Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52023PC0368

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb digieuroteenuste osutamist makseteenuse pakkujate poolt, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/1230

COM/2023/368 final

Brüssel,28.6.2023

COM(2023) 368 final

2023/0211(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb digieuroteenuste osutamist makseteenuse pakkujate poolt, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/1230

(EMPs kohaldatav tekst)

{COM(2023) 364 final} - {COM(2023) 369 final} - {SEC(2023) 257 final} - {SWD(2023) 233 final} - {SWD(2023) 234 final}


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolev ettepanek täiendab määrust (EL) nr (XXX/XXX) (digieuro kehtestamise kohta) seoses makseteenustega, mida osutavad makseteenuse pakkujad, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro. Määrus (XXX/XXX) digieuro kehtestamise kohta on adresseeritud liikmesriikidele, mille ametlik vääring on euro. Tagamaks, et euroalal digieuroteenuste osutamise üle makseteenuse pakkujate poolt, kes on asutatud liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro, teevad piisavat järelevalvet vastava liikmesriigi pädevad asutused, on vaja kehtestada selliste makseteenuse pakkujate suhtes kohaldatavad eeskirjad. Eeskirjad digieurole juurdepääsu ja selle kasutamise kohta liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, on sätestatud määruse (EL) nr (XXX/XXX) (digieuro kehtestamise kohta) artiklis 18.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2015. aasta direktiiviga (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, mida on muudetud direktiiviga (EL) XXX/23. Makseteenuste direktiiviga on ette nähtud ühtlustatud eeskirjad, millega reguleeritakse makseteenuste vaba osutamist kogu liidus, ning seda tuleks kohaldada ka digieurodes tehtavate maksetehingute suhtes. Nimelt võimaldab käesolev määrus makseteenuse pakkujatel, kes on asutatud liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro, osutada teenuste vaba osutamise või asutamisvabaduse raames euroala elanikele koos muude makse- või pangandusteenustega digieuromakseteenuseid.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesolev määrus on vajalik siseturu killustumise vältimiseks, sest kõigil ELi makseteenuse pakkujatel, olenemata sellest, kus neile on antud tegevusluba, peaks olema võimalik osutada sarnaseid teenuseid, et ettevõtjaid ja üksikisikuid võimalikult hästi teenindada.

Käesolev määrus on kooskõlas komisjoni digirahanduse strateegiaga 1 ja jaemaksete strateegiaga. Kõnealuses teatises rõhutati, et ELi jaemaksete turu killustatuse vähendamiseks tehtavate jõupingutuste kontekstis soodustaks digieuro maksete, rahanduse ja äri jätkuvat innovatsiooni. Et makseteenuse pakkujate vahel oleks tagatud tihe konkurents, peaksid makseteenuse pakkujad, olenemata sellest, millises liidu liikmesriigis nad on asutatud, seega pakkuma digieuroteenuseid.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesolev määrus põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 114, nagu ka direktiiv (EL) 2015/2366. Käesoleva ettepaneku kohaselt reguleeritakse digieuroteenuste osutamist makseteenuse pakkujate poolt, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, ja seeläbi tagatakse makseteenuste vaba liikumine kogu liidus. Käesoleva ettepanekuga tagatakse, et makseteenuse pakkujate suhtes, olenemata sellest, millises liidu liikmesriigis nad on asutatud, kohaldatakse ühetaolisi nõudeid ja järelevalvestandardeid, mis on vajalik finantsstabiilsuse kaitsmiseks ja makseteenuse pakkujatele võrdsete tingimuste tagamiseks.

•Subsidiaarsus

Käesoleva määruse kohaselt kohaldataks määruse (EL) nr XX (digieuro kehtestamise kohta) asjakohaseid sätteid makseteenuse pakkujate suhtes, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro. Määrus (EL) nr XX digieuro kehtestamise kohta põhineb artiklil 133, kuuludes liidu ainupädevusse.

Lisaks on kavandatud meetmete eesmärk tagada, et ELi toimimise lepingu artiklil 114 põhinevaid kehtivaid liidu õigusakte kohaldatakse digieuroteenuste osutamise suhtes selliste makseteenuse pakkujate poolt, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, ja seda on kõige parem saavutada ELi tasandil, mitte erinevate riiklike algatustega.

