Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32019D2032

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/2032, 26. november 2019, millega kehtestatakse meetmed kahjuliku organismi Fusarium circinatum Nirenberg & O’Donnell (endine Gibberella circinata) liitu sissetoomise ja seal levimise vältimiseks ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2007/433/EÜ (teatavaks tehtud numbri C(2019) 8359 all)

ELT L 313, 4.12.2019, p. 94–100 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2019/2032/oj

Date of document:
26/11/2019; Vastuvõtmise kuupäev
Date of effect:
27/11/2019; jõustub teavitamise kuupäev
Date of notification:
27/11/2019
Date of end of validity:
No end date
Author:
Euroopa Komisjon, Tervise ja toiduohutuse peadirektoraat
Responsible body:
Directorate-General for Health and Food Safety, SANTE
Form:
Rakendusotsus
Addressee:
Liikmesriigid
Treaty:
Euroopa Liidu toimimise leping
Legal basis:
Link
Link
Link
Select all documents mentioning this document
Modifies:
Relation Act Comment Subdivision concerned From To
Repeal 32007D0433 27/11/2019
Modified by:
Relation Act Comment Subdivision concerned From To
Corrected by 32019D2032R(01) (EL)
Corrected by 32019D2032R(02) (FI)
Corrected by 32019D2032R(03) (FI)
Instruments cited:
Link

4.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 313/94

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/2032,

26. november 2019,

millega kehtestatakse meetmed kahjuliku organismi Fusarium circinatum Nirenberg & O’Donnell (endine Gibberella circinata) liitu sissetoomise ja seal levimise vältimiseks ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2007/433/EÜ

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 8359 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõike 3 kolmandat lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni otsusega 2007/433/EÜ (2) kehtestati ajutised erakorralised meetmed kahjuliku organismi Gibberella circinata Nirenberg & O’Donnell 1998 liitu sissetoomise ja seal levimise vältimiseks.

(2)

Gibberella circinata Nirenberg & O’Donnell 1998 ja Fusarium circinatum Nirenberg & O’Donnell 1998 on nimed, mis on antud samale pleomorfsele seenele, mis tähistab vastavalt sama organismi teleomorfset (suguline) ja anamorfset (mittesuguline) staadiumi. Kooskõlas hiljutise teadusliku konsensusega (3) tuleks kõnealuse organismi suhtes alates 2013. aastast kasutada nimetust „Fusarium circinatum Nirenberg & O’Donnell 1998“.

(3)

Fusarium circinatum Nirenberg & O’Donnell 1998 (edaspidi „asjaomane kahjustaja“) on loetletud direktiivi 2000/29/EÜ I lisa A osa II jaos alates 2019. aasta märtsist (4).

(4)

Asjaomast kahjustajat leidub Portugalis ja Hispaanias ning seda esineb peamiselt puukoolides ja metsades, kuid ka eraaedades. Nimetatud liikmesriigid on vastu võtnud riiklikud tõrje- ja likvideerimismeetmed, et vältida kõnealuse kahjustaja edasist sissetoomist nende territooriumile ja seal levimist.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) avaldas 2010. aastal arvamuse riskihindamise kohta, milles käsitleti organismi Fusarium circinatum liidu territooriumil, ja riskijuhtimise võimaluste kohta (5).

(6)

Asjaomane kahjustaja on peamiselt seotud perekonda Pinus ja liiki Pseudotsuga menziesii (edaspidi „asjaomased taimed“) kuuluvate taimedega.

(7)

Võttes arvesse iga-aastaseid uuringuid, mille liikmesriigid esitasid vastavalt otsusele 2007/433/EÜ ja toiduohutusameti teaduslikule arvamusele, järeldatakse, et asjaomane kahjustaja esineb juba teatavates liidu territooriumi osades. Samas ilmneb, et saastunud piirkond on praegu oluliselt väiksem kui ohustatud piirkond, võttes muu hulgas arvesse ökoloogilis-klimaatilisi andmeid, võimalike peremeestaimede levikut ja väga suurt võimalust asjaomase kahjustaja kohandumiseks.

