12.7.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/19

---

NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/43/EÜ,

28. juuni 2007,

millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolliga loomade kaitse ja heaolu kohta nõutakse, et põllumajanduspoliitika kavandamisel ja rakendamisel pööraksid ühendus ja liikmesriigid täit tähelepanu loomade heaolu nõuetele, respekteerides samal ajal liikmesriikide õigus- või haldusnorme ja tavasid, mis iseäranis käsitlevad riitusi, kultuuritraditsioone ja piirkondlikku pärandit.

(2)

Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivis 98/58/EÜ (mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset), (3) mis on koostatud põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni (4) (edaspidi „konventsioon”) alusel, sätestatakse põllumajanduslikel eesmärkidel kasvatatavate ja peetavate loomade kaitse miinimumstandardid, kaasa arvatud sätted loomade füsioloogilistele ja etoloogilistele vajadustele vastava eluaseme, toidu, vee ja hoolduse kohta.

(3)	Ühendus on kõnealuse konventsiooni osaline ning selle raames on vastu võetud kodukanu (Gallus gallus) käsitlev erisoovitus, mis sisaldab täiendavaid sätteid liha tootmiseks peetavate kodulindude kohta.

(4)

Loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee 21. märtsi 2000. aasta aruandes lihakanade (broilerite) heaolu kohta järeldatakse, et praegu puudub selleks otstarbeks kasutatava kanaliini suurele kasvukiirusele vastav rahuldav loomatervishoiu ja heaolu tase ning et kõrge loomkoormuse negatiivne mõju on väiksem ehitistes, kus on võimalik säilitada häid sisekliimatingimusi.

(5)	Erisäte allapanuga katmata alade kohta, mille eesmärk on viia miinimumini geneetiliste parameetrite mõju või viia sisse heaolunäitajad lisaks jalapadjandi dermatiidi näitajatele, nähakse ette pärast Euroopa Toiduohutusametilt vastavate arvamuste saamist.

(6)	Selleks et kõnealune sektor saaks ratsionaalselt areneda ning et vältida ühise turukorralduse tõrgeteta toimimist häirivaid konkurentsimoonutusi kõnealuses sektoris, on vaja ühenduse tasandil kehtestada lihakanade kaitse eeskirjad.

(7)

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega on põhieesmärgi saavutamiseks, milleks on loomade heaolu parandamine intensiivkanakasvatuses, vajalik ja asjakohane kehtestada lihakanade kaitse miinimumeeskirjad. Asutamislepingu artikli 5 kolmanda lõigu kohaselt ei lähe käesolev direktiiv seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(8)	Eeskirjades tuleks keskenduda heaoluprobleemidele intensiivsetes põllumajandustootmissüsteemides. Selleks et vältida ebaproportsionaalsete meetmete kohaldamist väikeste kanakarjade pidamise suhtes, tuleks kehtestada käesoleva direktiivi kohaldamise miinimummäär.

(9)	On oluline, et kanade eest hoolitsevad inimesed oleksid teadlikud asjakohastest loomade heaolunõuetest ning saaksid oma ülesannete täitmiseks sobiva koolituse või oleksid omandanud sellise koolitusega võrdse praktilise kogemuse.

(10)	Lihakanade kaitse eeskirjade kehtestamisel tuleks tasakaalustatult arvesse võtta loomade tervishoiu ja heaolu, majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste ning keskkonnamõju erinevaid aspekte.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (6) on juba loodud raamistik ametlikeks kontrollimisteks, tagades sealjuures vastavuse mitmete loomade heaolu käsitlevate eeskirjade vahel. Lisaks sätestatakse määruses (EÜ) nr 882/2004, et liikmesriigid kohustuvad esitama aastaaruandeid, mis käsitlevad mitmeaastaste siseriiklike kontrollimiskavade rakendamist, sealhulgas läbiviidud kontrollide ja auditite tulemusi. Sel eesmärgil on nii kõnealustes määrustes kui ka nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsuses 90/424/EMÜ (kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas) (7) ette nähtud rahaline toetus.

