Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32023R1773

    Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/1773, 17. august 2023, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/956 rakenduseeskirjad üleminekuperioodil süsiniku piirimeetmega seotud aruandekohustuste osas (EMPs kohaldatav tekst)

    C/2023/5512

    ELT L 228, 15.9.2023, p. 94–195 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/1773/oj

    15.9.2023   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 228/94


    KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/1773,

    17. august 2023,

    millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/956 rakenduseeskirjad üleminekuperioodil süsiniku piirimeetmega seotud aruandekohustuste osas

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrust (EL) 2023/956, millega kehtestatakse süsiniku piirimeede, (1) eriti selle artikli 35 lõiget 7,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Määruses (EL) 2023/956 on sätestatud süsiniku piirimeetmega seotud aruandekohustused 1. oktoobrist 2023 kuni 31. detsembrini 2025 kestval üleminekuperioodil.

    (2)

    Importijad või kaudsed tolliesindajad peavad esitama üleminekuperioodil aruanded imporditud kauba koguse, kaubaga seonduva otsese ja kaudse heitkoguse ning selle heitkoguse eest tasumisele kuuluva süsinikuhinna kohta, sealhulgas süsinikuhinna kohta, mis kuulub tasumisele asjaomaste lähtematerjalidega seonduva heitkoguse eest.

    (3)

    Esimene aruanne tuleks esitada 31. jaanuariks 2024 kauba kohta, mis on imporditud 2023. aasta neljandas kvartalis. Viimane aruanne tuleks esitada 31. jaanuariks 2026 kauba kohta, mis on imporditud 2025. aasta neljandas kvartalis.

    (4)

    Komisjon peab võtma vastu nende aruandlusnõuete rakenduseeskirjad.

    (5)

    Aruandlusnõuded peaksid piirduma sellega, mis on vajalik importijate koormuse minimeerimiseks üleminekuperioodil ja SPIMi deklaratsioone käsitlevate nõuete sujuvaks rakendamiseks pärast üleminekuperioodi.

    (6)

    Kooskõlas määruse (EL) 2023/956 IV lisaga peaksid imporditud kaubaga seonduva heitkoguse üksikasjalikud arvutusreeglid põhinema metoodikal, mida heitkogustega kauplemise süsteemi raames kohaldatakse ELis asuvate käitiste suhtes, nagu on eeskätt täpsustatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/2066 (2). Määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupadega seonduva heitkoguse kindlakstegemise põhimõtete eesmärk peaks olema teha kindlaks asjakohased kaubakategooriate tootmisprotsessid ning jälgida nende tootmisprotsesside otse- ja kaudset heidet. Üleminekuperioodil esitatavate aruannete puhul tuleks arvesse võtta ka asjakohaste liidu õigusaktidega ette nähtud kehtivaid norme ja menetlusi. Vesiniku ja selle derivaatide tootmise puhul tuleks aruannetes arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 (3).

    (7)

    Aruandekohustuste täitmiseks esitatavate andmete kindlaksmääramisel tuleks kasutada tootmisprotsesside süsteemipiire, sealhulgas heiteandmeid käitise tasandil, tootmisprotsessidele omistatud heitkogust ja kaubaga seonduvat heitkogust. Nende kohustuste täitmiseks peaksid importijad ja kaudsed tolliesindajad tagama, et vajalik teave oleks käitiste käitajatelt kättesaadav. See teave tuleks saada aegsasti, et importijad ja kaudsed tolliesindajad saaksid oma aruandekohustusi täita. Kõnealune teave peaks sisaldama standardseid heitekoefitsiente, mida kasutatakse otsese seonduva heitkoguse arvutamiseks, eelkõige kütuse- ja protsessiheite koefitsiente, ning elektri- ja soojusenergia tootmise puhul tõhususe võrdluskoefitsiente.

    (8)

    Kuna aruandeperiood algab 1. oktoobril 2023, on importijate ja kaudsete tolliesindajate aeg aruandekohustuste täitmise tagamiseks piiratud. Sünergiat on võimalik saavutada nende seire- ja aruandlussüsteemidega, mida kolmandate riikide käitajad juba kasutavad. Seepärast tuleks piiratud ajavahemikuks, kuni 2024. aasta lõpuni, lubada seonduva heitkoguse teatamiseks kasutatavatest arvutusmeetoditest ajutist erandit. Seda paindlikkust tuleks rakendada juhul, kui kolmandas riigis asuva käitise käitaja suhtes kohaldatakse kohustuslikku süsiniku hinnastamisega seotud või muud kohustuslikku seire- ja aruandlussüsteemi või kui käitaja jälgib käitise heidet, sealhulgas heite vähendamise projekti raames.

    (9)

    Piiratud ajavahemikul, kuni 31. juulini 2024, peaksid aruandvad deklarandid, kellel ei ole võimalik saada kolmandate riikide käitajatelt kogu teavet imporditud kauba tegeliku seonduva heitkoguse kindlakstegemiseks vastavalt käesoleva määruse III lisas sätestatud metoodikale, saama kasutada otsese seonduva heitkoguse kindlakstegemiseks alternatiivset meetodit ja sellele viidata.

    (10)

    Aruandekohustused peaksid samuti võimaldama teatavat paindlikkust käitistes nende tootmisetappide kindlakstegemisel, mille käigus tekkiv heide ei moodusta imporditud kaubaga seonduvast otsesest heitkogusest suurt osa. Tüüpiliseks näiteks on terase ja alumiiniumi tootmisahela järgmise etapi toodete lõpptootmisetapid. Sellistel juhtudel tuleks nõutavatest aruandekohustustest näha ette erand ning nende käitise tootmisetappide kohta, mille osa otseheites ei ole suurem kui 20 % imporditud kaubaga seonduvast koguheitkogusest, võib esitada hinnangulised väärtused. See künnis peaks tagama piisava paindlikkuse kolmandate riikide väikekäitajatele.

    (11)

    Üks üleminekuperioodi eesmärke on koguda andmeid selleks, et täpsustada määruse (EL) 2023/956 artikli 7 lõike 7 kohases rakendusaktis pärast üleminekuperioodi kohaldatavat kaudse seonduva heitkoguse arvutamise metoodikat. Sellega seoses peaks kaudse heitega seotud aruandlus olema üleminekuperioodil avatud ja kavandatud nii, et määruse (EL) 2023/956 IV lisa punktis 4.3 loetletud väärtuste hulgast oleks võimalik valida kõige sobivam väärtus. Kaudse heitega seotud aruandlus ei peaks siiski hõlmama aruandlust, mis põhineb liidu võrgu keskmisel heitekoefitsiendil, kuna see väärtus on komisjonile juba teada.

    (12)

    Üleminekuperioodil kogutud andmed peaksid olema aluseks aruannetele, mille komisjon peab esitama kooskõlas määruse (EL) 2023/956 artikli 30 lõigetega 2 ja 3. Üleminekuperioodil kogutud andmed peaksid samuti aitama kindlaks määrata pärast üleminekuperioodi kohaldatava ühetaolise seire-, aruandlus- ja tõendamismetoodika. Kogutud andmete hindamise tulemusi tuleks kasutada eelkõige töös, mida komisjon teeb pärast üleminekuperioodi kohaldatava metoodika kohandamiseks.

    (13)

    Aruandekohustused täitmata jätnud aruandvatele deklarantidele määratavate trahvide suuruse soovituslik vahemik peaks põhinema vaikeväärtustel, mille komisjon on teinud kättesaadavaks ja avaldanud üleminekuperioodi jaoks seoses seonduva heitkogusega, millest jäetakse teatamata. Soovituslik maksimumvahemik peaks olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (4) artikli 16 lõigete 3 ja 4 kohase trahviga, võttes samal ajal arvesse ka seda, et üleminekuperioodil piirdub kohustus andmete esitamisega. Kriteeriumid, mille alusel pädevad asutused määravad kindlaks makstava trahvisumma, peaksid põhinema aruande esitamata jätmise raskusastmel ja kestusel. Komisjon peaks jälgima SPIMi aruandeid, et anda esialgne hinnang pädevate asutuste vajatavale teabele ja tagada kohaldatavate trahvide sidusus.

    (14)

    Selleks et tagada aruandekohustuste tõhus rakendamine, peaks komisjon looma elektroonilise andmebaasi, SPIMi üleminekuregistri, et koguda üleminekuperioodil esitatavat teavet. SPIMi üleminekuregistri alusel tuleks vastavalt määruse (EL) 2023/956 artiklile 14 luua SPIMi register.

    (15)

    SPIMi üleminekuregistrist peaks saama süsteem, milles aruandvad deklarandid esitavad ja haldavad SPIMi aruandeid ning mille abil tehakse kontrolle, koostatakse esialgsed hinnangud ja vaadatakse läbi andmeid. Aruandekohustuste täpse hindamise tagamiseks peaks SPIMi üleminekuregister olema olemasolevate tollisüsteemidega koostalitlev.

    (16)

    Selleks et tagada tulemuslik ja ühtne aruandlussüsteem, tuleks SPIMi üleminekuregistri toimimiseks kehtestada tehniline kord, mis hõlmab näiteks elektrooniliste süsteemide arendamist, testimist, kasutuselevõttu ja hooldust ning nendes võimalike muudatuste tegemist, andmekaitset, andmete uuendamist, andmetöötluse piiramist, süsteemide kuuluvust ja turvet. See kord peaks olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (5) artiklis 27 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (6) artiklis 25 sätestatud lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõttega ning määruse (EL) 2018/1725 artikli 33 ja määruse 2016/679 artikli 32 kohase töötlemise turvalisusega.

    (17)

    Selleks et tagada andmete esitamine igal hetkel, on oluline näha ette alternatiivsed lahendused, mida saab rakendada andmete esitamiseks kasutatavate elektrooniliste süsteemide ajutise rikke korral. Komisjon peaks sel otstarbel töötama välja SPIMi talitluspidevuse kava.

    (18)

    Selleks et tagada juurdepääs SPIMi üleminekuregistrile, tuleks aruandvate deklarantide haldamiseks, autentimiseks ja nende juurdepääsu kontrollimiseks kasutada komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/1070 (7) artiklis 16 osutatud ühtset kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi.

    (19)

    Selleks et oleks võimalik tuvastada aruandvaid deklarante ja koostada nende loetelu, mis sisaldab ka ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimisnumbreid (EORI-number), peaks SPIMi üleminekuregister olema koostalitlev rakendusmääruse (EL) 2023/1070 artiklis 30 osutatud ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise süsteemiga.

    (20)

    Kontrolli ja aruandluse eesmärgil peaks riiklikest süsteemidest saama määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupade kohta nõutavat teavet, nagu on osutatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/2151 (8).

    (21)

    Määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud imporditud kaupade kohta teabe esitamisel tuleks imporditud kaubad teha kindlaks nende klassifitseerimise teel vastavalt nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 (9) sätestatud kombineeritud nomenklatuurile ning lähtuda rakendusmääruse (EL) 2023/1070 sätetest, mis käsitlevad andmete säilitamist.

    (22)

    Käesolevas määruses austatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi ja järgitakse hartas sätestatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele. Ettevõtjate ja muude isikute isikuandmed, mida elektroonilistes süsteemides töödeldakse, peaksid piirduma käesoleva määruse I lisas sätestatud andmestikuga. Kui käesoleva rakendusmääruse kohaldamisel on vaja töödelda isikuandmeid, tuleks seda teha kooskõlas isikuandmete kaitset reguleeriva liidu õigusega. Sellega seoses peaksid liikmesriikide ametiasutused igasuguse isikuandmete töötlemise suhtes kohaldama määrust (EL) 2016/679 ja riiklikke nõudeid füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel. Isikuandmete töötlemisel komisjonis tuleks kohaldada määrust (EL) 2018/1725. Isikuandmeid tuleks säilitada kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Seega on SPIMi üleminekuregistris olevate andmete säilitamise tähtaeg kuni viis aastat alates SPIMi aruande saamisest.

    (23)

    Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 28. juulil 2023.

    (24)

    Kuna esimene aruandeperiood algab 1. oktoobril 2023, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti.

    (25)

    Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas SPIMi komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    I peatükk

    Reguleerimisese ja mõisted

    Artikkel 1

    Reguleerimisese

    Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad määruse (EL) 2023/956 artiklis 35 sätestatud aruandekohustusi seoses kõnealuse määruse I lisas loetletud kaupadega, mis imporditakse liidu tolliterritooriumile üleminekuperioodil 1. oktoobrist 2023 kuni 31. detsembrini 2025 (edaspidi „üleminekuperiood“).

    Artikkel 2

    Mõisted

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    1)

    „aruandev deklarant“ – üks järgmistest isikutest:

    a)

    importija, kes esitab kauba vabasse ringlusse lubamiseks tollideklaratsiooni enda nimel ja enda eest;

    b)

    isik, kellel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (10) artikli 182 lõikes 1 osutatud luba esitada tollideklaratsioon ja kes deklareerib kauba impordi;

    c)

    kaudne tolliesindaja, juhul kui tollideklaratsiooni esitab määruse (EL) nr 952/2013 artikli 18 kohaselt määratud kaudne tolliesindaja, kui importija asub väljaspool liitu või kui kaudne tolliesindaja on kooskõlas määruse (EL) 2023/956 artikliga 32 nõustunud aruandekohustustega;

    2)

    „soodustus“ – rahaline või muus vormis summa, mille võrra väheneb süsinikuhinna maksmise eest vastutava isiku poolt tasumisele kuuluv või tasutud summa enne või pärast selle tasumist.

    II PEATÜKK

    ARUANDVATE DEKLARANTIDE ARUANDLUSEGA SEOTUD ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

    Artikkel 3

    Aruandvate deklarantide aruandekohustused

    1.   Iga aruandev deklarant esitab andmete põhjal, mille käitaja võib teatada käesoleva määruse III lisa kohaselt, määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud ja SPIMi aruandega hõlmatud kvartalis imporditud kaupade kohta järgmise teabe:

    a)

    imporditud kauba kogus, mida elektrienergia puhul väljendatakse megavatt-tundides ja muude kaupade puhul tonnides;

    b)

    kauba liik vastavalt selle CN-koodile.

    2.   Iga aruandev deklarant esitab SPIMi aruandes määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupadega seonduva heitkoguse puhul vastavalt käesoleva määruse I lisas loetletule järgmise teabe:

    a)

    imporditud kauba päritoluriik;

    b)

    käitis, kus kaup toodeti ja mis tehakse kindlaks järgmiste andmete põhjal:

    1)

    kohaldatav ÜRO asukohakood (UN/LOCODE);

    2)

    käitise ettevõtte nimi, käitise aadress ja transkriptsioon inglise keeles;

    3)

    käitise peamise heiteallika geograafilised koordinaadid;

    c)

    kasutatud tootmisviisid, mis on määratletud käesoleva määruse II lisa 3. jaos ja mis kajastavad kauba tootmiseks kasutatud tehnoloogiat, ning teave osutatud tootmisviisi piiritlevate, IV lisa 2. jaos määratletud eriparameetrite kohta, mille põhjal tehakse kindlaks otsene seonduv heitkogus;

    d)

    kaubaga seonduv otsene eriheitkogus, mis tehakse vastavalt käesoleva määruse III lisa jaole F ja G kindlaks tootmisprotsessidele omistatud otseheite ümberarvestamisega kaubapõhiseks heiteks, väljendatuna CO2 ekvivalenttonnides;

    e)

    aruandlusnõuded, millel on mõju kaubaga seonduvale heitkogusele, nagu on osutatud käesoleva määruse IV lisa 2. jaos;

    f)

    elektrienergia kui imporditud kauba puhul esitab aruandev deklarant järgmise teabe:

    1)

    elektrienergia puhul kasutatud heitekoefitsient, väljendatuna CO2 ekvivalenttonnides megavatt-tunni (MWh) kohta, mis on kindlaks määratud vastavalt käesoleva määruse III lisa D jaole;

    2)

    käesoleva määruse III lisa D jao kohaselt elektrienergia heitekoefitsiendi kindlaksmääramiseks kasutatud andmeallikas või meetod;

    g)

    terasetoodete puhul selle terasetehase tunnuskood, kus konkreetne toorainepartii toodeti, kui see on teada.

    3.   Seonduva kaudse eriheitkoguse puhul esitab iga aruandev deklarant SPIMi aruandes vastavalt käesoleva määruse I lisas loetletule järgmise teabe:

    a)

    tootmisprotsessis tarbitud elektrienergia, väljendatuna megavatt-tundides ühe tonni toodetud kauba kohta;

    b)

    täpsustus, kas deklarant esitab tegeliku heitkoguse või vaikeväärtused, mille komisjon on teinud kättesaadavaks ja avaldanud üleminekuperioodi jaoks kooskõlas käesoleva määruse III lisa D jaoga;

    c)

    tarbitud elektrienergia heitekoefitsient;

    d)

    seonduv kaudne eriheitkogus, mis tehakse vastavalt käesoleva määruse III lisa jaole F ja G kindlaks tootmisprotsessidele omistatud seonduva kaudse heitkoguse ümberarvestamisega kaubapõhiseks kaudseks heiteks, väljendatuna CO2 ekvivalenttonnides.

    4.   Kui andmete kindlakstegemise reeglid erinevad käesoleva määruse III lisas osutatud reeglitest, esitab aruandev deklarant seonduva heitkoguse kindlakstegemiseks kasutatud reeglite metodoloogilise aluse kohta lisateabe ja kirjelduse. Kirjeldatud reeglite kohaldamise tulemusena tuleb saavutada sarnane heiteandmete ulatus ja täpsus, sealhulgas seoses süsteemipiiride, jälgitavate tootmisprotsesside, heitekoefitsientide ning muude kasutatud arvutus- ja aruandlusmeetoditega.

    5.   Aruandluse eesmärgil võib aruandev deklarant nõuda, et käitaja kasutaks komisjoni esitatud elektroonilist vormi ning esitaks IV lisa 1. ja 2. jao kohase teate sisu.

    Artikkel 4

    Seonduva heitkoguse arvutamine

    1.   Artikli 3 lõike 2 kohaldamisel tehakse käitises toodetud kaubaga seonduv eriheitkogus kindlaks ühe järgmise meetodi alusel, mis põhineb käesoleva määruse III lisa punkti B.2 kohaselt kindlaks määratud seiremetoodikal ja mille puhul tehakse ühte järgmistest:

    a)

    lähtevoo heitetase tehakse kindlaks kasutades mõõtesüsteemide abil kogutud tegevusandmeid ja laboratoorsete analüüside abil saadud arvutustegureid või standardväärtuseid;

    b)

    heiteallika heitetase tehakse kindlaks suitsugaasis leiduva asjakohase kasvuhoonegaasi kontsentratsiooni ja suitsugaasivoo pidevmõõtmise teel.

    2.   Erandina lõikest 1 võib kuni 31. detsembrini 2024 teha käitises toodetud kaubaga seonduva eriheitkoguse kindlaks ühe järgmise seire- ja aruandlusmeetodi alusel, kui nende kasutamise tulemusel saadav heiteandmete ulatus ja täpsus on võrreldav sellega, mis saadakse kõnealuses lõikes loetletud meetoditega:

    a)

    süsiniku hinnastamise süsteem käitise asukohariigis või

    b)

    kohustuslik heitkoguste seire süsteem käitise asukohariigis või

    c)

    käitises rakendatav heitkoguste seire süsteem, mis võib hõlmata tõendamist akrediteeritud tõendaja poolt.

    3.   Erandina lõigetest 1 ja 2 võib aruandev deklarant kuni 31. juulini 2024 iga sellise kauba impordi puhul, mille kohta tal ei ole täielikku artikli 3 lõigetes 2 ja 3 loetletud teavet, kasutada heite kindlakstegemiseks muid meetodeid, sealhulgas komisjoni poolt üleminekuperioodi jaoks kättesaadavaks tehtud ja avaldatud vaikeväärtusi või muid vaikeväärtusi, nagu on täpsustatud III lisas. Sellisel juhul märgib aruandev deklarant SPIMi aruandes metoodika, mida selliste väärtuste kindlaksmääramisel kasutati, ja viitab sellele.

    Artikkel 5

    Hinnanguliste väärtuste kasutamine

    Erandina artiklist 4 võib kuni 20 % keerukate kaupadega seonduvast koguheitkogusest põhineda käitise käitaja poolt kättesaadavaks tehtud hinnangutel.

    Artikkel 6

    Seestöötlemise protseduuriga seotud andmete kogumine ja aruandlus

    1.   Aruandev deklarant esitab seestöötlemise protseduurile suunatud ja seejärel sama kaubana või töödeldud toodetena vabasse ringlusse lubatud kauba puhul SPIMi aruandes selle kvartali kohta, mis järgneb kvartalile, milles tolliprotseduur kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikliga 257 lõpetati, järgmise teabe:

    a)

    määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupade kogused, mis on lubatud kõnealuse ajavahemiku jooksul pärast seestöötlemise protseduuri vabasse ringlusse;

    b)

    nende punktis a osutatud kaupade kogustega seonduv heitkogus, mis on lubatud kõnealuse ajavahemiku jooksul pärast seestöötlemise protseduuri vabasse ringlusse;

    c)

    punktis a osutatud kaupade päritoluriik, kui see on teada;

    d)

    käitised, kus punktis a osutatud kaubad toodeti, kui need on teada;

    e)

    määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupade kogused, mis suunati seestöötlemise protseduurile, mille tulemusena saadi töödeldud tooted, mis on lubatud vabasse ringlusse kõnealuse ajavahemiku jooksul;

    f)

    punktis e osutatud töödeldud toodete koguste tootmiseks kasutatud kaupadega seonduv heitkogus;

    g)

    juhul kui toll loobub kooskõlas delegeeritud komisjoni määruse (EL) 2015/2446 (11) artikliga 175 tolliprotseduuri kokkuvõtte esitamise nõudest, esitab aruandev deklarant saadud vabastuse.

    2.   Lõike 1 punktides b ja f osutatud seonduv heitkogus esitatakse ja arvutatakse kooskõlas artiklitega 3, 4 ja 5.

    3.   Erandina lõikest 2, kui seestöötlemise protseduurile suunatud töödeldud tooted või kaubad lubatakse vabasse ringlusse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 170 lõikega 1, arvutatakse lõike 1 punktides b ja f osutatud seonduv heitkogus käesoleva määruse II lisas määratletud samasse SPIMi kaubakategooriasse kuuluvate ning alates 1. oktoobrist 2023 seestöötlemise protseduurile suunatud kaupade koguhulgaga seonduva heitkoguse kaalutud keskmise põhjal.

    Esimeses lõigus osutatud seonduv heitkogus arvutatakse järgmiselt:

    a)

    lõike 2 punktis b osutatud seonduv heitkogus on seestöötlemise protseduurile suunatud imporditud kaubaga seonduva heitkoguse kogusumma ning

    b)

    lõike 2 punktis f osutatud seonduv heitkogus on seestöötlemise protseduurile suunatud ja ühe või mitme töötlemistoimingu käigus kasutatud kaubaga seonduva heitkoguse kogusumma, korrutatuna sellest imporditud kaubast saadud töödeldud toodete protsentuaalse kogusega.

    Artikkel 7

    Tasumisele kuuluva süsinikuhinnaga seotud teabe esitamine

    1.   Kui see on asjakohane, esitab aruandev deklarant SPIMi aruandes seonduva heitkoguse eest päritoluriigis tasumisele kuuluva süsinikuhinnaga seoses järgmise teabe:

    a)

    CN-koodiga tähistatud tooteliik;

    b)

    süsinikuhinna liik;

    c)

    riik, kus süsinikuhind kuulub tasumisele;

    d)

    asjaomases riigis pakutav soodustus või muus vormis hüvitis, mis oleks kaasa toonud süsinikuhinna vähendamise;

    e)

    tasumisele kuuluva süsinikuhinna suurus ning süsiniku hinnastamise vahendi ja võimalike hüvitusmehhanismide kirjeldus;

    f)

    viide õigusakti sättele, millega nähakse ette süsiniku hind, soodustus või muus vormis asjaomane hüvitis, sealhulgas õigusakti koopia;

    g)

    hõlmatud seonduva otse- või kaudse heite kogus;

    h)

    seonduva heite kogus, mis on hõlmatud mis tahes soodustuse või muus vormis hüvitisega, sealhulgas lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisega, kui see on asjakohane.

    2.   Lõike 1 punktis e osutatud rahasumma arvestatakse ümber eurodesse aruande esitamise aastale eelneva aasta keskmise vahetuskursi alusel. Aasta keskmine vahetuskurss põhineb Euroopa Keskpanga avaldatud vahetuskurssidel. Nende vääringute puhul, mille vahetuskurssi Euroopa Keskpank ei avalda, põhineb aasta keskmine vahetuskurss teabel, mis on avalikult kättesaadav reaalse tegeliku vahetuskursi kohta. Komisjon esitab aasta keskmised vahetuskursid SPIMi üleminekuregistris.

    Artikkel 8

    SPIMi aruannete esitamine

    1.   Aruandev deklarant esitab alates 1. oktoobrist 2023 kuni 31. detsembrini 2025 SPIMi üleminekuregistrile iga kvartali kohta SPIMi aruande hiljemalt ühe kuu jooksul pärast asjaomase kvartali lõppu.

    2.   Aruandev deklarant esitab SPIMi üleminekuregistris teabe ja märgib, kas:

    a)

    SPIMi aruande esitab importija enda nimel ja enda eest;

    b)

    SPIMi aruande esitab kaudne tolliesindaja importija nimel.

    3.   Kui kaudne tolliesindaja ei nõustu täitma käesolevast määrusest tulenevaid importija aruandekohustusi, teatab kaudne tolliesindaja importijale käesoleva määruse järgimise kohustusest. Teatis sisaldab määruse (EL) 2023/956 artikli 33 lõikes 1 osutatud teavet.

    4.   SPIMi aruanne sisaldab käesoleva määruse I lisas esitatud teavet.

    5.   SPIMi aruandele antakse pärast SPIMi üleminekuregistris esitamist aruande kordumatu tunnuskood.

    Artikkel 9

    SPIMi aruannete muutmine ja parandamine

    1.   Aruandev deklarant võib esitatud SPIMi aruannet muuta kahe kuu jooksul pärast asjaomase aruandekvartali lõppu.

    2.   Erandina lõikest 1 võib aruandev deklarant muuta esimese kahe aruandeperioodi aruannet kuni kolmanda aruande esitamise tähtajani.

    3.   Aruandva deklarandi põhjendatud taotluse korral hindab pädev asutus seda taotlust ja lubab asjakohasel juhul aruandval deklarandil SPIMi aruande uuesti esitada või seda parandada pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaega ning ühe aasta jooksul pärast asjaomase aruandekvartali lõppu. Parandatud SPIMi aruanne esitatakse uuesti või parandus tehakse hiljemalt ühe kuu jooksul pärast pädevalt asutuselt heakskiidu saamist.

    4.   Pädev asutus põhjendab lõikes 3 sätestatud taotluse tagasilükkamist ja teavitab aruandvat deklaranti kaebuse esitamise õigusest.

    5.   Vaidluse lahendamise ootel olevat SPIMi aruannet ei või muuta. Selle võib asendada, et võtta arvesse vaidluse tulemust.

    III PEATÜKK

    SPIMI ARUANDLUSEGA SEOTUD HALDUS

    Artikkel 10

    SPIMi üleminekuregister

    1.   SPIMi üleminekuregister on standarditud ja turvaline elektrooniline andmebaas, mis sisaldab ühiseid andmeelemente üleminekuperioodi aruandluseks ning juurdepääsu, juhtumite käsitlemise ja konfidentsiaalsuse tagamiseks.

    2.   SPIMi üleminekuregister võimaldab suhtluse pidamist, kontrolli tegemist ja teabevahetust komisjoni, pädevate asutuste, tolliasutuste ja aruandvate deklarantide vahel kooskõlas V peatükiga.

    Artikkel 11

    SPIMi aruannete kontroll ja teabe kasutamine komisjoni poolt

    1.   Komisjon võib SPIMi aruandeid kontrollida, et hinnata aruandvate deklarantide aruandekohustuste täitmist üleminekuperioodil ja kuni kolme kuu jooksul pärast seda, kui viimane SPIMi aruanne oleks tulnud esitada.

    2.   Komisjon kasutab SPIMi üleminekuregistrit ja selles sisalduvat teavet käesolevas määruses ja määruses (EL) 2023/956 sätestatud ülesannete täitmiseks.

    Artikkel 12

    Komisjoni esialgne hinnang

    1.   Komisjon edastab liikmesriikidele teavitamise eesmärgil nende liikmesriikides asuvate aruandvate deklarantide loetelu, kelle puhul tal on põhjust arvata, et nad ei ole täitnud SPIMi aruande esitamise kohustust.

    2.   Kui komisjon leiab, et SPIMi aruanne ei sisalda kogu artiklites 3–7 nõutud teavet või et aruanne on vastavalt artiklile 13 puudulik või ebakorrektne, edastab komisjon asjaomast SPIMi aruannet käsitleva esialgse hinnangu selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus aruandev deklarant asub.

    Artikkel 13

    Puudulikud või ebakorrektsed SPIMi aruanded

    1.   SPIMi aruanne loetakse puudulikuks, kui aruandev deklarant ei ole esitanud teavet vastavalt käesoleva määruse I lisale.

    2.   SPIMi aruanne loetakse ebakorrektseks järgmistel juhtudel:

    a)

    esitatud aruandega hõlmatud andmed või teave ei vasta käesoleva määruse artiklites 3–7 ja III lisas sätestatud nõuetele;

    b)

    aruandev deklarant on esitanud ebaõigeid andmeid ja ebaõiget teavet;

    c)

    aruandev deklarant ei esita piisavat põhjendust muude kui käesoleva määruse III lisas esitatud aruandluseeskirjade järgimise kohta.

    Artikkel 14

    SPIMi aruannete hindamine ja teabe kasutamine pädevate asutuste poolt

    1.   Aruandva deklarandi asukohaliikmesriigi pädev asutus algatab läbivaatamise ning hindab andmeid, teavet, komisjoni edastatud aruandvate deklarantide loetelu ja esialgset hinnangut, millele on osutatud artiklis 12, kolme kuu jooksul alates kõnealuse loetelu või esialgse hinnangu edastamisest.

    2.   Pädevad asutused kasutavad SPIMi üleminekuregistrit ja selles sisalduvat teavet käesolevas määruses ja määruses (EL) 2023/956 sätestatud ülesannete täitmiseks.

    3.   Pädevad asutused võivad üleminekuperioodil või pärast seda algatada parandusmenetluse järgmiste asjaolude korral:

    a)

    puudulikud või ebakorrektsed SPIMi aruanded;

    b)

    SPIMi aruande esitamata jätmine.

    4.   Kui pädev asutus algatab parandusmenetluse, teatatakse aruandvale deklarandile, et aruanne on läbivaatamisel ja et on vaja lisateavet. Pädeva asutuse taotlus lisateabe saamiseks hõlmab artiklites 3–7 nõutud teavet. Aruandev deklarant esitab lisateabe SPIMi üleminekuregistri kaudu.

    5.   Pädev asutus või pädeva asutuse määratud muu asutus annab loa juurdepääsuks SPIMi üleminekuregistrile ja haldab registreerimist liikmesriigi tasandil, võttes arvesse EORI-numbrit kooskõlas artiklis 20 sätestatud tehnilise korraga.

    Artikkel 15

    Konfidentsiaalsus

    1.   Kõikide pädeva asutuse otsuste ja teabe suhtes, mille pädev asutus on saanud käesoleva määruse kohase aruandlusega seotud ülesannete täitmisel ning mis on konfidentsiaalne või konfidentsiaalselt esitatud, kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. Pädev asutus ei avalikusta sellist teavet ilma seda andnud isiku või asutuse otsese loata.

    Erandina esimesest lõigust võib sellist teavet ilma loata avalikustada, kui see on ette nähtud käesoleva määrusega ja kui pädev asutus on kohustatud või volitatud seda avalikustama liidu või liikmesriigi õiguse alusel.

    2.   Pädev asutus võib edastada lõikes 1 osutatud konfidentsiaalse teabe liidu tolliasutustele.

    3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe avalikustamisel või edastamisel järgitakse kohaldatavaid andmekaitsealaseid õigusnorme.

    IV PEATÜKK

    TÄITMISE TAGAMINE

    Artikkel 16

    Karistused

    1.   Liikmesriigid kohaldavad karistusi järgmistel juhtudel:

    a)

    aruandev deklarant ei ole astunud vajalikke samme SPIMi aruande esitamise kohustuse täitmiseks või

    b)

    SPIMi aruanne on vastavalt artiklile 13 ebakorrektne või puudulik ning aruandev deklarant ei ole astunud vajalikke samme SPIMi aruande parandamiseks, kui pädev asutus on algatanud kooskõlas artikli 14 lõikega 4 parandusmenetluse.

    2.   Trahvi suurus on 10–50 eurot teatamata heite tonni kohta. Trahvi suurendatakse vastavalt Euroopa tarbijahinnaindeksile.

    3.   Kui pädevad asutused määravad kindlaks trahvi tegeliku summa, mis tuleb tasuda teatamata heite eest, mis arvutatakse komisjoni poolt üleminekuperioodi jaoks kättesaadavaks tehtud ja avaldatud vaikeväärtuste põhjal, võtavad nad arvesse järgmisi tegureid:

    a)

    teatamata jäetud teabe ulatus;

    b)

    imporditud kaupade teatamata kogused ja nende kaupadega seotud teatamata heide;

    c)

    aruandva deklarandi valmisolek vastata teabetaotlustele või parandada SPIMi aruannet;

    d)

    aruandva deklarandi tahtlik või hooletu käitumine;

    e)

    aruandva deklarandi varasem käitumine seoses aruandekohustuste täitmisega;

    f)

    aruandva deklarandi valmidus koostööks, et rikkumine lõpetada;

    g)

    kas aruandev deklarant on võtnud vabatahtlikult meetmeid tagamaks, et sarnaseid rikkumisi ei saa tulevikus toime panna.

    4.   Suuremad trahvid määratakse juhul, kui järjest on esitatud rohkem kui kaks puudulikku või ebakorrektset aruannet artikli 13 tähenduses või kui aruanne on esitamata üle kuue kuu.

    V PEATÜKK

    SPIMI ÜLEMINEKUREGISTRI TEHNILISED ELEMENDID

    1. JAGU

    Sissejuhatus

    Artikkel 17

    Kohaldamisalasse kuuluv keskne süsteem

    1.   SPIMi üleminekuregister on koostalitlusvõimeline

    a)

    rakendusmääruse (EL) 2023/1070 artiklis 16 osutatud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemiga kasutajate registreerimiseks ning komisjoni, liikmesriikide ja aruandvate deklarantide juurdepääsu haldamiseks;

    b)

    rakendusmääruse (EL) 2023/1070 artiklis 30 osutatud ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise süsteemiga (EORI) ettevõtjate isikut käsitleva teabe valideerimiseks ja saamiseks seoses käesoleva määruse V lisas sätestatud andmetega;

    c)

    rakendusmääruse (EL) 2023/1070 artiklis 99 osutatud ja liidu tolliseadustiku kohase süsteemi „Järelevalve 3“ kaudu välja töötatud järelevalvesüsteemiga määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupade impordi tollideklaratsioonide kohta teabe saamiseks, et kontrollida SPIMi aruandeid ja nõuete täitmist;

    d)

    määruses (EMÜ) nr 2658/87 osutatud TARICi süsteemiga.

    2.   SPIMi üleminekuregister on koostalitlusvõimeline rakendusotsuse (EL) 2019/2151 alusel välja töötatud või ajakohastatud detsentraliseeritud süsteemidega, et saada teavet määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupade impordi tollideklaratsioonide kohta, nagu on täpsustatud käesoleva määruse VI ja VII lisas, ning kontrollida SPIMi aruandeid ja tagada aruandvate deklarantide vastavus nõuetele, kui see teave ei ole liidu tolliseadustiku kohases süsteemis „Järelevalve 3“ kättesaadav.

    Artikkel 18

    Elektrooniliste süsteemide kontaktpunktid

    Komisjon ja liikmesriigid määravad iga käesoleva määruse artiklis 17 osutatud elektroonilise süsteemi kontaktpunktid, mille kaudu vahetatakse teavet, et tagada asjaomaste elektrooniliste süsteemide kooskõlastatud arendamine, käitamine ja hooldamine.

    Komisjon ja liikmesriigid edastavad nende kontaktpunktide andmed üksteisele ja teavitavad üksteist viivitamata kõnealuste andmete muutumisest.

    2. jagu

    SPIMi üleminekuregister

    Artikkel 19

    SPIMi üleminekuregistri ülesehitus

    SPIMi üleminekuregister koosneb järgmistest ühistest komponentidest (edaspidi „ühised komponendid“):

    a)

    SPIMi kauplejate portaal;

    b)

    SPIMi pädevate asutuste portaal, milles on kaks eraldi osa:

    (1)

    üks riiklikele pädevatele asutustele ja

    (2)

    teine komisjonile;

    c)

    SPIMi kasutajate juurdepääsu haldus;

    d)

    SPIMi registri tagasüsteemi teenused;

    e)

    avalik SPIMi lehekülg Europa veebisaidil.

