16.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 451/145

Raportöör:

Antonio Longo

1.1

1.2

Komitee jagab täielikult komisjoni soovi kinnitada jõuliselt põhiõiguste ja demokraatlike väärtuste kaitset ja edendamist nagu ka sellise ühtse võrgu õiguslikku mõistet, mille suhtes kehtivad sarnaselt teistele sektoritele ühtsed, mitte erinevate ja potentsiaalselt üksteisega vastuolus olevate eeskirjade tõttu killustunud ühenduse standardid.

1.3

Võrgu tulevase halduse keskmesse tuleb panna põhiväärtus, mis seisneb interneti avatuses, hajutatuses, erapooletuses ja kõigile võimalikult väikeste piirangutega kättesaadavuses. Komitee märgib siiski, et teatises ei ole piisavalt määratletud koostööl põhinevat haldamist, millele EL peaks kaasa aitama vahendite ja meetmetega, mis peaksid tagama, et internetiteemalised otsused tehakse paljude sidusrühmade osalusel. Eelkõige tuleks paremini selgitada, kes peab kontrollima võrkude haldamist.

1.4

Mis puutub interneti nimede ja numbrite määramise korporatsiooni (ICANN) ja interneti numbrite määramise asutuse (IANA) senisesse rolli, siis leiab komitee, et komisjon peaks otsustavalt tõstatama küsimuse, milline on Euroopa Liidu roll tulevases riikidevahelises organis.

1.5

Euroopa Parlamendi digitaalne habeas corpus ja Euroopa ühtsele telekommunikatsiooniturule telekommunikatsiooni paketis ette nähtud meetmete rakendamine suurendab kahtlemata usaldust interneti vastu.

1.6

Tehniliste standardite valik võib avaldada märkimisväärset mõju kodanike õigustele, sh sõnavabadusele, isikuandmete kaitsele, kasutajate turvalisusele ja infosisule juurdepääsule. Internet on algusest peale niimoodi loodud, et täiel määral toetada kodanike õigusi. Neid õigusi piiravad ohud tulenevad valitsuste meetmetest ja selliste veebilehtede operaatorite tegevusest, mille kontrollimine on võrgust sõltumatu. Sellegipoolest oleks ikkagi soovitav anda soovitusi, millega tagatakse, et need tehnilised valikud on kooskõlas inimõigustega.

1.7

Interneti õiguslike aspektide osas jagab komitee komisjoni soovi alustada eri õigusaktide ja õigusruumide rahvusvaheliste konfliktide riski läbivaatamist, sest tihtipeale muudavad üksikute reguleerivate asutuste eeskirjad selle riski suuremaks.

1.8

Komitee märgib, et teatisest puuduvad viited hulgale tehnilistele ja operatiivsetele küsimustele, mille pärast komitee muret tunneb. Peamised punktid on järgmised:

1.9

Komitee rõhutab kaasatuse olulisust. Euroopa Liidu panus interneti ülemaailmsesse haldusesse peab hõlmama IKTga seotud kaasamise poliitika edendamist, et luua eeltingimused tõeliselt kaasavaks ühiskonnaks (vt Riia deklaratsioon (2006), mis võeti vastu ministrite konverentsil teemal „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osalusühiskonna saavutamiseks” ning milles nähakse ette mitmesugused kohustused, tagamaks, et ELis rakendatakse IKT-lahendusi eakate inimeste jaoks ja e-juurdepääsetavuse valdkonnas). Internet on oma olemuselt kaasav ja see on sätestatud ICANNi hartas. Juurdepääsu kontrollivad tegelikult sideteenuste pakkujad ja internetipakkujad, keda reguleerivad riiklikud haldusasutused. Kaasatuse eest vastutavad need reguleerivad asutused ja ELi tasandil Euroopa Komisjon.

1.10

Lõpuks loodab komitee, et Interneti Haldamise Foorum (IGF) kinnistub üha enam kõigi interneti sidusrühmade kohtumispaigana. EL peaks Istanbulis toimuval järgmisel Interneti Haldamise Foorumil võtma juhtrolli ning komisjon, liikmesriigid ja kodanikuühiskond peaksid tegema koostööd.