(8)

Seepärast on asjakohane ajakohastada meetmeid asjaomase kahjustaja vastu võitlemiseks. Kõnealuste meetmetega tuleks ette näha asjaomase kahjustaja õigeaegne avastamine liidu territooriumil, selle tõrje, kui kahjustajat liidu territooriumil leitakse, ja nõuded, mis käsitlevad liidu piires taimede (sh istutamiseks ette nähtud seemned ja seemneid sisaldavad käbid), puidu erivormide ja puidust pakkematerjali väljaviimist piiritletud aladelt. Need meetmed on vajalikud, et tagada ennetav lähenemisviis asjaomase kahjustaja liidus kohandumise ja leviku suhtes.

(9)

Asjaomase kahjustaja ülemaailmne levik on ebaselge. Siiski võib olemasoleva teabe põhjal öelda, et teadaolevalt ei esine asjaomast kahjustajat Euroopa kolmandates riikides. Lisaks on kogemused näidanud, et asjaomast kahjustajat ei ole liitu toodud kõnealustest riikidest pärit taimede (sh istutamiseks ette nähtud seemned ja seemneid sisaldavad käbid), puidu, eraldatud koore ja puidust pakkematerjaliga kauplemise teel.

(10)

Seepärast tuleks võtta meetmed üksnes väljaspool Euroopat asuvatest kolmandatest riikidest pärit asjaomaste taimede (sh istutamiseks ette nähtud seemned ja seemneid sisaldavad käbid), puidu, eraldatud koore ja puidust pakkematerjali liitu toomise suhtes. Sellised meetmed peaksid hõlmama fütosanitaarsertifikaati ja ametlikku kontrolli kõnealuste kaupade sissetoomisel. Kõnealused meetmed peaksid hõlmama ka okaspuude (Pinales) puidu ja puidust pakkematerjali konkreetseid vorme, kuna asjaomane kahjustaja võib nimetatud puidul tõenäoliselt esineda.

(11)

Õiguskindluse huvides tuleks otsus 2007/433/EÜ kehtetuks tunnistada.

(12)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„asjaomane kahjustaja“ – seen Fusarium circinatum Nirenberg & O’Donnell 1998;

2)

„asjaomased taimed“ – perekonna Pinus L. ja liigi Pseudotsuga menziesii (Mirbel) Franco taimed;

3)

„tootmiskoht“ –

a)

valdused või maatükid, mida kasutatakse ühtse tootmis- või põllumajandusüksusena, või

b)

puistu, mis on ette nähtud asjaomaste taimede seemnete tootmiseks või kogumiseks;

4)

„puidust pakkematerjal“ – pakkekastid, puitpakend, vaadid ja muud samalaadsed pakendid, puitalused, äärtega puitalused ja muud kaubaalused, kaubaaluste puidust ääred ja pakkimispuit, mida võidakse esemete veol kasutada; mõiste ei hõlma kuni 6 mm paksust toorpuitu, töödeldud puitu, mille tootmisel on kasutatud liimi, kuumust ja rõhku või nende kombinatsioone, ega puidusaadetiste toestamiseks kasutatud pakkimispuitu, mis on valmistatud sama liiki ja sama kvaliteediga puidust, kui on saadetises, ja vastab samadele liidu fütosanitaarnõuetele kui saadetises olev puit.

Artikkel 2

Meetmed asjaomase kahjustaja avastamise ja kahtlustatava esinemise korral

1.   Iga isik, kes kahtlustab asjaomase kahjustaja esinemist või saab sellest teadlikuks, teavitab viivitamata vastutavat ametiasutust ja esitab talle kogu asjakohase teabe asjaomase kahjustaja esinemise või kahtlustatava esinemise kohta.

2.   Vastutav ametiasutus registreerib sellise teabe viivitamata ametlikult.

3.   Kui vastutavale ametiasutusele on teatatud asjaomase kahjustaja esinemisest või sellisest kahtlusest, võtab ta kõik vajalikud meetmed selleks, et teha kindlaks asjaomase kahjustaja esinemine või kahtlustatav esinemine.

