiki Sus scrofa domesticus Erxleben kuuluvad koduloomad.

CLVS 018

–

–

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg

Alla 20 kg eluskaaluga põrsaste arv.

CLVS 019

–

–

Suguemised eluskaaluga vähemalt 50 kg

Järglaste saamiseks mõeldud emiste arv, kaaluga vähemalt 50 kg, olenemata sellest, kas nad on poeginud või mitte.

CLVS 020

–

–

Muud sead

Mujal nimetamata sigade arv.

Kodulinnud

Kanad (Gallus gallus L.), kalkunid (Meleagris spp.), pardid (Anas spp. ja Cairina moschata L.), haned (Anser anser domesticus L.), jaanalinnud (Struthio camelus L.) ja muud mujal nimetamata kodulinnud, nagu vutid (Coturnix spp.), faasanid (Phasianus spp.), pärlkanad (Numida meleagris domestica L.) ja tuvid (Columbinae spp.). Siia ei kuulu aga jahipidamiseks ja mitte liha/munade tootmiseks suletud tingimustes kasvatatavad linnud.

CLVS 021

–

–

Broilerid

Liiki Gallus gallus L. kuuluvate kodulindude arv, keda peetakse liha tootmiseks.

CLVS 022

–

–

Munakanad

Liiki Gallus gallus L. kuuluvate munemisikka jõudnud kodulindude arv, keda peetakse munade tootmiseks.

CLVS 023

–

Muud kodulinnud

Broilerite ja munakanade all nimetamata kodulindude arv. Siia ei kuulu tibud.

CLVS 024

–

–

Kalkunid

Liiki Meleagris kuuluvate kodulindude arv.

CLVS 025

–

–

Pardid

Liikidesse Anas ja Cairina moschata L. kuuluvate kodulindude arv.

CLVS 026

–

–

Haned

Liiki Anser anser domesticus L. kuuluvate kodulindude arv.

CLVS 027

–

–

Jaanalinnud

Jaanalindude (Struthio camelus L.) arv.

CLVS 028

–

–

Mujal nimetamata muud kodulinnud

Mujal nimetamata muude kodulindude arv.

Küülikud

Liiki Oryctolagus kuuluvad koduloomad.

CLVS 029

–

–

Emaküülikud

Liha tootmiseks kasvatatavate poeginud emaküülikute (Oryctolagus spp.) arv.

CLVS 030

–

Mesilased

Mee tootmiseks peetavate mesilastega (Apis mellifera L.) tarude arv.

CLVS 031

–

Hirved

Selliste liha tootmiseks kasvatatavate loomade olemasolu, nagu punahirved (Cervus elaphus L.), tähnikhirved (Cervus nippon Temminck), põhjapõdrad (Rangifer tarandus L.) või kabehirved (Dama dama L.).

CLVS 032

–

Karusloomad

Selliste karusnaha tootmiseks kasvatatavate loomade olemasolu, nagu naaritsad (Neovison vison Schreber), tuhkrud (Mustela putorius L.), rebased (Vulpes spp. ja muud), kährikud ehk kährikkoerad (Nyctereutes spp.) või tšintšiljad (Chinchilla spp.).

CLVS 033

–

Mujal nimetamata põllumajandusloomad

Käesolevas jaotises esitatakse mujal nimetamata tootmisloomade olemasolu.

Loomakasvatuses kasutatavad mahepõllumajanduslikud tootmismeetodid

Põllumajanduslikul majapidamisel on loomi, kelle puhul kasutatakse põllumajanduslikke meetodeid, mis on vastavad i) määruses (EÜ) nr 834/2007 või määruses (EL) 2018/848 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllundust käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud standarditele ja eeskirjadele, sh üleminekuperioodil.

Loomad on määratletud põhijaotises „III. PÕLLUMAJANDUSLOOMADE MUUTUJAD“.

CLVS 034

–

Mahepõllumajanduslikult kasvatatavad veised

Mahepõllumajanduslikult kasvatatavate veiste arv.

CLVS 035

–

–

–

–

–

Mahepõllumajanduslikult kasvatatavad piimalehmad

Mahepõllumajanduslikult kasvatatavate piimalehmade arv.

CLVS 036

–

–

–

–

–

Mahepõllumajanduslikult kasvatatavad muud kui piimalehmad

Mahepõllumajanduslikult kasvatatavate muude kui piimalehmade arv.

CLVS 037

–

–

–

–

–

Mahepõllumajanduslikult kasvatatavad pühvellehmad

Mahepõllumajanduslikult kasvatatavate pühvellehmade arv.

CLVS 038

–

Mahepõllumajanduslikult kasvatatavad lambad (igas vanuses)

Mahepõllumajanduslikult kasvatatavate lammaste arv.

CLVS 039

–

Mahepõllumajanduslikult kasvatatavad kitsed (igas vanuses)

Mahepõllumajanduslikult kasvatatavate kitsede arv.

CLVS 040

–

Mahepõllumajanduslikult kasvatatavad sead

Mahepõllumajanduslikult kasvatatavate sigade arv.

CLVS 041

–

Mahepõllumajanduslikult kasvatatavad kodulinnud

Mahepõllumajanduslikult kasvatatavate kodulindude arv.

CLVS 042

–

–

Mahepõllumajanduslikult kasvatatavad broilerid

Mahepõllumajanduslikult kasvatatavate broilerite arv.

CLVS 043

–

–

Mahepõllumajanduslikult kasvatatavad munakanad

Mahepõllumajanduslikult kasvatatavate munakanade arv.

