Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ebatüüpiline töö ja platvormiühistud tööstuse digiüleminekul“

(omaalgatuslik arvamus)

(2022/C 152/06)

Raportöör:	Giuseppe GUERINI
Kaasraportöör:	Erwin DE DEYN

Täiskogu otsus	25.3.2021
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI)
Vastuvõtmine sektsioonis	10.11.2021
Vastuvõtmine täiskogus	8.12.2021
Täiskogu istungjärk nr	565
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	219/0/10

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Digiplatvormide majandus on kiiresti laienev nähtus, mis ületab Euroopa Liidu piire. Digiplatvormide kasvades on tekkinud juurde ka nende platvormide kaudu töötavate inimeste töösuhete vorme. Need töösuhete vormid hõlmavad füüsilisest isikust ettevõtjaid (FIE), ebakorrapäraseid töösuhteid, individualiseeritud töölepinguid. Selles kontekstis võivad töötajate seas loodud ühistud olla hea vahend, mille abil muuta digiplatvormide kaudu kujundatud töösuhted stabiilsemaks.

1.2.

Arvestades selle nähtuse ulatust, peab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kasulikuks ja vajalikuks, et Euroopa Liit ja liikmesriigid koordineeriksid asjakohaste õigusaktide rakendamist, et tagada tasakaal innovatsioonivajaduste ning digiplatvormide töötajate õiguste kaitse vahel, nagu tehakse tarbijate ja kasutajate puhul digiteenuste õigusakti ja digiturgude õigusakti eelnõudes.

1.3.

Digiplatvormid soodustavad ka uute ettevõtlusvormide arengut, mis võivad avardada paljude inimeste võimalusi uutel digiturgudel aktiivselt osaleda. Selliste ettevõtlusvormide hulgas on ühistud eriti sobiv võimalus soodustada kaasavat osalemist digiplatvormide juhtimises.

1.4.

Ühistu vorm võimaldab arendada äriühinguid, mille on loonud FIEd, kelle eesmärk on säilitada autonoomia ja loovus ning samal ajal parandada oma sissetulekut, töötingimusi ja juurdepääsu sotsiaalkaitsele, vältides seejuures ebastandardseid töövorme.

1.5.

Komitee märgib, et ühistu vorm võib ühendada digiplatvormide omadused ühistu töökorraldusmudeliga, kuid võimaldab säilitada ka töötavate ühistuliikmete palgatöötaja staatuse, kui asjaolud seda nõuavad, hõlmates kõiki kollektiivlepingutega töötajatele ette nähtud kaitsemeetmeid.

1.6.

Komitee julgustab Euroopa Komisjoni, ELi liikmesriike ja sotsiaaldialoogis osalejaid kavandama algatusi, mis võiksid aidata arendada platvormiühistuid, mis uute tehnoloogiate abil tegutsedes soodustavad ettevõtlust noorte töötajate ja ettevõtjate ühinemise kaudu ühistutesse.

1.7.

Nende algatuste tõhus rakendamine nõuab kõigi sidusrühmade kaasamist. Seega võib sotsiaaldialoog mängida olulist rolli, mistõttu on komitee valmis osalema platvormiühistute edendamises.

1.8.

Digiplatvormid ei tunnista maismaapiire. Lisaks kohaldatakse Euroopa Liidu territooriumil päritoluriigi põhimõtet. Kõnealuste algatuste edu sõltub nende küsimuste ühtsest mõistmisest ja kohaldamisest. Komitee kutsub üles pöörama tähelepanu siseturu killustumise ohule, mis kahjustaks nii platvorme kui ka nende töötajaid.

1.9.

Komitee leiab, et Euroopa digiülemineku strateegias tuleks ette näha algatused, millega toetatakse digiplatvorme haldavate ühistute loomist. See soodustaks digiteenuste, andmete ja tehnoloogilise taristu kollektiivset omandit, võimaldades sel viisil mitmekesistada majanduskeskkonda ja edendada majandusdemokraatiat.

1.10.

Komitee märgib, et ühistud kui iseseisvad organisatsioonid, kuhu kuuluvad vabatahtlikult ühinenud inimesed, et täita oma ühiseid sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi eesmärke demokraatliku osalusorganisatsiooni kaudu, pakuvad huvitavat lahendust digiplatvormide juhtimise ja demokraatliku vastutuse probleemidele.