    Artikkel 20

    SPIMi üleminekuregistri koostöötingimused

    1.   Komisjon esitab pädevate asutustega kokkuleppimiseks koostöötingimused, teenustaseme kokkuleppe ja turvaplaani. Komisjon käitab SPIMi üleminekuregistrit vastavalt kokkulepitud tingimustele.

    2.   SPIMi üleminekuregistrit kasutatakse seoses SPIMi aruannete ja nende impordideklaratsiooni kirjetega, millega SPIMi aruanded on seotud.

    Artikkel 21

    SPIMi kasutajate juurdepääsu haldus

    1.   Määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupadega seoses aruandva deklarandi autentimine ja juurdepääsu kontroll SPIMi registri komponentidele juurdepääsuks toimub artikli 17 lõike 1 punktis a osutatud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi abil.

    2.   Komisjon osutab autentimisteenuseid, mis võimaldavad SPIMi üleminekuregistri kasutajatel sellele registrile turvaliselt juurde pääseda.

    3.   Komisjon kasutab ühtset kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi, et anda oma töötajatele luba juurdepääsuks SPIMi üleminekuregistrile ning et anda pädevatele asutustele volitused nende lubade väljastamiseks.

    4.   Pädevad asutused kasutavad ühtset kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi, et anda oma töötajatele ja nende liikmesriigis asuvatele aruandvatele deklarantidele luba juurdepääsuks SPIMi üleminekuregistrile.

    5.   Pädev asutus võib otsustada kasutada vastavalt käesoleva määruse artiklile 26 oma liikmesriigis loodud identiteedi- ja pääsuhalduse süsteemi (riiklik tolli eIDASe süsteem), et anda SPIMi üleminekuregistrile juurdepääsuks vajalikud mandaadid.

    Artikkel 22

    SPIMi kauplejate portaal

    1.   SPIMi kauplejate portaal on aruandvate deklarantide jaoks ühtne SPIMi üleminekuregistrisse sisenemise koht. Portaali pääseb internetist.

    2.   SPIMi kauplejate portaal on koostalitlusvõimeline SPIMi registri tagasüsteemi teenustega.

    3.   Aruandev deklarant kasutab SPIMi kauplejate portaali

    a)

    SPIMi aruannete esitamiseks veebiliidese või süsteemidevahelise liidese kaudu ning

    b)

    teadete saamiseks SPIMiga seotud nõuete täitmise kohustuste kohta.

    4.   SPIMi kauplejate portaal võimaldab aruandvatel deklarantidel säilitada teavet kolmandate riikide käitiste ja seonduva heitkoguse kohta, et seda hiljem taaskasutada.

    5.   Juurdepääsu SPIMi kauplejate portaalile hallatakse üksnes artiklis 26 osutatud SPIMi pääsuhalduse süsteemi kaudu.

    Artikkel 23

    SPIMi pädevate asutuste portaali riiklike pädevate asutuste osa

    1.   SPIMi pädevate asutuste portaali riiklike pädevate asutuste osa on pädevate asutuste jaoks ühtne SPIMi üleminekuregistrisse sisenemise koht. Portaali pääseb internetist.

    2.   SPIMi pädevate asutuste portaali riiklike pädevate asutuste osa on komisjoni sisevõrgu kaudu koostalitlusvõimeline SPIMi registri tagasüsteemi teenustega.

    3.   Pädevad asutused kasutavad SPIMi pädevate asutuste portaali riiklike pädevate asutuste osa käesolevas määruses ja määruses (EL) 2023/956 sätestatud ülesannete täitmiseks.

    4.   Juurdepääsu SPIMi pädevate asutuste portaali riiklike pädevate asutuste osale hallatakse üksnes artiklis 26 osutatud SPIMi pääsuhalduse süsteemi kaudu.

    Artikkel 24

    SPIMi pädevate asutuste portaali komisjoni osa

    1.   SPIMi pädevate asutuste portaali komisjoni osa on komisjoni jaoks ühtne SPIMi üleminekuregistrisse sisenemise koht. Portaali pääseb komisjoni sisevõrgust ja internetist.

    2.   SPIMi pädevate asutuste portaali komisjoni osa on komisjoni sisevõrgu kaudu koostalitlusvõimeline SPIMi registri tagasüsteemi teenustega.

    3.   Komisjon kasutab SPIMi pädevate asutuste portaali komisjoni osa käesolevas määruses ja määruses (EL) 2023/956 sätestatud ülesannete täitmiseks.

    4.   Juurdepääsu SPIMi pädevate asutuste portaali komisjoni osale hallatakse üksnes artiklis 26 osutatud SPIMi pääsuhalduse süsteemi kaudu.

    Artikkel 25

    SPIMi registri tagasüsteemi teenused

    1.   SPIMi registri tagasüsteemi teenustega teenindatakse kõiki taotlusi, mille on esitanud:

    a)

    aruandvad deklarandid SPIMi kauplejate portaali kaudu;

    b)

    pädevad asutused SPIMi pädevate asutuste portaali riiklike pädevate asutuste osa kaudu;

    c)

    komisjon SPIMi pädevate asutuste portaali komisjoni osa kaudu.

    2.   SPIMi registri tagasüsteemi teenustega säilitatakse keskselt ja hallatakse kogu teavet, mis on usaldatud SPIMi üleminekuregistrile. Teenustega tagatakse selle teabe püsivus, terviklikkus ja sidusus.

    3.   SPIMi registri tagasüsteemi teenuseid haldab komisjon.

    4.   Juurdepääsu SPIMi registri tagasüsteemi teenustele hallatakse üksnes artiklis 26 osutatud SPIMi pääsuhalduse süsteemi kaudu.

    Artikkel 26

    Pääsuhalduse süsteem

    Komisjon loob pääsuhalduse süsteemi, millega valideeritakse aruandvate deklarantide ja muude isikute esitatud juurdepääsutaotlusi artikli 17 lõike 1 punktis a osutatud ühtses kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis, ühendades liikmesriikide identiteedi- ning ELi identiteedi- ja pääsuhalduse süsteemid vastavalt artiklile 27.

    Artikkel 27

    Juhtimishalduse süsteem

    Komisjon loob juhtimishalduse süsteemi, millega hallatakse elektroonilistele süsteemidele juurdepääsu andmiseks aruandvate deklarantide ja muude isikute autentimist ja lubasid ning identimisandmeid.

    Artikkel 28

    Liikmesriikide identiteedi- ja pääsuhalduse süsteemid

    Liikmesriigid loovad identiteedi- ja pääsuhalduse süsteemi või kasutavad olemasolevat identiteedi- ja pääsuhalduse süsteemi, et tagada

    a)

    aruandvate deklarantide ja muude isikute identimisandmete turvaline registreerimine ja säilitamine;

    b)

    aruandvate deklarantide ja muude isikute allkirjastatud ja krüpteeritud identimisandmete turvaline vahetamine.

    3. jagu

    Elektrooniliste süsteemide toimimine ja nende kasutamise koolitus

    Artikkel 29

    Elektrooniliste süsteemide väljatöötamine, testimine, kasutuselevõtmine ja haldamine

    1.   Komisjon töötab välja SPIMi üleminekuregistri ühised komponendid, testib neid, võtab need kasutusele ja haldab neid ning liikmesriigid võivad neid testida. Aruandva deklarandi asukohaliikmesriigi pädev asutus edastab komisjonile karistuste määramise otsused ja vastavad protsessi tulemused liikmesriigi tasandil välja töötatud elektrooniliste süsteemide kaudu, mis on seotud täitmise tagamise ja karistustega, või teeb seda muul viisil.

    2.   Tihedas koostöös liikmesriikidega koostab komisjon liikmesriikide tasandil välja töötatud elektrooniliste süsteemide komponentide liideste ühised kirjeldused ja haldab neid.

    3.   Vajaduse korral määrab komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega kindlaks ühised tehnilised kirjeldused, et need aegsasti kasutusele võtta, ning liikmesriigid võivad need läbi vaadata. Liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon osalevad süsteemide väljatöötamises ja kasutuselevõtus. Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd ka aruandvate deklarantide ja muude sidusrühmadega.

    Artikkel 30

    Elektrooniliste süsteemide hooldamine ja muutmine

    1.   Komisjon hooldab ühiseid komponente ja liikmesriigid hooldavad oma riiklikke komponente.

    2.   Komisjon tagab elektrooniliste süsteemide katkematu töö.

    3.   Komisjon võib elektrooniliste süsteemide ühiseid komponente muuta, et kõrvaldada häireid, lisada uusi funktsioone või muuta olemasolevaid.

    4.   Komisjon teatab liikmesriikidele ühistes komponentides tehtud muudatustest ja ajakohastustest.

    5.   Komisjon teeb teabe lõigete 3 ja 4 kohaselt elektroonilistes süsteemides tehtud muudatuste ja ajakohastuste kohta avalikult kättesaadavaks.

    Artikkel 31

    Elektrooniliste süsteemide ajutine tõrge

    1.   Kui SPIMi üleminekuregistris ilmneb ajutine tõrge, esitavad aruandvad deklarandid ja muud isikud nõutud formaalsuste täitmiseks vajaliku teabe komisjoni kindlaksmääratud viisil, sealhulgas elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahenditega.

    2.   Komisjon teatab liikmesriikidele ja aruandvatele deklarantidele, kui elektroonilised süsteemid ei ole ajutise tõrke tõttu kättesaadavad.

    3.   Komisjon koostab liikmesriikide ja komisjoni vahel kokku lepitava SPIMi talitluspidevuse kava. SPIMi üleminekuregistri ajutise tõrke korral hindab komisjon registri aktiveerimise tingimusi.

    Artikkel 32

    Ühiste komponentide kasutamise ja toimimise koolitusega seotud abi

    Komisjon abistab liikmesriike seoses elektrooniliste süsteemide ühiste komponentide kasutamise ja toimimisega, varustades neid asjakohaste koolitusmaterjalidega.

    4. jagu

    Andmekaitse ja -haldus ning elektrooniliste süsteemide kuuluvus ja turvalisus

    Artikkel 33

    Isikuandmete kaitse

    1.   SPIMi üleminekuregistrisse sisestatud isikuandmeid ja liikmesriikide tasandil välja töötatud elektrooniliste süsteemide komponente töödeldakse määruse (EL) 2023/956 rakendamiseks, järgides nende andmebaaside erieesmärke, nagu need on sätestatud käesolevas määruses. Isikuandmete töötlemise eesmärgid võivad olla järgmised:

    a)

    autentimine ja juurdepääsuhaldus;

    b)

    SPIMi aruannete seire, kontrollimine ja läbivaatamine;

    c)

    teabevahetus ja teatamine;

    d)

    vastavuskontroll ja kohtumenetlused;

    e)

    IT-taristu toimimine, sealhulgas koostalitlusvõime käesoleva määruse kohaste detsentraliseeritud süsteemidega;

    f)

    statistika ning määruse (EL) 2023/956 ja käesoleva määruse toimimise läbivaatamine.

    2.   Liikmesriikide isikuandmete kaitse järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor teevad vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklile 62 koostööd, et tagada kooskõlastatud järelevalve SPIMi üleminekuregistrisse sisestatud isikuandmete ja liikmesriikide tasandil välja töötatud elektrooniliste süsteemide komponentide töötlemise üle.

    3.   Käesoleva artikli sätted ei piira õigust isikuandmete parandamisele kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 16.

    Artikkel 34

    Andmetele juurdepääsu ja andmetöötluse piiramine

    1.   Aruandva deklarandi poolt SPIMi üleminekuregistrisse sisestatud andmetele on juurdepääs asjaomasel aruandval deklarandil ja tal on õigus neid muul viisil töödelda. Nendele andmetele võivad juurde pääseda ja neid muul viisil töödelda ka komisjon ja pädevad asutused.

    2.   Juhul kui süsteemide teenuste osutamisel tehakse tegevusprotsessides kindlaks intsident või probleem ning kui komisjon tegutseb andmete volitatud töötlejana, võib komisjonil olla nendes protsessides juurdepääs andmetele üksnes registreeritud intsidendi või probleemi lahendamiseks. Komisjon tagab kõnealuste andmete konfidentsiaalsuse.

    Artikkel 35

    Süsteemi kuuluvus

    SPIMi üleminekuregistri omanik on komisjon.

    Artikkel 36

    Süsteemi turvalisus

    1.   Komisjon tagab SPIMi üleminekuregistri turvalisuse.

    2.   Sel eesmärgil võtavad komisjon ja liikmesriigid vajalikud meetmed, et:

    a)

    takistada volitamata isikute juurdepääsu andmetöötluseks kasutatavatele seadmetele;

    b)

    takistada volitamata isikutel andmeid sisestada, nendega tutvuda, neid muuta ja kustutada;

    c)

    avastada punktides a ja b nimetatud toiminguid.

    3.   Komisjon ja liikmesriigid teavitavad üksteist mis tahes tegevusest, mis võib põhjustada SPIMi üleminekuregistri turvalisuse rikkumist või oletatavat rikkumist.

    4.   Komisjon ja liikmesriigid koostavad SPIMi üleminekuregistri turvaplaanid.

    Artikkel 37

    SPIMi üleminekuregistri vastutav töötleja

    Komisjon ja liikmesriigid tegutsevad SPIMi üleminekuregistri ja isikuandmete töötlemise puhul üheskoos vastutavate töötlejatena, nagu on määratletud määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 7 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punktis 8.

    Artikkel 38

    Andmete säilitamise tähtaeg

    1.   Käesoleva määruse ja määruse (EL) 2023/956, eelkõige selle artikli 30 eesmärkide saavutamiseks on SPIMi üleminekuregistri andmete säilitamise tähtaeg kuni viis aastat alates SPIMi aruande saamisest.

    2.   Olenemata lõikest 1 säilitatakse SPIMi üleminekuregistris olevaid andmeid siis, kui nendega seoses on esitatud kaebus või alustatud kohtumenetlust, kuni kaebuse menetlemise või kohtumenetluse lõpetamiseni ning neid kasutatakse üksnes eespool nimetatud kaebuse menetlemise või kohtumenetluse eesmärgil.

    Artikkel 39

    Elektrooniliste süsteemide hindamine

    Komisjon ja liikmesriigid hindavad nende vastutusalasse kuuluvaid komponente ning eelkõige analüüsivad komponentide turvalisust ja puutumatust ning nendes töödeldavate andmete konfidentsiaalsust.

    Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele hindamise tulemused.

    Artikkel 40

    Jõustumine

    Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 17. august 2023

    Komisjoni nimel

    president

    Ursula VON DER LEYEN


    (1)   ELT L 130, 16.5.2023, lk 52.

    (2)  Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012 (ELT L 334, 31.12.2018, lk 1).

    (3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

    (4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

    (5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELi andmekaitsemäärus) (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

    (6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

    (7)  Komisjoni 1. juuni 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/1070, millega sätestatakse tehniline kord, mille kohaselt töötatakse välja, hooldatakse ja kasutatakse elektroonilisi süsteeme teabe vahetamiseks ja säilitamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 952/2013 (ELT L 143, 2.6.2023, lk 65).

    (8)  Komisjoni 13. detsembri 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/2151, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikus sätestatud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm (ELT L 325, 16.12.2019, lk 168).

    (9)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

    (10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

    (11)  Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).


    I LISA

    Teave, mis tuleb esitada SPIMi aruandes

    Aruandev deklarant järgib käesoleva lisa tabelis 1 ja SPIMi üleminekuregistris esitatud SPIMi aruande struktuuri ning lisab käesoleva lisa tabelis 2 loetletud üksikasjaliku teabe SPIMi aruandesse.

    Tabel 1

    SPIMi aruande struktuur

    SPIMi aruanne

    Aruande kuupäev

    Aruande kavandi tunnus

    Aruande tunnus

    Aruandeperiood

    Aasta

    – Aruandev deklarant

    ---- Aadress

    -- Esindaja (*1)

    ---- Aadress

    -- Importija (*1)

    ---- Aadress

    -- Riigi pädev asutus

    -- Allkirjad

    ---- Aruande kinnitamine

    ---- Kohaldatava aruandlusmetoodika tüüp

    -- Märkused

    -- Imporditud SPIMi kaubad

    Kaubanimetuse number

    ---- Esindaja (*1)

    ------ Aadress

    ---- Importija (*1)

    ------ Aadress

    ---- Kaubakood

    Harmoneeritud süsteemi alamkategooria kood

    Kombineeritud nomenklatuuri kood

    ------ Kauba andmed

    ---- Päritoluriik

    ---- Imporditud kogus tolliprotseduuri kohta

    ------ Menetlus

    -------- Teave seestöötlemise kohta

    ------ Impordipiirkond

    ------ Kaubaga seotud meede (menetluse kohta)

    ------ Kaubaga seotud meede (seestöötlemine)

    ------ Eriviited kaubale

    ---- Imporditud kaubaga seotud meede

    ---- Imporditud kaupade koguheide

    ---- Tõendavad dokumendid (kaupade puhul)

    ------ Manused

    ---- Märkused

    ---- SPIMi kaupade heide

    Heite järjenumber

    Tootjariik

    ------ Käitisega seotud ettevõtja nimi

    -------- Aadress

    -------- Kontaktandmed

    ------ Käitis

    -------- Aadress

    ------ Toodetud kaubaga seotud meede

    ------ Käitise heide

    ------ Otsene seonduv heitkogus

    ------ Kaudne seonduv heitkogus

    ------ Tootmismeetod ja tingimustele vastavad parameetrid

    -------- Otseheite tingimustele vastavad parameetrid

    -------- Kaudse heite tingimustele vastavad parameetrid

    ------ Tõendavad dokumendid (heite määratlemiseks)

    -------- Manused

    ------ Tasumisele kuuluv süsinikuhind

    -------- Tasumisele kuuluva süsinikuhinnaga hõlmatud kaubad

    ---------- Hõlmatud kaubaga seotud meede

    ------ Märkused


    Tabel 2

    SPIMi aruande üksikasjaliku teabe nõuded

    SPIMi aruanne

    Aruande kuupäev

    Aruande kavandi tunnus

    Aruande tunnus

    Aruandeperiood

    Aasta

    Imporditud kaubad kokku

    Koguheide

    – Aruandev deklarant

    Tunnusnumber

    Nimi

    Roll

    ---- Aadress

    Asutamise liikmesriik

    Allpiirkond

    Linn

    Tänav

    Tänav (lisarida)

    Majanumber

    Sihtnumber

    Postkast

    -- Esindaja (*2)

    Tunnusnumber

    Nimi

    ---- Aadress

    Asutamise liikmesriik

    Allpiirkond

    Linn

    Tänav

    Tänav (lisarida)

    Majanumber

    Sihtnumber

    Postkast

    -- Importija (*2)

    Tunnusnumber

    Nimi

    ---- Aadress

    Asutamise liikmesriik või riik

    Allpiirkond

    Linn

    Tänav

    Tänav (lisarida)

    Majanumber

    Sihtnumber

    Postkast

    -- Riigi pädev asutus

    Viitenumber

    -- Allkirjad

    ---- Aruande kinnitamine

    Aruande üldandmete kinnitamine

    Andmete kinnitamise kasutamine

    Allkirjastamise kuupäev

    Allkirjastamise koht

    Allkiri

    Allkirjastanud isiku ametikoht

    ---- Kohaldatava aruandlusmetoodika tüüp

    Muu kohaldatav aruandlusmetoodika

    -- Märkused

    Lisateave

    -- Imporditud SPIMi kaubad

    Kaubanimetuse number

    ---- Esindaja (*2)

    Tunnusnumber

    Nimi

    ------ Aadress

    Asutamise liikmesriik

    Allpiirkond

    Linn

    Tänav

    Tänav (lisarida)

    Majanumber

    Sihtnumber

    Postkast

    ---- Importija (*2)

    Tunnusnumber

    Nimi

    ------ Aadress

    Asutamise liikmesriik või riik

    Allpiirkond

    Linn

    Tänav

    Tänav (lisarida)

    Majanumber

    Sihtnumber

    Postkast

    ---- Kaubakood

    Harmoneeritud süsteemi alamkategooria kood

    Kombineeritud nomenklatuuri kood

    ------ Kauba andmed

    Kauba kirjeldus

    ---- Päritoluriik

    Riigi kood

    ---- Imporditud kogus tolliprotseduuri kohta

    Järjenumber

    ------ Menetlus

    Taotletud menetlus

    Eelnenud menetlus

    Teave seestöötlemise kohta

    Seestöötlemise kinnitamise liikmesriik

    Seestöötlemise erand protseduuri kokkuvõtte jaoks

    Luba

    Üleilmastumise algusaeg

    Üleilmastumise lõpuaeg

    Protseduuri kokkuvõtte esitamise tähtaeg

    ------ Impordipiirkond

    Impordipiirkond

    ------ Kaubaga seotud meede (menetluse kohta)

    Netomass

    Täiendavad ühikud

    Mõõtühiku tüüp

    ------ Kaubaga seotud meede (seestöötlemine)

    Netomass

    Täiendavad ühikud

    Mõõtühiku tüüp

    ------ Eriviited kaubale

    Lisateave

    ---- Imporditud kaubaga seotud meede

    Netomass

    Täiendavad ühikud

    Mõõtühiku tüüp

    ---- Imporditud kaupade koguheide

    Kaupade heide tooteühiku kohta

    Kaupade koguheide

    Kaupade otseheide

    Kaupade kaudne heide

    Heite mõõtühiku tüüp

    ---- Tõendavad dokumendid (kaupade puhul)

    Järjenumber

    Tüüp

    Dokumendi väljaandnud riik

    Viitenumber

    Dokumendi kirje number

    Väljaandva asutuse nimi

    Kehtivuse alguskuupäev

    Kehtivuse lõpukuupäev

    Kirjeldus

    ------ Manused

    Faili nimi

    Ühtne ressurss identifitseeritud

    Universaalsed internetiposti laiendused

    Lisatud kahendobjekt

    ---- Märkused

    Lisateave

    ---- SPIMi kaupade heide

    Heite järjenumber

    Tootjariik

    ------ Käitisega seotud ettevõtja nimi

    Käitaja tunnus

    Käitaja nimi

    -------- Aadress

    Riigi kood

    Allpiirkond

    Linn

    Tänav

    Tänav (lisarida)

    Majanumber

    Sihtnumber

    Postkast

    -------- Kontaktandmed

    Nimi

    Telefoninumber

    E-post

    ------ Käitis

    Käitise tunnus

    Käitise nimi

    Majandustegevus

    -------- Aadress

    Asutamise riik

    Allpiirkond

    Linn

    Tänav

    Tänav (lisarida)

    Majanumber

    Sihtnumber

    Postkast

    Krundi või maatüki number

    UN/LOCODE

    Laiuskraad

    Pikkuskraad

    Koordinaatide tüüp

    ------ Toodetud kaubaga seotud meede

    Netomass

    Täiendavad ühikud

    Mõõtühiku tüüp

    ------ Käitise heide

    Käitise koguheide

    Käitise otseheide

    Käitise kaudne heide

    Heite mõõtühiku tüüp

    ------ Otsene seonduv heitkogus

    Kindlaksmääramise tüüp

    Kindlaksmääramise tüüp (elektrienergia)

    Kohaldatava aruandlusmetoodika tüüp

    Kohaldatav aruandlusmetoodika

    Otsene seonduv eriheitkogus

    Muu allika viide

    Heitekoefitsiendi allikas (elektrienergia jaoks)

    Heitekoefitsient

    Imporditud elektrienergia

    Imporditud elektrienergiaga seonduva heitkoguse koguhulk

    Mõõtühiku tüüp

    Heitekoefitsiendi väärtuse allikas

    Põhjendus

    Tingimuste täitmine

    ------ Kaudne seonduv heitkogus

    Kindlaksmääramise tüüp

    Heitekoefitsiendi allikas

    Heitekoefitsient

    Kaudne seonduv eriheitkogus

    Mõõtühiku tüüp

    Tarbitud elektrienergia

    Elektrienergia allikas

    Heitekoefitsiendi väärtuse allikas

    ------ Tootmismeetod ja tingimustele vastavad parameetrid

    Järjenumber

    Meetodi tunnus

    Meetodi nimi

    Konkreetse terasetehase tunnusnumber

    Lisateave

    -------- Otseheite tingimustele vastavad parameetrid

    Järjenumber

    Parameetri tunnus

    Parameetri nimi

    Kirjeldus

    Parameetri väärtuse tüüp

    Parameetri väärtus

    Lisateave

    -------- Kaudse heite tingimustele vastavad parameetrid

    Järjenumber

    Parameetri tunnus

    Parameetri nimi

    Kirjeldus

    Parameetri väärtuse tüüp

    Parameetri väärtus

    Lisateave

    ------ Tõendavad dokumendid (heite määratlemiseks)

    Järjenumber

    Heite tüüpi käsitlev dokument

    Dokumendi väljaandnud riik

    Viitenumber

    Dokumendi kirje number

    Väljaandva asutuse nimi

    Kehtivuse alguskuupäev

    Kehtivuse lõpukuupäev

    Kirjeldus

    -------- Manused

    Faili nimi

    Ühtne ressurss identifitseeritud

    Universaalsed internetiposti laiendused

    Lisatud kahendobjekt

    ------ Tasumisele kuuluv süsinikuhind

    Järjenumber

    Instrumendi liik

    Õigusakti kirjeldus ja viide

    Tasumisele kuuluv süsinikuhind

    Vääring

    Vahetuskurss

    Summa (eurodes)

    Riigi kood

    -------- Tasumisele kuuluva süsinikuhinnaga hõlmatud kaubad

    Järjenumber

    Hõlmatud kauba tüüp

    Hõlmatud kauba CN-kood

    Hõlmatud heitkogus

    Lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise, mis tahes mahahindluse või muus vormis hüvitisega hõlmatud kogus

    Täiendav teave

    Lisateave

    ---------- Hõlmatud kaubaga seotud meede

    Netomass

    Täiendavad ühikud

    Mõõtühiku tüüp

    ------ Märkused

    Järjenumber

    Lisateave


    (*1)   Märkus. Esindajad/importijad registreeritakse kas SPIMi aruande tasandil või imporditud SPIMi kaupade tasandil, mis sõltub sellest, kas imporditud SPIMi kaupadega on seotud samad või erinevad esindajad/importijad.

    (*2)   Märkus. Esindajad/importijad registreeritakse kas SPIMi aruande tasandil või imporditud SPIMi kaupade tasandil, mis sõltub sellest, kas imporditud SPIMi kaupadega on seotud samad või erinevad esindajad/importijad.


    II LISA

    Mõisted ja kaupade tootmisskeemid

    1.   MÕISTED

    Käesolevas lisas ning III, IV, VIII ja IX lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

    0)

    „tegevusandmed“ – andmed protsessi käigus tarbitud või toodetud kütuste või materjalide selle koguse kohta, mida läheb vaja arvutuspõhistes meetodites, väljendatuna vastavalt kas teradžaulides, massi puhul tonnides või (gaaside puhul) mahuna normaalkuupmeetrites;

    1)

    „tootmismaht“ – tootmisprotsessi piires toodetud kaupade kogus, väljendatuna megavatt-tundides elektri puhul või tonnides muude kaupade puhul;

    2)

    „aruandeperiood“ – ajavahemik, mida käitaja on otsustanud kasutada seonduva heitkoguse kindlaksmääramisel võrdlusalusena;

    3)

    „lähtevoog“ – üks järgmistest:

    a)

    teatavat tüüpi kütus, tooraine või toode, mille tarbimise või tootmise tagajärjel suureneb vastavate kasvuhoonegaaside heide ühest või mitmest allikast;

    b)

    süsinikku sisaldav teatavat tüüpi kütus, tooraine või toode, mida arvestatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamisel massibilansi meetodil;

    4)

    „heiteallikas“ – protsess käitises või eraldi kindlaksmääratav käitise osa, millest eraldub vastavaid kasvuhoonegaase;

    5)

    „mõõtemääramatus“ – protsentides väljendatav parameeter, mis on seotud koguse määramistulemusega ja iseloomustab kõnealusele kogusele mõistlikult omistatavate väärtuste hajuvust, kaasa arvatud nii juhuslike kui ka süstemaatiliste tegurite mõju, ning mis kajastab keskmisele lähedast usaldusvahemikku, mis hõlmab 95 % saadud väärtustest, kusjuures võetakse arvesse asümmeetrilist väärtuste jaotust;

    6)

    „arvutustegurid“ – alumine kütteväärtus, heitekoefitsient, esmane heitekoefitsient, oksüdatsioonikoefitsient, teisendustegur, süsinikusisaldus või biomassiosa;

    7)

    „põlemisel tekkiv heide“ – kasvuhoonegaaside heide, mis tekib kütuse eksotermilisel reageerimisel hapnikuga;

    8)

    „heitekoefitsient“ – kasvuhoonegaasi keskmine heitemäär võrreldes lähtevoo tegevusandmetega, eeldusel et toimub täielik oksüdeerumine põlemisel ja täielik muundumine kõigi muude keemiliste reaktsioonide puhul;

    9)

    „oksüdatsioonikoefitsient“ – põlemise tulemusel CO2-ks oksüdeerunud süsiniku osakaal kütuses sisalduva süsiniku koguhulgast, väljendatuna massiosana, võttes atmosfääri heidetud süsinikmonooksiidi arvesse molaarselt võrdväärse CO2 kogusena;

    10)

    „teisendustegur“ – CO2-na lendunud süsiniku osakaal lähtevoo süsiniku koguhulgast enne heiteprotsessi toimumist, väljendatuna massiosana, võttes atmosfääri heidetud süsinikmonooksiidi arvesse molaarselt võrdväärse CO2 kogusena;

    11)

    „täpsus“ – teatava koguse mõõtmistulemuse ja tegeliku väärtuse (või rahvusvaheliselt aktsepteeritud ning jälgitavate kalibreerimismaterjalide ja standardmeetoditega empiiriliselt kindlaks tehtud võrdlusväärtuse) kokkulangevus juhuslikke ja süstemaatilisi tegureid arvestades;

    12)

    „kalibreerimine“ – kogum toiminguid, millega teatavates tingimustes määratakse kindlaks seosed mõõtevahendil või mõõtesüsteemis näidatud või materiaalmõõdu või võrdlusmaterjali kaudu väljendatud väärtuste ja vastavate koguste väärtuste vahel, mis on tõestatud tugietaloni abil;

    13)

    „konservatiivne“ – kindlaks määratud valik eeldusi, mille ülesanne on vältida teatatud heitkoguste alahindamist või soojuse, elektri või kaupade tootmise ülehindamist;

    14)

    „biomass“ – põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsamajandusest ja nendega seotud tööstusharudest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev osa ning jäätmete, sealhulgas bioloogilise päritoluga tööstus- ja olmejäätmete biolagunev osa;

    15)

    „jäätmed“ – mis tahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama, välja arvatud ained, mida on tahtlikult muudetud või saastatud kõnealusele määratlusele vastamiseks;

    16)

    „jääk“ – aine, mis ei ole tootmisprotsessi vahetuks eesmärgiks olev lõpptoode; selle tootmine ei ole tootmisprotsessi esmane eesmärk ja selle tootmiseks ei ole protsessi tahtlikult muudetud;

    17)

    „põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsanduse jäägid“ – otseselt põllumajanduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsanduses toodetud jäägid, mis ei hõlma seotud tööstusharude või töötlemise jääke;

    18)

    „seadusega ette nähtud metroloogiline kontroll“ – mõõtevahendi kasutusvaldkonnas ette nähtud mõõtetegevuse kontroll, mida teeb avaliku sektori asutus või reguleeriv asutus, avaliku huvi, rahvatervise, avaliku ohutuse, avaliku korra, keskkonnakaitse, maksude ja koormistega maksustamise, tarbijakaitse ja õiglase kaubanduse huvides;

    19)

    „andmekäsitlus“ – andmete hankimise, töötlemise ja käitlemisega seotud tegevus, mida on vaja heitearuande koostamiseks esmastest allikatest pärit andmete alusel;

    20)

    „mõõtesüsteem“ – mõõtevahendite ja muude seadmete täiskomplekt, näiteks proovivõtu- ja andmetöötlusseadmed, mida kasutatakse selliste muutujate määramiseks nagu tegevusandmed, süsinikusisaldus, kütteväärtus ja kasvuhoonegaaside heitekoefitsient;

    21)

    „alumine kütteväärtus“ – konkreetne energiakogus, mis vabaneb soojusena, kui kütus või materjal põleb standardtingimustel hapnikuga täielikult, kui redutseerijaks on vee moodustumisel tekkinud vee aurustumisest tulenev soojus;

    22)

    „protsessiheide“ – kasvuhoonegaaside heide, välja arvatud põlemisel tekkiv heide, mis tekib ainetevaheliste tahtlike või tahtmatute reaktsioonide tagajärjel või ainete muundumisel, ning mille esmane eesmärk ei ole soojuse tekitamine, sealhulgas järgmiste protsesside käigus:

    a)

    maakides, kontsentraatides ja teiseses tooraines leiduvate metalliühendite keemiline, elektrolüütiline või pürometallurgiline redutseerimine;

    b)

    metallidest ja metalliühenditest lisandite eraldamine;

    c)

    karbonaatide, sealhulgas suitsugaasi puhastamiseks kasutatavate karbonaatide lagundamine;

    d)

    toodete või vahesaaduste keemiline sünteesimine, kus süsinikku kandev materjal osaleb reaktsioonis;

    e)

    süsinikku sisaldavate lisaainete või toorainete kasutamine;

    f)

    poolmetallioksiidide või mittemetallioksiidide, nagu ränioksiidide ja fosfaatide keemiline või elektrolüütiline redutseerimine;

    23)

    „partii“ – ühe saadetisena või teatava ajavahemiku jooksul pidevalt edastatud kütuse- või materjalikogus, millest on võetud kontrollproovid ning mille omadusi on kirjeldatud;

    24)

    „segakütus“ – kütus, mis sisaldab nii biomassi kui ka fossiilset süsinikku;

    25)

    „segamaterjal“ – materjal, mis sisaldab nii biomassi kui ka fossiilset süsinikku;

    26)

    „esmane heitekoefitsient“ – kütuse või materjali süsinikusisaldusel, mis hõlmab biomassiosa koos fossiilse osaga, põhinev eeldatav summaarne heitekoefitsient enne selle korrutamist fossiilse osaga, mis annab tulemuseks heitekoefitsiendi;

    27)

    „fossiilne osa“ – fossiilse ja anorgaanilise süsiniku osakaal kütuse või materjali süsiniku kogusisalduses, väljendatuna massiosana;

    28)

    „biomassiosa“ – biomassist pärineva süsiniku osakaal kütuse või materjali süsiniku kogusisalduses, väljendatuna massiosana;

    29)

    „heitkoguste pidev mõõtmine“ – toimingute kogum, mille eesmärk on perioodiliste mõõtmiste abil kindlaks määrata koguse väärtus, kohaldades kas mõõtmist korstnas või ekstraheerimist korstna läheduses paikneva mõõtevahendiga, siia alla ei kuulu mõõtmismeetodid, mis põhinevad korstnast üksikproovide võtmisel;

    30)

    „oma-CO2“ – lähtevoo osaks olev CO2;

    31)

    „fossiilne süsinik“ – anorgaaniline või orgaaniline süsinik, mis ei ole biomass;

    32)

    „mõõtmispunkt“ – heiteallikas, mille puhul heite mõõtmiseks kasutatakse heitkoguste pideva mõõtmise süsteeme, või sellise torusüsteemi ristlõige, mille puhul CO2 voo määramiseks kasutatakse pideva mõõtmise süsteeme;

    33)

    „kontrollimatu heide“ – ebakorrapärane või ettekavatsematu heide allikast, mida ei ole võimalik lokaliseerida või mis on individuaalseks seireks liiga erinev või väike;

    34)

    „standardtingimused“ – temperatuur 273,15 K ja rõhk 101 325 Pa, mille alusel määratletakse normaalkuupmeeter (Nm3);

    35)

    „asendusandmed“ – aastased väärtused, mis on empiiriliselt põhjendatud või tulenevad heakskiidetud allikatest ja mida käitaja kasutab andmekogumi asemel selleks, et tagada täielik aruandlus juhul, kui ei ole võimalik hankida kõiki kohaldatavas seiremeetodis nõutavaid andmeid või tegureid;

    36)

    „mõõdetav soojus“ – netosoojusvoog, mida transporditakse mööda kindlakstehtavaid torusid või kanaleid eelkõige selliste soojuskandjate abil nagu aur, kuum õhk, vesi, õli, sulametallid ja soolad ning mille jaoks on paigaldatud või saab paigaldada soojusarvesti;

    37)

    „soojusarvesti“ – soojusenergia mõõtur või mõni muu seade, mis mõõdab toodetud soojusenergia hulka mahtvooluhulga ja temperatuuri põhjal ning registreerib tulemuse;

    38)

    „mõõdetamatu soojus“ – kogu muu soojus peale mõõdetava soojuse;

    39)

    „heitgaas“ – osaliselt oksüdeerunud gaasilist süsinikku standardtingimustes sisaldav gaas, mis on pärit punktis 22 loetletud mis tahes protsessist;

    40)

    „tootmisprotsess“ – keemilised või füüsikalised protsessid, mis toimuvad käitise osades käesoleva lisa 2. jao tabelis 1 loetletud kaupade koondkategooriatesse kuuluvate kaupade tootmiseks, ning nende konkreetsed süsteemipiirid seoses sisendmaterjalide, toodangu ja vastavate heitkogustega;

    41)

    „tootmisskeem“ – spetsiifiline tehnoloogia, mida kasutatakse tootmisprotsessis kaupade koondkategooriasse kuuluvate kaupade tootmiseks;

    42)

    „andmekogum“ – üht järgmist tüüpi andmed vastavalt asjaoludele kas käitise või tootmisprotsessi tasandil:

    a)

    tootmisprotsessi käigus tarbitud või toodetud kütuste või materjalide kogus, mida läheb vaja arvutuspõhistes meetodites, väljendatuna vastavalt kas teradžaulides, massi puhul tonnides või gaaside (sealhulgas heitgaasi) puhul mahuna normaalkuupmeetrites;

    b)

    arvutustegur;

    c)

    mõõdetava soojuse netokogus ja selle kindlaksmääramiseks vajalikud asjakohased parameetrid, eelkõige:

    soojuskandja massivooluhulk ja

    ülekantud ja tagasisuunatud soojuskandja entalpia, mis määratakse koostise, temperatuuri, rõhu ja küllastumise alusel;

    d)

    mõõdetamatu soojuse kogus, mis määratakse soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuste asjakohaste koguste järgi, ja kütusesegu alumine kütteväärtus;

    e)

    elektrienergia kogus;

    f)

    käitiste vahel üle kantud CO2 kogus;

    g)

    väljastpoolt käitist saadud lähteainete kogused ja nende asjakohased parameetrid, nagu päritoluriik, kasutatud tootmisskeem, otsene ja kaudne eriheitkogus, tasumisele kuuluv süsinikuhind;

    h)

    tasumisele kuuluva süsinikuhinna jaoks olulised parameetrid;

    43)

    „miinimumnõuded“ – seiremeetodid, mille puhul rakendatakse andmete kindlaksmääramiseks lubatud minimaalseid jõupingutusi, et saada määruse (EL) 2023/956 kohaldamiseks vastuvõetavad heiteandmed;

    44)

    „soovitatavad täiustused“ – seiremeetodid, mille puhul on tõestatult tagatud, et andmed on täpsemad või vigadele vähem vastuvõtlikud kui miinimumnõuete kohaldamisel, ning mida võib rakendada vabatahtlikkuse alusel;

    45)

    „väärkajastamine“ – väljajätmine, moonutamine või viga käitaja esitatud andmetes, arvestamata mõõtemääramatust, mis on lubatud mõõtmiste ja laborianalüüside puhul;

    46)

    „oluline väärkajastamine“ – väärkajastamine, mis tõendaja arvates ületab üksikult või koos muude väärkajastamistega olulisustaseme või võib mõjutada käitaja aruande käsitlemist pädeva asutuse poolt;

    47)

    „piisav kindlus“ – tõendaja arvamuses väljendatud kõrge, kuid mitte absoluutne kindlustase selle kohta, et tõendatavas käitaja aruandes ei esine olulisi väärkajastamisi;

    48)

    „toetusõiguslik seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem“ – seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem, mille puhul käitis on asutatud CO2 hinnastamise kava või heitkoguste kohustusliku seirekava või käitise heitkoguste seirekava jaoks, ja mis võib hõlmata tõendamist akrediteeritud tõendaja poolt vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 2.

