28.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 379/11

(1)

Komisjon sai 22. veebruaril 2006 kaebuse teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina”) pärit sadulate kohta, mille esitas vastavalt algmääruse artiklile 5 Euroopa sadulatootjate ühendus (edaspidi “kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, antud juhul 99 %, teatavate sadulate kogutoodangust ühenduses.

(2)

Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Menetlus algatati 7. aprillil 2006 algatamisteate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas. (2)

(4)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada Hiina eksportivatele tootjatele, importijatele, hulgimüüjatele, kasutajatele, tarnijatele ja asjaga teadaolevalt seotud ühingutele, Hiina esindajatele ja kaebuse esitanud ühenduse tootjatele ning muudele asjaga teadaolevalt seotud ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(5)

Võimaldamaks eksportivatel tootjatel esitada soovi korral taotlus turumajandusliku kohtlemise või individuaalse kohtlemise kohaldamiseks, saatis komisjon asjaga teadaolevalt seotud Hiina eksportivatele tootjatele taotluse vormid. Kolm eksportivate tootjate rühma ja üks eksportiv tootja taotlesid vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 turumajanduslikku kohtlemist või individuaalset kohtlemist juhul, kui uurimise käigus peaks selguma, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele. Tuleb märkida, et need kolm eksportivat tootjat hõlmasid veel kahte või enamat sadulate tootmise ja/või müügiga seotud äriühingut.

(6)

Arvestades Hiina eksportivate tootjate ning ühenduse importijate ja tootjate suurt arvu, märkis komisjon algatamisteates, et vastavalt algmääruse artikli 17 võib dumpingu ja kahju kindlakstegemise uurimises rakendada väljavõttelist uuringut.

(7)

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajadusel valimi moodustamiseks, paluti kõigil Hiina eksportivatel tootjatel, ühenduse importijatel ja ühenduse tootjatel endast komisjonile teada anda ja vastavalt algatamisteatele esitada põhiteave oma tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega uurimisperioodi jooksul (1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2005).

(8)

Eksportivate tootjate puhul leiti, et väljavõtteline uuring pole vajalik, kuna uurimises tegid koostööd vaid kolm äriühingute rühma ja üks üksik äriühing.

(9)

Ühenduse tootjate puhul koostati valim vastavalt algmääruse artiklile 17 ühenduse suurima tüüpilise sadulate toodangumahu põhjal, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul piisavalt uurida. Ühenduse tootjatelt saadud teabe põhjal valis komisjon välja viis äriühingut, mis asuvad kahes erinevas liikmesriigis. Viie valimisse kaasatud äriühingu toodangumaht moodustas 86 % ühenduse kogutoodangust. Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti asjaomaste isikutega ja nad ei esitanud vastuväiteid. Lisaks paluti ülejäänud ühenduse tootjatel esitada kahjuanalüüsi jaoks teatavaid üldisi andmeid. Importijate valim koostati vastavalt algmääruse artiklile 17 suurima tüüpilise vaatlusaluse toote impordimahu põhjal ühendusse, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul piisavalt uurida. Mitmelt importijalt saadud teabe põhjal ning arvestades esitatud teabe erinevat kvaliteeti, valiti valimisse kaks ühes liikmesriigis asuvat importijat. Kahe valimisse valitud importija import moodustab 21 % vaatlusaluse toote impordist ühendusse. Võttes arvesse kasutajatelt saadud vastuste väikest hulka, otsustati, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(10)

Küsimustikud saadeti kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile teistele äriühingutele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teada andsid. Vastused saadi neljalt Hiina eksportivalt tootjalt ja ühelt võrdlusriigi Brasiilia tootjalt. Täielikud vastused küsimustikule saadi ka viielt valimisse valitud ühenduse tootjalt. Ehkki väljavõttelise uuringu vormi tagastasid neli importijat, saatsid ainult kaks neist tagasi täielikult täidetud küsimustiku. Lisaks tagastasid täielikult täidetud küsimustiku ka neli kasutajat. Üks küsimustiku vastus saadi ka toormaterjali tarnijalt.

(11)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu esialgse kindlakstegemise, tekitatud kahju ja ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas ning tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(12)

Arvestades vajadust kindlaks määrata normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele turumajanduslikku kohtlemist võib-olla ei võimaldata, toimus kontroll normaalväärtuse kindlaksmääramiseks võrdlusriigi (käesoleval juhul Brasiilia) andmete põhjal järgmise äriühingu valdustes:

(13)

Dumpingu ja kahju uurimine toimus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (“vaatlusalune periood”).

(14)

Vaatlusalune toode on jalgrataste ja muude mootoriga või mootorita, külghaagisega või külghaagiseta rataste (sealhulgas kolmerattaliste veojalgrataste), jõutreeninguseadmete (sealhulgas kodus kasutatavate) teatavad istmed ja sadulad ning nende olulised osad (s.t raamid, polstrid ja katted) (edaspidi “vaatlusalune toode” või “sadulad”), mis on pärit Hiina Rahvavabariigist. Toodet deklareeritakse tavaliselt CN-koodide 8714 95 00, ex 8714 99 90 ja ex 9506 91 10 all.

(15)

Harilikult koosneb sadul kolmest osast: raamist või toest, millele sadul ehitatakse ja mis on tavaliselt valmistatud plastmassivalu meetodil; polstrist, mis paigutatakse raamile selleks, et muuta sadul mugavamaks ja mis võib olla valmistatud eri tüüpi sünteetilisest vahtmaterjalist või muudest materjalidest; sünteetilisest materjalist või ehtsast nahast valmistatud kattest, mis katab sadula polstrit ja servi ning mis annab sadulale selle väärtuse ja esteetilised omadused. Lisaks loetletud kolmele osale kuulub sadula juurde tavaliselt ka metallist valmistatud kinnitusmehhanism, näiteks kahvel või klamber, ning vedrud või elastomeerist löögijõudu vähendav mehhanism.

(16)

Vaatlusalust toodet kasutatakse jalgrataste ja samalaadsete sõidukite ning statsionaarsete seadmete, näiteks jõutreeninguseadmete puhul. Uurimine näitas, et vaatamata kuju, materjalide ja valmistusmeetodite erinevustele on kõigi erinevate vaatlusaluse toote liikide füüsikalised ja tehnilised põhiomadused samad ja neid kasutatakse peamiselt ühesugustel eesmärkidel. Seetõttu käsitletakse neid käesolevas menetluses ühe tootena.

(17)

Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetavate ja müüdavate, Hiinas toodetavate ja sealsel siseturul müüdavate, Hiinast ühendusse imporditavate ning Brasiilias toodetavate ja müüdavate sadulate füüsikalised ja tehnilised põhiomadused on samad ning et neil toodetel on ühesugune kasutusotstarve.

(18)

Seetõttu jõuti esialgsele järeldusele, et kõnealused tooted on samasugused algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(19)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit toodete impordi suhtes läbi viidava uurimise puhul normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1 kuni 6 nende tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele.

(20)

Turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(21)

Kaks eksportivate tootjate rühma ja üks üksik eksportiv tootja taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitsid eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaja jooksul. Komisjon kogus ja kontrollis nende äriühingute valduses kõiki turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud andmeid, mida ta vajalikuks pidas. Uurimine näitas, et turumajanduslikku kohtlemist sai võimaldada ainult kahele eksportivate tootjate rühmale ning ühe äriühingute rühma ja ühe üksiku äriühingu puhul tuli turumajandusliku kohtlemise taotlus tagasi lükata.

(22)

Ühe individuaalse eksportiva tootja puhul näitas uurimine, et äriühing ei vastanud ülalnimetatud kriteeriumide 1 ja 3 nõuetele. Nimelt ei suutnud see äriühing tõestada, et tema majandustegevust käsitlevad otsused on tehtud vastavalt turutingimustele ja olulise riigipoolse sekkumiseta, kuna müügikogused sise- ja eksporditurgudel on kindlaks määratud äriühingu põhikirjas, mida ei saa riigipoolse heakskiiduta muuta. Lisaks ei suutnud äriühing tõestada ka seda, et puuduvad varasemale mitteturumajanduslikule süsteemile iseloomulikud märkimisväärsed moonutused, ega suutnud esitada kirjalikke tõendeid maakasutusõiguste omandamise kohta.

