26.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/52

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 126 peavad liikmesriigid hoiduma valitsemissektori eelarve ülemäärasest puudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tingimuste tagamise vahend.

(3)

ELi toimimise lepingu artiklis 126 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mida täpsustatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) (mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist), on ette nähtud ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmine. Aluslepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse protokollis on kehtestatud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2009 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja määratlused kõnealuse protokolli sätete kohaldamiseks.

(4)

ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 5 nõutakse, et kui komisjon leiab, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk, peab ta esitama asjaomasele liikmesriigile arvamuse ja teavitab vastavalt ka nõukogu. Olles arvesse võtnud ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohast aruannet ning ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 4 kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, järeldas komisjon, et Maltal on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seepärast edastas komisjon Maltale sellekohase arvamuse ja teavitas sellest nõukogu 29. mail 2013 (3).

(5)

ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt peab nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi enne, kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigil on ülemäärane eelarvepuudujääk. Malta puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut järgmistele järeldustele.

(6)

Malta ametiasutuste poolt 2013. aasta aprillis esitatud andmete kohaselt ulatus valitsemissektori eelarve puudujääk 2012. aastal 3,3 %ni SKPst ja ületab seega kontrollväärtuse 3 % SKPst. ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohases komisjoni aruandes märgiti, et puudujääk oli kontrollväärtuse 3 % SKPst lähedal, kuid puudujääki ei saa käsitada aluslepingu ning stabiilsus- ja kasvu pakti tähenduses erandlikuna. Ülemäärane eelarvepuudujääk ei ole tingitud tõsisest majandussurutisest aluslepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. 2010. ja 2011. aastal oli SKP reaalkasv keskmiselt rohkem kui 2 % aastas, mis on kõrgem kui potentsiaalne kasv. Riikliku statistikaameti 11. märtsil 2013 avaldatud esialgsete SKPd käsitlevate andmete kohaselt majanduskasv 2012. aastal aeglustus, kuid püsis positiivsena tasemel 0,8 %. SKP lõhe, mis 2011. aastal oli positiivne, muutus 2012. aastal hinnangute kohaselt veidi negatiivseks. Kontrollväärtuse kavandatud ületamist ei saa pidada ajutiseks. Komisjoni 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt suureneks eelarvepuudujääk 2013. aastal 3,7 %ni SKPst ning oleks 2014. aastal 3,6 % SKPst. Aluslepingus sätestatud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(7)

Esitatud andmetest nähtub ka, et 2012. aastal oli valitsemissektori võlg 72,1 % SKPst ja ületab seega kontrollväärtuse 60 % SKPst. Komisjoni 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt suureneb võla suhe SKPsse 2014. aastal 74,9 %ni. Pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tühistamist 2012. aasta detsembris (4) sai Malta kasutada samal aastal alanud kolme aasta pikkust üleminekuperioodi, et saavutada võla vähendamise sihttase. Malta ei teinud 2012. aastal piisavalt edusamme võla vähendamise sihttaseme saavutamiseks, sest Malta struktuurne eelarvepuudujääk halvenes, kuigi oli nõutud selle paranemist. Seega saab järeldada, et ELi toimimise lepingus sätestatud võlakriteerium ei ole täidetud.

(8)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega analüüsis komisjon oma aruandes ka asjakohaseid tegureid. Nagu on täpsustatud stabiilsuse ja kasvu paktis, saab neid tegureid riikide puhul, kelle võla suhe SKPsse on üle 60 % (nagu Malta), eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmist hinnates ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta otsuse tegemisel arvesse võtta ainult juhul, kui valitsemissektori eelarve puudujääk püsib kontrollväärtuse lähedal ning ületab kontrollväärtust ajutiselt, mis Malta puhul nii ei ole (5). Samal ajal on selliseid tegureid arvesse võetud võlakriteeriumi mittetäitmise hindamisel, kuigi ka need ei näi otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta kahtluse alla seadvat. Võla vähendamise sihttaseme saavutamiseks tehtud edusammude hindamisel on eelkõige arvesse võetud euroalasse kuuluvatele liikmesriikidele antud finantsabist tulenevat võlga ja eelarvepuudujääki suurendavat mõju. Malta jaoks oleks Kreeka laenulepingu, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi maksete, Euroopa stabiilsusmehhanismi tehtud kapitalimahutuste ning Kreeka programmi kohaste tehingute koondmõju ajavahemikul 2011–2014 võla puhul 3,9 % SKPst ning eelarvepuudujäägi puhul 0,1 % SKPst. Võttes arvesse nende tehingute mõju, oleks Maltalt võlakriteeriumi täitmiseks nõutav struktuurse eelarvepositsiooni parandamine 2012. aastal võinud olla väiksem, kuid siiski oleks tulnud struktuurset eelarvepositsiooni oluliselt rohkem parandada, kui Malta seda 2012. aastal tegelikult tegi,