Muutujad

Ühik/liik

Üldteema: põllumajandusliku majapidamise juhtimine

Detailsed teemad: valdaja ja sooline tasakaal

MLFO 001

–

Valdaja sugu

mees/naine

MLFO 002

–

Sünniaasta

Aasta

Detailne teema: tööjõusisend

MLFO 003

–

Valdaja põllumajandustöö põllumajanduslikus majapidamises

ATÜ 1. rühm (1)

Detailne teema: ohutusmeetmed, sh põllumajandusliku majapidamise ohutuskava

MLFO 004

–

Põllumajandusliku majapidamise ohutuskava

jah/ei

Üldteema: peretööjõud

Detailsed teemad: tööjõusisend, töös osalejate arv ja sooline tasakaal

MLFO 005

–

Põllumajandustööd tegevad meessoost pereliikmed

ATÜ 2. rühma (2) kuuluvate isikute arv

MLFO 006

–

Põllumajandustööd tegevad naissoost pereliikmed

ATÜ 2. rühma (2) kuuluvate isikute arv

Üldteema: pereväline tööjõud

Detailsed teemad: tööjõusisend, palgatud töötajate arv ja sooline tasakaal

Põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötavad perevälised isikud

MLFO 007

–

–

Põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötavad perevälised meessoost isikud

ATÜ 2. rühma (2) kuuluvate isikute arv

MLFO 008

–

–

Põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötavad perevälised naissoost isikud

ATÜ 2. rühma (2) kuuluvate isikute arv

Detailne teema: põllumajandusliku majapidamise ajutised töötajad

MLFO 009

–

Ajutised perevälised töötajad: mehed ja naised

Täistööpäevad

Detailne teema: lepinguliste töötajate tööjõusisend

MLFO 010

–

Isikud, kes ei tööta otseselt põllumajanduslikus majapidamises, ja kes ei sisaldu eelnimetatud kategooriates.

Täistööpäevad

Üldteema: muu tulutoov tegevus, mis on otseselt seotud põllumajandusliku majapidamisega

Detailne teema: tegevuse liigid

MLFO 011

–

Tervishoiu-, sotsiaal- või haridusteenuste osutamine

jah/ei

MLFO 012

–

Turism, majutus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused

jah/ei

MLFO 013

–

Käsitöö

jah/ei

MLFO 014

–

Põllumajandussaaduste töötlemine

jah/ei

MLFO 015

–

Taastuvenergia tootmine

jah/ei

MLFO 016

–

Puidu töötlemine

jah/ei

MLFO 017

–

Vesiviljelus

jah/ei

Lepinguline töö (kasutades põllumajandusliku majapidamise tootmisseadmeid)

MLFO 018

–

–

Põllumajanduslik lepinguline töö

jah/ei

MLFO 019

–

–

Mittepõllumajanduslik lepinguline töö

jah/ei

MLFO 020

–

Metsandus

jah/ei

MLFO 021

–

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud mujal nimetamata muu tulutoov tegevus

jah/ei

Detailne teema: tähtsus põllumajanduslikule majapidamisele

MLFO 022

–

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse osatähtsus põllumajandusliku majapidamise lõpptoodangus.

Protsendivahemikud (3)

Detailne teema: tööjõusisend

MLFO 023

–

Kas valdaja tegeleb muu tulutoova tegevusega, mis on põllumajandusliku majapidamisega seotud.

M/S/N (4)

MLFO 024

–

Põllumajanduslikus majapidamises töötavad pereliikmed, kes tegelevad põhitegevusena muu tulutoova tegevusega, mis on põllumajandusliku majapidamisega seotud.

Isikute arv

MLFO 025

–

Põllumajanduslikus majapidamises töötavad pereliikmed, kes tegelevad kõrvaltegevusena muu tulutoova tegevusega, mis on põllumajandusliku majapidamisega seotud.

Isikute arv

MLFO 026

–

Põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötav pereväline tööjõud, kes tegeleb põhitegevusena muu tulutoova tegevusega, mis on põllumajandusliku majapidamisega seotud.

Isikute arv

MLFO 027

–

Põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötav pereväline tööjõud, kes tegeleb kõrvaltegevusena muu tulutoova tegevusega, mis on põllumajandusliku majapidamisega seotud.

Isikute arv

Üldteema: muu tulutoov tegevus, mis ei ole otseselt seotud põllumajandusliku majapidamisega

Detailne teema: tööjõusisend

MLFO 028

–

Ainuvaldaja, kes on ühtlasi ainuvalduses oleva põllumajandusliku majapidamise juht, kes tegeleb põhitegevusena muu tulutoova tegevusega, mis ei ole põllumajandusliku majapidamisega seotud.

M/S/N (4)

MLFO 029

–

Ainuvaldaja (kes on ühtlasi ainuvalduses oleva põllumajandusliku majapidamise juht) pereliikmed, kes tegelevad põhitegevusena muu tulutoova tegevusega, mis ei ole põllumajandusliku majapidamisega seotud.

Isikute arv

MLFO 030

–

Ainuvaldaja (kes on ühtlasi ainuvalduses oleva põllumajandusliku majapidamise juht) pereliikmed, kes tegelevad kõrvaltegevusena muu tulutoova tegevusega, mis ei ole põllumajandusliku majapidamisega seotud.

Isikute arv

Muutujad

Ühik/liik

Üldteema: maaelu arengu meetmetest toetust saavad põllumajanduslikud majapidamised

MRDV 001

–

Nõustamisteenused, põllumajandusliku majapidamise juhtimis- ja asendusteenused

jah/ei

MRDV 002

–

Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad

jah/ei

MRDV 003

–

Investeeringud materiaalsesse varasse

jah/ei

MRDV 004

–

Loodusõnnetuses ja katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine ning asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine

jah/ei

Põllumajandusliku majapidamise ja äritegevuse arendamine

MRDV 005

–

–

Äriettevõtte asutamise toetus noortele põllumajandustootjatele

jah/ei

MRDV 006

–

–

Äriettevõtte asutamise toetus väikeste põllumajanduslike majapidamiste arendamiseks

jah/ei

MRDV 007

–

–

Täiendavad riiklikud otsetoetused Horvaatias

jah/ei

MRDV 008

–

Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse

jah/ei

Põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetused

MRDV 009

–

–

Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede

jah/ei

MRDV 010

–

–

Metsakeskkonna- ja kliimateenused ning metsakaitse

jah/ei

MRDV 011

–

Mahepõllumajandus

jah/ei

MRDV 012

–

Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi kohased toetused

jah/ei

MRDV 013

–

Toetused looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele

jah/ei

MRDV 014

–

Loomade heaolu

jah/ei

MRDV 015

–

Riskijuhtimine

jah/ei

Muutujad

Ühik/liik

Üldteema: loomapidamishooned

Detailne teema: veiselaudad

MAHM 001

–

Piimalehmad

Keskmine arv

MAHM 002

–

–

Piimalehmad lõas (läga)

Kohti

MAHM 003

–

–

Piimalehmad lõas (tahesõnnik)