1.11.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles koostama ettepanekuid platvormitöötajate reguleerimise kohta viisil, milles keskendutakse innovatsioonile ja ollakse sellele avatud, toetades ettevõtete konkurentsivõimet, kaotamata seejuures silmist töötajate õiguste kaitset. Eelkõige tuleb tagada, et digiplatvormidel töötavatel inimestel on väljaõpe ja suutlikkus paremini mõista ja kontrollida, kuidas kohaldatakse töötajate kaasamist reguleerivaid algoritme.

2.   Sissejuhatus ja taust

2.1.

Majanduse ja äriühingute kiire muutumise protsessis on digiülemineku roll muutunud keskseks ja strateegiliseks, nii et see on levinud kõigis tegevusvaldkondades, ulatudes kogu toodete ja teenuste väärtusahela tsüklisse ning hõlmates nii suuri kui ka väikeseid ja mikroettevõtjaid. Tagajärjed töömaailmale uute võimaluste ja probleemide näol on olulised nii sisu kui ka muutuste toimumise kiiruse seisukohast.

2.2.

Kiire digipöörde tulemusena tekivad uued tööviisid ja uued ettevõtluskorralduse vormid. Platvormitöö nõuab muu hulgas uusi paindlikke lahendusi, mida kehtivad õigusraamistikud ei suuda alati reguleerida.

2.3.

Praegused kiired muutused on toonud esile õiguskindluse lüngad, mistõttu on sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised olulised raamistikud, millest lähtudes pidada läbirääkimisi digiplatvormidel töötamise uute eeskirjade üle. Paljud liikmesriigid on astunud samme, et selgitada digiplatvormide kaudu töötava isiku töösuhte staatust. Seepärast peaksid Euroopa Komisjoni esitatavad õigusaktid soodustama kokkuleppeid, mis suudavad kohaneda tööturu muutustega ja samal ajal tagada vajalikud kaitsemeetmed töötajate sotsiaalkaitseks.

2.4.

Kuigi digiplatvormide nähtus viitab väga mitmesugustele mudelitele, mis võivad hõlmata sotsiaalvõrgustikke, e-kaubanduse veebisaite, finantsvahenduse veebisaite või juurdepääsu ressurssidele ja andmetele ning nende haldamist, käsitletakse käesolevas arvamuses konkreetselt tööga seotud aspekti ja vaadeldakse eelkõige äriühinguid, kes tegutsevad rakenduste või veebisaitide kaudu. Eelkõige käsitletakse ühistu vormis tegutsevate digiplatvormide eripära.

2.5.

Euroopa Komisjon uurib platvormitöötajate töötingimustele avalduvaid tagajärgi konsulteerimise käigus, mis algas esimeses etapis 24. veebruaril 2021 ja toimus teises etapis 15. juunist15. septembrini 2021. Nende konsultatsioonide käigus küsis komisjon sotsiaalpartneritelt arvamust selle kohta, kas võtta antud valdkonnas seadusandlikke meetmeid või mitte. Konsultatsioonides määrati kindlaks seitse sekkumisvaldkonda: 1) tööhõive staatus, 2) töötingimused, 3) juurdepääs sotsiaalkaitsele, 4) juurdepääs esindatusele ja kollektiivläbirääkimistele, 5) piiriülene mõõde, 6) algoritmiline juhtimine ning 7) täiendusõpe ja kutsealaste võimaluste pakkumine platvormide kaudu töötavatele inimestele.

2.6.

Digiplatvormidega luuakse virtuaalne ruum, kus toimub suhtlus ja teabevahetus, mis on palju enamat kui lihtne pakkumise ja nõudluse kohtumine, ning nende abil suudetakse töötajaid, tarnijaid ja kasutajaid üha paremini kontrollida ja mõjutada, pakkudes klientidele uusi teenuseid ja uusi tööalaseid valikuid. See on võimalik profileerimissüsteemide ja andmete ulatusliku kasutamise kaudu, rakendades tehisintellektisüsteeme ja algoritme, mille määravad platvormide juhid.