2.1

Internet on mitmetahuline nähtus, mille üle puudub üldine kontroll. Selle kõige olulisemad osad on järgmised.

3.1

Komisjon on koostanud terve rea suuniseid, mille põhjal kujundada Euroopa ühine seisukoht interneti haldamise suhtes, tugevdades Euroopa rolli interneti arengus, mis on digitaalse ühtse turu alustala ning mis soodustab innovatsiooni, majanduskasvu, kuid ka demokraatiat ja inimõigusi. Komisjon soovib kinnitada oma eelmises, 2009. aastal avaldatud teatises antud suuniseid (1) ja tugevdada paljusid sidusrühmi kaasavat mudelit.

3.2

Üldise kontrolli puudumise kompenseerimiseks loodi ÜRO egiidi all Interneti Haldamise Foorum. Nimetatud foorumi areng on komisjoni teatise teine teema. Arvestades Interneti Haldamise Foorumiga seonduvaid muresid ja püüdlust olla kaasatud interneti nimede ja numbrite määramise korporatsiooni (ICANN), on keeruline vältida kokkuvõtvat seisukohta, et kõnealune teatis käsitleb interneti poliitilist kontrolli. Komitee on arvamusel, et ka tehnilise ja tegevusliku haldamise küsimuste (nagu on välja toodud eelnimetatud alapunktides (a), (e) ja (g)) lahendamisele tuleb tähelepanu pöörata ja nendega tegeleda.

3.3

Euroopa seisukoht tugineb mitmetele Euroopa ühistele põhimõtetele, nagu põhiõiguste ja demokraatlike väärtuste kaitse (mis on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis, Euroopa inimõiguste kaitse konventsioonis ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas) ja killustamata ühtse võrgu edendamine, kus otsused tehakse mh läbipaistvuse, vastutuse ja asjakohaste sidusrühmade kaasatuse põhimõtete kohaselt. Nendest koostööpartneritest, kellega tuleks teha kõrgetasemelist koostööd, on teatises eraldi mainitud Interneti Haldamise Foorumit (IGF) (organ, mis loodi infoühiskonna alase maailma tippkohtumise (World Summit on the information Society: WSIS) tulemusena ning mida edendati ÜRO (21. detsembri 2001. aasta) resolutsiooniga 56/183), interneti nimede ja numbrite määramise korporatsiooni (ICANN) ja interneti numbrite määramise asutust (IANA).

3.4

Komisjoni lähenemine interneti haldamisele on kokku võetud akronüümis COMPACT: internet kui kodanikuvastutusele (Civic responsibilities) rajatud ruum ja üks killustamata ressurss (One unfragmented resource), mille haldamisse on kaasatud paljud sidusrühmad (Multistakeholder approach), et arendada demokraatiat ja inimõigusi (Promote democracy and Human Rights); sellel on kindel tehniline ülesehitus (technological Architecture) ja see äratab usaldust (Confidence) ning soosib nii interneti aluseks oleva taristu kui ka sellel põhinevate teenuste läbipaistvat haldamist (Transparent governance). Lähenemise aluseks on (18. novembri 2005. aasta) Tunise infoühiskonna tegevuskava, kuid kahjuks tundub, et selle põhimõtteid ei ole toetatud maailma tasandil, vaid üksnes mõnedes riikides ja üksnes piiratud geograafilistel kohaldamisaladel (näiteks OECD nõukogu soovitus internetipoliitika põhimõtete kohta (2011) ja G8 Deauville'i deklaratsioon (2011)).

3.5

Eelkõige teeb komisjon järgmised ettepanekud:

4.1

Komisjon teeb ettepaneku määratleda Euroopa ühine seisukoht interneti haldamises, mis võimaldaks ELil täita olulist rolli selles tuleviku jaoks nii majanduslikust kui ka poliitilisest ja sotsiaalsest vaatepunktist esmatähtsas valdkonnas. See valik on väga oluline selleks, et tagada tugev stiimul liikmesriikide majandusarengule ning tugevdada samas demokraatia ja inimõiguste põhimõtteid.

4.2

Säästev haldamine peab tuginema paljude sidusrühmade süsteemil, mis on määratletud Tunise tegevuskavas: valitsused, erasektor, kodanikuühiskond, valitsustevahelised ja rahvusvahelised organisatsioonid ning teadus- ja tehnikaringkonnad.