(23)

Üks eksportivate tootjate rühm jättis märkimata oma suhted omamaise suurkliendiga nii turumajandusliku kohtlemise taotluse vormis kui ka dumpinguvastase küsimustiku vastustes. Need suhted tulid avalikuks alles eksportivate tootjate valdustes tehtud ristkontrolli käigus. Seotud äriühingute puhul on komisjoni järjekindel poliitika selline, et turumajanduslik või individuaalne kohtlemine määratakse neile kui tervikule. Seetõttu oleks turumajandusliku või individuaalse kohtlemise võimaldamine sellele eksportijale eeldanud, et seotud äriühing oleks teinud täielikku koostööd selleks, et välja selgitada tema täpne tegevus seoses vaatlusaluse tootega, turumajandusliku kohtlemise kriteeriumide täitmine ja suhete mõju kahe äriühingu vahelistele tehingutele. Nii see siiski ei olnud, sest seotud äriühing uurimises koostööd ei teinud. Seetõttu ei saanud komisjon sellele äriühingute rühmale turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist võimaldada. Tuleb märkida, et see punkt puudutas väga olulist osa eksportijate omamaisest müügist. Samuti seadis selline tahtlik teabe väljajätmine kahtluse alla komisjonile esitatud muu teabe ja dokumentide usaldusväärsuse. Pidades silmas nimetatud väljajätmist ja selle olulisust nii turumajandusliku kohtlemise analüüsi kui ka dumpingu kindlaksmääramise seisukohast, mis põhineks selle eksportijate rühma esitatud andmetel, otsustati, et nad olid esitanud vale ja eksitavat teavet algmääruse artikli 18 tähenduses. Äriühingut teavitati kohe nendest põhjustest, miks kavatseti esitatud teavet mitte arvesse võtta ning vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 4 anti neile võimalus esitada täiendavaid selgitusi. Äriühingu esitatud selgitused ei olnud aga rahuldavad ega suutnud veenda komisjoni selles, et äriühing ei olnud esitanud eksitavat teavet; samuti ei hajunud kahtlused tema esitatud ülejäänud teabe terviklikkuse suhtes. Seega loeti see eksportivate tootjate rühm uurimises koostööst hoiduvaks ning tema turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlus lükati tagasi.

(24)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada ülaltoodud järelduste kohta märkusi.

(25)

Seega võimaldati turumajanduslikku kohtlemist kahele eksportivate tootjate rühmale:

(26)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a kehtestatakse võimalik üleriigiline tollimaks riikidele, kes jäävad selle artikli reguleerimisalasse, välja arvatud juhul, kui äriühingud suudavad tõestada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

(27)

Eksportiv tootja, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, taotles individuaalset kohtlemist juhul, kui talle turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata. Siiski lükati äriühingu individuaalse kohtlemise taotlus tagasi, sest äriühing ei vastanud artikli 9 punkti 5 alapunktis b sätestatud kriteeriumidele ekspordihindade ja -koguste vaba määramise kohta.

(28)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tegi komisjon kõigepealt iga asjaomase eksportiva tootja puhul kindlaks, kas sadulate omamaine kogumüük oli tüüpiline võrreldes kogu tema eksportmüügiga ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 on omamaine müük tüüpiline siis, kui eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % ühendusse tarnitud eksportmüügi kogumahust.

(29)

Kaks äriühingute rühma, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, hõlmasid viit ekspordiks sadulaid tootvat äriühingut, kellest kolm tegelesid ka omamaise müügiga. Veel üks äriühing tegeles omamaise müügiga, kuid mitte ekspordiga.

(30)

Nende eksportivate tootjate puhul, kelle kogu omamaine müük leiti olevat tüüpiline, tegi komisjon kindlaks siseturul müüdud sadulate liigid, mis olid ühendusse eksportimiseks ettenähtud liikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(31)

Iga vastava liigi puhul tehti kindlaks, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt piisavalt tüüpiline. Teatava liigi omamaist müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui kõnealuse liigi omamaise müügi kogumaht uurimisperioodi jooksul moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditud võrreldava liigi müügi kogumahust.

(32)

Seejärel kontrollis komisjon iga äriühingu puhul seda, kas iga vaatlusaluse toote liigi omamaise tüüpilises koguses müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4, tehes kindlaks, kui suure osa kõnealuse liigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele siseturul.

(33)

Kui tootmiskuludega samaväärse või neid ületava netomüügihinnaga müüdud sadulaliigi müügimaht moodustas vähemalt 80 % selle liigi müügi kogumahust ja kui selle liigi kaalutud keskmine hind oli samaväärne tootmiskuludega või ületas neid, võeti iga tooteliigi normaalväärtuse aluseks tegelik omamaine hind. See hind arvutati uurimisperioodi kestel selle tooteliigi kõigi omamaiste müügihindade kaalutud keskmisena, sõltumata sellest, kas selline müük oli tulutoov või mitte.

(34)

Kui sadulaliigi tulutoova müügi maht moodustas 80 % või vähem selle tooteliigi müügi kogumahust või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest madalam, saadi tooteliigi normaalväärtus tegeliku omamaise hinna põhjal, mis arvutati ainult selle tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisena, juhul kui see müük moodustas vähemalt 10 % kõnealuse liigi müügi kogumahust.

(35)

Kui ükskõik millist liiki sadulate tulutoova müügi maht oli väiksem kui 10 % selle tooteliigi müügi kogumahust, siis leiti, et seda konkreetset liiki müüdi ebapiisavas koguses, selleks et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata omamaise hinna põhjal.

(36)

Kui eksportiva tootja müüdud konkreetse tooteliigi omamaiseid hindu ei olnud võimalik kasutada, kasutati arvestuslikku normaalväärtust.

(37)

Sellest tulenevalt arvutati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 selliselt, et liideti iga eksportija eksporditud liigi tootmiskuludele, mida vajaduse korral korrigeeriti, mõistlik müügi-, üld- ja halduskulude summa ning kasum. Kõigil juhtudel määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum kindlaks algmääruse artikli 2 lõikes 6 sätestatud meetodite kohaselt. Selleks uuris komisjon, kas iga asjaomase eksportiva tootja omamaisel turul kantud üld- ja halduskulusid ning saadud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed.

(38)

Tegelikke omamaiseid müügi-, üld- ja halduskulusid peeti usaldusväärseteks, kui asjaomase äriühingu omamaise müügi mahtu võis võrreldes eksportmüügi mahuga ühendusse pidada tüüpiliseks. Omamaine kasumimarginaal määrati kindlaks tavapärase kaubandustegevuse käigus müüdud liikide omamaise müügi põhjal. Selleks kasutati ülalkirjeldatud meetodit.

(39)

Kolme tüüpilise omamaise müügiga äriühingu puhul leiti, et enamik eksporditud vaatlusaluse toote liike müüdi siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus. Muude liikide puhul määrati normaalväärtus kindlaks ülalkirjeldatud meetodi abil, kasutades iga asjaomase äriühingu müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit käsitlevaid andmeid.

(40)

Tüüpilist omamaist müüki mitte omava kahe äriühingu puhul määrati müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summad kindlaks nelja tüüpilist omamaist müüki omava äriühingu keskmiste müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjal.

(41)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a arvutatakse normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigi hindade või tuletatud väärtuse põhjal.

(42)

Algatamisteates väljendas komisjon soovi kasutada Brasiiliat sobiva võrdlusriigina normaalväärtuse määramisel ja kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta arvamust avaldama.

(43)

Ükski eksportiv Hiina tootja, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, sellele ettepanekule vastuväiteid ei esitanud.

