Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62007CA0152

    Liidetud kohtuasjad C-152/07 kuni C-154/07: Euroopa Kohtu (suurkoda) 17. juuli 2008 . aasta otsus (Bundesverwaltungsgerichti (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Arcor AG & Co. KG (C-152/07), Communication Services TELE2 GmbH (C-153/07), Firma 01051 Telekom GmbH (C-154/07) versus Bundesrepublik Deutschland (Telekommunikatsioonisektor — Võrgud ja teenused — Hindade tasakaalustamine — Direktiivi 90/388/EMÜ artikkel 4c — Direktiivi 97/33/EÜ artikli 7 lõige 2 — Direktiivi 98/61/EÜ artikli 12 lõige 7 — Reguleeriv asutus — Direktiivide vahetu õigusmõju — Kolmepoolne suhe)

    ELT C 223, 30.8.2008, p. 13–14 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    30.8.2008   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 223/13


    Euroopa Kohtu (suurkoda) 17. juuli 2008. aasta otsus (Bundesverwaltungsgerichti (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Arcor AG & Co. KG (C-152/07), Communication Services TELE2 GmbH (C-153/07), Firma 01051 Telekom GmbH (C-154/07) versus Bundesrepublik Deutschland

    (Liidetud kohtuasjad C-152/07 kuni C-154/07) (1)

    (Telekommunikatsioonisektor - Võrgud ja teenused - Hindade tasakaalustamine - Direktiivi 90/388/EMÜ artikkel 4c - Direktiivi 97/33/EÜ artikli 7 lõige 2 - Direktiivi 98/61/EÜ artikli 12 lõige 7 - Reguleeriv asutus - Direktiivide vahetu õigusmõju - Kolmepoolne suhe)

    (2008/C 223/20)

    Kohtumenetluse keel: saksa

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Bundesverwaltungsgericht

    Põhikohtuasja pooled

    Hagejad: Arcor AG & Co. KG (C-152/07), Communication Services TELE2 GmbH (C-153/07), Firma 01051 Telekom GmbH (C-154/07)

    Kostja: Bundesrepublik Deutschland

    Menetluses osales: Deutsche Telekom AG

    Kohtuasja ese

    Eelotsusetaotlus — Bundesverwaltungsgericht — Komisjoni 28. juuni 1990. aasta direktiivi 90/388/EMÜ konkurentsi kohta telekommunikatsiooniteenuste turgudel (EÜT L 192, lk 10) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiivi 97/33/EÜ vastastikuse sidumise kohta telekommunikatsioonisektoris seoses universaalteenuse ja koostalitlusvõime tagamisega avatud võrguteenuse osutamise põhimõtete kohaldamise teel (EÜT L 199, lk 32) tõlgendamine — Siseriiklik säte, mis näeb lisaks teenuse kulude baasil arvutatud juurdepääsuteenuste tasudele ette teiste operaatorite rahalise kompensatsiooni ühenduskuludest tingitud puudujäägi katteks, mis tekkis kohapealsel operaatoril kliendiliini kättesaadavaks tegemise tõttu — Liikmesriigi kohustus kaotada vanade telekommunikatsiooniettevõtjate tariifide muutmise piirangud võrkude vastastikuse sidumise tagajärjel — Üksikisiku võimalus tugineda siseriiklikus kohtus direktiivi vahetule õigusmõjule, taotlemaks sellise haldusakti tühistamist, mis näeb ette rahalise kohustuse teise isiku kasuks

    Resolutiivosa

    1.

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiivi 97/33/EÜ vastastikuse sidumise kohta telekommunikatsioonisektoris seoses universaalteenuse ja koostalitlusvõime tagamisega avatud võrgu pakkumise põhimõtete kohaldamise teel, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 1998. aasta direktiiviga 98/61/EÜ, artikli 12 lõiget 7 ja komisjoni 28. juuni 1990. aasta direktiivi 90/388/EMÜ konkurentsi kohta telekommunikatsiooniteenuse turgudel, muudetud komisjoni 13. märtsi 1996. aasta direktiiviga 96/19/EÜ, artiklit 4c koostoimes direktiivi 96/19 põhjendustega 5 ja 20 tuleb tõlgendada nii, et riigi reguleeriv asutus ei või kohustada üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga vastastikku seotud sidevõrgu operaatorit maksma turgu valitsevat seisundit omavale abonentvõrgu operaatorile lisaks vastastikuse sidumise tasule 2003. aasta eest ka kliendiliini kättesaadavaks tegemise lisatasu puudujäägi eest, mis tekkis abonentvõrgu operaatoril kliendiliini kättesaadavaks tegemise tõttu.

    2.

    Direktiivi 90/388, muudetud direktiiviga 96/19, artiklil 4c ja direktiivi 97/33, muudetud direktiiviga 98/61, artikli 12 lõikel 7 on vahetu õigusmõju ning eraõiguslikud isikud võivad neile sätetele siseriiklikus kohtus tugineda, et vaidlustada riigi reguleeriva asutuse otsus.


    (1)  ELT C 140, 23.6.2007.


    Top