Kohti

MAHM 004

–

–

Piimalehmad vabapidamisel/sulgudes (läga)

Kohti

MAHM 005

–

–

Piimalehmad vabapidamisel/sulgudes (tahesõnnik)

Kohti

MAHM 006

–

–

Piimalehmad muud liiki lautades (läga)

Kohti

MAHM 007

–

–

Piimalehmad muud liiki lautades (tahesõnnik)

Kohti

MAHM 008

–

–

Kogu aeg vabas õhus peetavad piimalehmad

Kohti

MAHM 009

–

–

Osa ajast vabas õhus (karjamaal) peetavad piimalehmad

Kuud

MAHM 010

–

–

Piimalehmad, kellel on juurdepääs välialale

jah/ei

MAHM 011

–

muud veised;

Keskmine arv

MAHM 012

–

–

Muud veised lõas (läga)

Kohti

MAHM 013

–

–

Muud veised lõas (tahesõnnik)

Kohti

MAHM 014

–

–

Muud veised vabapidamisel/sulgudes (läga)

Kohti

MAHM 015

–

–

Muud veised vabapidamisel/sulgudes (tahesõnnik)

Kohti

MAHM 016

–

–

Muud veised muud liiki lautades (läga)

Kohti

MAHM 017

–

–

Muud veised muud liiki lautades (tahesõnnik)

Kohti

MAHM 018

–

–

Kogu aeg vabas õhus peetavad muud veised

Kohti

MAHM 019

–

–

Osa ajast vabas õhus (karjamaal) peetavad muud veised

Kuud

MAHM 020

–

–

Muud veised, kellel on juurdepääs välialale

jah/ei

Detailne teema: sealaudad

MAHM 021

–

Suguemised

Keskmine arv

MAHM 022

–

–

Suguemised täisrestpõrandal

Kohti

MAHM 023

–

–

Suguemised osalisel restpõrandal

Kohti

MAHM 024

–

–

Suguemised kõva põrandaga laudas (v.a sügav allapanu)

Kohti

MAHM 025

–

–

Suguemised pinnal, mis koosneb täielikult sügavast allapanust

Kohti

MAHM 026

–

–

Suguemised muud liiki lautades

Kohti

MAHM 027

–

–

Suguemised vabas õhus (vabapidamisel)

Kohti

MAHM 028

–

–

Suguemised vabas õhus (vabapidamisel)

Kuud

MAHM 029

–

Muud sead

Keskmine arv

MAHM 030

–

–

Muud sead täisrestpõrandal

Kohti

MAHM 031

–

–

Muud sead osalisel restpõrandal

Kohti

MAHM 032

–

–

Muud sead kõva põrandaga laudas (v.a sügav allapanu)

Kohti

MAHM 033

–

–

Muud sead pinnal, mis koosneb täielikult sügavast allapanust

Kohti

MAHM 034

–

–

Muud sead muud liiki lautades

Kohti

MAHM 035

–

–

Muud sead vabas õhus (vabapidamisel)

Kohti

MAHM 036

–

–

Muud sead, kellel on juurdepääs välialale

jah/ei

Detailne teema: munakanade kanalad

MAHM 037

–

Munakanad

Keskmine arv

MAHM 038

–

–

Munakanad sügava allapanuga lindlas

Kohti

MAHM 039

–

–

Munakanad õrrekanade lindlas (ilma allapanuta)

Kohti

MAHM 040

–

–

Munakanad sõnnikutransportööridega puurides

Kohti

MAHM 041

–

–

Munakanad sügava lägakaevuga puurides

Kohti

MAHM 042

–

–

Munakanad ventileeritud sõnnikuhoidlaga puurides

Kohti

MAHM 043

–

–

Munakanad muud liiki lindlates

Kohti

MAHM 044

–

–

Munakanad vabas õhus (vabapidamisel)

Kohti

Üldteema: toitainete kasutamine ja sõnnik põllumajanduslikus majapidamises

Detailne teema: väetatav KPM

MAHM 045

–

Kogu mineraalväetistega väetatav KPM

ha

MAHM 046

–

Kogu sõnnikuga väetatav KPM

ha

Detailne teema: põllumajanduslikust majapidamisest välja ja sinna sisse veetud sõnnik

Sõnniku puhasväljavedu põllumajanduslikust majapidamisest

MAHM 047

–

–

Läga/virtsa puhasväljavedu põllumajanduslikust majapidamisest

m3

MAHM 048

–

–

Tahesõnniku puhasväljavedu põllumajanduslikust majapidamisest

tonnid

Detailne teema: orgaaniline ja jäätmetest (v.a sõnnik) saadud väetis

MAHM 049

–

Põllumajanduslikus majapidamises kasutatud orgaaniline ja jäätmetest (v.a sõnnik) saadud väetis

tonnid

Üldteema: sõnnikulaotamise meetodid

Detailne teema: sissekünni aeg laotamise laadi järgi

Paisklaotus

MAHM 050

–

–

Maassekündmine 4 tunni jooksul

%-rühm (5)

MAHM 051

–

–

Maassekündmine hiljem kui 4 tunni pärast

%-rühm (5)

MAHM 052

–

–

Mullaga segamata

%-rühm (5)

Lohislaotus

MAHM 053

–

–

Lohisvoolik

%-rühm (5)

MAHM 054

–

–

Lohisking

%-rühm (5)

Sisestuslaotus

MAHM 055

–

–

Madal-/avalõhedega

%-rühm (5)

MAHM 056

–

–

Sügav-/sulglõhedega

%-rühm (5)

Üldteema: sõnnikurajatised

Detailne teema: sõnnikuhoidlad ja maht

MAHM 057

–

Kuhjades säilitatav tahesõnnik

%

MAHM 058

–

Kompostihunnikutes säilitatav sõnnik

%

MAHM 059

–

Loomapidamishoonete all olevates süvendites säilitatav sõnnik

%

MAHM 060

–

Sügava allapanu süsteemides säilitatav sõnnik

%

MAHM 061

–

Kaaneta säilitatav virts/läga

%

MAHM 062

–

Läbilaskva kaanega säilitatav virts/läga

%

MAHM 063

–

Läbitungimatu kaanega säilitatav virts/läga

%

MAHM 064

–

Mujal nimetamata mahutites säilitatav sõnnik

%

MAHM 065

–

Igapäevane laotamine

%

MAHM 066

–

Sõnniku säilitamine kompostihunnikutes

Kuud

MAHM 067

–

Sõnniku säilitamine loomapidamishoonete all olevates süvendites

Kuud

MAHM 068

–

Sõnniku säilitamine sügava allapanu süsteemides

Kuud

MAHM 069

–

Virtsa/läga säilitamine

Kuud

MAHM 070

–

Sõnniku säilitamine mujal nimetamata mahutites

Kuud

TÖÖJÕUMUUTUJATE KIRJELDUS

Valdaja

Valdaja on füüsiline isik (või majapidamiste ühenduse korral valitud füüsiline isik), kelle kasuks ja nimel majapidamine tegutseb ning kes on majapidamise eest juriidiliselt ja majanduslikult vastutav. Kui valdaja on juriidiline isik, siis tema kohta andmeid ei koguta.

