15.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 434/36

Raportöör:

Ulrich SAMM

Kaasraportöör:

Indrė VAREIKYTĖ

1.1

Digiteerimine muudab oluliselt meie tööelu. Tuleb tegutseda kohe, et tagada asjakohaste oskuste kättesaadavus tulevikus, et säiliks Euroopa konkurentsivõime, et Euroopas oleks võimalik luua uusi ettevõtteid ja töökohti, et inimesed oleksid kogu tööelu vältel tööturule integreeritud ning et tagada kõigi heaolu. Kiire digiteerimine ja automatiseerimine toob kaasa ka sotsiaalseid ohtusid, millega tuleb tegeleda kõikide, sealhulgas nii otsustajate kui ka sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna sidusrühmade kooskõlastatud jõupingutuste kaudu.

1.2

Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude kättesaadavusega seonduvalt on tulevikus kasutusel üha suurem arv ebatüüpilisi töövorme, näiteks osaline tööaeg (mitmel töökohal), töö mitmete töövõtjatega ja nn rahvatöö, mille raames pakuvad töötajad oma oskusi kõrge kvalifikatsiooniga erialaspetsialistide võrgustikke koondavatel veebiplatvormidel. Komitee rõhutab, et ebatüüpiliste töövormide sagenemise tõttu tuleb prioriteediks seada sotsiaalkindlustuse tagamine ja vaesuse vältimine (sealhulgas ka eakate hulgas).

1.3

Komitee tunneb heameelt mitme riigi ametiühingute ja kodanikuühiskonna algatuste üle, millega pakutakse rahvatöötajatele suuniseid ning mille tulemusel on mõnel puhul juba loodud rahvatöö platvormide toimimisjuhend. Komitee soovib, et ka komisjon võtaks selle arengusuuna omaks ja rakendaks seda Euroopa tasandil. Tarbijate ja ettevõtete vahel suurenev teabe ebaühtlus vajab käsitlemist näiteks selliste vahendite abil nagu vabade elukutsete eetikakoodeks.

1.4

Töö muutub ka traditsioonilistes ettevõtetes. Eelkõige teadmistemahukat tööd saab teha järjest vähemate piirangutega tingimustes, mis ühelt poolt vastab paindlikkuse soovile, mida on väljendanud paljud töötajad, kuid teiselt poolt võib viia suurema intensiivsuse ja koormuseni. Üha enam levinud mitme asukohaga töökeskkond vajab uusi sotsiaalseid pädevusi.

1.5

Automatiseerimine ja robotid mõjutavad märkimisväärselt seda, milline on töö tulevikus. Nendega võidakse asendada monotoonne, raske või ohtlik töö ning uus põlvkond nn koostööl põhinevaid roboteid võivad saada töötajate füüsilisteks partneriteks ning eeskätt aidata füüsilise puudega inimesi. Kuigi praegused robotid asendavad peamiselt lihttööde tegijaid, mõjutab tehisintellekti kasutamine varsti ka spetsialistide tööd. Automatiseerimise ja robotite abil saab stabiliseerida majandust vananevas ühiskonnas.

1.6

Robotite laiem kasutamine töökohtadel mõjutab märkimisväärset arvu töökohti. Võime eeldada, et sarnaselt varasemaga viib jõukuse kasv ühiskonnas majanduskasvu ja uute töökohtade tekkimiseni konkreetsetes valdkondades, nagu kultuur, kunst, turism, sotsiaaltöö, haridus, kommunikatsioon, meelelahutus või tervishoid. See areng võib toimuda aga kiiremini kui minevikus, mis võib põhjustada moonutusi, mille jaoks on juba varajases etapis vaja sotsiaaldialoogi.

