EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62013TN0181
Case T-181/13: Action brought on 29 March 2013 — Sharif University of Technology v Council
Kohtuasi T-181/13: 29. märtsil 2013 esitatud hagi — Sharif University of Technology versus nõukogu
Kohtuasi T-181/13: 29. märtsil 2013 esitatud hagi — Sharif University of Technology versus nõukogu
ELT C 156, 1.6.2013, p. 47–47
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
1.6.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 156/47 |
29. märtsil 2013 esitatud hagi — Sharif University of Technology versus nõukogu
(Kohtuasi T-181/13)
2013/C 156/87
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Sharif University of Technology (Tehran, Iraan) (esindaja: barrister M. Happold)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada nõukogu 21. detsembri 2012. aasta otsuse 2012/829/ÜVJP (1) lisa, nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/413/ÜVJP (2) II lisa, nõukogu 21. detsembri 2012. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1264/2012 (3) lisa ning nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määruse (EL) nr 267/2012 (4) IX lisa hagejat puudutavas osas; ja |
|
— |
mõista hageja kohtukulud välja kostjalt. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.
|
1. |
Esimene väide, et nõukogu otsuse 2012/829/ÜVJP ja nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 1264/2012 vastuvõtmisel rikuti hageja kaitseõigusi ja tema õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Nõukogu on rikkunud oma põhjendamiskohustust, kuna nõukogu esitatud põhjendused ei ole piisavad, et hageja mõistaks, mille alusel tema suhtes piiravaid meetmeid kohaldatakse. Nõukogu on rikkunud hageja kaitseõigusi sellega, et hagejal ei lubatud tutvuda nõukogu toimikuga tema kohta ja et selle tagajärjel ei ole hagejal olnud võimalust esitada oma seisukohti tõendite kohta, mis tema suhtes võetud meetmeid õigustavad. Asjaolu, et nõukogu ei ole oma otsust põhjendanud ja et ta ei lubanud hagejal oma toimikuga tutvuda, on samuti rikkunud hageja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. |
|
2. |
Teine väide, et nõukogu on hageja suhtes võetud piiravate meetmetega seoses teinud ilmseid hindamisvigu. Hageja ei nõustu tema vastu esitatud väidetega ja nõuab nõukogult väidetavate faktide ranget tõendamist. |
|
3. |
Kolmas väide, et tema suhtes võetud piiravad meetmed rikuvad tema omandiõigust ja on ebaproportsionaalsed. Hageja määramine ei toimunud vastavalt seaduses kehtestatud nõuetele. Muu hulgas jättis nõukogu täielikult arvesse võtmata asjaolu, et hageja ei ole äriettevõte, vaid kõrgem õppeasutus, ja tema määramise tagajärjed mitte üksnes talle endale, vaid ka tema tudengitele, teaduskonnale ja kaastöötajatele. |
(1) Nõukogu 21. detsembri 2012. aasta otsus 2012/829/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2012 L 356, lk 71).
(2) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/413/CFSP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT 2010 L 195, lk 39).
(3) Nõukogu 21 detsembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1264/2012, millega rakendatakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2012 L 356, lk 55).
(4) Nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 961/2010 (ELT 2012 L 88, lk 1).