Põllumajandustööd on määratletud I lisas „ÜLDMUUTUJAD“

Üldteema: põllumajandusliku majapidamise juhtimine

Detailsed teemad: valdaja ja sooline tasakaal

MLFO 001

–

Valdaja sugu

Valdaja sugu

MLFO 002

–

Sünniaasta

Valdaja sünniaasta

Detailne teema: tööjõusisend

MLFO 003

–

Valdaja põllumajandustöö põllumajanduslikus majapidamises

Põllumajandustöö aasta tööühikute protsendirühm, mida valdaja teeb põllumajanduslikus majapidamises (v.a majapidamistööd).

Detailne teema: ohutusmeetmed, sh põllumajandusliku majapidamise ohutuskava

MLFO 004

–

Põllumajandusliku majapidamise ohutuskava

Põllumajanduslik majapidamine on viinud tööga seotud ohtude vähendamiseks läbi töökoha riskihindamise, mille tulemuseks on kirjalik dokument (nt „põllumajandusliku majapidamise ohutuskava“).

Üldteema: peretööjõud

Detailsed teemad: tööjõusisend, töös osalejate arv ja sooline tasakaal

Põllumajandustööd tegevad pereliikmed

Selles jaotises arvestatakse üksnes ainuvaldajaga majapidamisi, sest majapidamiste ühendusi ja juriidilisi isikuid ei loeta peretööjõudu omavaks.

Põllumajandustööd (v.a majapidamistööd) tegevate pereliikmete hulka kuuluvad valdaja abikaasa, üleneva või alaneva liini sugulased ning valdaja ja tema abikaasa vennad ja õed. Kui see on asjakohane, siis kuulub siia ka põllumajandusliku majapidamise juht, kes on valdaja pereliige.

MLFO 005

–

Põllumajandustööd tegevad meessoost pereliikmed

Meessoost pereliikmete arv aasta tööühikute protsendirühma kohta

MLFO 006

–

Põllumajandustööd tegevad naissoost pereliikmed

Naissoost pereliikmete arv aasta tööühikute protsendirühma kohta

Üldteema: pereväline tööjõud

Detailsed teemad: tööjõusisend, palgatud töötajate arv ja sooline tasakaal

Põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötavad perevälised isikud

Alaliselt hõivatud tööjõud on need isikud, peale valdaja ja tema pereliikmete, kes tegid põllumajanduslikus majapidamises põllumajandustöid iga nädal vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul, sõltumata töönädala kestusest ja sellest, kas nad said mingit töötasu (töötasu, kasumiosa või muid maksed, v.a loonustasu). See hõlmab ka neid isikuid, kes ei saanud järgmistel põhjustel töötada kogu perioodi vältel:

MLFO 007

–

–

Põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötavad perevälised meessoost isikud

Meessoost perevälise tööjõu arv aasta tööühikute protsendirühma kohta.

MLFO 008

–

–

Põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötavad perevälised naissoost isikud

Naissoost perevälise tööjõu arv aasta tööühikute protsendirühma kohta.

Detailne teema: põllumajandusliku majapidamise ajutised töötajad

Ajutiselt kasutatav pereväline tööjõud on töötajad, kes ei töötanud vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul igal nädalal põllumajanduslikus majapidamises muul põhjustel kui neil, mis on loetletud eelmise jaotise „alaline pereväline tööjõud“ all.

Perevälise ajutise tööjõu tööpäevade hulka arvestatakse iga päev, mil töötajale maksti palka või tasu (töötasu, kasumit või muid väljamakseid, sh loonustasu) täistööpäeva eest ning mille jooksul tehti tööd, mida tavaliselt teeb täiskohaga põllumajandustöötaja. Tööpäevade hulka ei loeta puhkuse- ja haiguspäevi.

MLFO 009

–

Ajutised töötajad väljastpoolt perekonda: mees- ja naissoost

Põllumajandusliku majapidamise ajutiste töötajate täistööpäevad kokku.

Detailne teema: lepinguliste töötajate tööjõusisend

MLFO 010

–

Isikud, kes ei tööta otseselt põllumajanduslikus majapidamises, ja kes ei sisaldu eelnimetatud kategooriates

Täistööpäevad kokku, mille tegid põllumajanduslikus majapidamises isikud, kes ei tööta otseselt põllumajanduslikus majapidamises (nt kolmandate isikute teenistuses olevad alltöövõtjad).

Üldteema: muu tulutoov tegevus, mis on otseselt seotud põllumajandusliku majapidamisega

Andmed muu tulutoova tegevuse kohta märgitakse:

Muu tulutoova tegevuse kohta ei koguta teavet juriidiliste isikute puhul.

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus on muu tulutoov tegevus:

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus tähendab tegevust, mille käigus kasutatakse põllumajandusliku majapidamise vahendeid (maa, hooned, seadmed vms) või tooteid. Sellesse kategooriasse kuuluvad mittepõllumajanduslik töö ja põllumajandustöö teiste põllumajanduslike majapidamiste heaks. Siia ei kuulu finantsinvesteeringud. Siia ei kuulu ka maa rentimine mitmesugusteks tegevusteks, milles ise ei osaleta.

Detailne teema: tegevuse liigid

MLFO 011

–

Tervishoiu-, sotsiaal- või haridusteenuste osutamine

Mis tahes tegevuste olemasolu, mis on seotud tervishoiu-, sotsiaal- või haridusteenuste osutamisega ja/või sotsiaalvaldkonnaga seotud äritegevusega, kus kasutatakse põllumajandusliku majapidamise vahendeid või esmatooteid.