    2.   KAUPADE KOONDKATEGOORIATELE CN-KOODIDE MÄÄRAMINE

    Käesoleva lisa tabelis 1 on esitatud kaupade koondkategooriad määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud iga CN-koodi jaoks. Neid kategooriaid kasutatakse tootmisprotsesside süsteemipiiride määratlemiseks määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupadega seonduva heitkoguse kindlaksmääramisel.

    Tabel 1

    Kaupade koondkategooriatele CN-koodide määramine

    CN-kood

    Kaupade koondkategooria

    Kasvuhoonegaas

    Tsement

     

     

    2507 00 80 – Muud kaoliinsavid

    Kaltsineeritud savi

    Süsinikdioksiid

    2523 10 00 – Klinkrid

    Klinker

    Süsinikdioksiid

    2523 21 00 – Valge portlandtsement, kunstlikult värvitud või värvimata

    2523 29 00 – Muu portlandtsement

    2523 90 00 – Muu hüdrauliline tsement

    Tsement

    Süsinikdioksiid

    2523 30 00 – Aluminaattsement

    Aluminaattsement

    Süsinikdioksiid

    Elektrienergia

     

     

    2716 00 00 – Elektrienergia

    Elektrienergia

    Süsinikdioksiid

    Väetis

     

     

    2808 00 00 – Lämmastikhape; sulfolämmastikhapped

    Lämmastikhape

    Süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid

    3102 10 – Karbamiid, vesilahusena või mitte

    Karbamiid

    Süsinikdioksiid

    2814 – Ammoniaak, veevaba või vesilahusena

    Ammoniaak

    Süsinikdioksiid

    2834 21 00 – Kaaliumnitraat

    3102 – Mineraalsed ja keemilised lämmastikväetised,

    välja arvatud 3102 10 (karbamiid)

    3105 – Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme järgmistest toiteelementidest: lämmastik, fosfor, kaalium; muud väetised

    Välja arvatud: 3105 60 00 – Mineraal- ja keemilised väetised, mis sisaldavad kahte toiteelementi: fosforit ja kaaliumi

    Segaväetised

    Süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid

    Raud ja teras

     

     

    2601 12 00 – Aglomeeritud rauamaagid ja -kontsentraadid, v.a põletatud püriidid

    Paagutatud maak

    Süsinikdioksiid

    7201 – Toormalm ja peegelmalm kangide, plokkide või muude esmasvormidena

    Mõned kategooria 7205 tooted (toormalmist, peegelmalmist, rauast või terasest graanulid ja pulbrid) võivad olla hõlmatud siin.

    Toormalm

    Süsinikdioksiid

    7202 1 – Ferromangaan

    FeMn

    Süsinikdioksiid

    7202 4 – Ferrokroom

    FeCr

    Süsinikdioksiid

    7202 6 – Ferronikkel

    FeNi

    Süsinikdioksiid

    7203 – Rauamaagi jm käsnrauasaaduste otseseredutseerimisel saadud raud

    Otseredutseeritud raud

    Süsinikdioksiid

    7206 – Raud ja legeerimata teras valuplokkidena või muude esmasvormidena (v.a kategooria 7203 raud)

    7207 – Rauast või legeerimata terasest pooltooted

    7218 – Roostevaba teras valuplokkidena või muude esmasvormidena; roostevabast terasest pooltooted

    7224 – Muu legeerteras valuplokkidena või muude esmasvormidena; muust legeerterasest pooltooted

    Toorteras

    Süsinikdioksiid

    7205 – Toormalmist, peegelmalmist, rauast või terasest graanulid ja pulbrid (kui ei ole toormalmi kategoorias)

    7208 – Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, laius vähemalt 600  mm, kuumvaltsitud, plakeerimata, pindamata ja muul viisil katmata

    7209 – Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, laius vähemalt 600  mm, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata

    7210 – Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, laius vähemalt 600  mm, plakeeritud, pinnatud või muul viisil kaetud

    7211 – Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, laius alla 600  mm, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata

    7212 – Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, laius alla 600  mm, plakeeritud, pinnatud või muul viisil kaetud

    7213 – Rauast või legeerimata terasest kuumvaltsitud varbmaterjal, korrapäratult kokku keritud

    7214 – Rauast või legeerimata terasest muu varbmaterjal, sepistatud, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -vormpressitud (k.a valtsimisjärgselt väänatud), edasi töötlemata

    7215 – Rauast või legeerimata terasest muu varbmaterjal

    7216 – Rauast või legeerimata terasest kujuprofiilid

    7217 – Rauast või legeerimata terasest traat

    7219 – Roostevabast terasest lehtvaltstooted, laius vähemalt 600  mm

    7220 – Roostevabast terasest lehtvaltstooted, laius alla 600  mm

    7221 – Roostevabast terasest kuumvaltsitud varbmaterjal, korrapäratult kokku keritud

    7222 – Roostevabast terasest; muu varbmaterjal roostevabast terasest kujuprofiilid

    7223 – Roostevabast terasest traat

    7225 – Muust legeerterasest lehtvaltstooted, laius vähemalt 600  mm

    7226 – Muust legeerterasest lehtvaltstooted, laius alla 600  mm

    7227 – Muust legeerterasest kuumvaltsitud varbmaterjal, korrapäratult kokku keritud

    7228 – Muust legeerterasest varbmaterjal; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest õõnsad puurvardad

    7229 – Muust legeerterasest traat

    7301 – Rauast või terasest sulundkonstruktsioonid, puuritud, perforeeritud või mitte, monoliitsed või monteeritavad; rauast või terasest keevitatud kujuprofiilid

    7302 – Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja kontrarööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks

    7303 – Malmist torud ja õõnesprofiilid

    7304 – Rauast või terasest (v.a malmist) õmbluseta torud ja õõnesprofiilid

    7305 – Muud rauast või terasest ümmarguse ristlõikega torud (näiteks keevitatud, needitud või muu sarnase õmblusega), välisläbimõõt üle 406,4  mm

    7306 – Muud rauast või terasest torud ja õõnesprofiilid (näiteks lahtise, keevitatud, needitud või muu sarnase õmblusega)

    7307 – Rauast või terasest toruliitmikud (näiteks põlved, muhvid)

    7308 – Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a kategooria 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); plaadid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad rauast või terasest tooted

    7309 – Rauast või terasest mahutid, tsisternid, paagid jms mahutid mis tahes ainete jaoks (v.a suru- või vedelgaas), maht üle 300  liitri, vooderdusega või ilma, soojusisolatsiooniga või ilma, mehaaniliste ja soojustehniliste seadmeteta

    7310 – Rauast või terasest tsisternid, tünnid, vaadid, purgid, kastid jms mahutid mis tahes ainete jaoks (v.a suru- või vedelgaas), maht kuni 300  liitrit, vooderdusega või ilma, soojusisolatsiooniga või ilma, mehaaniliste ja soojustehniliste seadmeteta

    7311 – Rauast või terasest suru- või vedelgaasimahutid

    7318 – Rauast või terasest kruvid, poldid, mutrid, puidukruvid, kruvikonksud, needid, tüüblid, splindid, seibid (sealhulgas vedruseibid) jms tooted

    7326 – Muud rauast või terasest tooted

    Rauast või terasest tooted

    Süsinikdioksiid

    Alumiinium

     

     

    7601 – Survetöötlemata alumiinium

    Survetöötlemata alumiinium

    Süsinikdioksiid ja perfluorosüsinikud

    7603 – Alumiiniumipulbrid ja -helbed

    7604 – Alumiiniumist varbmaterjal ja profiilid

    7605 – Alumiiniumtraat

    7606 – Alumiiniumist plaadid, lehed ja ribad, paksus üle 0,2  mm

    7607 – Alumiiniumfoolium (trükiga kaetud või mitte, paberist, papist, plastist vms materjalist aluskihiga või ilma), paksus kuni 0,2  mm (aluskihti arvestamata)

    7608 – Alumiiniumtorud

    7609 00 00 – Alumiiniumist toruliitmikud (näiteks põlved, muhvid)

    7610 – Alumiiniumist konstruktsioonid (v.a kategooria 9406 kokkupandavad ehitised), nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, balustraadid, piilarid ja sambad); alumiiniumist plaadid, vardad, profiilid, torud jms alumiiniumist tooted ehituskonstruktsioonides kasutamiseks

    7611 00 00 – Alumiiniumist mahutid, tsisternid, paagid jms mahutid mis tahes ainete jaoks (v.a suru- või vedelgaas), maht üle 300  liitri, soojusisolatsiooniga või ilma, mehaaniliste või soojustehniliste seadmeteta

    7612 – Alumiiniumist tünnid, vaadid, purgid, kastid jms mahutid (sealhulgas jäigad ja kokkupressitavad silindrilised mahutid) mis tahes ainete jaoks (v.a suru- või vedelgaas), maht kuni 300  liitrit, soojusisolatsiooniga või ilma, mehaaniliste või soojustehniliste seadmeteta

    7613 00 00 – Alumiiniumist suru- ja vedelgaasimahutid

    7614 – Keerutatud traat, trossid, punutud lindid jms alumiiniumist tooted, elektriisolatsioonita

    7616 – Muud alumiiniumist tooted

    Alumiiniumist tooted

    Süsinikdioksiid ja perfluorosüsinikud

    Kemikaalid

     

     

    2804 10 000 – Vesinik

    Vesinik

    Süsinikdioksiid

    3.   TOOTMISSKEEMID, SÜSTEEMIPIIRID JA ASJAKOHASED LÄHTEAINED

    3.1.   Sektoriülesed nõuded

    Kaupade tootmismahu (toodetud koguse) kindlaksmääramisel III lisa punkti F.1 valemite 50 ja 51 nimetajas kasutamiseks kohaldatakse III lisa punktis F.2 esitatud seirenõudeid.

    Kui samas käitises kasutatakse sama CN-koodiga hõlmatud kaupade tootmiseks mitut tootmisskeemi ja kui nende tootmisskeemide jaoks on määratud eraldi tootmisprotsessid, arvutatakse nende kaupadega seonduv heitkogus eraldi iga tootmisskeemi jaoks.

    Otseheite seire jaoks seiratakse kõiki tootmisprotsessiga seotud heiteallikaid ja lähtevooge, võttes vajaduse korral arvesse käesoleva lisa punktides 3.2–3.19 kindlaks määratud erinõudeid ja III lisa nõudeid.

    CO2 kogumise korral kohaldatakse III lisa punkti B.8.2 nõudeid.

    Kaudse heite seire jaoks määratakse iga tootmisprotsessi korral elektri kogutarbimine käesoleva lisa punktide 3.2–3.19 kohaselt määratletud süsteemipiirides ja vastavalt III lisa punktile A.4, kui see on asjakohane. Asjakohane elektrienergia heitekoefitsient määratakse kindlaks vastavalt III lisa punktile D.2.

    Kui asjakohased lähteained on täpsustatud, viitavad need vastavatele kaupade koondkategooriatele.

    3.2.   Kaltsineeritud savi

    3.2.1.   Erinõuded

    CN-koodiga 2507 00 80 hõlmatud kaltsineerimata saviga seonduva heitkoguse väärtuseks võetakse null. See tuleb lisada SPIMi aruandesse, kuid savi tootjalt ei nõuta lisateavet. Järgmised nõuded käsitlevad ainult selle CN-koodiga hõlmatud kaltsineeritud savi.

    3.2.2.   Tootmisskeem

    Kaltsineeritud savi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:

    kõik tootmisprotsessidega otseselt või kaudselt seotud protsessid, nagu tooraine ettevalmistamine, segamine, kuivatamine ja kaltsineerimine ning suitsugaasi puhastamine;

    CO2 heide kütuste ja toorainete põletamisest, kui see on asjakohane.

    Asjakohased lähteained: puuduvad.

    3.3.   Klinker

    3.3.1.   Erinõuded

    Halli ja valget klinkrit ei eristata.

    3.3.2.   Tootmisskeem

    Klinkri puhul hõlmab otseheite seire järgmist:

    lubjakivi ja muude karbonaatide kaltsineerimine tooraines, tavalised fossiilsed põletusahjukütused, alternatiivsed fossiilsed põletusahjukütused ja toorained, biomassil põhinevad põletusahjukütused (näiteks prügikütused), muud kütused kui põletusahjukütused, lubjakivi ja kiltkivi mittekarbonaatne süsinikusisaldus või alternatiivsed toorained, nagu põletusahju toorainejahus kasutatav lendtuhk ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavad toorained;

    kohaldatakse III lisa punktis B.9.2 esitatud täiendavaid nõudeid.

    Asjakohased lähteained: puuduvad.

    3.4.   Tsement

    3.4.1.   Erinõuded

    Puuduvad.

    3.4.2.   Tootmisskeem

    Tsemendi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:

    CO2 koguheide kütuse põletamisest, kui see on vajalik materjalide kuivatamiseks.

    Asjakohased lähteained:

    klinker;

    kaltsineeritud savi, kui seda kasutatakse protsessis.

    3.5.   Aluminaattsement

    3.5.1.   Erinõuded

    Puuduvad.

    3.5.2.   Tootmisskeem

    Aluminaattsemendi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:

    CO2 koguheide protsessiga otseselt või kaudselt seotud kütuse põletamisest;

    vajaduse korral tooraines sisalduvatest karbonaatidest tulenev protsessiheide ja heide suitsugaasi puhastamisest.

    Asjakohased lähteained: puuduvad.

    3.6.   Vesinik

    3.6.1.   Erinõuded

    Arvesse võetakse ainult puhta vesiniku või ammoniaagi tootmiseks kasutatava vesiniku ja lämmastiku segu tootmist. Siia ei kuulu sünteesigaasi ega vesiniku tootmine rafineerimistehastes ega orgaaniliste kemikaalide tehastes, kus vesinikku kasutatakse eranditult nendes tehastes ega kasutata määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupade tootmiseks.

    3.6.2.   Tootmisskeemid

    3.6.2.1.   Aurufaasis reformimine ja osaline oksüdatsioon

    Nende tootmisskeemide puhul hõlmab otseheite seire järgmist:

    kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud vesiniku tootmise ja suitsugaasi puhastamisega;

    kõik vesiniku tootmisprotsessis kasutatavad kütused olenemata sellest, kas neid energia saamiseks kasutatakse või mitte, ning kütused, mida kasutatakse muudes põlemisprotsessides, sealhulgas kuuma vee või auru tootmiseks.

    Asjakohased lähteained: puuduvad.

    3.6.2.2.   Vee elektrolüüs

    Selle tootmisskeemi puhul hõlmab otseheite seire järgmist, kui see on asjakohane:

    kütuse kasutamisest tulenev koguheide, mis on otseselt või kaudselt seotud vesiniku tootmise protsessiga ja suitsugaasi puhastamisega.

    Kaudne heide. Kui toodetud vesinik on sertifitseeritud nii, et see vastab komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2023/1184, (1) võib elektrienergia jaoks kasutada heitekoefitsiendi väärtust null. Kõigil muudel juhtudel kohaldatakse kaudset seonduvat heitkogust käsitlevaid nõudeid (III lisa D jagu).

    Asjakohased lähteained: puuduvad.

    Heitkoguste omistamine toodetele. Kui koostoodetud hapnik eemaldatakse, omistatakse tootmisprotsessi koguheide vesinikule. Kui kõrvalsaadusena saadud hapnik müüakse või kasutatakse käitise muudes tootmisprotsessides ja kui kaudne või otseheide ei võrdu nulliga, omistatakse tootmisprotsessi heide vesinikule molaarsuhte alusel järgmise valemi järgi:

    Formula
    (valem 1)

    kus

    Formula

    on aruandeperioodil toodetud vesinikule omistatud kaudne või otseheide CO2 tonnides;

    Em total

    on kogu tootmisprotsessi kaudne või otseheide aruandeperioodil CO2 tonnides;

    Formula

    on aruandeperioodil müüdud või käitises kasutatud hapniku mass tonnides;

    Formula

    on aruandeperioodil toodetud hapniku mass tonnides;

    Formula

    on aruandeperioodil toodetud vesiniku mass tonnides;

    Formula

    on O2 molaarmass (31,998 kg/kmol) ja

    Formula

    on H2 molaarmass (2,016 kg/kmol).

    3.6.2.3.   Leelismetallide kloriidide elektrolüüs ja kloraatide tootmine

    Nende tootmisskeemide puhul hõlmab otseheite seire järgmist, kui see on asjakohane:

    kütuse kasutamisest tulenev koguheide, mis on otseselt või kaudselt seotud vesiniku tootmise protsessiga ja suitsugaasi puhastamisega.

    Kaudne heide. Kui toodetud vesinik on sertifitseeritud nii, et see vastab komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2023/1184(1), võib elektrienergia jaoks kasutada heitekoefitsiendi väärtust null. Kõigil muudel juhtudel kohaldatakse kaudset seonduvat heitkogust käsitlevaid nõudeid (III lisa D jagu).

    Asjakohased lähteained: puuduvad.

    Heitkoguste omistamine toodetele. Vesinikku peetakse selles tootmisprotsessis kõrvalsaaduseks, seetõttu omistatakse müüdud või käitises lähteainena kasutatud vesinikule heide molaarsuhte alusel kogu protsessi heitest. Tingimusel, et kaudne või otseheide ei võrdu nulliga, omistatakse tootmisprotsessi heide kasutatud või müüdud vesinikule järgmiste valemite järgi:

    Leelismetallide kloriidide elektrolüüs:

    Formula
    (valem 2)

    Naatriumkloraadi tootmine:

    Formula
    (valem 3)

    kus

    Formula

    on aruandeperioodil müüdud või lähteainena kasutatud vesinikule omistatud kaudne või otseheide CO2 tonnides;

    Em total

    on tootmisprotsessi kaudne või otseheide aruandeperioodil CO2 tonnides;

    Formula

    on aruandeperioodil müüdud või lähteainena kasutatud vesiniku mass tonnides;

    Formula

    on aruandeperioodil toodetud vesiniku mass tonnides;

    Formula

    on aruandeperioodil toodetud kloori mass tonnides;

    m NaOH,prod

    on aruandeperioodil toodetud naatriumhüdroksiidi mass tonnides, arvutatuna 100 % NaOH-na;

    Formula

    on aruandeperioodil toodetud naatriumkloraadi mass tonnides, arvutatuna 100 % NaClO3-na;

    Formula

    on H2 molaarmass (2,016 kg/kmol);

    Formula

    on Cl2 molaarmass (70,902 kg/kmol);

    M NaOH

    on NaOH molaarmass (39,997 kg/kmol) ja

    Formula

    on NaClO3 molaarmass (106,438 kg/kmol).

    3.7.   Ammoniaak

    3.7.1.   Erinõuded

    Nii veevaba kui ka vesilahusena ammoniaagi kohta märgitakse ühiselt 100 % ammoniaak.

    Kui ammoniaagi tootmisel tekkivat CO2 kasutatakse lähteainena karbamiidi või muude kemikaalide tootmisel, kohaldatakse III lisa punkti B.8.2 alapunkti b. Kui kõnealuse punkti kohaselt on lubatud CO2 mahaarvamine ja kui see tooks kaasa ammoniaagiga seonduva otsese eriheitkoguse negatiivse väärtuse, võetakse ammoniaagiga seonduva otsese eriheitkoguse väärtuseks null.

    3.7.2.   Tootmisskeemid

    3.7.2.1.   Haber-Boschi protsess maagaasi või biogaasi aurufaasis reformimisega

    Selle tootmisskeemi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:

    kõik kütused, mis on otseselt või kaudselt seotud ammoniaagi tootmisega, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavad materjalid;

    seiratakse kõiki kütuseid, olenemata sellest, kas neid kasutatakse energeetilise või mitteenergeetilise sisendmaterjalina;

    biogaasi kasutamise korral kohaldatakse III lisa punkti B.3.3 nõudeid;

    kui protsessile lisatakse muudest tootmisskeemidest pärit vesinikku, käsitatakse seda lähteainena, millel on oma seonduv heitkogus.

    Asjakohased lähteained: eraldi toodetud vesinik, kui seda kasutatakse protsessis.

    3.7.2.2.   Haber-Boschi protsess kivisöe või muude kütuste gaasistamisega

    Seda võimalust kohaldatakse juhul, kui vesinikku toodetakse kivisöe, rafineerimistehaste raskekütuse või muude fossiilsete lähteainete gaasistamisega. Sisendmaterjalid võivad sisaldada biomassi. Sel juhul tuleb arvesse võtta III lisa punkti B.3.3 nõudeid.

    Selle tootmisskeemi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:

    kõik kütused, mis on otseselt või kaudselt seotud ammoniaagi tootmisega, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavad materjalid;

    iga kütuse sisendkogust seiratakse ühe kütusevoona, olenemata sellest, kas seda kasutatakse energeetilise või mitteenergeetilise sisendmaterjalina;

    kui protsessile lisatakse muudest tootmisskeemidest pärit vesinikku, käsitatakse seda lähteainena, millel on oma seonduv heitkogus.

    Asjakohased lähteained: eraldi toodetud vesinik, kui seda kasutatakse protsessis.

    3.8.   Lämmastikhape

    3.8.1.   Erinõuded

    Toodetud lämmastikhappe koguseid seiratakse ja esitatakse 100 % lämmastikhappena.

    3.8.2.   Tootmisskeem

    Lämmastikhappe puhul hõlmab otseheite seire järgmist:

    CO2 heide kõikidest kütustest, mis on otseselt või kaudselt seotud lämmastikhappe tootmisega, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest;

    N2O heide kõigist allikatest, mille puhul tootmisprotsessis tekib N2O, sealhulgas heite vähendamise meetodite kasutamise korral ja ilma. Seire ei hõlma kütuste põletamisel tekkivat N2O heidet.

    Asjakohased lähteained: ammoniaak (100 % ammoniaak).

    3.9.   Karbamiid

    3.9.1.   Erinõuded

    Kui karbamiidi tootmisel kasutatav CO2 pärineb ammoniaagi tootmisest, arvatakse see maha ammoniaagi kui karbamiidi lähteainega seonduvast heitkogusest, kui käesoleva lisa punkti 3.7 kohaselt on selline mahaarvamine lubatud. Kui lähteainena kasutatakse ilma otsese fossiilse CO2 heiteta toodetud ammoniaaki, võib kasutatud CO2 maha arvata CO2 tootva käitise otseheitest, tingimusel et direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 3b kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis on karbamiidi tootmine määratletud juhtumina, kus CO2 on keemiliselt püsivalt seotud, nii et see ei satu tavapärase kasutamise korral atmosfääri, kaasa arvatud pärast toote olelusringi lõppu toimuv tavapärane tegevus. Kui selline mahaarvamine tooks kaasa karbamiidiga seonduva otsese eriheitkoguse negatiivse väärtuse, võetakse karbamiidiga seonduva otsese eriheitkoguse väärtuseks null.

    3.9.2.   Tootmisskeem

    Karbamiidi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:

    CO2 heide kõikidest kütustest, mis on otseselt või kaudselt seotud karbamiidi tootmisega, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest;

    kui CO2 saadakse teisest käitisest protsessi sisendmaterjalina, käsitatakse saadud ja karbamiidiga sidumata CO2 toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi kohaselt heitena, kui seda ei ole juba arvesse võetud selle käitise heitena, kus CO2 toodeti.

    Asjakohased lähteained: ammoniaak (100 % ammoniaak).

    3.10.   Segaväetised

    3.10.1.   Erinõuded

    Käesolevapunkti nõudeid kohaldatakse lämmastikku sisaldavate igat tüüpi väetiste, sealhulgas ammooniumnitraadi, kaltsiumammooniumnitraadi, ammooniumsulfaadi, ammooniumfosfaatide, karbamiidi ammooniumnitraadilahuste ning lämmastik-fosfor-, lämmastik-kaalium- ja lämmastik-fosfor-kaaliumväetiste tootmise suhtes. See hõlmab kõiki toiminguid (näiteks segamine, neutraliseerimine, granuleerimine, peenestamine) olenemata sellest, kas toimub ainult füüsiline segamine või keemilised reaktsioonid.

    Lõpptootes sisalduvate erinevate lämmastikuühendite kogused registreeritakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/1009) (2):

    lämmastikusisaldus ammooniumina (NH4 +);

    lämmastikusisaldus nitraadina (NO3 );

    lämmastikusisaldus karbamiidina;

    lämmastikusisaldus muu (orgaanilise) vormina.

    Sellesse kaupade koondkategooriasse kuuluvate tootmisprotsesside otsese ja kaudse heite võib kindlaks määrata kogu aruandeperioodiks ja omistada kõikidele segaväetistele proportsionaalselt lõpptoote tonni kohta. Iga väetisetüübi puhul arvutatakse seonduv heitkogus eraldi, võttes arvesse kasutatud lähteainete asjakohast massi ja rakendades iga lähteainega seonduva heitkoguse keskmist väärtust aruandeperioodil.

    3.10.2.   Tootmisskeem

    Segaväetiste puhul hõlmab otseheite seire järgmist:

    CO2 heide kõigist väetiste tootmisega otseselt või kaudselt seotud kütustest, nagu kütused, mida kasutatakse kuivatites ja sisendmaterjalide soojendamiseks, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest.

    Asjakohased lähteained:

    ammoniaak (100 % ammoniaagina), kui seda kasutatakse protsessis;

    lämmastikhape (100 % lämmastikhappena), kui seda kasutatakse protsessis;

    karbamiid, kui seda kasutatakse protsessis;

    segaväetised (eelkõige ammooniumi või nitraati sisaldavad soolad), kui neid kasutatakse protsessis.

    3.11.   Paagutatud maak

    3.11.1.   Erinõuded

    See kaupade koondkategooria hõlmab igat tüüpi rauamaagist graanulite tootmist (müümiseks või vahetuks kasutamiseks samas käitises) ja maagi paagutamist. CN-koodi 2601 12 00 ulatuses võivad olla hõlmatud ka rauamaagid, mida kasutatakse ferrokroomi (FeCr), ferromangaani (FeMn) või ferronikli (FeNi) lähteainena.

    3.11.2.   Tootmisskeem

    Paagutatud maagi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:

    CO2 heide sellistest protsessimaterjalidest nagu lubjakivi ja muud karbonaadid või karbonaatsed maagid;

    CO2 heide kõikidest kütustest, sealhulgas koksist, ja heitgaasist (näiteks koksiahjugaas, kõrgahjugaas, konverterigaas), mis on otseselt või kaudselt seotud tootmisprotsessiga, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest.

    Asjakohased lähteained: puuduvad.

    3.12.   Ferromangaan (FeMn), ferrokroom (FeCr) ja ferronikkel (FeNi)

    3.12.1.   Erinõuded

    See protsess hõlmab ainult CN-koodiga 7202 1, 7202 4 või 7202 6 sulamite tootmist. Muud olulise sulamisisaldusega rauamaterjalid, näiteks peegelmalm, ei ole hõlmatud. Kui niklisisaldus on üle 10 %, võetakse arvesse ka nikkelteras.

    Kui heitgaasi või muu suitsugaasi heide toimub ilma heite vähendamise meetodite kasutamiseta, käsitatakse heitgaasis sisalduvat CO-d CO2 heite molaarekvivalendina.

    3.12.2.   Tootmisskeem

    Ferromangaani, ferrokroomi ja ferronikli puhul hõlmab otseheite seire järgmist:

    CO2 heide sisendkütustest, olenemata sellest, kas neid kasutatakse energeetilise või mitteenergeetilise sisendmaterjalina;

    CO2 heide protsessi sisendmaterjalidest, näiteks lubjakivist, ja suitsugaasi puhastamisest;

    CO2 heide elektroodide või elektroodipastade tarbimisest;

    tootesse või räbusse või jäätmetesse jäänud süsinikku võetakse arvesse massibilansi meetodil vastavalt III lisa punktile B.3.2.

    Asjakohased lähteained: paagutatud maak, kui seda kasutatakse protsessis.

    3.13.   Toormalm

    3.13.1.   Erinõuded

    See kaupade koondkategooria hõlmab legeerimata toormalmi kõrgahjudest ja sulameid sisaldavat toormalmi (näiteks peegelmalm) olenemata nende füüsikalisest kujust (näiteks valuplokid, graanulid). Kui niklisisaldus on alla 10 %, võetakse arvesse ka nikkelteras. Integreeritud terasetehastes on vahetult hapnikkonverterisse lisatud vedel toormalm (kuummetall) toode, mis eraldab toormalmi tootmisprotsessi toorterase tootmisprotsessist. Kui käitis toormalmi ei müü ega anna seda üle muudele käitistele, ei ole toormalmi tootmisel tekkivat heidet vaja eraldi seirata. III lisa punkti A.4 nõuete kohaselt võib määratleda tootmisahela järgmise etapi tootmisprotsessiga ühise tootmisprotsessi, mis hõlmab ka toorterase tootmist.

    3.13.2.   Tootmisskeemid

    3.13.2.1.   Kõrgahjuskeem

    Selle tootmisskeemi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:

    CO2 heide kütustest, redutseerijatest (näiteks koks, koksitolm, kivisüsi, kütteõlid, plastijäätmed, maagaas, puidujäätmed, puusüsi) ja heitgaasist (näiteks koksiahjugaas, kõrgahjugaas, konverterigaas);

    biomassi kasutamisel tuleb arvesse võtta III lisa punkti B.3.3 nõudeid;

    CO2 heide sellistest protsessimaterjalidest nagu lubjakivi, magnesiit ja muud karbonaadid või karbonaatsed maagid, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest;

    tootesse või räbusse või jäätmetesse jäänud süsinikku võetakse arvesse massibilansi meetodil vastavalt III lisa punktile B.3.2.

    Asjakohased lähteained:

    paagutatud maak;

    toormalm või otseredutseeritud raud, mis on saadud muudest käitistest või tootmisprotsessidest, kui neid kasutatakse protsessis;

    ferromangaan, ferrokroom, ferronikkel, kui neid kasutatakse protsessis;

    vesinik, kui seda kasutatakse protsessis.

    3.13.2.2.   Sulatusredutseerimine

    Selle tootmisskeemi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:

    CO2 heide kütustest, redutseerijatest (näiteks koks, koksitolm, kivisüsi, kütteõlid, plastijäätmed, maagaas, puidujäätmed, puusüsi) ja heitgaasist (näiteks protsessi heitgaas, konverterigaas jne);

    biomassi kasutamisel tuleb arvesse võtta III lisa punkti B.3.3 nõudeid;

    CO2 heide sellistest protsessimaterjalidest nagu lubjakivi, magnesiit ja muud karbonaadid või karbonaatsed maagid, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest;

    tootesse või räbusse või jäätmetesse jäänud süsinikku võetakse arvesse massibilansi meetodil vastavalt III lisa punktile B.3.2.

    Asjakohased lähteained:

    paagutatud maak;

    toormalm või otseredutseeritud raud, mis on saadud muudest käitistest või tootmisprotsessidest, kui neid kasutatakse protsessis;

    ferromangaan, ferrokroom, ferronikkel, kui neid kasutatakse protsessis;

    vesinik, kui seda kasutatakse protsessis.

    3.14.   Otseredutseeritud raud

    3.14.1.   Erinõuded

    Määratletud on ainult üks tootmisskeem, kuigi eri tehnoloogiate korral võidakse kasutada eri kvaliteediga maake, mida võib olla vaja granuleerida või paagutada, ning erinevaid redutseerijaid (maagaas, erinevad fossiilkütused või biomass, vesinik). Seetõttu võivad asjakohased lähteained olla paagutatud maak või vesinik. Toodetena võivad asjakohased olla käsnraud, kuumbriketitud raud või otseredutseeritud raua muu vorm, sealhulgas selline otseredutseeritud raud, mis viivitamata suunatakse kaarahju või muusse järgmise etapi protsessi.

    Kui käitis otseredutseeritud rauda ei müü ega anna seda üle muudele käitistele, ei ole otseredutseeritud raua tootmisel tekkivat heidet vaja eraldi seirata. III lisa punkti A.4 nõuete kohaselt võib kasutada tootmisahela järgmise etapi tootmisprotsessiga ühist tootmisprotsessi, mis hõlmab ka terase tootmist.

    3.14.2.   Tootmisskeem

    Selle tootmisskeemi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:

    CO2 heide kütustest ja redutseerijatest, nagu maagaas, kütteõlid, protsessi heitgaas või konverterigaas jne;

    kui kasutatakse biogaasi või biomassi muud vormi, tuleb arvesse võtta III lisa punkti B.3.3 nõudeid;

    CO2 heide sellistest protsessimaterjalidest nagu lubjakivi, magnesiit ja muud karbonaadid või karbonaatsed maagid, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest;

    tootesse või räbusse või jäätmetesse jäänud süsinikku võetakse arvesse massibilansi meetodil vastavalt III lisa punktile B.3.2.

    Asjakohased lähteained:

    paagutatud maak, kui seda kasutatakse protsessis;

    vesinik, kui seda kasutatakse protsessis;

    toormalm või otseredutseeritud raud, mis on saadud muudest käitistest või tootmisprotsessidest, kui neid kasutatakse protsessis;

    ferromangaan, ferrokroom, ferronikkel, kui neid kasutatakse protsessis.

