Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32021R0255

    Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/255, 18. veebruar 2021, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed (EMPs kohaldatav tekst)

    C/2021/992

    ELT L 58, 19.2.2021, p. 23–35 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2021/255/oj

    19.2.2021   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 58/23


    KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/255,

    18. veebruar 2021,

    millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    COVID-19 pandeemia mõjutab rahvusvahelist ja Euroopa tsiviillennundust jätkuvalt sel määral, et kolmandate riikide lennuettevõtjate ja lastilennukäitajate määramiseks ning ümbermääramiseks nõutavate kohapealsete kontrollkäikude tegemisel vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1998 (2) lisa punktile 6.8 esineb endiselt olulisi takistusi objektiivsetel põhjustel, mis ei sõltu asjaomastest lennuettevõtjatest ega lastilennukäitajatest.

    (2)

    Seepärast on vaja pikendada rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa punktis 6.8.1.7 kehtestatud tähtaega, mille jooksul on lubatud kohaldada alternatiivset ja kiirendatud ELi lennundusjulgestuse valideerimise menetlust nende liitu suunduva tarneahelaga seotud ettevõtjate suhtes, keda COVID-19 pandeemia mõjutab.

    (3)

    Liit on Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ja Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) tegevuse käigus aidanud välja töötada rahvusvahelise poliitilise lähenemisviisi enne kauba laadimist edastatava eelteabe (PLACI) kohta, mis koosneb teatavatest 7 + 1 andmeelementidest, (3) nagu on kindlaks määratud Maailma Tolliorganisatsiooni SAFE standardite raamistikus (SAFE FoS). Saadetise andmed, mille ekspediitorid, lennuettevõtjad, postiettevõtjad, integreerijad, kokkuleppelised esindajad või muud üksused esitavad reguleerivale asutusele võimalikult kiiresti enne lasti laadimist õhusõidukile viimases väljumiskohas, võivad tagada täiendava turbekihi, võimaldades tolliasutustel teha ohu- ja riskianalüüsi enne väljumist.

    (4)

    Seepärast tuleks tsiviillennundusjulgestuse eesmärgil teha kauba riskianalüüs võimalikult kiiresti pärast komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (4) artikli 106 lõigetes 2 ja 2a osutatud sisenemise ülddeklaratsiooni miinimumandmete kättesaamist ja enne kauba laadimist kolmandast riigist väljuvale õhusõidukile, millega kaup tuuakse liidu tolliterritooriumile. Esimese riskianalüüsi tegemise nõuet tuleks kohaldada alates 15. märtsist 2021.

    (5)

    Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (5) artikliga 186 on ette nähtud, et esimene sisenemistolliasutus teeb riskianalüüsi ja kontrollid, lisaks on kõnealuse määruse artikliga 182 kehtestatud impordikontrollisüsteem (ICS2), mille komisjon ja liikmesriigid on vastastikusel kokkuleppel loonud kui ELi kauplejate ühtlustatud liidese teabe, muutmistaotluste ning kehtetuks tunnistamise taotluste esitamiseks, sisenemise ülddeklaratsiooni andmete töötlemiseks ja salvestamiseks ning asjaomase teabe vahetamiseks tolliasutustega.

    (6)

    Kuna alates 15. märtsist 2021 võib enne kauba laadimist edastatava eelteabe riskianalüüsi tulemustest selguda, et liitu suunduva tarneahelaga seotud ettevõtjad peavad oma kolmandas riigis toimuva tegevuse käigus kohaldama konkreetseid leevendavaid lennundusjulgestusmeetmeid, on vaja asjakohased tsiviillennundusjulgestusega seotud rakenduseeskirjad kiiresti integreerida.

    (7)

    Praegune COVID-19 pandeemia on oluliselt vähendanud liidu lennujaamade suutlikkust viia lõpule standardile 3 vastavate lõhkeaine avastamissüsteemi (EDS) seadmete paigaldamine. Komisjon ja liikmesriigid teevad jätkuvalt kõik selleks, et registreeritud pagasi läbivaatamisel lõplikult üle minna kõige uuemale tehnoloogiale. Välja on töötatud uus tegevuskava, et pakkuda eri lennujaamakategooriate jaoks kehtestatud prioriteetide abil suuremat paindlikkust praeguse olukorraga kohanemiseks ning muuta rangemate avastamisstandardite kasutuselevõtt nähtavamaks.

    (8)

    Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1998 rakendamisel saadud kogemused näitavad, et teatavate ühiste põhistandardite rakendusviise tuleks teataval määral muuta. Eespool nimetatud teatavate standardite rakendusviise on vaja kohandada, et selgitada, ühtlustada, lihtsustada ja tugevdada teatavaid konkreetseid lennundusjulgestusmeetmeid, suurendada õigusselgust, standardida õigusaktide ühtset tõlgendamist ja veelgi kindlamalt tagada lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite parim võimalik rakendamine.

    (9)

    Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2015/1998 vastavalt muuta.

    (10)

    Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 19 nimetatud komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

    Artikkel 2

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Lisa punkte 1 ja 22 kohaldatakse alates 15. märtsist 2021, lisa punkti 2 kohaldatakse alates 1. märtsist 2022 ja lisa punkti 14 kohaldatakse alates 1. juulist 2021.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 18. veebruar 2021

    Komisjoni nimel

    president

    Ursula VON DER LEYEN


    (1)  ELT L 97, 9.4.2008, lk 72.

    (2)  Komisjoni 5. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed (ELT L 299, 14.11.2015, lk 1).

    (3)  Kaubasaatja nimi, kaubasaatja aadress, kaubasaaja nimi, kaubasaaja aadress, pakkeühikute arv, kogubrutokaal, lasti kirjeldus ning alam- või koondlennuveokiri.

    (4)  Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).

    (5)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).