4.   Liikmesriigid tagavad, et iga isik, kelle kontrolli alla kuulub taimi, taimseid saadusi või asjaomaste taimede või okaspuude (Pinales) puitu, mis võivad olla saastunud asjaomase kahjustajaga, teavitatakse viivitamatult asjaomase kahjustaja esinemisest või kahtlustatavast esinemisest ja meetmetest, mis tuleb võtta.

Artikkel 3

Asjaomase kahjustaja liikmesriikide territooriumil esinemise seire

1.   Liikmesriigid korraldavad iga-aastaseid uuringuid, et kontrollida asjaomase kahjustaja esinemist oma territooriumil. Kõnealuseid uuringuid ei ole vaja teha juhul, kui on selgelt järeldatud, et asjaomane kahjustaja ei saa ökoloogilis-klimaatiliste tingimuste tõttu või peremeesliikide puudumise tõttu asjaomases liikmesriigis kohanduda või levida.

2.   Uuringud peavad vastama järgmistele tingimustele:

a)

neid teeb vastutav ametiasutus või neid tehakse vastutava ametiasutuse ametliku järelevalve all;

b)

need hõlmavad visuaalset kontrolli ning kui tekib kahtlus asjaomase kahjustajaga nakatumise suhtes, siis ka proovide kogumist ja analüüside tegemist;

c)

need põhinevad usaldusväärsetel teaduslikel ja tehnilistel põhimõtetel ning neid tehakse sobival aastaajal, mil asjaomast kahjustajat on võimalik tuvastada visuaalse kontrolli, proovide võtmise ja analüüsimise teel.

Artikkel 4

Piiritletud alade kehtestamine

1.   Kui asjaomase kahjustaja esinemine leiab kinnitust, piiritleb asjaomane liikmesriik vastavalt lõikele 2 viivitamata teatava ala.

2.   Piiritletud ala koosneb järgmisest:

a)

saastunud vöönd, kus asjaomase kahjustaja esinemine on kinnitust leidnud ja mis hõlmab kõiki taimi, mis on teadaolevalt nakatunud või millel esinevad võimalikule nakkusele viitavad haigustunnused või sümptomid või mis võivad olla asjaomase kahjustajaga saastunud või nakatunud või mis võivad asjaomase kahjustajaga saastuda või nakatuda, ning

b)

saastunud vööndit ümbritsev puhvervöönd, mille välispiir on saastunud vööndist vähemalt 1 km kaugusel.

Juhul kui mitu puhvervööndit kattuvad või on geograafiliselt lähedased, määratletakse laiem piiritletud ala, mis hõlmab asjaomaseid piiritletud alasid ja nendevahelisi alasid.

Saastunud vööndi ja puhvervööndi täpsel piiritlemisel tuleb lähtuda usaldusväärsetest teaduslikest põhimõtetest, asjaomase kahjustaja bioloogiast, saastumise ulatusest ning asjaomaste taimede jaotumisest asjaomases piirkonnas.

3.   Kui puhvervööndis leiab kinnitust asjaomase kahjustaja esinemine, tuleb saastunud vööndi ja puhvervööndi piirid üle vaadata ja neid vastavalt vajadusele muuta.

4.   Kui artiklis 3 osutatud uuringute käigus ei ole piiritletud alal kahe järjestikuse aasta jooksul asjaomast kahjustajat leitud, võib piiritletud ala staatuse tühistada. Sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni ja teisi liikmesriike piiritletud ala staatuse tühistamisest.