MLFO 012

–

Turism, majutus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused

Mis tahes turismi, majutusteenuste, turistidele või teistele rühmadele majapidamise tutvustamise, spordi ja puhketegevusega jne seotud tegevuste olemasolu, mille käigus kasutatakse põllumajandusliku majapidamise maad, hooneid vm ressursse.

MLFO 013

–

Käsitöö

Käsitöötoodete olemasolu, mis on valmistatud põllumajanduslikus majapidamises kas valdaja või tema pereliikmete või perevälise tööjõu poolt, sõltumata sellest, kuidas neid tooteid müüakse.

MLFO 014

–

Põllumajandussaaduste töötlemise sektor

Põllumajanduslike esmatoodete töötlemise olemasolu kõrvaltoodeteks põllumajanduslikus majapidamises, sõltumata sellest, kas toormaterjal on kohapeal toodetud või mujalt ostetud.

MLFO 015

–

Taastuvenergia tootmine

Turustamise eesmärgil taastuvenergia (k.a biogaasi, biokütuse või elektrienergia) tootmise olemasolu tuuleturbiinide või muude seadmete abil või põllumajanduslikust toorainest. Siia ei kuulu põllumajandusliku majapidamise oma tarbeks toodetud taastuvenergia.

MLFO 016

–

Puidu töötlemine

Toorpuidu töötlemise olemasolu põllumajanduslikus majapidamises turustamise eesmärgil (puidu saagimine jms).

MLFO 017

–

Vesiviljelus

Kalade, vähkide jms tootmise olemasolu põllumajanduslikus majapidamises. Siia ei kuulu üksnes kalapüügiga seotud tegevused.

Lepinguline töö (kasutades põllumajandusliku majapidamise tootmisseadmeid)

Majapidamise seadmeid kasutades tehtud lepinguline töö, mille puhul eristatakse tegevusi põllumajandussektoris ja väljaspool seda.

MLFO 018

–

–

Põllumajanduslik lepinguline töö

Põllumajandussektorisse kuuluva allhanketöö olemasolu.

MLFO 019

–

–

Mittepõllumajanduslik lepinguline töö

Põllumajandussektori välise töö olemasolu (nt lumekoristus, transporditööd, maastikuhooldus, põllumajandus- ja keskkonnateenused jms).

MLFO 020

–

Metsandus

Metsatöö olemasolu, milleks kasutatakse põllumajandusliku majapidamise tööjõudu, masinaid ja seadmeid, mida tavaliselt rakendatakse põllumajanduses.

MLFO 021

–

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud mujal nimetamata muu tulutoov tegevus

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud mujal nimetamata muu tulutoova tegevuse olemasolu.

Detailne teema: tähtsus põllumajanduslikule majapidamisele

MLFO 022

–

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse osatähtsus põllumajandusliku majapidamise lõpptoodangus

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse protsendirühm põllumajandusliku majapidamise lõpptoodangus. Majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse osakaal põllumajandusliku majapidamise lõpptoodangust arvutatakse põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse käibe osana põllumajandusliku majapidamise kogukäibest ja määruse (EL) nr 1307/2013 või uuemate õigusaktide kohastest põllumajandusliku majapidamise otsetoetustest.

Detailne teema: tööjõusisend

Käesolevat jaotist kohaldatakse:

Juriidiliste isikute puhul teavet ei koguta.

MLFO 023

–

Kas valdaja tegeleb muu tulutoova tegevusega, mis on põllumajandusliku majapidamisega seotud

Ainuvaldajaga majapidamiste või majapidamiste ühenduste valdajal on muid põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud tulutoovaid tegevusi:

Nende tegevustega võidakse tegeleda kas põllumajanduslikus majapidamises (mittepõllumajanduslik töö põllumajanduslikus majapidamises) või väljaspool seda.

MLFO 024

–

Põllumajanduslikus majapidamises töötavad pereliikmed, kes tegelevad põhitegevusena muu tulutoova tegevusega, mis on põllumajandusliku majapidamisega seotud

Pereliikmete arv, kes tegelevad põhitegevusena muu tulutoova tegevusega, mis on otseselt seotud põllumajandusliku majapidamisega.

MLFO 025

–

Põllumajanduslikus majapidamises töötavad pereliikmed, kes tegelevad kõrvaltegevusena muu tulutoova tegevusega, mis on põllumajandusliku majapidamisega seotud

Pereliikmete arv, kes tegelevad kõrvaltegevusena muu tulutoova tegevusega, mis on otseselt seotud põllumajandusliku majapidamisega.

MLFO 026

–

Põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötav pereväline tööjõud, kes tegeleb põhitegevusena muu tulutoova tegevusega, mis on põllumajandusliku majapidamisega seotud.

Ainuvaldajaga majapidamistes või majapidamiste ühendustes töötavate pereväliste isikute arv, kes tegelevad põhitegevusena muu tulutoova tegevusega, mis on otseselt seotud põllumajandusliku majapidamisega.

MLFO 027

–

Põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötav pereväline tööjõud, kes tegeleb kõrvaltegevusena muu tulutoova tegevusega, mis on põllumajandusliku majapidamisega seotud.

Ainuvaldajaga majapidamistes või majapidamiste ühendustes töötavate pereväliste isikute arv, kes tegelevad kõrvaltegevusena muu tulutoova tegevusega, mis on otseselt seotud põllumajandusliku majapidamisega.

Üldteema: muu tulutoov tegevus, mis ei ole otseselt seotud põllumajandusliku majapidamisega

See tähendab mittepõllumajanduslikku tööd põllumajanduslikus majapidamises ja väljaspool seda. Siia kuuluvad kõik tegevused, mida tehakse tasu eest (töötasu, kasum või muu väljamakse, sh loonustasu, sõltuvalt osutatud teenusest), peale:

Muu tulutoov tegevus, mis ei ole seotud põllumajandusliku majapidamisega, on muu tulutoov tegevus:

Detailne teema: tööjõusisend

MLFO 028

–

Ainuvaldaja, kes on ühtlasi ainuvalduses oleva põllumajandusliku majapidamise juht, kes tegeleb põhitegevusena muu tulutoova tegevusega, mis ei ole põllumajandusliku majapidamisega seotud

Valdaja tegeleb muu tulutoova tegevusega, mis ei ole otseselt seotud põllumajandusliku majapidamisega:

Nende tegevustega võidakse tegeleda kas põllumajanduslikus majapidamises (mittepõllumajanduslik töö põllumajanduslikus majapidamises) või väljaspool seda.