    LISA

    Lisa muudetakse järgmiselt:

    1)

    lisatakse punkt 6.0.4:

    „6.0.4.

    Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „Enne kauba laadimist edastatav eelteave“ (PLACI) esimest riskianalüüsi lennundusjulgestuse eesmärgil seoses õhuteed pidi liidu tolliterritooriumile (*) toodava kaubaga.

    (*)  Kuna Island ei ole liidu tolliterritooriumi osa, käsitatakse Islandit käesoleva lisa punkti 6.8.7 kohaldamisel kolmanda riigina.“;"

    2)

    lisatakse punktid 6.1.4, 6.1.5 ja 6.1.6:

    „6.1.4.

    Juurdepääsu kauba ja posti julgestuspiirangualadele võib anda üksnes pärast seda, kui on kindlaks tehtud, millisesse järgmistest kategooriatest saadetist avatud alalt transportiv üksus kuulub:

    a)

    kokkuleppeline esindaja;

    b)

    tuntud saatja;

    c)

    punkti 6.6.1.1 alapunkti c kohaselt määratud vedaja, kes veab saadetisi, mille suhtes on eelnevalt kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid;

    d)

    mitte ükski alapunktides a, b ja c osutatud üksustest.

    6.1.5.

    Kui kohaldatakse punkti 6.1.4 alapunkti c, tehakse julgestuspiirangualadele juurdepääsu andvale kokkuleppelisele esindajale, lennuettevõtjale või lennujaama käitajale kättesaadavaks liites 6-E esitatud allkirjastatud deklaratsiooni koopia, välja arvatud juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

    a)

    vedaja on ise kokkuleppeline esindaja;

    b)

    vedu toimub vastuvõtva kokkuleppelise esindaja või lennuettevõtja nimel julgestuspiirangualadel.

    Liites 6-E esitatud allkirjastatud deklaratsiooni koopia vedaja poolt esitamise võib asendada samaväärse, juurdepääsupunkti eelneva teavitamise mehhanismiga, mille tagab kas lennujaamast väljaspool asuv saatja või kokkuleppeline esindaja, kelle nimel vedu toimub, või vastuvõttev kokkuleppeline esindaja või lennuettevõtja julgestuspiirangualadel.

    6.1.6.

    Kauba- või postisaadetisi, mille suhtes ei ole julgestuskontrolli meetmeid varem kohaldatud, võib lubada julgestuspiirangualadele tingimusel, et nende suhtes kohaldatakse ühte järgmistest meetmetest:

    a)

    need vaadatakse enne sisenemist läbi vastavalt punktile 6.2 ning vastuvõtva kokkuleppelise esindaja või lennuettevõtja vastutusel;

    b)

    need saadetakse julgestuspiirangualal asuva kokkuleppelise esindaja või lennuettevõtja valdustesse nende vastutusel.

    Tarnimisel hoitakse selliseid saadetisi kaitstuna loata juurdepääsu eest, kuni need läbi vaadatakse.

    Selliseid saadetisi saatvad või neid loata juurdepääsu eest kaitsvad töötajad peavad olema tööle võetud vastavalt punktile 11.1.1 ja saanud vähemalt punkti 11.2.3.9 kohase väljaõppe.“;

    3)

    punkti 6.3.1.2 alapunkt b asendatakse järgmisega:

    „b)

    Pädev asutus või tema nimel tegutsev ELi lennundusjulgestuse valideerija vaatab julgestusprogrammi läbi ning kontrollib seejärel kindlaksmääratud tegevuskohti kohapeal, et hinnata, kas taotleja vastab määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle alusel vastu võetud rakendusaktide nõuetele.

    Kohapealse kontrollina käsitatakse asjakohase tolliasutuse poolt vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (*) artiklile 29 taotleja asukohas tehtud kohapealset kontrolli, kui see viidi läbi vähemalt kolm aastat enne kuupäeva, mil taotleja taotleb tunnustamist kokkuleppelise esindajana, välja arvatud punktis 6.2 sätestatud läbivaatusnõuete puhul. Taotleja tagab, et volitatud ettevõtja (AEO) luba ja tolliameti asjakohase hindamise tulemused on kättesaadavad edasiseks kontrollimiseks.

    (*)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).“;"

    4)

    punktis 6.3.1.4 asendatakse kolmas lõik järgmisega:

    „Kohapealse kontrollina käsitatakse asjakohase tolliasutuse poolt vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklile 29 kokkuleppelise esindaja asukohas tehtud kohapealset kontrolli, välja arvatud punktis 6.2 sätestatud läbivaatusnõuete puhul.“;

    5)

    punkt 6.3.1.5 asendatakse järgmisega:

    „6.3.1.5.

    Kui pädev asutus ei ole enam veendunud, et kokkuleppeline esindaja vastab määruse (EÜ) nr 300/2008 nõuetele, tühistab ta kokkuleppelise esindaja staatuse kindlaksmääratud tegevuskohas või -kohtades.

    Vahetult pärast kehtetuks tunnistamist ning mitte hiljem kui 24 tunni jooksul kehtetuks tunnistamisest tagab pädev asutus, et endise kokkuleppelise esindaja staatuse muutumise kohta tehakse märge liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasis.

    Kui kokkuleppelisel esindajal ei ole enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (*) artikli 38 lõike 2 punktis b ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 33 osutatud volitatud ettevõtja (AEO) luba või kui ta luba on määruse (EL) nr 952/2013 artikli 39 punkti e ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 28 nõuetele mittevastavuse tõttu peatatud, võtab pädev asutus vajalikke meetmeid, et tagada kokkuleppelise esindaja vastavus määruse (EÜ) nr 300/2008 nõuetele.

    Kokkuleppeline esindaja teavitab pädevat asutust kõikidest muudatustest, mis on seotud määruse (EL) nr 952/2013 artikli 38 lõike 2 punktis b ja määruse (EL) 2015/2447 artiklis 33 osutatud volitatud ettevõtja (AEO) loaga.