1.7

Eelkõige digitaaloskustega seotud elukestev õpe on vajalik kõigile ning see nõuab suuremat paindlikkust üksikisikutelt, ettevõtetelt ning kõigilt haridus- ja koolitussüsteemidelt. Lisaks formaalsele õppele tuleb pühendada rohkem aega kutsealasele koolitusele ja informaalsele õppimisele, mida peaks nii palju kui võimalik toetama kogu ELi hõlmav ühtlustatud tunnistuste ja standardite süsteem. Komitee on seoses sellega juba teinud ettepaneku kaaluda Euroopa meetmete kehtestamist õppepuhkuse valdkonnas.

1.8

Põhiharidus peaks pakkuma rohkem interaktiivset digitaalset õpet. Digitaaloskused ei pruugi aga piirduda programmeerimisega, vaid võivad hõlmata teadmisi sellest, mis on hiirekliki taga: mõista süsteemi, omavahelisi ühendusi, sotsiaalset mõju ning privaatsuse ja turvalisusega seotud küsimusi.

1.9

Tulevased oskused peaksid vastama ühiskonna vajadustele ja tööturu nõudmistele. Seda on võimalik saavutada üksnes tihedas koostöös sotsiaalpartnerite ning riiklike ja eraharidussüsteemide vahel. Ebastabiilsemad turud tekitavad probleeme, millega ettevõtjad ja töötajad peavad piisavalt kiiresti kohanema. See on probleem eelkõige kutseõppesüsteemide jaoks.

1.10

Riiklikud ja eraorganisatsioonid (koolid, ülikoolid, kaubanduskojad, ametiühingud, koolituskeskused) peavad pakkuma kutsealast koolitust uute tehnoloogiate valdkonnas eelkõige neile, kellel ei ole suutlikkust koolitusi ise korraldada, näiteks VKEd, vabade elukutsete esindajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad.

1.11

Pikaajalise arenguga, mis võib viia uute ja ootamatute probleemideni, mille puhul vananevad tänapäevased oskused kiiresti, on võimalik parimal viisil tegeleda üldhariduse raames. Mida parem on üldharidus, seda paremini ollakse valmis ettenägematute olukordade jaoks. Laiapõhjaline üldharidus annab parima ettevalmistuse, kuidas tuvastada internetis usaldusväärset teavet ning olla vähem vastuvõtlik libauudistele.

1.12

Komitee tunneb heameelt komisjoni mitmesuguste asjakohaste elukestva õppe, digitaaloskuste ja töökohtade, uute oskuste tegevuskava ja programmiga „Erasmus+“ seotud algatuste üle. Komisjoni loodud heade tavade varamu võib hõlbustada kogu ELi hõlmavat arutelu, mis peaks viima parimatel tavadel põhinevate suuniste ja standardite vastuvõtmiseni. Organiseeritud kodanikuühiskonnal on ja jääb selles oluline roll.

2.1

Digitaaltehnoloogia osakaal meie majanduses ja ühiskonnaelus on järjest suurem. Sellel on võtmeroll uute majandusmudelite (jagamis-, funktsionaal- ja ringmajandus ning ühistarbimine) väljatöötamisel. Lisaks mõjutavad üldist sotsiaalset keskkonda ja eeskätt meie tööelu ulatuslikult üleilmastumine, ränne, vananev ühiskond, kliimamuutused ja vajadus jätkusuutlike lahenduste järele. Käesolevas arvamuses käsitletakse uusi kujunemisjärgus töövorme, keskendudes vajaminevatele oskustele, sh digitaaloskustele, aga ka uutele poliitikameetmetele ja muutuvatele rollidele ja vastutusele. Samal ajal koostab komitee ettevalmistavat arvamust, milles on vaatluse all uued töövormid ning sotsiaalpartnerite ja teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide roll ja võimalused (1).