(12)	Erinevates liikmesriikides on juba kasutusel mitmesugused vabatahtlikud loomade heaolustandarditel ja muudel parameetritel põhinevad kanaliha märgistamise süsteemid.

(13)

Selliste vabatahtlike märgistussüsteemide kasutamisest saadud kogemuste valguses on asjakohane, et komisjon esitab aruande, mis käsitleb linnuliha, lihatoodete ja valmististe puhul sellise ühtlustatud kohustusliku erimärgistussüsteemi võimalikku kasutuselevõttu ühenduse tasandil, mis põhineb vastavusel loomade heaolu standarditele; aruanne käsitleb ka nimetatud süsteemi võimalikke sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mõju ühenduse majanduspartneritele ja märgistussüsteemi vastavust Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadele.

(14)

On asjakohane, et komisjon esitab uutel teaduslikel tõenditel põhineva aruande, milles käsitletakse lihakanade, sealhulgas lihakanade aretuskarja heaolu täiendavat parandamist edasise uurimistöö ja praktiliste kogemuste valguses, pöörates erilist tähelepanu nendele aspektidele, mida käesolev direktiiv ei hõlma. Selles aruandes tuleks eriti kaaluda võimalust kehtestada tapajärgse kontrolli käigus välja selgitatud ebapiisavatele heaolutingimustele viitavate tunnuste piirmäärad ning geneetiliste parameetrite mõju tuvastatud puudustele, mille tulemuseks on lihakanade ebapiisav heaolu.

(15)	Liikmesriigid peaksid koostama õigusnormid käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende rakendamise. Kõnealused karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(16)

Nõukogu peaks kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (8) punktiga 34 innustama liikmesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides tabelid, kus on võimalikult täpselt esitatud käesoleva direktiivi ja selle ülevõtmismeetmete vastavus, ning tegema need tabelid üldsusele kättesaadavaks.

(17)	Käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (9)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse lihakanade suhtes.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata siiski:

a)	vähem kui 500 kanaga ettevõtete suhtes;

b)	ettevõtete suhtes, kus peetakse ainult kanade sugukarja;

c)	haudejaamade suhtes;

d)	kanade ulatusliku sees- ja vabapidamise puhul, nagu on osutatud komisjoni 5. juuni 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 1538/91 (millega kehtestatakse määruse (EMÜ) nr 1906/90 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (10) IV lisa punktides b, c, d ja e, ning

e)	mahepõllumajanduslikult kasvatatud kanade suhtes vastavalt nõukogu 24. juuni 1991. aasta määrusele (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta. (11)

2.   Direktiivi kohaldatakse tootmiskarja suhtes ettevõtetes, kus peetakse nii sugu- kui ka tootmiskarja.

Liikmesriigid võivad võtta käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas rangemaid meetmeid.

Esmane vastutus loomade heaolu eest lasub loomade omanikul või pidajal.

Artikkel 2

Mõisted

1.   Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„omanik” – iga juriidiline või füüsiline isik, kes omab ettevõtet, kus peetakse kanu;

b)	„pidaja” – iga füüsiline või juriidiline isik, kes hoolitseb või vastutab kanade eest püsivalt või ajutiselt lepingu või seaduse alusel;

c)	„pädev asutus” – liikmesriigi keskasutus, mille pädevusse kuulub loomade heaolu, veterinaar- ja zootehniliste kontrollide läbiviimine, või mis tahes muu selleks volitatud asutus piirkondlikul, kohalikul või muul tasandil;

d)	„riiklik veterinaararst” – veterinaararst, kellel on määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa III jao IV (A) peatüki. kohased volitused ettenähtud ülesannete piires tegutsemiseks ja kelle määrab pädev asutus;

e)	„kana” – liiki Gallus gallus kuuluv loom, keda peetakse liha tootmise eesmärgil;

f)	„ettevõte” – tootmiskoht, kus kanu peetakse;

g)	„tootmisüksus” – ettevõtte hoone, kus kanakarja peetakse;

h)	„kasutatav ala” – allapanuga kaetud ala, millele kanadel on igal ajal juurdepääs;