    (*)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).“;"

    6)

    punkt 6.3.1.8 asendatakse järgmisega:

    „6.3.1.8.

    Pädev asutus teeb tolliasutusele kättesaadavaks kogu kokkuleppelise esindaja staatusega seotud teabe, mis võib olla asjakohane määruse (EL) nr 952/2013 artikli 38 lõike 2 punktis b ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 33 osutatud volitatud ettevõtja (AEO) loa omamise seisukohast. See teave hõlmab uute kokkuleppeliste esindajate tunnustamist, kokkuleppelise esindaja staatuse kehtetuks tunnistamist, staatuse/tunnustuse pikendamist ja inspekteerimist, kavandatavaid kontrollkäike ja kõnealuste kontrollkäikude tulemuste hindamist.

    Pädev asutus ja riiklikud tolliasutused peavad kokku leppima eespool kirjeldatud teabevahetuse üksikasjad.“;

    7)

    punkti 6.3.2.6 alapunkt g asendatakse järgmisega:

    „g)

    saadetisele teise kokkuleppelise esindaja määratud julgestusstaatuse aktsepteerinud kokkuleppelisele esindajale pädeva asutuse poolt antud kordumatu tunnus, sealhulgas transfeertoimingute puhul.“;

    8)

    punktile 6.3.2.6 lisatakse järgmine lõik:

    „Transfeerkaup või -post, mille puhul lennuettevõtja või tema nimel tegutsev kokkuleppeline esindaja ei saa saatedokumentides kinnitada käesolevas punktis või vajaduse korral punktis 6.3.2.7 nõutud teavet, vaadatakse enne järgnevaks lennuks õhusõiduki pardale laadimist läbi.“;

    9)

    punkti 6.4.1.2 alapunkt c asendatakse järgmisega:

    „c)

    Kohapealse kontrollina käsitatakse asjakohase tolliasutuse poolt vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 2015/2447 artiklile 29 taotleja asukohas tehtud kohapealset kontrolli, kui see toimub vähemalt kolm aastat enne kuupäeva, mil taotleja taotleb tunnustamist tuntud saatjana. Sellistel juhtudel peab taotleja esitama liites 6-C esitatud tuntud saatjate valideerimisel kasutatava kontrollkaardi 1. osas nõutava teabe ja saatma selle pädevale asutusele koos kohustuste deklaratsiooniga, millele kirjutab alla kas taotleja seaduslik esindaja või asjaomases tegevuskohas julgestuse eest vastutav isik.

    Taotleja tagab, et volitatud ettevõtja (AEO) luba ja tolliameti asjakohase hindamise tulemused on kättesaadavad edasiseks kontrollimiseks.

    Allkirjastatud deklaratsiooni säilitab asjaomane pädev asutus või ELi lennundusjulgestuse valideerija, kes esitab selle nõudmise korral asjaomasele pädevale asutusele.“;

    10)

    punktis 6.4.1.4 asendatakse kolmas lõik järgmisega:

    „Kohapealse kontrollina käsitatakse asjakohase tolliasutuse poolt vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklile 29 tuntud saatja asukohas tehtud kohapealset kontrolli.“;

    11)

    punkt 6.4.1.5 asendatakse järgmisega:

    „6.4.1.5.

    Kui pädev asutus ei ole enam veendunud, et tuntud saatja vastab määruse (EÜ) nr 300/2008 nõuetele, tühistab ta tuntud saatja staatuse kindlaksmääratud tegevuskohas (-kohtades).

    Vahetult pärast kehtetuks tunnistamist ning mitte hiljem kui 24 tunni jooksul kehtetuks tunnistamisest tagab pädev asutus, et tuntud saatja staatuse muutumise kohta tehakse märge liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasis.

    Kui tuntud saatjal ei ole enam määruse (EL) nr 952/2013 artikli 38 lõike 2 punktis b ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 33 osutatud volitatud ettevõtja (AEO) luba või kui ta luba on määruse (EL) nr 952/2013 artikli 39 punkti e ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 28 nõuetele mittevastavuse tõttu peatatud, võtab pädev asutus vajalikke meetmeid, et tagada tuntud saatja vastavus määruse (EÜ) nr 300/2008 nõuetele.

    Tuntud saatja teavitab pädevat asutust kõikidest muudatustest, mis on seotud määruse (EL) nr 952/2013 artikli 38 lõike 2 punktis b ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 33 osutatud volitatud ettevõtja (AEO) loaga.“;

    12)

    punkt 6.4.1.7 asendatakse järgmisega:

    „6.4.1.7.

    Pädev asutus teeb tolliasutusele kättesaadavaks kogu tuntud saatja staatusega seotud teabe, mis võib olla asjakohane määruse (EL) nr 952/2013 artikli 38 lõike 2 punktis b ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 33 osutatud volitatud ettevõtja (AEO) loa omamise seisukohast. See teave hõlmab uute tuntud saatjate tunnustamist, tuntud saatja staatuse kehtetuks tunnistamist, staatuse/tunnustuse pikendamist ja inspekteerimist, kavandatavaid kontrollkäike ja kõnealuste kontrollkäikude tulemuste hindamist.

    Pädev asutus ja riiklikud tolliasutused peavad kokku leppima eespool kirjeldatud teabevahetuse üksikasjad.“;

    13)

    punkt 6.5.1 asendatakse järgmisega:

    „6.5.1.