(44)

Üks importija ja üks eksportiv tootja, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, väitsid, et Brasiilia ei ole kõige sobivam võrdlusriik, ning et valida tuleks hoopis Taiwan või Mehhiko.

(45)

Taiwani puhul leiti, et ehkki jalgrattaosade tööstus on seal arenenud, on suurem osa tootmisest üle viidud Hiinasse. Seetõttu oleks sadulatootjate puhul, kelle peakorterid asuvad Taiwanis, suures osas tegemist samade, väidetavalt dumpinguhindadega Hiinast ühendusse eksportivate äriühingute või seotud äriühingutega. Lisaks sellele tähendab tavapärane tööjaotus nende rühmade vahel seda, et Taiwanis toodetakse veel ainult üksikuid kindlaid kõrgema kasumimarginaaliga mudeleid, samal ajal kui suurem osa keskmise kuni madalama hinnaga mudelite tootmisest on kulusid arvestades üle viidud Hiinasse. Seetõttu pole tõenäoline, et Taiwanis toodetud sadulamudelite hinnad või kulud kujutaksid endast parimat alust Hiinas toodetavate sadulate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(46)

Mehhikot peetakse aga avatud ja konkurentsivõimeliseks turuks, mille turu suurus moodustab umbes 1/8 Brasiilia turu mahust. Komisjon võttis ühendust kahe tuntud Mehhiko tootjaga, kuid koostöövõimalust ei pakutud.

(47)

Brasiilia puhul näitas uurimine, et tegemist on vaatlusaluse toote konkurentsivõimelise turuga, kus tegutseb vähemalt kolm erineva suurusega omamaist tootjat ning kus impordimaht kolmandatest riikidest moodustab 15 % omamaisest tarbimisest, mis on 8 kuni 9 miljonit sadulat aastas. Üks eksportiv tootja väitis, et Brasiilia turu konkurentsivõime tase on tootjate väikese arvu tõttu kahtlane. Siiski näitas uurimine, et ühegi Brasiilia tootja puhul ei leitud tõendeid turgu valitseva seisundi või selle kohta, et hindu kujundataks konkurentsivastasel moel. Samuti ei olnud alust arvata, et Taiwani või Mehhiko puhul oleks toormaterjalide kättesaadavus, kulud ja muud tootmistingimused Hiinale sarnasemad kui Brasiilia puhul. Seetõttu leiti, et Brasiilia turg on normaalväärtuse kindlaksmääramiseks sobiv.

(48)

Kolme teadaoleva Brasiilia eksportiva tootjaga võeti ühendust ja üks äriühing nõustus koostööd tegema. Seega saadeti sellele tootjale küsimustik ja vastuses esitatud andmeid kontrolliti kohapeal. See koostööd tegev tootja on seotud ühe ühenduse tootjaga, kuid pole alust arvata, et see mõjutaks andmete usaldusväärsust, mida kontrolliti veel pealegi äriühingu valdustes.

(49)

Eelnimetatut silmas pidades tehti esialgne järeldus, et Brasiilia on algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt kõige sobivam ja põhjendatum võrdlusriik.

(50)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a arvutati normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, võrdlusriigi tootjalt saadud andmete põhjal, s.t Brasiilia turul võrreldavate tooteliikide eest makstud või makstavate hindade põhjal vastavalt ülalkirjeldatud meetodile.

(51)

Normaalväärtus arvutati kõigi Brasiilia turul võrreldavate tooteliikide eest makstud või makstavate hindade põhjal, kuna leiti, et kõik tehingud on tehtud tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(52)

Kõigi eksportivate tootjate puhul toimus eksportmüük ühendusse kas otse ühenduse sõltumatutele klientidele või Hong Kongis, Briti Neitsisaartel ja Taiwanil asuvate seotud või sõltumatute äriühingute kaudu..

(53)

Kui vaatlusalust toodet eksporditi otse ühenduse sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihinnad kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(54)

Kui müük toimus väljaspool ühendust asuva seotud hulgimüüja kaudu, määrati ekspordihind kindlaks ühenduse sõltumatutele klientidele kehtestatud esimeste edasimüügihindade põhjal.

(55)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil. Selleks et tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus, võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Vajalikud korrigeerimised tehti transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, lisa-, pakkimis-, krediidi- ja pangakulude osas kõikidel juhtudel, kui neid peeti põhjendatuks ja täpseks ning kui neid kinnitasid kontrollitud tõendid.

(56)

Taiwani seotud äriühingute kaudu toimuva müügi puhul rakendati korrigeerimist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i juhul, kui need äriühingud olid täitnud ülesandeid, mis on sarnased komisjonitasu alusel töötava agendi omadega. Arvestades seda, et seotud äriühingu esitatud müügi-, üld- ja halduskulude jaotust ei saanud pidada usaldusväärseks, tehti see korrigeerimine sõltumatult hulgimüüjalt saadud müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit käsitlevate andmete põhjal.

(57)

Äriühingute puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, võrreldi vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 kõigi ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust vastava ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(58)

Komisjonil on väljakujunenud tava pidada seotud eksportivaid tootjaid või samasse kontserni kuuluvaid eksportivaid tootjaid dumpingumarginaali määramisel üheks ja samaks üksuseks ja kehtestada neile seega ühesugune dumpingumarginaal. Seda eelkõige sellepärast, et individuaalsed dumpingumarginaalid võiksid soodustada dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmist, muutes need ebatõhusaks, kuna võimaldaks omavahel seotud eksportivatel tootjatel suunata oma eksporti ühendusse madalaima individuaalse dumpingumarginaaliga äriühingu kaudu.

(59)

Vastavalt sellele tavale käsitleti samasse rühma kuuluvaid seotud eksportivaid tootjaid ühe üksusena ja nad said ühe ühtse dumpingumarginaali, mis arvutati asjaomases rühmas koostööd tegevate tootjate kaalutud keskmiste dumpingumarginaalide põhjal.

(60)

Selle alusel on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid (väljendatud protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata) järgmised:

(61)

Selleks, et arvutada üleriigiline dumpingumarginaal, mida saaks kohaldada kõikide teiste Hiina eksportijate suhtes, tegi komisjon kõigepealt kindlaks koostöötaseme. Võrreldi kolme koostööd tegeva eksportiva tootja küsimustike vastustes esitatud ekspordi üldkoguseid ja Hiina dumpinguhinnaga impordi üldkoguseid, kasutades selleks põhjenduses 71 esitatud arvutusi. Tulemuseks saadi 23 %. Selle alusel leiti, et koostöötase on madal.

(62)

Seetõttu peeti vajalikuks määrata kindlaks üleriigiline dumpingumarginaal, milleks on

(63)

Selle alusel kehtestati ajutiselt üleriigiliseks dumpingutasemeks 30,9 % CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata.

(64)

Teadaolevalt toodab kogu ühenduses vaatlusalust toodet üheksa tootjat, kelle nimel kaebus esitati. Need tootjad asuvad Itaalias, Poolas, Ühendkuningriigis ja Portugalis ning nende toodang moodustab 99 % ühenduse toodangust uurimisperioodil.

(65)

Menetluse algatamise perioodil ei kuulunud kaebuse esitajate hulka vaid üks teadaolev ühenduse tootja. Võttes arvesse üheksa kaebuse esitanud ja ühe kaebust mitteesitanud ühenduse tootja tootmismahtu, ulatus samasuguse toote kogutoodang uurimisperioodil 16 165 936 ühikuni.

(66)

Kaebust toetasid järgmised ühenduse tootjad:

(67)

Kuna kaebuse esitanud üheksa koostööd tegeva ühenduse tootja (nii valimisse kuuluva kui ka mittekuuluva) toodang moodustab 99 % samasuguse toote toodangust ühenduses, moodustavad nad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Uurimises valimisse kaasatud ühenduse tootjate (edaspidi “valimisse kaasatud tootjad”) toodang moodustas uurimisperioodil 86 % ühenduse sadulate kogutoodangust. Ülejäänud ühenduse tootjatel paluti esitada kahjuanalüüsi jaoks teatavaid üldisi andmeid.

