23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/97

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 8 lõikele 5 peab komisjon igal aastal kinnitama süsinikdioksiidi eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme iga liidu sõiduautode tootja kohta ning iga tootjate ühendautopargi kohta, mis on moodustatud vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõikele 7. Selle kinnituse põhjal teeb komisjon kindlaks, kas tootjad ja ühendautopargid on kõnealuse määruse artikli 4 nõuded täitnud. Juhul kui tootja või ühendautopark ei ole eriheite sihttaseme nõuet täitnud, peab komisjon vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 1 kehtestama asjaomastele tootjatele või ühendautoparkide haldajatele eraldi otsustega ülemääraste heitkoguste maksu.

(2)

Määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 4 kohaselt on sihttasemed tootjatele ja ühendautoparkidele kohustuslikud alates 2012. aastast. Komisjon peab sellegipoolest ka 2010. ja 2011. kalendriaastaks arvutama soovituslikud eesmärgid ja vastavalt määruse artikli 8 lõikele 6 teavitama neid tootjaid ja ühendautoparke, kelle eriheite keskmine tase ületab soovituslikku eesmärki. Kuna need 2010. ja 2011. aasta eesmärgid võivad tootjatele näidata, mida on vaja teha 2012. aasta kohustuslike eesmärkide saavutamiseks, siis on asjakohane määrata kindlaks tootjate eriheite keskmised tasemed aastatel 2010 ja 2011 määruse artikli 4 teises lõigus sätestatud nõuete kohaselt ja võtta iga tootja puhul arvesse üksnes 65 % kõige vähem saastavaid sõidukeid.

(3)

Eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme arvutamiseks kasutatavad andmed on sätestatud määruse (EÜ) nr 443/2009 II lisa C osas ja need põhinevad liikmesriigis eelneva kalendriaasta jooksul registreeritud uute sõiduautode registreerimisandmetel. Andmed saadakse tootja poolt välja antud vastavustunnistusest või samaväärset informatsiooni sisaldavatest dokumentidest vastavalt komisjoni 10. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1014/2010 (uute sõiduautode registreerimisandmete seire ja esitamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009) (2) artikli 3 lõikele 1.

(4)

Enamik liikmesriike edastas 2010. aasta andmed määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 8 lõikes 2 määratud tähtajaks, s.o 28. veebruariks 2011. Täielikud andmed kõigi liikmesriikide kohta tehti aga komisjonile kättesaadavaks alles aprilli keskel ja seejärel neid ka esialgselt kontrolliti.

(5)

Kui esmase kontrollimise tulemusel ilmnes, et osa andmeid oli puudu või olid andmed ilmselgelt ebatäpsed, võttis komisjon asjaomaste liikmesriikidega ühendust ja kokkuleppel nende liikmesriikidega vastavalt korrigeeris või täiendas andmeid. Kui kokkulepet liikmesriigiga ei saavutatud, siis selle liikmesriigi esialgseid andmeid ei muudetud.

(6)

Komisjon avaldas vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 8 lõikele 4 esialgsed andmed 29. juunil 2011 ja teatas 89 tootjale nende 2010. aasta süsinikdioksiidi eriheite keskmised tasemed ja eriheite sihttasemed. Vastavalt määruse artikli 8 lõike 5 esimesele lõigule paluti tootjatel andmed kontrollida ja teavitada komisjoni vigadest kolme kuu jooksul alates teate saamisest.

(7)

Suunised autode CO2 andmetes esinevatest vigadest teavitamise kohta avaldati komisjoni veebilehel 12. augustil. Suunistes on ette nähtud teate vorm ja osutatud, millist teavet tootjatelt nõutakse, et komisjon saaks neid vigu arvesse võtta.

(8)

Viisteist tootjat esitasid teate kolmekuulise tähtaja jooksul. Üks tootja esitas täieliku teate pärast tähtaja möödumist. Seitse tootjat nendest viieteistkümnest esitasid teated, mis sisaldasid üksikasjalikku teavet vigade kohta ja parandusettepanekute põhjendusi. Ülejäänud kaheksa tootjat esitasid teadete koondvormid, mis oma sisu ja vormi poolest ainult osaliselt vastasid komisjoni soovitustele. Lisaks nendele tootjatele, kes teated edastasid, teatasid kaheksa tootjat komisjonile, et andmetes oli vigu, ilma et nad oleksid avaldanud mingit täiendavat informatsiooni või tõendeid nende vigade laadi või põhjuste kohta.

(9)

73 tootja puhul, kes ei teavitanud andmetes esinenud vigadest või teatasid komisjonile ainult vigade esinemisest, esitamata vajalikke tõendeid, tuleks esialgsed andmed – eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme esialgsed arvutused – kinnitada ilma kohandusteta.

(10)

Nende tootjate puhul, kes on andmetes esinenud vigade kohta esitanud vajaliku informatsiooni ja tõendid, peaks komisjon neid teateid arvestama ja vajaduse korral muutma eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme esialgseid arvutusi.