    Kokkuleppeline esindaja haldab andmebaasi, mis sisaldab järgmist teavet kõikide esindaja teenuseid kasutavate kaubasaatjate kohta, kelle ta on määranud enne 1. juunit 2017:

    a)

    ettevõtja andmed, sh tegevuskoha aadress (bona fide);

    b)

    äritegevuse laad;

    c)

    kontaktandmed, sh julgestuse eest vastutava(te) isiku(te) kontaktandmed;

    d)

    käibemaksukohustuslase number või ettevõtja registreerimisnumber;

    e)

    liite 6-D kohane allkirjastatud dokument „Kohustuste deklaratsioon – esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja“.

    Kui esindaja teenuseid kasutaval kaubasaatjal on määruse (EL) nr 952/2013 artikli 38 lõike 2 punktis b ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 33 osutatud volitatud ettevõtja (AEO) luba, kantakse esimeses lõigus osutatud andmebaasi ka selle loa number.

    Kõnealune andmebaas peab olema pädevale asutusele kontrollimiseks kättesaadav.“;

    14)

    lisatakse punktid 6.6.1.3, 6.6.1.4 ja 6.6.1.5:

    „6.6.1.3.

    Veoettevõtja tagab, et töötajad, kes võtavad vastu, veavad, ladustavad ja toimetavad kätte lennukaupa ning -posti, mille suhtes on kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid, läbivad vähemalt järgmise:

    a)

    isiku usaldusväärsuse kontroll, mis hõlmab isikusamasuse ning elulookirjelduse ja/või esitatud soovituste kontrollimist;

    b)

    üldine julgestusvalmidusalane koolitus vastavalt punktile 11.2.7.

    6.6.1.4.

    Kõik veoettevõtja töötajad, kellele antakse järelevalveta juurdepääs lastile ja postile punktis 6.6.1.3 osutatud ülesannete täitmisel või käesolevas peatükis sätestatud julgestuskontrolli meetmete rakendamisel:

    a)

    peavad olema edukalt läbinud taustakontrolli;

    b)

    peavad läbima julgestusalase koolituse vastavalt punktile 11.2.3.9.

    6.6.1.5.

    Kui veoettevõtja kasutab ühe või mitme punktis 6.6.1.3 osutatud ülesande täitmiseks teise äriühingu teenuseid, peab selline äriühing vastama järgmistele tingimustele:

    a)

    ta sõlmib veoettevõtjaga veolepingu;

    b)

    ta hoidub edasisest alltöövõtust;

    c)

    ta rakendab vastavalt vajadusele punktide 6.6.1.3 ja 6.6.1.4 sätteid.

    Allhankijast veoettevõtja vastutab täielikult esindaja või saatja nimel teostatava transpordi eest.“;

    15)

    punkti 6.8.1.7 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

    „Ajavahemikul 1. aprillist 2020 kuni 30. juunini 2021 võib pädev asutus teha erandi punktis 6.8.2 kehtestatud menetlusest ja anda lennuettevõtjale ajutiselt ACC3 staatuse, kui ELi lennundusjulgestuse valideerimist ei olnud võimalik teha lennuettevõtjast sõltumatutel objektiivsetel põhjustel, mis on seotud COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisiga. Staatuse andmisel kohaldatakse järgmisi tingimusi:“

    16)

    punktid 6.8.3.6 ja 6.8.3.7 asendatakse järgmisega:

    „6.8.3.6.

    Pärast punktides 6.8.3.1–6.8.3.5 osutatud julgestuskontrolli meetmete rakendamist tagab julgestuskontrolli meetmete rakendamise eest vastutav ACC3 või ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppeline esindaja (RA3), et saatedokumentidesse, milleks on elektrooniline või kirjalik lennuveokiri, samaväärne postidokument või eraldi deklaratsioon, märgitakse vähemalt järgmine teave:

    a)

    ACC3 kordumatu tähtnumbriline tunnus;

    b)

    saadetise julgestusstaatus, nagu on osutatud punkti 6.3.2.6 alapunktis d ja mille on andnud vastavalt vajadusele kas ACC3 või ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppeline esindaja (RA3);

    c)

    saadetise kordumatu tunnus, näiteks alam- või koondlennuveokirja number (kui need on olemas);

    d)

    saadetise sisu või koondsaadetise märge, kui see on asjakohane;

    e)

    julgestusstaatuse määramise põhjus, sealhulgas läbivaatuseks kasutatud vahend või -meetod või saadetise läbivaatusest vabastamise põhjus, kasutades ICAO saadetise julgestusalase deklareerimise kavaga vastuvõetud standardeid.

    Koondsaadetiste puhul säilitab ACC3 või ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppeline esindaja (RA3), kes on koostanud koondsaadetise, esimese lõigu punktides a–e sätestatud teabe iga üksiksaadetise kohta vähemalt selle hetkeni, mil on saadetise hinnanguline saabumisaeg esimesse liidu lennujaama või 24 tundi, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem.

    6.8.3.7.

    Liites 6-F loetletud kolmandast riigist saabuv lennuettevõtja tagab pardal veetava kauba ja posti puhul vastavuse punktis 6.8.3.6 sätestatud kohaldatavatele alapunktidele. Selliste saadetiste saatedokumendid peavad vastama vähemalt ICAO saadetise julgestusalase deklareerimise kavale või muule süsteemile, milles esitatakse nõutav teave samaväärsel viisil.“;

    17)

    punkt 6.8.3.9 asendatakse järgmisega:

    „6.8.3.9.