2.2

Selleks et säiliks Euroopa konkurentsivõime ning suutlikkus luua uusi ettevõtteid ja töökohti ning tagada kõikide heaolu, tuleb prioriteediks seada sobivate oskuste arendamine. Digiteerimise ja automatiseerimise kiirus tekitab elanikkonna hulgas, eelkõige töötajate seas, hirmu ning ettevõtjate seas ebakindlust, kuna sellega kaasnevad suured väljakutsed. Nii avaliku sektori poliitika kui ka kodanikuühiskonna kõikide sidusrühmade kooskõlastatud jõupingutuste abil peab meie ühiskond viivitamata nende väljakutsetega tegelema ja muudatustega kohanema. Euroopa saab olla üleilmne liider, kelle tänapäevane areng põhineb tema enda väärtustel.

2.3

Komitee on veendunud, et töö tulevik peaks olema võtmeprioriteet Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitlevates aruteludes (2). Konkreetseid teemasid on juba käsitletud komitee arvamustes digitaalse ühtse turu ja VKEde kohta (3), uue oskuste tegevuskava (4), Euroopa gigabitiühiskonna (5), digitaalpädevuse, e-oskuste ja e-kaasatuse parandamise (6) ning neljanda tööstusrevolutsiooni ja digitaalsete ümberkorralduste kohta (7), samuti komitee teabearuandes programmi „Erasmus+“ käimasoleva vahehindamise kohta (8).

3.1

Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrgud avavad ukse mitmesuguste uute rakenduste ja keskkondade kasutamisele, nagu asjade internet, automatiseerimine, pilvandmetöötlus, suurandmete uurimine või teenuste osutamisel põhinevad uued ärimudelid. See suundumus on kasulik, sest sellega muutuvad kutseteenused, mida praegu pakutakse üksnes suurtes linnastutes, kättesaadavaks ka kaugemates ja/või maastikuliste iseärasuste tõttu raskesti ligipääsetavates piirkondades. Sellised vahendid nagu meditsiinilised kaugkonsultatsioonid, kaugjälgimine ja aruandlus võimaldavad haavatavas olukorras inimesi jälgida otse nende kodus. Isegi väikestes keskustes on võimalik tagada ligipääs kõrge kvalifikatsiooniga erialaspetsialistidele. On oluline tunnistada, et see muudab peaaegu kõikide rühmade ja kutsealade töötamise viisi ning et järgmistel aastakümnetel toimuva arengu prognoosid sisaldavad endas olulist ebakindlust. Peame teadvustama, et tuleb valmistuda ettenägematuteks olukordadeks.

3.2

Tulevikus muutub ettevõtete töökorraldus üha erisugusemaks. Ühelt poolt on traditsioonilised alaliste töötajatega ettevõtted, nn hoolivad ettevõtted (9), kus tuleb hoolitseda ka meelepärase töökeskkonna pakkumise eest. Teiselt poolt kasvab nende ettevõtete arv, kelle töökorraldus on paindlik ja põhineb üha enam ka rahvatöötajatel. See võimaldab neil turul toimuvatele muutustele väga paindlikult reageerida. Rahvatöötajad moodustavad kõrge kvalifikatsiooniga erialaspetsialistide võrgustiku, kuigi mingil määral võib nende hulgas, kes pakuvad oma oskusi veebiplatvormidel, olla ka madalama kvalifikatsiooniga töötajaid. Eeldatavasti tekib ka ettevõtete töökorralduse mitmesuguseid segavorme. Näiteks võivad nn hoolivad ettevõtted osta osa oma tööst sisse rahvatöötajatelt. Tarbijate ja ettevõtete vahel suurenev teabe ebaühtlus vajab käsitlemist selliste vahendite abil nagu näiteks vabade elukutsete eetikakoodeks.