    3.15.   Toorteras

    3.15.1.   Erinõuded

    Süsteemipiirid hõlmavad kõiki toorterase saamiseks vajalikke toiminguid ja üksusi:

    kui protsess algab kuummetallist (vedel toormalm), peavad süsteemipiirid hõlmama hapnikkonverterit, vaakumdegaseerimist, sekundaarmetallurgiat, argoon-hapnik-dekarboniseerimist või vaakum-hapnik-dekarboniseerimist, pidevvalu või valuplokivalu, vajaduse korral kuumvaltsimist või sepistamist ja kõiki vajalikke abitegevusi (näiteks ülekanded, taaskuumutamine ja suitsugaasi puhastamine);

    kui protsessis on kasutusel kaarahi, peavad süsteemipiirid hõlmama kõiki asjakohaseid tegevusi ja üksusi, nagu kaarahi, sekundaarmetallurgia, vaakumdegaseerimine, argoon-hapnik-dekarboniseerimine või vaakum-hapnik-dekarboniseerimine, pidevvalu või valuplokivalu, vajaduse korral kuumvaltsimine või sepistamine, ja kõiki vajalikke abitegevusi (näiteks ülekanded, tooraine ja varustuse kuumutamine, taaskuumutamine ja suitsugaasi puhastamine);

    see kaupade koondkategooria hõlmab ainult CN-koodiga 7207, 7218 või 7224 pooltoodete saamist esmase kuumvaltsimise ja sepistamisega jämevormimisega. Kõik muud valtsimis- ja sepistamisprotsessid on hõlmatud kaupade koondkategooriaga „Rauast või terasest tooted“.

    3.15.2.   Tootmisskeemid

    3.15.2.1.   Terase tootmine hapnikkonverteriga

    Selle tootmisskeemi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:

    CO2 heide sellistest kütustest nagu kivisüsi, maagaas, kütteõli, heitgaas (näiteks kõrgahjugaas, koksiahjugaas või konverterigaas) jne;

    CO2 heide sellistest protsessimaterjalidest nagu lubjakivi, magnesiit ja muud karbonaadid või karbonaatsed maagid, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest;

    metallijääkidega, sulamitega, grafiidiga jne protsessi sattunud süsinikku ning tootesse või räbusse või jäätmetesse jäänud süsinikku võetakse arvesse massibilansi meetodil vastavalt III lisa punktile B.3.2.

    Asjakohased lähteained:

    toormalm, otseredutseeritud raud, kui neid kasutatakse protsessis;

    ferromangaan, ferrokroom, ferronikkel, kui neid kasutatakse protsessis;

    toorteras, mis on saadud muudest käitistest või tootmisprotsessidest, kui seda kasutatakse protsessis.

    3.15.2.2.   Tootmine kaarahjuga

    Selle tootmisskeemi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:

    CO2 heide sellistest kütustest nagu kivisüsi, maagaas, kütteõli, samuti heitgaas (näiteks kõrgahjugaas, koksiahjugaas või konverterigaas);

    CO2 heide elektroodide ja elektroodipastade tarbimisest;

    CO2 heide sellistest protsessimaterjalidest nagu lubjakivi, magnesiit ja muud karbonaadid või karbonaatsed maagid, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest;

    metallijääkidega, sulamitega, grafiidiga jne protsessi sattunud süsinikku ning tootesse või räbusse või jäätmetesse jäänud süsinikku võetakse arvesse massibilansi meetodil vastavalt III lisa punktile B.3.2.

    Asjakohased lähteained:

    toormalm, otseredutseeritud raud, kui neid kasutatakse protsessis;

    ferromangaan, ferrokroom, ferronikkel, kui neid kasutatakse protsessis;

    toorteras, mis on saadud muudest käitistest või tootmisprotsessidest, kui seda kasutatakse protsessis.

    3.16.   Rauast või terasest tooted

    3.16.1.   Erinõuded

    Kui III lisa punkti A.4 ja käesoleva lisa punktide 3.11–3.15 nõuetest ei tulene teisiti, võib rauast või terasest toodete tootmisprotsessi kohaldada järgmistel juhtudel:

    süsteemipiirid hõlmavad ühe protsessina kõiki integreeritud terasetehase etappe alates toormalmi või otseredutseeritud raua, toorterase ja pooltoodete tootmisest kuni käesoleva lisa 2. jaos loetletud CN-koodidega terasest lõpptoodete tootmiseni;

    süsteemipiirid hõlmavad toorterase, pooltoodete ja käesoleva lisa 2. jaos loetletud CN-koodidega terasest lõpptoodete tootmist;

    süsteemipiirid hõlmavad käesoleva lisa 2. jaos loetletud CN-koodidega terasest lõpptoodete tootmist, alates toorterasest, pooltoodetest või muudest 2. jaos loetletud CN-koodidega terasest lõpptoodetest, mis on saadud muudest käitistest või toodetud samas käitises, kuid eraldi tootmisprotsessis.

    Käitise tootmisprotsesside seirel tuleb vältida topeltarvestust ja andmelünki. Rauast või terasest toodete tootmisprotsess hõlmab järgmisi tootmisetappe:

    kõik käitises kohaldatavad tootmisetapid, mis on ette nähtud käesoleva lisa 2. jaos esitatud CN-koodiga kaupade koondkategooria „Rauast või terasest tooted“ toodete tootmiseks ega ole juba hõlmatud toormalmi, otseredutseeritud raua ega toorterase eraldi tootmisprotsessiga, nagu on nõutud käesoleva lisa punktides 3.11–3.15;

    kõik käitises kohaldatavad tootmisetapid, alates toorterasest, sealhulgas: taaskuumutamine, ümbersulatamine, valamine, kuumvaltsimine, külmvaltsimine, sepistamine, söövitamine, lõõmutamine, pindamine, katmine, galvaanimine, traattõmbamine, lõikamine, keevitamine, viimistlemine.

    Toodete puhul, mis sisaldavad rohkem kui 5 massiprotsenti muid materjale, näiteks CN-koodiga 7309 00 30 hõlmatud isolatsioonimaterjale, esitatakse toodetud kaupade massina ainult raua või terase mass.

    3.16.2.   Tootmisskeem

    Rauast või terasest toodete puhul hõlmab otseheite seire järgmist:

    CO2 koguheide kütuste põletamisest ja protsessiheide suitsugaasi töötlemisest, mis on seotud käitises kohaldatavate tootmisetappidega, sealhulgas: rauast või terasest toodete taaskuumutamine, ümbersulatamine, valamine, kuumvaltsimine, külmvaltsimine, sepistamine, söövitamine, lõõmutamine, pindamine, katmine, galvaanimine, traattõmbamine, lõikamine, keevitamine, viimistlemine.

    Asjakohased lähteained:

    toorteras, kui seda kasutatakse protsessis;

    toormalm, otseredutseeritud raud, kui neid kasutatakse protsessis;

    ferromangaan, ferrokroom, ferronikkel, kui neid kasutatakse protsessis;

    rauast või terasest tooted, kui neid kasutatakse protsessis.

    3.17.   Survetöötlemata alumiinium

    3.17.1.   Erinõuded

    See kaupade koondkategooria hõlmab nii legeerimata kui ka legeeritud alumiiniumi survetöötlemata metallidele iseloomulikul füüsilisel kujul, näiteks valuplokkide, slääbide, valtstoorikute või graanulitena. Integreeritud alumiiniumitehastes võetakse arvesse ka vedelat alumiiniumi, mida vahetult kasutatakse alumiiniumist toodete tootmiseks. Kui käitis survetöötlemata alumiiniumi ei müü ega anna seda üle muudele käitistele, ei ole survetöötlemata alumiiniumi tootmisel tekkivat heidet vaja eraldi seirata. III lisa punkti A.4 nõuete kohaselt võib määratleda alumiiniumist toodete tootmise edasiste protsessidega ühise tootmisprotsessi, mis hõlmab survetöötlemata alumiiniumi.

    3.17.2.   Tootmisskeemid

    3.17.2.1.   Esmane (elektrolüütiline) sulatamine

    Selle tootmisskeemi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:

    CO2 heide elektroodide või elektroodipastade tarbimisest;

    CO2 heide mis tahes kasutatud kütustest (näiteks tooraine kuivatamiseks ja eelkuumutamiseks, elektrolüüsiüksuste kuumutamiseks, valamiseks vajalikuks kuumutamiseks);

    CO2 heide suitsugaasi, naatriumkarbonaadi või lubjakivi töötlemisest, kui see on asjakohane;

    anoodiefektist põhjustatud perfluorosüsinike heide, mille seire toimub vastavalt III lisa punktile B.7.

    Asjakohased lähteained: puuduvad.

    3.17.2.2.   Teisene sulatamine (ringlussevõtt)

    Alumiiniumi teisese sulatamise (ringlussevõtu) peamine sisendmaterjal on alumiiniumijäägid. Kui lisatakse survetöötlemata alumiiniumi muudest allikatest, käsitletakse seda lähteainena. Kui selle protsessi tootes on rohkem kui 5 % legeerivaid elemente, arvutatakse tootega seonduv heitkogus nii, nagu sisalduks legeerivate elementide mass esmasel sulatamisel saadud survetöötlemata alumiiniumis.

    Selle tootmisskeemi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:

    CO2 heide mis tahes kütustest, mida kasutatakse toorainete kuivatamisel ja eelkuumutamisel, sulatusahjudes, metallijääkide eeltöötlemisel (näiteks pinnakatte või õli eemaldamiseks) ja tulenevate jääkide põletamisel ning valuplokkide, valtstoorikute või slääbide valamisel;

    CO2 heide mis tahes kütustest, mida kasutatakse seotud tegevustes, nagu riibetöötlus ja räbu taaskasutus;

    CO2 heide suitsugaasi, naatriumkarbonaadi või lubjakivi töötlemisest, kui see on asjakohane.

    Asjakohased lähteained:

    Survetöötlemata alumiinium muudest allikatest, kui seda kasutatakse protsessis.

    3.18.   Alumiiniumist tooted

    3.18.1.   Erinõuded

    Kui III lisa punkti A.4 ja käesoleva lisa punkti 3.17 nõuetest ei tulene teisiti, võib alumiiniumist toodete tootmisprotsessi kohaldada järgmistel juhtudel:

    süsteemipiirid hõlmavad ühe protsessina kõiki integreeritud alumiiniumitehase etappe alates survetöötlemata alumiiniumi tootmisest pooltoodete ja käesoleva lisa 2. jaos loetletud CN-koodidega alumiiniumist toodete tootmiseni;

    süsteemipiirid hõlmavad käesoleva lisa 2. jaos loetletud CN-koodidega alumiiniumist toodete tootmist alates pooltoodetest või muudest 2. jaos loetletud CN-koodidega alumiiniumist toodetest, mis on saadud muudest käitistest või toodetud samas käitises, kuid eraldi tootmisprotsessis.

    Käitise tootmisprotsesside seirel tuleb vältida topeltarvestust ja andmelünki. Alumiiniumist toodete tootmisprotsess hõlmab järgmisi tootmisetappe:

    kõik käitises kohaldatavad tootmisetapid käesoleva lisa 2. jaos esitatud CN-koodiga kaupade koondkategooria „Alumiiniumist tooted“ toodete tootmiseks, mis ei ole juba hõlmatud survetöötlemata alumiiniumi eraldi tootmisprotsessidega, nagu on nõutud käesoleva lisa punktis 3.17;

    kõik käitises kohaldatavad tootmisetapid, alates survetöötlemata alumiiniumist, sealhulgas: taaskuumutamine, ümbersulatamine, valamine, valtsimine, vormpressimine, sepistamine, katmine, galvaanimine, traattõmbamine, lõikamine, keevitamine, viimistlemine.

    Kui tootes on rohkem kui 5 % legeerivaid elemente, arvutatakse tootega seonduv heitkogus nii, nagu sisalduks legeerivate elementide mass esmasel sulatamisel saadud survetöötlemata alumiiniumis.

    Toodete puhul, mis sisaldavad rohkem kui 5 massiprotsenti muid materjale, näiteks CN-koodiga 7611 00 00 hõlmatud isolatsioonimaterjale, esitatakse toodetud kaupade massina ainult alumiiniumi mass.

    3.18.2.   Tootmisskeem

    Alumiiniumist toodete puhul hõlmab otseheite seire järgmist:

    CO2 koguheide kütuste kasutamisest alumiiniumist toodete stantsimise protsessides ja suitsugaasi puhastamisest.

    Asjakohased lähteained:

    survetöötlemata alumiinium, kui seda kasutatakse tootmisprotsessis (käsitleda esmast ja teisesest alumiiniumit eraldi, kui andmed on teada);

    alumiiniumist tooted, kui neid kasutatakse tootmisprotsessis.

    3.19.   Elektrienergia

    3.19.1.   Erinõuded

    Elektri puhul toimub ainult otseheite seire ja aruandlus. Elektrienergia heitekoefitsient määratakse kindlaks vastavalt III lisa punktile D.2.

    3.19.2.   Tootmisskeemid

    Elektrienergia puhul hõlmab otseheite seire järgmist:

    mis tahes põlemisel tekkiv heide ja protsessiheide suitsugaasi töötlemisest.

    Asjakohased lähteained: puuduvad.


    (1)  Komisjoni 10. veebruari 2023. aasta delegeeritud määrus (EL) 2023/1184, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks (ELT L 157, 20.6.2023, lk 11).

    (2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003 (ELT L 170, 25.6.2019, lk 1).


    III LISA

    Nõuded andmete kindlaksmääramiseks, sealhulgas käitise tasandil heitkoguste, tootmisprotsessidele omistatud heitkoguste ja kaupadega seonduvate heitkoguste kohta

    A.   PÕHIMÕTTED

    A.1.   Üldine lähenemine

    1.

    Määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupadega seonduva heitkoguse kindlaksmääramiseks tuleb teha järgmist.

    a)

    Käitises toodetud kaupadega seotud asjakohased tootmisprotsessid määratakse kindlaks II lisa 2. jaos määratletud kaupade koondkategooriate ja II lisa 3. jaos loetletud asjakohaste tootmisskeemide abil, võttes arvesse tootmisprotsesside süsteemipiiride seadmise nõudeid vastavalt käesoleva lisa punktile A.4.

    b)

    Kaupu tootva käitise tasandil seiratakse nende kaupade kohta II lisas kindlaks määratud kasvuhoonegaaside otseheidet kooskõlas käesoleva lisa B jaos esitatud meetoditega.

    c)

    Kui käitisesse imporditakse, käitises toodetakse või tarbitakse või käitisest eksporditakse mõõdetavat soojust, tuleb selle soojuse tootmisega seotud netosoojusvoogusid ja heitkoguseid seirata kooskõlas käesoleva lisa C jaos esitatud meetoditega.

    d)

    Toodetud kaupadega seonduva kaudse heitkoguse seireks seiratakse elektritarbimist asjakohastes tootmisprotsessides kooskõlas käesoleva lisa punktis D.1 esitatud meetoditega. Kui elektritootmisallikas on käitises või käitisega otseses tehnilises ühenduses, seiratakse asjakohase elektrienergia heitekoefitsiendi kindlaksmääramiseks elektritootmisega seotud heitkoguseid. Kui käitis saab elektrit võrgust, tuleb elektrienergia heitekoefitsient kindlaks määrata vastavalt käesoleva lisa punktile D.2.3. Seiratakse ka kõiki tootmisprotsesside vahel üle kantud või käitisest eksporditud elektrikoguseid.

    e)

    Käitistes, kus toodetakse ja tarbitakse soojust ja/või toodetakse ja tarbitakse elektrit, tuleb otsesed heitkogused ja mis tahes asjakohased heitgaasivood omistada tootmisprotsessidele, mis on seotud käesoleva lisa F jaos kindlaks määratud nõuete kohaselt toodetud kaupadega. Neid tootmisprotsessile omistatud heitkoguseid kasutatakse toodetud kaubaga seonduva otsese ja kaudse eriheitkoguse arvutamiseks käesoleva lisa F jao nõuete kohaselt.

    f)

    Kui II lisa 3. jaos on määratletud käitistes toodetud kaupadega seotud lähteained, mis tähendab, et need kaubad on „keerukad kaubad“, tuleb asjakohase lähteainega seonduv heitkogus kindlaks määrata käesoleva lisa E jao kohaselt ja lisada toodetud keerukate kaupadega seonduvale heitkogusele käesoleva lisa G jao kohaselt. Kui lähteained ise on keerukad kaubad, korratakse seda protsessi rekursiivselt, kuni kõik lähteained on arvesse võetud.

    2.

    Kui käitaja ei suuda käesoleva lisa punktis A.3 esitatud meetodite abil ühe või mitme andmekogumi tegelikke andmeid nõuetekohaselt kindlaks määrata ja kui andmelünkade täitmiseks ei ole muud meetodit, võib käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3 kindlaks määratud tingimusi järgides kasutada komisjoni poolt üleminekuperioodi jaoks kättesaadavaks tehtud ja avaldatud vaikeväärtusi. Sellisel juhul lisatakse lühike selgitus tegelike andmete kasutamata jätmise põhjuste kohta.

    3.

    Seire hõlmab aruandeperioodi, et vältida tootmisprotsesside lühiajalistest kõikumistest ja andmelünkadest tulenevate mitterepresentatiivsete andmete kasutamist niipalju kui võimalik. Aruandeperioodi kestus on vaikimisi üks kalendriaasta. Käitaja võib valida järgmise alternatiivi:

    a)

    kui käitisel on nõuetele vastavuse kohustus toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi alusel, võib kasutada selle süsteemi aruandeperioodi, kui see kestab vähemalt kolm kuud;

    b)

    käitaja majandusaasta, kui selle kasutamine tagab andmete parema kvaliteedi kui kalendriaasta kasutamine.

    Kaupadega seonduv heitkogus arvutatakse valitud aruandeperioodi keskmisena.

    4.

    Seonduva heitkoguse arvutamiseks oluliste väljaspool käitise piire tekkivate heitkoguste puhul kasutatakse sisendi (näiteks elekter, soojus, lähteaine) tarnija viimase kättesaadava aruandeperioodi andmeid. Väljaspool käitise piire tekkiv heide hõlmab järgmist:

    a)

    kaudne heide, kui elektrit saadakse võrgust;

    b)

    heide elektrist ja soojusest, mis on imporditud muudest käitistest;

    c)

    muudest käitistest saadud lähteainetega seonduv otsene ja kaudne heide.

    5.

    Kogu aruandeperioodi heiteandmeid väljendatakse CO2 ekvivalenttonnides, ümardatuna täistonnini.

    Kõik heite arvutamiseks kasutatud parameetrid ümardatakse heitkoguste arvutuste ja aruandluse jaoks olulist infot edastava arvuni.

    Otsest ja kaudset seonduvat eriheitkogust väljendatakse CO2 ekvivalenttonnides kauba tonni kohta, ümardatuna olulist infot edastava arvuni, kuni viis kohta pärast koma.

    A.2.   Seirepõhimõtted

    Tegelike andmete seirel käitise tasandil ja andmekogude puhul, mis on vajalikud heitkoguste omistamiseks kaupadele, kohaldatakse järgmisi põhimõtteid.

    1.

    Täielikkus. Seiremetoodika hõlmab kõiki parameetreid, mis on vajalikud määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupadega seonduva heitkoguse kindlaksmääramiseks vastavalt käesolevas lisas esitatud meetoditele ja valemitele.

    a)

    Käitise tasandil hõlmab otseheide põlemisel tekkivat heidet ja protsessiheidet.

    b)

    Otsene seonduv heitkogus hõlmab asjakohasele tootmisprotsessile omistatud heidet vastavalt käesoleva lisa F jaole, võttes aluseks käitise otseheite, asjakohaste soojusvoogudega seotud heite ja protsessi süsteemipiiride vaheliste materjalivoogudega seotud heite, sealhulgas vajaduse korral heitgaasi. Peale selle hõlmab otsene seonduv heitkogus asjakohaste lähteainetega seotud otsesest heitkogust.

    c)

    Käitise tasandil hõlmab kaudne heide heidet, mis on seotud elektritarbimisega käitises.

    d)

    Kaudne seonduv heitkogus hõlmab käitises toodetud kaupade kaudset heitkogust ja asjakohaste lähteainetega seonduvat kaudset heitkogust.

    e)

    Iga parameetri jaoks valitakse vastavalt käesoleva lisa punktile A.3 asjakohane meetod, millega tagatakse, et ei esine topeltarvestust ega andmelünki.

    2.

    Järjepidevus ja võrreldavus. Seire ja aruandlus on järjepidev ja pikaajaliselt võrreldav. Sel eesmärgil esitatakse valitud meetodid seiremetoodika kirjalikes dokumentides, et tagada nende meetodite järjepidev kasutamine. Metoodikat muudetakse ainult siis, kui see on objektiivselt põhjendatud. Asjakohased põhjused on järgmised:

    a)

    muudatus tehnoloogiat kasutava käitise konfiguratsioonis, sisendmaterjalides ja kütustes või toodetavates kaupades;

    b)

    uute andmeallikate või seiremeetodite kasutuselevõtmine seiremetoodikas kasutatavate andmete eest vastutava äripartneri muutumise tõttu;

    c)

    on võimalik parandada andmete täpsust, lihtsustada andmevooge või täiustada kontrollisüsteemi.

    3.

    Läbipaistvus. Seireandmed, sealhulgas eeldused, viited, tegevusandmed, heitekoefitsiendid, arvutustegurid, andmed ostetud lähteainetega seonduva heitkoguse kohta, mõõdetavad soojus- ja elektrienergia andmed, seonduva heitkoguse vaikeväärtused, teave tasumisele kuuluva süsinikuhinna kohta ja mis tahes muud käesoleva lisa eesmärgi jaoks asjakohased andmed, kogutakse, registreeritakse, koostatakse, analüüsitakse ja dokumenteeritakse läbipaistval viisil, mis võimaldab sõltumatul kolmandal isikul, näiteks akrediteeritud tõendajal, heiteandmete määramist korrata. Dokumentatsioon peab sisaldama andmeid metoodika kõigi muudatuste kohta.

    Toodetud kaupadega seonduva heitkoguse kindlaksmääramiseks vajalike kõigi andmete kohta säilitatakse käitises täielikku ja läbipaistvat dokumentatsiooni, sealhulgas vajalikke tõendavaid dokumente, vähemalt neli aastat pärast aruandeperioodi. Need dokumendid võib avaldada aruandvale deklarandile.

    4.

    Täpsus. Valitud seiremetoodikaga tagatakse, et heite määramine ei ole süstemaatiliselt ega teadlikult ebatäpne. Kõik ebatäpsuse allikad tuleb tuvastada ja neid tuleb vähendada nii palju kui võimalik. Kantakse hoolt selle eest, et heitkoguste arvutamise ja mõõtmise meetodid oleksid nii täpsed kui võimalik.

    Kui on esinenud andmelünki või eeldatakse, et need on vältimatud, koostatakse asendusandmed konservatiivsest hinnangust lähtudes. Täiendavad juhud, kus heiteandmed põhinevad konservatiivsel hinnangul:

    a)

    süsinikmonooksiidi (CO) heide atmosfääri arvutatakse molaarselt võrdväärse CO2 kogusena;

    b)

    kui biomassi sisaldust materjalides või kütustes ei ole võimalik kindlaks määrata, käsitatakse kogu biomassist pärinevat heidet massibilansis ja ülekantud CO2 puhul fossiilse süsiniku heitena.

    5.

    Metoodika terviklus. Valitud seiremetoodika peab andma piisava kindluse esitatavate heiteandmete tervikluse kohta. Heitkogused määratakse kindlaks käesolevas lisas esitatud asjakohase seiremetoodika alusel. Esitatud heiteandmetes ei tohi olla olulist väärkajastamist ega kallutatust teabe valikul ja esitamisel. Andmed peavad andma usaldusväärse ja tasakaalustatud ülevaate käitise toodetud kaupadega seonduvast heitkogusest.

    6.

    Esitatavate andmete kvaliteedi parandamiseks võib kooskõlas käesoleva lisa H jaoga võtta vabatahtlikke meetmeid, eelkõige seoses andmevoo ja kontrollimeetmetega.

    7.

    Kulutasuvus. Seiremetoodika valimisel viiakse suuremat täpsust pakkuvad täiustused tasakaalu lisakuludega. Heitkoguste seire ja aruandluse eesmärk on saavutada suurim võimalik täpsus, kui see on tehniliselt teostatav ega põhjusta põhjendamatuid kulusid.

    8.

    Pidev täiustamine. Regulaarselt kontrollitakse, kas seiremetoodikat on võimalik täiustada. Heiteandmete tõendamisel kaalutakse tõendamisaruannetes sisalduvate mis tahes parandussoovituste rakendamist mõistliku aja jooksul, kui see on tehniliselt teostatav ega põhjusta põhjendamatuid kulusid.

    A.3.   Parima saadaoleva andmeallika valimise meetodid

    1.

    Kaupadega seonduva heitkoguse kindlaksmääramise ja aluseks olevate andmekogumitega (näiteks üksikute lähtevoogude või heiteallikatega seotud heide, mõõdetava soojuse kogused) seoses kehtib üldine põhimõte, et alati tuleb valida parim saadaolev andmeallikas. Selleks kohaldatakse järgmisi juhtpõhimõtteid.

    a)

    Eelistatakse käesolevas lisas kirjeldatud seiremeetodeid. Kui konkreetse andmekogumi kohta ei ole käesolevas lisas kirjeldatud seiremeetodit või kui see põhjustab põhjendamatuid kulusid või ei ole tehniliselt teostatav, võib käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 kindlaks määratud tingimusi järgides kasutada muu toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi seiremeetodeid, kui need hõlmavad nõutavat andmekogumit. Kui sellised meetodid ei ole kättesaadavad, ei ole tehniliselt teostatavad või põhjustavad põhjendamatuid kulusid, võib punkti 2 kohase andmekogumi kindlaksmääramiseks kasutada kaudseid meetodeid. Kui sellised meetodid ei ole kättesaadavad, ei ole tehniliselt teostatavad või põhjustavad põhjendamatuid kulusid, võib käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3 kindlaks määratud tingimusi järgides kasutada komisjoni poolt üleminekuperioodi jaoks kättesaadavaks tehtud ja avaldatud vaikeväärtusi.

    b)

    Otsese või kaudse kindlaksmääramise meetodit peetakse sobivaks, kui on tagatud, et konkreetse andmekogumi kindlaksmääramiseks vajalikud mis tahes mõõtmised, analüüsimised, proovivõtmised, kalibreerimised ja valideerimised tehakse asjakohastes EN või ISO standardites määratletud meetodite kohaselt. Kui sellised standardid ei ole kättesaadavad, võib kasutada riiklikke standardeid. Kui kohaldatavaid standardeid ei ole avaldatud, siis kasutatakse asjakohaste standardite eelnõusid, tööstusharu parima tava suuniseid või muid teaduslikult tõendatud meetodeid, mis piiravad proovivõtmise ja mõõtmise erapoolikust.

    c)

    Ühe punktis a nimetatud meetodi raames eelistatakse käitaja kontrolli all olevaid mõõtevahendeid või laborianalüüse muu juriidilise isiku (näiteks kütuse või materjalide tarnija või toodetud kaupadega seotud äripartneri) kontrolli all olevatele mõõtevahenditele või analüüsidele.

    d)

    Mõõtevahendid valitakse nii, et nende kasutamisel esineks väikseim mõõtemääramatus ilma põhjendamatute kuludeta. Eelistatakse seadusega ette nähtud metroloogilise kontrolli all olevaid mõõtevahendeid, välja arvatud juhul, kui kättesaadavad on muud mõõtevahendid, mille kasutamise korral on mõõtemääramatus oluliselt väiksem. Mõõtevahendeid tohib kasutada ainult keskkonnas, mis vastab nende kasutamise tehnilisele kirjeldusele.

    e)

    Kui kasutatakse laborianalüüse või kui laborid teevad proovide töötlemist, kalibreerimist, meetodite valideerimist või heitkoguste pideva mõõtmisega seotud toiminguid, kohaldatakse käesoleva lisa punkti B.5.4.3 nõudeid.

    2.

    Kaudse kindlaksmääramise meetodid. Kui nõutava andmekogumi jaoks ei ole otsese kindlaksmääramise meetod kättesaadav, eelkõige juhtudel, kui on vaja kindlaks määrata erinevatesse tootmisprotsessidesse minev mõõdetav netosoojus, võib kasutada järgmist kaudse kindlaksmääramise meetodit:

    a)

    teadaoleval keemilisel või füüsikalisel protsessil põhinev arvutus, milles vajaduse korral kasutatakse ainete keemiliste ja füüsikaliste omaduste asjakohaseid heakskiidetud ja avaldatud väärtusi, asjakohaseid stöhhiomeetrilisi koefitsiente ja termodünaamilisi omadusi, näiteks reaktsioonide entalpiaid;

    b)

    käitise arvestuslikel andmetel, näiteks tehniliste üksuste energiatõhususel või tooteühiku kohta arvutatud energiatarbimisel põhinev arvutus;

    c)

    empiirilistel katsetel põhinev korrelatsioon, et määrata kindlaks vajaliku andmekogumi hinnangulised väärtused kalibreerimata seadmetest või tootmisprotokollidesse märgitud andmetest. Sel eesmärgil tuleb tagada, et korrelatsioon vastab hea inseneritava nõuetele ja et seda kasutatakse ainult selliste väärtuste kindlaksmääramiseks, mis jäävad vahemikku, mille jaoks see on välja töötatud. Selliste korrelatsioonide kehtivust hinnatakse vähemalt kord aastas.

    3.

    Parimate kättesaadavate andmeallikate kindlaksmääramiseks valitakse punktis 1 esitatud järjestuses kõrgeimal paiknev ja käitises juba kättesaadav andmeallikas. Kui tehniliselt on võimalik kasutada järjestuses kõrgemal paiknevat andmeallikat, ilma et see põhjustaks põhjendamatuid kulusid, kohaldatakse liigse viivituseta sellist paremat andmeallikat. Kui punktis 1 esitatud järjestuses samal tasemel paikneva andmekogumi kohta on kättesaadavad erinevad andmeallikad, valitakse andmeallikas, mis tagab kõige selgema andmevoo, millel on väärkajastamisega seoses kõige väiksem olemuslik risk ja kontrollirisk.

    4.

    Punkti 3 kohaselt valitud andmeallikaid kasutatakse seonduva heitkoguse kindlaksmääramiseks ja aruandluseks.

    5.

    Niivõrd kui see on võimalik ilma põhjendamatute kuludeta, tehakse käesoleva lisa H jao kohase kontrollisüsteemi jaoks kindlaks täiendavad andmeallikad või andmekogumite kindlaksmääramise meetodid, mis võimaldavad kinnitada punkti 3 kohaselt valitud andmeallikaid. Valitud andmeallikad, kui neid on, esitatakse seiremetoodika dokumentatsioonis.

    6.

    Soovitatavad täiustused. Seiremeetodite täiendamiseks kontrollitakse regulaarselt, kuid vähemalt kord aastas, kas uued andmeallikad on muutunud kättesaadavaks. Kui selliseid uusi andmeallikaid peetakse punktis 1 esitatud järjestuse kohaselt täpsemaks, märgitakse need seiremetoodika dokumentatsiooni ja kohaldatakse alates varaseimast võimalikust kuupäevast.

    7.

    Tehniline teostatavus. Kui väidetakse, et kindlaksmääramise konkreetse metoodika kasutamine ei ole tehniliselt teostatav, tuleb seda põhjendada seiremetoodika dokumentatsioonis. Seda hinnatakse uuesti punkti 6 kohase regulaarse kontrollimise käigus. Põhjendus põhineb sellel, kas käitisel on kavandatava andmeallika või seiremeetodi nõuetele vastavad tehnilised ressursid, mida on võimalik nõutud aja jooksul käesoleva lisa eesmärgil rakendada. Kõnealused tehnilised ressursid hõlmavad nõutud tehnika ja tehnoloogia kättesaadavust.

    8.

    Põhjendamatud kulud. Kui väidetakse, et andmekogumi kindlaksmääramise konkreetse metoodika kasutamine põhjustab põhjendamatuid kulusid, tuleb seda väidet põhjendada seiremetoodika dokumentatsioonis. Seda hinnatakse uuesti punkti 6 kohase regulaarse kontrollimise käigus. Kulude põhjendamatus määratakse kindlaks järgmiselt.

    Konkreetse andmekogumi kindlaksmääramise kulusid peetakse põhjendamatuks, kui käitaja kuluhinnangu kohaselt ületavad kulud kindlaksmääramise konkreetsest metoodikast saadavat kasu. Kasu arvutamiseks korrutatakse parandustegur võrdlushinnaga 20 eurot CO2 ekvivalenttonni kohta ning vajaduse korral võetakse kuludes arvesse asjakohast amortisatsiooniaega, mis põhineb seadmete majanduslikul elueal.

    Parandustegur on:

    a)

    mõõtmiste hinnangulise mõõtemääramatuse paranemine protsentides korrutatuna seotud hinnangulise heitkogusega aruandeperioodil. Seotud heitkogus on:

    1)

    asjakohasest lähtevoost või heiteallikast tulenev otsene heitkogus;

    2)

    mõõdetava soojuse kogusele omistatud heitkogus;

    3)

    asjakohase elektrikogusega seotud kaudne heitkogus;

    4)

    toodetud materjali või tarbitud lähteainega seonduv heitkogus;

    b)

    1 % seotud heitkogusest, kui mõõtemääramatust ei parandata.

    Käitise seiremetoodika parandamisega seotud meetmeid ei peeta põhjendamatuid kulusid tekitavaks kuni kogusummani 2 000 eurot aasta kohta.

    A.4.   Käitise jagamine tootmisprotsessideks

    Käitised jagatakse tootmisprotsessideks süsteemipiiride abil, mis tagavad, et asjakohaseid sisendmaterjale, toodangut ja heitkoguseid saab seirata vastavalt käesoleva lisa B kuni E jao nõuetele ning otseseid ja kaudseid heitkoguseid saab omistada II lisa 2. jaos määratletud kaubarühmadele, kohaldades käesoleva lisa F jaos kindlaks määratud nõudeid.

    Käitised jagatakse tootmisprotsessideks järgmiselt.

    a)

    Iga käitises asjakohase kaupade koondkategooria jaoks, mis on määratletud II lisa 2. jaos, määratakse kindlaks üks tootmisprotsess.

    b)

    Erandina punkti a nõuetest võib iga tootmisskeemi jaoks määratleda eraldi tootmisprotsessid, kui samas käitises kasutatakse sama kaupade koondkategooria puhul eri tootmisskeeme kooskõlas II lisa 3. jaoga või kui käitaja valib vabatahtlikult erinevad kaubad või kaubarühmad eraldi seireks. Tootmisprotsesside jaotatud määratlemist võib kasutada ka juhul, kui see on kooskõlas käitises kohaldatava toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemiga.

    c)

    Erandina punkti a nõuetest võib lähteainete ja keerukate kaupade tootmist hõlmata ühine tootmisprotsess, kui vähemalt osa keerukate kaupadega seotud lähteainetest toodetakse samas käitises ja kui vastavaid lähteaineid ei viida käitisest välja müügiks või kasutamiseks muudes käitistes. Lähteainetega seonduva heitkoguse eraldi arvutamine jäetakse sel juhul välja.

    d)

    Punkti a nõuetest võib teha järgmisi sektoripõhiseid erandeid.

    1)

    Kui samas käitises toodetakse kahte või enamat kaupa paagutatud maagi, toormalmi, ferromangaani, ferrokroomi, ferronikli, otseredutseeritud raua, toorterase või rauast või terasest toodete tooterühmast, võib seonduva heitkoguse seireks ja aruandluseks määratleda ühe ühise tootmisprotsessi kõigi nende toodete jaoks.

    2)

    Kui samas käitises toodetakse kahte või enamat kaupa survetöötlemata alumiiniumi või alumiiniumist toodete tooterühmast, võib seonduva heitkoguse seireks ja aruandluseks määratleda ühe ühise tootmisprotsessi kõigi nende toodete jaoks.

    3)

    Segaväetiste tootmisel võib vastava tootmisprotsessi seiret ja aruandlust lihtsustada, määrates segaväetistes sisalduva lämmastiku ühe tonniga seonduva heitkoguse jaoks ühise väärtuse, olenemata lämmastiku keemilisest vormist (ammoonium, nitraat või karbamiidi vormid).

    e)

    Kui käitise osa toodab kaupu, mida ei ole loetletud määruse (EL) 2023/956 I lisas, on soovitatavaks täiustuseks seirata seda osa ühe täiendava tootmisprotsessina, et kinnitada käitise koguheite andmete täielikkust.

    B.   OTSEHEITE SEIRE KÄITISE TASANDIL

    B.1.   Lähtevoogude ja heiteallikate täielikkus

    Käitise ja selle tootmisprotsesside piirid peavad olema käitajale selgelt teada ning määratletud seiremetoodika dokumentatsioonis, võttes arvesse II lisa 2. jaos ja käesoleva lisa punktis B.9 kindlaks määratud sektoripõhiseid nõudeid. Kohaldatakse järgmisi põhimõtteid.

    1.