    Punktis 6.8.3.8 osutamata kolmandast riigist saabuvaid transiit- või transfeersaadetisi, mille saatedokumendid ei vasta punkti 6.8.3.6 nõuetele, käsitletakse enne järgmist lendu vastavalt punktile 6.2.“;

    18)

    punkti 6.8.4.11 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

    „Ajavahemikul 1. aprillist 2020 kuni 30. juunini 2021 võib pädev asutus teha erandi punktis 6.8.5 kehtestatud menetlusest ja anda kolmanda riigi üksusele ajutiselt RA3 või KC3 staatuse, kui ELi lennundusjulgestuse valideerimist ei olnud võimalik teha asjaomasest üksusest sõltumatutel objektiivsetel põhjustel, mis on seotud COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisiga. Staatuse andmisel kohaldatakse järgmisi tingimusi:“;

    19)

    punkti 6.8.4.12 alapunkt d asendatakse järgmisega:

    „d)

    staatus antakse ajavahemikuks, mis ei ole pikem kui kuus kuud, ja seda võib pikendada punktis 6.8.4.11 sätestatud erandi kehtivusaja jooksul.“;

    20)

    punktid 6.8.5.5, 6.8.5.6 ja 6.8.5.7 jäetakse välja;

    21)

    punkti 6.8.6.1 alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

    „1.

    Kui komisjon või pädev asutus teeb kindlaks sellise tõsise puuduse ACC3, RA3 või KC3 tegevuses, millel arvatakse olevat märkimisväärne mõju kogu liidu lennundusjulgestusele, või saab selle kohta kirjalikku teavet, peab ta tegema järgmist:

    a)

    teavitab sellest viivitamata asjaomast lennuettevõtjat või üksust, palub esitada omapoolsed selgitused ja asjakohased meetmed tõsise puuduse kõrvaldamiseks;

    b)

    teavitab sellest viivitamata teisi liikmesriike ja komisjoni.

    Esimeses lõigus osutatud tõsise puuduse võib kindlaks teha ühe järgmise tegevuse käigus:

    (1)

    nõuetele vastavuse kontrolli ajal;

    (2)

    ACC3, RA3 või KC3 tarneahelasse kuuluvate teiste käitajate dokumentide, sealhulgas ELi lennundusjulgestuse valideerimise aruande kontrollimise ajal;

    (3)

    teistelt asutustelt ja/või käitajatelt asjaomase ACC3, RA3 või KC3 tegevusega seotud faktilise kirjaliku teabe saamisel selliste dokumenteeritud tõendite kujul, mis osutavad selgelt turvanõuete rikkumisele.“;

    22)

    lisatakse punkt 6.8.7:

    „6.8.7.   Enne kauba laadimist edastatav eelteave (PLACI)

    6.8.7.1.

    Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 186 kohaselt teostatakse PLACI enne kolmandast riigist lahkumist, kui esimese sisenemiskoha tolliasutus on kätte saanud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (*) artikli 106 lõigetes 2 ja 2a osutatud sisenemise ülddeklaratsiooni minimaalse andmestu.

    6.8.7.2.

    PLACI teostamise käigus ja juhul, kui esimesel sisenemistolliasutusel on põhjendatult alust kahtlustada, et õhuteed pidi liidu tolliterritooriumile sisenev saadetis võib kujutada endast tõsist ohtu tsiviillennundusele, käsitatakse kõnealust saadetist kõrge riskitasemega kauba või postina (HRCM) vastavalt punktile 6.7.

    6.8.7.3.

    Kui liites 6-F loetlemata kolmandas riigis või Islandil asuv lennuettevõtja, käitaja, üksus või isik saab esimeselt sisenemistolliasutuselt teate, milles nõutakse, et saadetist käsitataks kõrge riskitasemega kauba või postina (HRCM) vastavalt punktile 6.8.7.2, teeb ta järgmist:

    a)

    rakendab konkreetse saadetise suhtes rakendusotsuse C(2015) 8005 lisa punktides 6.7.3 ja 6.7.4 loetletud julgestuskontrolli meetmeid, kui ACC3 või RA3 on selliste julgestuskontrolli meetmete võtmiseks heaks kiidetud;

    b)

    tagab, et selliste julgestuskontrolli meetmete võtmiseks heaks kiidetud ACC3 või RA3 vastaks alapunkti a sätetele. Esimesele sisenemistolliasutusele esitatakse teave juhul, kui saadetise suhtes julgestuskontrolli meetmeid kohaldava teise käitaja, üksuse või asutuse leidmiseks korraldatakse või on korraldatud hange. Selline teine käitaja, üksus või asutus tagab alapunktis a osutatud julgestuskontrolli meetmete rakendamise ning kinnitab lennuettevõtjale, käitajale, üksusele või isikule, kellelt saadetis saadi, nii selliste julgestuskontrolli meetmete rakendamist kui ka nende tulemusi;

    c)

    kinnitab esimesele sisenemistolliasutusele nii alapunktis a osutatud julgestuskontrolli meetmete rakendamist kui ka nende tulemusi.

    Esimese lõigu alapunkte a ja b ei kohaldata juhul, kui taotletud julgestuskontrolli meetmeid on varem rakendatud. Kui aga konkreetne ohuteave on saanud kättesaadavaks alles pärast eelmiste julgestuskontrolli meetmete rakendamist, võidakse lennuettevõtjalt, käitajalt, üksuselt või isikult nõuda julgestuskontrolli meetmete kordamist, kasutades selleks konkreetseid vahendeid ja meetodeid, ning esimese lõigu alapunktis c sätestatud kinnituse esitamist. Lennuettevõtjat, käitajat, üksust või isikut võib teavitada mis tahes elementidest ja teabest, mis on vajalikud julgestuseesmärgi tulemuslikuks täitmiseks.

    6.8.7.4.

