This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32019R0945
Commission Delegated Regulation (EU) 2019/945 of 12 March 2019 on unmanned aircraft systems and on third-country operators of unmanned aircraft systems
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/945, 12. märts 2019, mehitamata õhusõidukite süsteemide ja mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/945, 12. märts 2019, mehitamata õhusõidukite süsteemide ja mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta
C/2019/1821
ELT L 152, 11.6.2019, p. 1–40
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 09/08/2020
11.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 152/1 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/945,
12. märts 2019,
mehitamata õhusõidukite süsteemide ja mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artikleid 58 ja 61,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Kuna mehitamata õhusõidukite süsteemid, mille käitamisega kaasneb väga madal riskitase, kuuluvad avatud käitamiskategooriasse, ei tohiks nende suhtes kohaldada tavapäraseid lennundusnõuetele vastavuse tõendamise menetlusi. Kõnealuste mehitamata õhusõidukite süsteemide puhul tuleks kasutada määruse (EL) 2018/1139 artikli 56 lõikes 6 osutatud võimalust kehtestada ühenduse ühtlustamisõigusakte. Seetõttu on vaja sätestada nõuded, millega maandatakse nende mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamisega seotud riskid, võttes täielikult arvesse muid kohaldatavaid liidu ühtlustamisõigusakte. |
(2) |
Kõnealused nõuded peaksid hõlmama määruse (EL) 2018/1139 artiklis 55 sätestatud olulisi nõudeid, eelkõige seoses konkreetsete omaduste ja funktsioonidega, mis on vajalikud kõnealuste mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamisest tulenevate lennuohutuse, eraelu puutumatuse, isikuandmete kaitse, julgeoleku või keskkonnaga seotud riskide maandamiseks. |
(3) |
Kui tootja laseb turule mehitamata õhusõiduki süsteemi kavatsusega teha see käitamiseks kättesaadavaks avatud kategoorias, kinnitades selleks süsteemile klassi identifitseerimismärgistuse, peaks ta tagama mehitamata õhusõiduki süsteemi vastavuse kõnealuse õhusõidukiklassi nõuetele. |
(4) |
Võttes arvesse turul juba kättesaadavaks tehtud mudelõhusõidukite juures saavutatud head ohutustaset, on asjakohane luua mehitamata õhusõidukite süsteemide klass C4, mille suhtes ei tohiks kohaldada ebaproportsionaalseid tehnilisi nõudeid, võttes arvesse mudelõhusõidukite käitajate huve. |
(5) |
Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes, mida peetakse mänguasjadeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/48/EÜ (2) tähenduses. Sellised mehitamata õhusõidukite süsteemid peaksid olema kooskõlas ka direktiivi 2009/48/EÜ nõuetega. Kõnealust nõuetele vastavuse nõuet tuleks arvesse võtta käesoleva määruse kohaste täiendavate ohutusnõuete kindlaksmääramisel. |
(6) |
Mehitamata õhusõidukite süsteemid, mis ei ole mänguasjad direktiivi 2009/48/EÜ tähenduses, peaksid vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/42/EÜ (3) sätestatud asjaomastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ulatuses, milles kõnealust direktiivi nende suhtes kohaldatakse, ning niivõrd, kuivõrd need tervisekaitse- ja ohutusnõuded ei ole lahutamatult seotud mehitamata õhusõidukite süsteemide lennu ohutuse tagamisega. Kui kõnealused tervisekaitse- ja ohutusnõuded on lahutamatult seotud lennu ohutusega, tuleks kohaldada ainult käesolevat määrust. |
(7) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/30/EL (4) ning direktiivi 2014/53/EL (5) ei tuleks kohaldada selliste mehitamata õhusõidukite suhtes, mis tuleb määruse (EL) 2018/1139 kohaselt sertifitseerida ja mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes õhus ning üksnes sagedustel, mille Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liit on raadiosidenormidega eraldanud kaitstud lennundusalaseks kasutamiseks. |
(8) |
Direktiivi 2014/53/EL tuleks kohaldada selliste mehitamata õhusõidukite suhtes, mida ei ole vaja sertifitseerida ja mis ei ole ette nähtud kasutamiseks üksnes sagedustel, mille Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit on raadiosidenormidega eraldanud kaitstud lennundusalaseks kasutamiseks, ning mis kiirgavad ja/või võtavad raadioside ja/või raadiotuvastuse eesmärgil vastu elektromagnetlaineid sagedusega alla 3 000 GHz. |
(9) |
Direktiivi 2014/30/EL tuleks kohaldada selliste mehitamata õhusõidukite suhtes, mida ei ole vaja sertifitseerida ja mis ei ole ette nähtud kasutamiseks üksnes sagedustel, mille Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit on raadiosidenormidega eraldanud kaitstud lennundusalaseks kasutamiseks, juhul kui asjaomased mehitamata õhusõidukid ei kuulu direktiivi 2014/53/EL kohaldamisalasse. |
(10) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 768/2008/EÜ (6) on sätestatud ühised põhimõtted ja horisontaalsed sätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks selliste toodete turustamise puhul, mille suhtes kohaldatakse asjaomaseid valdkondlikke õigusakte. Selleks et tagada kooskõla muude valdkondade tooteid käsitlevate õigusaktidega, tuleks avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemide turustamist käsitlevad sätted ühtlustada otsuses 768/2008/EÜ kehtestatud raamistikuga. |
(11) |
Direktiivi 2001/95/EÜ (7) kohaldatakse mehitamata õhusõidukite süsteemide ohutusriskide suhtes niivõrd, kuivõrd liidu muudes õigusaktides puuduvad asjaomaste toodete ohutust reguleerivad sama eesmärgiga erieeskirjad. |
(12) |
Käesolevat määrust tuleks kohaldada kõigi tarneviiside, sealhulgas kaugmüügi suhtes. |
(13) |
Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed selle tagamiseks, et avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemid tehakse turul kättesaadavaks ja võetakse kasutusele ainult siis, kui need tavapärase kasutamise korral ei ohusta inimeste tervist ja ohutust, koduloomi ega vara. |
(14) |
Selleks et tagada kodanikele kõrgetasemeline keskkonnakaitse, peab müra piirama nii palju kui võimalik. Avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite suhtes kohaldatavad helivõimsuse piirangud võidakse läbi vaadata komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/947 (8) sätestatud üleminekuperioodide lõpus. |
(15) |
Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et tooted vastaksid üha elavneva e-kaubanduse nõuetele. Sel eesmärgil tuleks liikmesriike innustada tegema koostööd kolmandate riikide pädevate asutustega ning arendama turujärelevalveasutuste ja tolliasutuste koostööd. Turujärelevalveasutused peaksid võimaluse korral kasutama teavitamise ja meetmete võtmise mehhanisme ning seadma sisse koostöö oma riiklike asutustega, kelle pädevuses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ (9) rakendamine. Nad peaksid looma tihedad kontaktid, mis võimaldavad operatiivselt suhelda peamiste vahendajatega, kes osutavad internetis müüdavate toodetega seotud hostimisteenuseid. |
(16) |
Avalike huvide, näiteks tervise ja ohutuse kõrgetasemelise kaitse ning ausa konkurentsi tagamiseks liidu turul peaksid ettevõtjad vastutama selle eest, et avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemid vastaksid käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavalt asjaomaste ettevõtjate rollile tarne- ja turustusahelas. Seetõttu on vaja sätestada selge ja proportsionaalne kohustuste jaotus, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusahelas. |
(17) |
Selleks et hõlbustada teabevahetust ettevõtjate, riiklike turujärelevalveasutuste ja tarbijate vahel, peaksid avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteeme tarnivad või turustavad ettevõtjad lisama postiaadressile ka veebiaadressi. |
(18) |
Avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemide vastavushindamismenetluse sobivaim teostaja on tootja, kellel on üksikasjalikud teadmised toote projekteerimis- ja tootmisprotsessist. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja kohustuseks. |
(19) |
Käesolevat määrust tuleks kohaldada kõigi liidu turu jaoks uute avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes, olgu siis tegu kas liidus asuva tootja poolt valmistatud uue mehitamata õhusõiduki süsteemi või kolmandast riigist imporditud uue või kasutatud mehitamata õhusõiduki süsteemiga. |
(20) |
Kui kolmandast riigist liidu turule sisenev mehitamata õhusõiduki süsteem on ette nähtud kasutamiseks avatud kategoorias, on vaja tagada, et kõnealune süsteem vastaks käesoleva määruse nõuetele. Eelkõige tuleks tagada, et tootjad viiksid läbi nõuetekohased vastavushindamismenetlused. Seepärast tuleks sätestada, et importijad peavad tagama nende poolt turule lastavate mehitamata õhusõidukite süsteemide vastavuse käesoleva määruse nõuetele ning et nad ei lase turule mehitamata õhusõidukite süsteeme, mis sellistele nõuetele ei vasta või mis on ohtlikud. Samuti tuleks sätestada, et importijad on kohustatud tagama, et vastavushindamismenetlus on teostatud ning et CE-märgistus ja tootja koostatud tehniline dokumentatsioon on pädevatele riiklikele asutustele kontrollimiseks kättesaadav. |
(21) |
Turustaja, kes teeb avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõiduki süsteemi turul kättesaadavaks, peaks tegutsema piisavalt hoolikalt tagamaks, et toote käitlemine tema poolt ei mõjutaks negatiivselt selle nõuetelevastavust. Nii importijad kui ka turustajad peaksid tooteid turule lastes või neid seal kättesaadavaks tehes toimima vastavalt asjakohastele nõuetele. |
(22) |
Avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõiduki süsteemi turule laskmisel peaks iga importija mehitamata õhusõidukile märkima oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi. Erandid tuleks ette näha juhtudeks, kui mehitamata õhusõiduki süsteemi suurus seda ei võimalda. See hõlmab ka juhud, kui importija peab avama pakendi, et lisada mehitamata õhusõiduki süsteemile oma nimi ja aadress. |
(23) |
Kui ettevõtja laseb avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõiduki süsteemi turule oma nime või kaubamärgi all või muudab seda nii, et see võib mõjutada toote vastavust asjakohastele nõuetele, tuleks teda käsitleda tootjana ja talle peaks laienema tootja kohustused. |
(24) |
Kuna turustajad ja importijad on turuga lähedalt seotud, peaksid nad olema kaasatud pädevate riiklike asutuste tehtud turujärelevalvesse ning nad peaksid olema valmis selles aktiivselt osalema, andes kõnealustele asutustele asjaomase avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõiduki süsteemiga seotud kogu vajaliku teabe. |
(25) |
Avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõiduki süsteemi jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhus jälgimissüsteem hõlbustab turujärelevalveasutuste ülesannet teha kindlaks ettevõtja, kes tegi nõuetele mittevastava mehitamata õhusõiduki süsteemi turul kättesaadavaks. |
(26) |
Käesolevas määruses tuleks piirduda oluliste nõuete sätestamisega. Selleks et lihtsustada avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemide kõnealustele nõuetele vastavuse hindamist, tuleb toodete puhul, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (10) kohaselt vastu võetud harmoneeritud standarditega, sätestada vastavuseeldus, et kehtestada eespool nimetatud nõuete üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid. |
(27) |
Avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes kohaldatavad olulised nõuded peaksid olema sõnastatud piisavalt täpselt, et luua õiguslikult siduvaid kohustusi. Nad peaksid olema formuleeritud selliselt, et nende alusel saaks teostada vastavushindamist isegi siis, kui harmoneeritud standardid puuduvad või kui tootja otsustab harmoneeritud standardeid mitte kasutada. |
(28) |
Määruses (EL) nr 1025/2012 on sätestatud harmoneeritud standarditele vastuväidete esitamise menetlus, kui need standardid ei vasta täielikult käesolevas määruses nimetatud, avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes kohaldatavate ühtlustamisõigusaktide nõuetele. Vajaduse korral tuleks kohaldada seda menetlust seoses nõuetega, mille viide on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, lubades eeldada vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele. |
(29) |
Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused tagada, et turul kättesaadavaks tehtavad avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemid vastavad olulistele nõuetele, on vaja sätestada nõuetele vastavuse hindamise menetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluse moodulid, mis näevad ette erineva rangusastmega menetlusi sõltuvalt riski tasemest ja nõutud ohutustasemest. Valdkondadevahelise ühtsuse nimel ja vastavushindamise ühekordsete lahenduste vältimise eesmärgil tuleks vastavushindamismenetlus valida kõnealuste moodulite hulgast. |
(30) |
Turujärelevalveasutustel ja mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajatel peaks olema lihtne juurdepääs ELi vastavusdeklaratsioonile. Selle nõude täitmiseks peaksid tootjad tagama, et iga avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõiduki süsteemiga on kaasas kas ELi vastavusdeklaratsiooni koopia või internetiaadress, kus ELi vastavusdeklaratsioon on kättesaadav. |
(31) |
Selleks et tagada turujärelevalve eesmärgil tõhus juurdepääs teabele, peaks teave kõigi selliste liidu õigusaktide kindlaks tegemiseks, mida avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes kohaldatakse, olema kättesaadav ühtses ELi vastavusdeklaratsioonis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks peaks olema võimalik, et ühtne ELi vastavusdeklaratsioon on üksikutest asjakohastest vastavusdeklaratsioonidest koosnev toimik. |
(32) |
Vastavushindamist selle laiemas tähenduses hõlmava kogu menetluse nähtav tulem on toote vastavust tõendav CE-märgistus. CE-märgistuse kasutamist reguleerivad üldpõhimõtted on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008 (11). Käesolevas määruses tuleks kehtestada eeskirjad CE-märgistuse kinnitamise kohta avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõiduki süsteemile. |
(33) |
Mõnede käesoleva määrusega hõlmatud ja avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõiduki süsteemi klasside puhul on vajalik vastavushindamisasutuste sekkumine. Liikmesriigid peaksid komisjoni sellest teavitama. |
(34) |
On vaja tagada, et avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõiduki süsteemide vastavushindamisasutused teeksid ühtlaselt kõrgetasemelist tööd kogu liidus ja et kõik kõnealused asutused täidaksid oma ülesandeid ühtemoodi hästi ja õiglase konkurentsi tingimustes. Selleks tuleks määrata kindlaks kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad saada teavitatud, et osutada vastavushindamisteenuseid. |
(35) |