    Hõlmatud on vähemalt kõik asjakohased kasvuhoonegaaside heite allikad ja lähtevood, mis on otseselt või kaudselt seotud II lisa 2. jaos loetletud kaupade tootmisega.

    2.

    Soovitatav täiustus on hõlmata kogu käitise kõik heiteallikad ja lähtevood, et kontrollida usaldusväärsust ja käitise kui terviku energia- ja heitetõhusust.

    3.

    Aruandeperioodi jooksul tuleb arvesse võtta kogu tavapärasest käitamisest, samuti ebatavalistest sündmustest, sealhulgas käivitamistest, seiskamistest ja hädaolukordadest tulenev heide.

    4.

    Transpordiks kasutatavate liikurmasinate heide arvatakse välja.

    B.2.   Seiremetoodika valik

    Kohaldatakse ühte järgmistest seiremetoodikatest.

    1.

    Arvutuspõhine metoodika, mille korral lähtevoogude heitkogused määratakse kindlaks mõõtesüsteemide abil saadud tegevusandmete ja laborianalüüside abil saadud täiendavate parameetrite või standardväärtuste alusel. Arvutuspõhist metoodikat võib rakendada vastavalt standardmeetodile või massibilansi meetodile.

    2.

    Mõõtmispõhine metoodika, mille korral heiteallikate heitkogused määratakse kindlaks suitsugaasis leiduva asjakohase kasvuhoonegaasi kontsentratsiooni ja suitsugaasivoo pideva mõõtmise teel.

    Erandina võib käesoleva määruse artikli 4 lõigete 2 ja 3 ning artikli 5 tingimuste täitmise korral kasutada muid metoodikaid.

    Valitakse seiremetoodika, mis annab kõige täpsemad ja usaldusväärsemad tulemused, välja arvatud juhul, kui punkti B.9 kohaste sektoripõhiste nõuete tõttu tuleb kasutada mingit konkreetset metoodikat. Kohaldatavaid seiremetoodikaid võib kombineerida nii, et käitise heitkoguste eri osi seiratakse erineva kohaldatava metoodika kohaselt.

    Seiremetoodika dokumentatsioonis märgitakse selgelt:

    a)

    millise lähtevoo puhul kasutatakse arvutuspõhist standardmeetodit ja millise puhul massibilansi meetodit, sealhulgas esitatakse käesoleva lisa punktis B.3.4 märgitud iga asjakohase parameetri kindlaksmääramise üksikasjalik kirjeldus;

    b)

    millise heiteallika puhul kasutatakse mõõtmispõhist metoodikat, sealhulgas esitatakse käesoleva lisa punktis B.6 märgitud kõikide asjakohaste osade kirjeldus;

    c)

    käitise sobiva diagrammi ja protsessi kirjelduse abil tõendid selle kohta, et käitise heitkoguste kindlaksmääramisel ei esine topeltarvestust ega andmelünki.

    Käitise heitkogused määratakse kindlaks järgmiselt:

    Formula
    (valem 4)

    kus

    EMInst

    on käitise (otsene) heitkogus, CO2 ekvivalenttonnides;

    EMcalc,i

    on lähtevoo i heitkogus, mis on kindlaks määratud arvutuspõhise metoodika abil, CO2 ekvivalenttonnides;

    EMmeas,j

    on heiteallika j heitkogus, mis on kindlaks määratud mõõtmispõhise metoodika abil, CO2 ekvivalenttonnides ja

    EMother,k

    on muu meetodiga määratud heitkogus, indeks k, CO2 ekvivalenttonnides.

    B.3.   CO2 arvutuspõhise metoodika valemid ja parameetrid

    B.3.1.   Standardmeetod

    Heitkogused arvutatakse iga lähtevoo kohta eraldi järgmiselt.

    B.3.1.1.   Põlemisel tekkiv heide

    Põlemisel tekkiv heide arvutatakse standardmeetodi abil järgmiselt:

    Formula
    (valem 5)

    kus

    Emi

    on heide kütusest i (t CO2);

    EFi

    on kütuse i heitekoefitsient (t CO2/TJ);

    ADi

    on kütuse i tegevusandmed (TJ), mis arvutatakse valemiga:

    Formula
    ; (valem 6)

    FQi

    on kütuse i tarbitud kogus (t või m3);

    NCVi

    on kütuse i alumine kütteväärtus (TJ/t või TJ/m3);

    OFi

    on kütuse i oksüdatsioonikoefitsient (ühikuta), mis arvutatakse valemiga:

    Formula
    ; (valem 7)

    Cash

    on tuhas ja suitsugaasi puhastustolmus sisalduv süsinik ning

    Ctotal

    põletatud kütuses sisalduv kogu süsinik.

    Seiretegevuse vähendamiseks võib alati kasutada konservatiivset eeldust, et OF = 1.

    Kui see toob kaasa suurema täpsuse, võib põlemisel tekkiva heite standardmeetodit muuta järgmiselt:

    a)

    tegevusandmeid väljendatakse kütusekogusena (st t või m3);

    b)

    väärtuse EF ühikuna kasutatakse vastavalt vajadusele t CO2/t kütust või t CO2/m3 kütust ja

    c)

    alumise kütteväärtuse (NCV) võib arvutusest välja jätta. Soovitatav täiustus on esitada aruanne alumise kütteväärtuse kohta, et oleks võimalik järjepidevalt kontrollida ja seirata kogu tootmisprotsessi energiatõhusust.

    Kui kütuse i heitekoefitsient arvutatakse süsinikusisalduse ja alumise kütteväärtuse analüüsi põhjal, kasutatakse järgmist valemit:

    Formula
    (valem 8)

    Kui materjali või kütuse heitekoefitsient (t CO2/t), arvutatakse analüüsitud süsinikusisalduse põhjal, siis kasutatakse järgmist valemit:

    Formula
    (valem 9)

    kus

    f

    on CO2 ja C molaarmasside suhe, f = 3,664 t CO2/t C.

    Kui punktis B.3.3 esitatud kriteeriumid on täidetud, on biomassi heitekoefitsient null ja seda asjaolu võib arvesse võtta segakütuste (st kütused, mis sisaldavad nii fossiil- kui ka biomassikomponente) puhul järgmiselt:

    Formula
    (valem 10)

    kus

    EFpre,i

    on kütuse i esmane heitekoefitsient (st heitekoefitsient eeldusel, et kogu kütus on fossiilne) ja

    BFi

    on kütuse i biomassiosa (ühikuta).

    Fossiilkütuste puhul ja kui biomassiosa ei ole teada, võetakse BFi väärtuseks konservatiivne nullväärtus.

    B.3.1.2.   Protsessiheide

    Protsessiheide arvutatakse standardmeetodi abil järgmiselt:

    Formula
    (valem 11)

    kus

    ADj

    on materjali j tegevusandmed (t materjali kohta);

    EFj

    on materjali j heitekoefitsient (t CO2/t) ja

    Cfj

    on materjali j teisendustegur (ühikuta).

    Seiretegevuse vähendamiseks võib alati kasutada konservatiivset eeldust, et CFj  = 1.

    Segaprotsessi sisendmaterjalide puhul, mis sisaldavad nii anorgaanilisi kui ka orgaanilisi süsinikuvorme, võib käitaja valida, kas

    1.

    määrata segamaterjali summaarne esmane heitekoefitsient, analüüsides süsiniku kogusisaldust (CCj ) ning kasutades teisendustegurit ja vajaduse korral biomassiosa ja selle süsiniku kogusisaldusega seotud alumist kütteväärtust või

    2.

    määrata eraldi orgaanilise ja anorgaanilise aine sisaldus ning käsitleda neid kahe eraldi lähtevoona.

    Võttes arvesse kättesaadavaid tegevusandmete mõõtmissüsteeme ja heitekoefitsiendi kindlaksmääramise meetodeid, valitakse karbonaatide lagunemisel tekkiva heite puhul iga lähtevoo jaoks järgmisest kahest meetodist see meetod, mis annab täpsemad tulemused.

    Meetod A (sisendmaterjalipõhine). Heitekoefitsient, teisendustegur ja tegevusandmed on seotud protsessi sisendmaterjali kogusega. Kasutatakse VIII lisa tabelis 3 esitatud puhaste karbonaatide standardseid heitekoefitsiente, võttes arvesse materjali koostist, mis on kindlaks määratud vastavalt käesoleva lisa punktile B.5.

    Meetod B (toodangupõhine). Heitekoefitsient, teisendustegur ja tegevusandmed on seotud protsessi toodangu kogusega. Kasutatakse VIII lisa tabelis 4 esitatud metallioksiidide standardseid heitekoefitsiente pärast dekarboniseerimist, võttes arvesse asjakohase materjali koostist, mis on kindlaks määratud vastavalt käesoleva lisa punktile B.5.

    Muust kui karbonaatidest tuleneva CO2 protsessiheite puhul tuleb kasutada meetodit A.

    B.3.2.   Massibilansi meetod

    Iga lähtevoo jaoks arvutatakse CO2 kogus iga materjali süsinikusisalduse alusel, eristamata kütuseid ja protsessimaterjale. Süsinikku, mis väljub käitisest toodetes, mitte heitena, võetakse arvesse toodangu lähtevoogudes, mistõttu selle lähtevoo tegevusandmed on negatiivsed.

    Igale lähtevoole vastavad heitkogused arvutatakse valemiga:

    Formula
    (valem 12)

    kus

    ADk

    on materjali k tegevusandmed [t], toodangu puhul on ADk negatiivne;

    f

    on CO2 ja C molaarmasside suhe; f = 3,664 t CO2/t C ja

    CCk

    on materjali k süsinikusisaldus (ühikuta, positiivne).

    Kui kütuse k süsinikusisaldus arvutatakse heitekoefitsiendi (t CO2/TJ) põhjal, siis kasutatakse järgmist valemit:

    Formula
    (valem 13)

    Kui materjali või kütuse k süsinikusisaldus arvutatakse heitekoefitsiendi (t CO2/t) põhjal, siis kasutatakse järgmist valemit:

    Formula
    (valem 14)

    Kui punktis B.3.3 esitatud kriteeriumid on täidetud, võib segakütuste (st kütused, mis sisaldavad nii fossiil- kui ka biomassikomponente) või segamaterjalide puhul biomassiosa arvesse võtta järgmiselt:

    Formula
    (valem 15)

    kus

    CCpre,k

    on kütuse k esmane süsinikusisaldus (st heitekoefitsient eeldusel, et kogu kütus on fossiilne) ja

    BFk

    on kütuse k biomassiosa (ühikuta).

    Fossiilkütuste või materjalide puhul ja kui biomassiosa ei ole teada, võetakse BF väärtuseks konservatiivne nullväärtus. Kui biomassi kasutatakse sisendmaterjali või kütusena ja toodang sisaldab süsinikku, käsitletakse biomassiosa üldises massibilansis konservatiivselt, st biomassiosa kogu toodangu süsinikus ei tohi ületada sisendmaterjalides ja kütustes sisalduvat kogu biomassiosa, välja arvatud juhul, kui käitaja esitab stöhhiomeetrilise (nn seiratava aatomi) meetodi või 14C analüüsi abil saadud tõendid suurema biomassiosa kohta toodangus.

    B.3.3.   Biomassist pärineva heite nullmäära kriteeriumid

    Kui biomassi kasutatakse kütusena põletamiseks, peab see vastama käesoleva punkti kriteeriumidele. Kui põletamiseks kasutatav biomass ei vasta nendele kriteeriumidele, käsitatakse selle süsinikusisaldust fossiilse süsinikuna.

    1.

    Biomass peab vastama direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 kindlaks määratud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele.

    2.

    Erandina eelmise punkti nõuetest peab jäätmetes ja jääkides, välja arvatud põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsamajanduse jäägid, sisalduv või neist toodetud biomass vastama ainult kriteeriumidele, mis on kindlaks määratud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 10. Käesoleva punkti nõudeid kohaldatakse ka jäätmete ja jääkide suhtes, mis on kõigepealt töödeldud tooteks ning seejärel täiendavalt töödeldud kütuseks.

    3.

    Tahketest olmejäätmetest toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia suhtes ei kohaldata direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 10 kindlaks määratud kriteeriume.

    4.

    Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 kindlaks määratud kriteeriume kohaldatakse olenemata biomassi geograafilisest päritolust.

    5.

    Vastavust direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 kindlaks määratud kriteeriumidele hinnatakse kõnealuse direktiivi artikli 30 ja artikli 31 lõike 1 kohaselt.

    B.3.4.   Asjakohased parameetrid

    Käesoleva lisa punktides B.3.1–B.3.3 esitatud valemitega määratakse iga lähtevoo kohta kindlaks järgmised parameetrid.

    1.

    Standardmeetod, põletamine

    Miinimumnõue: kütuse kogus (t või m3), heitekoefitsient (t CO2/t või t CO2/m3).

    Soovitatav täiustus: kütuse kogus (t või m3), alumine kütteväärtus (TJ/t või TJ/m3), heitekoefitsient (t CO2/TJ), oksüdatsioonikoefitsient, biomassiosa, tõendid punkti B.3.3 kriteeriumidele vastavuse kohta.

    2.

    Standardmeetod, protsessiheide

    Miinimumnõue: tegevusandmed (t või m3), heitekoefitsient (t CO2/t või t CO2/m3).

    Soovitatav täiustus: tegevusandmed (t või m3), heitekoefitsient (t CO2/t või t CO2/m3), teisendustegur.

    3.

    Massibilanss

    Miinimumnõue: materjali kogus (t), süsinikusisaldus (t C/t materjali kohta).

    Soovitatav täiustus: materjalikogus (t), süsinikusisaldus (t C/t materjali kohta), alumine kütteväärtus (TJ/t), biomassiosa, tõendid punkti B.3.3 kriteeriumidele vastavuse kohta.

    B.4.   Tegevusandmete nõuded

    B.4.1.   Pidev või partiipõhine mõõtmine

    Kui on vaja kindlaks määrata kütuste või materjalide, sealhulgas kaupade või vahesaaduste kogused aruandeperioodil, võib valida ja seiremetoodika dokumentatsioonis esitada ühe järgmistest meetoditest.

    1.

    Materjali tarbiva või tootva protsessi pidev mõõtmine.

    2.

    Eraldi (partiide kaupa) tarnitud või toodetud koguste summeeritud mõõtmine, võttes arvesse asjakohaseid varude muutusi. Selleks kohaldatakse järgmist:

    a)

    aruandeperioodil tarbitud kütuse või materjali kogus arvutatakse järgmiselt: aruandeperioodil imporditud kütuse või materjali kogusele liidetakse aruandeperioodi alguses laos olnud kütuse või materjali kogus ning lahutatakse eksporditud kütuse või materjali kogus ja aruandeperioodi lõpus laos olnud kütuse või materjali kogus;

    b)

    kaupade või vahesaaduste tootmismahud arvutatakse järgmiselt: aruandeperioodil eksporditud kogusele liidetakse aruandeperioodi lõpus laos oleva toote või materjali kogus ning lahutatakse imporditud kogus ja aruandeperioodi alguses laos olnud toote või materjali kogus. Topeltarvestuse vältimiseks arvatakse tootmisprotsessist pärinevad ja samasse tootmisprotsessi tagasi suunatud tooted tootmismahust maha.

    Kui laovarude kindlaksmääramine otsese mõõtmise teel ei ole tehniliselt teostatav või põhjustab põhjendamatuid kulusid, võib neid koguseid hinnata, võttes aluseks ühe järgmistest:

    1.

    eelmiste aastate andmed, mis on seotud aruandeperioodi asjakohaste tootmismahtudega;

    2.

    dokumenteeritud menetlused ja asjakohased andmed aruandeperioodi auditeeritud finantsaruandes.

    Kui toodete, materjalide või kütuste koguste kindlaksmääramine kogu aruandeperioodiks ei ole tehniliselt teostatav või põhjustab põhjendamatuid kulusid, võib kahe aruandeperioodi eraldamiseks valida järgmise kõige sobivama päeva. Seda tuleb vastavalt võrrelda nõutava aruandeperioodiga. Iga toote, materjali või kütusega seotud kõrvalekalded tuleb selgelt registreerida, et saada aruandeperioodile iseloomulik väärtus, ning neid tuleb järgmise aasta suhtes järjepidevalt arvesse võtta.

    B.4.2.   Käitaja kontroll mõõtesüsteemide üle

    Toodete, materjalide või kütuste koguse kindlaksmääramise eelistatud meetod on, et käitise käitaja kasutab mõõtesüsteeme, mis on tema kontrolli all. Mõõtesüsteeme, mis ei ole käitaja kontrolli all, eriti kui need on materjali või kütuse tarnija kontrolli all, võib kasutada järgmistel juhtudel:

    1.

    käitajal ei ole vastava andmekogumi kindlaksmääramiseks oma mõõtesüsteemi;

    2.

    andmekogumi kindlaksmääramine käitaja mõõtesüsteemi abil ei ole tehniliselt teostatav või põhjustab põhjendamatuid kulusid;

    3.

    käitaja tõendab, et mõõtesüsteem, mis ei ole käitaja kontrolli all, annab usaldusväärsemaid tulemusi ja on vähem vastuvõtlik väärkajastamise riskile.

    Kui kasutatakse mõõtesüsteeme, mis ei ole käitaja kontrolli all, rakendatakse järgmisi andmeallikaid:

    1)

    äripartneri esitatud arvetelt saadud kogused, eeldusel et kahe sõltumatu äripartneri vahel toimub äritehing;

    2)

    mõõtesüsteemide otsesed lugemid.

    B.4.3.   Mõõtesüsteemide nõuded

    Kütuste ja materjalide koguste mõõtmisega seotud mõõtemääramatuse, sealhulgas tegevuskeskkonna mõju ja vajaduse korral varude määramise mõõtemääramatuse täielik teave peab olema kättesaadav. Valida tuleb kohaldatavatele tehnilistele standarditele ja nõuetele vastavad kõige väiksema mõõtemääramatusega mõõtevahendid, mis on kättesaadavad põhjendamatute kuludeta ja sobivad keskkonna jaoks, milles neid kasutatakse. Võimaluse korral tuleb eelistada seadusega ette nähtud metroloogilise kontrolli all olevaid mõõtevahendeid. Sellisel juhul võib seadusega ette nähtud metroloogilist kontrolli käsitlevate siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kasutamisel lubatud piirviga kasutada asjakohase mõõteülesande mõõtemääramatuse väärtusena.

    Kui mõõtevahend tuleb asendada rikke tõttu või seetõttu, et kalibreerimine näitab, et nõuded ei ole enam täidetud, asendatakse see mõõtevahendiga, mis tagab olemasoleva mõõtevahendiga võrreldes sama või parema mõõtemääramatuse taseme.

    B.4.4.   Soovitatav täiustus

    Soovitatav täiustus on saavutada proportsionaalne mõõtemääramatus lähtevoo või heiteallika koguheite suhtes, kusjuures suurima heiteosa mõõtemääramatus on väikseim. Orienteeruvalt, kui heitkogus on suurem kui 500 000 t CO2 aastas, peab mõõtemääramatus kogu aruandeperioodi jooksul, võttes vajaduse korral arvesse varude muutusi, olema 1,5 % või väiksem. Heitkoguste puhul, mis jäävad alla 10 000 t CO2 aastas, on lubatud mõõtemääramatus, mis on suurem kui 7,5 %.

    B.5.   CO2 arvutustegurite nõuded

    B.5.1.   Arvutustegurite kindlaksmääramise meetodid

    Arvutuspõhise metoodika puhul nõutavate arvutustegurite kindlaksmääramiseks võib valida ühe järgmistest meetoditest:

    1.

    standardväärtuste kasutamine;

    2.

    selliste asendusandmete kasutamine, mis põhinevad asjakohase arvutusteguri ja muude mõõtmiseks paremini kättesaadavate omaduste empiirilistel korrelatsioonidel;

    3.

    laborianalüüsidel põhinevate väärtuste kasutamine.

    Arvutustegurid määratakse kindlaks kooskõlas asjaomaste tegevusandmetega seotud aine olekuga, viidates kütuse või materjali olekule, milles kütus või materjal osteti või heidet tekitavas protsessis kasutati, enne kui seda laborianalüüsiks kuivatati või muul moel töödeldi. Kui see põhjustab põhjendamatuid kulusid või kui on võimalik saavutada suuremat täpsust, võib tegevusandmeid ja arvutustegureid järjepidevalt esitada, viidates aine olekule, milles laborianalüüsid tehti.

    B.5.2.   Kohaldatavad standardväärtused

    I tüübi standardväärtused, mida kohaldatakse ainult juhul, kui sama parameetri ja materjali või kütuse kohta ei ole II tüübi standardväärtus kättesaadav, on järgmised.

    I tüübi standardväärtused:

    a)

    VIII lisas esitatud standardkoefitsiendid;

    b)

    uusimates riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevates IPCC suunistes sisalduvad standardkoefitsiendid (1);

    c)

    väärtused, mis põhinevad minevikus tehtud laborianalüüsidel, mis ei ole vanemad kui viis aastat, ja mis on kütusele või materjalile iseloomulikud.

    II tüübi standardväärtused:

    a)

    standardkoefitsiendid, mida käitise asukohariik kasutas oma viimase riikliku inventuuri esitamisel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile;

    b)

    riiklike teadusasutuste, avaliku sektori asutuste, standardiorganisatsioonide, statistikaametite jt avaldatud väärtused, mille eesmärk on eelmises punktis esitatust üksikasjalikum heitearuandlus;

    c)

    kütuse või materjali tarnija kindlaksmääratud ja tagatud väärtused, kui on tõendatud, et tõenäosusega 95 % on süsinikusisalduse usaldusvahemik väiksem kui 1 %;

    d)

    puhta aine süsinikusisalduse stöhhiomeetrilised väärtused ja alumise kütteväärtuse asjakohased ja avaldatud väärtused;

    e)

    väärtused, mis põhinevad minevikus tehtud laborianalüüsidel, mis ei ole vanemad kui kaks aastat, ja mis on kütusele või materjalile iseloomulikud.

    Ajas järjepidevuse tagamiseks, tuleb kõik kasutatavad standardväärtused esitada seiremetoodika dokumentatsioonis ja neid tohib muuta ainult siis, kui on tõendatud, et kasutatud kütuse või materjali puhul on uus väärtus senisest asjakohasem ja iseloomulikum. Kui standardväärtused muutuvad igal aastal, esitatakse seiremetoodika dokumentatsioonis väärtuse asemel selle väärtuse usaldusväärne kohaldatav allikas.

    B.5.3.   Korrelatsiooni leidmine asendusandmete kindlaksmääramiseks

    Süsinikusisalduse või heitekoefitsiendi asendusandmete väärtuse võib tuletada järgmistest parameetritest koos empiirilise korrelatsiooniga, mis määratakse kindlaks vähemalt kord aastas vastavalt käesoleva lisa punktis B.5.4 esitatud laborianalüüside nõuetele järgmiselt:

    a)

    konkreetsete, sealhulgas tavaliselt rafineerimistehastes või terasetööstuses kasutatavate õlide või gaaside mõõdetud tihedus;

    b)

    konkreetsete söetüüpide alumine kütteväärtus.

    Korrelatsioon peab vastama tööstusharu hea tava nõuetele ja seda tohib rakendada ainult asendusandmete nende väärtuste korral, mis on vahemikus, mille jaoks see korrelatsioon on kindlaks määratud.

    B.5.4.   Laborianalüüside nõuded

    Kui toodete, materjalide, kütuste või heitgaasi omaduste (sealhulgas niiskuse, puhtuse, kontsentratsiooni, süsinikusisalduse, biomassiosa, alumise kütteväärtuse, tiheduse) kindlaksmääramiseks või parameetrite korrelatsiooni leidmiseks nõutavate andmete kaudseks kindlaksmääramiseks on vajalikud laborianalüüsid, peavad analüüsid vastama käesoleva punkti nõuetele.

    Kõikide analüüside tulemusi kasutatakse ainult selle tarneperioodi või kütuse- või materjalipartiiga seoses, mille kohta proovid võeti ja mille jaoks need proovid on iseloomulikud. Konkreetse parameetri kindlaksmääramiseks kasutatakse kõigi selle parameetriga seoses tehtud analüüside tulemusi.

    B.5.4.1.   Standardite kasutamine

    Arvutustegurite määramise mis tahes analüüsid, proovivõtmised, kalibreerimised ja valideerimised tehakse vastavatel ISO standarditel põhinevate meetodite abil. Kui sellised standardid ei ole kättesaadavad, peavad meetodid põhinema sobivatel Euroopa või riiklikel standarditel või toetusõiguslikus seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemis kindlaks määratud nõuetel. Kui kohaldatavaid standardeid ei ole avaldatud, võib kasutada sobivate standardite eelnõusid, tööstusharu parima tava suuniseid või muid teaduslikult tõestatud meetodeid, mis piiravad proovivõtmise ja mõõtmise erapoolikust.

    B.5.4.2.   Proovivõtukava ja analüüside miinimumsageduse soovitused

    Kasutatakse käesoleva lisa tabelis 1 loetletud asjakohaste kütuste ja materjalide analüüside miinimumsagedust. Muud analüüsisagedust võib kasutada järgmistel juhtudel:

    a)

    kui tabel ei sisalda kohaldatavat miinimumsagedust;

    b)

    kui toetusõiguslikus seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemis on sama tüüpi materjali või kütuse puhul ette nähtud muu analüüside miinimumsagedus;

    c)

    kui käesoleva lisa tabelis 1 esitatud miinimumsagedus põhjustab põhjendamatuid kulusid;

    d)

    kui on võimalik tõendada, et varasemate andmete (sealhulgas vastavate kütuste või materjalide kohta praegusele aruandeperioodile vahetult eelneval aruandeperioodil saadud analüütiliste väärtuste) alusel ei ole vastava kütuse või materjali analüütiliste väärtuste mis tahes muutus suurem kui 1/3 mõõtemääramatuse väärtusest, mis kehtib asjakohase kütuse või materjali tegevusandmete kindlaksmääramisel.

    Kui käitis tegutseb ainult osa aastast või kui kütuseid või materjale tarnitakse partiidena, mida tarbitakse rohkem kui ühe aruandeperioodi jooksul, võib valida asjakohasema analüüsigraafiku, tingimusel et selle tulemuseks on eelmise lõigu viimases punktis kirjeldatuga võrreldav mõõtemääramatus.

    Tabel 1

    Analüüside miinimumsagedus

    Kütus/materjal

    Analüüside miinimumsagedus

    Maagaas

    Vähemalt kord nädalas

    Muud gaasid, eelkõige sünteesigaas ja protsessigaasid (rafineerimistehaste gaaside segu, koksiahjugaas, kõrgahjugaas, konverterigaas, nafta- ja gaasiväljagaas)

    Vähemalt kord päevas eri kellaaegadel, asjakohaseid menetlusi kasutades

    Kütteõlid (näiteks kerge, keskmine, raske kütteõli, bituumen)

    Iga 20 000 tonni kohta või vähemalt kuus korda aastas

    Süsi, koksisüsi, koks, naftakoks, turvas

    Iga 20 000 tonni kütuse/materjali kohta või vähemalt kuus korda aastas

    Muud kütused

    Iga 10 000 tonni kütuse kohta või vähemalt neli korda aastas

    Töötlemata tahked jäätmed (puhas fossiilne või biomassi ja fossiilse segu)

    Iga 5 000 tonni jäätmete kohta või vähemalt neli korda aastas

    Vedelad jäätmed, eeltöödeldud tahked jäätmed

    Iga 10 000 tonni jäätmete kohta või vähemalt neli korda aastas

    Karbonaatsed mineraalid (sealhulgas lubjakivi ja dolomiit)

    Iga 50 000 tonni materjali kohta või vähemalt neli korda aastas

    Savi ja põlevkivi

    Iga 50 000 tonnile CO2 heitele vastava materjalikoguse kohta või vähemalt neli korda aastas

    Muud materjalid (tooraine, vahesaadused ja lõpptooted)

    Olenevalt materjali tüübist ja varieerumisest iga 50 000 tonnile CO2 heitele vastava materjalikoguse kohta või vähemalt neli korda aastas

    Proovid peavad olema iseloomulikud kogu partiile või tarneperioodile, mille jaoks need on võetud. Representatiivsuse tagamiseks tuleb arvesse võtta materjali heterogeensust, samuti kõiki muid asjakohaseid aspekte, nagu kasutatavad proovivõtuseadmed, võimalik fraktsioonide eraldamine või osakeste suuruste lokaalne jaotus, proovide stabiilsus jne. Proovivõtumeetod esitatakse seiremetoodika dokumentatsioonis.

    Soovitatav täiustus on kohaldatavaid standardeid järgides iga asjakohase kütuse või materjali puhul kasutada spetsiaalset proovivõtukava, mis sisaldab asjakohast teavet proovide ettevalmistamise metoodika kohta, sealhulgas teavet kohustuste, asukohtade, sageduste ja koguste ning proovide säilitamise ja transportimise metoodika kohta.

    B.5.4.3.   Soovitused laboritele

    Arvutustegurite kindlaksmääramiseks kasutatavaid analüüse tegevaid laboreid akrediteeritakse asjakohaste analüüsimeetodite jaoks standardi ISO/IEC 17025 kohaselt. Akrediteerimata laboreid võib arvutustegurite kindlaksmääramiseks kasutada ainult juhul, kui on tõendatud, et juurdepääs akrediteeritud laboritele ei ole tehniliselt teostatav või põhjustab põhjendamatuid kulusid ning akrediteerimata labor on piisavalt pädev. Laborit peetakse piisavalt pädevaks, kui see vastab kõigile järgmistele nõuetele:

    1.

    on käitajast majanduslikult sõltumatu või vähemalt organisatsiooniliselt kaitstud käitise juhtkonna mõju eest;

    2.

    kohaldab nõutud analüüside kohta kehtivaid standardeid;

    3.

    selle töötajad on neile määratud konkreetsete ülesannete täitmiseks pädevad;

    4.

    haldab nõuetekohaselt proovide võtmist ja ettevalmistamist, sealhulgas proovide tervikluse kontrollimist;

    5.

    tagab regulaarselt kalibreerimis-, proovivõtmis- ja analüüsimeetodite kvaliteedi, kasutades sobivaid meetodeid, sealhulgas osaleb regulaarselt pädevuskontrollikavades, rakendab sertifitseeritud võrdlusmaterjalide suhtes analüüsimeetodeid või teeb võrdlusi akrediteeritud laboriga;

    6.

    haldab seadmeid asjakohaselt, sealhulgas rakendab ja järgib seadmete kalibreerimise, seadistamise, hoolduse ja remondi menetlusi ning dokumenteerib neid tegevusi.

    B.5.5.   Arvutustegurite kindlaksmääramise soovitatavad meetodid

    Soovitatav täiustus on standardväärtuste rakendamine ainult väikestele heitkogustele vastavate lähtevoogude puhul ning laborianalüüside tegemine kõigi suurte lähtevoogude puhul. Järgmises loetelus on kohaldatavad meetodid esitatud andmekvaliteedi suurenemise järjekorras:

    1.

    I tüübi standardväärtused;

    2.

    II tüübi standardväärtused;

    3.

    korrelatsioonid asendusandmete kindlaksmääramiseks;

    4.

    analüüsid, mille tegemine ei ole käitaja kontrolli all (näiteks kütuse või materjali tarnija tehtud analüüsid) või ostudokumentides sisalduvad andmed, ilma täiendava infota kasutatud meetodite kohta;

    5.

    analüüsid, mis on tehtud akrediteeritud laboris lihtsustatud proovivõtumeetodiga või akrediteerimata laboris;

    6.

    analüüsid, mis on tehtud akrediteeritud laboris proovivõtmise hea tava kohaselt.

    B.6.   MÕÕTMISPÕHISE METOODIKA NÕUDED CO2 JA N2O PUHUL

    B.6.1.   Üldnõuded

    Mõõtmispõhine metoodika nõuab heitkoguste pideva mõõtmise süsteemi kasutamist sobivas mõõtmispunktis.

    N2O heite seireks on kohustuslik kasutada mõõtmispõhist metoodikat. CO2 puhul kasutatakse seda ainult siis, kui on tõendatud, et see tagab täpsemad andmed kui arvutuspõhine metoodika. Kohaldatakse mõõtesüsteemide mõõtemääramatuse nõudeid vastavalt käesoleva lisa punktile B.4.3.

    CO heidet atmosfääri võetakse arvesse molaarselt võrdväärse CO2 kogusena.

    Kui ühes käitises on mitu heiteallikat, mida ei saa mõõta ühe heiteallikana, siis mõõdab käitaja nimetatud heiteallikate heitkogused eraldi ja liidab tulemused kõnealuse gaasi koguheite saamiseks aruandeperioodi jooksul.

    B.6.2.   Meetod ja arvutamine

    B.6.2.1.   Aruandeperioodi heitkogused (aastased heitkogused)

    Heiteallika koguheite arvutamiseks aruandeperioodil summeeritakse aruandeperioodi kõik mõõdetud kasvuhoonegaaside sisalduse tunniväärtused, mida on korrutatud suitsugaasivoo tunniväärtustega (tunniväärtuseks loetakse vastava töötunni üksikute mõõtmistulemuste keskmist), kasutades valemit:

    Formula
    (valem 16)

    kus

    GHG Emtotal

    on kasvuhoonegaasi summaarne aastaheide tonnides;

    GHG conchourly, i

    on kasvuhoonegaasi heite tunnikontsentratsioon (g/Nm3) suitsugaasivoos, mõõdetuna töö ajal ühe tunni või lühema võrdlusperioodi i vältel;

    Vhourly, i

    on suitsugaasi ruumala (Nm3) tunni või lühema võrdlusperioodi i vältel, arvutatuna võrdlusperioodi vooluhulkade summana ja

    HoursOp

    on tundide (või lühemate võrdlusperioodide) koguarv, mille vältel kohaldatakse mõõtmispõhist metoodikat, sealhulgas tunnid, mille kohta on andmed asendatud käesoleva lisa punkti B.6.2.6kohaselt.

    Indeks i tähistab konkreetset töötundi (või võrdlusperioodi).

    Iga mõõdetud parameetri tunnikeskmised väärtused arvutatakse enne edasist töötlemist, kasutades kõiki konkreetse tunni kohta kättesaadavaid andmepunkte. Kui andmeid lühemate võrdlusperioodide kohta on võimalik saada ilma lisakuludeta, kasutatakse neid perioode aastaheite kindlaksmääramiseks.

    B.6.2.2.   Kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni kindlaksmääramine

    Vaadeldava kasvuhoonegaasi kontsentratsioon suitsugaasis määratakse kindlaks pideva mõõtmise teel iseloomulikus punktis ühel järgmistest viisidest:

    kasvuhoonegaasi kontsentratsiooni vahetu mõõtmine;

    kaudne mõõtmine: suure kontsentratsiooni korral suitsugaasis võib kasvuhoonegaasi kontsentratsiooni arvutada kontsentratsiooni kaudse mõõtmise abil (võttes arvesse gaasivoo kõigi muude komponentide i kontsentratsiooni mõõdetud väärtusi) järgmise valemiga:

    Formula
    (valem 17)

    kus

    conci

    on gaasikomponendi i kontsentratsioon.

    B.6.2.3.   CO2 heide biomassist

    Kui see on asjakohane, võib CO2 mistahes heitkoguse, mis pärineb käesoleva lisa punktis B.3.3 esitatud kriteeriumidele vastavast biomassist, lahutada CO2 mõõdetud koguheitest, kui biomassi CO2 heitkoguse puhul kasutatakse ühte järgmistest meetoditest:

    1.

    arvutuspõhine metoodika, sealhulgas metoodika, mille puhul kasutatakse analüüse ja proovide võtmist vastavalt standardile ISO 13833 Stationary source emissions – Determination of the ratio of biomass (biogenic) and fossil-derived carbon dioxide – Radiocarbon sampling and determination (Paiksete saasteallikate heited. Biomassisüsiniku (biogeense süsiniku) ja fossiilse süsiniku osakaalu määramine. Radiosüsinikul põhinev proovivõtmine ja määramine);

    2.

    muu meetod, mis põhineb asjakohasel standardil, sealhulgas standardil ISO 18466 Stationary source emissions – Determination of the biogenic fraction in CO2 in stack gas using the balance method (Paiksete saasteallikate heited. CO2 biogeense osa määramine heitgaasis bilansimeetodi abil);

    3.

    muu meetod, mis on lubatud toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemiga.

    B.6.2.4.   CO2 ekvivalentheide N2O-st

    Kõikidest heiteallikatest pärit aastane N2O koguheide, mida mõõdetakse tonnides kolme kümnendkoha täpsusega, arvutatakse N2O mõõtmiste puhul ümber aastaseks ümardatud CO2 ekvivalentheiteks tonnides, kasutades VIII lisas esitatud globaalse soojendamise potentsiaali väärtusi ja järgmist valemit:

    CO2e (t) = N2Oannual(t) × GWPN2O (valem 18)

    kus

    N2Oannual

    on aastane N2O koguheide, mis on arvutatud vastavalt käesoleva lisa punktile B.6.2.1.