5.   Kui see on vastava taimeterviseriski muutumisest tulenevalt põhjendatud, nagu on osutatud lõigetes 2, 3 ja 4, kohandavad liikmesriigid piiritletud ala vastavalt. Liikmesriigid teatavad sellisest kohandamisest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

6.   Erandina lõikest 1 võib asjaomane liikmesriik otsustada mitte kehtestada piiritletud ala, kui on tõendeid selle kohta, et asjaomase kahjustaja esinemine on üksikleid ja ei ole kindlaks tehtud kõnealuse kahjustaja esinemist, ning et asjaomase kahjustaja levik ei ole võimalik tingimuste tõttu, mille alusel asjaomased taimed ning asjaomaste taimede või okaspuude puit, eraldatud koor või puidust pakkematerjal on kasvatatud või ladustatud.

7.   Lõikes 6 osutatud juhul asjaomane liikmesriik:

a)

võtab viivitamata meetmed, millega tagatakse asjaomase kahjustaja kiire likvideerimine ja välistatakse selle leviku võimalus, samuti nakatunud materjali hävitamine;

b)

teeb korrapäraseid ja asjakohaseid uuringuid vähemalt kahe aasta jooksul, et teha kindlaks, kas nakatunud on veel taimi lisaks neile, millelt asjaomast kahjustajat esialgu leiti. Kõnealuseid uuringuid tehakse saastunud vööndit ümbritsevas puhvervööndis, mille välispiir on saastunud vööndist vähemalt 1 km kaugusel;

c)

võtab mis tahes muud meetmed, mis võivad asjaomase kahjustaja likvideerimisele kaasa aidata; seejuures võetakse arvesse rahvusvahelist fütosanitaarmeetmete standardit (edaspidi „ISPM“) nr 9 (6) ja rakendatakse integreeritud lähenemisviisi vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud standardis ISPM nr 14 (7);

d)

teatab komisjonile ja muudele liikmesriikidele põhjenduse, miks piiritletud ala ei kehtestata, ning punktis b osutatud uuringute tulemused niipea, kui need on kättesaadavad.

Artikkel 5

Likvideerimismeetmed piiritletud alal

1.   Asjaomased liikmesriigid kohaldavad piiritletud alal järgmisi meetmeid:

a)

taimed, mis teadaolevalt on nakatunud asjaomase kahjustajaga, ja taimed, millel on võimalikke kõnealuse kahjustajaga nakatumise sümptomeid või mille puhul kahtlustatakse, et need on nakatunud kõnealuse kahjustajaga, kõrvaldatakse viivitamata;

b)

asjaomased taimed, mis asuvad 100 m raadiuses saastunud taimedest, tuleb kõrvaldada;

c)

muud meetmed, mis võivad asjaomase kahjustaja täielikule likvideerimisele kaasa aidata; seejuures võetakse arvesse standardit ISPM nr 9 ja rakendatakse integreeritud lähenemisviisi vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud standardis ISPM nr 14.

Lõike 1 punktide a ja b kohaldamisel hõlmab kõrvaldamine taimede hävitamist ning juurte eemaldamist ja ohutut kõrvaldamist vähemalt esimese 50 cm ulatuses juurekaelast, samuti kooreprahi eemaldamist ja ohutut kõrvaldamist.

2.   Erandina lõikest 1 ei ole vaja kõrvaldada asjaomaseid taimi, millest on võetud proovid ja mida on kontrollitud artikli 3 kohaldamise eesmärgil ja mille puhul on kinnitust leidnud, et need ei ole nakatunud asjaomase kahjustajaga.

3.   Asjaomane liikmesriik viib läbi asjakohaseid uuringuid, et teha kindlaks nakkuse päritolu. Liikmesriik teeb kindlaks asjaomase nakkusjuhtumiga seotud asjaomased taimed ning asjaomastest taimedest või okaspuudest (Pinales) pärit puidu ja eraldatud koore, sealhulgas sellised taimed, mille veod toimusid enne piiritletud ala kehtestamist. Selliste uuringute tulemused edastatakse liikmesriikidele, kust asjaomased taimed pärinevad, ja liikmesriikidele, kuhu kõnealused taimed on veetud.