(68)

Ühenduse tarbimine määrati kindlaks viie valimisse kaasatud ühenduse tootja, nelja valimisse kaasamata ühenduse tootja ja kaebust mitte esitanud ühenduse tootja müügimahtude ning Hiinast ja teistest kolmandatest riikidest pärit asjaomaste CN-koodide alla kuuluvate toodete impordi põhjal vastavalt Eurostati andmetele. Nagu põhjenduses 14 märgitud, kuulub vaatlusalune toode praegu CN-koodide 8714 95 00, ex 8714 99 90 ja ex 9506 91 10 alla. Viimast kahte CN-koodi (ex 8714 99 90 ja ex 9506 91 10) käsitlevad Eurostati andmed hõlmavad ka teisi jalgrattaosi ja treeninguseadmeid. Kuna nende kahe laiema kategooria puhul polnud võimalik ainult sadulaid käsitlevaid andmeid eraldi välja tuua, otsustati impordistatistika koostada ainult ühe CN-koodi põhjal, milleks on CN-kood 8714 95 00. Seetõttu võivad ühenduse tarbimise kindlaksmääramiseks kasutatud impordimahud olla teatud määral alahinnatud.

(69)

Nende andmete põhjal leiti, et vaatlusaluse perioodi jooksul kasvas tarbimine 17 % võrra, 20 701 027 ühikult 2002. aastal 24 179 012 ühikuni 2005. aastal.

Tabel 1

(70)

Nagu eespool nimetatud, on käesolev uurimine näidanud, et Hiinale kehtestatud keskmised dumpingumarginaalid on algmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumlävest kõrgemad ning et Hiinast pärit impordi maht ei ole algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses tühine.

(71)

Impordimahud määrati kindlaks Eurostati andmete põhjal. Nagu põhjenduses 68 nimetatud, võivad allpool esitatud impordiandmed olla teatud määral alahinnatud. Peale selle on Eurostati jalgrattasadulaid käsitlev statistika esitatud 100 kilogrammiste koguste, mitte ühikutena. Seega leiti, et Hiinast imporditavate sadulate keskmiseks kaaluks on asjakohane määrata 500 grammi ühiku kohta, kuna sellise kaalu esitas üks eksportiv tootja ja üks sõltumatu importija.

(72)

Hiinast pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil rohkem kui neli korda. Seega kasvas import 1 416 814 ühikult 2002. aastal 6 276 749 ühikuni uurimisperioodil. Vastavalt sellele kasvas turuosa 7 protsendilt 2002. aastal kuni 26 protsendini uurimisperioodil. Seda tuleb vaadelda tarbimise taustal, mis suurenes ainult 17 % võrra, s.t suhteliselt vähem kui Hiinast pärit impordi kasv.

(73)

Üks sõltumatu importija väitis, et impordistatistika on ülehinnatud, kuna kaebuses esitatud sadula keskmiseks kaaluks oli märgitud 400 grammi ühiku kohta. Äriühing väitis, et Hiinast imporditud sadulate keskmine kaal jääb 600 grammi ja 800 grammi vahele. Siiski kinnitas sama äriühing tema valdustes läbi viidud kontrollkäigu ajal, et Hiinast imporditud sadulate keskmine kaal on 500 grammi, mis on täpselt sama kaal, mida komisjon kasutas Eurostati 100 kilogrammiste ühikutena esitatud andmete teisendamiseks. Importija väitis ka seda, et Hiinast pärit impordi statistika on ülepaisutatud, kuna see hõlmas ka sadulate kaitseks kasutatavate sadulakatete importi. Nagu põhjenduses 71 mainitud, põhines impordistatistika ainult ühel CN-koodil (CN 8714 95 00), mis ei ole see kood, mille all sadulakatteid tavaliselt deklareeritakse; seega oli importija väide põhjendamatu.

Tabel 2

(74)

Hiinast pärit sadulate kaalutud keskmine impordihind kahanes vaatlusaluse perioodi jooksul (2002. aastast kuni uurimisperioodini) ühtlaselt igal aastal, kokku 21 % võrra, s.o 1,4 eurolt ühiku kohta kuni 1,1 euroni ühiku kohta.

Tabel 3

(75)

Hinna allalöömise kindlaksmääramiseks analüüsis komisjon uurimisperioodi käsitlevaid andmeid. Ühenduse tootmisharu vastavate müügihindadena käsitleti sõltumatutele klientidele kehtestatud müügihindu, mida vajadusel kohandati tehasehinna tasemele, s.t millest arvati maha veokulud ühenduses ning alla- ja mahahindlused. Raami, polstri, katte, kahvli ja kaalu järgi määratletud erinevat liiki sadulate hindu võrreldi eksportijate kehtestatud sarnaste tooteliikide müügihindadega, millest olid maha arvatud allahindlused, ja kohandati vajadusel vastavalt CIF-hinnale ühenduse piiril koos asjakohase kohandusega seoses tollimaksude (1,2 %) ja importija impordijärgsete kuludega

(76)

Hinna allalöömismarginaalide kaalutud keskmise arvutamiseks võeti arvesse koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihindu. Uurimisperioodil ulatus koostööd tegevate tootjate kaalutud keskmine hinna allalöömismarginaal 67,3 protsendini. Arvestades kogu sadulate importi, s.o koostööd tegevate ja koostööst hoiduvate Hiina eksportivate tootjate importi, andis Eurostati andmete põhjal arvutatud keskmine hinna allalöömismarginaal samasuguse tulemuse – 70,1 % uurimisperioodil.

(77)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas uurimine dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ühenduse tootmisharule hinnangut kõikide ühenduse tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste tegurite ja näitajate kohta vaatlusalusel perioodil.

(78)

Käesolev analüüs viidi läbi valimisse kaasatud äriühingute osas. Selleks, et anda terviklikku pilti ühenduse tootmisharu olukorrast, on allpool nimetatud ka need näitajad, mille puhul usaldusväärne teave oli kättesaadav vaid ühenduse tootmisharu kui terviku kohta. Tootmisharu jõudlus, mida iseloomustavad hinnad, palgad, investeeringud, kasum, investeeringute tasuvus, rahavoog ja kapitali kaasamise võime, on välja selgitatud valimisse kaasatud äriühingute esitatud andmete põhjal. Kahjutegurid nagu turuosa, müügimaht ja tootmine on kindlaks määratud ühenduse tootmisharu kui terviku kohta.

(79)

Ühenduse tootmisharu tootmismaht tervikuna näitas vaatlusalusel perioodil selget negatiivset trendi. Kui 2002. aastal ulatus tootmismaht 19 546 740 sadulani, siis uurimisperioodil tootis ühenduse tootmisharu ainult 16 165 936 ühikut, mis on ligi 3,5 miljoni ühiku ehk 17 % võrra vähem kui 2002. aastal. Kuna sadulaid toodetakse tavaliselt ainult klienditellimuste alusel, võib tootmismahuga seotud negatiivseid arenguid otseselt seostada kahanenud nõudlusega ühenduse tootmisharu toodetud sadulate järele.

Tabel 4

(80)

Tootmisvõimsus määrati ühenduse tootmisharule kuuluvate tootmisüksuste nimivõimsuse põhjal, võttes arvesse nii tootmiskatkestusi kui ka asjaolu, et mõnedel üksikutel juhtudel kasutati osa võimsusest muude toodete, nt ratastoolide juhtimiskangide tootmiseks, milleks kasutatakse samu tootmisliine.

(81)

Sadulate tootmisvõimsus kasvas vaatlusalusel perioodil 5 % võrra 29 492 120 ühikult 2002. aastal 30 921 920 ühikuni uurimisperioodil. Kerge tootmisvõimsuse kasv tuleneb 2004. aastal ja uurimisperioodil tehtud investeeringutest võidusõidujalgrataste jaoks ettenähtud uute tooteliikide tootmisse. Tootmisvõimsuse rakendusaste peegeldab tootmise ja nõudluse langust. Tootmisvõimsuse rakendusaste langes ühtlaselt vaatlusalusel perioodil, ulatudes uurimisperioodil ainult 45 protsendini.