•Proportsionaalsus

Käesolev määrus on vajalik selleks, et vältida euroalal ja väljaspool euroala asutatud makseteenuse pakkujate vahelisi siseturutõkkeid. Käesolevas määruses sätestatud kohustused sarnanevad kohustustele, mis on ette nähtud määruses digieuro kehtestamise kohta, ja need on kõnealuse määruse ettepaneku seletuskirjas esitatud põhjustel proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas.

•Vahendi valik

Määrus on sobiv vahend, mis võimaldab luua ühtse reeglistiku, mis on üldiselt kohaldatav, tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides, seega kõrvaldades võimaluse, et eri liikmesriikides kohaldatakse seda erinevalt.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Käesolev ettepanek põhineb järelhindamistel, sidusrühmadega konsulteerimisel ja mõju hindamisel, mis viidi läbi seoses digieuro kehtestamist käsitleva määruse ettepaneku ettevalmistamisega. Mõjuhinnang digieuro kehtestamist käsitleva määruse ettepaneku kohta esitati õiguskontrollikomiteele 14. oktoobril 2022 ja kiideti heaks 25. aprillil 2023.

Selleks et tagada kooskõla makseteenuste direktiiviga, tuleks euroalal digieuromakseteenuste osutamise õigus anda kõigile ELi makseteenuse pakkujatele. See aitab veelgi kaasa uuendusliku ja konkurentsitiheda jaemakseturu arendamisele.

Mis puudutab põhiõigusi, siis käesoleva ettepanekuga tagatakse, et makseteenuse pakkujatel, kes on asutatud liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro, on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 16 võimalik teostada ettevõtlusvabadust (digieuroteenuste osutamine). Muude põhiõiguste austamist kirjeldatakse täpsemalt digieuro kehtestamist käsitleva määruse ettepaneku seletuskirjas.

4.MÕJU EELARVELE

Käesolev määrus ei mõjuta eelarvet.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Eesmärki tagada, et keskpanga poolt käibele lastav raha – euro – toetab ELi, rahuldades maksevajadusi digiajastul, on võimalik pidevalt jälgida makseteenuse pakkujatelt, kaupmeestelt ja Euroopa Keskpangalt saadavate andmete põhjal. ELi digitaliseeritud majanduses digieuro kasutamise jälgimiseks kasutatavateks peamisteks näitajateks võiksid olla digieurodes tehtavate jaemaksete koguarv ja -väärtus ning nende osakaal võrreldes muude maksevahenditega.

Ettepanek sisaldab erieesmärkidele avalduva mõju jälgimise ja hindamise üldkava, mille kohaselt peab komisjon vaatama määruse esimest korda läbi kolm aastat pärast määruse kohaldamise alguskuupäeva (ja seejärel iga kolme aasta tagant) ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande peamiste järelduste kohta. Läbivaatamisel tuleb järgida komisjoni parema õigusloome suuniseid.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Reguleerimisese (artikkel 1)

Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad konkreetseid kohustusi, mida peavad digieuro levitamisel täitma makseteenuse pakkujad, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, ning nende kohustuste järelevalvet ja täitmise tagamist.

Digieuro levitamine (artikkel 3)

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr (XXX/XXX) (digieuro kehtestamise kohta) V peatüki kohaldamist, mis reguleerib digieurole juurdepääsu ja selle kasutamist väljaspool euroala, peaksid makseteenuse pakkujad, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, osutama digieuroteenuseid peamiselt i) füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad ametliku vääringuna eurot kasutavas liikmesriigis, ii) füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes avasid digieurokonto ajal, mil nad elasid või asusid ametliku vääringuna eurot kasutavas liikmesriigis, kuid kes ei ela või ei asu enam sellises liikmesriigis, ning iii) külastajatele, arvestades digieuro kehtestamist käsitleva määruse artiklis 20 sätestatud tingimusi.

Väljaspool euroala tegevusloa saanud makseteenuse pakkujad võivad osutada neid teenuseid direktiivi 2015/2366 kohaselt asutamisvabaduse või teenuste vaba osutamise kaudu.

Kohaldatav õigus ja pädevad asutused (artiklid 4–6)

Artiklis 5 selgitatakse, et digieuro suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, mida on muudetud direktiiviga (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb makseteenuseid ja e-raha teenuseid siseturul ning millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid (EL) 2015/2366 ja 2009/110/EÜ (COM(2023) 366 final)]. Kõnealuses direktiivis on sätestatud, et selle direktiivi tähenduses tuleks rahaliste vahenditena lisaks pangatähtedele ja müntidele käsitada ka jaekasutuseks käibele lastavat keskpangaraha. Samuti tuleks digieuro suhtes kohaldada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivis (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määruses (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet.

