EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62011CA0577

Kohtuasi C-577/11: Euroopa Kohtu (neljas koda) 7. märtsi 2013 . aasta otsus (Cour d’appel de Bruxelles’i (Belgia) eelotsusetaotlus) — DKV Belgium versus Association belge des consommateurs test-achats ASBL (Teenuste osutamise vabadus — Asutamisvabadus — Direktiivid 73/239/EMÜ ja 92/49/EMÜ — Otsekindlustustegevus, välja arvatud elukindlustustegevus — Kindlustusmaksete tariifide kindlaksmääramise vabadus — Ravikindlustuslepingud, mis ei ole seotud kutsetegevusega — Piirangud — Ülekaalukast üldisest huvist tulenevad põhjused)

ELT C 123, 27.4.2013, p. 5–6 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

27.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 123/5


Euroopa Kohtu (neljas koda) 7. märtsi 2013. aasta otsus (Cour d’appel de Bruxelles’i (Belgia) eelotsusetaotlus) — DKV Belgium versus Association belge des consommateurs test-achats ASBL

(Kohtuasi C-577/11) (1)

(Teenuste osutamise vabadus - Asutamisvabadus - Direktiivid 73/239/EMÜ ja 92/49/EMÜ - Otsekindlustustegevus, välja arvatud elukindlustustegevus - Kindlustusmaksete tariifide kindlaksmääramise vabadus - Ravikindlustuslepingud, mis ei ole seotud kutsetegevusega - Piirangud - Ülekaalukast üldisest huvist tulenevad põhjused)

2013/C 123/07

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour d’appel de Bruxelles

Põhikohtuasja pooled

Hageja: DKV Belgium

Kostja: Association belge des consommateurs test-achats ASBL

Ese

Eelotsusetaotlus — Cour d’appel de Bruxelles — ELTL artiklite 49 ja 56 tõlgendamine, nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega muudetakse direktiive 73/239/EMÜ ja 88/357/EMÜ (kolmas kahjukindlustuse direktiiv) (EÜT L 228, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 346), artikli 29 teise lõigu ja artikli 39 lõike 3 tõlgendamine, ja nõukogu 24. juuli 1973. aasta direktiivi 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 228, lk 3; ELT eriväljaanne 06/01, lk 14) artikli 8 lõike 3 tõlgendamine — Siseriiklik õigus, mis lubab selliste ravikindlustuslepingute raames, mis ei ole seotud kutsetegevusega, kindlustusmakset, maksuvabastust ja kindlustushüvitist kohandada iga-aastase kindlustusmakse päeval üksnes teatavatel eritingimustel — Tariifide eelneva heakskiitmise kord — Asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtte piiramine — Ülekaalukas üldine huvi

Resolutsioon

Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega muudetakse direktiive 73/239/EMÜ ja 88/357/EMÜ (kolmas kahjukindlustuse direktiiv) artiklit 29 ja artikli 39 lõikeid 2 ja 3 ning nõukogu 24. juuli 1973. aasta esimese direktiivi 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (muudetud direktiiviga 92/49) artikli 8 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, mis sätestavad selliste ravikindlustuslepingute raames, mis ei ole seotud kutsetegevusega, et kindlustusmakset, maksuvabastust ja kindlustushüvitist saab iga-aastaselt kohandada üksnes:

tarbijahinnaindeksi alusel, või

nn „meditsiinilise” näitaja alusel, kui ja niivõrd, kuivõrd selle näitaja muutumine ületab tarbijahinnaindeksit, või

pärast seda, kui kindlustusettevõtjate üle järelevalvet teostav ametiasutus, kelle poole asjaomane kindlustusselts on pöördunud, on andnud loa olukorras, kus see ametiasutus tuvastab, et selle ettevõtja kindlustusmakse tariif, olenemata nimetatud kahte tüüpi näitajate alusel arvutatud muudatustest, põhjustab või võib põhjustada kahju.

ELTL artikleid 49 ja 56 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole sellised õigusnormid vastuolus tingimusel, et ei esine ühtegi vähem piiravat meedet, mis võimaldaks samadel tingimustel saavutada eesmärgi kaitsta tarbijaid ülemäära ja ootamatult kõrgete kindlustusmaksete eest, kusjuures viimase kontrollimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne.


(1)  ELT C 32, 4.2.2012.


Top