Kui vastavushindamisasutus tõendab avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemide vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumidele, tuleks eeldada, et ta vastab käesolevas määruses sätestatud asjakohastele nõuetele. |
(36) |
Vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks tuleb kehtestada nõuded, mida peavad täitma teavitavad asutused ja muud teavitatud asutuste hindamisse, nendest teavitamisse ja nende järelevalvesse kaasatud asutused. |
(37) |
Määruses (EÜ) nr 765/2008 on sätestatud eeskirjad vastavushindamisasutuste akrediteerimise kohta, toodete turujärelevalve raamistik, kolmandatest riikidest pärit toodete kontrollimise raamistik ja CE-märgistuse kasutamise üldpõhimõtted. Käesolevas määruses kehtestatud süsteemi peaks täiendama määrusega (EÜ) nr 765/2008 ette nähtud akrediteerimissüsteem. |
(38) |
Määrusega (EÜ) nr 765/2008 ettenähtud läbipaistvat akrediteerimist, mis tagab vastavussertifikaatide usaldusväärsuse vajaliku taseme, peaksid kogu liidu riiklikud asutused kasutama vahendina, millega tõendada vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust. |
(39) |
Vastavushindamisasutused kasutavad tihti vastavushindamise mõne toimingu tegemiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Liidu turule lastavate avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemide nõutava kaitsetaseme tagamiseks on oluline, et vastavushindamisse kaasatud alltöövõtjad ja tütarettevõtjad täidaksid seoses vastavushindamise ülesannetega samu nõudeid kui teavitatud asutused. Seega on oluline, et teavitatavate asutuste pädevuse ja tegevuse hindamine ning juba teavitatud asutuste üle teostatav järelevalve hõlmaks ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tegevust. |
(40) |
Teavitamismenetluse tõhusust ja läbipaistvust tuleb suurendada ning eelkõige kohandada seda uue tehnoloogiaga, et luua elektroonilise teavitamise võimalus. |
(41) |
Kuna teavitatud asutused võivad pakkuda oma teenuseid kogu liidus, peaksid teised liikmesriigid ja komisjon saama võimaluse esitada teavitatud asutuste kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul lahendada kõik võimalikud vastavushindamisasutuste pädevust puudutavad küsitavused või probleemid, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutusena. |
(42) |
Konkurentsivõime suurendamise eesmärgil on väga oluline, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlusi ilma ettevõtjaid liigselt halduslikult koormamata. Samal põhjusel ja ka ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada vastavushindamismenetluste tehnilise rakendamise järjekindlus. Seda on kõige paremini võimalik saavutada teavitatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö kaudu. |
(43) |
Huvitatud pooltel peaks olema õigus teavitatud asutuse läbiviidud vastavushindamise tulemus vaidlustada. Oluline on teha kättesaadavaks menetlus teavitatud asutuste kõikide otsuste vaidlustamiseks. |
(44) |
Tootjad peaksid võtma kõik asjakohased meetmed, tagamaks, et avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteeme on võimalik turule lasta üksnes siis, kui need nõuetekohase hoidmise ning eesmärgipärase kasutamise korral või põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt ei ohusta inimeste tervist ega ohutust. Avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteeme tuleks käsitada käesolevas määruses sätestatud olulistele nõuetele mittevastavana ainult põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste korral, see tähendab siis, kui selline kasutus võib tuleneda inimeste seaduskuulekast ja hõlpsasti prognoositavast käitumisest. |
(45) |
Õiguskindluse tagamiseks on vaja täpsustada, et avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemide puhul kehtivad määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud normid liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta, sealhulgas sätted teabe vahetamise kohta kiire teabevahetuse süsteemi (RAPEX) kaudu. Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriike valimast, millised pädevad asutused kõnealuseid ülesandeid täitma hakkavad. Selleks et tagada sujuv üleminek käesoleva määruse rakendamisele, tuleks ette näha asjakohased üleminekumeetmed. |
(46) |
Suurimat ohtu kujutavate mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes tuleks kohaldada sertifitseerimist. Seepärast tuleks käesolevas määruses määratleda tingimused, mille alusel tuleks sertifitseerida mehitamata õhusõidukite süsteemide projekteerimine, tootmine ja hooldus. Need tingimused on seotud õnnetuste puhul kolmandatele isikutele tekitatava kahju suurema riskiga ning seetõttu peaks sertifitseerimine olema nõutav selliste mehitamata õhusõidukite süsteemide puhul, mis on ette nähtud inimeste veoks, ohtlike kaupade veoks või mille mis tahes mõõde on suurem kui 3 m ning mis on projekteeritud käitamiseks inimrühmade kohal. Samuti peaks olema nõutav rakendusmääruses (EL) 2019/947 sätestatud käitamise erikategoorias kasutatavate mehitamata õhusõidukite süsteemide sertifitseerimine, kui riskihindamise põhjal jõutakse pädeva asutuse poolt väljastatud tegevusloa puhul järeldusele, et käitamise riski ei ole võimalik nõuetekohaselt maandada mehitamata õhusõiduki süsteemi sertifitseerimata. |
(47) |
Kui turule lastud ja avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud ning klassi identifitseerimismärgistust kandvaid mehitamata õhusõidukite süsteeme kasutatakse väljaspool avatud käitamiskategooriat, peaksid need vastama kas sertifitseeritud kategoorias või erikategoorias käitatavate mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes kohaldatavatele sertifitseerimisnõuetele. |
(48) |
Käesolevat määrust tuleks kohaldada selliste mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajate suhtes, kelle peamine tegevuskoht on, kes on asutatud või kes elavad kolmandas riigis ning kes käitavad mehitamata õhusõidukite süsteeme ühtse Euroopa taeva õhuruumis. |
(49) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed põhinevad EASA arvamusel nr 1/2018, (12) mis on vastu võetud määruse (EL) 2018/1139 artikli 65 alusel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 1
Reguleerimisese
1. Käesolevas määruses sätestatakse nõuded, mida kohaldatakse selliste mehitamata õhusõidukite süsteemide projekteerimise ja tootmise suhtes, mis on ette nähtud käitamiseks vastavalt rakendusmääruses (EL) 2019/947 sätestatud eeskirjadele ja tingimustele, ning kaugidentimise lisade projekteerimise ja tootmise suhtes. Samuti määratakse selles kindlaks sellised mehitamata õhusõidukite süsteemide tüübid, mille projekteerimist, tootmist ja hooldust tuleb sertifitseerida.
2. Lisaks kehtestatakse käesolevas määruses eeskirjad avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemide ja kaugidentimise lisade turul kättesaadavaks tegemise ja nende vaba liikumise kohta liidus.
3. Käesolevas määruses sätestatakse ka eeskirjad, mida peavad täitma kolmandate riikide mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajad, kui nad vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2019/947 käitavad mehitamata õhusõiduki süsteemi ühtse Euroopa taeva õhuruumis.
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesoleva määruse II peatükki kohaldatakse järgmiste toodete suhtes:
a) |
sellised mehitamata õhusõidukite süsteemid, mis on ette nähtud käitamiseks vastavalt rakendusmääruses (EL) 2019/947 avatud kategooriasse kuuluvate mehitamata õhusõidukite süsteemide (välja arvatud eraviisiliselt ehitatud mehitamata õhusõidukite süsteemid) käitamiseks kehtestatud eeskirjadele ja tingimustele ja mis kannavad käesoleva määruse lisa 1.–5. osas kindlaks määratud klassi identifitseerimismärgistust, mis näitab, millisesse rakendusmääruses (EL) 2019/947 osutatud viiest mehitamata õhusõidukite süsteemide klassist asjaomane süsteem kuulub; |
b) |
käesoleva määruse lisa 6. osas sätestatud kaugidentimise lisad. |
2. Käesoleva määruse III peatükki kohaldatakse selliste mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes, mida käitatakse vastavalt sertifitseeritud kategooriasse ja erikategooriasse kuuluvate mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes kohaldatavatele eeskirjadele ja tingimustele kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2019/947.
3. Käesoleva määruse IV peatükki kohaldatakse ka mehitamata õhusõidukite süsteemide selliste käitajate suhtes, kelle peamine tegevuskoht on kolmandas riigis või kes on asutatud või elavad kolmandas riigis, juhul kui mehitamata õhusõidukite süsteeme käitatakse liidus.
4. Käesolevat määrust ei kohaldata eranditult siseruumides käitamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „mehitamata õhusõiduk“– õhusõiduk, mis lendab või on projekteeritud lendamiseks autonoomselt või kaugjuhtimisel nii, et selle pardal ei ole pilooti;
2) „mehitamata õhusõiduki kaugjuhtimisseadmed“– instrumendid, varustus, mehhanismid, aparatuur, lisaseadmed, tarkvara või tarvikud, mis on vajalikud mehitamata õhusõiduki ohutuks kasutamiseks, mis ei ole osad ja mida ei veeta kõnealuse mehitamata õhusõiduki pardal;
3) „mehitamata õhusõiduki süsteem“– mehitamata õhusõiduk ja selle kaugjuhtimisseadmed;
4) „mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja“– juriidiline või füüsiline isik, kes käitab või kavatseb käitada üht või mitut mehitamata õhusõiduki süsteemi;
5) „avatud kategooria“– mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise kategooria, mis on sätestatud rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklis 4;
6) „erikategooria“– mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise kategooria, mis on sätestatud rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklis 5;
7) „sertifitseeritud kategooria“– mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise kategooria, mis on sätestatud rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklis 6;
8) „liidu ühtlustamisõigusaktid“– liidu õigusaktid, millega ühtlustatakse toodete turule laskmise tingimusi;
9) „akrediteerimine“– määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 lõikes 10 määratletud akrediteerimine;
10) „vastavushindamine“– hindamisprotsess, mille käigus hinnatakse, kas tootega seotud erinõuded on täidetud;
11) „vastavushindamisasutus“– asutus, kes teeb vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerib, katsetab, sertifitseerib ja kontrollib;
12) „CE-märgistus“– märgistus, millega tootja kinnitab, et toode vastab märgistuse tootele paigaldamist käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele;
13) „tootja“– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või kes laseb toote projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;
14) „volitatud esindaja“– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda kindlaks määratud ülesannete täitmiseks tema nimel;
15) „importija“– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit toote;
16) „turustaja“– füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb toote turul kättesaadavaks;
17) „ettevõtjad“– mehitamata õhusõiduki süsteemi tootja, tema volitatud esindaja, importija ja turustaja;
18) „turul kättesaadavaks tegemine“– toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;
19) „turule laskmine“– toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;
20) „harmoneeritud standard“– harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud tähenduses;
21) „tehniline spetsifikatsioon“– dokument, milles kehtestatakse tootele, protsessile või teenusele esitatavad tehnilised nõuded;
22) „eraviisiliselt ehitatud mehitamata õhusõiduki süsteem“– mehitamata õhusõiduki süsteem, mis on koostatud või toodetud ehitaja enda tarbeks, välja arvatud mehitamata õhusõiduki süsteem, mis on koostatud tootja poolt turule lastud ühest koostevalmis komplektist;
23) „turujärelevalveasutus“– liikmesriigi asutus, kes vastutab oma territooriumil turujärelevalve teostamise eest;
24) „tagasivõtmine“– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi toode, mis on lõppkasutaja jaoks juba kättesaadavaks tehtud;
25) „kõrvaldamine“– meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemist;
26) „ühtse Euroopa taeva õhuruum“– õhuruum sellise territooriumi kohal, mille suhtes kohaldatakse aluslepinguid, ja muu õhuruum, mille suhtes liikmesriigid kohaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 551/2004 (13) kooskõlas kõnealuse määruse artikli 1 lõikega 3;
27) „kaugpiloot“– füüsiline isik, kelle ülesanne on mehitama õhusõiduki ohutu juhtimine kas manuaalsete juhtimisseadmete abil või automaatjuhtimisel lendava mehitamata õhusõiduki puhul selle lennutrajektoori jälgimine ning valmisolek igal ajal sekkuda ja selle lennutrajektoori muuta;
28) „maksimaalne stardimass“– mehitamata õhusõiduki tootja või ehitaja poolt kindlaks määratud maksimaalne mass (koos lasti ja kütusega), mille juures on mehitamata õhusõidukit võimalik kasutada;
29) „last“– instrument, mehhanism, varustus, osa, aparatuur, lisaseade või tarvik, sealhulgas sideseade, mis on paigaldatud õhusõidukisse või selle külge, ja mida ei kasutata ega kavatseta kasutada õhusõiduki käitamiseks või juhtimiseks lennu ajal ja mis ei ole plaaneri, mootori ega propelleri osa;
30) „järgne-mulle-režiim“– mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamisrežiim, milles mehitamata õhusõiduk eelnevalt kindlaksmääratud raadiuses katkematult järgneb kaugpiloodile;
31) „otsene kaugidentimine“– süsteem, mis tagab käitatavat mehitamata õhusõidukit käsitleva teabe, sealhulgas mehitamata õhusõiduki märgistuse kohaliku edastamise selliselt, et seda teavet on võimalik hankida ilma füüsilise juurdepääsuta mehitamata õhusõidukile;
32) „geopiirangute jälgimine“– funktsioon, mis liikmesriikide esitatud andmete põhjal avastab õhuruumipiirangute võimaliku rikkumise ja hoiatab kaugpiloote, et nad saaksid rikkumise ärahoidmiseks viivitamata võtta tõhusaid meetmeid;
33) „müravõimsustase (LWA )“– A-sageduskorrektsiooniga müravõimsus detsibellides 1 pW suhtes, nagu on määratletud standardis EN ISO 3744:2010;
34) „mõõdetud müravõimsustase“– müravõimsustase, mis on kindlaks määratud lisa 13. osas sätestatud mõõtmistega; mõõdetud väärtused võivad olla kindlaks määratud kas ühelt asjaomase seadme liiki esindavalt mehitamata õhusõidukilt saadud andmete põhjal või mitmelt mehitamata õhusõidukilt saadud andmete keskmise näitaja põhjal;
35) „garanteeritud müravõimsustase“– müravõimsustase, mis on kindlaks määratud vastavalt lisa 13. osas sätestatud nõuetele, võttes arvesse tootmiserinevustest ja mõõtmismenetlustest tingitud kõikumisi, ning mille kohta tootja või tema volitatud esindaja ühenduses kinnitab, et vastavalt kasutatud ja tehnilistes dokumentides nimetatud mõõtevahenditele seda taset ei ületata;
36) „ripplend“– sama geograafilise asendi säilitamine õhus;
37) „inimrühmad“– kogunenud isikud, kellel ei ole võimalik laiali minna rahvahulga tiheduse tõttu.