Makseteenuse pakkujad, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, võivad digieurot levitada kooskõlas nende liikmesriikide järelevalve- ja piiravate meetmete kohaldamise korraga, mille ametlik vääring ei ole euro.

Kui direktiivi 2015/2366 ja direktiivi 2015/849 kohased pädevad asutused vastutaksid nendes ELi toimimise lepingu artiklil 114 põhinevates liidu õigusaktides sätestatud kohustuste järelevalve ja täitmise tagamise eest, peaksid samad pädevad asutused vastutama ka digieuro kehtestamist käsitleva määruse asjakohaste sätete järgimise tagamise eest, nagu on sätestatud käesolevas määruses.

Päritoluliikmesriigi pädevate asutuste ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vahelist järelevalvekorda, mis on sätestatud direktiivides 2015/2366 ja 2015/849, tuleks kohaldada ka digieuro puhul.

Lõppsätted (artikkel 8)

Määrus peaks jõustuma kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2023/0211 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb digieuroteenuste osutamist makseteenuse pakkujate poolt, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/1230

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, 2

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, 3

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)2020. aasta septembris vastu võetud digirahanduse strateegias 4 ja jaemaksete strateegias rõhutas komisjon, et ELi jaemakseturu killustatuse vähendamiseks tehtavate jõupingutuste kontekstis soodustaks digieuro kui keskpanga jaedigivääring maksete, rahanduse ja äri jätkuvat innovatsiooni.

(2)Selleks et kohandada eurot tehnoloogiliste muutustega ja tagada selle kasutamine ühisrahana, kehtestatakse määrusega (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digieuro kehtestamise kohta, COM(2023) 369 final] (digieuro kehtestamise kohta) digieuro ja nähakse ette eeskirjad, mis käsitlevad eelkõige digieuro kui seadusliku maksevahendi staatust, levitamist, kasutamist ja põhilisi omadusi.

(3)Oluline on tagada, et kõik makseteenuse pakkujad, olenemata sellest, kas nad on asutatud ametliku vääringuna eurot kasutavas liikmesriigis või liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro, võivad digieurot levitada ja seega kasutada liidus teenuste osutamise vabadust. Digieuromakseteenuste osutamine kõigi makseteenuse pakkujate poolt aitaks kaasa kõrgetasemelisele innovatsioonile, hõlbustaks maksete tegemist ja suurendaks konkurentsi kogu liidus ning on vajalik ühtse turu terviklikkuse tagamiseks. Seepärast peaks kõigil liidus asutatud makseteenuse pakkujatel olema võimalik samadel tingimustel osutada digieuromakseteenuseid füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad ametliku vääringuna eurot kasutavas liikmesriigis, füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes avasid digieurokonto ajal, mil nad elasid või asusid ametliku vääringuna eurot kasutavas liikmesriigis, kuid kes ei ela või ei asu enam sellises liikmesriigis, ning euroala külastajatele. Makseteenuse pakkujatel, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, peaks olema võimalik levitada digieurot ka teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, ja muudes Euroopa Majanduspiirkonna riikides või kolmandates riikides, vastavalt tingimustele, mis on sätestatud määruses (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digieuro kehtestamise kohta, COM(2023) 369 final].

(4)Makseteenuse pakkujad, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, peaksid digieuro levitamisel kohaldama samu eeskirju nagu makseteenuse pakkujad, kes on asutatud ametliku vääringuna eurot kasutavates liikmesriikides. See on oluline tagamaks, et kõik liidus asutatud makseteenuse pakkujad levitavad digieurot ühetaoliselt.

(5)Digieuromakseteenuste osutamise suhtes makseteenuse pakkujate poolt, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, tuleks kohaldada samu järelevalvestandardeid kui need, mida kohaldatakse makseteenuse pakkujate suhtes, kes on asutatud ametliku vääringuna eurot kasutavates liikmesriikides. Seetõttu tuleks pädevate asutuste tehtavat järelevalvet, piiravate meetmete kohaldamist ning päritoluliikmesriikide ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vahelist järelevalvekorda, mis on seotud digieuromakseteenuste osutamisega makseteenuse pakkujate poolt, kes asuvad liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, reguleerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 5 (mis on asendatud direktiiviga (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu direktiiv, mis käsitleb makseteenuseid ja e-raha teenuseid siseturul, COM/2023/ 366 final]) ja direktiivi (EL) 2015/843 6 (mis on asendatud direktiiviga (EL) [lisada viide – rahapesuvastase direktiivi ettepanek, COM/2021/423 final]) asjakohaste sätetega.