3.3

Rahvatöötajatel on rohkelt vabadust, neil on paindlik tööaeg ja -koht. Nad pakuvad oma oskusi turul parima hinnaga, mõnikord ka pisiülesannete lahendamiseks. Sellist laadi füüsilisest isikust ettevõtjaks (nn digitaalne rändur) olemise puhul on aga märkimisväärne oht sotsiaalkindlustuse puudumine. Ühiskonna suundumus liikuda tavapäraselt töökorralduselt ebatüüpilise poole, mis lisaks rahvatööle hõlmab ka osalist tööaega (mitmel töökohal) ja tööd mitmete töövõtjatega, on meie sotsiaalkindlustussüsteemi jaoks tõsine probleem (10). Sellise uut tüüpi töö jaoks tuleb ellu viia ka turvalise paindlikkuse (11) neli komponenti: 1) paindlikud ja usaldusväärsed lepingulised suhted, 2) terviklik elukestev õpe, 3) aktiivsed tööturumeetmed ja 4) tänapäevased sotsiaalkindlustussüsteemid.

3.4

Töö muutub ka alaliste töötajatega traditsioonilistes ettevõtetes. Tänapäeval ei ole enam erilist tähtsust, kus teadmistemahukaid ülesandeid ja tööd, näiteks inseneritööd või teadus- ja arendusprojekte teostatakse. Seda liiki tööd saab teha järjest vähemate piirangutega tingimustes, mis ühelt poolt vastab paindlikkuse soovile, mida on väljendanud paljud töötajad, kuid teiselt poolt võib viia suurema intensiivsuse ja koormuseni. Töö- ja eraelu soovitud tasakaalu saavutamisest on saanud üks peamisi kriteeriume tööandja valimisel. Ühiskond liigub mitme asukohaga töökeskkonna poole, mis nõuab igalt selle töötajalt uusi sotsiaalseid pädevusi. Puhkepäevadeta ööpäevaringne kättesaadavus võib aidata töö- ja eraelu ühendada, ent see võib olla ka koormav ja ohustada tervist.

3.5

Automatiseerimine ja robotid mõjutavad märkimisväärselt seda, milline on töö tulevikus. Eelised on ilmsed: suurem tööviljakus ja usaldusväärsus ning monotoonse, raske või ohtliku töö asendamine. Uus nn koostöövõimeliste robotite põlvkond võib saada töötajate füüsiliseks partneriks ning eeskätt aidata füüsilise puudega inimesi. Tehisintellekt võimaldab keerukat tööd automatiseerida, mis ei mõjuta mitte üksnes lihttööde tegijaid, vaid ka spetsialiste (kindlustussektor, finantsteenused, tõlkijad, õigusnõustamine jne) (12). Automatiseerimise ja robotite abil saab stabiliseerida majandust vananevas ühiskonnas.

3.6

Alguses asendavad inimtöötajaid robotid, kuid seejärel võidakse luua uusi töökohti. Avalikus foorumis arutatakse sageli selle üle, kui paljusid töökohti see mõjutab ja kui palju uusi töökohti võidakse samal ajal luua. Suundumus on selge, ent arvud erinevad suuresti. Maailma Majandusfoorumil näiteks prognoositi, et tööturu murranguliste muutuste tõttu kaob aastatel 2015–2020 15 peamises arenenud ja tärkava turumajandusega riigis rohkem kui 5,1 miljonit töökohta, sest tehisintellekt, robootika, nanotehnoloogia ja muud sotsiaal-majanduslikud tegurid asendavad vajaduse inimtööjõu järele, samal ajal aga loovad need samad tehnoloogilised arengud 2 miljonit uut töökohta (13). Ei ole kahtlust, et tänu robotitele suureneb tööviljakus, mis mõjutab positiivselt majandust ja meie ühiskonda, kuna toob kaasa SKP suurenemise. On peaaegu võimatu prognoosida, kuidas SKP ülejääki uute töökohtade loomiseks kasutatakse (14). Võime õppida minevikust, kui automatiseerimine tõi kaasa ühiskonna jõukuse kasvu koos majanduskasvu ja uute töökohtade tekkimisega konkreetsetes valdkondades, nagu kultuur, kunst, turism, sotsiaaltöö, haridus, kommunikatsioon, meelelahutus ja tervishoid. Võime eeldada, et see suundumus jätkub, ent areng võib toimuda varasemast kiiremini. See võib põhjustada moonutusi, mille jaoks on juba varajases etapis vaja sotsiaaldialoogi.