    Liites 6-F loetletud kolmandas riigis või Islandil asuv lennuettevõtja, käitaja, üksus või isik, kes saab esimeselt sisenemistolliasutuselt teate, milles nõutakse, et saadetist käsitataks kõrge riskitasemega kauba või postina (HRCM) vastavalt punktile 6.8.7.2, peab tegema järgmist:

    a)

    rakendab konkreetse saadetise suhtes vähemalt kõrge riskitasemega kaupa ja posti käsitlevas ICAO 17. lisas (**) kehtestatud julgestuskontrolli meetmeid;

    b)

    tagab, et käitaja, üksus või asutus, kelle kolmanda riigi asjaomane pädev asutus on selliste julgestuskontrolli meetmete võtmiseks heaks kiitnud, täidaks alapunkti a nõuded. Esimesele sisenemistolliasutusele esitatakse teave juhul, kui saadetise suhtes julgestuskontrolli meetmeid kohaldava teise käitaja, üksuse või asutuse leidmiseks korraldatakse või on korraldatud hange. Selline teine käitaja, üksus või asutus tagab alapunktis a osutatud julgestuskontrolli meetmete rakendamise ning kinnitab lennuettevõtjale, käitajale, üksusele või isikule, kellelt saadetis saadi, nii selliste julgestuskontrolli meetmete rakendamist kui ka nende tulemusi;

    c)

    kinnitab esimesele sisenemistolliasutusele nii alapunktis a osutatud julgestuskontrolli meetmete rakendamist kui ka nende tulemusi.

    Esimese lõigu alapunkte a ja b ei kohaldata juhul, kui taotletud julgestuskontrolli meetmeid on varem rakendatud. Kui aga konkreetne ohuteave on saanud kättesaadavaks alles pärast eelmiste julgestuskontrolli meetmete rakendamist, võidakse lennuettevõtjalt, käitajalt, üksuselt või isikult nõuda julgestuskontrolli meetmete kordamist, kasutades selleks konkreetseid vahendeid ja meetodeid, ning esimese lõigu alapunktis c sätestatud kinnituse esitamist. Lennuettevõtjat, käitajat, üksust või isikut võib teavitada mis tahes elementidest ja teabest, mis on vajalikud julgestuseesmärgi tulemuslikuks täitmiseks.

    6.8.7.5.

    PLACI teostamise käigus ja juhul, kui esimesel sisenemistolliasutusel on põhjendatult alust kahtlustada, et liidu tolliterritooriumile õhuteed pidi sisenev saadetis kujutab endast tõsist ohtu julgeolekule, mistõttu antakse välja teade „Mitte laadida“, ei laadita kõnealust saadetist õhusõiduki pardale või laaditakse see maha (vastavalt vajadusele).

    6.8.7.6.

    Kolmandas riigis asuv lennuettevõtja, käitaja, üksus või isik, kes saab esimeselt sisenemistolliasutuselt teate, milles nõutakse, et saadetist ei laaditaks õhusõidukite vastavalt punktile 6.8.7.5, peab tegema järgmist:

    a)

    tagab, et tema valduses olevat saadetist ei laaditaks õhusõiduki pardale või kui see on juba õhusõiduki pardal, laaditaks see kohe maha;

    b)

    esitab liidu tolliterritooriumilasuvale esimesele sisenemistolliasutusele kinnituse selle kohta, et ta on nõudmise täitnud;

    c)

    teeb koostööd esimese sisenemistolliasutuse liikmesriigi asjaomaste asutustega;

    d)

    teavitab selle riigi tsiviillennundusjulgestuse eest vastutavat pädevat asutust, kus asub lennuettevõtja, käitaja, üksus või isik, kellele teade saadetakse, ning selle kolmanda riigi tsiviillennundusjulgestuse eest vastutavat pädevat asutust, kus saadetis praegu asub, kui need on erinevad.

    6.8.7.7.

    Kui saadetis on juba tarneahela teise lennuettevõtja, käitaja või üksuse käes, teatab lennuettevõtja, käitaja, üksus või isik, kellele saadetakse punktis 6.8.7.5 sätestatud teade „Mitte laadida“, kõnealusele teisele lennuettevõtjale, käitajale, üksusele või isikule viivitamata, et ta:

    a)

    tagab punkti 6.8.7.6 alapunktide a, c ja d sätete täitmise;

    b)

    kinnitab lennuettevõtjale, käitajale, üksusele või isikule, kes sai punktis 6.8.7.5 sätestatud teate, punkti 6.8.7.6 alapunkti b kohaldamisest.

    6.8.7.8.

    Kui õhusõiduk on juba õhus ja selle pardal on saadetis, mille kohta esimene sisenemistolliasutus oli punkti 6.8.7.5 kohaselt teatanud, et saadetist ei tohi laadida, teatab teatise saanud lennuettevõtja, ettevõtja, üksus või isik sellest viivitamata:

    a)

    punkti 6.8.7.6 alapunktis c osutatud liikmesriigi asjaomastele asutustele, et teavitada liidus esimese ülelennu liikmesriigi asjaomaseid asutusi ning teha nendega koostööd;

    b)

    kolmanda riigi, kus asub teate saanud lennuettevõtja, käitaja, üksus või isik, ning kolmanda riigi, kust lend väljus, tsiviillennundusjulgestuse eest vastutavale pädevale asutusele, kui need on erinevad.

    6.8.7.9.

    Pärast punktis 6.8.7.5 sätestatud teate välja andnud esimeselt sisenemistolliasutuselt saadud teadet sama liikmesriigi pädev asutus vastavalt vajadusele rakendab selle, tagab selle rakendamise või teeb kõigi järgnevate meetmete võtmisel koostööd, sealhulgas kooskõlastab lähteriigiks oleva kolmanda riigi ning vajaduse korral transiit- ja/või transfeerriigi või -riikide asutustega asjakohased julgestusega seotud eriolukordade protokollid, lähtudes asjaomase liikmesriigi riiklikust tsiviillennunduse julgestusprogrammist ning rahvusvahelistest standarditest ja soovitatud tavadest kriisiohje ja ebaseaduslikele sekkumisete reageerimise vallas.

    6.8.7.10.