2.7.

Keeruka turunduspoliitika kaudu, mis tekitab platvormidel tegutsevates inimestes illusoorset tunnet, et nad on peategelased horisontaalses ühisprotsessis, pakuvad ja määratlevad platvormid end kohtumisruumidena otseseks ja vahetuks suhtluseks, kuid tegelikult ei ole nad kunagi täielikult detsentraliseeritud ega kunagi neutraalsed. Nad on hoopis ise vahenduse aktiivsed subjektid, millel on hästi kindlaks määratud hierarhia, kuigi sageli ei ole see ilmne.

2.8.

Kuigi on olemas eri tööhõivevorme käsitlevate ELi ja liikmesriikide õigusaktide täielik kogum, ei ole nende õigusraamistike rakendamist ja jõustamist alati lihtne kohandada platvormidele. Tuleks soodustada vastastikust teavitamist, sotsiaaldialoogi ja õppimist, et hõlbustada ja toetada digiplatvormide kindlat ja kestlikku arengut eesmärgiga suurendada koostööd ja usaldust digituru osaliste vahel. Sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised suudavad kiiresti muutuvaid olukordi paremini reguleerida kui kiirustades vastu võetud õigusaktid, mis võivad innovatsiooni takistada.

2.9.

Igal juhul on selge, et hea õigusloome peab jätma ruumi digitehnoloogiast tulenevatele võimalikele olulistele uuendustele ja töötajate õiguste tunnustamisele kõnealustes uutes töökorralduse vormides. Muutustele reageerimine tähendab arengumudeli aktiivset suunamist, milles peab komitee arvates tingimata pöörama eritähelepanu keskkonnale ja sotsiaalsetele aspektidele.

2.10.

Üleilmse digipöörde kontekstis tuleks kõigil tasanditel kaaluda asjakohaseid meetmeid, et toetada kestliku digiülemineku arendamist, mida reguleeritakse ELi õigusraamistikus, mis on asjakohane ja selge digituru mitmesuguste osalejate, eelkõige nende jaoks, keda esindavad platvormid. ELi institutsioonid on hakanud seda teemat mitmes aspektis (1) käsitlema ja komitee on juba vastu võtnud mitu arvamust maksuküsimuste, (2) digituru reguleerimise (3) ja tööga seotud küsimuste kohta (4).

2.11.

Üldises muutuvate töötingimuste olukorras on üha rohkematel inimestel võimalik osutada teenuseid FIE-na digiplatvormide kaudu, nagu tuleb välja Euroopa Komisjoni 2021. aasta jaanuaris avaldatud mõjuhinnangust (5). Asjakohase õigusraamistiku puudumisel võib tekkida oht, et kasutatakse sobimatuid FIE vorme, mis iseenesest peavad vastama sellistele kriteeriumidele nagu autonoomia, poolte osalemisvalmiduse vaba väljendamine, enesemääramine töökorralduses ja sõltumatus.

2.12.

Euroopa Komisjoni analüüs näitab, et platvormide kaudu töötavatel inimestel ei pruugi olla piisavat teavet ja arusaamist sellest, kuidas kasutatakse algoritme, et teha teatud otsuseid, mis võivad mõjutada nende töötingimusi. Arusaamise ja teabe puudumine võib olla problemaatiline, eriti digitaalse järelevalve ja andmehalduse kontekstis, kui algoritmide kujundamine ja haldamine mõjutavad töötingimusi. Seepärast on sotsiaaldialoog väga oluline.

2.13.

Nii ettevõtjad kui ka töötajad peavad olema teadlikud platvormitöötajatele kohaldatavatest töölepingutest, millega tagatakse inimväärne palk, sotsiaalkaitse kättesaadavus ja kollektiivläbirääkimised, ja neil peab olema selles osas õiguskindlus. Sama vajadus selguse järele kehtib ka ettevõtja ja FIE kvalifikatsiooni kriteeriumide osas. Komitee on nendes aspektides selgelt oma seisukohta väljendanud arvamusega SOC 645/2021 teemal „Õiglane töö platvormimajanduses“, mis koostati 2020. aasta teisel poolel ELi nõukogu eesistujariigi Saksamaa taotlusel.