II PEATÜKK
Avatud kategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemid ja kaugidentimise lisad
1. JAGU
Nõuded toodetele
Artikkel 4
Nõuded
1. Artikli 2 lõikes 1 osutatud tooted peavad vastama lisa 1.–6. osas sätestatud nõuetele.
2. Mehitamata õhusõidukite süsteemid, mis ei ole mänguasjad direktiivi 2009/48/EÜ tähenduses, peavad vastama direktiivis 2006/42/EÜ sätestatud asjaomastele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vaid seoses riskidega, mis ei ole seotud mehitamata õhusõiduki lennu ohutusega.
3. Turul juba kättesaadavaks tehtud toodete tarkvara võib värskendada üksnes juhul, kui see ei mõjuta toote nõuetelevastavust.
Artikkel 5
Toodete turul kättesaadavaks tegemine ja vaba liikumine
1. Tooted tehakse turul kättesaadavaks üksnes siis, kui need vastavad käesoleva peatüki nõuetele ega ohusta inimeste tervist või ohutust, loomi ega vara.
2. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva peatükiga hõlmatud asjaolude tõttu käesoleva peatüki nõuetele vastavate toodete turul kättesaadavaks tegemist.
2. JAGU
Ettevõtjate kohustused
Artikkel 6
Tootjate kohustused
1. Tootjad tagavad oma toodete liidu turule laskmisel, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud lisa 1.–6. osas.
2. Tootjad koostavad artiklis 17 sätestatud tehnilise dokumentatsiooni ja viivad läbi või lasevad läbi viia artiklis 13 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse.
Kui nimetatud vastavushindamismenetlusega leiab tõendust toodete vastavus lisa 1.–6. osas sätestatud nõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-märgistuse.
3. Tootjad säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni kümme aastat pärast toodete turule laskmist.
4. Tootjad kehtestavad menetlused, millega tagatakse, et seeriatoodang vastab jätkuvalt käesoleva peatüki nõuetele. Arvesse võetakse muudatusi toote konstruktsioonis, omadustes või tarkvaras ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal toote vastavust kinnitatakse.
Kui seda peetakse tootest tulenevat ohtu silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad tootjad turustatud tooteid pisteliselt tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate toodete ja nende toodete tagasivõtmise kohta ning teavitavad turustajaid kõnealusest järelevalvest.
5. Mehitamata õhusõidukite süsteemide tootjad tagavad, et mehitamata õhusõidukitel on otsuse 768/2008/EÜ tähenduses tüüp ja kordumatu seerianumber, mis võimaldab seda identida ning mis peab vajaduse korral olema kooskõlas lisa 2.–4. osas määratletud asjakohaste nõuetega. Kaugidentimise lisade tootjad tagavad, et kaugidentimise lisad kannavad tüübinumbrit ja kordumatut seerianumbrit, mis võimaldavad neid identida ja vastavad lisa 6. osas määratletud nõuetele. Mõlemal juhul tagavad tootjad, et kordumatu seerianumber lisatakse ka ELi vastavusdeklaratsioonile või artiklis 14 osutatud lihtsustatud ELi vastavusdeklaratsioonile.
6. Tootjad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi, veebiaadressi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasas olevasse dokumenti. Aadress osutab ühele ainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.
7. Tootjad tagavad, et toodetega on kaasas lisa 1.–6. osas nõutud kasutusjuhendid ja teabeleht asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised kasutusjuhendid ja teave ning igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja loetavad.
8. Tootjad tagavad, et iga tootega on kaasas koopia ELi vastavusdeklaratsioonist või lihtsustatud ELi vastavusdeklaratsioon. Kui esitatakse lihtsustatud deklaratsioon, peab see sisaldama täpset veebiaadressi, kust on võimalik leida ELi vastavusdeklaratsiooni täistekst.
9. Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et tooted, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesoleva peatüki nõuetele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia toode nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta tagasi. Kui toode kujutab endast ohtu, teavitavad nad sellest viivitamata nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, mille turul nad toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad nõuetele mittevastavuse ning võetud parandusmeetmete ja nende tulemuste kohta.
10. Pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel ja tõendamaks, et toode vastab käesolevale peatükile, esitavad tootjad kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigi nende poolt turule lastud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmete puhul.
Artikkel 7
Volitatud esindajad
1. Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.
Artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohustus koostada tehniline dokumentatsioon ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.
2. Volitatud esindaja täidab tootjalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:
a) |
hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast seda, kui toode on liidu turule lastud; |
b) |
esitada turujärelevalveasutuse või piirivalveasutuse põhjendatud nõudmisel talle toote vastavust tõendav kogu teave ja dokumentatsioon; |
c) |
teha turujärelevalve- või piirikontrolliasutustega nende nõudmise korral koostööd kõigi meetmete puhul, mis võetakse volitatud esindaja volitustega hõlmatud toote mittevastavuse või selle põhjustatud ohutusriskide kõrvaldamiseks. |
Artikkel 8
Importijate kohustused
1. Importijad lasevad liidu turule ainult käesoleva peatüki nõuetele vastavaid tooteid.
2. Enne toote liidu turule laskmist tagavad importijad, et:
a) |
tootja on läbi viinud artiklis 13 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse; |
b) |
tootja on koostanud artiklis 17 osutatud tehnilise dokumentatsiooni; |
c) |
toode kannab CE-märgistust ning, kui see on nõutav, mehitamata õhusõiduki klassi identifitseerimismärgistust ja müravõimsustaseme märgistust; |
d) |
tootele on lisatud artikli 6 lõigetes 7 ja 8 osutatud dokumendid; |
e) |
tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded. |
Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta lisa 1.–6. osas sätestatud nõuetele, ei lase ta toodet turule enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Kui toode kujutab endast ohtu tarbijate ja kolmandate isikute tervisele ja ohutusele, peab importija sellest teavitama tootjat ja pädevaid riiklikke asutusi.
3. Importijad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi, veebiaadressi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasas olevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.
4. Importijad tagavad, et toodetega on kaasas lisa 1.–6. osas nõutud kasutusjuhendid ja teave asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Selline kasutusjuhend ja teave ning igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja loetavad.
5. Importijad tagavad, et sel ajal, kui toode on nende vastutusalas, ei ohusta selle ladustamise või transportimise tingimused seadme vastavust artiklis 4 sätestatud nõuetele.
6. Kui seda peetakse tootest tulenevat ohtu silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad importijad turul kättesaadavaks tehtud tooteid pisteliselt lõppkasutajate ja kolmandate isikute tervise ja ohutuse kaitsmiseks, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate toodete ja nende toodete tagasivõtmiste kohta ning teavitavad turustajaid kõnealusest järelevalvest.
7. Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta kohaldatavatele liidu ühtlustavatele õigusaktidele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed toote vastavusse viimiseks, vajadusel kõrvaldavad selle või võtavad selle tagasi. Kui toode kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, mille turul nad toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad nõuetele mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.
8. Importijad hoiavad kümne aasta jooksul pärast toote turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni koopia ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks kõnealustele asutustele viimaste nõudmisel kättesaadav.
9. Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel toote vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentsatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigi nende poolt turule lastud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmete puhul.
Artikkel 9
Turustajate kohustused
1. Toodet liidu turul kättesaadavaks tehes peavad turustajad hoolikalt järgima käesolevas peatükis sätestatud nõudeid.
2. Enne toote turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad turustajad, et toode kannab CE-märgistust ning, kui see on nõutav, mehitamata õhusõiduki klassi identifitseerimismärgistust ja müravõimsustaseme märgistust, et tootele on lisatud artikli 6 lõigetes 7 ja 8 osutatud dokumendid, ning et tootja ja importija on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.
Turustajad tagavad, et toodetega on kaasas lisa 1.–6. osas nõutud kasutusjuhendid ja teave asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Selline kasutusjuhend ja teave ning igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja loetavad.
Kui turustaja arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta artiklis 4 sätestatud nõuetele, teeb ta toote turul kättesaadavaks alles siis, kui toode on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja pädevaid turujärelevalveasutusi, kui toode kujutab endast ohtu.
3. Turustajad tagavad, et sel ajal, kui toode on nende vastutusalas, ei ohusta selle ladustamise või transportimise tingimused seadme vastavust artiklis 4 sätestatud nõuetele.
4. Turustajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta kohaldatavatele liidu ühtlustavatele õigusaktidele, tagavad, et võetakse parandusmeetmed, mis on vajalikud selleks et toode vastavalt vajadusele nõuetega vastavusse viia, kõrvaldada või tagasi võtta. Kui toode kujutab endast ohtu, teavitavad turustajad sellest viivitamata nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, mille turul nad toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad nõuetele mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.
5. Turustajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle toote nõuetelevastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigi nende poolt turul kättesaadavaks tehtud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmete puhul.
Artikkel 10
Tootja kohustuste kohaldamine importijate ja turustajate suhtes
Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitatakse tootjana importijat või turustajat, kes laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud toodet viisil, mis võib mõjutada vastavust käesolevale peatüki nõuetele, ja tema suhtes kohaldatakse tootja kohustusi artikli 6 alusel.
Artikkel 11
Ettevõtjate kindlakstegemine
1. Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik teha kindlaks järgmine:
a) |
iga ettevõtja, kes on neile tooteid tarninud; |
b) |
iga ettevõtja, kellele nemad on tooteid tarninud. |
2. Ettevõtjad peavad suutma esitada lõikes 1 osutatud teavet:
a) |
kümne aasta jooksul pärast neile toote tarnimist; |
b) |
kümne aasta jooksul pärast nende poolt toote tarnimist. |
3. JAGU
Toote nõuetelevastavus
Artikkel 12
Nõuetele vastavuse eeldus
Tooted, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad ja mis on sätestatud lisa 1.–6. osas.
Artikkel 13
Vastavushindamismenetlused
1. Selleks et teha kindlaks toote vastavus lisa 1.–6. osas sätestatud nõuetele, hindab tootja selle vastavust, kasutades üht järgmistest menetlustest. Vastavushindamisel võetakse arvesse kõiki kavandatavaid ja eeldatavaid käitamistingimusi.
2. Vastavushindamisel on võimalik kasutada järgmisi menetlusi:
a) |
lisa 7. osas sätestatud tootmise sisekontroll, kui hinnatakse toote vastavust lisa 1., 5. või 6. osa nõuetele, tingimusel et tootja on kohaldanud harmoneeritud standardeid, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (kõigi nõuete puhul, mille kohta on sellised standardid olemas); |
b) |
ELi tüübihindamine, millele järgneb tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavuse hindamine vastavalt lisa 8. osale; |
c) |
täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavushindamine vastavalt lisa 9. osale, välja arvatud sellise toote vastavuse hindamisel, mis on mänguasi direktiivi 2009/48/EÜ tähenduses. |
Artikkel 14
ELi vastavusdeklaratsioon
1. Artikli 6 lõikes 8 osutatud ELi vastavusdeklaratsioonis märgitakse, et toote vastavus lisa 1.–6. osas sätestatud nõuetele on tõendatud, ja mehitamata õhusõiduki süsteemi puhul märgitakse selle klass.
2. ELi vastavusdeklaratsioon järgib lisa 11. osas sätestatud näidisstruktuuri, sisaldab selles osas sätestatud elemente ja seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus toode turule lastakse või kättesaadavaks tehakse.
