26.10.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 313/31

—

tühistada otsuse 2013/270 (1) II.I.B. lisa kanded 1–4 ja määruse 522/2013 (2) II.I.B. lisa kanded 1–4; ja/või

—

tunnistada otsuse 2010/413 (3) artikli 20 lõike 1 punkt c ja määruse 267/2012 (4) artikli 23 lõike 2 punkt d hagejate suhtes kohaldamatuteks; ja

—

mõista käesoleva hagiga seotud hagejate kohtukulud välja kostjalt.

1)

Esimene väide, mille kohaselt puudub hagejate nõukogu otsuses 2013/270/ÜVJP ja rakendusmääruses (EL) nr 522/2013 loetlemiseks õiguslik alus, kuna iga hageja loetellu kandmise põhjendusena („loetellu kantud üksuse tütarettevõtja”) ei esitatud ühtegi nõukogu määruses nr 267/2012 ega otsuses 2010/413/ÜVJP nimetatud loetellu kandmise kriteeriumi.

2)

Teine väide, mille kohaselt osas, milles nõukogu väitis, et ta tegutses määruse 267/2012 artikli 23 lõike 2 punkti d või otsuse 2010/413 artikli 20 lõike 1 punkti c alusel, on hagejate loetellu kandnime õigusvastane kuna: (1) ühegi hageja osas ei ole täidetud sisulised loetellu kandmise kriteeriumid ja/või nõukogu tegi ilmse hindamisvea selle kaalumisel, kas kriteeriumid on täidetud või mitte; ja (2) nõukogu kandis hagejad loetellu, lähtudes ebapiisavatest tõenditest selle kohta, et need kriteeriumid on täidetud ja tegi seetõttu (edasise) ilmse hindamisvea.

3)

Kolmas väide, et kuna määruse 267/2012 artikli 23 lõike 2 punkt d ja/või otsuse 2010/413 artikli 20 lõike 1 punkt c lubab hagejaid loetellu kanda üksnes selle alusel, et nad on loetellu kantud üksuse tütarettevõtjad (mis on omakorda selliste üksuste tütarettevõtjad, keda ei ole rikkumistes süüdistatud), on need sätted seetõttu, et need on proportsionaalsuspõhimõttega vastuolus, õigusvastased ja tuleb tunnistada hagejate suhtes kohaldamatuteks.

4)

Neljas väide, et hagejate loetellu kandmine rikub igal juhul neile põhiõiguste hartast või muudest liidu õigusaktidest tulenevaid põhiõigusi ja –vabadusi, seal hulgas nende õigust kaubelda, tegeleda äritegevusega ja õigust oma omandit segamatult kasutada ja/või rikub proportsionaalsuspõhimõtet. Veel kujutab hagejate loetellu kandmine endast ettevaatuspõhimõtte, keskkonnakaitse põhimõtte ning inimeste tervise kaitse põhimõtte rikkumist, kuna see võib tõsiselt kahjustada tavaliste Iraani tööliste tervist ja turvalisust ning keskkonda.

5)

Viies väide, et nõukogu rikkus otsuse 2013/270/ÜVJP ja rakendusmääruse (EL) nr 522/2013, osas, milles need puudutavad hagejaid, vastuvõtmisega järgmisi menetlusnõudeid (i) teatada (kolmandale ja neljandale) hagejale isiklikult nende loetellu kandmisest; (ii) teatada (kõigile hagejatele) kohastest ja piisavatest põhjendustest; ja (iii) järgida hagejate kaitseõigust ja nende õigust tõhusale kohtulikule kaitsele.