—

tühistada kostja 2. aprilli 2019. aasta otsus riigiabi SA.44896 kohta, mida Ühendkuningriik rakendas seoses välismaiste kontrollitavate äriühingute (edaspidi „CFC“) kontserni rahastamise maksuvabastusega;

—

mõista hagejate kohtukulud välja kostjalt.

1.

Esimene väide, komisjon on vääralt kohaldanud ELTL artikli 107 lõiget 1 ja/või on maksustamiskorra analüüsimiseks teinud võrdlussüsteemi valikus ilmse hindamisvea. Komisjon oleks pidanud võrdlussüsteemina käsitama Ühendkuningriigi äriühingute maksustamise korda, mitte pelgalt CFC-de korda ennast.

2.

Teine väide, et komisjon on rikkunud õigusnormi ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamisel ja/või on teinud ilmse hindamisvea, kuna asus CFC korra analüüsi suhtes väärale seisukohale. Komisjon käsitles vaidlustatud otsuse põhjendustes 124–l26 Ühendkuningriigi Taxation (International and Other Provisions) Act 2010 (2010. aasta maksuseadus (rahvusvahelised ja muud sätted)) osa 9A 9. peatüki sätteid vääralt kui üht erandi vormi selle seaduse 5. peatükis ette nähtud üldisest maksustamiskorrast.

3.

Kolmas väide, et komisjon on rikkunud õigusnormi ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamisel, kui leidis vaidlustatud otsuse põhjendustes 127–151, et valikulisuse kriteerium oli täidetud, mistõttu käsitleti faktiliselt ja õiguslikult sarnases olukorras olevaid ettevõtjaid erinevalt.

4.

Neljas väide, et täielik maksuvabastus Taxation (International and Other Provisions) Act 2010 paragrahvi 371IB alusel on põhjendatud maksusüsteemi olemuse ja üldise ülesehitusega.

5.

Viies väide, et 75 % maksuvabastus Taxation (International and Other Provisions) Act 2010 paragrahvi 371ID alusel on põhjendatud maksusüsteemi olemuse ja üldise ülesehitusega.

6.

Kuues väide, et selliste CFC-de maksustamine, mis vastavad kategooriana nimetatud 9. peatükis sätestatud maksuvabastuse tingimustele, rikub hagejate asutamisvabadust, mis on ette nähtud ELTL artiklis 49.

7.

Seitsmes väide, et 75 % maksuvabastuse ja kindla suhtarvu küsimuse hindamisel on tehtud ilmne hindamisviga.

8.

Kaheksas väide, et komisjoni otsus ei ole kooskõlas EL üldpõhimõtetega nagu diskrimineerimiskeelu või võrdse kohtlemise põhimõte.

9.

Üheksas väide, et komisjon on rikkunud õigusnormi, kui kohaldas analoogia alusel nõukogu direktiivi (EL) 2016/1164 (1), mis ei olnud kohaldatav ratione temporis, sätteid või tugines põhjendamatult neile sätetele.

10.

Kümnes väide, et komisjon on rikkunud ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamisel õigusnormi, kui leidis vaidlustatud otsuse põhjenduses 176, et abisaajate kategooria on olemas (seal hulgas hagejad) ning et hagejad on saanud abi, mis tuleb vaidlustatud otsuse artikli 2 lõike 1 alusel tagastada