3. Artikli 6 lõikes 8 osutatud lihtsustatud ELi vastavusdeklaratsioon sisaldab lisa 12. osas sätestatud elemente ja seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus toode turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse. ELi vastavusdeklaratsiooni täielik tekst peab olema kättesaadav veebiaadressil, millele on viidatud lihtsustatud ELi vastavusdeklaratsioonis ja peab olema esitatud keeles või keeltes, mida nõuab liikmesriik, kus toode turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.
4. Kui toote suhtes kohaldatakse rohkem kui ühte liidu õigusakti, mille kohaselt nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, koostatakse kõigi selliste liidu õigusaktide kohta ühine ELi vastavusdeklaratsioon. Deklaratsioon sisaldab asjaomaste liidu õigusaktide loetelu, sealhulgas nende avaldamisviiteid.
5. ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse toote vastavuse eest käesolevas peatükis sätestatud nõuetele.
Artikkel 15
CE-märgistuse üldpõhimõtted
CE-märgistuse suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.
Artikkel 16
CE-vastavusmärgistuse, teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri, mehitamata õhusõiduki süsteemi klassi identifitseerimismärgistuse ja müravõimsustaseme märgistuse kinnitamise eeskirjad ja tingimused
1. CE-märgistus kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil tootele või selle külge kinnitatud andmeplaadile. Kui see ei ole toote suuruse tõttu võimalik või põhjendatud, kinnitatakse märgistus pakendile.
2. Mehitamata õhusõiduki klassi identifitseerimismärgistus kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustumatul viisil mehitamata õhusõidukile ja selle pakendile ning see peab olema vähemalt 5 mm kõrge. Tootele on keelatud kinnitada selliseid märgistusi, märke või pealiskirju, mis võivad kolmandaid isikuid eksitada klassi identifitseerimismärgistuse tähenduse või vormi osas.
3. Kui see on nõutav, kinnitatakse lisa 14. osas sätestatud müravõimsustaseme märgistus nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil mehitamata õhusõidukile, välja arvatud juhul, kui see ei ole toote suuruse tõttu võimalik või põhjendatud, ning pakendile.
4. CE-vastavusmärgistus ja, kui see on nõutav, müravõimsustaseme märgistus ja mehitamata õhusõiduki klassi identifitseerimismärgistus kinnitatakse tootele enne selle turule laskmist.
5. Kui rakendatakse lisa 9. osas sätestatud vastavushindamismenetlust, tuleb CE-märgistuse järele märkida teavitatud asutuse identifitseerimisnumber.
Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab seadmele teavitatud asutus ise või viimase juhendamisel tootja või tootja volitatud esindaja.
6. Liikmesriigid tuginevad olemasolevatele mehhanismidele, et tagada CE-märgistust käsitleva korra nõuetekohane kohaldamine, ja võtavad märgistuse väärkasutamise korral asjakohaseid meetmeid.
Artikkel 17
Tehniline dokumentatsioon
1. Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid ja üksikasju vahendite kohta, mille abil tootja tagab, et toode vastab lisa 1.–6. osa nõuetele. See peab sisaldama vähemalt lisa 10. osas sätestatud elemente.
2. Tehniline dokumentatsioon koostatakse enne toodete turulelaskmist ja seda ajakohastatakse pidevalt.
3. Võimaliku ELi tüübihindamismenetluse või tootja kvaliteedisüsteemi hindamisega seotud tehniline dokumentatsioon ja kirjad koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus teavitatud asutus on registrisse kantud, või mõnes muus asutusele vastuvõetavas keeles.
4. Kui tehniline dokumentatsioon ei vasta käesoleva artikli lõigetele 1, 2 või 3, võib turujärelevalveasutus paluda tootjal või importijal lasta testi kindlaks määratud aja jooksul tootja või importija kulul läbi viia turujärelevalveasutusele vastuvõetaval asutusel, et kontrollida toote vastavust lisa 1.–6. osas sätestatud nõuetele, mida tema suhtes kohaldatakse.
4. JAGU
Vastavushindamisasutuste teavitamine
Artikkel 18
Teavitamine
Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva peatüki alusel.
Artikkel 19
Teavitavad asutused
1. Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artiklis 24 sätestatud nõuete täitmise eest.
2. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses riiklik akrediteerimisasutus.
3. Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või jälgimise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 20 sätestatud nõudeid. Lisaks peab kõnealune asutus olema korraldanud oma tegevusest tulenevate kulude katmise.
4. Teavitav ametiasutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.
Artikkel 20
Nõuded teavitavatele asutustele
1. Teavitav asutus:
a) |
on loodud nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega; |
b) |
korraldab ja juhib oma tööd nii, et oleks tagatud tema tegevuse objektiivsus ja erapooletus; |
c) |
korraldab oma tööd nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsuseid teevad sellised pädevad isikud, kes ei ole hindamistoimingutes osalenud; |
d) |
ei paku ega osuta teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid ärilisel või konkureerival alusel; |
e) |
tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse; |
f) |
peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks omama piisaval arvul pädevaid töötajaid. |
Artikkel 21
Teavitavate asutuste teabekohustus
1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest, ning neis tehtud muudatustest.
2. Komisjon avalikustab kõnealuse teabe.
Artikkel 22
Nõuded teavitatud asutusele
1. Teavitamise eesmärgil vastab vastavushindamisasutus lõigetes 2 kuni 11 sätestatud nõuetele.
2. Vastavushindamisasutus asutatakse liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel ning ta on juriidiline isik.
3. Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist, mida ta hindab.
Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud tema hinnatavate toodete projekteerimise, valmistamise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ja igasugune huvide konflikti puudumine.
4. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla hinnatava toote projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega esindada ühtegi nimetatud isikut. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatavate toodete kasutamist ega nende toodete kasutamist isiklikul otstarbel.
Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud nimetatud toodete projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada nimetatud toiminguid teostavat isikut. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsusega vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.
Vastavushindamisasutused peavad tagama, et nende tütarettevõtjate või lepingupartnerite tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ega erapooletust.
5. Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja konkreetses valdkonnas nõutava tehnilise pädevusega ning ei allu eelkõige rahalistele surveavaldustele ega ahvatlustele, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti seoses isikute või isikute rühmadega, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.
6. Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma talle lisa 8. või 9. osa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel.
Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõikide vastavushindamismenetluste ning iga teavitatud toodete tüübi või kategooria jaoks vajalikud:
a) |
töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks; |
b) |
menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad läbipaistvuse ja nende menetluste kordamise võimaluse; asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, mille puhul eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust; |
c) |
menetlused selliste toimingute tegemiseks, mille puhul võetakse asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse toote keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega. |
Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingutega seotud tehniliste ja haldusülesannete nõuetekohaseks täitmiseks ning juurdepääs vajalikule varustusele ja vahenditele.
7. Vastavushindamisülesannete teostamise eest vastutavatel töötajatel:
a) |
peab olema põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, millega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud; |
b) |
piisavad teadmised nende poolt tehtavate hindamistoimingute nõuetest ning piisav pädevus nimetatud hindamistoiminguteks; |
c) |
neil on vajalikud teadmised ja arusaam nõuetest, kohaldatavatest harmoneeritud standarditest ja liidu ühtlustavate õigusaktide asjaomastest sätetest; |
d) |
oskus koostada ELi tüübihindamistõendeid või kvaliteedisüsteemi kinnitusi, registreid ja aruandeid, mis tõendavad, et hindamine on teostatud. |
8. Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.
Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest.
9. Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab siseriikliku õiguse kohaselt liikmesriik või kui vastavushindamise eest vastutab otseselt liikmesriik ise.
10. Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud lisa 8. ja 9. osa või nende jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate riiklike asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.
11. Vastavushindamisasutus võtab osa või tagab, et vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavaid töötajaid on teavitatud asjakohastest standardimistoimingutest, reguleerivast tegevusest mehitamata õhusõidukite süsteemide ja sageduste planeerimise valdkonnas ning asjakohaste liidu ühtlustamisõigusaktide alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisgrupi tegevusest, ning kohaldab nimetatud grupi töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.
Artikkel 23
Eeldatav nõuetele vastavus teavitatud asutuse puhul
Kui vastavushindamisasutus tõendab, et ta vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 22 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.
Artikkel 24
Teavitatud asutuse tütarettevõtjad ja alltöövõtjad
1. Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjat, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 22 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.
2. Teavitatud asutused vastutavad täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata nende asukohast.
3. Alltöövõtjat või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul.
4. Teavitatud asutus hoiab teavitavatele asutustele kättesaadavana asjakohaseid dokumente, mis käsitlevad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende poolt lisa 8. ja 9. osa alusel tehtud tööd.
Artikkel 25
Teavitamistaotlus
1. Vastavushindamisasutus esitab teavitamistaotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub.
2. Teavitamistaotlusega koos esitatakse dokument, kus kirjeldatakse vastavushindamistoiminguid, vastavushindamismoodulit või -mooduleid ja toodet, millega tegelemiseks vastavushindamisasutus väidab end pädeva olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus, mis tõendab, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 22 sätestatud nõuetele.
Artikkel 26
Teavitamismenetlus
1. Teavitavad ametiasutused võivad teavitada ainult neist vastavushindamisasutustest, kes vastavad artiklis 22 sätestatud nõuetele.
2. Teavitavad ametiasutused kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks vastavushindamisasutustest komisjoni väljaarendatud ja hallatavat elektroonilist teavitamisvahendit.
3. Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja asjaomasest tootest ning asjakohast akrediteerimistunnistust.
4. Asjaomane asutus võib teavitatud asutuse toiminguid teostada ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul pärast teavitamist.
5. Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitatakse teavitatud asutusena ainult sellist asutust.
6. Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest teavitusega seotud olulistest muudatustest.
Artikkel 27
Identifitseerimisnumber ja teavitatud asutuste nimekiri
1. Komisjon annab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.
2. Komisjon määrab üheainsa identifitseerimisnumbri, isegi kui asutusest teavitatakse liidu mitme erineva õigusakti alusel.
3. Komisjon teeb üldsusele kättesaadavaks käesoleva määruse alusel teavitatud asutuste nimekirja; nimekiri sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille teostamiseks neist on teavitatud.
Komisjon tagab loetelu ajakohastamise.
Artikkel 28
Teavituse muutmine
1. Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 22 sätestatud nõuetele või et ta ei täida oma kohustusi, siis olenevalt olukorrast teavitav asutus piirab teavitust, peatab teavituse või tunnistab selle kehtetuks, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise raskusastmest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
2. Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tunnistatakse kehtetuks või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleksid nõudmise korral kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.
Artikkel 29
Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine
1. Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid.
2. Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe seoses teavituse alusega või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimisega.
3. Komisjon tagab, et uurimise käigus omandatud tundlikku teavet käsitletakse konfidentsiaalsena.
4. Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või ei täida enam teavitamise aluseks olevaid nõudeid, siis teavitab ta sellest teavitavat liikmesriiki ning nõuab, et see võtaks parandusmeetmeid, sealhulgas vajaduse korral tühistaks teavituse.
Artikkel 30
Teavitatud asutuste töökohustused
1. Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas lisa 8. ja 9. osas sätestatud vastavushindamismenetlustega.
2. Vastavushindamisi teostatakse proportsionaalselt, vältides ettevõtjate liigset koormamist. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmisel arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda ja struktuuri, asjaomase toote keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.
Seejuures järgivad nad siiski sellist rangusastet ja kaitsetaset, mis on vajalik, et tagada mehitamata õhusõiduki või mehitamata õhusõiduki süsteemi vastavus käesoleva peatüki nõuetele.
3. Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole kinni pidanud lisa 1.–6. osas sätestatud nõuetest või vastavatest harmoneeritud standarditest või muudest tehnilistest kirjeldustest, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ja ei väljasta ELi tüübihindamistõendit või kvaliteedisüsteemi kinnitust.
4. Kui teavitatud asutus pärast ELi tüübihindamistõendi või kvaliteedisüsteemi kinnituse väljastamist nõuetelevastavust jälgides avastab, et toode ei vasta enam nõuetele, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab ELi tüübihindamistõendi või kvaliteedisüsteemi kinnituse.
5. Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis teavitatud asutus vastavalt vajadusele kas peatab või tühistab mis tahes ELi tüübihindamistõendi või kvaliteedisüsteemi kinnituse või piirab seda.
Artikkel 31
Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine
Teavitatud asutused tagavad, et on olemas läbipaistev ja juurdepääsetav menetlus nende otsuste vaidlustamiseks.
Artikkel 32
Teavitatud asutuste teabekohustus
1. Teavitatud asutused annavad teavitavale asutusele järgmist teavet:
a) |
lisa 8. ja 9. osas sätestatud nõuete kohaselt teatatakse ELi tüübihindamistõendi või kvaliteedisüsteemi kinnituse andmisest keeldumisest, selle piiramisest, peatamisest või tühistamisest; |
b) |
teavitamise sihtvaldkonda või tingimusi mõjutavad asjaolud; |
c) |
turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta; |
d) |
taotluse korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülesed toimingud ja alltöövõtt. |
2. Teavitatud asutused esitavad lisa 8. ja 9. osas sätestatud nõuete kohaselt teistele käesoleva peatüki alusel teavitatud sarnaste vastavushindamistoimingute ja sama kategooria mehitamata õhusõidukite või mehitamata õhusõidukite süsteemidega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja nõudmise korral positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.
3. Teavitatud asutused täidavad lisa 8. ja 9. osa kohaseid teabekohustusi.
Artikkel 33
Kogemuste vahetamine
Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.