    Kolmanda riigi lennuettevõtja, käitaja, üksus või isik, kes saab teate, mille on välja andnud sellise kolmanda riigi tolliasutus, mis rakendab enne kauba laadimist edastava eelteabe süsteemi kooskõlas Maailma Tolliorganisatsiooni SAFE standardite raamistikus sätestatud põhimõtetega, tagab punktides 6.8.7.3 ja 6.8.7.4 ning punktides 6.8.7.6, 6.8.7.7 ja 6.8.7.8 sätestatud nõuete täitmise.

    Käesolevat punkti kohaldatakse üksnes kauba- ja postisaadetiste suhtes, mis vastavad ühele järgmistest kriteeriumidest:

    a)

    neid veetakse transiidiks või transfeeriks liidu lennujaamas enne lõppsihtkohta jõudmist teavitava tolliasutuse kolmandas riigis asuvas lennujaamas;

    b)

    neid veetakse transiidiks või transfeeriks liidu lennujaamas enne teist transiiti või transfeeri teavitava tolliasutuse kolmandas riigis asuvas lennujaamas.

    Punkti 6.8.7.6 alapunktis c ja punkti 6.8.7.8 alapunktis a sätestatud nõuete täitmiseks teavitab kolmandas riigis teate saanud lennuettevõtja, käitaja, üksus või isik viivitamata liidus esimese maandumise liikmesriigi asjaomaseid asutusi.

    Kui õhusõiduk on juba õhus, esitatakse teave liidus esimese ülelennu liikmesriigi asjaomastele asutustele, kes tagavad punktis 6.8.7.9 osutatud meetmete rakendamise koostöös liidus esimese maandumise liikmesriigi asjaomaste asutustega.

    Nii liidus esimese ülelennu liikmesriigi kui ka liidus esimese maandumise liikmesriigi asjaomased asutused teavitavad asjaomast tolliasutust.

    (*)  Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1)."

    (**)  Islandi lennuettevõtjad, käitajad ja üksused kohaldavad rakendusotsuse C(2015) 8005 lisa punkte 6.7.3 ja 6.7.4.“;"

    23)

    punktile 11.6.3.6 lisatakse järgmine lause:

    „Pädev asutus varustab heakskiidetud valideerijad avaldamata õigusaktide ja riiklike programmide asjakohaste osadega, milles osutatakse valideeritavatele tegevustele ja valdkondadele.“;

    24)

    punkt 11.6.3.8 asendatakse järgmisega:

    „11.6.3.8.

    Valideerijana tegutsev pädev asutus võib valideerida üksnes neid lennuettevõtjaid, käitajaid ja üksusi, kes kuuluvad tema vastutusalasse või teise liikmesriigi pädeva asutuse vastutusalasse, kui kõnealune asutus on seda sõnaselgelt palunud või ta seda tegema määranud.“;

    25)

    lisatakse punkt 11.6.3.11:

    „11.6.3.11.

    ELi lennundusjulgestuse valideerija tunnustamine kehtib kuni viis aastat.“;

    26)

    punkt 11.6.4.1 asendatakse järgmisega:

    „11.6.4.1

    ELi lennundusjulgestuse valideerija:

    a)

    teda ei loeta tunnustatuks enne, kui tema andmed on kantud liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi;

    b)

    pädev asutus omistab ise või omistatakse tema nimel ELi lennundusjulgestuse valideerijale tõend tema staatuse kohta;

    c)

    ei tohi teha ELi lennundusjulgestuse valideerimisi, kui tal on kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis kehtivale samaväärsele süsteemile vastav lennundusjulgestuse valideerija staatus, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse punkti 11.6.4.5.

    ELi lennundusjulgestuse valideerijad, kelle pädev asutus on kandnud liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi, võivad valideerida üksnes kõnealuse pädeva asutuse vastutusalasse kuuluvaid lennuettevõtjaid, käitajaid ja üksusi.“;

    27)

    punkt 11.6.5.6 asendatakse järgmisega:

    „11.6.5.6.

    Vaikimisi on valideerimisaruanne inglise keeles ja see esitatakse pädevale asutusele ja valideeritud üksusele hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kohapealset kontrolli.

    Pädev asutus hindab valideerimisaruannet hiljemalt kuue nädala jooksul pärast selle kättesaamist.

    Kui aruandes käsitletakse lennuettevõtjat, käitajat või üksust, keda valideeritakse olemasoleva määramise eesmärgil, mis aegub pärast eelmistes lõikudes osutatud ajavahemikke, võib pädev asutus määrata hindamise lõpuleviimiseks pikema ajavahemiku.

    Sellisel juhul ja välja arvatud juhul, kui hindamise edukaks lõpuleviimiseks on vaja lisateavet ja täiendavaid dokumente, tagab pädev asutus, et protsess viiakse lõpule enne staatuse kehtivuse lõppemist.

    Kolme kuu jooksul alates aruande kättesaamise kuupäevast antakse valideerijale kirjalikku tagasisidet aruande kvaliteedi kohta ning vajaduse korral soovitusi ja märkusi, mida pädev asutus võib vajalikuks pidada. Vajaduse korral edastatakse sellise tagasiside koopia valideerija heaks kiitnud pädevale asutusele.

    Käesolevas määruses sätestatud muude lennuettevõtjate, käitajate või üksuste määramiseks võib pädev asutus taotleda ja saab viieteistkümne päeva jooksul pädevalt asutuselt, kes on koostanud valideerimisaruande oma riigi keeles või nõudnud seda valideerimise teostanud valideerijalt, täieliku valideerimisaruande ingliskeelse koopia.“;

    28)

    punkt 12.0.2.1 asendatakse järgmisega:

    „12.0.2.1.