    B.6.2.5.   Suitsugaasi vooluhulga kindlaksmääramine

    Suitsugaasi vooluhulga võib kindlaks määrata ühega järgmistest meetoditest:

    arvutamine asjakohase massibilansi alusel, võttes arvesse kõiki olulisi parameetreid nii sisendi poolel (sealhulgas CO2 heite puhul vähemalt sisendmaterjali hulka, siseneva õhu voogu ja protsessi kasutegurit) kui ka väljundi poolel (sealhulgas vähemalt toodangut, hapniku- (O2), vääveldioksiidi- (SO2) ja lämmastikoksiidide (NOx) kontsentratsiooni);

    kindlaksmääramine vooluhulga pideva mõõtmisega kontrollpunktis.

    B.6.2.6.   Mõõtmislünkade käsitlemine

    Kui parameetri pideva mõõtmise seade on tunni või võrdlusperioodi mingi osa vältel kontrolli alt väljas või lubatud vahemikust väljas või ei ole olnud töökorras, arvutatakse tunni keskmine väärtus proportsionaalselt selle konkreetse tunni või lühema võrdlusperioodi ülejäänud andmepunktidega, tingimusel et vähemalt 80 % parameetri andmepunktide maksimumarvust on saadaval.

    Kui saadaval on vähem kui 80 % parameetri andmepunktide maksimumarvust, kasutatakse järgmisi meetodeid.

    Otseselt kontsentratsioonina mõõdetud parameetri puhul kasutatakse asendusväärtust, mis on keskmise kontsentratsiooni ja selle keskmisega seotud standardhälbe kahekordse väärtuse summana saadud järgmise valemiga:

    Formula
    (valem 19)

    kus

    Formula

    on konkreetse parameetri kontsentratsiooni aritmeetiline keskmine kogu aruandeperioodi jooksul või, kui erijuhtumi korral on tekkinud andmete kadu, eriolukorda peegeldava asjakohase ajavahemiku jooksul ja

    σ c

    on konkreetse parameetri kontsentratsiooni standardhälbe parim hinnanguline väärtus kogu aruandeperioodi jooksul või, kui erijuhtumi korral on tekkinud andmete kadu, eriolukorda peegeldava asjakohase ajavahemiku jooksul.

    Kui aruandeperioodi ei saa oluliste tehniliste muudatuste tõttu käitises selliste asendusväärtuste kindlaksmääramiseks kohaldada, valitakse keskmise ja standardhälbe määramiseks muu piisavalt iseloomulik ajavahemik, mille kestus on võimaluse korral vähemalt kuus kuud.

    Muu parameetri kui kontsentratsiooni puhul määratakse asendusväärtused sobiva massibilansi mudeli või protsessi energiabilansi abil. Selle mudeli valideerimiseks kasutatakse mõõtmispõhise metoodika ülejäänud mõõdetavaid parameetreid ja tavaliste töötingimuste andmeid, võttes arvesse andmelüngaga sama pikka ajavahemikku.

    B.6.3.   Kvaliteedinõuded

    Kõikide mõõtmiste tegemisel kasutatakse meetodeid, mille aluseks on järgmised standardid:

    1.

    ISO 20181:2023 Stationary source emissions – Quality assurance of automated measuring systems (Paiksete saasteallikate heited. Automaatsete mõõtesüsteemide kvaliteedi tagamine);

    2.

    ISO 14164:1999 Stationary source emissions – Determination of volume flow of gasflows in ducts – Automated method (Paiksete saasteallikate heited. Gaasi mahtvooluhulga määramine kanalites. Automaatmeetod);

    3.

    ISO 14385-1:2014 Stationary source emissions — Greenhouse gases — Part 1: Calibration of automated measuring systems (Paiksete saasteallikate heited. Kasvuhoonegaasid. Osa 1: Automaatsete mõõtesüsteemide kalibreerimine);

    4.

    ISO 14385-2:2014 Stationary source emissions — Greenhouse gases — Part 2: Ongoing quality control of automated measuring systems (Paiksete saasteallikate heited. Kasvuhoonegaasid. Osa 2: Automaatsete mõõtesüsteemide pidev kvaliteedikontroll);

    5.

    muud asjakohased ISO standardid, eelkõige ISO 16911–2 (Stationary source emissions – Manual and automatic determination of velocity and volume flow rate in ducts (Paiksete saasteallikate heited. Gaasi kiiruse ja mahtkulu manuaalne ja automaatne määramine gaasikäikudes).

    Kui kohaldatavaid standardeid ei ole avaldatud, siis kasutatakse asjakohaste standardite eelnõusid, tööstusharu parima tava suuniseid või muid teaduslikult tõendatud meetodeid, mis piiravad proovivõtmise ja mõõtmise erapoolikust.

    Arvesse tuleb võtta kõiki pideva mõõtmise süsteemi asjakohaseid aspekte, sealhulgas seadme asukohta, kalibreerimist, mõõtmist, kvaliteedi tagamist ja kvaliteedikontrolli.

    Pideva mõõtmise süsteemide jaos mõõtmisi, kalibreerimisi ja asjakohaseid seadmete hindamisi tegevate laborite asjakohaseid analüüsimeetodeid ja kalibreerimistoiminguid akrediteeritakse standardi ISO/IEC 17025 kohaselt. Kui laboril sellist akrediteeringut ei ole, peab olema tagatud piisav pädevus käesoleva lisa punkti B.5.4.3 nõuete kohaselt.

    B.6.4.   Kinnitamine arvutamisega

    Mõõtmispõhise metoodikaga kindlaksmääratud CO2 heitkoguste kinnitamiseks arvutatakse iga kõnealuse kasvuhoonegaasi aastased heitkogused samade heiteallikate ja lähtevoogude korral. Selleks võib vajaduse korral lihtsustada käesoleva lisa punktides B.4–B.6 esitatud nõudeid.

    B.6.5.   Heitkoguste pideva mõõtmise miinimumnõuded

    Miinimumnõudena tuleb saavutada heiteallika kasvuhoonegaaside heite mõõtemääramatus 7,5 % kogu aruandeperioodi jooksul. Väikeste heiteallikate või erandlike asjaolude korral võib mõõtemääramatus olla 10 %. Soovitatav täiustus on saavutada vähemalt 2,5 % mõõtemääramatus heiteallikate puhul, mis tekitavad aruandeperioodil rohkem kui 100 000 fossiilse CO2 ekvivalenttonni.

    B.7.   PERFLUOROSÜSINIKU HEITE KINDLAKSMÄÄRAMISE NÕUDED

    Seire hõlmab perfluorosüsinike heidet, mis tuleneb anoodiefektist, sealhulgas perfluorosüsinike kontrollimatut heidet. Heitkogused, mis ei tulene anoodiefektist, määratakse kindlaks hindamismeetodite alusel tööstusharu hea tava, eelkõige Rahvusvahelise Alumiiniumiinstituudi suuniste kohaselt.

    Perfluorosüsinike (PFC) heitkogused arvutatakse heitkoguste põhjal, mida saab mõõta kanalis või korstnas (heite punktallikas), ning kontrollimatu heite põhjal, kasutades kanali kogumistõhusust:

    PFC heitkogus (kokku) = PFC heitkogus (kanal)/kogumistõhusus(valem 20)

    Kogumistõhusust mõõdetakse siis, kui määratakse kindlaks käitisepõhised heitekoefitsiendid.

    CF4 ja C2F6 heide kanali või korstna kaudu arvutatakse ühega järgmistest meetoditest:

    1.

    meetod A, mille puhul salvestatakse anoodiefekti kestus minutites elektrolüüsipäeva kohta;

    2.

    meetod B, mille puhul salvestatakse anoodiefekti ülepinge.

    B.7.1.   Arvutusmeetod A. Tõusumeetod

    Perfluorosüsinike heitkogused määratakse kindlaks järgmiste valemitega:

    CF4 emissions (t) = AEM × (SEFCF4/1 000) × PrAl (valem 21)

    C2F6 heitkogus (t) = CF4 heitkogus × FC2F6 (valem 22)

    kus

    AEM

    on anoodiefekti kestus minutites elektrolüüsipäeva kohta;

    SEFCF4

    on tõusu heitekoefitsient ((kg CF4 toodetud alumiiniumi tonni kohta)/(anoodiefekti kestus minutites elektrolüüsipäeva kohta)). Kui kasutatakse eri tüüpi elektrolüüsivanne, võib vajaduse korral kohaldada erinevaid tõusu heitekoefitsiente;

    PrAl

    on esmase alumiiniumi toodang tonnides aruandeperioodil ja

    FC2F6

    on C2F6 massiosa (t C2F6/t CF4).

    Anoodiefekti kestus minutites elektrolüüsipäeva kohta arvutatakse anoodiefektide sageduse (anoodiefektide arv elektrolüüsipäevas) ja anoodiefektide keskmise kestuse (anoodiefekti kestus minutites esinemiskorra kohta) korrutisena:

    AEM = sagedus × keskmine kestus(valem 23)

    Heitekoefitsient: CF4 heitekoefitsient (tõusu heitekoefitsient SEFCF4) arvutatakse toodetud alumiiniumi tonni CF4 heitkoguse (kg) ja anoodiefekti kestuse (minutites elektrolüüsipäeva kohta) jagatisena. C2F6 heitekoefitsient (FC2F6 massiosa) väljendab C2F6 heitkogust (kg), mis on proportsionaalne CF4 heitkogusega (kg).

    Miinimumnõue: kasutatakse käesoleva lisa tabelis 2 esitatud tehnoloogiapõhiseid heitekoefitsiente.

    Soovitatav täiustus: käitisepõhised heitekoefitsiendid CF4 ja C2F6 jaoks määratakse kindlaks pideva või vahelduva kohapealse mõõtmise teel. Need heitekoefitsiendid määratakse kindlaks tööstusharu hea tava, eelkõige Rahvusvahelise Alumiiniumiinstituudi uusimate suuniste kohaselt. Heitekoefitsient võtab arvesse ka heitkoguseid, mis ei tulene anoodiefektist. Iga heitekoefitsient määratakse kindlaks maksimaalse lubatud mõõtemääramatusega ± 15 %. Heitekoefitsiendid määratakse kindlaks vähemalt iga kolme aasta tagant või vajaduse korral sagedamini, kui käitises on toimunud olulisi muutusi. Olulised muutused tähendavad anoodiefekti kestuse jaotuse muutumist või muutust kontrolli algoritmis, mis mõjutab anoodiefektide tüüpide segu või anoodiefektide tavapärase lõppemise olemust.

    Tabel 2

    Tõusumeetodi tegevusandmetega seotud tehnoloogiapõhised heitekoefitsiendid

    Tehnoloogia

    CF4 heitekoefitsient (SEFCF4)

    (kg CF4/t Al)/(anoodiefekt min/elektrolüüsipäev)

    C2F6 (FC2F6) heitekoefitsient

    t C2F6/t CF4

    Varasem kuumtöödeldud anoodide ja punktetteandega (PFPB L)

    0,122

    0,097

    Praegune kuumtöödeldud anoodide ja punktetteandega (PFPB M)

    0,104

    0,057

    Praegune kuumtöödeldud anoodide ja punktetteandega ilma täielikult automatiseeritud anoodiefekt-sekkumisstrateegiata perfluorosüsinike heite jaoks (PFPB MW)

     (*1)

     (*1)

    Eelnevalt kuumtöödeldud anoodide ja kesktoitega (CWPB)

    0,143

    0,121

    Eelnevalt kuumtöödeldud anoodide ja külgtoitega (SWPB)

    0,233

    0,280

    Søderbergi vann vertikaalsete kontaktpoltidega (VSS)

    0,058

    0,086

    Søderbergi vann horisontaalsete kontaktpoltidega (HSS)

    0,165

    0,077

    B.7.2.   Arvutusmeetod B. Ülepingemeetod

    Ülepingemeetodi puhul kasutatakse järgmisi valemeid:

    Cf4 heitkogus (t) = OVC × (AEO/CE) × PrAl × 0,001(valem 24)

    C2F6 heitkogus (t) = CF4 heitkogus × FC2F6 (valem 25)

    kus

    OVC

    on ülepingekoefitsient (edaspidi „heitekoefitsient“) kilogrammides CF4 ühe tonni toodetud alumiiniumi kohta iga mV ülepinge kohta;

    AEO

    on anoodiefekti ülepinge (mV) elektrolüüsivanni kohta, selle arvutamiseks jagatakse avaldise (aeg × sihtpingest kõrgem pinge) integraal andmete kogumise kestusega;

    CE

    on alumiiniumist tootmise keskmine vooluefektiivsus (%);

    PRAl

    on esmase alumiiniumi aastatoodang tonnides ja

    FC2F6

    on C2F6 massiosa (t C2F6/t CF4);

    AEO/CE (anoodiefekti ülepinge/vooluefektiivsus) arvutatakse ajaga integreeritud keskmine anoodiefekti ülepingena (mV) keskmise vooluefektiivsuse kohta (%).

    Miinimumnõue: kasutatakse käesoleva lisa tabelis 3 esitatud tehnoloogiapõhiseid heitekoefitsiente.

    Soovitatav täiustus: käitisepõhised heitekoefitsiendid CF4 ((kg CF4/t Al)/(mV)) ja C2F6 (t C2F6/t CF4) jaoks määratakse kindlaks pideva või vahelduva kohapealse mõõtmise teel. Need heitekoefitsiendid määratakse kindlaks tööstusharu hea tava, eelkõige Rahvusvahelise Alumiiniumiinstituudi uusimate suuniste kohaselt. Iga heitekoefitsient määratakse kindlaks maksimaalse lubatud mõõtemääramatusega ± 15 %. Heitekoefitsiendid määratakse kindlaks vähemalt iga kolme aasta tagant või vajaduse korral sagedamini, kui käitises on toimunud olulisi muutusi. Olulised muutused tähendavad anoodiefekti kestuse jaotuse muutumist või muutust kontrolli algoritmis, mis mõjutab anoodiefektide tüüpide segu või anoodiefektide tavapärase lõppemise olemust.

    Tabel 3

    Ülepinge tegevusandmetega seotud tehnoloogiapõhised heitekoefitsiendid

    Tehnoloogia

    CF4 heitekoefitsient

    (kg CF4/t Al)/mV

    C2F6 heitekoefitsient

    t C2F6/t CF4

    Eelnevalt kuumtöödeldud anoodide ja kesktoitega (CWPB)

    1,16

    0,121

    Eelnevalt kuumtöödeldud anoodide ja külgtoitega (SWPB)

    3,65

    0,252

    B.7.3.   CO2 ekvivalentheite kindlaksmääramine

    CO2 ekvivalentheide arvutatakse CF4 ja C2F6 heite põhjal VIII lisas esitatud globaalse soojendamise potentsiaali kasutades järgmiselt.

    PFC heide (t CO2e) = CF4 heide (t) × GWPCF4 + C2F6 heide (t) × GWPC2F6(valem 26)

    B.8.   CO2 käitistevahelise ülekandmise nõuded

    B.8.1.   CO2 sisaldus gaasides („oma-CO2 “)

    Käitisesse üle kantud oma-CO2, sealhulgas maagaasis, heitgaasis (sealhulgas kõrgahju- või koksiahjugaasis) või protsessi sisendmaterjalides (sealhulgas sünteesigaasis) sisalduv oma-CO2 arvatakse selle lähtevoo heitekoefitsiendi hulka.

    Kui oma-CO2 kantakse lähtevoo osana käitisest üle teise käitisse, ei loeta seda ülekandva käitise heiteks. Kui oma-CO2 eraldub heitena (näiteks väljalaskmisel või tõrvikpõletamisel) või kantakse üle üksusele, kes ei seira heitkoguseid käesoleva määruse või toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi raames, loetakse see heiteks käitisest, millest see pärineb.

    B.8.2.   Säilitatud või kasutatud CO2 mahaarvamise toetusõiguslikkus

    Fossiilsest süsinikust, põlemisest või protsessiheiteid tekitavast protsessist pärinevat või muust käitisest imporditud CO2, sealhulgas oma-CO2 kujul, võib pidada heitevabaks järgmistel juhtudel.

    1.

    Kui CO2 kasutatakse käitises või viiakse käitisest üle mis tahes järgmisse kohta:

    a)

    CO2 kogumise eesmärgil käitisesse, kes seirab heitkoguseid käesoleva määruse või toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi kohaselt;

    b)

    CO2 pikaajalise geoloogilise säilitamise eesmärgil käitisesse või transpordivõrku, mis seirab heitkoguseid käesoleva määruse või toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi kohaselt;

    c)

    pikaajalise geoloogilise säilitamise eesmärgil säilitamiskohta, mis seirab heitkoguseid käesoleva määruse või toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi kohaselt.

    2.

    Kui CO2 kasutatakse käitises või kantakse käitisest üle üksusele, mis seirab heitkoguseid käesoleva määruse või toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi kohaselt, selliste toodete tootmiseks, milles CO2-s sisalduv süsinik on püsivalt keemiliselt seotud, nii et see ei satu atmosfääri tavakasutamise ega pärast toote olelusringi lõppu toimuva mis tahes tavapärase tegevuse käigus, nagu on määratletud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 3b kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis.

    Punktis 1 või 2 nimetatud eesmärgil teise käitisse üle kantud CO2 võib lugeda heitevabaks ainult selles ulatuses, kui CO2 säilitamiskohas või seda kasutavas käitises, kaasa arvatud kõikide veoettevõtjate juures, on kogu järelevalveahela ulatuses tõendatud tegelikult säilitamiseks või keemiliselt stabiilsete toodete tootmiseks kasutatud CO2 osa võrreldes päritolukäitisest üle kantud CO2 üldkogusega.

    Kui CO2 kasutatakse punktides 1 või 2 osutatud eesmärgil samas käitises, kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2018/2066 IV lisa punktides 21–23 esitatud seiremeetodeid.

    B.8.3.   CO2 ülekandmise seire nõuded

    Vastuvõtva käitise või üksuse vastutava isiku nimi ja kontaktandmed peavad olema selgelt esitatud seiremetoodika dokumentatsioonis. CO2 kogus, mida ei loeta heiteks, esitatakse IV lisa kohases teatises.

    Selle käitise või üksuse vastutava isiku nimi ja kontaktandmed, kellelt CO2 saadi, peavad olema selgelt esitatud seiremetoodika dokumentatsioonis. Saadud CO2 kogus esitatakse IV lisa kohases teatises.

    Ühest käitisest teise üle kantud CO2 koguse kindlaksmääramiseks kasutatakse mõõtmispõhist metoodikat. Toodetes püsivalt keemiliselt seotud CO2 koguse kindlaksmääramiseks kasutatakse arvutuspõhist metoodikat, eelistatavalt massibilanssi meetodit. Rakendatud keemilised reaktsioonid ja kõik asjakohased stöhhiomeetrilised koefitsiendid esitatakse seiremetoodika dokumentatsioonis.

    B.9.   Sektoripõhised nõuded

    B.9.1.   Täiendavad nõuded põletusseadmete kohta

    Põlemisel tekkiv heide hõlmab kõiki CO2 heiteid, mis tekivad süsinikku sisaldavate kütuste, sealhulgas jäätmete, põletamisel, sõltumata mis tahes muust selliste heidete või kütuste liigitusest. Kui ei ole selge, kas materjal on kütus või protsessi sisendmaterjal (näiteks metallimaakide redutseerimiseks), seiratakse sellest materjalist tulenevat heidet nagu põlemisel tekkivat heidet. Arvesse tuleb võtta kõiki paikseid põletusseadmeid, sealhulgas katlaid, põleteid, turbiine, soojendeid, kõrgahjusid, jäätmepõletamise seadmeid, kaltsineerimisahjusid, põletusahjusid, ahjusid, kuivateid, mootoreid, kütuseelemente, keemilise silmuspõletamise seadmeid, tõrvikpõletamise seadmeid, termilise või katalüütilise järelpõletamise seadmeid.

    Peale selle peab seire hõlmama suitsugaasi puhastamisel tekkivat CO2 protsessiheidet, eelkõige CO2 heidet väävlitustamiseks ja samalaadseks puhastamiseks ettenähtud lubjakivist või muudest karbonaatidest, ning NOx-i püüdurites kasutatavast karbamiidist.

    B.9.1.1.   Väävlitustamine ja happelise gaasi muu puhastamine

    Suitsugaasivoo happelise gaasi puhastamiseks kasutatavatest karbonaatidest tulenev CO2 protsessiheide arvutatakse tarbitud karbonaadi põhjal (meetod A). Väävlitustamise korral võib arvutus põhineda ka toodetud kipsi kogusel (meetod B). Viimasel juhul on heitekoefitsient kuiva kipsi (CaSO4×2H2O) ja CO2 heite stöhhiomeetriline suhe: 0,2558 tonni CO2 ühe tonni kipsi kohta.

    B.9.1.2.   NOx-i püüdur

    Kui NOx-i püüduris kasutatakse redutseerijana karbamiidi, arvutatakse selle kasutamisest tulenev CO2 protsessiheide meetodi A abil, kasutades stöhhiomeetrilisel suhtel põhinevat heitekoefitsienti 0,7328 tonni CO2 ühe tonni karbamiidi kohta.

    B.9.1.3.   Tõrvikpõletamise seire

    Tõrvikpõletamisest tuleneva heite arvutamisel võetakse arvesse nii tavapärasest kui ka tegevuse käigus toimuvast tõrvikpõletamisest (väljalülitamine, käivitamine ja seiskamine ning ohuolukorras seiskamine) tulenevat heidet. Põletigaasis sisalduv oma-CO2 tuleb lisada.

    Kui täpsem seire ei ole tehniliselt teostatav või põhjustab põhjendamatuid kulusid, kasutatakse põletigaasi konservatiivse asendajana kasutatava puhta etaani põletamisest tuletatud võrdlus-heitekoefitsienti 0,00393 t CO2/Nm3.

    Soovitatav täiustus on määrata kindlaks käitisepõhised heitekoefitsiendid, mis on tuletatud põletivoo molekulmassi hinnangulisest väärtusest, kasutades tööstusharu standardmudelitel põhinevat protsessi modelleerimist. Võttes arvesse iga lisanduva voo suhtelist osakaalu ja molekulmassi, tuletatakse põletigaasi molekulmassi kaalutud aasta keskmine väärtus.

    Tegevusandmete puhul on lubatud suurem mõõtemääramatus kui muude põletatud kütuste puhul.

    B.9.2.   Täiendavad nõuded klinkri tootmisel tekkiva heite kohta

    B.9.2.1.   Täiendavad nõuded meetodi A kohta (sisendmaterjalipõhine)

    Kui protsessiheite kindlaksmääramiseks kasutatakse meetodit A (põletusahju sisendmaterjali põhine), tuleb kohaldada järgmisi erinõudeid.

    Kui klinkritolm või möödavoolutolm väljub põletusahjusüsteemist, ei loeta sellega seotud toorainekogust protsessi sisendmaterjaliks. Klinkritolmu heitkogus arvutatakse eraldi vastavalt käesoleva lisa punktile B.9.2.3.

    Toorainejahu tervikuna või sisendmaterjale eraldi saab iseloomustada, vältides uuesti kasutatud materjalide või möödavoolumaterjalide topeltarvestust ja väljajätmist. Kui tegevusandmed määratakse toodetud klinkri alusel, siis võib toorainejahu netokoguse määrata sellele käitisele iseloomuliku empiiriliselt määratud toorainejahu/klinkri suhte kaudu. Suhet ajakohastatakse vähemalt üks kord aastas, kohaldades tööstusharu hea tava suuniseid.

    B.9.2.2.   Täiendavad nõuded meetodi B kohta (toodangupõhine)

    Kui protsessiheite määramiseks kasutatakse meetodit B (klinkritoodangu põhine), tuleb kohaldada järgmisi erinõudeid.

    Tegevusandmed määratakse kindlaks aruandeperioodi klinkritoodanguna tonnides ühel järgmistest viisidest:

    klinkri vahetu kaalumise teel;

    tarnitud tsemendi põhjal, tuginedes materjalibilansile, mille puhul võetakse arvesse klinkrisaadetisi, klinkritarneid ja klinkrivarude muutusi, kasutades järgmist valemit:

    Formula
    (valem 27)

    kus

    Cliprod

    on toodetud klinkrikogus tonnides;

    Cemdeliv

    on tsemenditarnete kogus tonnides;

    CemSV

    on tsemendivarude muutus tonnides;

    CCR

    on klinkri ja tsemendi suhe (tonni klinkrit tonni tsemendi kohta);

    Clis

    on tarnitud klinkri kogus tonnides;

    Clid

    on klinkrisaadetiste kogus tonnides ja

    CliSV

    on klinkrivarude muutus tonnides.

    Klinkri ja tsemendi suhe tuletatakse kas eraldi iga tsemenditoote kohta laborianalüüside alusel vastavalt punkti B.5.4 nõuetele või arvutatakse tsemenditarnete ja -varude muutuse ning kõikide tsemendi lisanditena kasutatavate materjalide, sealhulgas möödavoolutolmu ja klinkritolmu, suhtena.

    Heitekoefitsiendi kindlaksmääramise miinimumnõudena kohaldatakse standardväärtust 0,525 tonni CO2 ühe tonni klinkri kohta.

    B.9.2.3.   Kõrvaldatud tolmuga seotud heide

    CO2 protsessiheide põletusahjusüsteemist väljuvast möödavoolutolmust või klinkritolmust lisatakse heitele korrigeerituna klinkritolmu osalise kaltsineerumise suhtarvu alusel.

    Miinimumnõue: kohaldatakse heitekoefitsienti 0,525 tonni CO2 ühe tonni tolmu kohta.

    Soovitatav täiustus: heitekoefitsient (EF) määratakse vastavalt käesoleva lisa punkti B.5.4 nõuetele kindlaks vähemalt kord aastas järgmise valemiga:

    Formula
    (valem 28)

    kus

    EFCKD

    on osaliselt kaltsineerunud klinkritolmu heitekoefitsient (t CO2/t klinkritolmu);

    EFCli

    on klinkri käitisepõhine heitekoefitsient (t CO2/t klinkrit) ja

    d

    on klinkritolmu kaltsineerumise aste (eraldunud CO2 osakaal (%) kogu karbonaatsest CO2-st toormesegus).

    B.9.3.   Täiendavad nõuded lämmastikhappe tootmisel tekkiva heite kohta

    B.9.3.1.   N2O mõõtmise üldnõuded

    N2O heide määratakse kindlaks mõõtmispõhise metoodika abil. Kui kasutatakse heitkoguste vähendamist, siis mõõdetakse N2O kontsentratsiooni iga heiteallika suitsugaasis iseloomulikus punktis pärast NOx/N2O heitkoguste vähendamise seadmeid. Tuleb rakendada meetodit, mis võimaldab mõõta N2O kontsentratsiooni kõikide heiteallikate korral siis, kui heitkoguste vähendamise seadmeid kasutatakse, ja ka siis, kui neid ei kasutata. Vajaduse korral tuleb kõik mõõtmised teisendada kuiva gaasi iseloomustavateks väärtusteks ja esitada järjepidevalt aruandeid.

    B.9.3.2.   Suitsugaasi vooluhulga kindlaksmääramine

    Suitsugaasi vooluhulga seireks kasutatakse käesoleva lisa punktis B.6.2.5 kindlaks määratud massibilansi meetodit, välja arvatud juhul, kui see ei ole tehniliselt teostatav. Vastasel korral võib kasutada alternatiivset meetodit, sealhulgas mõnda muud massibilansi meetodit, mis põhineb olulistel parameetritel (näiteks ammoniaagi lisamiskoormus), või vooluhulga kindlaksmääramist heitevoolu pideva mõõtmise teel.

    Suitsugaasi vooluhulk arvutatakse valemiga:

    Vflue gas flow [Nm3/h] = Vair × (1 – O2,air)/(1 – O2,flue gas)(valem 29)

    kus

    Vair

    on siseneva õhu koguvooluhulk standardtingimuste korral (Nm3/h);

    O2,air

    on O2 mahuosa kuivas õhus (= 0,2095) ja

    O2,flue gas

    on O2 mahuosa suitsugaasis.

    Vair

    arvutatakse lämmastikhappe tootmisüksusesse siseneva õhu kõigi vooluhulkade, eelkõige siseneva primaar- ja lisaõhu ning vajaduse korral tihendusõhu vooluhulga summana.

    Vajaduse korral tuleb kõik mõõtmised teisendada kuiva gaasi iseloomustavateks väärtusteks ja esitada järjepidevalt aruandeid.

    B.9.3.3.   Hapniku (O2) kontsentratsioonid

    Kui see on vajalik suitsugaasi vooluhulga arvutamiseks vastavalt käesoleva lisa punktile B.9.3.2, mõõdetakse hapnikusisaldust suitsugaasis käesoleva lisa punktis B.6.2.2 kindlaks määratud nõuete kohaselt. Vajaduse korral tuleb kõik mõõtmised teisendada kuiva gaasi iseloomustavateks väärtusteks ja esitada järjepidevalt aruandeid.

    C.   Soojusvood

    C.1.   Mõõdetava soojuse netokoguse kindlaksmääramise nõuded

    C.1.1.   Põhimõtted

    Kõik konkreetsed mõõdetava soojuse kogused osutavad alati selle netokogusele, mis määratakse kindlaks soojusenergiat tarbivasse protsessi või väliskasutajale ülekantava soojusvoo soojusesisaldusena (entalpia), millest on lahutatud tagasivoolu soojusesisaldus.

    Soojussüsteemi kasuteguri leidmisel võetakse arvesse soojusenergia tootmiseks ja jaotamiseks vajalikke soojust tarbivaid protsesse (näiteks õhueemaldus, lisavee ettevalmistamine, regulaarne läbipuhumine) ning seetõttu tuleb neid arvesse võtta kaubaga seonduvas heitkoguses.

    Kui üht ja sama soojuskandjat kasutatakse mitmes järjestikuses protsessis ja kui soojuse tarbimise algtemperatuurid on erinevad, määratakse igas soojusenergiat tarbivas protsessis tarbitava soojusenergia kogus kindlaks eraldi, välja arvatud juhul, kui need protsessid on samade kaupade üldise tootmisprotsessi osad. Soojuskandja uuesti soojendamist järjestikuste soojusenergiat tarbivate protsesside vahel tuleb käsitada soojusenergia täiendava tootmisena.

    Kui soojusenergiat kasutatakse jahutamiseks absorptsioonjahutusprotsessi kaudu, tuleb seda jahutusprotsessi käsitada soojust tarbiva protsessina.

    C.1.2.   Mõõdetava soojuse netokoguse kindlaksmääramise metoodika

    Andmeallikate valimisel energiavoogude kvantifitseerimiseks käesoleva lisa A jao punkti 4 kohaselt võetakse arvesse mõõdetava soojuse netokoguse kindlaksmääramise järgmisi meetodeid.

    C.1.2.1.   Meetod 1. Mõõtmine

    Selle meetodi puhul mõõdetakse kõiki asjakohaseid parameetreid, eelkõige temperatuuri, rõhku ning ülekantava ja tagasivoolava soojuskandja seisundit. Auru puhul näitab soojuskandja seisund küllastatust või ülekuumenemise astet. Peale selle mõõdetakse soojuskandja (maht)vooluhulka. Mõõdetud väärtuste põhjal määratakse sobiva aurutabeli või tarkvara abil kindlaks soojuskandja entalpia ja erimaht.

    Soojuskandja massivooluhulk arvutatakse valemiga:

    Formula
    (valem 30)

    kus

    Formula

    on massivooluhulk (kg/s);

    Formula

    on mahtvooluhulk (m3/s) ja

    v

    on erimaht (m3/kg).

    Ülekantava ja tagasivoolava soojuskandja massivooluhulk loetakse võrdseks, mistõttu arvutatakse soojuse vooluhulk ülekantava ja tagasivoolava soojuskandja entalpia erinevuse abil järgmise valemiga:

    Formula
    (valem 31)

    kus

    Formula

    on soojuse vooluhulk (kJ/s);

    hflow

    on ülekantava soojuskandja entalpia (kJ/kg);

    hreturn

    on tagasivoolava soojuskandja entalpia (kJ/kg) ja

    Formula

    on massivooluhulk (kg/s).

    Kui soojuskandjana kasutatakse auru või kuuma vett ja kondensaati tagasi ei suunata või tagasisuunatud kondensaadi entalpiat ei ole võimalik hinnata, määratakse parameetri hreturn väärtus temperatuuri 90 °C põhjal.

    Kui on teada, et massivooluhulgad ei ole identsed, kohaldatakse järgmist:

    a)

    kui on tõendatud, et tootesse jääb kondensaat (näiteks auru sissepritse protsessis), siis vastavat kondensaadi entalpiat maha ei lahutata;

    b)

    kui on teada, et esineb soojuskandja kadu (näiteks lekke või äravoolu tõttu), lahutatakse vastav hinnanguline massivooluhulk ülekantava soojuskandja massivooluhulgast.

    Aastase netosoojusvoo kindlaksmääramiseks eespool nimetatud andmete põhjal kasutatakse kättesaadavatest mõõteseadmetest ja andmetöötlussüsteemidest olenevalt ühte järgmistest meetoditest:

    a)

    määratakse kindlaks aasta keskmised väärtused parameetrite jaoks, mis mõjutavad üleantava ja tagasivoolava soojuskandja aasta keskmist entalpiat, ja korrutatakse need aastase massivooluhulgaga, kasutades valemit 31;

    b)

    määratakse kindlaks soojusvoo tunniväärtused ja summeeritakse need soojussüsteemi kogu aastase käitamisaja ulatuses. Andmetöötlussüsteemist sõltuvalt võib tunniväärtused asendada muule asjakohasele ajavahemikule vastavate väärtustega.

    C.1.2.2.   Meetod 2. Asendusväärtuse arvutamine mõõdetud kasuteguri alusel

    Mõõdetava soojuse netokogused määratakse kindlaks kütuse sisendkoguse ja soojusenergia tootmisega seotud mõõdetud kasuteguri alusel.

    Formula
    (valem 32)

    Formula
    (valem 33)

    kus

    Q

    on soojusenergia (TJ);

    ηΗ

    on soojusenergia tootmise mõõdetud kasutegur;

    EIn

    on kasutatud kütustest saadud sisendenergia;

    ADi

    on kütuse i aastased tegevusandmed (st tarbitud kogused) ja

    NCVi

    on kütuse i alumine kütteväärtus.

    Väärtus ηΗ mõõdetakse mõistlikult pika perioodi jooksul, mis kajastab piisavalt käitise eri koormusolukordi, või võetakse tootja dokumentatsioonist. Sellega seoses tuleb aastast koormustegurit kasutades arvesse võtta konkreetset osalise koormuse kõverat järgmise valemi abil:

    Formula
    (valem 34)

    kus

    LF

    on koormustegur;

    EIn

    on aruandeperioodi sisendenergia, mis on kindlaks määratud valemiga 33 ja

    EMax

    on kütuse maksimaalne sisendkogus, kui soojustootmisüksus on kogu kalendriaasta töötanud 100 % nimikoormusel.

    Kasutegur peab põhinema olukorral, kus kogu kondensaat suunatakse protsessi tagasi. Tagasisuunatud kondensaadi temperatuur on eeldatavalt 90 °C.

    C.1.2.3.   Meetod 3. Asendusväärtuse arvutamine võrdluskasuteguri alusel

    See meetod on identne meetodiga 3, aga valemis 32 kasutatakse etalonkasutegurit 70 % (ηRef,H = 0,7).

    C.1.3.   Erinõuded

    Kui käitis tarbib mõõdetavat soojust, mis on saadud muude eksotermiliste keemiliste protsesside kui põletamisega, näiteks ammoniaagi või lämmastikhappe tootmisel, määratakse tarbitud soojuse kogus kindlaks muust mõõdetavast soojusest eraldi ning sellele soojuse tarbimisele omistatakse heite väärtus null CO2 ekvivalenttonni.

    Kui kütustest toodetud mõõdetamatu soojuse taaskasutamisest (näiteks heitgaasist) saadud mõõdetavat soojust kasutatakse seejärel tootmisprotsessides, lahutatakse asjakohase mõõdetava soojuse netokoguse ja 90 % etalonkasuteguri jagatis topeltarvestuse vältimiseks kütuse sisendkogusest maha.

    C.2.   MÕÕDETAVA SOOJUSE KÜTUSESEGU HEITEKOEFITSIENDI KINDLAKSMÄÄRAMINE

    Kui tootmisprotsessis kasutatakse käitises toodetud mõõdetavat soojust, määratakse soojusega seotud heitkogused ühega järgmistest meetoditest.

