26.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 22/31

a)

Kas EÜ artiklite 73, 87 ja 88 ning määruse nr 1191/69 (1) alusel võivad siseriiklikud ametiasutused panna avaliku teenuse kohustuse riigi osalusega ettevõtjale, mis teostab ühistransporti ühes omavalitsusüksuses?

b)

Kas jaatava vastuse korral peavad siseriiklikud ametiasutused nende kohustuse täitmise eest hüvitistoetust maksma?

c)

Olukorras, kus siseriiklikud ametiasutused ei ole kohustatud korraldama pakkumismenetlust transpordivõrgu käitamise kontsessiooni andmiseks, siis kas need ametiasutused peavad laiendama hüvitamistoetuse maksmise kohustust kõigile ettevõtjatele, mida siseriikliku õiguse alusel ning samal alal loetakse ühistransporti pakkuvaks?

d)

Mis on jaatava vastuse korral hüvitamistoetuse maksmise kriteerium?

e)

Kas olukorras, kus bussidega ühistransporti pakkuvad ettevõtjad, mis tegutsevad avaliku kontsessiooni alusel ainuõiguslikus korras kindlates linnapiirkondades, kuid kes samuti tegutsevad samas valdkonnas konkurentsis teiste eraõiguslike ettevõtjatega väljaspool ainuõigusliku korra alla kuuluvat piirkonda, on riigi poolt aasta-aastalt antava abi puhul, mis peaks katma selliste ettevõtjate pidevat tegevuskahjumit, tegemist EÜ artikli 87 lõike 1 alusel keelatud riigiabiga, kui:

f)

Võttes arvesse Euroopa Kohtu poolt 24. juuli 2003. aasta otsuses kohtuasjas Altmark (2) sedastatud tingimusi, mille korral tuleb abi EÜ artikli 87 lõike 1 (endine artikli 92 lõige 1) kohaselt lugeda riigiabiks („Esiteks peab esinema sekkumine riigi poolt või riigi vahenditest. Teiseks peab see sekkumine potentsiaalselt kahjustama liikmesriikidevahelist kaubandust. Kolmandaks peab see soodustama abisaajat. Neljandaks peab see kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi”), siis mis on väljendite (i) antav abi, mis (ii) kahjustab konkurentsi, tähendus ja ulatus olukorras, kus abisaajatele on antud ainuõiguslik kontsessioon ühistranspordi avaliku teenuse pakkumiseks Lissabonis ning Portos, kuid kes tegutsevad ka neid linnu teiste sihtkohtadega ühendavatel liinidel piirkondades, kus tegutsevad ka teised ettevõtjad? Teisisõnu, milliseid kriteeriume tuleb kohaldada järeldamaks, et antav abi kahjustab konkurentsi? Kas sellega seoses on asjakohane teha kindlaks protsent ettevõtjate kuludest, mida võib omistada neile transpordiliinidele, millel nad tegutsevad väljaspool ainuõigusega hõlmatud piirkonda? Lühidalt, kas on vaja, et abi mõjutab oluliselt tegevust, mida teostatakse väljaspool ainuõigusega hõlmatud piirkonda (Lissabon ja Porto)?

g)

Kas EÜ artiklites 76 ja 88 sätestatud komisjoni sekkumine on ainus õiguslik vahend rakendamaks asutamislepingu riigiabialaseid norme või nõuab ühenduste õiguse tõhusus täiendavat tegutsemist, st ka võimalust, et liikmesriigi kohtud neid norme vahetult kohaldaksid nende üksikisikute nõudel, kes arvavad, et konkurentsieeskirjadega vastuolus oleva abi andmine kahjustab neid?