MLFO 029

–

Ainuvaldaja (kes on ühtlasi ainuvalduses oleva põllumajandusliku majapidamise juht) pereliikmed, kes tegelevad põhitegevusena muu tulutoova tegevusega, mis ei ole põllumajandusliku majapidamisega seotud

Pereliikmete arv, kes tegelevad põhitegevusena tulutoova tegevusega, mis ei ole põllumajandusliku majapidamisega seotud.

MLFO 030

–

Ainuvaldaja (kes on ühtlasi ainuvalduses oleva põllumajandusliku majapidamise juht) pereliikmed, kes tegelevad kõrvaltegevusena muu tulutoova tegevusega, mis ei ole põllumajandusliku majapidamisega seotud.

Pereliikmete arv, kes tegelevad kõrvaltegevusena tulutoova tegevusega, mis ei ole põllumajandusliku majapidamisega seotud.

MAAELU ARENGU MUUTUJATE KIRJELDUS

Üldteema: maaelu arengu meetmetest toetust saavad põllumajanduslikud majapidamised

Põllumajanduslik majapidamine on saanud vastavalt uuemates õigusaktides sätestatud standarditele ja eeskirjadele viimase 3 aasta jooksul toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1305/2013 III jaotise 1. peatükis sätestatud maaelu arengu meetmetest, sõltumata sellest, kas makse on tehtud vaatlusperioodil või mitte, kui seoses sellise meetmega on tehtud positiivne otsus (nt toetuse saamise taotlus on heaks kiidetud).

MRDV 001

–

Nõustamisteenused, põllumajandusliku majapidamise juhtimis- ja asendusteenused

Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 15.

MRDV 002

–

Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad

Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 16.

MRDV 003

–

Investeeringud materiaalsesse varasse

Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 17.

MRDV 004

–

Loodusõnnetuses ja katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine ning asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine

Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 18.

Põllumajandusliku majapidamise ja äritegevuse arendamine

Maaelu arengu meetmed vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 19 ja Horvaatia puhul ka vastavalt nimetatud määruse artiklile 40.

MRDV 005

–

–

Ettevõtluse alustamise toetus noortele põllumajandustootjatele

Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 19 punkti a alapunktile i.

MRDV 006

–

–

Ettevõtluse alustamise toetus väikeste põllumajanduslike majapidamiste arendamiseks

Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 19 punkti a alapunktile iii.

MRDV 007

–

–

Täiendavad riiklikud otsetoetused Horvaatias

Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 40.

MRDV 008

–

Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse

Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 21.

Põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetused

MRDV 009

–

–

Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede

Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 28.

MRDV 010

–

–

Metsakeskkonna- ja kliimateenused ja metsakaitse

Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 34.

MRDV 011

–

Mahepõllumajandus

Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 29.

MRDV 012

–

Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi kohased toetused

Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 30.

MRDV 013

–

Toetused looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele

Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 31.

MRDV 014

–

Loomade heaolu

Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 33.

MRDV 015

–

Riskijuhtimine

Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 36.

LOOMAPIDAMISHOONETE JA SÕNNIKUKÄITLUSE MUUTUJATE KIRJELDUS

Üldteema: loomapidamishooned

Kohtade arv veise- ja sealautades ning lindlates. Termin „kohad“ tähendab tavapärast loomade arvu loomapidamishoonetes vaatlusaasta jooksul. See tähendab, et kui tingimused ei ole normaalsed (ülekoormatus, alakoormatus, sanitaarpuhastus, tootmise erikavad jms), tuleb loomade arvu vaatluspäeval korrigeerida. Märkida tuleb üksnes vaatlusperioodil kasutuses olevad loomapidamishooned. Märkida tuleb ka ajutiselt tühjade kohtade arv loomapidamishoonetes vaatlusperioodi jooksul.

Loomad on määratletud põhijaotises „III. PÕLLUMAJANDUSLOOMADE MUUTUJAD“.

Detailne teema: veiselaudad

MAHM 001

–

Piimalehmad

Keskmine piimalehmade arv vaatlusaastal.

MAHM 002

–

–

Piimalehmad lõas (läga)

Piimalehmade kohtade arv lägakäitlusega lõas.

MAHM 003

–

–

Piimalehmad lõas (tahesõnnik)

Piimalehmade kohtade arv tahesõnnikukäitlusega lõas.

MAHM 004

–

–

Piimalehmad vabapidamisel/sulgudes (läga)

Piimalehmade kohtade arv vabapidamisel/lägakäitlusega sulgudes.

MAHM 005

–

–

Piimalehmad vabapidamisel/sulgudes (tahesõnnik)

Piimalehmade kohtade arv vabapidamisel/tahesõnnikukäitlusega sulgudes.

MAHM 006

–

–

Piimalehmad muud liiki lautades (läga)

Piimalehmade kohtade arv mujal nimetamata muud liiki lägakäitlusega lautades.

MAHM 007

–

–

Piimalehmad muud liiki lautades (tahesõnnik)

Piimalehmade kohtade arv mujal nimetamata muud liiki tahesõnnikukäitlusega lautades.

MAHM 008

–

–

Kogu aeg vabas õhus peetavad piimalehmad

Kogu aeg vabas õhus peetavate piimalehmade kohtade arv.

MAHM 009

–

–

Osa ajast vabas õhus (karjamaal) peetavad piimalehmad

Kuude arv aastas, mil piimalehmi karjatakse vabas õhus.

MAHM 010

–

–

Piimalehmad, kellel on juurdepääs välialale

Piimalehmade välialade olemasolu.

MAHM 011

–

muud veised;

Keskmine muude veiste arv vaatlusaastal.

MAHM 012

–

–

Muud veised lõas (läga)

Muude veiste kohtade arv lägakäitlusega lõas.

MAHM 013

–

–

Muud veised lõas (tahesõnnik)

Muude veiste kohtade arv tahesõnnikukäitlusega lõas.

