20.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 303/3

(1)

Määruses (EÜ) nr 1085/2006 (edaspidi „IPA määrus”) on sätestatud kandidaatriikidele ja võimalikele kandidaatriikidele antava ühinemiseelse abi eesmärgid ja olulised põhimõtted. Ühinemiseelse abi üksikasjalikud rakenduseeskirjad on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 718/2007 (2).

(2)

Ehkki IPA määrus kehtis ainult 31. detsembrini 2013, reguleerib see jätkuvalt kuni 31. detsembrini 2013 võetud eelarve kulukohustuste täitmist. Peale selle nähakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (3) artiklis 212 ette, et jätkatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (4) artikli 166 lõike 3 kohaldamist nende eelarve kulukohustuste suhtes, mis jäävad kasutatavaks kuni 31. detsembrini 2018.

(3)

Määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 anti komisjonile võimalus luua ja hallata liidu välistegevuse usaldusfonde. Sellised liidu usaldusfondid võiksid olla sobiv viis rakendada ühinemiseelset abi, et saavutada IPA määruse eesmärgid, eelkõige need, mida taotletakse selle üleminekuabiga ning institutsioonide ülesehitamise, regionaalarengu ja inimressursside arendamise rahastamisvahenditega.

(4)

Liidu välistegevuse usaldusfondi kasutamine peaks seepärast olema kohane viis anda abi Süüria kriisi raames. Türgi on teinud alates Süüria kriisi algusest märkimisväärseid pingutusi, et võtta vastu üha enam pagulasi, kelle arv ületas 2015. aasta oktoobris 2 miljonit. Selle tagajärjel on riigil probleeme pagulaste, sh alaealiste ja haavatavate isikute lühiajaliste humanitaarvajaduste rahuldamisega. Eelkõige enim põgenikke vastu võtvates piirkondades on ka üha enam keskpika ja pika perspektiivi probleeme, mis on seotud sotsiaalteenuste, konkurentsivõime, infrastruktuuride ja hariduse kättesaadavusega ning mis puudutavad muu hulgas pagulasi.

(5)

IPA regionaalarengu ja inimressursside arendamise rahastamisvahendi raames antava liidu abi tõhusust Türgis eelnimetatud probleemide lahendamiseks saaks suurendada, kui abi saaks anda Süüria kriisile reageerimiseks asutatud piirkondliku usaldusfondi kaudu. Piirkondlik usaldusfond loodi 60 kuuks otsusega C(2014)9615 (5). Kõik liidu sissemaksed piirkondlikku usaldusfondi peavad olema kooskõlas fondi makstavate rahastamisvahendite ettenähtud kasutamisviisiga, sh nende geograafilise kasutusalaga.

(6)

IPA regionaalarengu rahastamisvahend võib osaleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1080/2006 (6) ettenähtud meetmete rahastamises. Seda liiki meetmetega edendatakse innovatsiooni ja ettevõtlust, veevarustuse ning vee- ja reoveekäitlusega seotud investeeringuid, reoveekäitlust ja õhu kvaliteeti, investeeringuid haridusse, sh kutseharidusse, ning regionaal- ja kohalikule arengule kaasa aitavaid investeeringuid tervishoiu- ja sotsiaalinfrastruktuuri.

(7)

IPA inimressursside arendamise rahastamisvahendit võib kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1081/2006 (7) ettenähtud meetmete rahastamiseks. Seda liiki meetmete hulka kuuluvad meetmed, mille eesmärk on suurendada osalemist elukestvas hariduses ja väljaõppes, sh meetmete kaudu, mille eesmärk on vähendada kooli poolelijätmiste juhtumeid ja parandada esmase, kutse- ja kolmanda astme hariduse ja väljaõppe kättesaadavust.

(8)

Eelöeldut arvestades on asjakohane tagada võimalus kasutada määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 187 alusel loodud liidu usaldusfonde ühinemiseelse abi andmiseks.

(9)

Eelkõige on vajalik tagada eeskirjad, mis reguleeriksid planeerimist, programmitööd, aruandlust, seiret ja maksetaotluste koostamist, samuti liidu usaldusfondidest tulevate vahendite haldamist ühinemiseelse abi eesmärkide poole püüdlemisel vastavates programmitöö valdkondades, eelkõige seoses eelarve täitmise, teavitamise ja abikõlblikkusega.

(10)

Et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 231/2014 (8) artikliga 13 asutatud IPA II komitee arvamusega.

(12)

Määrust (EÜ) nr 718/2007 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artiklisse 65 lisatakse lõige 4:

„4.   Selle rahastamisvahendi raames võidakse abi anda ka sissemaksena liidu välistegevuse usaldusfondi (sissemakse usaldusfondi), mis on loodud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (9) artiklile 187, püüeldes programmitöö vastava valdkonna asjaomastes programmides sätestatud eesmärkide saavutamise poole.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EU, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).”"

2)

Artikli 147 lõike 1 punkti c muudetakse järgmiselt.

3)

Lisatakse artikkel 159a:

„Artikkel 159a

Sissemakse liidu välistegevuse usaldusfondi

1.   Regionaalarengu ja inimressursside arendamise rahastamisvahendi raames võidakse tegevusi rakendada ELi usaldusfondi sissemaksete tegemise teel, püüeldes programmitöö vastava valdkonna asjaomastes tegevusprogrammides sätestatud eesmärkide saavutamise poole.

2.   Seoses sissemaksega usaldusfondi sisaldab asjaomane tegevusprogramm üksnes järgmist teavet:

3.   Artikleid 150 ja 157 usaldusfondide sissemaksete suhtes ei kohaldata.

4.   Usaldusfondi sissemakse suhtes ei kohaldata artikli 14 kohast eelkontrolli, artiklite 59, 167 ja 169 kohast valdkondliku seirekomisjoni poolset seiret, artikli 158 kohast tegevuse valiku menetlust, ja artikli 166 kohaseid hindamisi.

5.   Komisjoni ja abisaajariigi vahelises asjaomases rahastuslepingus sätestatakse usaldusfondi sissemakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Kui see on asjakohane, võidakse neis eeskirjades sätestada ka asjaomane tegevusprogramm.

Üksikasjalikes rakenduseeskirjades käsitletakse eelkõige:

6.   Usaldusfondi sissemaksega seotud kulud on abikõlblikud alates asjaomase usaldusfondi asutamise kuupäevast.

Programmi lõpetamisel esitatakse kinnitatud kuludeklaratsioonis sissemakse kogusumma, mille kohta on usaldusfondi tegevjuhatus teinud kuni 31. detsembrini 2017 vahendite konkreetsete tegevuste jaoks jaotamise otsuse, püüeldes programmitöö vastava valdkonna asjaomases programmis sätestatud eesmärkide saavutamise poole.

7.   Kuni 31. detsembrini 2012 võetud eelarvelistest kulukohustustest makstava, usaldusfondi sissemaksega seotud vahemakse taotluse puhul kohaldatakse artikli 161 lõike 1 kolmanda lõigu viimast lauset.

Riiklik eelarvevahendite käsutaja kinnitab kinnitatud kuludeklaratsioonis, mis tuleb esitada 31. detsembriks 2015, et sissemakse tehti asjaomases programmis nimetatud usaldusfondi.”