i)	„loomkoormus” – tootmisüksuses samaaegselt viibivate kanade eluskaal kasutatava ala ühe ruutmeetri kohta;

j)	„kari” – kanad, kes on paigutatud ühte ettevõtte tootmisüksustest ning kes selles üksuses pidevalt viibivad;

k)	„päevane suremus(tase)” – tootmisüksuses sama päeva jooksul surnud kanade arv, sealhulgas kanad, kes on haiguse tõttu või muudel põhjustel välja praagitud, jagatuna tootmisüksuses samal päeval viibinud kanade arvuga ning korrutatuna 100ga;

l)	„kumulatiivne päevane suremus” – päevaste suremusnäitajate summa.

2.   Tulenevalt Euroopa Toiduohutusameti teadushinnangutest mõju kohta, mida omab kanade heaolule allapanuga mitte kaetud ala, võib lõike 1 punktis h esitatud „kasutatava ala” mõistet seoses allapanuga katmata pinnaga täiendada vastavalt artiklis 11 osutatud menetlusele.

Artikkel 3

Kanade pidamisele esitatavad nõuded

1.   Liikmesriigid tagavad, et:

a)	kõik tootmisüksused vastavad I lisas sätestatud nõuetele;

b)	nõutud ning sealhulgas III lisas sätestatud kontrolli, seiret ja järelkontrolli viivad läbi pädevad asutused või riiklik veterinaararst.

2.   Liikmesriigid tagavad, et maksimaalne loomkoormus ettevõttes või ettevõtte tootmisüksuses ei ületa kunagi 33 kg/m2.

3.   Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et kanasid peetakse suurema loomkoormuse tingimustes, eeldusel et kanakarja omanik või pidaja täidab lisaks I lisas sätestatud nõuetele ka II lisas sätestatud nõudeid.

4.   Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui tehakse erand lõike 3 alusel, ei ületa maksimaalne loomkoormus ettevõttes või ettevõtte tootmisüksuses kunagi 39 kg/m2.

5.   Kui on täidetud V lisas esitatud kriteeriumid, võivad liikmesriigid lubada lõikes 4 osutatud maksimaalse loomkoormuse suurendamist maksimaalselt 3 kg/m2.

Artikkel 4

Kanadega tegelevate isikute väljaõpe ja juhendamine

1.   Liikmesriigid tagavad füüsilisest isikust pidajatele piisava väljaõppe ning asjakohaste koolituskursuste kättesaadavuse.

2.   Lõikes 1 nimetatud koolituskursustel keskendutakse heaoluaspektidele ning hõlmatakse eeskätt IV lisas loetletud teemasid.

3.   Liikmesriigid tagavad koolituskursuste kontrolli ja heakskiitmise süsteemi loomise. Kanade pidajal peab olema sertifikaat, mida asjaomase liikmesriigi pädev asutus tunnustab ning mis kinnitab nimetatud koolituskursuse läbimist või sellise koolitusega võrdse praktilise kogemuse omandamist.

4.   Liikmesriigid võivad tunnistada enne 30. juunit 2010 omandatud kogemused võrdväärseks sellistel koolituskursustel osalemisega ning väljastavad samaväärsust tõendava sertifikaadi.

5.   Liikmesriigid võivad näha ette, et lõigetes 1–4 sätestatud nõuded kehtivad ka omanike suhtes.

6.   Omanik või pidaja annab nende poolt kanade eest hoolitsema või kanu püüdma ja laadima palgatud või kaasatud isikutele juhiseid ja suuniseid asjaomaste loomade heaolu käsitlevate nõuete kohta, sealhulgas ettevõtetes kasutatavatele väljapraakimismeetoditele esitatavate nõuete kohta.

Artikkel 5

Linnuliha märgistamine

Hiljemalt 31. detsembriks 2009 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb loomade heaolu standarditel põhineva ühtlustatud kohustusliku erimärgistussüsteemi võimalikku kasutuselevõttu kanaliha, lihatoodete ja valmististe puhul.

Nimetatud aruanne käsitleb võimalikke sotsiaal-majanduslikke mõjusid, mõju ühenduse majanduspartneritele ning sellise märgistussüsteemi vastavust Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadele.