Artikkel 34
Teavitatud asutuste tegevuse koordineerimine
1. Komisjon tagab, et käesoleva peatüki alusel teavitatud asutuste tegevus põhineb asjakohasel koordineerimisel ja koostööl, mis toimub teavitatud asutuste valdkondliku rühma vormis.
2. Teavitatud asutused osalevad nimetatud rühma töös otse või määratud esindajate kaudu.
5. JAGU
Liidu turujärelevalve, liidu turule sisenevate toodete kontroll ning liidu kaitsemeetmete menetlus
Artikkel 35
Turujärelevalve ning liidu turule sisenevate toodete kontroll
1. Liikmesriigid korraldavad ja teostavad liidu turule lastud toodete järelevalvet vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõikele 3 ning artiklitele 16 kuni 26.
2. Liikmesriigid korraldavad ja teostavad liidu turule sisenevate toodete kontrolli vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõikele 5 ning artiklitele 27, 28 ja 29.
3. Liikmesriigid tagavad, et nende turujärelevalve- ja piirikontrolliasutused teevad rakendusmääruse (EL) 2019/947 artikli 17 alusel määratud pädevate asutustega ohutusalast koostööd ning loovad nende vahel asjakohased teabevahetus- ja kooskõlastamismehhanismid, kasutades parimal viisil ära Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 376/2014 (14) ning määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklites 22 ja 23 määratletud teabevahetussüsteeme.
Artikkel 36
Menetlus toodete jaoks, mis kujutavad endast ohtu liikmesriigi tasandil
1. Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutused on võtnud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 20 alusel meetmeid või kui neil on piisavalt põhjust arvata, et toode kujutab endast ohtu inimeste tervisele või ohutusele või muudele käesolevas peatükis käsitletud avaliku huvi kaitse aspektidele, siis viivad nad läbi asjaomase toote hindamise kõigist käesolevas peatükis sätestatud nõuetest lähtudes. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajaduse korral koostööd.
Kui esimeses lõigus osutatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et toode ei vasta käesolevas peatükis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed toote nimetatud nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldaks toote turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad riski laadi arvestades kindlaks määravad.
Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.
Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.
2. Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et nõuetele mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.
3. Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste, tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud toodete suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.
4. Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata toote kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, toode turult kõrvaldada või tagasi võtta.
Turujärelevalveasutused teavitavad nendest meetmetest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike.
5. Lõikes 4 osutatud teave sisaldab kõiki üksikasju, eelkõige nõuetele mittevastava toote tuvastamiseks vajalikku teavet, toote päritolu, väidetava mittevastavuse ja riski iseloomu, riiklike võetud meetmete iseloomu ja kestvust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused toovad eelkõige välja, kas nõuetele mittevastavus on tingitud ühest järgmistest põhjustest:
a) |
toode ei vasta artiklis 4 esitatud nõuetele; |
b) |
puudustest artiklis 12 osutatud harmoneeritud standardites. |
6. Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase toote nõuetele mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud riigisisese meetmega, oma vastuväidetest.
7. Kui kolme kuu jooksul alates lõikes 5 osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid liikmesriigi ajutise meetme suhtes, loetakse meede põhjendatuks.
8. Liikmesriigid tagavad, et asjaomase toote suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse toode turult.
Artikkel 37
Liidu kaitsemeetmete menetlus
1. Kui artikli 36 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et liikmesriigi meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab riiklikule meetmele hinnangu. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas siseriiklik meede on põhjendatud või mitte.
Komisjon adresseerib oma otsuse kõigile liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.
2. Kui riiklik meede loetakse põhjendatuks, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada mittevastavate toodete kõrvaldamine või tagasivõtmine oma turult, ja teatavad sellest komisjonile. Kui leitakse, et riiklik meede ei ole põhjendatud, võtab asjaomane liikmesriik selle meetme tagasi.
3. Kui riiklik meede loetakse põhjendatuks ja toote nõuetele mittevastavus viitab puudustele käesoleva määruse artikli 36 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.
Artikkel 38
Vastavuses olevad tooted, mis kujutavad endast riski
1. Kui liikmesriik leiab pärast artikli 36 lõike 1 kohast hindamist, et toode kujutab olenemata sellest, et ta vastab käesoleva peatüki nõuetele, ikkagi ohtu inimeste tervisele või ohutusele või muudele käesolevas peatükis sätestatud avaliku huvi kaitse aspektidele, siis nõuab ta, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik asjakohased meetmeid, tagamaks, et see toode ei kujutaks turule laskmisel endast enam ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks selle tagasi liikmesriigi poolt määratud mõistliku aja jooksul, arvestades ohu suurust.
2. Ettevõtja tagab, et kõigi tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste toodete suhtes võetakse parandusmeetmeid.
3. Liikmesriik teavitab viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige asjaomase toote kindlaks tegemiseks vajalikku teavet, toote päritolu, tarneahelat, riski laadi, võetud riigisiseste meetmete laadi ja kestust.
4. Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikide ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab hinnangu võetud riiklikele meetmetele. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas riiklik meede on põhjendatud või mitte, ning vajaduse korral teeb komisjon ettepaneku sobivate meetmete võtmiseks.
5. Komisjon adresseerib oma otsuse kõigile liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.
Artikkel 39
Vormiline nõuetele mittevastavus
1. Ilma et see piiraks artikli 36 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud käesoleva peatükiga hõlmatud toodetega seoses ühe järgmisest:
a) |
CE-märgistus on kantud tootele määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva määruse artiklit 15 või 16 rikkudes; |
b) |
CE-märgistus või tüüp ei ole tootele kantud; |
c) |
teavitatud asutuse identifitseerimisnumber on (lisa 9. osas sätestatud vastavushindamise menetluse kohaldamise korral) tootele kantud artikli 16 sätteid rikkudes või seda ei ole tootele kantud; |
d) |
mehitamata õhusõiduki klassi identifitseerimismärgistus ei ole tootele kantud; |
e) |
müravõimsustaseme märgistus ei ole tootele kantud (kui see on nõutav); |
f) |
seerianumber ei ole tootele kantud või see ei ole õiges vormingus; |
g) |
kasutusjuhend või teave ei ole kättesaadav; |
h) |
ELi vastavusdeklaratsioon puudub või seda ei ole koostatud; |
i) |
ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti; |
j) |
tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik; |
k) |
puuduvad tootja või importija nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk, veebiaadress või postiaadress. |
2. Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab asjaomane liikmesriik kõik asjakohaseid meetmeid, et piirata või keelata toote turul kättesaadavaks tegemist, või tagab, et toode võetakse turult tagasi või kõrvaldatakse sealt.
III PEATÜKK
Sertifitseeritud kategoorias ja erikategoorias kasutatavad mehitamata õhusõidukite süsteemid
Artikkel 40
Sertifitseeritud kategoorias ja erikategoorias kasutatavatele mehitamata õhusõidukite süsteemidele esitatavad nõuded
1. Mehitamata õhusõiduki süsteemi projekteerimine, tootmine ja hooldus tuleb sertifitseerida, kui asjaomane süsteem vastab mõnele järgmistest tingimustest:
a) |
vähemalt üks selle põhimõõde on 3 m või rohkem ning süsteem on projekteeritud käitamiseks inimrühmade kohal; |
b) |
see on projekteeritud inimeste transportimiseks; |
c) |
see on projekteeritud ohtlike kaupade veoks ja nõuab tugevat konstruktsiooni, et maandada õnnetuste korral kolmandate isikutega seotud riske; |
d) |
seda kasutatakse rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklis 5 määratletud käitamise erikategoorias ning rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklis 11 sätestatud riskihindamise põhjal on pädeva asutuse poolt väljastatud tegevusloa puhul jõutud järeldusele, et käitamise riski ei ole võimalik nõuetekohaselt maandada mehitamata õhusõiduki süsteemi sertifitseerimata. |
2. Sertifitseerimisele kuuluv mehitamata õhusõiduki süsteem peab vastama komisjoni määruses (EL) nr 748/2012, (15) komisjoni määruses (EL) 640/2015 (16) ja komisjoni määruses (EL) nr 1321/2014 (17) sätestatud kohaldatavatele nõuetele.
3. Kui erikategoorias kasutatavat mehitamata õhusõidukit ei pea sertifitseerima lõike 1 kohaselt, peab see olema tehnilise suutlikkusega, mis on sätestatud pädeva asutuse poolt väljastatud tegevusloas või standardstsenaariumis, mis on määratletud rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa 1. liites või määratletud kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistusega (LUC) vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osale.
IV PEATÜKK
Kolmandate riikide mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajad
Artikkel 41
Kolmandate riikide mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajad
1. Mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajad, kelle peamine tegevuskoht on kolmandas riigis või kes on asutatud või elavad kolmandas riigis, peavad ühtse Euroopa taeva õhuruumis mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamisel täitma rakendusmääruse (EL) 2019/947 nõudeid.
2. Kolmanda riigi mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja puhul on pädevaks asutuseks pädev asutus esimeses liikmesriigis, kus mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja kavatseb tegutseda.
3. Erandina lõikest 1 võib pädev asutus liidus toimuva, liitu suunduva või liidust lähtuva käitamise puhul tunnustada rakendusmääruse (EL) 2019/947 kohast kaugpiloodi või mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistust või võrdväärset dokumenti, tingimusel et:
a) |
sellist tunnustamist taotles kolmas riik; |
b) |
kaugpiloodi või mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistus on väljaandjariigi kehtiv dokument ning |
c) |
komisjon on pärast EASAga konsulteerimist taganud, et tingimustega, mille alusel sellised tunnistused on välja antud, tagatakse sama ohutustase kui käesoleva määrusega. |
V PEATÜKK
Lõppsätted
Artikkel 42
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 12. märts 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta (ELT L 170, 30.6.2009, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 79).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).
(8) Komisjoni 24. mai 2019. aasta rakendusmääruses (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 45).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).
(12) EASA arvamus nr 1/2018 „Avatud ja erikategooria mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise õigusraamistiku kehtestamine“ (RMT.0230), kättesaadav aadressil https://www.easa.europa.eu/document-library/opinions.
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 551/2004 õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (ELT L 96, 31.3.2004, lk 20).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18).
(15) Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1).
(16) Komisjoni 23. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/640, milles käsitletakse teatavat liiki lennutegevuse suhtes kohaldatavaid täiendavaid lennukõlblikkustingimusi ja millega muudetakse määrust (EL) 965/2012 (ELT L 106, 24.4.2015, lk 18).
(17) Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1).