Artikkel 6

Asjaomaste taimede vedu liidu piires

1.   Asjaomaste taimede istikuid võib liidu piires vedada ainult siis, kui nendega on kaasas taimepass.

Kõnealune taimepass antakse välja asjaomaste taimede istikutele, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

neid on kasvatatud kogu nende eluea jooksul või alates nende liitu sissetoomisest tootmiskohas, mis asub väljaspool piiritletud ala;

b)

nad on pärit tootmiskohast (kaasa arvatud selle vahetu ümbrus vähemalt 1 km raadiuses), kus ei ole ametlike iga-aastaste kontrollide käigus täheldatud asjaomase kahjustaja esinemise sümptomeid kahe aasta jooksul enne nende vedu, ja neid on enne vedu kontrollitud iga partii representatiivse proovi põhjal ja asjaomast kahjustajat ei ole leitud.

2.   Asjaomaseid taimi, mis ei ole istikud, võib saastunud vööndist vedada puhvervööndisse ja piiritletud alalt välja mujale liidu territooriumile üksnes juhul, kui nendega on kaasas taimepass.

Kõnealune taimepass väljastatakse üksnes juhul, kui asjaomased taimed on pärit tootmiskohast (kaasa arvatud selle vahetu ümbrus vähemalt 1 km raadiuses), kus ei ole ametlike iga-aastaste kontrollide käigus täheldatud asjaomase kahjustaja esinemise sümptomeid kahe aasta jooksul enne nende vedu, ja neid on enne vedu kontrollitud iga partii representatiivse proovi põhjal ja asjaomast kahjustajat ei ole leitud.

3.   Erandina lõikest 1 ei nõuta taimepassi selliste asjaomaste taimede istikute vedamiseks mis tahes isikule, kes omandab kõnealused taimed enda tarbeks väljaspool oma kaubandus-, äri- või kutsetegevust.

4.   Erandit lõikest 3 ei kohaldata siiski saastunud vööndist puhvervööndini ja piiritletud alalt ülejäänud liidu territooriumile toimuvate vedude suhtes.

Artikkel 7

Teatava puidu ja eraldatud koore väljaviimine piiritletud alalt

1.   Järgmist materjali võib saastunud vööndist puhvervööndisse ja piiritletud alalt mujale liidu territooriumile vedada üksnes juhul, kui sellega on kaasas taimepass:

a)

asjaomaste taimede puit, mis ei ole puidust pakkematerjal;

b)

okaspuude (Pinales) puit pilbaste, tükikeste, saepuru, laastude, puidujäätmete või -jääkidena, mis on saadud täielikult või osaliselt kõnealustest okaspuudest, ning

c)

okaspuude (Pinales) eraldatud koor.

Kõnealune taimepass väljastatakse üksnes juhul, kui materjal on läbinud vajaliku kuumtöötluse ja saavutanud vähemalt 30 järjestikuseks minutiks kogu puidu läbilõike ulatuses miinimumtemperatuuri 56 °C.

2.   Puitu, mida tuleb töödelda vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, võib piiritletud alalt välja viia üksnes järgmistel tingimustel:

a)

piiritletud alal puudub sobiv töötlemisrajatis;

b)

töötlemine toimub lähimas väljaspool piiritletud ala asuvas töötlemisrajatises, kus selline töötlemine on võimalik, ning

c)

vedu toimub ametliku kontrolli all ja suletud sõidukites, millega välditakse puidu mahapudenemist ja tagatakse, et asjaomane kahjustaja ei saa levida.

Artikkel 8

Puidust pakkematerjali vedu piiritletud alalt

Okaspuude puitu võib puidust pakkematerjali kujul vedada saastunud vööndist puhvervööndisse ja piiritletud alalt mujale liidu territooriumile üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

see on valmistatud kooritud puidust, nagu on täpsustatud standardis ISPM nr 15 (8);

b)

selle suhtes kohaldatakse üht standardi ISPM nr 15 I lisas määratletud heakskiidetud töötlemisviisidest;

c)

see on varustatud standardi ISPM nr 15 II lisas ette nähtud märkega, mis näitab, et puidust pakkematerjal on läbinud heakskiidetud fütosanitaartöötluse kooskõlas kõnealuse standardiga.