(6)Direktiivi (EL) 2015/2366 kohaselt makseteenuste osutamise järelevalve eest vastutavad pädevad asutused peaksid tegema koostööd Euroopa Keskpangaga, et teha järelevalvet ka määruses (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digieuro kehtestamise kohta, COM(2023) 369 final] (digieuro kehtestamise kohta) sätestatud maksetega seotud kohustuste täitmise üle, sarnaselt ametliku vääringuna eurot kasutavate liikmesriikide pädevatele asutustele, kellel on sama kohustus määruse (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digieuro kehtestamise kohta, COM(2023) 369 final] kohaselt.

(7)Direktiivi 2015/2366 artikli 4 punkti 25 kohaselt tähendavad rahalised vahendid pangatähti ja münte, elektroonsel kujul edastatavat raha ja e-raha. Digieurosid kui keskpangaraha uut vormi, millel on seadusliku maksevahendi staatus, tuleks käsitada rahaliste vahenditena vastavalt direktiivile 2015/2366, mis on asendatud direktiiviga (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu direktiiv makseteenuste ja e-raha teenuste kohta siseturul, COM/2023/366 final], millega laiendatakse rahaliste vahendite määratlust kõikidele jaekasutuseks käibele lastud keskpangaraha vormidele. Sama rahaliste vahendite määratlus tuleks lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuli 2021. aasta määrusesse (EL) 2021/1230 piiriüleste maksete kohta liidus.

(8)Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest makseteenuse pakkujate suhtes kohaldatavad eeskirjad peaksid olema samad, olenemata sellest, kas nad on asutatud ametliku vääringuna eurot kasutavas liikmesriigis või mitte, küll aga saab neid ühtse turu terviklikkuse tagamise meetmete ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(9)Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 42 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga, kes esitasid ühisarvamuse [XX.XX.2023],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad järgmist:

a)konkreetsed kohustused, mida peavad digieuromakseteenuste osutamisel täitma makseteenuse pakkujad, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro;

b)punktis a osutatud kohustuste täitmise järelevalve ja jõustamine nende liikmesriikide poolt, mille ametlik vääring ei ole euro;

c)konkreetsed kohustused, mida peavad seoses digieuroga täitma mobiilseadmete algseadmete valmistajad ja direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 1 määratletud elektroonilise side teenuste osutajad, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro.

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.„digieuro“ – määruse (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digieuro kehtestamise kohta, COM(2023) 369 final] artikli 2 punktis 1 määratletud ühisraha digitaalne vorm, mis on kättesaadav füüsilistele ja juriidilistele isikutele;

2.„makseteenuse pakkuja“ – direktiivi 2015/2366 artikli 4 punktis 11 määratletud makseteenuse pakkuja;

3.„digieuromakseteenus“ – määruse (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digieuro kehtestamise kohta, COM(2023) 369 final] artikli 2 punktis 8 määratletud digieuromakseteenus;

4.„elukoht“ – koht, kus füüsiline isik seaduslikult liidus elab, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/92/EL 7 artikli 2 punktis 2;

5.„külastaja“ – määruse (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digieuro kehtestamise kohta, COM(2023) 369 final] artikli 2 punktis 22 määratletud füüsiline isik;

6.„liikmesriik, mille ametlik vääring ei ole euro“ – määruse (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digieuro kehtestamise kohta, COM(2023) 369 final] artikli 2 punktis 23 määratletud liikmesriik;

7.„mobiilseade“ – määruse (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digieuro kehtestamise kohta, COM(2023) 369 final] artikli 2 punktis 31 määratletud mobiilseade.

