10. detsembril 2020 esitatud hagi – Far Polymers jt versus komisjon

(Kohtuasi T-722/20)

(2021/C 35/78)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hagejad: Far Polymers Srl (Filago, Itaalia), Gamma Chimica SpA (Milano, Itaalia), Carbochem Srl (Castiglione Olona, Itaalia), Jeniuschem Srl (Gallarate, Itaalia) (esindajad: advokaadid G. Abbatescianni ja E. Patti)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul tunnistada hagi vastuvõetavaks ja tühistada komisjoni 25. septembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1336, millega kehtestatakse lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate polüvinüülalkoholide impordi suhtes.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kaheksa väidet.

Esimese väite kohaselt rikuti teatavaid õigusnorme ja tehti ilmselge hindamisviga liidu teatavate polüvinüülalkoholide turu määratlemisel, kuivõrd komisjon hõlmas selles lisaks vabal turul tegutsevatele ettevõtjatele ka need ettevõtjad, kes tegutsevad tootmisharusisesel turul, ning need tootjad, kes ka impordivad. Niisugune viga (a) muutis ekslikuks selle kahju kindlaksmääramise, mida kandis liidu tööstus, mis siin koosneb faktiliselt üksnes hagejast; (b) viis niisuguste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamiseni, mis ei soodusta vaba konkurentsi liidu turul, vaid üksnes hagejat või kolmandaid riike; (c) viis selleni, et liidu tööstuse kõigi muude osapoolte (tootjad, importijad, kasutajad) huve dumpinguvastaste tollimaksudega seoses ei hinnatud asjakohaselt; (d) põhjustas määruse vastuolu kõigi varasemate määrustega, mille kohaselt liidu tööstuse tootmisvõimsus oli ebapiisav ja mis nägid ette dumpinguvastastest tollimaksudest vabastatud kvoodid. Samadel põhjustel on vaidlustatud määrusega lisaks kuritarvitatud võimu.

Teise väite raames märgib hageja, et vaidlustatud meede on vastuolus ELTL artikli 102 kohaste põhimõtetega; et selles on lisaks tehtud ilmselge hindamisviga ja kuritarvitatud võimu osas, milles selle tagajärjel luuakse polüvinüülalkoholide turul turgu valitsev seisund hagejale, kes on ainus liidu vabal turul tegutsev tootja ja kel on suurem tootmisvõimsus. Meede ei võta arvesse dokumentaalseid tõendeid hageja poolt varem tõendatud konkurentsivastase käitumise kohta, mille raames on keeldutud turustamast madalakvaliteedilisi polüvinüülalkohole hinnaga, mis võtaks arvesse madalamaid tootmiskulusid.

Kolmas väide, millega vaidlustatakse dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise meetme põhistus vastuolu tõttu ELTL artikliga 296 ning ilmselge hindamisvea tõttu, sest komisjon keeldus jagamast liidu turgu kõrge- ja madalakvaliteedilisteks segmentideks hoolimata sellest, et ta tegi kindlaks, et müüakse kahe erineva kvaliteediga polüvinüülalkohole, millel on vägagi erinevad tootmiskulud, sihtgrupid ja hinnad. Need eri kvaliteeditasemed ei ole kattuvad ega omavahel äravahetatavad. Turu segmentideks jagamisel oleks komisjonil tulnud madalakvaliteedilised polüvinüülalkoholid dumpinguvastasest tollimaksust vabastada.

Neljas väide puudutab polüvinüülalkoholide tootmisel kasutatavat põhitoorainet vinüülatsetaatmonomeeri. Kui komisjon määras dumpingumarginaali kindlaksmääramise tarbeks kindlaks normaalväärtuse, ei võtnud ta arvesse Hiina polüvinüülalkoholide hinnamoonutuste puudumist; sealsed hinnad on rahvusvahelise turu omadega vastavuses. Samamoodi jättis komisjon kahjumarginaali kindlaksmääramisel arvesse võtmata Hiina eksportijate väiksemad kulud – nad säästavad vertikaalse integreerituse tõttu polüvinüülalkoholide kuludelt.

Viiendas väites tuuakse esile, et komisjon põhjendas vaidlustatud meedet vääralt ja vastuoluliselt, rikkudes ELTL artiklit 296, jättes tähelepanu pööramata sellele, kuidas metanool mõjutab Hiina tootjate kulude kindlaksmääramist, ja seega ei tunnustanud komisjon kahjumarginaali kindlaksmääramisel suhtelist ekspordihindade kohandamist sellise kuluteguri osas.

Kuuenda väitega vaidlustab hageja meetme selle osa, milles komisjon võimaldas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 952/2013 artikli 254 alusel erandi paberitööstuses kasutatavate polüvinüülalkoholide impordi osas, sest seda erandit (a) ei laiendatud muu lõppkasutuse tarbeks, mis on täpselt samas olukorras kui paberitööstus; ning seda (b) kohaldati üksnes polüvinüülalkoholide segamise suhtes, jättes pelga impordi välja.

Seitsmenda väite kohaselt rikuti ELTL artiklit 296 ning alusmääruse põhjendust 12, artikli 6 lõiget 8, sest komisjon otsustas, et ta ei võta arvesse teatavaid argumente üksnes seetõttu, et nende esitajaks olid asjast huvitatud pooled, mitte aga Hiina importijad. Sellega kehtestas komisjon meelevaldselt põhimõtte, et ainult teatavad isikute rühmad saavad vaidlustada meetme vastuvõtmise liidu institutsioonide poolt.

Viimane ja kaheksas väide käsitleb ELTL artikli 296 ja alusmääruse artikli 19 rikkumist seoses teabega tutvumise võimalustega. Komisjon kogus terve hulga andmeid, mis ei ole konfidentsiaalsed, ent ei teinud neid huvitatud isikutele kättesaadavaks. Seetõttu ei olnud huvitatud pooltel võimalik saada ülevaadet komisjoni põhjendustest vaidlustatud meetme võtmisel.