3.7

Lisaks toob transpordi digiteerimine ja robotiseerimine kaasa põhjalikke muutusi töö laadis ja nõutavates oskustes. Komitee juhib tähelepanu sellele, et oluline on nende struktuuriliste muutustega toimetulek, soodustades õiglast ja sujuvat üleminekut ning tegeledes oskuste puudujäägiga (15).

4.1

Meie heaolu suurendavate teadmiste tulemusteks muutmise eeltingimus on pädevused, ent digitaalajastu toob kaasa uusi probleeme. On arvata, et suureneb ebatüüpiliste töölepingutega töötajate hulk, kellel ei ole sageli juurdepääsu traditsioonilistele, ettevõttepõhistele koolituskavadele. Tehnilised ja sotsiaalsed pädevused, mis hõlmavad oskust inimestega suhelda ja läbi käia erinevates kontekstides ja erinevate tehniliste vahendite abil, samuti ettevõtluspädevused ja keskendumine vastutusele ühiskonna ees, on juba praegu vajalikud tingimused, ent suurem osa haridussüsteeme ei suuda neid siiani pakkuda, kuna need süsteemid loodi teise ajastu jaoks. Komitee kordab üleskutset liikmesriikidele suurendada koostöös ELi institutsioonide ja ametitega, samuti Euroopa ettevõtjatega oma suutlikkust ja võtta hariduse ja oskuste arendamise valdkonnas kasutusele veelgi innovatiivsemad lahendused, sealhulgas koolitus ja ümberõpe töökohal, sest Euroopa vajab tõelist paradigma muutust haridussektori eesmärkide ja toimimise valdkonnas ning arusaama selle kohast ja osast ühiskonnas (16).

4.2

Digiteerimine teeb võimalikuks juurdepääsetavad ja kasutajale kohandatud tehnoloogiad, mis võivad pakkuda õppijakesksemaid võimalusi ja luua formaalset, mitteformaalset ja informaalset õpet ühendava pideva õppevormi. Digilahendused saab integreerida elukestva õppe strateegiatesse ning need võivad olla mõjusad vahendid saavutuste ja võimaluste vaheliste lünkade kaotamisel. See sõltub aga suuresti sellest, kuidas digitaaltehnoloogia kasutusele võetakse ja kuidas seda õpikeskkonnas kasutatakse.

4.3

Parema õpikogemuse ja tõhusamate õpitulemuste saavutamiseks tuleb haridussüsteemis keskmesse seada õppija: ta peab ise korraldama oma õpinguid, koolitust ja oskuste täiendamist. See annab õppijatele pagasi, et neist saaksid aktiivsed digikodanikud, kes suudavad ära kasutada omandatud teadmisi, reguleerides oma õppimise viisi, kohta, kiirust ja ajastust kooskõlas nii oma seisukohtade ja väärtustega kui ka selliste väärtustega nagu solidaarsus ja erinevustest lugupidamine, mis moodustavad osa Euroopa identiteedist. Seetõttu peab tehnoloogiatesse investeerimine käima tulevikus käsi-käes inimestesse investeerimisega ja elukestva õppe võimalustele juurdepääsu suurendamisega.

4.4

Tulevased oskused peaksid samuti vastama ühiskonna vajadustele ja tööturu nõudmistele. Seda on võimalik saavutada üksnes riiklike ja eraharidusasutuste ning kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja ettevõtjate tihedas koostöös. Ebastabiilsemad turud tekitavad probleeme, millega ettevõtjad ja töötajad peavad piisavalt kiiresti kohanema. Komitee väljendas 2010. aastal (17) toetust Euroopa tasandil tööhõive ja oskustega tegelevate valdkondlike nõuandekogude loomisele. Tänase seisuga on sellised nõuandekogud loodud vaid kahes sektoris ja veel 14 sektoris on see projekt alles lapsekingades. Komitee soovib Euroopa Komisjonilt saada selgitust, miks on areng nii aeglane ja miks ei saa see vajalikku toetust sektoritelt ja riiklikelt ametiasutustelt.