Tabel 5

(82)

Aastalõpu varude puhul tuleb märkida, et suurem osa toodangust valmistatakse vastavalt tellimusele. Ehkki vaatlusalusel perioodil täheldati 35 %list varude kahanemist, leitakse, et antud juhul ei ole varud asjakohaseks kahjunäitajaks.

Tabel 6

(83)

Aastate 2002 ja 2003 vahel vähenesid investeeringud samasuguse toote tootmisse 3 808 057 eurolt 1 664 147 euroni. Aastal 2004 suurendasid ühenduse tootjad oma investeeringuid ja kulutasid võrreldes eelmise aastaga ligi kaks korda rohkem, s.o 3 381 996 eurot. Uurimisperioodil ulatusid investeeringud 3 638 962 euroni, mis on 4 % vähem kui vaatlusaluse perioodi algul, 2002. aastal, saavutatud tase. Uurimise käigus leiti, et investeeringuid ehitistesse, tehastesse ja seadmetesse tehti peamiselt tootmisvõimsuse säilitamiseks ning alles aastal 2004 ja uurimisperioodil tehti neid vähesel määral ka uute tooteliikide väljaarendamiseks. Pidades silmas eelpool mainitud niigi madalat võimsuse rakendamist, ei tehtud investeeringuid ühelgi juhul eesmärgiga kasvatada üleüldist tootmismahtu.

(84)

Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu peetakse tootedisaini ja sadulate innovatsiooni seisukohast maailmas esikohal olevaks. 2000. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal disainisid ja turustasid ühenduse tootjad üle tuhande uue sadulaliigi. Uurimis- ja arendustegevus moodustab ühenduse tootmisharu käibest ligikaudu 8–10 %. Selle positsiooni hoidmiseks peab ühenduse tootmisharu säilitama teatava investeeringutaseme ka siis, kui võimsuse rakendamine on madal.

Tabel 7

(85)

Sadulate puhul on kaks peamist müügikanalit: originaalseadmete tootjate turg ja “järelturg”. Esimesel juhul müüakse sadulaid uutele jalgratastele paigaldamiseks; teisel juhul müüakse sadulaid kasutatud jalgrattasadulate asendamiseks. Leiti, et originaalseadmete tootjate turul moodustab müük ligikaudu 60 % ja järelturul ligikaudu 40 % kogumüügist. Sarnaselt rehvidele kuuluvad ka sadulad kõige sagedamini vahetatavate jalgrattaosade hulka.

(86)

Ühenduse tootmisharu müügimaht tervikuna vähenes vaatlusalusel perioodil 20 % võrra 15 109 569 ühikult 12 139 162 ühikuni uurimisperioodil, s.t ühenduse tootmisharu müüs uurimisperioodil peaaegu 3 miljonit sadulat vähem kui 2002. aastal. Pärast väikest 1 %-list kahanemist 2003. aastal (võrreldes 2002. aastaga) oli müügimahu vähenemine märgatavam 2004. aastal ja uurimisperioodil.

(87)

Vaatlusaluse perioodi jooksul kasvas ühenduse tootmisharu toodetud sadulate müügi väärtus ainult 1 % võrra. Müügiväärtus ühenduse turul kasvas 2003. aastal võrreldes 2002. aastaga 5 % võrra, s.o 54 460 180 eurolt 56 978 530 euroni, ja seejärel 58 052 609 euroni 2004. aastal. Siiski kahanes ühenduse tootmisharu müügiväärtus uurimisperioodil ligi 3 miljoni euro võrra võrreldes eelnenud aastaga. Asjaolu, et müügiväärtus ei arenenud sarnaselt müügimahuga, on seletatav keskmiste hindade kasvuga, mida selgitatakse allpool.

(88)

Vastavalt müügimahtude kahanemisele vähenes ka turuosa märgatavalt, langedes 81 protsendilt 2002. aastal 58 protsendile uurimisperioodil. Teisisõnu kaotas ühenduse tootmisharu kogu vaatlusaluse perioodi vältel oma turuosast 23 % Hiinast pärit impordi kasvule.

Tabel 8

(89)

Ühenduse tootmisharu keskmine müügihind ühiku kohta kasvas vaatlusalusel perioodil 25 %. Seda hinnatõusu selgitab ühelt poolt toormaterjali hindade tõus, mis mõjutas kogu tootmisharu, ja teiselt poolt üleminek lihtsatelt tooteliikidelt kõrgtehnoloogilistele tooteliikidele, mis nõuavad kallimaid toormaterjale ja mille tootmine on ühtlasi töömahukam.

(90)

Peamised toormaterjalid, mida sadulate valmistamiseks kasutatakse, on plastkestad, katted, polüuretaan, sadularelsid ja klambrid. Toormaterjalide hinnad on kaudselt seotud nafta- ja metallihindade arengutega. Sadulate tootmishinna puhul on peamiseks hinda mõjutavaks komponendiks toormaterjal, mis moodustab ligikaudu poole tootmise kogukuludest ja millel on otsene mõju müügihindadele.

(91)

Leiti, et toormaterjalide keskmised hinnad püsisid 2002. ja 2003. aasta vahel stabiilsena, aga kasvasid alates 2003. aastast, ning samuti uurimisperioodi jooksul, mis peegeldus ühenduse tootmisharu kõrgemates müügihindades.

(92)

Üks sõltumatu importija väitis, et ühenduse tootmisharu hindade kasv oli tarbijanõudluse muutumise tulemus. Äriühing väitis, et nõudlus odavate jalgrataste ja seega ka odavate sadulate järele on langenud, samas kui nõudlus kallimate kvaliteetsete sadulate järele on kasvanud. See väide läheb vastuollu tõsiasjaga, et odav Hiina import on suhteliselt palju rohkem kasvanud kui ühenduse üldine sadulate tarbimine, nagu põhjenduses 72 märgitud.

Tabel 9

(93)

Vaatlusalusel perioodil kahanes ühenduse tootmisharu netokäibe kaalutud keskmine tasuvus märgatavalt, langedes 3,8 protsendilt 2002. aastal vaid 0,4 protsendini uurimisperioodil. Kui tasuvus kasvas 2003. aastal 5,0 protsendini, siis 2004. aastal langes see 3,1 protsendini, jõudes uurimisperioodil lõpuks 0,4 protsendini. Madal kasumimarginaal tuleneb asjaolust, et ühenduse tootmisharu ei olnud suuteline toormaterjali hinnatõusu piisavalt edukalt tarbijatele edasi kandma.

Tabel 10

Ühenduse tootmisharu rahavoog uurimisperioodil ulatus 3 990 473 euroni, mis oli ligikaudu 1,1 miljonit eurot ehk 22 % väiksem kui 2002. aastal. Ühenduse tootmisharu jätkuvalt suur likviidsus tuleneb sellest, et tegemist on kapitalimahuka tootmisharuga, kus amortisatsioonisummad on suured. Üldiselt võib märgata, et ühenduse tootmisharu likviidsus on järginud samu suundumusi kui tasuvus.

Tabel 11

(94)

Tulu netovaralt väljendati samasuguse toote maksueelse puhaskasumi protsendina samasuguse toote valmistamiseks kasutatud põhivara raamatupidamislikust väärtusest. See näitaja järgis sama suundumust mis tasuvus, langedes 12 protsendilt 2002. aastal vaid 1 protsendini uurimisperioodil.

Tabel 12

(95)

Selle kohta, et ühenduse tootmisharul oleks probleeme oma tegevuseks kapitali kaasamisega, ei olnud mingeid väiteid ega näitajaid; seega leiti, et ühenduse tootmisharu oli kogu vaatlusaluse perioodi vältel suuteline oma tegevuseks kapitali kaasama.

