Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 62015TN0750

Kohtuasi T-750/15: 22. detsembril 2015 esitatud hagi – Mitteldeutsche Braunkohlengesellschaft jt versus komisjon

OJ C 59, 15.2.2016, p. 47–48 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

15.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 59/47

22. detsembril 2015 esitatud hagi – Mitteldeutsche Braunkohlengesellschaft jt versus komisjon

(Kohtuasi T-750/15)

(2016/C 059/54)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: Mitteldeutsche Braunkohlengesellschaft mbH (Zeitz, Saksamaa), RWE Power AG (Essen, Saksamaa), Vattenfall Europe Mining AG (Cottbus, Saksamaa) (esindajad: advokaadid U. Karpenstein, K. Dingemann ja M. Kottmann)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Komisjoni 23. juuli 2014. aasta otsus C(2014) 5081 (final) menetluses „State aid SA.38632 (2014/N) (ex 2013/NN) – Germany – EEG 2014 – Reform of the Renewable Energy Law” osas, milles komisjon kvalifitseeris 2014. aasta taastuvenergiaseaduse § 61 lõigetes 3 ja 4 ette nähtud oma tarbeks energiat tootvate olemasolevate rajatiste regulatsiooni riigiabiks ja tunnistas punkti 5 teises taandes (lk 75) selle regulatsiooni ühisturuga kokkusobivaks ainult kuni 31. detsembrini 2017;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide: puudus valikuliste soodustuste andmine teatud ettevõtjatele

Oma esimeses väites leiavad hagejad, et vaidlustatud otsusega on oma tarbeks elektrienergiat tootvate olemasolevate rajatiste regulatsioon (2014. aasta taastuvenergiaseaduse § 61 lõiked 3 ja 4) ebaõigesti kvalifitseeritud valikuliseks meetmeks ja seega riigiabiks.

2.

Teine väide: riigi ressursside puudumine

Oma teises väites leiavad hagejad, et taastuvenergia lisatasudest rahastatav toetus taastuvenergia edendamiseks ei ole pärit mitte riigi ressurssidest, vaid eravahenditest. Taastuvenergia lisatasude kogumine ega kasutamine ei ole riigi pideva kontrolli all, nagu nõuab kohtupraktika. Pealegi ei koorma kõnesolevad sätted riigieelarvet, sest taastuvenergia lisatasude kogumahtu ei kahanda see, et olemasolevate rajatiste kasutamist oma tarbeks energia tootmiseks ei maksustata.
Top