22.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/66

(1)

Vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 23 lõikele 4 peab komisjon looma mehhanismi, millega määratakse kindlaks kõnealuse direktiivi alusel nõutava teabe, sealhulgas raamatupidamisaruannete ja kolmandate riikide õigusnormidest tulenevate vastavate nõuete samaväärsus. Kõnealuse artikliga on ka ette nähtud, et komisjon peab tegema otsused seoses kolmandate riikide väärtpaberiemitentide kasutatavate raamatupidamisstandarditega, samuti võimaldab see komisjonil lubada kasutada kolmanda riigi raamatupidamisstandardeid asjakohase üleminekuperioodi jooksul. Arvestades tihedat vastastikust seost direktiivide 2004/109/EÜ ja 2003/71/EÜ alusel nõutava teabe vahel, on asjakohane kohaldada ühesuguseid samaväärsuse kindlaksmääramise kriteeriume mõlema direktiivi raames.

(2)

Arvestades direktiivi 2003/71/EÜ eesmärke tagada investoritele võimalus teadvalt hinnata emitendi vara ja kohustusi, finantsseisundit, kasumit/kahjumit ja väljavaateid ning direktiivi 2004/109/EÜ eesmärke võimaldada investoritel teadvalt hinnata nende emitentide majanduslikku olukorda, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, on asjakohane lähtuda samaväärsuse määratlemisel investorite suutlikkusest hinnata ühtmoodi emitentide finantsseisundit ja väljavaateid, olenemata sellest, kas raamatupidamisaruanded koostatakse kooskõlas kolmanda riigi raamatupidamisstandarditega või rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (edaspidi „IFRS-standardid”).

(3)

Selleks et tagada kolmanda riigi raamatupidamisstandardite samaväärsuse kindlaksmääramine kõigil ühenduse turgudega seotud juhtudel, peaks komisjon hindama kolmanda riigi raamatupidamisstandardite samaväärsust kas liikmesriigi pädeva asutuse või kolmandas riigis raamatupidamisstandardite või turujärelevalve eest vastutava asutuse taotlusel või omal algatusel. Komisjon konsulteerib kõigepealt Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega (CESR) kõnealuste raamatupidamisstandardite samaväärsuse hindamise suhtes. Lisaks jälgib komisjon aktiivselt edusamme töös, mida asjaomased kolmanda riigi ametiasutused teevad oma finantsturule sisenevate ühenduse emitentide suhtes kohaldatavate kõigi selliste nõuete kõrvaldamisel, mille kohaselt nad peavad ühtlustama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1606/2002 (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta) (3) kohaselt vastu võetud IFRS-standarditega kooskõlas koostatud raamatupidamisaruanded kõnealuse kolmanda riigi nõuetega. Komisjon otsus peab olema selline, et ühenduse emitentidel on lubatud kasutada määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud IFRS-standardeid asjaomases kolmandas riigis.

(4)

Euroopa Ülemkogu eesistuja, komisjoni president ja Ameerika Ühendriikide president jõudsid 2007. aasta aprillis kokkuleppele edendada Ameerika üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete ja IFRS-standardite tingimusi, mida tunnustatakse mõlemas jurisdiktsioonis ilma vastavusse viimise vajaduseta hiljemalt aastaks 2009, ning tagada kõnealused tingimused. Komisjon ning USA Väärtpaberi- ja Valuutakomisjon (SEC) on jätkanud läbirääkimisi seoses määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud IFRS-standardite aktsepteerimisega Ameerika Ühendriikides, tänu millele vabaneksid IFRS-standardeid kasutavad emitendid kulukate vastavusse viimise nõuete järgimisest. Tuleks astuda samme, et saavutada analoogne kord muude riikidega, kelle börsil ELi äriühingud noteerivad oma väärtpaberid enne 2008. aasta lõppu. Jaapani raamatupidamisstandardite nõukogu (ASBJ) püüab rakendada rahvusvahelise raamatupidamisstandardite nõukoguga (IASB) läbiviidavat ühist tööprogrammi, et Jaapani üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid ja IFRS-standardeid omavahel lähendada. Kanada raamatupidamisstandardite nõukogu (AcSB) avaldas rakenduskava, millega lisatakse IFRS-standardid Kanada üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetesse alates 1. jaanuarist 2011.

(5)

Selleks et aidata kaasa määruse (EÜ) nr 1606/2002 eesmärkide saavutamisele, soodustada IFRS-standardite kasutamist ülemaailmsetel finantsturgudel ja vähendada häireid ühenduse turgudel nii palju kui võimalik, on asjakohane võtta arvesse kõiki IFRS-standarditele lähendamise programme või kolmanda riigi asjakohase asutuse kohustust võtta kasutusele IFRS-standardid. Seepärast on vaja täpsemalt kindlaks määrata, missugustel tingimustel võib otsustada, et lähenemisprogrammid on piisav alus selleks, et lubada kolmandate riikide emitentidel kohaldada oma riigi raamatupidamisstandardeid üleminekuperioodi jooksul. Komisjon konsulteerib, olenevalt asjaoludest, lähenemisprogrammi suhtes või IFRS-standardi vastuvõtmisega seoses tehtud edusammude suhtes kõigepealt Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega (CESR).

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

1)

asjaomaste kolmanda riigi raamatupidamisstandardite eest vastutav asutus on enne 30. juunit 2008 võtnud avalikult kohustuse lähendada need standardid rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele enne 31. detsembrit 2011 ja täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

2)

asjaomaste kolmanda riigi raamatupidamisstandardite eest vastutav asutus on enne 30. juunit 2008 avalikult kohustunud võtma rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid vastu enne 31. detsembrit 2011 ja kolmandas riigis võetakse tõhusaid meetmeid, et tagada õigeaegne ja täielik üleminek rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele selleks kuupäevaks, või enne 31. detsembrit 2008 on ELiga saavutatud vastastikuse tunnustamise kokkulepe.