—

tühistada Üldkohtu 14. juuni 2016. aasta otsus kohtuasjas T-789/14 ja EUIPO neljanda apellatsioonikoja 29. septembri 2014. aasta otsus (asjad R 1182/2013-4 ja R 1245/2013-4;

—

teise võimalusena, tühistada Üldkohtu viidatud otsus ja saata asi talle tagasi uue otsuse tegemiseks;

—

mõiste kohtukulud välja EUIPO-lt.

1.

Apellatsioonkaebuses väidab apellant, et Üldkohus on vaidlustatud otsuses mitmel korral rikkunud Euroopa Liidu lepingut ja kaubamärgimäärust (1).

2.

Lisaks viitab apellant sellele, et on rikutud õiglase kohtuliku arutamise põhimõtet, mis tuleneb ELi lepingu artikli 6 lõikest 1 koosmõjus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 lõikega 2. Üldkohus on jätnud tähelepanuta hagiavaldusega koos esitatud dokumendid. Need dokumendid olid esitatud üksnes hagiavalduses toodud õiguslike ja faktiliste asjaolude selgitamiseks. Samuti ei ole Üldkohus põhjendanud nende dokumentidega arvestamata jätmist, vaid esitanud üksnes ühest teisest kohtuotsusest ülevõetud formaalse sõnastuse, mis kõnealusel juhul ei ole asjakohane.

3.

Sellega on Üldkohus rikkunud apellandi õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, mis tuleneb ELi lepingu artikli 6 lõikest 1 koosmõjus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 lõikega 2.

4.

Lisaks viitab apellant sellele, et faktiliste asjaolude moonutamisega on rikutud kaubamärgimääruse artikli 15 lõiget 1. Üldkohus on oma otsust põhjendanud muu hulgas sellega, et teatud kaupu ei ole nimetatud esitatud tõendites kaubamärgi kasutamise kohta. Samas on need kaubad aga tõendites kaubamärgi kasutamise kohta ära märgitud.

5.

Sellega on Üldkohus moonutatud tõendeid ja seega rikkunud kaubamärgimääruse artikli 15 lõiget 1.

6.

Apellant viitab lisaks kaubamärgimääruse artikli 7 lõike 3 rikkumisele. Üldkohus on põhjendanud oma otsust asjaoluga, et kaubamärgi Meissen® puhul on tegemist geograafilise päritolu tähisega. Apellant on kaubamärgi Meissen® registreerinud kaubamärgimääruse artikli 7 lõike 3 kohaselt kasutamise käigus omandatud eristusvõime alusel. Apellant väidab, et sellega on ta õiguspäraselt tõendanud, et kaubamärgi Meissen® puhul ei ole tegemist geograafilise päritolu tähisega vaid kaubandusliku päritolu tähisega.

7.

Kaubamärgi Meissen® registreerimisega kasutamise käigus omandatud eristusvõime alusel on EUIPO andnud sellele kaubamärgile kaubamärgimääruse artikli 7 lõike 3 kohase kaitse. Üldkohus on aga asunud seisukohale, et kaubamärk Meissen® on lihtsalt geograafilise päritolu tähis. Sellega on EUIPO jätnud kaubamärgi Meissen® de facto uuesti kaitsest ilma.

8.

Lisaks viitab apellant kaubamärgimääruse artikli 8 lõike 5 rikkumisele. Üldkohus on jätnud arvestamata kaubamärgimääruse artikli 8 lõikest 5 tuleneva tuntuse kaitsega argumendis, et vastandatud kaupade ja teenuste vahel puudub sarnasus. Kaubamärgimääruse artikli 8 lõike 5 selge sõnastuse kohaselt ei ole kaupade ja teenuste sarnasus vajalik. Üldkohus on sellega andnud oma otsuses kaubamärgimääruse artikli 8 lõikele 5 vastupidise tähenduse.