LISA
1. OSA
Klassi C0 kuuluvale mehitamata õhusõiduki süsteemile esitatavad nõuded
Klassi C0 kuuluval mehitamata õhusõiduki süsteemil on järgmine klassi identifitseerimismärgis:
Klassi C0 kuuluv mehitamata õhusõiduki süsteem peab vastama järgmistele nõuetele:
1) |
maksimaalne stardimass on alla 250 g (sh last); |
2) |
maksimaalne kiirus horisontaallennul on 19 m/s; |
3) |
maksimaalne saavutatav kõrgus stardipunkti kohal on 120 m; |
4) |
õhusõiduk on tootja juhiseid järgiva kaugpiloodi poolt stabiilsuse, manööverdamisvõime ja sideühenduse seisukohast ohutult juhitav kõikides eeldatavates käitamistingimustes, sealhulgas pärast ühe või asjakohasel juhul mitme süsteemi riket; |
5) |
õhusõiduk on projekteeritud ja valmistatud nii, et selle käitamine oleks inimeste jaoks võimalikult ohutu; välditakse teravaid servi, välja arvatud juhul, kui see ei ole head projekteerimis- ja valmistamistava järgides tehniliselt võimalik. Kui õhusõiduk on varustatud propelleritega, peab see olema projekteeritud viisil, millega välditakse mis tahes kahju, mida propellerilabad võivad tekitada; |
6) |
õhusõiduk töötab elektri jõul ja selle nimipinge ei ületa 24 V alalisvoolu või sellega samaväärset vahelduvvoolu pinget; ligipääsetavate osade pinge ei tohi ületada 24 V alalisvoolu või sellega samaväärset vahelduvvoolu pinget; sisepinge ei tohi olla suurem kui 24 volti alalisvoolu või sellega samaväärse vahelduvvoolu puhul, välja arvatud juhul, kui on tagatud, et pinge ja voolu kombinatsiooni tulemusena ei teki ohtu ega elektrilöögi saamise võimalust isegi kahjustatud mehitamata õhusõiduki süsteemi puhul; |
7) |
kui õhusõiduk on varustatud järgne-mulle-režiimiga ja see funktsioon on sisse lülitatud, ei ületa lennukaugus kaugpiloodist 50 m, samuti peab funktsioon võimaldama kaugpiloodil taastada kontrolli mehitamata õhusõiduki üle; |
8) |
õhusõiduk on turule lastud koos kasutusjuhendiga, milles on esitatud:
|
9) |
õhusõidukiga peab olema kaasas Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) poolt avaldatud teave kohaldatavate piirangute ja kohustuste kohta vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2019/947. |
10) |
Punkte 4, 5 ja 6 ei kohaldata mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes, mis on mänguasjad direktiivi 2009/48/EÜ (mänguasjade ohutuse kohta) tähenduses. |
2. OSA
Klassi C1 kuuluvale mehitamata õhusõiduki süsteemile esitatavad nõuded
Klassi C1 kuuluval mehitamata õhusõiduki süsteemil on järgmine klassi identifitseerimismärgis:
Klassi C1 kuuluv mehitamata õhusõiduki süsteem peab vastama järgmistele nõuetele:
1) |
õhusõiduk on valmistatud materjalidest ning toimimis- ja füüsiliste näitajatega, millega tagatakse, et inimese peaga suurimal kiirusel toimuva kokkupõrke korral on inimpeale ülekanduv energiahulk alla 80 J, või teise võimalusena peab õhusõiduki maksimaalne stardimass (MTOM) olema alla 900 g (sh last); |
2) |
maksimaalne kiirus horisontaallennul on 19 m/s; |
3) |
maksimaalne saavutatav lennukõrgus stardipunkti kohal on kuni 120 m või õhusõiduk on varustatud süsteemiga, mis piirab kõrgust maapinnast või stardipunkti kohal 120 meetrini või kaugpiloodi poolt valitava väärtuseni. Kui väärtus on valitav, peab süsteem kaugpiloodile lennu ajal andma selget teavet mehitamata õhusõiduki kõrguse kohta maapinnast või stardipunkti kohal; |
4) |
õhusõiduk on tootja juhiseid järgiva kaugpiloodi poolt stabiilsuse, manööverdamisvõime ja sideühenduse seisukohast ohutult juhitav kõikides eeldatavates käitamistingimustes, sealhulgas pärast ühe või asjakohasel juhul mitme süsteemi riket; |
5) |
õhusõiduk on nõuetekohase mehaanilise tugevusega, võttes muu hulgas arvesse asjakohast ohutustegurit, ja vajaduse korral piisavalt stabiilne, et vastu pidada õhusõidukit kasutamise ajal mõjutavatele jõududele, ilma et see puruneks või deformeeruks viisil, mis võib takistada ohutut lendu; |
6) |
õhusõiduk on projekteeritud ja valmistatud nii, et selle käitamine oleks inimeste jaoks võimalikult ohutu; välditakse teravaid servi, välja arvatud juhul, kui see ei ole head projekteerimis- ja valmistamistava järgides tehniliselt võimalik. Kui õhusõiduk on varustatud propelleritega, peab see olema projekteeritud viisil, millega välditakse mis tahes kahju, mida propellerilabad võivad tekitada; |
7) |
sideühenduse kadumise puhuks on õhusõidukil usaldusväärne ja prognoositav meetod sideühenduse taastamiseks või lennu lõpetamiseks viisil, millega vähendatakse mõju kolmandatele isikutele õhus või maa peal; |
8) |
13. osas kindlaks määratud A-sageduskorrektsiooniga garanteeritud müravõimsustase LWA ei ületa 15. osas kindlaksmääratud taset, välja arvatud jäiga tiivakinnitusega mehitamata õhusõiduki puhul; |
9) |
A-sageduskorrektsiooniga garanteeritud müravõimsustaseme märgistus on kinnitatud mehitamata õhusõidukile ja/või selle pakendile vastavalt 14. osale, välja arvatud jäiga tiivakinnitusega mehitamata õhusõiduki puhul; |
10) |
õhusõiduk töötab elektri jõul ja selle nimipinge ei ületa 24 V alalisvoolu või sellega samaväärset vahelduvvoolu pinget; ligipääsetavate osade pinge ei tohi ületada 24 V alalisvoolu või sellega samaväärset vahelduvvoolu pinget; sisepinge ei tohi olla suurem kui 24 volti alalisvoolu või sellega samaväärse vahelduvvoolu puhul, välja arvatud juhul, kui on tagatud, et pinge ja voolu kombinatsiooni tulemusena ei teki ohtu ega elektrilöögi saamise võimalust isegi kahjustatud mehitamata õhusõiduki süsteemi puhul; |
11) |
õhusõidukil on kordumatu füüsiline seerianumber, mis vastab väikeste mehitamata õhusõidukite süsteemide seerianumbrite standardile ANSI/CA-2063; |
12) |
õhusõidukil on otsese kaugidentimise süsteem, mis:
|
13) |
õhusõiduk on varustatud geopiirangute jälgimise süsteemiga, millega nähakse ette järgmine:
|
14) |
kui mehitamata õhusõidukil on funktsioon, mis piirab selle juurdepääsu õhuruumi teatud aladele või osadele, peab see funktsioon toimima sujuvalt koos mehitamata õhusõiduki juhtimissüsteemiga, avaldamata negatiivset mõju lennuohutusele; lisaks peab süsteem andma kaugpiloodile selget teavet selle kohta, kui funktsioon takistab mehitamata õhusõidukil siseneda nendesse õhuruumialadesse või -osadesse; |
15) |
õhusõiduk annab kaugpiloodile selge hoiatuse, kui mehitamata õhusõiduki või selle kaugjuhtimisjaama aku tühjeneb, et kaugpiloodil oleks piisavalt aega mehitamata õhusõiduki ohutuks maandamiseks; |
16) |
õhusõiduk on varustatud järgmiste tuledega:
|
17) |
kui õhusõiduk on varustatud järgne-mulle-režiimiga ja see funktsioon on sisse lülitatud, ei ületa lennukaugus kaugpiloodist 50 m, samuti peab funktsioon võimaldama kaugpiloodil taastada kontrolli mehitamata õhusõiduki üle; |
18) |
õhusõiduk on turule lastud koos kasutusjuhendiga, milles on esitatud:
|
19) |
õhusõidukiga on kaasas EASA avaldatud teade, milles on esitatud ELi õiguse alusel kohaldatavad piiranguid ja kohustused. |
3. OSA
Klassi C2 kuuluvale mehitamata õhusõiduki süsteemile esitatavad nõuded
Klassi C2 kuuluval mehitamata õhusõiduki süsteemil on järgmine klassi identifitseerimismärgis:
Klassi C2 kuuluv mehitamata õhusõiduki süsteem peab vastama järgmistele nõuetele:
1) |
maksimaalne stardimass (MTOM) on alla 4 kg (sh last); |
2) |
maksimaalne saavutatav lennukõrgus stardipunkti kohal on kuni 120 m või õhusõiduk on varustatud süsteemiga, mis piirab kõrgust maapinnast või stardipunkti kohal 120 meetrini või kaugpiloodi poolt valitava väärtuseni. Kui väärtus on valitav, peab süsteem kaugpiloodile lennu ajal andma selget teavet mehitamata õhusõiduki kõrguse kohta maapinnast või stardipunkti kohal; |
3) |
õhusõiduk on rakendusmääruses (EL) 2019/947 sätestatud nõuetekohase pädevusega ja tootja juhiseid järgiva kaugpiloodi poolt stabiilsuse, manööverdamisvõime ja sideühenduse seisukohast ohutult juhitav kõikides eeldatavates käitamistingimustes, sealhulgas pärast ühe või asjakohasel juhul mitme süsteemi riket; |
4) |
õhusõiduk on nõuetekohase mehaanilise tugevusega, võttes muu hulgas arvesse asjakohast ohutustegurit, ja vajaduse korral piisavalt stabiilne, et vastu pidada õhusõidukit kasutamise ajal mõjutavatele jõududele, ilma et see puruneks või deformeeruks viisil, mis võib takistada ohutut lendu; |
5) |
ankurdatud mehitamata õhusõiduki puhul on ankrutrossi tõmbepikkus alla 50 m ja selle mehaaniline tugevus ei ole väiksem kui:
|
6) |
õhusõiduk on projekteeritud ja valmistatud nii, et selle käitamine oleks inimeste jaoks võimalikult ohutu; välditakse teravaid servi, välja arvatud juhul, kui see ei ole head projekteerimis- ja valmistamistava järgides tehniliselt võimalik. Kui õhusõiduk on varustatud propelleritega, peab see olema projekteeritud viisil, millega välditakse mis tahes kahju, mida propellerilabad võivad tekitada; |
7) |
välja arvatud ankurdatud mehitamata õhusõiduki puhul on õhusõidukil sideühenduse kadumise puhuks usaldusväärne ja prognoositav meetod sideühenduse taastamiseks või lennu lõpetamiseks viisil, millega vähendatakse mõju kolmandatele isikutele õhus või maa peal; |
8) |
välja arvatud ankurdatud mehitamata õhusõiduki puhul on õhusõiduk varustatud andmesideühendusega, mis on kaitstud loata juurdepääsu eest käsu- ja juhtimisfunktsioonidele; |
9) |
välja arvatud jäiga tiivakinnitusega mehitamata õhusõiduki puhul on õhusõiduk varustatud väikese kiiruse režiimiga, mille saab sisse lülitada kaugpiloot ja mis piirab maksimaalse lennukiiruse kuni 3 m/s; |
10) |
välja arvatud jäiga tiivakinnitusega mehitamata õhusõiduki puhul ei ületa 13. osas kindlaks määratud A-korrigeeritud garanteeritud müravõimsustase L WA 15. osas kindlaksmääratud tasemeid; |
11) |
välja arvatud jäiga tiivakinnitusega mehitamata õhusõiduki puhul on A-korrigeeritud garanteeritud müravõimsustaseme märgistus kinnitatud mehitamata õhusõidukile ja/või selle pakendile vastavalt 14. osale; |
12) |
õhusõiduk töötab elektri jõul ja selle nimipinge ei ületa 48 V alalisvoolu või sellega samaväärset vahelduvvoolu pinget; ligipääsetavate osade pinge ei tohi ületada 48 V alalisvoolu või sellega samaväärset vahelduvvoolu pinget; sisepinge ei tohi olla suurem kui 48 volti alalisvoolu või sellega samaväärse vahelduvvoolu puhul, välja arvatud juhul, kui on tagatud, et pinge ja voolu kombinatsiooni tulemusena ei teki ohtu ega elektrilöögi saamise võimalust isegi kahjustatud mehitamata õhusõiduki süsteemi puhul; |
13) |
õhusõidukil on kordumatu füüsiline seerianumber, mis vastab väikeste mehitamata õhusõidukisüsteemide seerianumbrite standardile ANSI/CA-2063; |
14) |
välja arvatud ankurdatud mehitamata õhusõiduki puhul on õhusõidukil otsese kaugidentimise süsteem, mis:
|
15) |
õhusõiduk on varustatud geopiirangute jälgimise funktsiooniga, millega nähakse ette järgmine:
|
16) |
kui mehitamata õhusõidukil on funktsioon, mis piirab selle juurdepääsu õhuruumi teatud aladele või osadele, peab see funktsioon toimima sujuvalt koos mehitamata õhusõiduki juhtimissüsteemiga, avaldamata negatiivset mõju lennuohutusele; lisaks peab süsteem andma kaugpiloodile selget teavet selle kohta, kui funktsioon takistab mehitamata õhusõidukil siseneda nendesse õhuruumialadesse või -osadesse; |
17) |
õhusõiduk annab kaugpiloodile selge hoiatuse, kui mehitamata õhusõiduki või selle kaugjuhtimisjaama aku tühjeneb, et kaugpiloodil oleks piisavalt aega mehitamata õhusõiduki ohutuks maandamiseks; |
18) |
õhusõiduk on varustatud järgmiste tuledega:
|
19) |
õhusõiduk on turule lastud koos kasutaja käsiraamatuga, milles on esitatud:
|
20) |
õhusõidukiga on kaasas EASA avaldatud teade, milles on esitatud ELi õiguse alusel kohaldatavad piiranguid ja kohustused. |
4. OSA
Klassi C3 kuuluvale mehitamata õhusõiduki süsteemile esitatavad nõuded
Klassi C3 kuuluval mehitamata õhusõiduki süsteemil on järgmine klassi identifitseerimismärgis:
Klassi C3 kuuluv mehitamata õhusõiduki süsteem peab vastama järgmistele nõuetele:
1) |
maksimaalne stardimass (MTOM) on alla 25 kg (sh last) ning suurim põhimõõde alla 3 m; |
2) |
maksimaalne saavutatav lennukõrgus stardipunkti kohal on kuni 120 m või õhusõiduk on varustatud süsteemiga, mis piirab kõrgust maapinnast või stardipunkti kohal 120 meetrini või kaugpiloodi poolt valitava väärtuseni. Kui väärtus on valitav, peab süsteem kaugpiloodile lennu ajal andma selget teavet mehitamata õhusõiduki kõrguse kohta maapinnast või stardipunkti kohal; |
3) |
õhusõiduk on rakendusmääruses (EL) 2019/947 sätestatud nõuetekohase pädevusega ja tootja juhiseid järgiva kaugpiloodi poolt stabiilsuse, manööverdamisvõime ja sideühenduse seisukohast ohutult juhitav kõikides eeldatavates käitamistingimustes, sealhulgas pärast ühe või asjakohasel juhul mitme süsteemi riket; |
4) |
ankurdatud mehitamata õhusõiduki puhul on ankrutrossi tõmbepikkus alla 50 m ja selle mehaaniline tugevus ei ole väiksem kui:
|
5) |
välja arvatud ankurdatud mehitamata õhusõiduki puhul on õhusõidukil sideühenduse kadumise puhuks usaldusväärne ja prognoositav meetod sideühenduse taastamiseks või lennu lõpetamiseks viisil, millega vähendatakse mõju kolmandatele isikutele õhus või maa peal; |