MAHM 014

–

–

Muud veised vabapidamisel/sulgudes (läga)

Muude veiste kohtade arv vabapidamisel/lägakäitlusega sulgudes.

MAHM 015

–

–

Muud veised vabapidamisel/sulgudes (tahesõnnik)

Muude veiste kohtade arv vabapidamisel/tahesõnnikukäitlusega sulgudes.

MAHM 016

–

–

Muud veised muud liiki lautades (läga)

Muude veiste kohtade arv mujal nimetamata muud liiki lägakäitlusega lautades.

MAHM 017

–

–

Muud veised muud liiki lautades (tahesõnnik)

Muude veiste kohtade arv mujal nimetamata muud liiki tahesõnnikukäitlusega lautades.

MAHM 018

–

–

Kogu aeg vabas õhus peetavad muud veised

Kogu aeg vabas õhus peetavate muude veiste kohtade arv.

MAHM 019

–

–

Osa ajast vabas õhus (karjamaal) peetavad muud veised

Kuude arv aastas, mil muid veiseid karjatakse vabas õhus.

MAHM 020

–

–

Muud veised, kellel on juurdepääs välialale

Muude veiste välialade olemasolu.

Detailne teema: sealaudad

MAHM 021

–

Suguemised

Keskmine suguemiste arv vaatlusaastal.

MAHM 022

–

–

Suguemised täisrestpõrandal

Suguemiste kohtade arv täisrestpõrandaga lautades.

MAHM 023

–

–

Suguemised osalisel restpõrandal

Suguemiste kohtade arv osalise restpõrandaga lautades.

MAHM 024

–

–

Suguemised kõva põrandaga laudas (v.a sügav allapanu)

Suguemiste kohtade arv kõva põrandaga lautades (v.a sügav allapanu).

MAHM 025

–

–

Suguemised pinnal, mis koosneb täielikult sügavast allapanust

Suguemiste kohtade arv sügava allapanuga lautades.

MAHM 026

–

–

Suguemised muud liiki lautades

Suguemiste kohtade arv muud liiki lautades.

MAHM 027

–

–

Suguemised vabas õhus (vabapidamisel)

Suguemiste kohtade arv vabapidamissüsteemides.

MAHM 028

–

–

Suguemised vabas õhus (vabapidamisel)

Kuude arv, mis suguemised veedavad vabas õhus vabapidamisel.

MAHM 029

–

Muud sead

Keskmine muude sigade arv vaatlusaastal.

MAHM 030

–

–

Muud sead täisrestpõrandal

Muude sigade kohtade arv täisrestpõrandaga lautades.

MAHM 031

–

–

Muud sead osalisel restpõrandal

Muude sigade kohtade arv osalise restpõrandaga lautades.

MAHM 032

–

–

Muud sead kõva põrandaga laudas (v.a sügav allapanu)

Muude sigade kohtade arv kõva põrandaga lautades (v.a sügav allapanu).

MAHM 033

–

–

Muud sead pinnal, mis koosneb täielikult sügavast allapanust

Muude sigade kohtade arv sügava allapanuga lautades.

MAHM 034

–

–

Muud sead muud liiki lautades

Muude sigade kohtade arv muud liiki lautades.

MAHM 035

–

–

Muud sead vabas õhus (vabapidamisel)

Muude sigade kohtade arv sügava allapanuga vabapidamissüsteemides.

MAHM 036

–

–

Muud sead, kellel on juurdepääs välialale

Muude sigade välialade olemasolu (v.a vabapidamine).

Detailne teema: munakanade kanalad

MAHM 037

–

Munakanad

Keskmine munakanade arv vaatlusaastal.

MAHM 038

–

–

Munakanad sügava allapanuga lindlas

Munakanade kohtade arv sügava allapanuga lindlates.

MAHM 039

–

–

Munakanad õrrekanade lindlas (ilma allapanuta)

Munakanade kohtade arv lindlates.

MAHM 040

–

–

Munakanad sõnnikutransportööridega puurides

Munakanade kohtade arv sõnnikutransportööridega puurides.

MAHM 041

–

–

Munakanad sügava lägakaevuga puurides

Munakanade kohtade arv sügava lägakaevuga puurides.

MAHM 042

–

–

Munakanad ventileeritud sõnnikuhoidlaga puurides

Munakanade kohtade arv ventileeritud sõnnikuhoidlaga puurides.

MAHM 043

–

–

Munakanad muud liiki lindlates

Munakanade kohtade arv muud liiki lindlates.

MAHM 044

–

–

Munakanad vabas õhus (vabapidamisel)

Munakanade kohtade arv vabapidamissüsteemides.

Üldteema: toitainete kasutamine ja sõnnik põllumajanduslikus majapidamises

Detailne teema: Väetatav KPM

MAHM 045

–

Kogu mineraalväetistega väetatav KPM

Mineraalväetistega väetatava kasutatava põllumajandusmaa pindala hektarites.

MAHM 046

–

Kogu sõnnikuga väetatav KPM

Laudasõnnikuga väetatava kasutatava põllumajandusmaa pindala hektarites.

Detailne teema: põllumajanduslikust majapidamisest välja ja sinna sisse veetud sõnnik

Põllumajanduslikust majapidamisest välja ja sinna sisse veetud laudasõnniku netokogus.

Sõnniku puhasväljavedu põllumajanduslikust majapidamisest

Põllumajanduslikust majapidamisest välja või sinna sisse veetud laudasõnniku netokogus.

MAHM 047

–

–

Läga/virtsa puhasväljavedu põllumajanduslikust majapidamisest

Põllumajanduslikku majapidamisse sisse või sealt välja veetud läga/virtsa kogus kuupmeetrites, mis on mõeldud otseseks kasutamiseks väetisena või tööstuslikuks töötlemiseks, sõltumata sellest, kas seda müüakse, ostetakse või vahetatakse tasuta. See hõlmab ka läga/virtsa, mis kasutati energiatootmiseks, ja mida hiljem kasutatakse uuesti põllumajanduslikult.

MAHM 048

–

–

Tahesõnniku puhasväljavedu põllumajanduslikust majapidamisest

Põllumajanduslikku majapidamisse sisse või sealt välja veetud tahesõnniku kogus tonnides, mis on mõeldud otseseks kasutamiseks väetisena või tööstuslikuks töötlemiseks, sõltumata sellest, kas seda müüakse, ostetakse või vahetatakse tasuta. See hõlmab ka tahesõnnikut, mis kasutati energiatootmiseks, ja mida hiljem kasutatakse uuesti põllumajanduslikult.