Artikkel 9

Asjaomaste taimede sissetoomine liitu

Asjaomaseid taimi võib väljaspool Euroopat asuvatest kolmandatest riikidest liidu territooriumile tuua üksnes juhul, kui nendega on kaasas direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõike 1 alapunktis ii osutatud tunnistus, mis sisaldab pealkirja „Lisadeklaratsioon“ all üht järgmistest väidetest:

a)

need taimed on kogu oma eluea kasvanud riigis, kus asjaomast kahjustajat teadaolevalt ei esine;

b)

nad on kogu oma eluea kasvanud piirkonnas, mille riiklik taimekaitseorganisatsioon on vastavalt rahvusvahelistele fütosanitaarmeetmete standarditele tunnistanud asjaomasest kahjustajast vabaks;

c)

nad on pärit tootmiskohast (kaasa arvatud selle vahetu ümbrus vähemalt 1 km raadiuses), kus ei ole ametlike kontrollide käigus täheldatud asjaomase kahjustaja esinemise sümptomeid kahe aasta jooksul enne nende vedu, ning neist on võetud proovid ja neid on kontrollitud vahetult enne eksporti iga partii representatiivse proovi põhjal ja asjaomast kahjustajat ei ole leitud.

Artikkel 10

Teatava puidu ja eraldatud koore sissetoomine liitu

1.   Väljaspool Euroopat asuvatest kolmandatest riikidest pärit, muul kujul kui pilbaste, tükikeste, saepuru, laastude, puidujäätmete ja -jääkidena ning eraldatud koorena esinevat asjaomaste taimede puitu, mis on täielikult või osaliselt saadud kõnealustest taimedest ja mis ei ole puidust pakkematerjali kujul, võib tuua liidu territooriumile ainult siis, kui sellega on kaasas direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud tunnistus.

2.   Tunnistusel peab pealkirja „Lisadeklaratsioon“ all olema üks järgmistest märkustest:

a)

puit või eraldatud koor on pärit riigist, mille riiklik taimekaitseorganisatsioon on vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele fütosanitaarmeetmete standarditele tunnistanud asjaomasest kahjustajast vabaks;

b)

see on pärit piirkonnast, mille asjaomase riigi taimekaitseorganisatsioon on vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele fütosanitaarmeetmete standarditele tunnistanud asjaomasest kahjustajast vabaks;

c)

see on läbinud vajaliku kuumtöötluse ja saavutanud vähemalt 30 järjestikuseks minutiks kogu puidu läbilõike ulatuses miinimumtemperatuuri 56 °C; kuumtöötluse tõenduseks peab puidul või kasutusele vastaval pakendil ja sertifikaadil olema märge „HT“;

3.   Okaspuude (Pinales) puitu pilbaste, tükikeste, saepuru, laastude, puidujäätmete või -jääkidena, mis on saadud täielikult või osaliselt kõnealustest okaspuudest, mis on pärit väljaspool Euroopat asuvatest kolmandatest riikidest, võib liidu territooriumile sisse tuua ainult juhul, kui sellega on kaasas direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud tunnistus.

4.   Selle lahtris „Täiendav deklaratsioon“ peab olema üks järgmistest märkustest:

a)

puit või eraldatud koor on pärit riigist, mille riiklik taimekaitseorganisatsioon on vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele fütosanitaarmeetmete standarditele tunnistanud asjaomasest kahjustajast vabaks;

b)

puit või eraldatud koor on pärit piirkonnast, mille riiklik taimekaitseorganisatsioon on vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele fütosanitaarmeetmete standarditele tunnistanud asjaomasest kahjustajast vabaks;

c)

see on läbinud vajaliku kuumtöötluse ja saavutanud vähemalt 30 järjestikuseks minutiks kogu puidu läbilõike ulatuses miinimumtemperatuuri 56 °C; kuumtöötluse tõenduseks peab puidul või kasutusele vastaval pakendil olema märge „HT“.