Artikkel 3
Digieuromakseteenuste osutamine

Direktiivi (EL) 2015/2366 raames võivad makseteenuse pakkujad, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, osutada digieuromakseteenuseid:

a)füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad ametliku vääringuna eurot kasutavas liikmesriigis;

b)füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes avasid digieurokonto ajal, mil nad elasid või asusid ametliku vääringuna eurot kasutavas liikmesriigis, kuid kes ei ela või ei asu enam sellises liikmesriigis;

c)külastajatele;

d)määruse (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digieuro kehtestamise kohta, COM(2023) 369 final] artiklis 18 sätestatud tingimuste kohaselt füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro;

e)määruse (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digieuro kehtestamise kohta, COM(2023) 369 final] artiklites 19 ja 20 sätestatud tingimuste kohaselt füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad kolmandates riikides, sealhulgas territooriumidel, millel on Euroopa Liiduga sõlmitud rahaküsimusi käsitlev leping.

Artikkel 4
Kohaldatav õigus

1.Makseteenuse pakkujate suhtes, kes on asutatud nende liikmesriikide territooriumil, mille ametlik vääring ei ole euro, ja kes osutavad digieuromakseteenuseid vastavalt käesoleva määruse artiklile 1, kohaldatakse määruse (EL) nr X (digieuro kehtestamise kohta) artiklis 13, artikli 14 lõikes 1, V peatükis, artiklis 18, VII peatükis, VIII peatükis ja IX peatükis sätestatud nõudeid.

Mobiilseadmete algseadmete valmistajate ja direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 1 määratletud elektroonilise side teenuste osutajate suhtes, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, kohaldatakse määruse (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digieuro kehtestamise kohta, COM(2023) 369 final] artiklis 33 sätestatud nõuet.

2.Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2366 (makseteenuste kohta siseturul, mida on muudetud direktiiviga (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu direktiiv, mis käsitleb makseteenuseid ja e-raha teenuseid siseturul, COM/2023/366 final] artikli 4 punktile 25 kohaldatakse digieurodes tehtavate maksetehingute suhtes kõnealuse direktiivi sätteid.

3.Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuli 2021. aasta määruse (EL) 2021/1230 (piiriüleste maksete kohta liidus) artikli 2 punktile 10 kohaldatakse digieurodes tehtavate maksetehingute suhtes kõnealuse määruse sätteid.

4.Ilma et see piiraks määruse (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digieuro kehtestamise kohta, COM(2023) 369 final] artikli 37 kohaldamist, kohaldatakse digieuro suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrust (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet.

Artikkel 5
Pädevad asutused

1.Pädevate asutuste tehtava järelevalve, piiravate meetmete kohaldamise ning päritoluliikmesriikide ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vahelise järelevalvekorra suhtes, mis on seotud selliste makseteenuse pakkujate tegevusega seoses digieuroga, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, ja mille eesmärk on kohaldada käesolevat määrust ning määruse (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digieuro kehtestamise kohta, COM(2023) 369 final] IV, V, VI ja VII peatükis osutatud kohustusi, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366.

2.Pädevate asutuste tehtava järelevalve, piiravate meetmete kohaldamise ning päritoluliikmesriikide ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vahelise järelevalvekorra suhtes, mis on seotud selliste makseteenuse pakkujate tegevusega seoses digieuroga, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, ja mille eesmärk on kohaldada käesolevat määrust ning määruse (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digieuro kehtestamise kohta, COM(2023) 369 final] IX peatükis sätestatud kohustusi, kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/843.  

Artikkel 6
Koostöö Euroopa Keskpangaga

Määruse (EL) [lisada viide – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digieuro kehtestamise kohta, COM(2023) 369 final] IV, V ja VII peatüki kohaldamisel järelevalve eesmärgil teevad artikli 4 lõikes 1 osutatud pädevad asutused koostööd Euroopa Keskpangaga.

Artikkel 7
Muudatused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuli 2021. aasta määruse (EL) 2021/1230 (piiriüleste maksete kohta liidus) artikli 2 punkt 10 asendatakse järgmisega: „„rahalised vahendid“ – jaekasutuseks käibele lastud keskpangaraha, elektroonsel kujul edastatav raha või e-raha“.

Artikkel 8
Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel    Nõukogu nimel

president    eesistuja

(1)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele ELi digirahanduse strateegia kohta (COM/2020/591 final).
(2)    ELT C […], […], lk […].
(3)    ELT C […], […], lk […].
(4)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele ELi digirahanduse strateegia kohta (COM/2020/591 final).
(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ja 2013/36/EL ning määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ja direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).
(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).
(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (ELT L 257, 28.8.2014, lk 214).
Top