    C.2.1.   Käitises muul viisil kui koostootmisprotsessis toodetud mõõdetava soojuse heitekoefitsient

    Käitises kütuste põletamisega muul viisil kui koostootmisprotsessis toodetud mõõdetava soojuse puhul tuleb asjakohase kütusesegu heitekoefitsient kindlaks määrata ja tootmisprotsessiga seotud heitkogused arvutada järgmise valemiga:

    EmHeat = EFmix · Qconsumed(valem 35)

    kus

    EMHeat

    on tootmisprotsessi soojusega seotud heide (t CO2);

    EFmix

    on vastava kütusesegu heitekoefitsient (t CO2/TJ), vajaduse korral võetakse arvesse ka heide suitsugaasi puhastamisest;

    Qconsumed

    on tootmisprotsessis tarbitud mõõdetava soojuse kogus (TJ) ja

    η

    on soojuse tootmise protsessi kasutegur.

    EFmix

    arvutatakse valemiga:

    EFmix = (Σ ADi · NCVi · EFi + EmFGC)/(Σ ADi · NCVi)(valem 36)

    kus

    ADi

    on mõõdetava soojuse tootmiseks kasutatud kütuse i aastased tegevusandmed, st tarbitud kogused (tonni või Nm3);

    NCVi

    on kütuse i alumine kütteväärtus (TJ/t või TJ/Nm3);

    EFi

    on kütuse i heitekoefitsient (t CO2/TJ) ja

    EMFGC

    on suitsugaasi puhastamisel tekkiv protsessiheide CO2 tonnides.

    Kui heitgaas on osa kasutatavast kütusesegust ja kui heitgaasi heitekoefitsient on suurem kui VIII lisa tabelis 1 esitatud maagaasi standardne heitekoefitsient, kasutatakse väärtuse EFmix arvutamisel seda standardset heitekoefitsienti heitgaasi heitekoefitsiendi asemel.

    C.2.2.   Käitises koostootmisprotsessis toodetud mõõdetava soojuse heitekoefitsient

    Kui mõõdetavat soojust ja elektrit toodetakse koostootmisprotsessis (st soojus- ja elektrienergia koostootmisel), määratakse mõõdetavale soojusele ja elektrile omistatavad heitkogused kindlaks käesoleva punkti nõuete kohaselt. Elektrit käsitlevaid nõudeid kohaldatakse vajaduse korral ka mehaanilise energia tootmise suhtes.

    Koostootmisüksuse heitkogused määratakse kindlaks järgmise valemiga:

    Formula
    (valem 37)

    kus

    EmCHP

    on koostootmisüksuse heitkogus aruandeperioodil CO2 tonnides;

    ADi

    on koostootmisseadme jaoks kasutatud kütuse i aastased tegevusandmed, st tarbitud kogused (tonni või Nm3);

    NCVi

    on kütuse i alumine kütteväärtus (TJ/t või TJ/Nm3);

    EFi

    on kütuse i heitekoefitsient (t CO2/TJ) ja

    EMFGC

    on suitsugaasi puhastamisel tekkiv protsessiheide CO2 tonnides.

    Soojus- ja elektrienergia koostootmisüksuse sisendenergia arvutatakse valemiga 33. Soojus- ja elektrienergia (või vajaduse korral mehaanilise energia) tootmise vastavad aastased kasutegurid aruandeperioodil arvutatakse valemiga:

    Formula
    (valem 38)

    Formula
    (valem 39)

    kus

    ηheat

    on soojusenergia tootmise keskmine kasutegur aruandeperioodil (ühikuta);

    Qnet

    on koostootmisüksuses aruandeperioodil toodetud soojuse netokogus, mis on kindlaks määratud vastavalt punktile C.1.2 (TJ);

    EIn

    on aruandeperioodi sisendenergia, mis on kindlaks määratud valemiga 33 (TJ);

    ηel

    on elektrienergia tootmise keskmine kasutegur aruandeperioodil (ühikuta) ja

    Eel

    on koostootmisüksuses aruandeperioodil toodetud elektri netokogus (TJ).

    Kui kasutegurite ηheat ja ηel kindlaksmääramine ei ole tehniliselt teostatav või põhjustab põhjendamatuid kulusid, kasutatakse käitise tehnilisel dokumentatsioonil põhinevaid väärtusi (arvestuslikud väärtused). Kui sellised väärtused puuduvad, kasutatakse konservatiivseid standardväärtusi ηheat = 0,55 ja ηel = 0,25.

    Soojus- ja elektrienergia koostootmisest saadava soojus- ja elektrienergia seostamise tegurid arvutatakse valemiga:

    Formula
    (valem 40)

    Formula
    (valem 41)

    kus

    FHP,Heat

    on soojusenergia seostamise tegur (ühikuta);

    FCHP,El

    on elektrienergia (või vajaduse korral mehaanilise energia) seostamise tegur (ühikuta);

    ηref, heat

    on eraldi katlas soojuse tootmise võrdluskasutegur (ühikuta) ja

    ηref,el

    on koostootmiseta elektritootmise võrdluskasutegur (ühikuta).

    Asjakohased kütusespetsiifilised võrdluskasutegurid on esitatud IX lisas.

    Koostootmisega seotud mõõdetava soojuse eriheitekoefitsient, mida kasutatakse soojusega seotud heitkoguste seostamiseks tootmisprotsessidega, arvutatakse valemiga:

    EFCHP,Heat = EmCHP · FCHP,Heat/Qnet (valem 42)

    kus

    EFCHP, heat

    on koostootmisüksuses mõõdetava soojuse tootmise heitekoefitsient (t CO2/TJ) ja

    Qnet

    on koostootmisüksuses toodetud netosoojus (TJ).

    Koostootmisega seotud elektrienergia eriheitekoefitsient, mida kasutatakse kaudsete heitkoguste seostamiseks tootmisprotsessidega, arvutatakse valemiga:

    EFCHP,El = EmCHP · FCHP,El/EEl,prod (valem 43)

    kus

    EEl,prod

    on koostootmisseadme toodetud elektrienergia.

    Kui heitgaas on osa kasutatavast kütusesegust ja kui heitgaasi heitekoefitsient on suurem kui VIII lisa tabelis 1 esitatud maagaasi standardne heitekoefitsient, kasutatakse väärtuse EFmix arvutamisel seda standardset heitekoefitsienti heitgaasi heitekoefitsiendi asemel.

    C.2.3.   Väljaspool käitist toodetud mõõdetava soojuse heitekoefitsient

    Kui tootmisprotsessis kasutatakse väljaspool käitist toodetud mõõdetavat soojust, määratakse soojusega seotud heitkogused ühega järgmistest meetoditest.

    1.

    Kui mõõdetavat soojust tootva käitise suhtes kohaldatakse toetusõiguslikku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi või kui mõõdetavat soojust tarbiva käitise käitaja tagab soojusenergia tarnelepingus nõuded, mille kohaselt soojust tootev käitis teeb heiteseiret vastavalt käesolevale lisale, määratakse mõõdetava soojuse heitekoefitsient kindlaks punktides C.2.1 või C.2.2 esitatud asjakohaste valemite abil, võttes aluseks mõõdetavat soojust tootva käitise käitaja esitatud heiteandmed.

    2.

    Kui punkti 1 kohast meetodit ei saa kasutada, kasutatakse standardväärtust, mis põhineb riigi tööstussektoris kõige sagedamini kasutatava kütuse standardsel heitekoefitsiendil, eeldusel et katla kasutegur on 90 %.

    D.   ELEKTRIENERGIA

    D.1.   Elektrienergiaga seotud heite arvutamine

    Elektritootmise või -tarbimisega seotud heitkogus, mida on vaja seonduva heitkoguse arvutamiseks punkti F.1 kohaselt, arvutatakse valemiga:

    Formula
    (valem 44)

    kus

    Em el

    on toodetud või tarbitud elektrienergiaga seotud heitkogus CO2 tonnides;

    E el

    on toodetud või tarbitud elektrienergia (MWh või TJ) ja

    EF el

    on kohaldatud elektrienergia heitekoefitsient (t CO2/MWh või t CO2/TJ).

    D.2.   KAUBANA IMPORDITUD ELEKTRIENERGIA HEITEKOEFITSIENDI KINDLAKSMÄÄRAMISE NÕUDED

    Kaubana imporditud elektrienergiaga seonduva tegeliku eriheitkoguse kindlaksmääramiseks kohaldatakse määruse (EL) 2023/956 IV lisa 2. jao kohaselt ainult otseheidet.

    Elektrienergiaga seonduva tegeliku eriheitkoguse arvutamiseks määratakse heitekoefitsient kindlaks järgmiselt.

    a)

    Kasutatakse kolmanda riigi, kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi piirkonna erivaikeväärtust asjakohase CO2 heitekoefitsiendina, nagu on kindlaks määratud käesoleva lisa punktis D.2.1.

    b)

    Kui punktis a ei ole erivaikeväärtust esitatud, kasutatakse ELi CO2 heitekoefitsiendi väärtust, nagu on kindlaks määratud käesoleva lisa punktis D.2.2.

    c)

    Kui aruandev deklarant esitab ametlikul ja avalikul teabel põhinevad piisavad tõendid selle kohta, et CO2 heitekoefitsient kolmandas riigis, kolmandate riikide rühmas või kolmanda riigi piirkonnas, millest elektrienergiat imporditakse, on väiksem kui punktide a ja b kohased väärtused ning kui käesoleva lisa punkti D.2.3 tingimused on täidetud, määratakse väidetavad madalamad väärtused kindlaks kättesaadavate ja usaldusväärsete andmete põhjal.

    d)

    Aruandev deklarant võib imporditud elektriga seonduva heitkoguse arvutamisel kasutada vaikeväärtuste asemel tegelikku seonduvat heitkogust, tingimusel et määruse (EL) 2023/956 IV lisa 5. jao punktides a–d esitatud kumulatiivsed kriteeriumid on täidetud ja arvutuse aluseks on elektritootja poolt käesoleva lisa nõuetele vastavalt kindlaks määratud andmed, mis on saadud käesoleva lisa punkti D.2.3 kohaselt.

    D.2.1.   Erivaikeväärtusel põhinev CO2 heitekoefitsient

    Vastavalt määruse (EL) 2023/956 IV lisa punktile 4.2.1 kasutatakse kolmanda riigi, kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi piirkonna CO2 heitekoefitsiente, tuginedes komisjonile kättesaadavatele parimatele andmetele. Käesoleva määruse kohaldamisel põhinevad need CO2 heitekoefitsiendid Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel ja komisjon esitab need SPIMi üleminekuregistris.

    D.2.2.   ELi CO2 heitekoefitsient

    Vastavalt määruse (EL) 2023/956 IV lisa punktile 4.2.2 kohaldatakse ELi CO2 heitekoefitsienti. Käesoleva määruse kohaldamisel põhineb ELi CO2 heitekoefitsient Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel ja komisjon esitab selle SPIMi üleminekuregistris.

    D.2.3.   Aruandva deklarandi esitatud usaldusväärsetel andmetel põhinev CO2 heitekoefitsient

    Käesoleva lisa punkti D.2 alapunkti c kohaldamisel esitab aruandev deklarant alternatiivsetest ametlikest allikatest pärit viimased kättesaadavad andmekogumid, sealhulgas riikliku statistika kaks aastat enne aruande esitamist lõppenud viieaastase perioodi kohta.

    Selleks et kajastada CO2 heite vähendamise poliitika, näiteks taastuvenergia tootmise suurenemise ja kliimatingimuste (näiteks eriti külmade aastate) mõju asjaomaste riikide aastasele elektrivarustusele, arvutab aruandev deklarant CO2 heitekoefitsiendi kaks aastat enne aruande esitamist lõppenud viieaastase perioodi CO2 heitekoefitsiendi kaalutud keskmise põhjal.

    Selleks arvutab aruandev deklarant järgmise valemiga aastased CO2 heitekoefitsiendid fossiilkütuste tehnoloogia ja selle vastava elektrienergia kogutoodangu kohta kolmandas riigis, mis on võimeline elektrit ELi eksportima:

    Formula
    (valem 45)

    kus

    Em el,y

    on aastane CO2 heitekoefitsient kõigi fossiilkütusetehnoloogiate kohta asjakohasel aastal kolmandas riigis, mis on võimeline elektrit ELi eksportima;

    E el,y

    on elektrienergia kogutoodang kõigi fossiilkütustel põhinevate tehnoloogiatega kõnealusel aastal; EF i on CO2 heitekoefitsient iga fossiilkütustel põhineva tehnoloogia i kohta ja

    E el,i,y

    on aastane elektri kogutoodang iga fossiilkütusel põhineva tehnoloogia i kohta.

    Aruandev deklarant arvutab CO2 heitekoefitsiendi kaks aastat enne jooksvat aastat algavate aastate libiseva keskmisena järgmise valemiga:

    Formula
    (valem 46)

    kus

    Em el

    on CO2 heitekoefitsient, mis saadakse ajavahemikku kuus aastat enne jooksvat aastat kuni kaks aastat enne jooksvat aastat jääva viie aasta CO2 heitekoefitsientide libisevast keskmisest;

    Em el,y

    on aasta i CO2 heitekoefitsient;

    i

    on vaatlusaluste aastate muutuvindeks ja

    y

    on jooksev aasta.

    D.2.4.   Käitise tegelikel CO2 heitkogustel põhinev CO2 heitekoefitsient

    Määruse (EL) 2023/956 IV lisa punkti 5 kohaselt võib aruandev deklarant imporditud elektriga seonduva heitkoguse arvutamisel vaikeväärtuste asemel rakendada tegelikku seonduvat heitkogust, kui on täidetud kõnealuse punkti kumulatiivsed kriteeriumid a kuni d.

    D.3.   MUUDE KAUPADE KUI ELEKTRIENERGIA TOOTMISEKS KASUTATAVATE ELEKTRIKOGUSTE KINDLAKSMÄÄRAMISE NÕUDED

    Seonduva heitkoguse kindlaksmääramiseks kohaldatakse elektrikoguste mõõtmist aktiivvõimsuse, mitte näivvõimsuse suhtes. Mõõdetakse ainult aktiivvõimsuse komponenti ja reaktiivvõimsust ei võeta arvesse

    Elektrienergia tootmise puhul tähendab tootmismaht elektrijaama või koostootmisüksuse süsteemipiiridest väljuvat netoelektrit, millest on lahutatud käitises tarbitud elektrienergia.

    D.4.   MUUDE KAUPADE KUI ELEKTRIENERGIA TOOTMISE SISENDINA KASUTATAVA ELEKTRIENERGIAGA SEONDUVATE KAUDSETE HEITKOGUSTE KINDLAKSMÄÄRAMISE NÕUDED

    Üleminekuperioodil määratakse elektrienergia heitekoefitsiendid kindlaks:

    a)

    päritoluriigi elektrivõrgu keskmise heitekoefitsiendi alusel, mis põhineb Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel, mille komisjon on esitanud SPIMi üleminekuregistris või

    b)

    päritoluriigi elektrivõrgu mis tahes muu heitekoefitsiendi alusel, mis põhineb päritoluriigi avalikult kättesaadavatel andmetel, mis kajastavad keskmist heitekoefitsienti või CO2 heitekoefitsienti, nagu on osutatud määruse (EL) 2023/956 IV lisa punktis 4.3.

    Erandina punktidest a ja b võib punktides D.4.1 kuni D.4.3 märgitud juhtudel kasutada elektrienergia tegelikke heitekoefitsiente.

    D.4.1.   Käitises muul viisil kui koostootmisega toodetud elektrienergia heitekoefitsient

    Käitises kütuste põletamisega muul viisil kui koostootmisprotsessis toodetud elektrienergia puhul tuleb elektrienergia heitekoefitsient EFEl kindlaks määrata asjakohase kütusesegu põhjal ning elektritootmisega seotud heitkogused arvutada järgmise valemiga:

    EFEl = (Σ ADi · NCVi · EFi + EmFGC)/Elprod(valem 47)

    kus

    ADi

    on elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuse i aastased tegevusandmed, st tarbitud kogused (tonni või Nm3);

    NCVi

    on kütuse i alumine kütteväärtus (TJ/t või TJ/Nm3);

    EFi

    on kütuse i heitekoefitsient (t CO2/TJ);

    EMFGC

    on suitsugaasi puhastamisel tekkiv protsessiheide CO2 tonnides ja

    ELprod

    on toodetud elektrienergia netokogus (MWh). See võib hõlmata elektrienergia koguseid, mis on toodetud muudest allikatest kui kütuste põletamine.

    Kui heitgaas on osa kasutatavast kütusesegust ja kui heitgaasi heitekoefitsient on suurem kui VIII lisa tabelis 1 esitatud maagaasi standardne heitekoefitsient, kasutatakse väärtuse EFEl arvutamisel seda standardset heitekoefitsienti heitgaasi heitekoefitsiendi asemel.

    D.4.2.   Käitises koostootmisprotsessis toodetud elektrienergia heitekoefitsient

    Koostootmisprotsessis elektrienergia tootmise heitekoefitsient määratakse kindlaks vastavalt käesoleva lisa punktile C.2.2.

    D.4.3.   Väljaspool käitist toodetud elektrienergia heitekoefitsient

    1.

    Kui elektrienergia saadakse allikast otsese tehnilise ühenduse kaudu ja kui kõik asjakohased andmed on kättesaadavad, määratakse selle elektrienergia heitekoefitsient vastavalt punkti D.4.1 või D.4.2 kohaselt.

    2.

    Kui elektrienergia saadakse elektritootjalt energiaostulepingu alusel, võib vajaduse korral kasutada elektrienergia heitekoefitsienti, mis on kindlaks määratud vastavalt punkti D.4.1 või D.4.2 kohaselt, kui elektritootja on sellest käitajale teatanud ja teinud kättesaadavaks IV lisa kohaselt.

    E.   Lähteainete seire

    Kui käitise jaoks kindlaks määratud tootmisprotsesside tootmisskeemide kirjelduses on märgitud asjakohased lähteained, määratakse kindlaks käitise tootmisprotsessides tarbitud iga lähteaine kogus, et arvutada käesoleva lisa G jao kohaselt toodetud keerukate kaupadega seonduva heitkoguse koguhulk.

    Kui lähteaine toodetakse ja tarbitakse samas tootmisprotsessis, siis erandina eelmisest jaost määratakse kindlaks ainult muudest käitistest või tootmisprotsessidest saadud ja tarbitud täiendava lähteaine kogus.

    Lähteaine kasutatud kogus ja heiteomadused määratakse kindlaks eraldi iga käitise kohta, millest lähteaine pärineb. Nõutavate andmete kindlaksmääramiseks kasutatud meetodid peavad olema esitatud käitise seiremetoodika dokumentatsioonis järgmiste nõuete kohaselt.

    1.

    Kui lähteaine toodetakse käitises, kuid teistsuguses tootmisprotsessis, kui on ette nähtud käesoleva lisa punktis A.4, peavad kindlaksmääratavad andmekogumid sisaldama järgmist:

    a)

    lähteainega seonduv otsene või kaudne eriheitkogus aruandeperioodi keskmisena (CO2 ekvivalenttonni lähteaine tonni kohta);

    b)

    käitise igas tootmisprotsessis tarbitud asjakohase lähteaine kogus.

    2.

    Kui lähteaine saadakse muust käitisest, peavad kindlaksmääratavad andmekogumid sisaldama järgmist:

    a)

    imporditud kauba päritoluriik;

    b)

    tootnud käitis, mis on identifitseeritav järgmiste tunnustega:

    käitise kordumatu tunnus, kui on olemas,

    kohaldatav ÜRO asukohakood (UN/LOCODE),

    täpne aadress ja selle ingliskeelne kirjaviis ja

    käitise geograafilised koordinaadid;

    c)

    kasutatud tootmisskeem, nagu on määratletud II lisa punktis 3;

    d)

    seonduva heitkoguse kindlaksmääramiseks vajalike eriparameetrite väärtused, mis on loetletud IV lisa punktis 2;

    e)

    lähteainega seonduv viimase kättesaadava aruandeperioodi otsene ja kaudne keskmine eriheitkogus (CO2 ekvivalenttonni lähteaine tonni kohta);

    f)

    aruandeperioodi algus- ja lõpukuupäev käitises, millest lähteaine pärineb;

    g)

    teave lähteaine eest tasumisele kuuluva süsinikuhinna kohta, kui see on asjakohane.

    Lähteainet tootev käitis esitab asjakohase teabe, eelistatavalt artikli 3 lõikes 5 ja IV lisas nimetatud elektroonilise vormi abil.

    3.

    Lähteaine iga koguse puhul, mille kohta punkti 2 alusel saadud andmed ei ole täielikud või lõplikud, võib käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3 kindlaks määratud tingimusi järgides kasutada komisjoni poolt üleminekuperioodi jaoks kättesaadavaks tehtud ja avaldatud kohaldatavaid vaikeväärtusi.

    F.   Käitise heitkoguste kaupadele omistamise nõuded

    F.1.   Arvutusmeetodid

    Käitise heitkoguste kaupadele omistamiseks seostatakse heitkogused, sisendmaterjalid ja toodang käesoleva lisa punkti A.4 kohaselt määratletud tootmisprotsessidega, kasutades otseheite korral valemit 48 ja kaudse heite korral valemit 49, kusjuures valemis esinevate parameetrite väärtuseks võetakse kogu aruandeperioodi kogusumma. Otsene ja kaudne seonduv heitkogus teisendatakse seejärel valemite 50 ja 51 abil tootmisprotsessist tulenevaks kaupadega seonduvaks otseseks ja kaudseks eriheitkoguseks.

    Formula
    (valem 48)

    Kui arvutuste tulemusel on AttrEm Dir väärtus negatiivne, võetakse selle väärtuseks null.

    Formula
    (valem 49)

    Formula
    (valem 50)

    Formula
    (valem 51)

    kus

    AttrEm Dir

    on tootmisprotsessiga seotud otsene omistatud heitkogus kogu aruandeperioodi jooksul (CO2 ekvivalenttonni);

    AttrEm indir

    on tootmisprotsessiga seotud kaudne omistatud heitkogus kogu aruandeperioodi jooksul (CO2 ekvivalenttonni);

    DirEm *

    on tootmisprotsessist tulenev otsene omistatav heitkogus, mis on aruandeperioodiks kindlaks määratud käesoleva lisa B jaos esitatud nõuete ja järgmiste nõuetega.

    Mõõdetav soojus: kui kütust kasutatakse mõõdetava soojuse tootmiseks, mida tarbitakse väljaspool kõnealust tootmisprotsessi või mida kasutatakse rohkem kui ühes tootmisprotsessis (mis hõlmab importi muudest käitistest ja eksporti muudesse käitistesse), ei arvata kütustest tulenevat heitkogust tootmisprotsessi otseselt omistatava heitkoguse hulka, vaid lisatakse topeltarvestuse vältimiseks parameetrile EmH,import.

    Heitgaas:

    samas tootmisprotsessis toodetud ja täielikult tarbitud heitgaasist tulenev heitkogus on hõlmatud parameetriga DirEm*.

    Tootmisprotsessist eksporditud heitgaasi põletamisel tekkiv heitkogus on täielikult hõlmatud parameetriga DirEm*, olenemata sellest, kus seda tarbitakse. Heitgaasi ekspordi puhul arvutatakse parameetri WGcorr,export väärtus.

    Muudest tootmisprotsessidest imporditud heitgaasi põletamisel tekkiv heitkogus ei ole hõlmatud parameetriga DirEm*. Selle asemel arvutatakse parameetri WGcorr,import väärtus;

    Em H,imp

    on tootmisprotsessi imporditud mõõdetava soojuse kogusega samaväärne heitkogus, mis on aruandeperioodiks kindlaks määratud käesoleva lisa C jaos esitatud nõuete ja järgmiste nõuetega.

    Tootmisprotsessi imporditud mõõdetava soojusega seotud heitkogus hõlmab importi muudest käitistest, muudest tootmisprotsessidest samas käitises ning soojust, mis on saadud tehnilisest üksusest (näiteks käitise keskne elektrijaam või mitme soojustootmisüksusega keerukam auruvõrk), mis tarnib soojust rohkem kui ühele tootmisprotsessile.

    Mõõdetavast soojusest tulenev heitkogus arvutatakse valemiga:

    Formula
    (valem 52)

    kus

    EFheat

    on käesoleva lisa punkti C.2 kohaselt kindlaks määratud mõõdetava soojuse tootmise heitekoefitsient (t CO2/TJ) ja

    Qimp

    on tootmisprotsessi imporditud ja selles tarbitud netosoojus (TJ);

    Em H,exp

    on tootmisprotsessist eksporditud mõõdetava soojuse kogusega samaväärne heitkogus, mis on aruandeperioodiks kindlaks määratud käesoleva lisa C jaos esitatud nõuetega. Eksporditud soojuse puhul kasutatakse kas teadaoleva tegeliku kütusesegu heitkogust vastavalt punktile C.2 või kui tegelik kütusesegu ei ole teada, siis riigis ja tööstussektoris kõige sagedamini kasutatava kütuse standardset heitekoefitsienti, eeldusel et katla kasutegur on 90 %.

    Elektrienergiat kasutavatest protsessidest ja lämmastikhappe tootmisest saadud taaskasutatud soojust ei arvestata;

    WG corr,imp

    on muudest tootmisprotsessidest imporditud heitgaasi tarbivale tootmisprotsessile omistatud otseheide, mis on korrigeeritud aruandeperioodi jaoks järgmise valemiga:

    Formula
    (valem 53)

    kus

    VWG

    on imporditud heitgaasi maht;

    NCVWG

    on imporditud heitgaasi alumine kütteväärtus ja

    EFNG

    on maagaasi standardne heitekoefitsient, mis on esitatud VIII lisas;

    WG corr,exp

    on tootmisprotsessist eksporditud heitgaasi kogusega samaväärne heitkogus, mis on aruandeperioodiks kindlaks määratud käesoleva lisa B jaos esitatud nõuetega ja järgmise valemiga:

    Formula
    (valem 54)

    kus

    VWG,exp

    on tootmisprotsessist eksporditud heitgaasi maht;

    NCVWG

    on heitgaasi alumine kütteväärtus;

    EFNG

    on maagaasi standardne heitekoefitsient, mis on esitatud VIII lisas, ja

    Corrη

    on tegur, mis võtab arvesse kasuteguri erinevust heitgaasi kasutamise ja etalonkütuse (maagaas) kasutamise korral. Corrη standardväärtus on 0,667;

    Em el,prod

    on tootmisprotsessi piires toodetud elektrienergia kogusega samaväärne heitkogus, mis on aruandeperioodiks kindlaks määratud käesoleva lisa D jaos esitatud nõuetega;

    Em el,cons

    on tootmisprotsessi piires tarbitud elektrienergia kogusega samaväärne heitkogus, mis on aruandeperioodiks kindlaks määratud käesoleva lisa D jaos esitatud nõuetega;

    SEE g,Dir

    on aruandeperioodil kehtiv kaubaga g seonduv otsene eriheitkogus (CO2 ekvivalenttonni ühe tonni kohta);

    SEE g,Indir

    on aruandeperioodil kehtiv kaubaga g seonduv kaudne eriheitkogus (CO2 ekvivalenttonni ühe tonni kohta);

    AL g

    on kauba g tootmismaht, st aruandeperioodil kõnealuses käitises toodetud kauba g kogus tonnides, mis on kindlaks määratud käesoleva lisa punkti F.2 kohaselt.

    F.2.   Tootmismahtude seiremetoodika nõuded

    Määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupade tootmisprotsessi tootmismaht arvutatakse kõigi aruandeperioodil tootmisprotsessist väljuvate kaupade kogumassina II lisa 2. jao kohaste kaupade nende koondkategooriate kaupa, millega tootmisprotsess on seotud. Kui tootmisprotsess on määratletud nii, et hõlmatud on ka lähteainete tootmine, võetakse topeltarvestuse vältimiseks arvesse ainult lõpptooteid, mis väljuvad tootmisprotsessi süsteemipiiridest. Arvesse võetakse II lisa 3. jaos tootmisprotsessi või tootmisskeemi kohta kehtestatud kõiki erinõudeid. Kui samas käitises kasutatakse sama CN-koodiga hõlmatud kaupade tootmiseks mitut tootmisskeemi ja kui nende tootmisskeemide jaoks on määratud eraldi tootmisprotsessid, arvutatakse nende kaupadega seonduv heitkogus eraldi iga tootmisskeemi jaoks.

    Arvesse võetakse ainult kaupu, mida saab müüa või vahetult kasutada lähteainena muus tootmisprotsessis. Tootmismahu kindlaksmääramisel ei võeta arvesse tootmisprotsessis tekkinud praaktooteid, kõrvalsaadusi, jäätmeid ja jääke olenemata sellest, kas need tagastatakse tootmisprotsessi, saadetakse muusse käitisesse või kõrvaldatakse kasutuselt. Seetõttu omistatakse neile muusse tootmisprotsessi sisenemisel seonduva heitkoguse nullväärtus.

    Tootmismahu kindlaksmääramisel kohaldatakse käesoleva lisa punktis B.4 esitatud mõõtmisnõudeid.

    F.3.   Tootmisprotsessidele heitkoguste omistamise seiremetoodika nõuded

    F.3.1.   Tootmisprotsessidele andmete omistamise põhimõtted

    1.

    Tootmisprotsessidele andmekogumite omistamiseks valitud meetodid esitatakse seiremetoodika dokumentatsioonis. Need vaadatakse regulaarselt läbi, et võimaluse korral parandada andmete kvaliteeti kooskõlas käesoleva lisa A jaoga.

    2.

    Kui konkreetse andmekogumi andmed ei ole kõikide tootmisprotsesside kohta kättesaadavad, valitakse iga konkreetse tootmisprotsessi jaoks sobiv meetod nõutavate andmete kindlaksmääramiseks. Selleks kohaldatakse üht järgmistest põhimõtetest, sõltuvalt sellest, milline neist annab täpsemad tulemused:

    a)

    kui eri kaupu toodetakse üksteise järel samas tootmisskeemis, omistatakse sisendmaterjalid, toodang ja vastav heide järjestikku iga tootmisprotsessi kasutusaja alusel aastas;

    b)

    sisendmaterjalid, toodang ja vastav heide omistatakse toodetud üksikute kaupade massi või mahu alusel või asjaomaste keemiliste reaktsioonide vabaentalpiate suhtel põhineva hinnangu alusel või mõne muu sobiva, usaldusväärse teadusliku metoodikaga kinnitatud jaotusmudeli alusel.

    3.

    Kui mõõtmistulemuse aluseks on mitu erineva kvaliteediga mõõtevahendit, võib materjalide, kütuste, mõõdetava soojuse või elektrienergia koguste käitise tasandil andmete tootmisprotsessidesse jaotamiseks kasutada üht järgmistest meetoditest.

    a)

    Jaotuse kindlaksmääramine, kasutades võrdselt iga tootmisprotsessi puhul mõnd sellist määramismeetodit nagu kasutajapõhine mõõtmine, hinnang, korrelatsioon. Kui tootmisprotsessi andmete summa erineb käitise kohta eraldi kindlaksmääratud andmetest, kohaldatakse ühtseks korrigeerimiseks järgmist ühtset „võrdlustegurit“, et saavutada vastavus käitise kui terviku kogunäitajale:

    RecF = DInst/Σ DPP (valem 55)

    kus

    RecF

    on võrdlustegur;

    DInst

    on käitise kui terviku jaoks kindlaksmääratud andmeväärtus ja

    DPP

    on eri tootmisprotsesside andmeväärtused.

    Seejärel parandatakse iga tootmisprotsessi andmeid järgmise valemiga (kus DPP,corr on DPP korrigeeritud väärtus):

    DPP,corr = DPP × RecF(valem 56)

    b)

    Kui ainult ühe tootmisprotsessi andmed ei ole teada või on muude tootmisprotsesside andmetest halvema kvaliteediga, võib käitise koguandmetest lahutada teadaoleva tootmisprotsessi andmed. Seda meetodit eelistatakse ainult selliste tootmisprotsesside puhul, mille osakaal käitisele eraldatud koguses on väiksem.

    F.3.2.   Kaupade ja lähteainete CN-koodide jälgimise kord

    Andmete õigeks seostamiseks tootmisprotsessidega peab käitis kõikide käitises toodetud kaupade ja lähteainete ning väljastpoolt käitist saadud lähteainete ning nende CN-koodide loetelu. Selle loetelu põhjal:

    1.

    omistatakse tooted ja nende tootmise aastased näitajad tootmisprotsessidele vastavalt II lisa 2. jaos esitatud kaupade koondkategooriatele;

    2.

    seda teavet võetakse arvesse sisendmaterjalide, toodangu ja heite eraldi omistamisel tootmisprotsessidele.

    Selleks kehtestatakse menetlus, mida dokumenteeritakse, rakendatakse ja hallatakse, ning mille abil regulaarselt kontrollitakse, kas käitises toodetud kaubad ja lähteained vastavad seiremetoodika dokumentatsiooni koostamisel kohaldatud CN-koodidele. Peale selle hõlmab see menetlus nõudeid, millega tehakse kindlaks, kas käitis toodab uusi kaupu, ning tagatakse uue toote suhtes kohaldatava CN-koodi kindlaksmääramine ja lisamine kaupade loetellu, et omistada seotud sisendmaterjalid, toodang ja heide asjakohasele tootmisprotsessile.

    F.4.   OTSEHEITE OMISTAMISE TÄIENDAVAD NÕUDED

    1.

    Ainult ühes tootmisprotsessis kasutavate lähtevoogude või heiteallikate heide omistatakse sellele tootmisprotsessile täies ulatuses. Massibilansi meetodi kasutamise korral lahutatakse väljuvad lähtevood vastavalt käesoleva lisa punktile B.3.2. Topeltarvestuse vältimiseks omistatakse heitgaasiks muundatud lähtevood valemite 53 ja 54 alusel, välja arvatud samas tootmisprotsessis toodetud ja täielikult tarbitud heitgaas. Vajalik alumise kütteväärtuse ja vastava heitgaasi mahu seire toimub käesoleva lisa punktides B.4 ja B.5 esitatud nõuete kohaselt.

    2.

    Ainult juhul, kui lähtevood või heiteallikad on seotud rohkem kui ühe tootmisprotsessiga, kohaldatakse otseheite omistamiseks järgmisi meetodeid.

    a)

    Mõõdetava soojuse tootmiseks kasutatavatest lähtevoogudest või heiteallikatest pärit heitkogused omistatakse tootmisprotsessidele vastavalt käesoleva lisa punktile F.5.

    b)

    Kui heitgaasi ei kasutata samas tootmisprotsessis, milles need tekivad, omistatakse heitgaasist tulenevad heitkogused vastavalt käesoleva lisa punktis F.1 esitatud nõuetele ja valemitele.

    c)

    Kui tootmisprotsessiga seotud lähtevoogude kogused määratakse mõõtmise teel enne tootmisprotsessis kasutamist, kohaldatakse asjakohast metoodikat vastavalt käesoleva lisa punktile F.3.1.

    d)

    Kui lähtevoogudest või heiteallikatest pärit heidet ei ole võimalik muude meetodite kohaselt omistada, kasutatakse nende omistamiseks korreleeritud parameetreid, mis on juba omistatud tootmisprotsessidele vastavalt käesoleva lisa punktile F.3.1. Sel eesmärgil omistatakse lähtevoogude kogused ja nende vastav heide proportsionaalselt suhtega, milles need parameetrid on tootmisprotsessidele omistatud. Asjakohased parameetrid hõlmavad toodetud kaupade massi, tarbitud kütuse või materjali massi või mahtu, toodetud mõõdetamatu soojuse kogust, töötunde või seadmete teadaolevat kasutegurit.

    F.5.   MÕÕDETAVAST SOOJUSEST TULENEVA HEITE OMISTAMISE TÄIENDAVAD NÕUDED

    Kohaldatakse käesoleva lisa punktis F.1 esitatud arvutamise üldpõhimõtteid. Asjakohased soojusvood määratakse kindlaks vastavalt käesoleva lisa punktile C.1 ja mõõdetava soojuse heitekoefitsient vastavalt käesoleva lisa punktile C.2.

    Kui mõõdetava soojuse kaod määratakse kindlaks tootmisprotsessides kasutatavatest kogustest eraldi, lisatakse nende soojuskadudega seotud heitkogused proportsionaalselt kõigi selliste tootmisprotsesside heitkogustele, milles kasutatakse käitises toodetud mõõdetavat soojust, et tagada käitises toodetud, käitise imporditud või eksporditud või tootmisprotsesside vahel üle kantud mõõdetava netosoojuse kogu koguse omistamine tootmisprotsessidele midagi välja jätmata või topelt arvestamata.