6) |
välja arvatud jäiga tiivakinnitusega mehitamata õhusõiduki puhul on 13. osas kindlaks määratud A-korrigeeritud garanteeritud müravõimsustaseme märgistus LWA kinnitatud mehitamata õhusõidukile ja/või selle pakendile vastavalt 14. osale; |
7) |
õhusõiduk töötab elektri jõul ja selle nimipinge ei ületa 48 V alalisvoolu või sellega samaväärset vahelduvvoolu pinget; ligipääsetavate osade pinge ei tohi ületada 48 V alalisvoolu või sellega samaväärset vahelduvvoolu pinget; sisepinge ei tohi olla suurem kui 48 volti alalisvoolu või sellega samaväärse vahelduvvoolu puhul, välja arvatud juhul, kui on tagatud, et pinge ja voolu kombinatsiooni tulemusena ei teki ohtu ega elektrilöögi saamise võimalust isegi kahjustatud mehitamata õhusõiduki süsteemi puhul; |
8) |
õhusõidukil on kordumatu füüsiline seerianumber, mis vastab väikeste mehitamata õhusõidukisüsteemide seerianumbrite standardile ANSI/CA-2063; |
9) |
välja arvatud ankurdatud mehitamata õhusõiduki puhul on õhusõidukil otsese kaugidentimise süsteem, mis:
|
10) |
õhusõiduk on varustatud geopiirangute jälgimise funktsiooniga, millega nähakse ette järgmine:
|
11) |
kui mehitamata õhusõidukil on funktsioon, mis piirab selle juurdepääsu õhuruumi teatud aladele või osadele, peab see funktsioon toimima sujuvalt koos mehitamata õhusõiduki juhtimissüsteemiga, avaldamata negatiivset mõju lennuohutusele; lisaks peab süsteem andma kaugpiloodile selget teavet selle kohta, kui funktsioon takistab mehitamata õhusõidukil siseneda nendesse õhuruumialadesse või -osadesse; |
12) |
välja arvatud ankurdatud mehitamata õhusõiduki puhul on õhusõiduk varustatud andmesideühendusega, mis on kaitstud loata juurdepääsu eest käsu- ja juhtimisfunktsioonidele; |
13) |
õhusõiduk annab kaugpiloodile selge hoiatuse, kui mehitamata õhusõiduki või selle kaugjuhtimisjaama aku tühjeneb, et kaugpiloodil oleks piisavalt aega mehitamata õhusõiduki ohutuks maandamiseks; |
14) |
õhusõiduk on varustatud järgmiste tuledega:
|
15) |
õhusõiduk on turule lastud koos kasutaja käsiraamatuga, milles on esitatud:
|
16) |
õhusõidukiga on kaasas EASA avaldatud teade, milles on esitatud ELi õiguse alusel kohaldatavad piiranguid ja kohustused. |
5. OSA
Klassi C4 kuuluvale mehitamata õhusõiduki süsteemile esitatavad nõuded
Klassi C4 kuuluvale mehitamata õhusõidukile on nähtaval viisil kantud järgmine märgistus:
Klassi C4 kuuluv mehitamata õhusõiduki süsteem peab vastama järgmistele nõuetele:
1) |
maksimaalne stardimass (MTOM) on alla 25 kg (sh last); |
2) |
õhusõiduk on tootja juhiseid järgiva kaugpiloodi poolt ohutult juhitav ja manööverdatav kõikides eeldatavates käitamistingimustes, sealhulgas pärast ühe või asjakohasel juhul mitme süsteemi riket; |
3) |
õhusõiduk ei suuda kasutada automaatseid juhtimisrežiime, välja arvatud automaatne lennustabilisaator, millel puudub vahetu mõju trajektoorile, ja automaatjuhtimine ühendusekao korral, tingimusel et sideühenduse kadumise korral on võimalik kasutada õhusõiduki juhtimisseadmete eelnevalt kindlaks määratud fikseeritud asukohta; |
4) |
õhusõiduk on turule lastud koos kasutaja käsiraamatuga, milles on esitatud:
|
5) |
õhusõidukiga on kaasas EASA avaldatud teade, milles on esitatud ELi õiguse alusel kohaldatavad piiranguid ja kohustused. |
6. OSA
Otsesele kaugidentimise lisale esitatavad nõuded
Otsese kaugidentimise lisa peab vastama järgmistele nõuetele:
1) |
võimaldab üles laadida mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumbri vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklile 14 ja järgides üksnes registreerimissüsteemis kirjeldatud protsessi; |
2) |
lisal on lisale ja selle pakendile või kasutusjuhendisse loetavalt kantud füüsiline seerianumber, mis vastab väikeste mehitamata õhusõidukisüsteemide seerianumbrite standardile ANSI/CA-2063; |
3) |
tagab reaalajas kogu lennu kestel mehitamata õhusõidukilt avatud ja dokumenteeritud edastusprotokolli kasutades järgmiste andmete perioodilise otseülekande viisil, mis võimaldab neid edastusvahemikus olevate olemasolevate mobiilseadmetega otse kätte saada:
|
4) |
tagab, et kasutajal ei ole võimalik alapunkti 3 alapunktides ii, iii, iv ja v osutatud andmeid muuta; |
5) |
õhusõiduk lastakse turule koos kasutusjuhendiga, milles on viide otsesel kaugidentimisel saatmiseks kasutatavale edastusprotokollile, ning juhend:
|
7. OSA
Vastavushindamise moodul A – tootmise sisekontroll
1. Tootmise sisekontroll on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab käesoleva osa punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab oma ainuvastutusel, et asjaomased tooted vastavad 1., 5. või 6. osas sätestatud kohaldatavatele nõuetele.
2. Tehniline dokumentatsioon
Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni vastavalt käesoleva määruse artiklile 17.
3. Tootmine
Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagaksid valmistatud toote vastavuse käesoleva osa punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ning 1., 5. või 6. osas sätestatud kohaldatavatele nõuetele.
4. CE-märgistus ja ELi vastavusdeklaratsioon
1) |
Vastavalt käesoleva määruse artiklitele 15 ja 16 peab tootja kinnitama CE-märgistuse ja, kui see on nõutav, mehitamata õhusõiduki klassi identifitseerimismärgise igale üksikule tootele, mis vastab 1., 5. või 6. osas sätestatud kohaldatavatele nõuetele. |
2) |
Tootja koostab iga tootemudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul peale toote turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse selgelt toode, mille kohta see koostati. |
ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.
5. Volitatud esindaja
Punktis 4 tootjate suhtes kehtestatud kohustusi võib täita nende nimel ja vastutusel volitatud esindaja, kui need kohustused on volituses täpsustatud.
8. OSA
Vastavushindamise moodulid B ja C – ELi tüübihindamine ja tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavuse hindamine vastavalt otsuse nr 768/2008/EÜ II lisale
Kui viidatakse käesolevale osale, on tegemist käesoleva osa vastavushindamismenetluse moodulitega B (ELi tüübihindamine) ja C (tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus).
Moodul B
ELi tüübihindamine
1. ELi tüübihindamine on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul teavitatud asutus hindab toote konstruktsiooni ja kontrollib ning kinnitab, et toote konstruktsioon vastab 1.–6. osas sätestatud kohaldatavatele nõuetele.
2. ELi tüübihindamisel hinnatakse toote tehnilise projekti vastavust ning kontrollitakse tehnilist dokumentatsiooni ja punktis 3 osutatud täiendavaid andmeid koos kavandatud toote näidise ühe või mitme kriitilise osa hindamisega (toote- ja konstruktsioonitüübi kombinatsioon).
3. Tootja esitab ELi tüübihindamistaotluse ühele tema valitud teavitatud asutusele.
Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:
1) |
tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress; |
2) |
kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele; |
3) |
tehniline dokumentatsioon. Tehniline dokumentatsioon võimaldab hinnata toote vastavust käesoleva määruse raames kohaldatavatele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehniline dokumentatsioon peab vajaduse korral sisaldama elemente, mis on sätestatud käesoleva määruse artiklis 17; |
4) |
kavandatava toodangu näidiseid. Teavitatud asutus võib nõuda veel lisanäidiseid, kui see on kontrollimiseks vajalik; |
5) |
tõendusmaterjal tehnilise projekti nõuetele vastavuse kohta. Tõendusmaterjalis on nimetatud kõik kasutatud dokumendid, eelkõige juhul, kui asjakohaseid harmoneeritud standardeid ja/või tehnilisi spetsifikatsioone ei ole kohaldatud või seda ei ole tehtud täielikult. Vajaduse korral sisaldab tõendusmaterjal tootja asjakohases laboris või tootja nimel või vastutusel mõnes teises katselaboris muude asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide kohaselt tehtud katsete tulemusi. |
4. Teavitatud asutus peab tegema järgmist:
|
toote puhul:
|
|
näidis(t)e puhul:
|
5. Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud punkti 4 kohaselt sooritatud toimingud ja nende tulemused. Ilma et see piiraks punktis 8 sätestatud kohustusi, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu, kas täielikult või osaliselt, ainult tootja loal.
6. Kui tüüp vastab käesoleva määruse nõuetele, väljastab teavitatud asutus tootjale ELi tüübihindamissertifikaadi. Nimetatud sertifikaat sisaldab tootja nime ja aadressi, hindamise järeldusi, hindamisega hõlmatud nõuete asjaomaseid aspekte, kehtivustingimusi (olemasolu korral) ja kinnitatud tüübi identifitseerimiseks vajalikke andmeid. Sertifikaadil võib olla üks või mitu lisa.
ELi sertifikaat ja selle lisad sisaldavad kogu teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud toodete vastavust kontrollitud tüübile ja teha vajaduse korral kasutuskontrolli.
Kui tüüp ei vasta käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamissertifikaadi väljastamisest ning teeb selle taotlejale teatavaks keeldumist üksikasjalikult põhjendades.
7. Teavitatud asutus hoiab end kursis valdkonna üldtunnustatud tehnilise taseme muudatustega, mis viitab sellele, et kinnitatud tüüp ei pruugi enam vastata käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele, ning otsustab, kas need muudatused nõuavad täiendavat uurimist. Kui uurimine on vajalik, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.
Tootja teatab ELi tüübihindamissertifikaadiga seotud tehnilist dokumentatsiooni haldavale teavitatud asutusele kõigist heakskiidetud tüübi muutmistest, mis võivad mõjutada toote vastavust käesoleva määruse olulistele nõuetele või nimetatud sertifikaadi kehtivuse tingimusi. Sellised muudatused tuleb täiendavalt heaks kiita ja lisada esialgsele ELi tüübihindamissertifikaadile.
8. Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele ELi tüübihindamissertifikaadi ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ning teevad teavitavale asutusele regulaarselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja sertifikaatidest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.
Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele ELi tüübihindamissertifikaatidest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis tühistati, peatati või mida piirati muul viisil, ning taotluse korral ka väljastatud sertifikaatidest ja/või nende lisadest.
Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi tüübihindamissertifikaadi ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad põhjendatud taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollide tulemuste koopia.
Teavitatud asutus säilitab ELi tüübihindamissertifikaadi, selle lisade ja täienduste ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku koopiat kümme aastat pärast toote hindamist või kuni tõendi kehtivusaja lõpuni.
9. Tootja säilitab riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana ELi tüübihindamissertifikaadi ning selle lisade ja täienduste koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga vähemalt kümne aasta jooksul pärast toote turule laskmist.
10. Tootja volitatud esindaja võib esitada punktis 3 osutatud taotluse ning täita punktides 7 ja 9 sätestatud kohustusi, kui need on volituses täpsustatud.
Moodul C
Tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus
1. Tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 3 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased tooted vastavad ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele.
2. Tootmine
Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagaksid valmistatud toote vastavuse ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja 1.–6. osas sätestatud kohaldatavatele nõuetele.
3. CE-märgistus ja ELi vastavusdeklaratsioon
1) |
Tootja kinnitab CE-märgistuse ja, kui see on nõutav, mehitamata õhusõiduki klassi identifitseerimismärgise vastavalt käesoleva määruse artiklitele 15 ja 16 igale tootele, mis vastab ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja täidab 1.–6. osas sätestatud kohaldatavad nõuded. |
2) |
Tootja koostab iga tootetüübi kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul peale toote turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse selgelt toote tüüp, mille kohta see koostati. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks. |
4. Volitatud esindaja
Punktis 3 tootjate suhtes kehtestatud kohustusi võib täita nende nimel ja vastutusel volitatud esindaja, kui see on volituses täpsustatud.
9. OSA
Vastavushindamise moodul H – täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavushindamine vastavalt otsuse nr 768/2008/EÜ II lisale
1. Täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab oma ainuvastutusel, et asjaomane toode vastab 1.–6. osas sätestatud kohaldatavatele nõuetele.
2. Tootmine
Tootja kasutab asjaomase toote projekteerimiseks, tootmiseks, lõplikuks kontrollimiseks ja katsetamiseks punktis 3 sätestatud heakskiidetud kvaliteedisüsteemi ning tema suhtes kohaldatakse järelevalvet punkti 4 kohaselt.