Detailne teema: orgaaniline ja jäätmetest (v.a sõnnik) saadud väetis

MAHM 049

–

Põllumajanduslikus majapidamises kasutatud orgaaniline ja jäätmetest (v.a sõnnik) saadud väetis

Põllumajanduslikus majapidamises kasutatud orgaaniline ja jäätmetest (v.a laudasõnnik) saadud väetise kogus tonnides.

Üldteema: sõnnikulaotamise meetodid

Sõnnikulaotamise meetodid

Detailne teema: sissekünni aeg laotamise laadi järgi

Paisklaotus

Sõnnik laotatakse maa- või põllumajanduskultuuride pinnale lohis- või sisestuslaotuse tehnikat kasutamata.

MAHM 050

–

–

Mullaga segamine 4 tunni jooksul pärast laotamist

Kogu laotatud sõnniku protsendirühm, mis segatakse mehhaaniliselt mullaga 4 tunni jooksul pärast paisklaotamist.

MAHM 051

–

–

Mullaga segamine hiljem kui 4 tundi pärast laotamist

Kogu laotatud sõnniku protsendirühm, mis segatakse mehhaaniliselt mullaga 4–24 tundi pärast laotamist.

MAHM 052

–

–

Mullaga segamata

Kogu laotatud sõnniku protsendirühm, mille puhul seda ei segatud mullaga, või kui seda ei tehtud 24 tunni jooksul pärast paisklaotamist.

Lohislaotus

Virts või läga laotatakse maapinnale paralleelsete ridadena, jättes vahepealse rea sõnnikust vabaks, kasutades virtsa või läga maapinnale laotamiseks paakauto või traktori taha kinnitatud seadet (vedelsõnniku laoturit).

MAHM 053

–

–

Lohisvoolik

Lohisvoolikuga laoturi abil laotatud virtsa või läga protsendirühm.

MAHM 054

–

–

Lohisking

Lohiskingaga laoturi abil laotatud virtsa või läga protsendirühm.

Sisestuslaotus

Virtsa või läga laotamine, sisestades selle mullapinda lõigatud erineva sügavusega lõhedesse, sõltuvalt sisesti tüübist.

MAHM 055

–

–

Madal-/avalõhedega

Madalatesse (tavaliselt umbes 50 mm sügavused) lõhedesse laotatud virtsa või läga protsendirühm, hoolimata sellest, kas lõhed jäetakse pärast laotamist lahti või aetakse kinni.

MAHM 056

–

–

Sügav-/sulglõhedega

sügavatesse (tavaliselt umbes 150 mm sügavused), pärast laotamist kinni aetavatesse lõhedesse laotatud virtsa või läga protsendirühm.

Üldteema: sõnnikurajatised

Detailne teema: sõnnikuhoidlad ja maht

Sõnnikuhoidlad

Sõnnikuhoidlate maht on määratletud ajana kuudes, mille jooksul põllumajanduslikus majapidamises toodetava sõnniku suudavad hoidlad ilma ülevooluohuta ja ilma tühjendamata mahutada.

MAHM 057

–

Kuhjades säilitatav tahesõnnik

Tavaliselt mitme kuu jooksul piireteta kuhjades või avatud hoidlates säilitatava sõnniku protsendirühm.

MAHM 058

–

Sõnniku säilitamine kompostihunnikutes

Piiretega ja õhustatavates ja/või segistatavates kompostihunnikutes säilitatava sõnniku protsendirühm.

MAHM 059

–

Loomapidamishoonete all olevates süvendites säilitatav sõnnik

Tavaliselt alla 1 aasta loomapidamishoonete restpõranda all olevates süvendites vähese lisatud veega või ilma lisatud veeta säilitatav sõnniku protsendirühm.

MAHM 060

–

Sügava allapanu süsteemides säilitatav sõnnik

Tootmistsükli (6 või 12 kuud) jooksul kogunenud sõnniku protsendirühm.

MAHM 061

–

Kaaneta säilitatav virts/läga

Katmata paakides või tiikides, tavaliselt alla 1 aasta säilitatava sõnniku protsendimäär.

MAHM 062

–

Läbilaskva kaanega säilitatav virts/läga

Läbilaskva (nt savist, õlgedest või loomulikust koorikust) kaane all paakides või tiikides, tavaliselt alla 1 aasta säilitatava sõnniku protsendimäär.

MAHM 063

–

Läbitungimatu kaanega säilitatav virts/läga

Läbitungimatu (nt suure tihedusega polüetüleenist või negatiivse rõhuga) kaane all paakides või tiikides, tavaliselt alla 1 aasta säilitatava sõnniku protsendimäär.

MAHM 064

–

Sõnniku säilitamine mujal nimetamata mahutites

Muudes mujal nimetamata hoidlates säilitatava sõnniku (kas tahesõnniku või virtsa/läga) protsendirühm.

MAHM 065

–

Igapäevane laotamine

Kinnisest rajatisest korrapäraselt, 24 tunni jooksul pärast tekkimist eemaldatav ja põllumaale või karjamaale laotatava sõnniku protsendirühm.

MAHM 066

–

Sõnniku säilitamine kompostihunnikutes

Kuude arv, mille tahesõnnikutoodangut on võimalik piiretega kompostihunnikutes säilitada.

MAHM 067

–

Sõnniku säilitamine loomapidamishoonete all olevates süvendites

Kuude arv, mille sõnnikutoodangut võimaldavad põllumajandusliku majapidamise lägahoidlad säilitada.

MAHM 068

–

Sõnniku säilitamine sügava allapanu süsteemides

Kuude arv, mille sõnnikutoodangut on võimalik sügava allapanu süsteemides säilitada.

MAHM 069

–

Virtsa/läga säilitamine

Kuude arv, mille sõnnikutoodangut on võimalik virtsa-/lägahoidlates säilitada, kaetult või mitte.

MAHM 070

–

Sõnniku säilitamine mujal nimetamata mahutites

Kuude arv, mille sõnnikutoodangut (kas tahesõnniku või virtsa/läga) on võimalik muudes mujal nimetamata hoidlates säilitada.