4.5

Õppijaid tuleb suunata teadmiste loomise innovatiivsete viiside poole, mis tähendab sotsiaalsete, füüsiliste, digitaalsete, virtuaalsete ja liikuvate õpperuumide liitmist, ning neil tuleb õppida õppima. Näiteks uurimusliku ja projektipõhise õppe, nähtusepõhise õppe, õppijate aktiivsust suurendavate tegevuste, koostööl põhineva õppe ja ümberpööratud õppe tulemuseks on kaalutletum ja osalemisel põhinev õppeprotsess. Üks võimalus vähendada või kõrvaldada lünki tehnoloogilise ja pedagoogilise innovatsiooni vahel on ühendada tõhusamalt formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe struktuurid.

4.6

Elukestev õpe on vajalik kogu ühiskonnale ja kõigile asjaomastele osalejatele. See saab alguse tugevast üldharidusest, mis on üksikisiku arengu põhitegur, mis aitab teda ette valmistada uuteks ja ennenägematuteks olukordadeks ning jätkub palju kauem erialase koolituse ja informaalse õppe kaudu. Seda tuleks toetada kogu ELi hõlmava ühtlustatud tunnistuste ja standardite süsteemi ning samuti sobivate ühiste vahendite abil, et otsustada õpitulemuste võrreldavuse ja võrdväärsuse üle. Õppele esitatavad nõuded kujunevad üha olulisemaks, sest üksikisikutelt, ettevõtetelt ja kõikidelt haridus- ja koolitussüsteemidelt nõutakse üha enam paindlikkust, seetõttu on siinkohal üha olulisem valdkonnaülene käsitlusviis.

4.7

Komitee kordab oma ettepanekut (18) teha kindlaks, kas on vaja Euroopa tasandi meetmeid, et levitada liikmesriikide häid kogemusi õppepuhkuse valdkonnas.

4.8

Praegused süsteemid ei ole üldiselt kohandatud digitaalse tööturu struktuurile, kus on olulisem roll ebatüüpilistel töövormidel. Samas jõuavad praegused süsteemid tüüpilistes töösuhetes töötajateni, kui üldse. Süsteeme tuleb ajakohastada, et tagada igale tööturul osalejale juurdepääs koolitusele. EL peab eraldama oluliselt rohkem vahendeid koolitusse investeerimiseks, vastasel juhul saab nõuetekohasest koolitusest üksikute privileeg. See on probleem, kuna vaid ajakohaste oskustega inimestel on hea võimalus leida inimväärset ja õiglaselt tasustatud tööd.

4.9

Digitaaloskusi tuleks hakata tutvustama kõige nooremast kooliastmest alates (19) ning põhiharidus peaks pakkuma rohkem interaktiivset digitaalset õpet (20). Digitaaloskused ei pruugi aga piirduda programmeerimisega, vaid võivad hõlmata teadmisi sellest, mis on hiirekliki taga: mõista süsteemi, omavahelisi ühendusi, sotsiaalset mõju ning privaatsuse ja turvalisusega seotud küsimusi.