2.14.

Nagu komisjon ise tunnistab, on ühistud suutnud luua digiplatvormide majanduses mudeleid, mis võimaldavad edukalt kombineerida ettevõtlust, sotsiaalõigusi ja korralikke töötingimusi (6).

3.   Üldised märkused

3.1.

Majanduses ja ühiskonnaelus toimuva digiüleminekuga kaasnevad suured ja kiired muutused toovad kaasa uue vajaduse paindlikkuse ja kohanemiskiiruse järele, mis laiendavad ka võimalusi iseseisvate töövormide valimiseks. Samas toob mõnikord see kaasa töö jagunemise ja killustumise uusi vorme ja seda mitte ainult tööprotsesside jagunemise näol etappideks (nagu klassikaliste tootmisliinide korral), vaid ruumis ja ajas, häirides sageli nende protsesside teatud etappides osalevate inimeste töö- ja pereelu ühitamist.

3.2.

Need asjaolud on osa keerulisest nähtusest, mis puudutab ka kõrgelt kvalifitseeritud kutsealasid, kellele on määratud teatavate tootmisprotsessi osade täitmine FIEde või vabade elukutsete lepingute alusel. Mõelgem näiteks kogu maailma arvutiprogrammeerijatele, andmeanalüütikutele ja rakenduste arendajatele või kõikidele üha enam detsentraliseeritud lisateenuste osutajatele.

3.3.

COVID-19 kriisist on ilmnenud, et selliste riiklike ja ELi eeskirjade nõuetekohane kohaldamine ja rakendamine, millega tunnistatakse vajadust kaitsta ebatüüpiliste lepingutega (7) hõlmatud töötajaid, on paljude liikmesriikide jaoks jätkuvalt probleem.

3.4.

Digiplatvormide esilekerkimisel töötajate värbamise vahendina on paljudel juhtudel kasutatud FIE-de lepingulist vormi, isegi kui tegevusi ei viidud ellu tõelise autonoomia ja sõltumatuse tingimustes. Oli ka juhtumeid, kus seda lähenemisviisi kasutati pigem tööjõukulude piiramiseks kui töökorralduse autonoomia optimeerimiseks. Seepärast on kasvanud ka juriidilised vaidlused mitme Euroopa riigi kohtutes. Siiski on ilmne, et nii kiiresti muutuvat nähtust ei saa lahendada kohtumenetluste ja -vaidluste abil, vaid selleks tuleb leida teostatavad lahendused, mille abil kasutada asjakohaselt ära ja tõlgendada toimuvaid põhjalikke muutusi.

3.5.

Selles kontekstis võimaldab ühistu vorm arendada äriühinguid, mille on loonud FIE-d (näiteks üksikettevõtjate ühistud), kelle eesmärk on säilitada autonoomia ja loovus ning samal ajal parandada oma sissetulekut, töötingimusi ja juurdepääsu sotsiaalkaitsele. Peale selle võib klassikalisem ühistuvorm (töötajate ühistud) ühendada digiplatvormide omadused ühistu töökorraldusmudeliga, mida iseloomustavad demokraatlik süsteem ja riiklike töölepingute alusel töötavate töötajate kaitse.

3.6.

Platvormiühistu on ühistu kujul asutatud ja demokraatlikult juhitud ettevõte, kuhu on kaasatud osalevad sidusrühmad ja mis korraldab kaupade ja teenuste tootmist ja vahetamist IT-taristu ja protokollide kaudu, mis ühendavad mitmesuguseid nii püsi- kui ka mobiilseadmeid.

3.7.

Nagu iga teise ühistu puhul, on ka platvormiühistute omanikud ja juhid need, kes neist kõige rohkem sõltuvad, antud juhul töötajad, kasutajad ja muud sidusrühmad. Loomulikult võetakse seejuures arvesse töötajate sobivat lepingulist raamistikku nii juhul, kui nad töötavad palgatöötajana, kui ka siis, kui neil on FIE staatus.

3.8.