    G.   KEERUKATE KAUPADEGA SEONDUVA ERIHEITKOGUSE ARVUTAMINE

    Määruse (EL) 2023/956 IV lisa kohaselt arvutatakse keerukate kaupadega g seonduv eriheitkogus SEE g järgmiselt:

    Formula
    (valem 57)

    Formula
    (valem 58)

    kus

    SEE g

    on (keeruka) kaubaga g seonduv otsene või kaudne eriheitkogus (CO2 ekvivalenttonni kauba g tonni kohta);

    AttrEm g

    on kauba g tootmisprotsessi otsesed või kaudsed heitkogused aruandeperioodil, mis on kindlaks määratud käesoleva lisa punkti F.1 kohaselt (CO2 ekvivalenttonnides);

    AL g

    on kauba g tootmisprotsessi tootmismaht aruandeperioodil, mis on kindlaks määratud käesoleva lisa punkti F.2 kohaselt (tonnides);

    EE InpMat

    on aruandeperioodil tarbitud kõigi II lisa 3. jaos kaupade g tootmisprotsessi jaoks asjakohastena määratletud lähteainetega seotud otsesed või kaudsed heitkogused (CO2 ekvivalenttonnides);

    M i

    on aruandeperioodil kauba g tootmisprotsessis kasutatud lähteaine i mass (lähteaine i tonnides) ja

    SEE i

    on lähteainega i seonduv otsene või kaudne eriheitkogus (CO2 ekvivalenttonni lähteaine i tonni kohta).

    Selles arvutuses võetakse arvesse ainult lähteaineid, mis ei ole hõlmatud sama tootmisprotsessiga kui kaubad g. Kui sama lähteaine saadakse eri käitistest, käsitletakse iga käitise lähteainet eraldi.

    Kui lähteainel i endal on lähteaineid, võetakse sama arvutusmeetodiga kõigepealt arvesse need lähteained, et arvutada lähteainega i seonduv heitkogus enne, kui neid kasutatakse kaubaga g seonduva heitkoguse arvutamiseks. Seda meetodit kasutatakse rekursiivselt kõigi lähteainete suhtes, mis on keerukad kaubad.

    Parameeter Mi on koguse ALg tootmiseks vajaliku lähteaine kogumass. See hõlmab ka lähteaine kogust, mis ei sisaldu keerukas kaubas, kuid mis võib olla tootmisprotsessis eraldatud, ära lõigatud, põletatud, keemiliselt muudetud jne, ning mis väljub protsessist kõrvalsaaduse, metallijäägi, jäägi, jäätme või heitena.

    Selleks et saada andmeid, mida saab kasutada tootmismahust sõltumatult, määratakse kindlaks massi erikulu mi iga lähteaine i jaoks ja lisatakse IV lisa kohasesse teatisesse:

    Formula
    (valem 59)

    Seega võib keerukate kaupadega g seonduvat eriheitkogust arvutada järgmise valemiga:

    Formula
    (valem 60)

    kus

    ae g

    on kaupade g tootmisprotsessiga seonduv otsene või kaudne eriheitkogus (CO2 ekvivalenttonni kauba g tonni kohta), mis on samaväärne seonduva eriheitkogusega ilma lähteainetega seonduva heitkoguseta:

    Formula
    (valem 61)

    m i

    on tootmisprotsessis ühe tonni kauba g saamiseks kasutatud lähteaine i massi erikulu (lähteaine i tonni kauba g tonni kohta, st ühikuta) ja

    SEE i

    on lähteainega i seonduv otsene või kaudne eriheitkogus (CO2 ekvivalenttonni lähteaine i tonni kohta).

    H.   ANDMETE KVALITEEDI PARANDAMISE VABATAHTLIKUD MEETMED

    1.

    IV lisa kohases teatises esitatakse veariski allikad alates esmastest andmetest kuni lõppandmeteni. Tõhusa kontrollisüsteemi loomise, dokumenteerimise, rakendamise ja haldamisega tagatakse, et andmekäsitlusest tulenev teabevahetus ei sisalda väärkajastamisi ning on kooskõlas seiremetoodika dokumentatsiooni ja käesoleva lisaga.

    Esimese lõigu kohane riskihinnang tehakse taotluse korral kättesaadavaks komisjonile ja pädevale asutusele. Kui käitaja otsustab kasutada tõendamist vastavalt soovitatavatele täiustustele, teeb ta selle kättesaadavaks ka tõendamiseks.

    2.

    Riskihindamise eesmärgil kehtestatakse andmekäsitluse ja kontrollimeetmete kirjalikud menetlused, mida dokumenteeritakse, rakendatakse ja hallatakse, ning viited nendele menetlustele esitatakse seiremetoodika dokumentatsioonis.

    3.

    Lõikes 2 osutatud kontrollimeetmed peavad vajaduse korral hõlmama järgmist:

    a)

    asjakohaste mõõteseadmete kvaliteedi tagamine;

    b)

    infotehnoloogiasüsteemide kvaliteedi tagamine, et asjakohaseid süsteeme oleks võimalik kavandada, dokumenteerida, katsetada, rakendada, kontrollida ja hallata viisil, mis tagab usaldusväärsete, täpsete ja õigeaegsete andmete töötlemise, võttes arvesse riskihindamisega kindlakstehtud riske;

    c)

    andmekäsitluse ja kontrollimeetmete lahusus ning vajaliku pädevuse haldamine;

    d)

    siserevisjonid ja andmete valideerimine;

    e)

    parandused ja parandusmeetmed;

    f)

    sisseostetud protsesside kontrollimine;

    g)

    andmete ja dokumentide säilitamine, sealhulgas dokumendiversioonide haldamine.

    4.

    Lõike 3 punkti a kohaldamisel tuleb tagada, et kõiki asjakohaseid mõõteseadmeid kalibreeritakse, reguleeritakse ja kontrollitakse regulaarsete ajavahemike järel, sealhulgas enne kasutamist, ning et kontrollimine toimub rahvusvahelistele mõõtestandarditele vastavate mõõtestandardite (kui on olemas) alusel ja kindlakstehtud riskidega proportsionaalselt.

    Kui mõõtesüsteemi komponente ei ole võimalik kalibreerida, identifitseeritakse need komponendid seiremetoodika dokumentatsioonis ja kehtestatakse alternatiivsed kontrollimeetmed.

    Kui leitakse, et seade ei vasta toimivusnõuetele, võetakse viivitamata vajalikud parandusmeetmed.

    5.

    Lõike 3 punkti d kohaldamisel vaadatakse lõikes 2 osutatud andmekäsitluse käigus saadud andmed regulaarselt läbi ja valideeritakse. Andmete läbivaatamine ja valideerimine peab hõlmama järgmist:

    a)

    andmete täielikkuse kontrollimine;

    b)

    eelmise aruandeperioodi kohta kindlaks määratud andmete võrdlemine, eelkõige järjepidevuse kontrollimine, mis põhineb asjakohaste tootmisprotsesside kasvuhoonegaaside kasuteguri aegridadel;

    c)

    eri tegevusandmete kogumise süsteemide kaudu saadud andmete ja väärtuste võrdlemine, eelkõige asjakohaste kaupade tootmisprotokollide, müügi ja varude andmete puhul;

    d)

    asjakohaste kaupade andmete võrdlemine ja täielikkuse kontrollimine käitise ja tootmisprotsessi tasandil.

    6.

    Lõike 3 punkti e kohaldamisel tagatakse, et kui selgub, et andmekäsitlus või kontrollimeede ei ole tõhus või ei järgita nende tegevuste menetlusdokumentide nõudeid, siis võetakse parandusmeetmed ja parandatakse mõjutatud andmed põhjendamatu viivituseta.

    7.

    Lõike 3 punkti f kohaldamisel tehakse kõik järgmised toimingud, kui käitis ostab sisse vähemalt ühe lõikes 1 osutatud andmekäsitluse või kontrollimeetme:

    a)

    sisseostetud andmekäsitluse ja kontrollimeetme kvaliteedi kontrollimine vastavalt käesolevale lisale;

    b)

    asjakohaste nõuete kindlaksmääramine sisseostetud protsesside toodangule ja nendes protsessides kasutatavatele meetoditele;

    c)

    käesoleva lõike punktis b osutatud toodangu ja meetodite kvaliteedi kontrollimine;

    d)

    tagamine, et sisseostetud tegevuste tegemisel võetakse arvesse riskihindamisega kindlakstehtud olemuslikke riske ja kontrolliriske.

    8.

    Kontrollisüsteemi tõhusust seiratakse, tehes sealhulgas siserevisjone ja võttes arvesse tõendaja järeldusi, kui tõendamist kohaldatakse.

    Kui leitakse, et kontrollisüsteem ei ole tõhus või selle ulatus ei vasta tuvastatud riskidele, täiustatakse kontrollisüsteemi ja ajakohastatakse vastavalt seiremetoodika dokumentatsiooni, sealhulgas vajaduse korral andmekäsitluse, riskihindamise ja kontrollimeetmete aluseks olevaid kirjalikke menetlusi.

    9.

    Soovitatav täiustus: käitaja võib vabatahtlikult lasta IV lisa kohaselt koostatud käitise heitkoguste andmeid ja kaubaga seonduva eriheitkoguse andmeid tõendada standardi ISO 14065 kohaselt akrediteeritud sõltumatul tõendajal või käitisekohase toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi nõuete alusel.

    (1)  Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC), Riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevad IPCC suunised.

    (*1)  Käitis peab teguri mõõtmiste abil ise kindlaks määrama. Kui see ei ole tehniliselt teostatav või põhjustab põhjendamatuid kulusid, kasutatakse CWPB metoodika abil saadud väärtusi.


    IV LISA

    Käitiste käitajalt aruandvale deklarandile esitatava soovitatava teatise sisu

    1.   HEITEANDMETE TEATISEVORMI SISU

    Üldandmed

    1.

    Teave käitise kohta

    a)

    käitaja nimi ja kontaktandmed,

    b)

    käitise nimi,

    c)

    käitise kontaktandmed,

    d)

    käitise kordumatu tunnus, kui on olemas,

    e)

    kohaldatav ÜRO asukohakood (UN/LOCODE),

    f)

    täpne aadress ja selle ingliskeelne kirjaviis,

    g)

    käitise peamise heiteallika geograafilised koordinaadid.

    2.

    Kasutatud tootmisprotsessid ja tootmisskeemid kaupade iga koondkategooria kohta, nagu on loetletud II lisa tabelis 1.

    3.

    Iga kauba kohta, mis on märgitud eraldi CN-koodiga või koos kaupade koondkategooriates, vastavalt II lisa 2. jaole:

    a)

    iga kaubaga seonduv otsene eriheitkogus;

    b)

    teave kasutatud andmete kvaliteedi ja kindlaksmääramise meetodite kohta, eelkõige juhul, kui seonduv heitkogus on täielikult kindlaks määratud seire põhjal, või selle kohta, kas on kasutatud komisjoni poolt üleminekuperioodi jaoks kättesaadavaks tehtud ja avaldatud vaikeväärtusi;

    c)

    iga kaubaga seonduv kaudne eriheitkogus, heitekoefitsiendi kindlaksmääramise meetod ja kasutatud teabeallikas;

    d)

    elektrienergia kui imporditud kauba jaoks kasutatud heitekoefitsient (CO2 ekvivalenttonni MWh kohta) ja elektrienergia heitekoefitsiendi kindlaksmääramiseks kasutatud andmeallikas või meetod, kui heitekoefitsient erineb komisjoni poolt SPIMi üleminekuregistris esitatud heitekoefitsientidest;

    e)

    põhjuse lühikirjeldus, kui seonduva eriheitkoguse tegelike andmete asemel esitatakse komisjoni poolt üleminekuperioodi jaoks kättesaadavaks tehtud ja avaldatud vaikeväärtus;

    f)

    vajaduse korral sektoripõhine teave vastavalt käesoleva lisa 2. jaole;

    g)

    vajaduse korral teave tasumisele kuuluva süsinikuhinna kohta. Muudest käitistest saadud lähteainete eest tasumisele kuuluvad süsinikuhinnad loetletakse päritoluriikide kaupa eraldi.

    Üldandmete soovitatav täiustus

    1.

    Käitise koguheide, sealhulgas:

    a)

    iga kasutatud lähtevoo tegevusandmed ja arvutustegurid;

    b)

    heide iga heiteallika kohta, mille seire toimub mõõtmispõhise metoodika abil;

    c)

    muude meetoditega kindlaks määratud heitkogused;

    d)

    muudest käitistest saadud või muudesse käitistesse eksporditud CO2 kogus geoloogiliseks säilitamiseks või selliste toodete sisendmaterjaliks, milles CO2 on püsivalt keemiliselt seotud;

    2.

    imporditud, toodetud, tarbitud ja eksporditud mõõdetava soojuse, heitgaasi ja elektrienergia bilanss;

    3.

    kõikidest muudest käitistest saadud lähteainete kogus ning nendega seonduv otsene ja kaudne eriheitkogus;

    4.

    igas tootmisprotsessis kasutatud lähteainete kogus, välja arvatud samas käitises toodetud lähteained;

    5.

    teave selle kohta, kuidas arvutati igale tootmisprotsessile omistatud otsesed ja kaudsed heitkogused;

    6.

    iga tootmisprotsessi tootmismaht ja omistatud heitkogused;

    7.

    loetelu kõigist toodetud asjakohastest CN-koodiga kaupadest, sealhulgas lähteainetest, mis ei ole hõlmatud eraldi tootmisprotsessidega;

    8.

    käitise, selle peamiste tootmisprotsesside, SPIMi eesmärgiga hõlmamata tootmisprotsesside ja kasutatud seiremetoodika põhielementide lühikirjeldus, kas on kohaldatud toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi nõudeid ning milliseid meetmeid on võetud andmete kvaliteedi parandamiseks, eelkõige kas on kohaldatud mis tahes vormis tõendamist;

    9.

    vajaduse korral teave elektrienergia heitekoefitsiendi kohta energiaostulepingus.

    2.   SEKTORIPÕHISED PARAMEETRID, MIS TULEB TEATISESSE LISADA

    Kaupade koondkategooria

    Aruandlusnõue SPIMi aruandes

    Kaltsineeritud savi

    Kas savi on või ei ole kaltsineeritud.

    Klinker

    Ei kohaldata.

    Tsement

    Ühe tonni tsemendi tootmiseks tarbitud klinkri mass tonnides (klinkri ja tsemendi suhe protsentides).

    Aluminaattsement

    Ei kohaldata.

    Vesinik

    Ei kohaldata.

    Karbamiid

    Puhtus (karbamiidi massiprotsent, lämmastikusisalduse %).

    Lämmastikhape

    Kontsentratsioon (massiprotsent).

    Ammoniaak

    Kontsentratsioon vesilahuse korral.

    Segaväetised

    Määruse (EL) 2019/1009 kohaselt nõutav teave:

    lämmastikusisaldus ammooniumina (NH4 +);

    lämmastikusisaldus nitraadina (NO3 );

    lämmastikusisaldus karbamiidina;

    lämmastikusisaldus muu (orgaanilise) vormina.

    Paagutatud maak

    Ei kohaldata.

    Toormalm

    Peamine kasutatav redutseerija.

    Mangaani, kroomi, nikli massiprotsent, muud legeerelemendid kokku.

    Ferromangaan (FeMn)

    Mangaani ja süsiniku massiprotsent.

    Ferrokroom (FeCr)

    Kroomi ja süsiniku massiprotsent.

    Ferronikkel (FeNi)

    Nikli ja süsiniku massiprotsent.

    Otseredutseeritud raud

    Peamine kasutatav redutseerija.

    Mangaani, kroomi, nikli massiprotsent, muud legeerelemendid kokku.

    Toorteras

    Lähteaine peamine redutseerija, kui on teada.

    Mangaani, kroomi, nikli massiprotsent, muud legeerelemendid kokku.

    Ühe tonni toorterase tootmiseks kasutatud metallijäägid tonnides.

    % metallijääkidest, mis on tarbimiseelsed jäätmed.

    Rauast või terasest tooted

    Lähteaine tootmisel kasutatav peamine redutseerija, kui on teada.

    Mangaani, kroomi, nikli massiprotsent, muud legeerelemendid kokku.

    Selliste sisalduvate materjalide, mis ei ole raud ega teras, massiprotsent, kui nende mass on suurem kui 1–5 % kauba kogumassist.

    Ühe tonni toote tootmiseks kasutatud metallijäägid tonnides.

    % metallijääkidest, mis on tarbimiseelsed jäätmed.

    Survetöötlemata alumiinium

    Ühe tonni toote tootmiseks kasutatud metallijäägid tonnides.

    % metallijääkidest, mis on tarbimiseelsed jäätmed.

    Selliste sisalduvate materjalide, mis ei ole alumiinium, kogusisaldus protsentides, kui see on suurem kui 1 %.

    Alumiiniumist tooted

    Ühe tonni toote tootmiseks kasutatud metallijäägid tonnides.

    % metallijääkidest, mis on tarbimiseelsed jäätmed.

    Selliste sisalduvate materjalide, mis ei ole alumiinium, kogusisaldus protsentides, kui see on suurem kui 1 %.


    V LISA

    Ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise süsteemi andmed

    Tabel 1 sisaldab ettevõtjate süsteemis esitatud teavet ettevõtjate kohta, kes on koostalitlusvõimelised SPIMi üleminekuregistriga.

    Tabel 1

    Ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise süsteemi (EORI) andmed

    Ettevõtjate süsteemi EORI

    Kliendi tunnusandmed

    EORI riik + riigisisene EORI number

    EORI riik

    EORI alguskuupäev

    EORI lõpukuupäev

    Tollikliendi teave

    EORI lühinimi

    EORI täisnimi

    EORI keel

    EORIs registreerimise kuupäev

    EORI isiku tüüp

    EORI majandustegevus

    EORIs registreeritud aadresside loetelu

    Registreeritud aadressid

    EORI aadress

    EORI keel

    EORI nimi

    Asutamine liidus

    EORI aadressi alguskuupäev

    EORI aadressi lõpukuupäev

    Käibemaksukohustuslasena või maksukohustuslasena registreerimise number

    Käibemaksukohustuslane või maksukohustuslane

    Riiklik tunnus + käibemaksukohustuslasena registreerimise number või maksukohustuslasena registreerimise number koos riikliku tunnusega

    EORI õiguslik seisund

    EORI õigusliku seisundi keel

    EORI õiguslik seisund

    EORI õigusliku seisundi alguskuupäev ja lõpukuupäev

    Kontaktandmete loetelu

    Kontaktandmed

    EORI kontaktaadress

    EORI kontaktkeel

    EORI kontaktisiku täielik nimi

    EORI kontaktisiku nimi

    Avaldamislepingu lipp

     

    Aadressiväljade kirjeldus

    Tänav ja majanumber

    Sihtnumber

    Linn

    Riigi kood

    Teatise üksikasjade loetelu

    Teatise tüüp


    VI LISA

    Seestöötlemisega seotud täiendavad andmenõuded

    Tabel 1 sisaldab teavet detsentraliseeritud tollisüsteemidest, mis on koostalitlusvõimelised SPIMi üleminekuregistriga vastavalt käesoleva määruse artiklile 17.

    Tabel 1

    Seestöötlemisega seotud täiendav teave

    Tolliasutuse andmenõue pärast seestöötlemise protseduuri kokkuvõtet, kui aruandvale deklarandile ei anta erandit

    Väljastav riik

    Andmekirje viide

    Andmekirje versiooni number

    Andmekirje versiooni seisund

    Aruandeperioodi alguskuupäev

    Aruandeperioodi lõpukuupäev

    Järelevalve tolliasutus (järelevalve tolliasutus seestöötlemise jaoks)

    Seestöötlemise loa viitenumber

    Importija tunnusnumber/seestöötlemise loa omanik

    Importiv riik

    Kaubanimetuse tunnus (järjenumber)

    Harmoneeritud süsteemi alamkategooria kood

    Kombineeritud nomenklatuuri kood

    Kauba kirjeldus

    Taotletud menetluse kood

    Eelmise menetluse kood

    Päritoluriigi kood

    Sihtriigi kood

    Lähteriik

    Netomass

    Mõõtühiku tüüp

    Täiendavad ühikud

    Statistiline väärtus

    Vabasse ringlusse lubatud töödeldud toodetes tegelikult kasutatud toote netomass

    Sama kaubakoodiga vabasse ringlusse lubatud tegeliku toote netomass

    Esindaja tunnusnumber ja staatus

    Transpordiliik piiril


    VII LISA

    Riikliku süsteemi andmed

    Tabel 1 sisaldab teavet detsentraliseeritud süsteemidest, mis on koostalitlusvõimelised SPIMi üleminekuregistriga vastavalt käesoleva määruse artiklile 17.

    Tabel 1

    Riikliku süsteemi andmed

    Väljaandja

    Andmekirje viide

    Andmekirje versiooni number

    Andmekirje versiooni seisund

    Impordideklaratsiooni number

    Deklaratsiooni kaubanimetuse number

    Deklaratsiooni vastuvõtmise kuupäev

    Taotletud menetluse kood

    Eelmise menetluse kood

    Päritoluriigi kood

    Sooduspäritoluriigi kood

    Sihtriigi kood

    Lähteriik

    Kvoodi järjenumber

    Kauba kirjeldus

    Harmoneeritud süsteemi alamkategooria kood

    Kombineeritud nomenklatuuri kood

    TARICi kood

    Netomass

    Statistiline väärtus

    Täiendavad ühikud

    Deklaratsiooni tüüp

    Täiendav deklaratsiooni tüüp

    Vorming

    Importija tunnusnumber

    Importiv riik

    Kaubasaaja tunnusnumber

    Deklarandi tunnusnumber

    Loa omaniku tunnusnumber

    Loa omaniku tüüp

    Loa viitenumber

    Esindaja tunnusnumber

    Transpordiliik piiril

    Transpordiliik sisemaal


    VIII lisa

    Käitise tasandil otseheite seires kasutatavad standardkoefitsiendid

    1.   ALUMISE KÜTTEVÄÄRTUSEGA SEOTUD KÜTUSTE HEITEKOEFITSIENDID

    Tabel 1

    Alumise kütteväärtusega seotud kütuste heitekoefitsiendid ja alumine kütteväärtus kütuse massi kohta

    Kütusetüübi kirjeldus

    Heitekoefitsient t CO2/TJ

    Alumine kütteväärtus TJ/Gg

    Allikas

    Toornafta

    73,3

    42,3

    IPCC 2006 GL

    Orimulsioon

    77,0

    27,5

    IPCC 2006 GL

    Vedeldatud maagaas

    64,2

    44,2

    IPCC 2006 GL

    Mootoribensiin

    69,3

    44,3

    IPCC 2006 GL

    Petrooleum (v.a lennukikütus)

    71,9

    43,8

    IPCC 2006 GL

    Põlevkiviõli

    73,3

    38,1

    IPCC 2006 GL

    Gaasiõli/diislikütus

    74,1

    43,0

    IPCC 2006 GL

    Masuut

    77,4

    40,4

    IPCC 2006 GL

    Veeldatud naftagaas

    63,1

    47,3

    IPCC 2006 GL

    Etaan

    61,6

    46,4

    IPCC 2006 GL

    Toorbensiin

    73,3

    44,5

    IPCC 2006 GL

    Bituumen

    80,7

    40,2

    IPCC 2006 GL

    Määrdeained

    73,3

    40,2

    IPCC 2006 GL

    Naftakoks

    97,5

    32,5

    IPCC 2006 GL

    Rafineerimistehaste lähteained

    73,3

    43,0

    IPCC 2006 GL

    Rafineerimistehaste küttegaas

    57,6

    49,5

    IPCC 2006 GL

    Parafiin

    73,3

    40,2

    IPCC 2006 GL

    Lahustibensiin ja tehniline piiritus

    73,3

    40,2

    IPCC 2006 GL

    Muud naftasaadused

    73,3

    40,2

    IPCC 2006 GL

    Antratsiit

    98,3

    26,7

    IPCC 2006 GL

    Koksisüsi

    94,6

    28,2

    IPCC 2006 GL

    Muu bituminoosne süsi

    94,6

    25,8

    IPCC 2006 GL

    Subbituminoosne süsi

    96,1

    18,9

    IPCC 2006 GL

    Pruunsüsi

    101,0

    11,9

    IPCC 2006 GL

    Põlevkivi ja õliliiv

    107,0

    8,9

    IPCC 2006 GL

    Söebrikettkütus

    97,5

    20,7

    IPCC 2006 GL

    Koksiahju koks ja pruunsöekoks

    107,0

    28,2

    IPCC 2006 GL

    Gaasikoks

    107,0

    28,2

    IPCC 2006 GL

    Kivisöetõrv

    80,7

    28,0

    IPCC 2006 GL

    Gaasitehaste gaas

    44,4

    38,7

    IPCC 2006 GL

    Koksiahjugaas

    44,4

    38,7

    IPCC 2006 GL

    Kõrgahjugaas

    260

    2,47

    IPCC 2006 GL

    Hapnikkonverteri gaas

    182

    7,06

    IPCC 2006 GL

    Maagaas

    56,1

    48,0

    IPCC 2006 GL

    Tööstusjäätmed

    143

    ei kohaldata

    IPCC 2006 GL

    Vanaõli

    73,3

    40,2

    IPCC 2006 GL

    Turvas

    106,0

    9,76

    IPCC 2006 GL

    Rehvijäätmed

    85,0  (1)

    ei kohaldata

    Maailma kestliku arengu ärinõukogu – säästva tsemenditootmise algatus (WBCSD CSI)

    Süsinikoksiid

    155,2  (2)

    10,1

    J. Falbe ja M. Regitz, Römpp Chemie Lexikon, Stuttgart, 1995

    Metaan

    54,9  (3)

    50,0

    J. Falbe ja M. Regitz, Römpp Chemie Lexikon, Stuttgart, 1995


    Tabel 2

    Alumise kütteväärtusega seotud kütuste heitekoefitsiendid ja alumine kütteväärtus biomassmaterjali massi kohta

    Biomassmaterjal

    Esmane heitekoefitsient

    t CO2/TJ

    Alumine kütteväärtus GJ/t

    Allikas

    Puit/puidujäätmed (õhkkuiv) (4)

    112

    15,6

    IPCC 2006 GL

    Sulfiidileelised (must leelis)

    95,3

    11,8

    IPCC 2006 GL

    Muu esmane tahke biomass

    100

    11,6

    IPCC 2006 GL

    Puusüsi

    112

    29,5

    IPCC 2006 GL

    Biobensiin

    70,8

    27,0

    IPCC 2006 GL

    Biodiisel

    70,8

    37,0

    IPCC 2006 GL (5)

    Muud vedelad biokütused

    79,6

    27,4

    IPCC 2006 GL

    Prügilagaas (6)

    54,6

    50,4

    IPCC 2006 GL

    Reoveegaas  (4)

    54,6

    50,4

    IPCC 2006 GL

    Muu biogaas  (4)

    54,6

    50,4

    IPCC 2006 GL

    Olmejäätmed (biomassiosa) (4)

    100

    11,6

    IPCC 2006 GL

    2.   Protsessiheitega seotud heitekoefitsiendid

    Tabel 3

    Karbonaatide lagunemisel tekkiva protsessiheite stöhhiomeetriline heitekoefitsient (meetod A)

    Karbonaat

    Heitekoefitsient (t CO2/t karbonaati)

    CaCO3

    0,440

    MgCO3

    0,522

    Na2CO3

    0,415

    BaCO3

    0,223

    Li2CO3

    0,596

    K2CO3

    0,318

    SrCO3

    0,298

    NaHCO3

    0,524

    FeCO3

    0,380

    Üldist

    Heitekoefitsient = [M(CO2)]/{Y * [M(x)] + Z * [M(CO3 2-)]}

    X

    =

    metall

    M(x)

    =

    elemendi X molekulmass (g/mol)

    M(CO2)

    =

    CO2 molekulmass (g/mol)

    M(CO3 2-)

    =

    CO3 2- molekulmass (g/mol)

    Y

    =

    elemendi X stöhhiomeetriline arv

    Z

    =

    on CO3 2- stöhhiomeetriline arv


    Tabel 4

    Leelismuldmetallide oksiididel põhinevate karbonaatide lagunemisel tekkiva protsessiheite stöhhiomeetriline heitekoefitsient (meetod B)

    Oksiid

    Heitekoefitsient (t CO2/t oksiidi)

    CaO

    0,785

    MgO

    1,092

    BaO

    0,287

    Üldist

    XYOZ

    Heitekoefitsient = [M(CO2)]/{Y * [M(x)] + Z * [M(O)]}

    X

    =

    leelismuld või leelismetall

    M(x)

    =

    elemendi X molekulmass (g/mol)

    M(CO2)

    =

    CO2 molekulmass (g/mol)

    M(O)

    =

    O molekulmass (g/mol)

    Y

    =

    elemendi X stöhhiomeetriline arv

     

    =

    1 (leelismuldmetallide puhul)

     

    =

    2 (leelismetallide puhul)

    Z

    =

    1 (O stöhhiomeetriline arv)


    Tabel 5

    Muude protsessimaterjalide töötlemisel (raua või terase tootmine, raudmetallide töötlemine) tekkiva protsessiheite heitekoefitsiendid  (8)

    Sisendmaterjal või toodang

    Süsinikusisaldus

    t C/t

    Heitekoefitsient

    t CO2/t

    Otseredutseeritud raud

    0,0191

    0,07

    Elektrikaarahju süsielektroodid

    0,8188

    3,00

    Elektrikaarahju lisatav süsinik

    0,8297

    3,04

    Kuumbriketitud raud

    0,0191

    0,07

    Hapnikkonverteri gaas

    0,3493

    1,28

    Naftakoks

    0,8706

    3,19

    Toormalm

    0,0409

    0,15

    Raud/rauajäägid

    0,0409

    0,15

    Teras/terasejäägid

    0,0109

    0,04

    3.   Muude kasvuhoonegaaside kui CO2 globaalse soojendamise potentsiaal

    Tabel 6

    Globaalse soojendamise potentsiaal

    Gaas

    Globaalse soojendamise potentsiaal

    N2O

    265 t CO2e/t N2O

    CF4

    6 630 t CO2e/t CF4

    C2F6

    11 100 t CO2e/t C2F6


    (1)  See väärtus on esmane heitekoefitsient, st enne biomassiosa kohaldamist (kui on asjakohane).

    (2)  Põhineb alumisel kütteväärtusel 10,12 TJ/t.

    (3)  Põhineb alumisel kütteväärtusel 50,01 TJ/t.

    (4)  Esitatud heitekoefitsiendi eeldus on, et puidu veesisaldus on ligikaudu 15 %. Toore puidu veesisaldus võib olla kuni 50 %. Täiesti kuiva puidu alumise kütteväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatakse järgmist valemit:

    Formula

    kus NCVdry on absoluutselt kuiva materjali alumine kütteväärtus, w on veesisaldus (massiosa) ja

    Formula
    on vee aurustumise entalpia. Sama valemi abil saab kuiva materjali alumisest kütteväärtusest tagasiarvutusega leida alumise kütteväärtuse konkreetse veesisalduse korral.

    (5)  Alumise kütteväärtuse väärtus on võetud direktiivi (EL) 2018/2001 III lisast.

    (6)  Prügilagaasi, reoveegaasi ja muu biogaasi puhul: standardväärtused viitavad puhtale biometaanile. Õigete standardväärtuste leidmiseks on vaja gaasi metaanisisaldust korrigeerida.

    (7)  IPCC suunistes on esitatud ka olmejäätmete fossiilse osa väärtused: EF = 91,7 t CO2/TJ; alumine kütteväärtus = 10 GJ/t.

    (8)  Riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevad IPCC 2006. aasta suunised.


    IX LISA

    Elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused

    Järgmistes tabelites esitatud soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused põhinevad alumisel kütteväärtusel ja ISO standardi kohastel atmosfääritingimustel (ümbritseva õhu temperatuur 15 °C, rõhk 1,013 bar, suhteline niiskus 60 %).

    Tabel 1

    Elektrienergia tootmise tõhususe võrdlustegurid

    Kategooria

    Kütusetüüp

    Ehitamise aasta

    enne 2012. aastat

    2012–2015

    alates 2016. aastast

    Tahkised

    S1

    Kivisüsi, sealhulgas antratsiit, bituumenkivisüsi, subbituminoosne süsi, koks, poolkoks, naftakoks

    44,2

    44,2

    44,2

    S2

    Pruunsüsi, pruunsöebrikett, põlevkiviõli

    41,8

    41,8

    41,8

    S3

    Turvas, turbabrikett

    39,0

    39,0

    39,0

    S4

    Kuiv biomass, sealhulgas puit ja muu tahke biomass, sealhulgas puidugraanulid ja -briketid, kuivatatud puiduhake, puhtad ja kuivad puidujäätmed, pähklikoored, oliivi- ja muud kivid

    33,0

    33,0

    37,0

    S5

    Muu tahke biomass, sealhulgas kogu puit, mis ei kuulu kategooriasse S4, ning must ja pruun leelis

    25,0

    25,0

    30,0

    S6

    Olme- ja tööstusjäätmed (taastumatud) ning taastuvad/biolagunevad jäätmed

    25,0

    25,0

    25,0

    Vedelikud

    L7

    Raske kütteõli, gaasiõli/diislikütus, muud naftasaadused

    44,2

    44,2

    44,2

    L8

    Vedelad biokütused, sealhulgas biometanool, bioetanool, biobutanool, biodiisel ja muud vedelad biokütused

    44,2

    44,2

    44,2

    L9

    Vedelad jäätmed, sealhulgas biolagunevad ja taastumatud jäätmed (sealhulgas tahkerasv, rasv, raba)

    25,0

    25,0

    29,0

    Gaasid

    G10

    Maagaas, veeldatud naftagaas (LPG), veeldatud maagaas (LNG) ja biometaan

    52,5

    52,5

    53,0

    G11

    Rafineerimistehaste küttegaas, vesinik ja sünteesigaas

    44,2

    44,2

    44,2

    G12

    Biogaas, mis on toodetud anaeroobsel kääritamisel, prügila- ja reovee käitlemisel

    42,0

    42,0

    42,0

    G13

    Koksiahjugaas, kõrgahjugaas, kaevandusgaas ja muud kogutud gaasid (välja arvatud rafineerimistehaste küttegaas)

    35,0

    35,0

    35,0

    Muud

    O14

    Heitsoojus (sealhulgas kõrge temperatuuriga protsessi heitgaas, eksotermiliste keemiliste reaktsioonide saadused)

     

     

    30,0


    Tabel 2

    Soojusenergia tootmise võrdlustegurid

    Kategooria

    Kütusetüüp

    Ehitamise aasta

    enne 2016. aastat

    alates 2016. aastast

    Kuum vesi

    Aur (1)

    Heitgaasi vahetu kasutamine (2)

    Kuum vesi

    Aur  (1)

    Heitgaasi vahetu kasutamine  (2)

    Tahkised

    S1

    Kivisüsi, sealhulgas antratsiit, bituumenkivisüsi, subbituminoosne süsi, koks, poolkoks, naftakoks

    88

    83

    80

    88

    83

    80

    S2

    Pruunsüsi, pruunsöebrikett, põlevkiviõli

    86

    81

    78

    86

    81

    78

    S3

    Turvas, turbabrikett

    86

    81

    78

    86

    81

    78

    S4

    Kuiv biomass, sealhulgas puit ja muu tahke biomass, sealhulgas puidugraanulid ja -briketid, kuivatatud puiduhake, puhtad ja kuivad puidujäätmed, pähklikoored, oliivi- ja muud kivid

    86

    81

    78

    86

    81

    78

    S5

    Muu tahke biomass, sealhulgas kogu puit, mis ei kuulu kategooriasse S4, ning must ja pruun leelis

    80

    75

    72

    80

    75

    72

    S6

    Olme- ja tööstusjäätmed (taastumatud) ning taastuvad/biolagunevad jäätmed

    80

    75

    72

    80

    75

    72

    Vedelikud

    L7

    Raske kütteõli, gaasiõli/diislikütus, muud naftasaadused

    89

    84

    81

    85

    80

    77

    L8

    Vedelad biokütused, sealhulgas biometanool, bioetanool, biobutanool, biodiisel ja muud vedelad biokütused

    89

    84

    81

    85

    80

    77

    L9

    Vedelad jäätmed, sealhulgas biolagunevad ja taastumatud jäätmed (sealhulgas tahkerasv, rasv, raba)

    80

    75

    72

    75

    70

    67

    Gaasid

    G10

    Maagaas, veeldatud naftagaas (LPG), veeldatud maagaas (LNG) ja biometaan

    90

    85

    82

    92

    87

    84

    G11

    Rafineerimistehaste küttegaas, vesinik ja sünteesigaas

    89

    84

    81

    90

    85

    82

    G12

    Biogaas, mis on toodetud anaeroobsel kääritamisel, prügila- ja reovee käitlemisel

    70

    65

    62

    80

    75

    72

    G13

    Koksiahjugaas, kõrgahjugaas, kaevandusgaas ja muud kogutud gaasid (välja arvatud rafineerimistehaste küttegaas)

    80

    75

    72

    80

    75

    72

    Muud

    O14

    Heitsoojus (sealhulgas kõrge temperatuuriga protsessi heitgaas, eksotermiliste keemiliste reaktsioonide saadused)

    92

    87


    (1)  Kui sellises jaamas ei võeta soojus- ja elektrienergia koostootmise soojustõhususe arvutamisel kondensaadi tagasivoolu arvesse, tuleb tabelis esitatud auru tõhusust suurendada 5 protsendipunkti võrra.

    (2)  Kui temperatuur on 250 °C või kõrgem, tuleb rakendada heitgaasi vahetu kasutamise väärtusi.


    Top