4.10

Digivahenditel on oluline osa õpetamise muutmisel ja toetamisel, mille tulemuseks võib olla õppijate suurem kaasamine ja paremad tulemused (21). Kuna koolitajatel ja õpetajatel on üha olulisem roll, tuleb nende pädevusi kohandada uue hariduskeskkonna uute käsitlusviiside, tehnoloogiate ja teadmistega. Koolitajate kvalitatiivne ettevalmistus on seetõttu tulevikus oluline tegur, nagu ka nende seisund tööga seotud paindlikkuse, tasustamise, sotsiaalsete tagatiste jne seisukohast. Selleks et tagada kvalitatiivne muutus kõigis Euroopa haridussüsteemides, soovitab komitee võtta eeskujuks ELi praegused edukad näited (22). Samuti kutsub komitee üles investeerima rohkem õpetajate ja teiste koolitajate esialgsesse väljaõppesse ja pidevasse erialasesse arendamisse.

4.11

Lisaks formaalses hariduses osalejate toetamisele nende jõupingutustes saada elukestva õppe pakkujateks tuleb aidata ka mitteformaalse hariduse pakkujaid. Neil on võimalik jõuda ebasoodsas olukorras olevate ja haavatavate rühmadeni ning võimaldada neile juurdepääs elukestva õppe võimalustele, sealhulgas võimalusele valideerida õpitulemused, mis saadi digitaalsete, veebipõhiste ja avatud õpperessursside ja -vahendite ning erinevate hindamiste ja enesehindamiste, formatiivsete ja summaarsete meetodite kaudu.

4.12

Lisaks õpetamis- ja õppeprotsesside parandamise võimalusele saavad digitaaltehnoloogiad toetada ka uusi hindamismeetodeid, sealhulgas enesehindamist, täiendades traditsioonilist summaarset käsitust, hõlmates näiteks meetodeid, mis muudavad hindamise õppimise lahutamatuks osaks tehisintellekti, intelligentsete masinate, õpianalüütika ja hindamise õppematerjalidega sidumise uute viiside abil. Analüütiliste tehnoloogiate kasutamine võimaldab kiiret tagasisidet, mis tagab hindamise reaalajas ja aitab seetõttu kaasa individuaalsemale õppimisele.

4.13

Ülikoolide teadus- ja uurimistöö valdkonnas on iga uurimisvaldkonna digiteerimise tõttu vaja hallata suurt hulka teadusandmeid. Sobiv andmetaristu (riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil) võimaldab andmetele juurde pääseda ja neid analüüsida ka ise eemal olles. Kuna Euroopas on kavas luua teaduse ja innovatsiooni kiirendamiseks vajalik taristu, vajatakse Euroopas enne 2025. aastat hinnanguliselt poolt miljonit andmespetsialisti  (23). Euroopas tuleb teha ühiseid jõupingutusi põhiandmetealase oskusteabe väljaarendamiseks. Selles on oluline osa riiklikul tippharidusel, mida peavad täiendama Euroopa kavad, näiteks programm „Erasmus+“ ja Marie Skłodowska-Curie meetmed.

5.1

Euroopas on pakkuda mitmeid häid näiteid selle kohta, kuidas tegeleda digiajastul nõutavate uute oskustega. Komitee tunneb heameelt komisjoni mitmesuguste elukestva õppe, digitaaloskuste ja -töökohtade, uue oskuste tegevuskava ja programmiga „Erasmus+“ seotud algatuste üle. Komisjoni loodud heade tavade varamu võib hõlbustada kogu ELi hõlmavat arutelu, mille eesmärk on määratleda parimatel tavadel põhinevad suunised ja standardid. Organiseeritud kodanikuühiskonnal on ja jääb selles oluline roll.

5.2

Komitee tahab rõhutada ELi ametite, nagu Eurofound ja Cedefop, tehtud märkimisväärset tööd. Parem ametitevaheline koostöö võib mõju suurendada ja pälviks rohkem tähelepanu liikmesriikidelt ja ELi institutsioonidelt.