(96)

Tööhõive püsis ühenduse tootmisharus vaatlusalusel perioodil stabiilsena. Pärast väikest tõusu 2003. ja 2004. aastal oli ühenduse tootmisharus uurimisperioodil 418 täiskohaga töötajat, s.t ligikaudu sama palju kui 2002. aastal. Siiski tuleb märkida, et kõik ühenduse tootmisharu tootjad suunavad märkimisväärseid osi oma tootmistegevusest teistesse ühenduses asuvatesse väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse ning mõnel juhul on peaaegu kogu tootmisprotsess üle viidud teistesse väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse. Seega on sadulate tootmisega tegelevate täiskohaga töötajate koguhulk tunduvalt suurem otseselt ühenduse tootmisharu palgal olevate töötajate arvust. Hinnanguliselt on samasuguse toote tootmises osalevate töötajate arv vähemalt kolm korda suurem ja vastaks uurimisperioodil ligikaudu 1 200 inimesele. Keskmised aastapalgad järgisid tööjõukuludega sama suundumust, s.t nad kasvasid vaatlusalusel perioodil 5 % võrra, tõustes 7 784 339 eurolt 2002. aastal 8 190 911 euroni uurimisperioodil, jäädes sama ajavahemiku inflatsioonimäärast ühenduses madalamale tasemele.

Tabel 13

(97)

Tootlikkus, mis näitab toodangut töötaja kohta aastas, ulatus 2002. aastal 42 225 ühikuni ja langes igal aastal ühtlaselt kuni 33 317 ühikuni uurimisperioodil. See langus on tingitud tootmismahu vähenemisest.

Tabel 14

(98)

Kui ühenduse tarbimine kasvas 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 17 %, siis ühenduse tootmisharu müügimaht jäi samal perioodil samale tasemele. Seega kasvas ühenduse tootmisharu müük vaatlusalusel perioodil tunduvalt vähem kui nõudlus. Samal ajal kasvas Hiina impordi turuosa 19 % võrra.

(99)

Tegeliku dumpingumarginaali mõju ühenduse tootmisharule ei saa Hiina impordi mahtu ja hindu arvestades tühiseks lugeda.

(100)

Leiti, et ühenduse tootmisharu ei ole varasema dumpingu või subsideerimise mõjudest toibunud.

(101)

Kahjunäitajate analüüs näitas, et ühenduse tootmisharu olukord halvenes vaatlusalusel perioodil märgatavalt. Enamiku kahjunäitajate suundumus (netomüügi maht, tootmismaht, tootmisvõimsuse rakendamine, tasuvus, investeeringute tasuvus, investeeringud, rahavoog ja tööhõive) vaatlusalusel perioodil oli negatiivne.

(102)

Siiski oli osa kahjunäitajate areng stabiilne (netomüügi väärtus ja kapitali kaasamise võime) või näitas isegi positiivseid suundumusi (keskmised müügihinnad, tootmisvõimsus ja lõppvarud). Müügihindade ja kogumüügi väärtuse kasvu uurimisperioodil ei saa kirjutada ühenduse tootmisharu seisukorra paranemise arvele, vaid see tulenes toormaterjalide hindade tõusust ja sellest, et ühenduse tootmisharu oli asunud tootma kallimaid tooteliike. Nagu põhjenduses 82 märgitud, ei saa lõppvarusid tootmisharu eripärasid arvesse võttes kahju määramisel oluliseks lugeda.

(103)

Arvestades kasumiga seotud näitajate äärmiselt negatiivseid arenguid, leitakse, et kui olukord ei parane, on tootmisharu elujõulisus ohus. Tõepoolest, kuna ühenduse tootmisharu koosneb väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest ning tegutseb kapitalimahukas valdkonnas, on väga ebatõenäoline, et ta suudaks sellistes oludes pikemat perioodi finantsiliselt üle elada.

(104)

Eespool nimetatu põhjal võib järeldada, et ühenduse tootmisharu on kannatanud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(105)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuris komisjon, kas Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import on tekitanud ühenduse tootmisharule kahju sellisel määral, et seda on võimalik pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(106)

Vaatlusalusel perioodil kasvas Hiinast pärit import enam kui neli korda, s.t impordi maht suurenes 343 % ja turuosa 19 %. Samal ajal lõid uurimisperioodil kõikide Hiina eksportivate tootjate keskmised hinnad ühenduse tootmisharu keskmised hinnad alla 70,1 % võrra. Vaatlusalusel perioodil toimunud Hiinast pärit impordi mahu hüppeline kasv ja turuosa suurenemine hindadega, mis moodustasid vaid murdosa ühenduse tootmisharu hindadest, langes ajaliselt kokku ühenduse tootmisharu üldise finantsolukorra märgatava halvenemisega

(107)

Kui Hiinast imporditud ühiku hind vaatlusalusel perioodil langes stabiilselt 21 % võrra 1,4 eurolt 2002. aastal 1,1 euroni uurimisperioodil, siis ühenduse tootmisharu hinnad tõusid samal perioodil 26 % võrra 3,6 eurolt 2002. aastal 4,5 euroni uurimisperioodil. Selliseid vastupidises suunas toimuvaid hinnamuutusi saab vaid osaliselt seletada ühenduses ja Hiinas toodetud sadulate erineva tootevalikuga. Lisaks esitasid ühenduse tootjad tõendid selle kohta, et enamiku toormaterjalide kättesaadavus ja hinnad on ühenduses ja Hiinas sarnased. Nad on samuti viidanud asjaolule, et vaatlusalusel perioodil tõusis ühenduses sadulate toormaterjalide hind. Mõned Hiina eksportivad tootjad müüvad tõepoolest oma tooteid ühendusse alla toormaterjalihinna ja see näitab selgelt, et tegemist on olukorraga, kus hinnad ei ole madalad mitte Hiina tootjate eelisolukorras olemise vaid dumpingu tõttu.

(108)

Selline ebaõiglane hinnakujundus, mis tulenes Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordist, avaldas survet ühenduse tootmisharu hindadele ja need ei suutnud katta isegi toormaterjalide hindade tõusu. Seda kinnitas ka ühenduse tootmisharu tasuvuse märkimisväärne langus.

(109)

Ülaltoodut silmas pidades on ilmne, et Hiinast pärit madala hinnaga import, mis lõi ühenduse tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla, mängis olulist rolli ühenduse tootmisharu olukorra halvenemises, mis peegeldub eriti tootmise, müügimahtude ja turuosa vähenemises ning tasuvuse järsus languses.

(110)

Ühe eksportiva tootja jaoks oli kehtestatud dumpingumarginaal alla miinimumläve. Seetõttu ei võetud selle äriühingu importi kahjuanalüüsis arvesse. Kogu Hiinast pärit impordi hulgas jäi selle eksportiva tootja import aastatel 2002 ja 2003 vahemikku 28–33 %, aastal 2004 vahemikku 18–23 % ja jõudis uurimisperioodil vahemikku 12–17 %. Äriühingu keskmised hinnad lõid ühenduse tööstusharu omad siiski märkimisväärselt alla kogu vaatlusaluse perioodi kestel. Selle äriühingu hindade allalöömise marginaal oli aga palju väiksem kui neil äriühingutel mille puhul tuvastati dumping. Arvestades, et selle äriühingu import ei olnud märkimisväärne ja mis veelgi olulisem, see langes järsult vaatlusalusel perioodil, leitakse, et selle eksportiva tootja dumpinguhinnata eksport ei kõrvaldanud põhjuslikku seost, et dumpinguhinnaga eksport Hiinast põhjustas märkimisväärset kahju ühenduse tootmisharule.

(111)

Vastavalt Eurostati andmetele ja uurimise käigus kogutud teabele on peamised kolmandad riigid, kust sadulaid imporditakse, Taiwan, India ja Vietnam.