3. Kvaliteedisüsteem
1) |
Tootja esitab taotluse asjaomase toote kvaliteedisüsteemi hindamiseks enda valitud teavitatud asutusele. Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:
|
2) |
Kvaliteedisüsteem peab tagama toote vastavuse käesoleva määruse nõuetele. Kõik tootja vastu võetud põhimõtted, nõuded ja sätted peab dokumenteerima süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteedikavade, -plaanide, -juhiste ja -andmestike ühetaolist tõlgendamist. Eelkõige peab dokumentatsioon andma piisava ülevaate järgmisest:
|
3) |
Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punkti 3 alapunktis 2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus eeldab, et nendele nõuetele vastavad sellised kvaliteedisüsteemi elemendid, mis on kooskõlas asjakohasele harmoneeritud standardile vastavate spetsifikatsioonidega. Lisaks kvaliteedisüsteemialastele kogemustele on auditirühmal vähemalt üks liige, kellel on asjaomase valdkonna ja tootetehnoloogia hindamise kogemus ning kes tunneb käesoleva määruse kohaldatavaid nõudeid. Hindamise käigus tehakse kontrollkäik tootja ettevõttesse. Auditirühm vaatab üle punkti 3 alapunkti 1 alapunktis b osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva määruse nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrollitoiminguid, et tagada toote vastavus kõnealustele nõuetele. Otsusest teatatakse tootjale või tema volitatud esindajale. Teade sisaldab auditi järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. |
4) |
Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoolitsema selle eest, et süsteem püsiks asjakohase ja tõhusana. Tootja teatab kvaliteedisüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutusele igast kavandatavast kvaliteedisüsteemi muudatusest. |
5) |
Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab jätkuvalt punkti 3 alapunktis 2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist. Teavitatud asutus teatab oma otsusest tootjale. Teade sisaldab hindamise järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. |
4. Teavitatud asutuse vastutusel toimuv järelevalve
1) |
Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. |
2) |
Tootja võimaldab teavitatud asutusele juurdepääsu projekteerimis-, tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:
|
3) |
Teavitatud asutus teeb korralisi auditeid tagamaks, et tootja haldab ja rakendab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande. |
4) |
Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde etteteatamata kontrollkäike. Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus vajaduse korral mehitamata õhusõidukeid või mehitamata õhusõidukite süsteeme katsetada või lasta katsetada, et kontrollida, kas kvaliteedisüsteem toimib nõuetekohaselt. Ta koostab tootja jaoks kontrollkäigu aruande ja katsete tegemise korral ka katsearuande. |
5. CE-märgistus ja ELi vastavusdeklaratsioon
1) |
Tootja kinnitab CE-märgistuse ja, kui see on nõutav, käesoleva määruse artiklite 15 ja 16 kohase mehitamata õhusõiduki klassi identifitseerimismärgise igale tootele, mis vastab käesoleva määruse nõuetele, ning käesoleva osa punkti 3 alapunktis 1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri. |
2) |
Tootja koostab iga tootetüübi kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul peale toote turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse toote tüüp, mille kohta see koostati. |
ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.
6. Tootja säilitab riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast toote turule laskmist järgmisi dokumente:
1) |
punkti 3 alapunktis 1 osutatud tehniline dokumentatsioon; |
2) |
punkti 3 alapunktis 1 osutatud kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon; |
3) |
teavet punkti 3 alapunktis 5 osutatud muudatuse kohta heakskiidetud kujul; |
4) |
punkti 3 alapunktis 5, punkti 4 alapunktis 3 ja punkti 4 alapunktis 4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded. |
7. Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavale asutusele perioodiliselt või nende taotlusel kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest ta on keeldunud, mis ta on peatanud või mida ta on muul viisil piiranud.
Iga teavitatud asutus teatab teistele teavitatud asutustele nendest juhtumitest, mil kvaliteedisüsteemi kas ei kinnitatud, kinnitus peatati, tühistati või seda piirati muul viisil, ning taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kohta väljastatud kinnitustest.
8. Volitatud esindaja
Punkti 3 alapunktis 1, punkti 3 alapunktis 5, punktis 5 ja punktis 6 tootjate suhtes kehtestatud kohustusi võib täita nende nimel ja vastutusel volitatud esindaja, kui see on volituses täpsustatud.
10. OSA
Tehnilise dokumentatsiooni sisu
Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata toote vastavust kohaldatavatele nõuetele.
Kui see on nõutav, peab tehniline dokumentatsioon sisaldama vähemalt järgmist:
1. |
toote täielik kirjeldus, sealhulgas:
|
2. |
konstruktsiooni põhimõtteline lahendus ning koostisosade, alakoostude, lülituste ja muude asjakohaste elementide tööjoonised ja skeemid; |
3. |
nimetatud tööjoonistest ja plaanidest ning toodete toimimisest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused; |
4. |
loetelu täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standarditest, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, siis nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud artiklis 4 sätestatud oluliste nõuete järgimiseks, sealhulgas muude kohaldatud asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud; |
5. |
ELi vastavusdeklaratsiooni koopia; |
6. |
juhul kui on kasutatud 8. osas sätestatud vastavushindamismoodulit, koopia asjakohase teavitatud asutuse antud ELi tüübihindamissertifikaadist ja selle lisadest; |
7. |
teostatud projektiarvutuste ja ekspertiiside tulemused ning muud asjakohased andmed; |
8. |
katseprotokollid; |
9. |
tootja poolt teavitatud asutusele (kui see on kaasatud) esitatud dokumentide koopiad; |
10. |
tõendusmaterjal tehnilise projekti nõuetelevastavuse kohta. Tõendusmaterjalis tuleb loetleda kõik kasutatud dokumendid, eelkõige juhul, kui asjakohaseid harmoneeritud standardeid ja/või tehnilisi spetsifikatsioone ei ole täielikult kohaldatud. Vajaduse korral sisaldab tõendusmaterjal tootja asjakohases laboris või tootja nimel või vastutusel mõnes teises katselaboris tehtud katsete tulemusi; |
11. |
tootmis- ja ladustamiskohtade aadressid. |
11. OSA
ELi vastavusdeklaratsioon
1. Toode (tüübi-, partii- ja seerianumber).
2. Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress.
3. Käesolev vastavusdeklaratsioon on välja antud tootja ainuvastutusel.
4. Deklareeritav toode [toote identifitseerimine, mis võimaldab toodet jälgida; lisada võib ka piisavalt selge värvilise kujutise, kui see on vajalik toote identifitseerimiseks].
5. Eespool kirjeldatud deklareeritav toode kuulub klassi … [lisada käesoleva lisa 1.–5. osas kindlaks määratud mehitamata õhusõiduki süsteemi klassi number].
6. Käesoleva mehitamata õhusõiduki süsteemi garanteeritud müravõimsustase on …. dB(A) [ainult selliste klassidesse 1–3 kuuluvate mehitamata õhusõidukite süsteemide puhul, mis ei ole jäiga tiivakinnitusega].
7. Eespool kirjeldatud deklareeritav toode on kooskõlas järgmiste asjaomaste liidu ühtlustatud õigusaktidega:
— |
[lisada viide käesolevale määrusele ja toote klassi käsitlevale lisale] |
— |
või muude liidu ühtlustamisõigusaktidega, kui neid kohaldatakse. |
8. Viited kasutatud harmoneeritud standarditele või viited muudele tehnilistele spetsifikatsioonidele, millele vastavust deklareeritakse. Viidetele peab lisama nende identifitseerimisnumbri ja versiooni ning vajaduse korral väljaandmise kuupäeva.
9. Vajaduse korral: teavitatud asutus … [nimi, number] … teostas … [tegevuse kirjeldus] … ja andis välja ELi tüübihindamissertifikaadi.
10. Vajaduse korral selliste tarvikute ja osade kirjeldus, sealhulgas tarkvara, mis võimaldavad mehitamata õhusõidukit või mehitamata õhusõiduki süsteemi käitada selleks ettenähtud otstarbel ja mis on hõlmatud ELi vastavusdeklaratsiooniga.
11. Lisateave:
Alla kirjutanud (kelle poolt ja nimel): …
[koht ja väljaandmise kuupäev]:
[nimi, ametinimetus] [allkiri]
12. OSA
Lihtsustatud ELi vastavusdeklaratsioon
Artikli 14 lõikes 3 osutatud lihtsustatud ELi vastavusdeklaratsioon esitatakse järgmisel kujul.
— |
Käesolevaga kinnitab [tootja nimi], et mehitamata õhusõiduki süsteem [mehitamata õhusõiduki süsteemi identifitseerimine: tüübi- või seerianumber] kuulub klassi … … [lisada käesoleva lisa 1.–5. osas kindlaks määratud tooteklassi number] ja selle garanteeritud müravõimsustase on …. dB(A) [ainult selliste klassidesse 1–3 kuuluvate mehitamata õhusõidukite süsteemide puhul, mis ei ole jäiga tiivakinnitusega] |
— |
ning see on kooskõlas määrustega … [loetleda kõik määrused, millega toode on kooskõlas]. |
— |
Täielik ELi vastavusdeklaratsioon on kättesaadav veebisaidil: [veebiaadress]. |
13. OSA
Mürakatse eeskirjad
Käesolevas osas sätestatakse õhus leviva müra mõõtmise meetodid, mida kasutatakse klassidesse 1, 2 ja 3 kuuluvate mehitamata õhusõidukite A-korrigeeritud müravõimsustaseme kindlaksmääramiseks.
Selles sätestatakse müra põhistandard ja üksikasjalikud katsetamisnõuded mürarõhutaseme mõõtmiseks müraallikat ümbritseval pinnal ning allika tekitatava müravõimsustaseme arvutamiseks.
1. MÜRA PÕHISTANDARD
Mehitamata õhusõiduki A-korrigeeritud müravõimsustaseme LWA kindlaksmääramiseks kasutatakse müra põhistandardit EN ISO 3744:2010 ja järgmisi lisasid.
2. PAIGALDUS- JA MONTAAŽITINGIMUSED
Katsetamispiirkond:
Mehitamata õhusõiduk ripleb ühe peegeldava (akustiliselt kõva) tasapinna kohal. Mehitamata õhusõiduk peab asuma piisaval kaugusel kõigist peegeldavatest seintest ja lagedest ning kõigist peegeldavatest esemetest, et mõõtepind vastaks standardi EN ISO 3744:2010 A lisas esitatud nõuetele.
Müraallika asukoht:
Mehitamata õhusõiduk peab hõljuma peegeldavast pinnast 0,5 m kõrgusel. Mehitamata õhusõiduk peab olema turule lastud mehitamata õhusõiduki konfiguratsiooniga (propellerid, tarvikud, seaded).
Müra mõõtmise pind ja mikrofonide reastus:
Mehitamata õhusõiduk peab täielikult asuma standardi EN ISO 3744:2010 punkti 7.2.3 kohases poolkerakujulises mõõtepinnas.
Mikrofonide arv ja asukohad on kindlaks määratletud standardi EN ISO 3744: 2010 F lisas.
Mõõtepinna alguspunkt peab olema otse mehitamata õhusõiduki all asuva aluspinna punktis O.
3. TÖÖTAMISTINGIMUSED KATSE AJAL
Mürakatse läbiviimisel peab mehitamata õhusõidukit lennutama stabiilses asendis, külgsuunas ja vertikaalselt 0,5 m kõrgusel mõõtepoolkera alguspunktist (punkt O) maksimaalse stardimassi (MTOM) ja täielikult laetud aku juures.
Kui mehitamata õhusõiduk lastakse turule koos tarvikutega, mida saab õhusõiduki külge paigaldada, katsetatakse mehitamata õhusõidukit nii tarvikutega kui ka ilma nendeta asjaomase mehitamata õhusõiduki kõigis võimalikes konfiguratsioonides.
4. PINNA AEGKESKMISE MÜRARÕHUTASEME ARVUTAMINE
Pinna A-sageduskorrektsiooniga aegkeskmine mürarõhutase määratakse mehitamata õhusõiduki igas konfiguratsioonis vähemalt kolm korda. Kui vähemalt kaks määratud väärtust erinevad üksteisest alla 1 dB, ei ole rohkem mõõtmisi vaja teha; vastasel juhul jätkatakse mõõtmisi, kuni määratakse kaks väärtust, mis ei erine teineteisest üle 1 dB. Mehitamata õhusõiduki konfiguratsiooni müravõimsustaseme arvutamiseks kasutatav pinna aegkeskmine mürarõhutase on kahe teineteisest mitte üle 1 dB erineva suurima väärtuse aritmeetiline keskmine.
5. ESITATAV TEAVE
Aruanne peab sisaldama tehnilisi andmeid, mida on vaja katsetatava müraallika identifitseerimiseks, ning mürakatse eeskirju ja akustilisi andmeid.
Kajastatav A-sageduskorrektsiooniga garanteeritud müravõimsustaseme väärtus on mehitamata õhusõiduki eri konfiguratsioonides saadud suurim täisarvuni ümardatud väärtus (alla 0,5 puhul ümardatakse väiksema arvuni; 0,5 ja üle selle puhul ümardatakse suurema arvuni).
14. OSA
Garanteeritud müravõimsustaseme tähis
Garanteeritud müravõimsustaseme tähisel peab olema garanteeritud müravõimsuse arvväärtus detsibellides, märk LWA ja järgmine piktogramm:
Kui tähist vastavalt seadme suurusele vähendatakse, tuleb säilitada eespool toodud joonise proportsioonid. Tähise kõrgus peaks siiski olema vähemalt 20 mm.
15. OSA
Maksimaalsed müravõimsustasemed mehitamata õhusõidukite klasside kaupa (sh üleminekuperioodid)
Mehitamata õhusõiduki klass |
Maksimaalne stardimass (MTOM) m grammides |
Maksimaalne müravõimsustase LWA detsibellides |
||
alates jõustumisest |
alates kahest aastast pärast jõustumist |
alates neljast aastast pärast jõustumist |
||
C1 |
250 ≤ m < 900 |
85 |
83 |
81 |
C2 |
900 ≤ m < 4 000 |
|
|
|
milles „lg“ on logaritm alusel 10.