Aruandele on lisatud asjakohased õigusloome ettepanekud, kus on arvestatud nimetatud kaalutlusi ning liikmesriikide vabatahtlike märgistussüsteemide kohaldamisel saadud kogemusi.

Artikkel 6

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule

1.   Euroopa Toiduohutusameti teadushinnangu põhjal esitab komisjon hiljemalt 31. detsembril 2010 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse geneetiliste parameetrite mõju kindlaks tehtud puudustele, mis põhjustavad kanade ebapiisavat heaolu. Vajaduse korral lisatakse nimetatud aruandele asjakohased õigusloome ettepanekud.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile vähemalt ühe aasta jooksul tapetud karjade valimi seire põhjal läbi viidud andmete kogumise tulemused. Selleks et ajakohast analüüsi oleks võimalik teostada, peaksid III lisas osutatud valimid ja andmenõuded olema teaduslikult põhjendatud, objektiivsed ja võrreldavad ning need tuleks sätestada vastavalt artiklis 11 osutatud menetlusele.

Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi kohaseks andmete kogumiseks vajada ühenduse rahalist toetust.

3.   Olemasolevate andmete põhjal ja võttes arvesse uusi teaduslikke tõendeid, esitab komisjon hiljemalt 30. juuniks 2012 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb käesoleva direktiivi kohaldamist ja selle mõju kanade heaolule, samuti heaolunäitajate arengut. Nimetatud aruandes võetakse arvesse erinevaid tootmistingimusi ja -meetodeid. Samuti võtab komisjon arvesse käesoleva direktiivi sotsiaal-majanduslikke ja haldusmõjusid, sealhulgas piirkondlikke aspekte.

Artikkel 7

Kontroll

1.   Pädev asutus kontrollib käesoleva direktiiviga sätestatud nõuete järgimist, viies läbi mittediskrimineerivaid kontrolle.

Selliseid kontrolle viiakse läbi liikmesriigis hoitavate loomade arvuga proportsionaalses suhtes ja kooskõlas määruse (EÜ) nr 882/2004 asjaomaste sätetega ning neid võib läbi viia üheaegselt teistel eesmärkidel läbiviidavate kontrollidega.

Liikmesriigid kehtestavad asjakohased menetlused loomkoormuse kindlaksmääramiseks.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks eelnenud aasta aruande lõikes 1 ette nähtud kontrollimiste kohta. Aruandele lisatakse loetelu pädeva asutuse poolt peamiste heaoluprobleemide kõrvaldamiseks võetud meetmete kohta.

Artikkel 8

Hea juhtimistava suunised

Liikmesriigid toetavad hea juhtimistava suuniste väljatöötamist, mis sisaldavad suuniseid käesoleva direktiivi täitmise kohta. Selliste suuniste levitamist ja kasutamist soodustatakse.

Artikkel 9

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Sätestatud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad komisjonile nendest meetmetest hiljemalt 30. juuniks 2010, samuti teatavad nad viivitamata kõikidest edaspidistest karistusi mõjutavatest muudatustest.

Artikkel 10

Rakendusvolitused

Käesoleva direktiivi ühtse rakendamise tagamiseks vajalikud meetmed võib vastu võtta vastavalt artiklis 11 osutatud menetlusele.

Artikkel 11

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (12) loodud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee (komitee).

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 12

Ülevõtmine siseriiklikku õigusesse

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juuniks 2010.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  14. veebruari 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  26. oktoobri 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(4)  EÜT L 323, 17.11.1978, lk 14. Konventsiooni on muudetud muudatuste protokolliga (EÜT L 395, 31.12.1992, lk 22).

(5)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 206. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(6)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006.

(7)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006.

(8)  ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(9)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(10)  EÜT L 143, 7.6.1991, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2029/2006 (ELT L 414, 30.12.2006, lk 29).

(11)  EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 394/2007 (ELT L 98, 13.4.2007, lk 3).

(12)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 575/2006 (ELT L 100, 8.4.2006, lk 3).

---

---

---

---

---

---