(112)

Taiwanist pärit import ulatus 1 145 000 ühikuni 2002. aastal ja suurenes vaatlusalusel perioodil 25 % võrra 1 429 200 ühikuni uurimisperioodil. Taiwanist imporditud sadulate turuosa moodustas 2002. aastal 6 %, s.t oli samal tasemel kui uurimisperioodil. Taiwanist pärit impordi hinnad olid samal tasemel ühenduse tootmisharu omadega. Kuna Taiwani impordi turuosa ei kasvanud, vaid jäi vaatlusalusel perioodil stabiilselt 6 protsendile ning selle hinnad olid samal tasemel ühenduse tootmisharu hindadega, leitakse, et Taiwanist pärit import ei avaldanud negatiivset mõju ühenduse tootmisharu olukorrale.

(113)

Indiast pärit import ulatus 204 200 ühikuni 2002. aastal ja kasvas 30 % võrra 264 600 ühikuni uurimisperioodil. Indiast pärit impordi keskmised hinnad jäid kogu vaatlusaluse perioodi vältel kõvasti alla Hiinast pärit impordi hindadele. Hinnad ulatusid 0,63 euroni 2002. aastal, siis tõusid 0,91 euroni 2003. aastal ja seejärel langesid järsult 0,47 eurole ning jäid 0,6 eurole uurimisperioodil. Kuid kogu vaatlusaluse perioodi vältel moodustab Indiast pärit import vaid 1 % turuosast. Seega jõuti järeldusele, et hoolimata Indiast pärit impordi madalatest hindadest, ei omanud see import märkimisväärset mõju ühenduse tootmisharu olukorrale.

(114)

Vietnami puhul näitab Eurostati statistika vaid väga väikest hulka imporditud sadulaid – 4 400 sadulat 2002. aastal ning see arv tõusis 136 600 ühikuni uurimisperioodil. Vietnamist pärit impordi hinnad jäid samale tasemele Hiina impordi hindadega. Siiski sarnaselt Indiale jäi Vietnami impordi turuosa alla 1 % 2002. ja 2003. aastal ning ulatus vaevu 1 protsendini 2004. aastal ja uurimisperioodil. Järelikult ei omanud see import olulist mõju ühenduse tootmisharu olukorrale.

(115)

Seetõttu tehakse esialgne järeldus, et import mujalt kui Hiinast ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharule tekitatud märkimisväärsele kahjule.

(116)

Nagu põhjenduses 84 märgitud, suunatakse umbes 8–10 % ühenduse tootmisharu käibest investeeringutesse uurimis- ja arendustegevuses. Nende investeeringute hulka kuuluvad sadula asendi uuringud, testid ja uute sadulamudelite disain. Mõned ühenduse tootjad viitasid asjaolule, et teatud Hiina eksportivad tootjad lihtsalt jäljendavad patenditud Euroopa tooteid ja saavad nii võrreldes ühenduse tootjatega kulueelise, mis peegeldub Hiinast imporditud sadulate madalas hinnas. Teisalt teatas üks sõltumatu importija, et võltsitud tooted ei olnud pärit ainult Hiinast, vaid need olid kohtuvaidluse põhjuseks ka ühenduse tootjate vahel. On teada, et võltsimine on selles tootmisharus suur probleem ja see võib tõesti olla üheks põhjuseks, miks olukord ühenduse tootmisharus on halvenenud. Igal juhul ei ole intellektuaalse omandi õiguse rikkumisega kaasnevad ühenduse tööstusharu siseselt tekitatud kahjud sellised, mis kõrvaldaksid põhjusliku seose dumpinguhinnaga ekspordi hüppelise kasvu ja ühenduse tööstusharu kantud märkimisväärse kahju vahel. Samuti peab märkima, et kui Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi puhul pandi toime intellektuaalse omandi õiguse rikkumine, ei saa seda käsitleda eraldi tegurina, kuna selline rikkumine oleks ikkagi seotud dumpinguhinnaga impordiga.

(117)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi kasvu, turuosa suurenemise ja hindade allalöömise tuvastamise ajaline kokkulangevus ühenduse tootmisharu olukorra märgatava halvenemisega viib järelduseni, et dumpinguhinnaga import tekitas ühenduse tootmisharule märgatavat kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses. Analüüsiti ka muid tegureid, kuid neid ei peetud kahju tekitamisel otsustavateks.

(118)

Toetudes eelnevale analüüsile, milles on nõuetekohaselt esile toodud ja eristatud ühelt poolt kõikide teadaolevate tegurite mõju ühenduse tootmisharu olukorrale ja teisalt dumpinguhindadega ekspordi kahjustav mõju, tehakse esialgne järeldus, et Hiinast imporditud sadulad on tekitanud ühenduse tootmisharule märgatavat kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(119)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas vaatamata järeldusele kahjustava dumpingu kohta on olemas kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et kõnealusel juhul ei ole meetmete võtmine ühenduse huvides. Siinkohal tuleb arvesse võtta nii võimalike meetmete mõju kõikidele kõnealuse menetlusega seotud isikutele kui ka meetmete võtmatajätmise tagajärgi.

(120)

Tootmisharu kahjustatud olukord tulenes sellest, et tal oli raskusi madala hinnaga ehk dumpinguhinnaga impordiga võistlemisel.

(121)

Meetmete kehtestamine aitab eeldatavasti ühenduse tootmisharul suurendada müügimahtu ja taastada turuosa ning saavutada seeläbi paremat mastaabisäästu ja vajalikku kasumlikkust, mis õigustaks konkurentsivõime säilitamise nimel tootmisrajatistesse ja uurimistegevusse jätkuvalt tehtavaid investeeringuid.

(122)

Üks importija väitis, et ühel ühenduse tootjal on turgu valitsev seisund, kuid ei põhjendanud seda väidet. Arvestades asjaolu, et vaatlusalusel perioodil tootis sadulaid vähemalt kümme erinevat ühenduse tootjat ning kuna uurimise käigus ei leitud midagi, mis oleks seda väidet toetanud, lükati see tagasi.

(123)

Meetmete kehtestamata jätmise korral jätkuks ühenduse tootmisharu olukorra halvenemine. Ta ei suudaks investeerida uude tehnoloogiasse ega tõhusalt konkureerida kolmandatest riikidest pärit impordiga. Meetmete kehtestamata jätmise korral jääks ühenduse tootmisharu jätkuvalt eemale keskmisse klassi kuuluvate sadulate suurest turust ega oleks võimeline ka oma püsikulusid jaotama. Mõned äriühingud peaksid samasuguse toote tootmise lõpetama ja oma töötajad koondama, nagu ühe ühenduse tootja puhul 2005. aastal juba juhtus. Seetõttu järeldatakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine on ühenduse tootmisharu huvides.

(124)

Importijatest vastas küsimustikule ainult kaks sõltumatut importijat ja seejärel tehti neist ühe juurde kontrollkäik. Nende kahe importija import moodustab ligikaudu 21 % Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi kogumahust ühendusse ja 7 % ühenduse tarbimisest.

(125)

Arvestades asjaolu, et suurem osa ühendusse imporditavatest sadulatest suunatakse sinna eksportivatest tootjatest sõltumatute importijate kaudu, käsitleti nende kahe sõltumatu importija importi tüüpilisena kõigi muude sõltumatute importijate jaoks.

(126)

Mõlema importija puhul moodustas Hiinast pärit vaatlusaluse toote import 100 % nende imporditud sadulate kogumahust. Ühe importija puhul moodustas vastav sadulate müügiväärtus 8 % importija kogukäibest uurimisperioodil. Hiinast imporditud sadulate müük oli uurimisperioodil tulutoov. Sadulate müügi tasuvus oli siiski 0,7 % võrra madalam kui selle äriühingu üldine tasuvus, mis jäi uurimisperioodil vahemikku 2 % kuni 6 %. Teise importija puhul moodustas imporditud sadulate müügiväärtus uurimisperioodil ainult 1,2 % äriühingu kogukäibest ja sadulate müügi tasuvuse puhul leiti, et see on vastavuses selle äriühingu üldise tasuvusega. Teiste importijate esitatud teabe põhjal võib oletada, et kahe kõnealuse importija olukorda võib pidada tüüpiliseks enamiku Hiinast sadulaid importiva importija puhul.

