This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62010CN0601
Case C-601/10: Action brought on 17 December 2010 — European Commission v Hellenic Republic
Kohtuasi C-601/10: 17. detsembril 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik
Kohtuasi C-601/10: 17. detsembril 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik
ELT C 63, 26.2.2011, p. 22–23
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
26.2.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 63/22 |
17. detsembril 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik
(Kohtuasi C-601/10)
2011/C 63/41
Kohtumenetluse keel: kreeka
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Patakia ja D. Kukovec)
Kostja: Kreeka Vabariik
Hageja nõuded
|
— |
tuvastada, et kuna Kreeka Vabariik sõlmis väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluses riigihankelepingud, mille esemeks on Vasilika, Kassandra, Egnatia ja Arethousa omavalitsusüksuste esialgse hankega hõlmamata lisateenused, mis puudutavad katastrikandeid ja linnaplaneerimist, siis on Kreeka Vabariik rikkunud direktiivi 92/50/EMÜ (1) artiklist 8 ja artikli 11 lõikest 3 ning direktiivi 2004/18/EÜ (2) artiklist 20 ja artikli 31 lõikest 4 tulenevaid kohustusi; |
|
— |
mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt |
Väited ja peamised argumendid
Komisjon väidab, et kuna:
|
1. |
kõnealused omavalitsusüksused on piirkondlike või kohalike omavalitsustena hõlmatud mõistega „hankija” direktiivi 92/50/EMÜ artikli 1 punkti b ja direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 punkti 9 mõttes; |
|
2. |
tegemist on tasuliste lepingutega, mille ese on linnaplaneerimisteenuste osutamine (direktiivi 92/50/EMÜ artikkel 8 koosmõjus IA lisa punktiga 12 ja direktiivi 2004/18/EÜ artikkel 20 koosmõjus IIA lisa punktiga 12; |
|
3. |
kõigi kritiseeritud riigihankelepingute hinnatav maksumus ületab direktiivi 92/50/EMÜ artiklis 7 ja direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 7 ette nähtud piirmäärasid; |
siis kuuluvad vaidlusalused hankelepingud kõnealuste direktiivide kohaldamisalasse.
i) Direktiivi 92/50/EMÜ artiklite 8 ja 11 rikkumine
Mis puudutab Kassandra omavalitsusüksuse poolt lisateenuste osutamise kohta sõlmitud lepinguid, mis on käesolevas asjas vaidluse all, siis toonitab komisjon, et hankija valis lepingute sõlmimise ilma hanketeadet avaldamata, ehkki antud juhul ei olnud täidetud direktiivi 92/50/EMÜ artiklis 8 ning artikli 11 lõike 3 punktis e sätestatud tingimused, mille täidetuse korral võib seda erandlikku menetlust kasutada, ja mis on kohaldatavad kõnesolevate hankelepingute suhtes. Konkreetsemalt ei ole osa vaidlusaluste lisateenuseid puudutavate hankelepingute puhul täidetud ettenägematute asjaolude esinemise tingimus. Teise võimalusena rõhutab komisjon, et isegi juhul, kui direktiivi 92/50/EMÜ artikli 11 lõike 3 punktis e sätestatud erandsätte kohaldamise tingimused oleksid täidetud, ületab lisateenuste kohta sõlmitud lepingute kogusumma direktiiviga ette nähtud ülempiiri ehk 50 % algse hankelepingu maksumusest.
ii) Direktiivi 2004/18/EÜ artikli 20 ja artikli 31 lõike 4 rikkumine
Mis puudutab Kassandra, Egnatia ja Arethousa omavalitsusüksuste poolt lisateenuste osutamise kohta sõlmitud lepinguid, mis on käesolevas asjas vaidluse all, siis märgib komisjon, et hankijad valisid lepingute sõlmimise ilma hanketeadet avaldamata, ehkki antud juhul ei olnud täidetud direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 20 ning artikli 31 lõike 4 punktis a sätestatud tingimused, mille täidetuse korral võib seda erandlikku menetlust kasutada, ja mis on kohaldatavad kõnesolevate hankelepingute suhtes. Konkreetsemalt ei ole osa vaidlusaluste lisateenuseid puudutavate hankelepingute puhul täidetud ettenägematute asjaolude esinemise tingimus. Teise võimalusena rõhutab komisjon, et isegi juhul, kui direktiivi 2004/18/EÜ artikli 31 lõike 4 punktis a sätestatud erandsätte kohaldamise tingimused oleksid täidetud, ületab lisateenuste kohta sõlmitud lepingute kogusumma direktiiviga ette nähtud ülempiiri ehk 50 % algse hankelepingu maksumusest.
Mis puudutab Kreeka Vabariigi väidet, et vaidlusaluste hankelepingute sõlmimiseks kasutatud menetlus oli kooskõlas vastaval ajahetkel kehtinud siseriiklike normidega, siis tõdeb komisjon, et kasutatud menetlus oli vastuolus direktiiviga 92/50/EMÜ, mis oli kõnealuste lepingute sõlmimise hetkeks juba siseriiklikku õigusesse üle võetud (nagu ka hiljem vastu võetud direktiiv 2004/18/EÜ). Igal juhul märgib komisjon, et kasutatud menetlus ei olnud kooskõlas ka kõnealuse siseriikliku õigusliku raamistikuga.
Arvestades, et liikmesriigid ei või tugineda liidu õiguses sätestatud kohustuste ja tähtaegade vastavalt täitmata ja järgimata jätmise õigustamiseks riigisisesele olukorrale, leiab komisjon, et kuna Kreeka Vabariik ei võtnud vajalikke meetmeid talle liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks ega rakendanud neid tõhusalt, siis rikkus Kreeka Vabariik direktiivi 92/50/EMÜ artiklist 8, artikli 11 lõikest 3 ja direktiivi 2004/18/EÜ artiklist 20 ja artikli 31 lõikest 4 tulenevaid kohustusi.
(1) EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 322.
(2) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132.