    Kooskõlas punkti 12.0.5 sätetega võib pärast 1. oktoobrit 2020 järgmisi julgestusseadmeid paigaldada ainult juhul, kui neile on antud punkti 12.0.2.5 kohane ELi märgis või ootel ELi märgis:

    a)

    metallidetektorväravad (WTMD),

    b)

    lõhkeaine avastamissüsteemi (EDS) seade,

    c)

    lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seade,

    d)

    vedela lõhkeaine avastamissüsteemi (LEDS) seade,

    e)

    metallidetektor (MDE),

    f)

    turvaskanner,

    g)

    jalanõude metallidetektor ning

    h)

    lõhkeaine aurude avastamise (EVD) seade.“;

    29)

    punkt 12.0.2.3 asendatakse järgmisega:

    „12.0.2.3.

    ELi märgis antakse julgestusseadmetele, mida on katsetanud katsekeskused, kes rakendavad pädeva asutuse vastutusel Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi ühise hindamisprotsessi kohaseid kvaliteedikontrolli meetmeid.“;

    30)

    punkt 12.0.5.3 asendatakse järgmisega:

    „12.0.5.3.

    Punktide 12.0.5.1 või 12.0.5.2 alusel riiklikul tasandil heaks kiidetud julgestusseadmed ei saa ELi märgist automaatselt.“;

    31)

    lisatakse punkt 12.3.1:

    „12.3.1.

    Kõik alates 1. jaanuarist 2023 paigaldatud seadmed, mida kasutatakse kauba ja posti läbivaatamiseks ning lennuettevõtja posti ja lennuettevõtja saadetiste läbivaatamiseks, mille suhtes kohaldatakse 6. peatüki kohaseid julgestuskontrolli meetmeid, peavad võimaldama mitmikvaadet.

    Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel lubada enne 1. jaanuari 2023 paigaldatud ühe vaatega läbivalgustusseadmeid kasutada kuni järgmiste kuupäevadeni:

    a)

    enne 1. jaanuari 2016 paigaldatud ühe vaatega läbivalgustusseadmeid hiljemalt 31. detsembrini 2025;

    b)

    alates 1. jaanuarist 2016 paigaldatud ühe vaatega läbivalgustusseadmete puhul kuni kümne aasta möödumiseni nende paigaldamisest või hiljemalt 31. detsembrini 2027, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

    Kui pädev asutus kohaldab teise lõigu sätteid, teavitab ta sellest komisjoni.“;

    32)

    punkt 12.4.2 asendatakse järgmisega:

    „12.4.2.   EDS-seadmete standardid

    12.4.2.1.

    Kõik EDS-seadmed peavad vastama järgmistele nõuetele:

    a)

    enne 1. septembrit 2014 paigaldatud seadmed peavad vastama vähemalt standardile 2;

    b)

    ajavahemikul 1. septembrist 2014 kuni 31. augustini 2022 paigaldatud seadmed peavad vastama vähemalt standardile 3;

    c)

    ajavahemikul 1. septembrist 2022 kuni 31. augustini 2026 paigaldatud seadmed peavad vastama vähemalt standardile 3.1;

    d)

    alates 1. septembrist 2026 paigaldatud seadmed peavad vastama vähemalt standardile 3.2.

    12.4.2.2.

    Standard 2 kaotab kehtivuse 1. septembril 2021.

    12.4.2.3.

    Standardile 2 vastavate EDS-seadmete kasutamise pikendamise lubamiseks eristatakse nelja lennujaamakategooriat:

    a)

    I kategooria – lennujaam, mida kasutas 2019. aastal üle 25 miljoni reisija;

    b)

    II kategooria – lennujaam regulaarlendudega vähemalt ühte käesoleva määruse liites 5-A loetletud kolmandasse riiki (välja arvatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik);

    c)

    III kategooria – iga liikmesriigi puhul 2019. aasta suurima lennuliiklusmahuga lennujaam, kui neid ei ole veel loetletud I või II kategoorias;

    d)

    IV kategooria – muu lennujaam.

    12.4.2.4.

    Pädev asutus võib lubada standardile 2 vastavate EDS-seadmete kasutamist vastavalt järgmisele tabelile alates 1. septembrist 2021 kuni:

     

    Standardile 2 vastav EDS-seade, mis on paigaldatud enne 1. jaanuari 2011

    Standardile 2 vastav EDS-seade, mis on paigaldatud ajavahemikul 1. jaanuarist 2011 kuni 1. septembrini 2014

    I kategooria lennujaamad

    1. märts 2022

    1. märts 2023

    II või III kategooria lennujaamad

    1. september 2022

    1. september 2023

    IV kategooria lennujaamad

    1. märts 2023

    1. märts 2024

    12.4.2.5.

    Pädev asutus teavitab komisjoni, kui ta lubab kasutada standardile 2 vastavat EDS-seadet alates 1. septembrist 2021.

    12.4.2.6.

    Kõik käsipagasi läbivaatuseks projekteeritud EDS-seadmed peavad vastama vähemalt standardile C1.

    12.4.2.7.

    Kõik EDS-seadmed, mis on projekteeritud sülearvuteid ja teisi suuri elektriseadmeid sisaldava käsipagasi läbivaatuseks, peavad vastama vähemalt standardile C2.

    12.4.2.8.

    Kõik EDS-seadmed, mis on projekteeritud sülearvuteid ja teisi suuri elektriseadmeid ning vedelikke, aerosoole ja geele sisaldava käsipagasi läbivaatuseks, peavad vastama vähemalt standardile C3.

    12.4.2.9.

    Kõik standardile C3 vastavad EDS-seadmed loetakse samaväärseks LEDS-seadmetega, mis vastavad vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatuse standardile 2.“

    (*)  Kuna Island ei ole liidu tolliterritooriumi osa, käsitatakse Islandit käesoleva lisa punkti 6.8.7 kohaldamisel kolmanda riigina.“;

    (*)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).“;

    (*)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).“;

    (*)  Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).

    (**)  Islandi lennuettevõtjad, käitajad ja üksused kohaldavad rakendusotsuse C(2015) 8005 lisa punkte 6.7.3 ja 6.7.4.“;“


    Top