(11)

Komisjonile esitatud registreerimiste arvu eest kannavad ainuvastutust liikmesriikide registreerimisasutused. Kuna tootjate müügiandmed ei pruugi täpselt kajastada registreerimiste arvu teatavas liikmesriigis teataval ajavahemikul, siis ei ole registreerimiste arvus esinevaid vigu eriheite keskmise taseme arvutamisel võimalik arvesse võtta. Seepärast tuleks arvestada vaid registreeritud sõidukite andmete sisuga seotud vigu. Mõningatel juhtudel on aga tootjad teatanud, et registreerimised tuleks seostada teise tootjaga. Sellised seoste muutused peaksid kajastuma lõplikes kinnitatud andmetes.

(12)

Täielikest teadetest selgub, et tootjatel oli võimalik tunnistada osa andmetest õigeks ja et parandusettepanekud esitati selliste andmete kohta, mida saab kontrollida. 4–15 % registreerimisandmetest käib aga identifitseerimata sõidukite kohta, mille näitajaid, nagu CO2 heited ja mass, ei saa tootja kontrollida. See on tavaliselt tingitud asjaolust, et puudub informatsioon, mis on vajalik selleks, et tootja saaks sõiduki identifitseerida, täpsemalt puudub tunnuskood, mis väljendab asjaomase sõiduki tüüpi, varianti ja versiooni. Üksikutel juhtudel oli võimalik registreerimisi tootjaga seostada, ent põhiandmed, nagu CO2 heide ja mass, siiski puudusid.

(13)

Komisjon vaatas läbi tootjate poolt esitatud parandused ja tõendusmaterjali. Kui tootjate poolt kontrollitavate registreerimisandmete kanded on parandatud kas puuduvate väärtuste sisestamise või vale väärtuse asendamise teel ning kui parandatud väärtused vastavad väärtustele, mis tulenevad võrdlusallikatest nagu näiteks tüübikinnitusdokumentidest, siis on sellised parandused õigustatud. Sellegipoolest, kui tootja on teatanud vigadest, kuid pole esitanud parandusi hoolimata sellest, et neid vigu oleks saanud kontrollida ja parandada, ja pole piisavalt tõendanud, et neid parandusi ei olnud võimalik kolmekuulise kontrolliperioodi jooksul teha, tuleks neid vigu lõplike arvutuste puhul mitte arvestada.

(14)

Tootjaga seostatavate, kuid tootja pool kontrollimata registreerimiste puhul tuleks CO2 heite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme arvutamiseks ikka kasutada registreerimisandmetes esitatud CO2 heite ja massi väärtusi. Sellegipoolest on vaja võtta arvesse, et tootjad ei saa neid väärtusi kontrollida ja tuleb tagada, et nende kasutamine ei avaldaks negatiivset mõju asjaomasele tootjale lõplike väärtuste määramisel. Seetõttu tuleks arvutuse suhtes kohaldada veamäära, mis kajastaks tootja individuaalset olukorda, mida kirjeldati ja põhjendati vigade kohta esitatud teates. Täpsemalt tuleks veamäär arvutada eriheite keskmise taseme ja keskmise massi kohta, kuna need kaks parameetrit määravad iga tootja vahe eriheite sihttasemeni, st näitavad, kui lähedal on see tootja eriheite sihttaseme saavutamisele.

(15)

Veamääraks tuleks kehtestada erinevus, mis on vahedes sihttasemeni (saadakse keskmise heite lahutamisel eriheite sihttasemest), kui ühel juhul on arvutamisel kaasa arvatud registreerimised, mida tootja kontrollida ei saa, ning teise juhul on need arvestamata jäetud. Veamäär peaks alati vähendama vahet tootja sihttasemeni, sõltumata sellest, kas see erinevus on positiivne või negatiivne.

(16)

Registreerimised, millel puudub CO2 heite väärtus või mass ning ka tunnuskood, tuleks jätta eriheite keskmise taseme lõplikul arvutamisel arvesse võtmata.

(17)

Kuna 2010. aasta andmete kontrollimine on esimene, mida tehakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 443/2009, on asjakohane vigade täielikuks arvesse võtmiseks vaadata erandkorras läbi ka need teated, mis ei sisaldanud kogu komisjoni poolt nõutavat informatsiooni. Kõnealustes teadetes osutatud lõplike arvutuste suhtes kohaldatavate veamäärade puhul tuleks sellegipoolest aluseks võtta komisjoni enda hinnang selliste registreerimiste arvu suhtes, mida asjaomastel tootjatel ei ole võimalik kontrollida. Samuti on 2010. aasta andmete kinnitamisel asjakohane võtta erandkorras arvesse vigu käsitlevaid teateid, mis edastati vahetult pärast tähtaja möödumist.

(18)

2010. aastal registreeritud uute sõiduautode CO2 eriheite keskmised tasemed, eriheite sihttasemed ja nende kahe väärtuse erinevused tuleks kinnitada,

a)

eriheite sihttase;

b)

süsinikdioksiidi eriheite keskmine tase, vajaduse korral korrigeeritud asjakohase veamääraga;

c)

punktides a ja b osutatud väärtuste vahe;

d)

kõigi uute sõiduautode süsinikdioksiidi eriheite keskmine tase;

e)

kõigi liidu uute sõiduautode keskmine mass.