Ühistumudelil on lisaks äriühingu vormi ja osalejate vaheliste suhete iseloomustamisele otsustav mõju toimimisalgoritmi otsustusvoogudele, võimaldades ka „saadavat kasu tootjate ja teenusepakkujate vahel paremini jaotada ning kaasata kodanikke ja tarbijaid valitsemisse, otsuste tegemisse ja kasude jagamisse“, nagu hiljuti märgiti komitee arvamuses NAT/794 (8).

3.9.

Sellest perspektiivist vaadates võib selliste uute äriühingute loomise soodustamine, mis ühendavad neid töötajaid ühistutesse, aidata arendada uusi ettevõtlusvorme. Ühinemine toob neis tegevustes osalejatele kasu nii ärivõimaluste laienemise (nende vahel ja ühtlasi ka suunaga väljapoole) kui ka kulude ja kasu vastastikuse jagamise poolest. Kui see on liikmesriigi õigusaktidest tulenevalt lubatud, võimaldavad sellised ühistud sageli ühistu liikmeks olevale FIE-le juurdepääsu sotsiaalkaitsesüsteemidele.

3.10.

Ettevõtlusvaim, ettevõtlusoskused ja FIE-na tegutsemine on majanduskasvu peamised tõukejõud, aga äriühingute loomine üksi on raske, eriti noorte jaoks. Sel põhjusel tasub arendada neid ühistute vorme, mis tänu uutele tehnoloogiatele suudavad toetada ettevõtlust tänu noorte töötajate koondamisele ühistutesse nende õiguslikust seisundist sõltumata (palgatöötaja või FIE).

3.11.

Tüüpilise töö jaoks väljatöötatud tööõigus ja sotsiaalkindlustussüsteemid ei näi praegusel ajal olevat võimelised rahuldama ebatüüpiliste lepingute alusel töötavate töötajate nõudmisi, kuid ka nemad vajavad sotsiaalkaitset ja sobivaid kollektiivläbirääkimiste vorme. Paljud praegused probleemid, mis tulenevad töö muutuvast töömaastikust ja digiüleminekust, on innustanud ühistuid vastama nende töötajate vajadustele, keda praegused institutsioonilised raamistikud ei rahulda. Samal ajal püüavad nad edendada töötajate eneseteostust, soodustades nende endi osalust ettevõtte ühe omanikuna.

3.12.

Pidades silmas töötajaid, kes soovivad tagada oma iseseisvust (seega mitte võttes arvesse näilise FIE-na tegutsemise küsimust), on hiljuti tekkinud uued ühistumudelid vastusena uute töövormide märkimisväärsele suurenemisele. Need uued ühistuvormid võivad olla suurepärane vahend ettevõtlusalaste oskuste suurema leviku soodustamiseks ning kulude ja tulude vastastikuseks jagamiseks. Eelkõige võiks tänu uutele tehnoloogiatele mõni uue majanduse vorm, nagu platvormimajandus, leida ühistu vahendist viisi, kuidas muuta paljud FIEd ka nende platvormide omanikuks, ja vältida seega killustumisest tulenevat kahju (9).

3.13.

Platvormiühistute põhiidee on selge: uusi internetipõhiseid ärimudeleid ja veebiplatvorme saab kombineerida ühistumudeliga, andes omandiõiguse ja kontrolli samadele inimestele, kes veebiplatvorme kasutavad ja nende kaudu töötavad. Need uuenduslikud ettevõtlusvormid võivad suurendada kvaliteetset tööhõivet platvormimajanduses ja tagada digimajanduses ulatuslikuma osalemise.

3.14.

Ühistuna tegutsevate digiplatvormide abil luuakse seega ärimudel, milles kasutatakse digitehnoloogiat, veebisaite ja levitatavaid mobiilirakendusi ning mille toimimine põhineb demokraatlikul otsustusprotsessil ja sidusrühmade ühisomandil.

3.15.

Seega on digiplatvormide alusel organiseeritud ühistute õiguslik vorm sobiv ka andmete vahetamise ja jagamisega tegelevate asutuste töö korraldamiseks ning seda võiks kasutada üha rohkem äriühinguid ja eelkõige VKEsid, kellel on raskem leida andmete haldamiseks ja vahetamiseks vahendajaid, võimaldades näiteks ühiselt tegutsevatel VKEdel säilitada nende struktuuride juhtimine.