Artikkel 11

Väljaspool Euroopat asuvatest kolmandatest riikidest pärit asjaomaste taimede, samuti teatava puidu ja eraldatud koore liitu sissetoomise ametlikud kontrollid

1.   Kõik asjaomaste taimede saadetised, muul kujul kui puidust pakkematerjalina esitatud puit ning okaspuude (Pinales) puit pilbaste, tükikeste, saepuru, laastude, puidujäätmete ja -jääkide kujul, mis on täielikult või osaliselt saadud kõnealustest okaspuudest ja toodud liitu väljaspool Euroopat asuvast kolmandast riigist, kus asjaomast kahjustajat teadaolevalt esineb, läbivad põhjaliku ametliku kontrolli liitu sisenemise kohas või sihtkohas, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni direktiivi 2004/103/EÜ (9) artiklile 1.

2.   Kõnealused ametlikud kontrollid hõlmavad visuaalset kontrolli ning vajaduse korral taimede, taimsete saaduste või muude objektide partiist proovide võtmist ja analüüsimist, et kinnitada asjaomase kahjustaja puudumist.

Artikkel 12

Nõuete täitmine

Käesolevas otsuses sätestatud nõuete täitmiseks tunnistavad liikmesriigid kehtetuks meetmed, mida nad on võtnud, et kaitsta oma territooriumi asjaomase kahjustaja sissetoomise ja leviku eest, või muudavad neid meetmeid. Nad teatavad nimetatud meetmetest viivitamata komisjonile.

Artikkel 13

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2007/433/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 14

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. november 2019

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1)  EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

(2)  Komisjoni 18. juuni 2007. aasta otsus 2007/433/EÜ ajutiste erakorraliste meetmete kohta kahjuliku organismi Gibberella circinata Nirenberg & O’Donnell ühendusse sissetoomise ja seal levimise vältimiseks (ELT L 161, 22.6.2007, lk 66).

(3)  Turland, N. J., et al. (eds.) 2018: International Code of Nomenclature for algae, fungi, and plants (Shenzhen Code) (Vetikate, seente ja taimede rahvusvaheline nomenklatuur), mis võeti vastu 19. rahvusvahelisel botaanikakongressil, Shenzhen, Hiina, juuli 2017. Regnum Vegetabile 159. Glashütten: Koeltz Botanical Books. DOI https://doi.org/10.12705/Code.2018

(4)  Komisjoni 21. märtsi 2019. aasta rakendusdirektiiv (EL) 2019/523, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) I–V lisa (ELT L 86, 28.3.2019, lk 41).

(5)  Toiduohutusameti taimetervise komisjon: Risk assessment of Gibberella circinata for the EU territory and identification and evaluation of risk management options („ELi territooriumil esineva Gibberella circinata riskihindamine ning riskijuhtimisvõimaluste väljaselgitamine ja hindamine“). EFSA Journal 2010;8(6):1620. doi:10.2903/j.efsa.2010.1620.

(6)  ISPM nr 9: Guidelines for pest eradication programmes („Kahjuritõrjejuhised“). Kättesaadavad aadressil https://www.ippc.int/core-activities/standards-setting/ispms/#614.

(7)  ISPM nr 14: The use of integrated measures in a systems approach for pest risk management („Süsteemse kahjuritõrje komplekssed meetmed“). Kättesaadavad aadressil https://www.ippc.int/core-activities/standards-setting/ispms/#614.

(8)  ISPM nr 15 „Puidust pakkematerjali reguleerimine rahvusvahelises kaubanduses“.

(9)  Komisjoni 7. oktoobri 2004. aasta direktiiv 2004/103/EÜ, mis käsitleb nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete identsus- ja fütosanitaarkontrolle, mida võib teha mujal kui ühenduse piiriületuskohas või selle läheduses, ning millega täpsustatakse nende kontrollidega seotud tingimusi (ELT L 313, 12.10.2004, lk 16).

Top