5.3

Kohe tuleb välja töötada tulevikus töökohal vajalike oskuste ja pädevuste tagamise süsteem. Võimaluse korral peaks see põhinema oskuste hindamisel ja ennetavatel meetmetel, et tuvastada oskuste vajadused kõigil tasanditel pikas perspektiivis ning Euroopa tasandil tuleks toetada tööhõive ja oskustega tegelevate valdkondlike nõuandekogude loomist, et vältida oskuste nappust ja mittevastavust. See on pakiline ülesanne kõikidele sidusrühmadele, sh asjaomastele riiklikele ja eraorganisatsioonidele.

5.4

Tuleks kindlaks määrata erinevate formaalse hariduse tasemete selged ülesanded ning nendevahelised seosed, näiteks loovuse ja kujutlusvõime soodustamine eelkooli tasemel, loovuse sidumine tugevate alusteadmistega ning kriitilise mõtlemise ja teadmiste kohandamise toetamine kooli tasemel, valdkonnaüleste erioskuste lisamine kutsehariduse ja -õppe tasemel ning erialaste valdkonnaüleste teadmiste ja mõtlemise laiendamine kõrghariduse tasemel.

5.5

Põhirõhk on erialaharidusel ja -koolitusel, mida ettevõtted pakuvad oma töötajatele. Siinkohal on määrav tähtsus ettevõtete, ülikoolide ja erialainstitutsioonide koostööl. Üha rohkem on mitteformaalset haridust pakkuvaid organisatsioone, st organiseeritud haridustegevust pakutakse väljaspool juurdunud ametlikku süsteemi. Kodanikuühiskond võiks luua uusi haridusfoorumeid pädevuste arendamiseks koostöös üksikisikute, institutsioonide ja huvirühmadega.

5.6

VKEd vajavad erituge väljastpoolt, kuna nende vahendid koolituste korraldamiseks on reeglina piiratud, eelkõige kehtib see uute tehnoloogiate tekkimisel ja kui konkreetne oskusteave asutusesiseselt veel puudub. Haridusprogrammide pakkumisel võivad abiks olla institutsioonid, nagu kaubanduskojad või koolide, ülikoolide ja erakoolituskeskustega koostööd tegevad vabade elukutsete esindajate organisatsioonid, samuti avaliku ja erasektori partnerlusel rajanevad institutsioonid.

5.7

Informaalsel õppel on üha suurem osa tõeliselt elukestva protsessina, mille käigus omandatakse oskusi ja teadmisi igapäevakogemuste kaudu. Selle sektori kvaliteeti saab parandada avaliku sektori rahastatavate programmide abil, mida pakutakse telekanalite, veebiplatvormide ja muu meedia kaudu. Standardid ja tunnistused saavad aidata muuta õpitulemused mõõdetavaks ja võrreldavaks, eelkõige töökohavahetuse korral.

5.8

Kõigi hariduse eri vormide lõikes tuleb parandada olemasolevaid informaalse õppe võrreldavuse ja võrdväärsuse määratlemise vahendeid. Olemasolevad varasema hariduse, õpitulemuste ja pädevuste tunnustamise süsteemid tuleb põhjalikult läbi vaadata, et nendest saaks usaldusväärne ja juurdepääsetav standard kõikide jaoks ning et aidata õppijatel oma kogemusi, pädevusi ja teadmisi paremini tunda.

5.9

Sotsiaalkindlustus ja kollektiivlepingud on probleem eelkõige rahvatöötajatele ja ebatüüpiliste töövormide korral. Üha arvukamaid nn digitaalseid rändajaid ohustab vananedes vaesus. Selle probleemi lahendamiseks tuleb välja töötada avaliku poliitika eeskirjad. Nende küsimuste käsitlemiseks on juba sotsiaaldialoogi algatusi. Hea näide on Saksamaa ametiühing IG Metall, mis on rahvatöötajate juhendamiseks loonud veebiplatvormi faircrowdwork.org, mis on koostöös teiste sidusrühmadega töötanud välja rahvatöö platvormide toimimisjuhendi. Komitee soovib määratletud parima tava kasutuselevõttu kogu Euroopas.