3.16.

Sellest potentsiaalist on teadlik ka Euroopa Komisjon, sest 25. novembril 2020. aastal esitas komisjon ettepaneku võtta vastu määrus Euroopa andmehalduse kohta (andmehaldust käsitlev õigusakt) ja selle artiklis 9 nähakse sõnaselgelt ette võimalus korraldada andmekooperatiivide teenuseid, nagu rõhutas ka komitee arvamuses INT/921 (10).

3.17.

Olulise viite digimajanduse demokratiseerimise funktsioonile, mida ühistud võivad täita, võib leida ka ÜRO 2019. aasta digimajanduse aruandest (11) ja hiljutisest Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) aruandest (12).

3.18.

Oluline on anda platvormide kaudu töötavatele inimestele vahendid, mille abil suunata oma karjääri ja saada võimalus ametialaseks ja oskuste arenguks. Nagu komisjon märkis, tuleks digiplatvormide kaudu töötavate ja/või teenuseid osutavate inimeste töösuhte staatusest olenemata toetada neid täiendus- ja ümberõppega, samuti juurdepääsuga sotsiaalkaitsele ning eelkõige töötervishoiu ja tööohutuse kaitsele.

3.19.

Digiplatvormide mudelit, sealhulgas ühistu vormis, saab kasutada selleks, et arendada ja parandada juurdepääsu kaugõppe pakkumistele, mis võivad hõlbustada isikupärastatud õpet.

3.20.

Digivahendite laialdaseks levitamiseks mitte ainult töö, vaid ka igapäevaelu paljude aspektide puhul on vaja ulatuslikku koolitussuutlikkust elementaarsete digioskuste vallas. Sotsiaaldialoogis osalejad ja ELi institutsioonid peaksid julgustama parimate tavade üksteisele tutvustamist selles valdkonnas, et edendada vastastikust õppimist ja suurendada teadlikkust majanduse digiülemineku potentsiaalist. Sotsiaaldialoogis ja kollektiivläbirääkimistel tuleb prioriteetsena edendada töötajate täiendusõpet.

---

(1)  https://www.eurofound.europa.eu/et/data/platform-economy/dossiers

(2)  Komitee arvamus (opinion (arvamus) (ELT C 364, 28.10.2020, lk 62).

(3)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Digiturgude õigusakt“ (ELT C 286, 16.7.2021, lk 64).

(4)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus“ (ELT C 283, 10.8.2018, lk 39).

(5)  Esialgne mõjuhinnang „Kollektiivlepingud füüsilisest isikust ettevõtjatele – ELi konkurentsieeskirjade kohaldamisala“, 6. jaanuar 2021. Vt https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12483-Collective-bargaining-agreements-for-self-employed-scope-of-application-EU-competition-rules_en.

(6)  Üks silmapaistev näide on föderatsiooniga CoopCycle seotud ühistud. Tegemist on ühistutega, mille moodustavad jalgrattakullerid, kes on oma ühistu liikmed ja töötajad. Ühistu omakorda kasutab koostöös teiste linnade ühistutega tarkvara, mis võimaldab teha tehinguid ja sõlmida kokkuleppeid töötajate, tarnijate ja kasutajate vahel: https://coopcycle.org/en/.

(7)  Ebatüüpiline töö on mõiste, millele on pööratud üha suuremat poliitilist tähelepanu, eriti viimastel aastakümnetel. Vt näiteks uuring „All for One“: https://cecop.coop/works/cecop-report-all-for-one-reponse-of-worker-owned-cooperatives-to-non-standard-employment.

(8)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Digiüleminek ja kestlikkus – praegune olukord ja vajadus meetmete järele kodanikuühiskonna seisukohast“ (ELT C 429, 11.12.2020, lk 187).

(9)  https://cecop.coop/works/cecop-report-all-for-one-reponse-of-worker-owned-cooperatives-to-non-standard-employment

(10)  Komitee arvamus andmehalduse kohta (ELT C 286, 16.7.2021, lk 38).

(11)  https://unctad.org/system/files/official-document/der2019_en.pdf

(12)  https://www.ilo.org/global/research/global-reports/weso/2021/lang--en/index.htm