(127)

Kuna mõlemad äriühingud importisid sadulaid ainult Hiinast, siis võib järeldada, et meetmete kohaldamisel võib tõesti olla negatiivseid mõjusid teatud importijate finantsolukorrale. Võttes aga arvesse, et sadulate müük moodustab vaid väikese osa äriühingute kogukäibest ja kasumist, eeldatakse, et meetmetel ei ole nende kahe importija üldisele olukorrale märkimisväärset finantsmõju. Lisaks võivad need äriühingud importida sadulaid äriühingute rühmalt, kelle puhul dumpingut ei tuvastatud, või muudest kolmandatest riikidest, nt Taiwanist.

(128)

Komisjoni saadetud küsimustikule vastas neli vaatlusaluse toote kasutajat ja turustajat. Need on äriühingud, kes kasutavad jalgrataste koostamiseks nii ühenduses toodetud kui ka imporditud sadulaid. Need neli äriühingut kasutasid uurimisperioodil kokku 1 255 655 sadulat, millest üle poole (55 %) olid pärit Hiinast. Nende nelja äriühingu kasutatud Hiinast imporditud sadulate arv, moodustas 5,7 % ühenduse tootmisharu müügimahust ja 2,9 % ühenduse sadulate kogutarbimisest uurimisperioodil. Jalgrataste kokkupanijate puhul leiti, et sadulad moodustavad valmis jalgratta kogukuludest vaid väikese kuluosa. Olenevalt mudelist moodustavad sadulad keskmiselt 1 % kuni 4 % jalgratta kogumaksumusest.

(129)

Neljast kasutajast kaks väitsid, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine nende tegevust tõenäoliselt eriti palju ei mõjuta, sest sadulate hinnatõus kandub ilmselt edasi nende lõpptarbijale. Lisaks avaldasid nad arvamust, et ühenduse tootmisharu toodetud ja müüdud ning Hiinast imporditud sadulate hinnavahe on selline, et isegi pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist oleksid Hiinast pärit sadulad konkurentsivõimelised.

(130)

Ülejäänud kaks kasutajat ei esitanud mittekonfidentsiaalset vastust. Seetõttu ei võetud kõnealust teavet vastavalt artikli 19 lõikele 3 esialgu arvesse.

(131)

Üks eksportiv tootja väitis, et meetmete kehtestamine sadulate impordi suhtes ei ole ühenduse huvides, sest see seaks elujõulise Euroopa jalgrattatööstuse veelgi rohkem ohtu. Äriühing avaldas arvamust, et ühenduse tootjad lõpetaksid jalgrataste kokkupanemise ja hakkaksid selle asemel Hiinast valmis jalgrattaid importima, hoolimata jalgratastele kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust. Sellega seoses tuleb märkida, et ühenduse huvide kindlaksmääramisel eksportijate seisukohti ei arvestata. Siiski seda väidet kontrolliti. Võttes arvesse, et neljast jalgrattasadulate kasutajast kaks väitsid, et jalgrataste üldistest tootmiskuludest moodustab sadul vaid väikese osa ja meetmete kehtestamine nende tegevust seetõttu eriti ei mõjutaks, tuleb see väide igal juhul tagasi lükata.

(132)

Arvestades asjaolu, et neli äriühingut ostsid ühenduse sadulatest olulise osa (45 % uurimisperioodil) ja et täielikult koostatud jalgrataste kogukuludest moodustab sadul vaid suhteliselt väikese osa, tehakse järeldus, et sadulate suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega kaasnev mõju kuludele ei mõjuta märkimisväärselt kasutajate üldkulusid. Kui aga selline mõju peaks tekkima, siis suudavad imporditavate sadulate kasutajad täiendavad kulud tõenäoliselt edasi kanda.

(133)

Küsimustikule vastas üks toorainetarnija. See äriühing müüb ühenduse tootjatele sadulate metallosi nagu raame ja vedrusid, mis on valmistatud rauast, terasest, titaanist, vanaadiumist, mangaanist või süsinikterasest. Äriühing pooldab dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, kuna eeldab, et ühenduse tootmisharu tootmismaht seeläbi kasvab ja tooraine järele tekib suurem nõudlus.

(134)

Eespool öeldut silmas pidades ja tarbijaorganisatsioonide vastuse puudumisel tehakse järeldus, et soovitatud meetmete kehtestamine tarbijaid tõenäoliselt märkimisväärselt ei mõjuta.

(135)

Eespool öeldu põhjal jõutakse järeldusele, et ühenduse huvide seisukohalt ei ole kaalukaid põhjusi jätta ajutised dumpinguvastased tollimaksud kehtestamata.

(136)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades leitakse, et tuleb kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule täiendavat kahju.

(137)

Meetmed tuleb kehtestada tasemel, mis on piisav kõnealuse impordi põhjustatud kahju kõrvaldamiseks ilma täheldatud dumpingumarginaali ületamata. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksusumma arvutamisel leiti, et mis tahes meede peaks võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma kulud ja saada üldjoontes sellist maksueelset kasumit, mida võiks saavutada ühenduses seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügiga tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Arvutamisel aluseks võetud maksueelne kasumimarginaal oli 5 % käibest, mis põhines tasuvusel, mis oli kindlaks määratud põhjenduses 67 nimetatud ühenduse tootjaid hõlmanud varasemates jalgrattaosade tootjate uurimistes.

(138)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlaks tehtud (vt põhjendus 75) kaalutud keskmist impordihinda selle mittekahjustava hinnaga, millega ühenduse tootmisharu müüs uurimisperioodil tooteid ühenduse turul. Mittekahjustava hinna määramiseks korrigeeriti ühenduse tootmisharu müügihinda uurimisperioodi tegeliku kahju/kasumi võrra ning liideti eespool nimetatud kasumimarginaal. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kogu CIF-impordihinnast.

(139)

Selleks, et arvutada üleriigiline kahju kõrvaldamist võimaldav tase kõigile Hiina eksportijatele, tuleb meenutada, et koostöötase oli madal. Seepärast arvutati kahjumarginaal kui koostööd tegeva eksportija jaoks arvutatud marginaali ja sama eksportija eksporditud tüüpiliste tooteliikide jaoks kehtestatud kõrgeimate marginaalide kaalutud keskmine.

(140)

Kahjumarginaalid olid tuvastatud dumpingumarginaalidest märkimisväärselt kõrgemad.

(141)

Eespool öeldut silmas pidades leitakse, et ajutine dumpinguvastane tollimaks tuleks kehtestada tuvastatud dumpingumarginaali tasemel, kuid vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 ei tohiks see olla kõrgem ülalpool arvutatud kahjumarginaalist.

(142)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatud individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seega kajastavad need uurimise käigus kõnealuste ettevõtete puhul tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt “kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Kui imporditava toote on tootnud mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva dokumendi regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud isikud, ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid vaid “kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(143)

Taotlused individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamiseks (näiteks pärast asjaomase äriühingu nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige teabega muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või muutusega tootmis- ja müügiüksustes. Vajaduse korral muudab komisjon määrust pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja ajakohastab nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid. Dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohase rakendamise tagamiseks tuleks üleriigilist dumpingumarginaali kohaldada ka kõigi nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil ühendusse ei eksportinud.

(144)

Eespool nimetatu põhjal on ajutised tollimaksumäärad järgmised:

(145)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Asjaomase tootja jaoks konkreetselt arvestatud dumpingumarginaali võib kasutada ainult vastava eksportiva tootja valmistatud vaatlusaluse toote impordi puhul. Erimeetmete hulka kuuluvad:

(146)

käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava faktuurarve esitamine liikmesriikide tolliasutustele. Sellise arve puudumise korral kohaldatakse kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu;

(147)

kui nende äriühingute ekspordimaht, kelle suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahukasvu käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul, ja juhul kui tingimused on täidetud, võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(148)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleb määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul, saavad teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning need tuleb lõpliku tollimaksu kehtestamisel üle vaadata,