4.3.1

Komitee rõhutab eelkõige viimastel aastatel paljudes arvamustes kinnitatut, et internet on majandusarengu ja tööhõive, tehnoloogilise innovatsiooni ja sotsiaalse kaasatuse väga oluline eeltingimus. Komitee on alati täielikult ja veendunult toetanud infoühiskonda, strateegiat „Euroopa 2020” ja digitaalarengu tegevuskava ning teinud palju ettepanekuid ja vahel ka kriitilisi märkusi.

4.3.2

Eesmärk peab olema tagada ELi juhtroll digitaalse taristu arendamisel, eelkõige kõigile kodanikele tagatud kiire lairibaühenduse puhul; rikkaliku Euroopa infosisuga ja kaasava vahendina toimiva digitaalse ühtse turu loomisel; digitaalse lõhe ületamisel digitaaloskuste suurendamise abil; Euroopa pilvandmetöötluse projekteerimisel (2); küberkuritegevuse, eraellu tungimise, identiteedi ebaseadusliku kasutamise, alaealiste ohtude eest kaitsmist ja õigust olla unustatud käsitlevate asjakohaste eeskirjade määratlemisel.

4.3.3

Komitee jagab täielikult komisjoni soovi kinnitada jõuliselt põhiõiguste ja demokraatlike väärtuste kaitset ja edendamist nagu ka sellise ühtse võrgu õiguslikku mõistet, mille suhtes kehtivad sarnaselt teistele sektoritele ühtsed, mitte erinevate ja potentsiaalselt üksteisega vastuolus olevate eeskirjade tõttu killustunud ühenduse standardid. Selline valik on vajalik kohalikele omavalitsustele, kodanikele, ettevõtjatele ja mittetulundussektorile ühtse, kättesaadava, kiire ja jätkusuutliku Euroopa ruumi loomiseks (3).

4.3.4

Sellega seoses jagab komitee komisjoni muret sõnavabaduse rikkumise pärast Türgis, kus info-, tehnoloogia- ja sideamet sulges suhtlusvõrgustikke, nagu ka hiljuti Vene parlamendis heaks kiidetud terrorismivastase seaduspaketi sõnavabadusega seotud meetmete pärast.

4.4.1

Komitee märgib, et teatises ei ole piisavalt määratletud haldamise mõistet, millele EL peaks kaasa aitama vahenditega, mis peaksid tagama, et internetti puudutavad otsused tehakse paljude sidusrühmade osalusel. See oli nii ka seoses teatise „Digitaalarengu tegevuskava” meetmetega (4). Üldise jagatud haldamise raames saab tasemeid ja meetmeid täpsemalt määratleda.

4.4.2

Liikmesriikide ja kolmandate riikide positiivsete kogemuste mainimise kõrval esitab komisjon ainult ühe algatuse arendada välja platvorm GIPO (mis on küll oluline ja positiivne algatus), kavatsusega esitada pärast järgmise avaliku konsultatsiooni lõppu veel praktilisi soovitusi. Kuid just kõnealuse teatise kohta on juba korraldatud laiapõhjaline konsultatsioon. See aga ei ole muutnud teatises tehtud ettepanekuid konkreetsemaks. Eelkõige selgus sellest, et institutsioonid ja sidusrühmad ei ole sellele piisavalt tähelepanu pööranud.

4.4.2.1

Komisjon peab mh Euroopa digitaalarengu tegevuskava eesmärke arvesse võttes paremini selgitama, milline on ELi eriline roll ja lisaväärtus ning mida palutakse liikmesriikidelt. Samuti peab komisjon määratlema ainu- ja jagatud pädevuse, sh selleks, et vältida dubleerimist ja võimalikke konflikte.

4.4.3

Komitee on mures, et liikmesriigid ja kõik sidusrühmad ei pööra sellele ELi majandusliku ja sotsiaalse tuleviku jaoks nii olulisele teemale erilist tähelepanu ja alahindavad seda. Komitee kutsub komisjoni üles võtma tarvitusele otseseid stiimuleid valitsustele, ettevõtlusringkondadele, kodanike õigusi kaitsvatele valitsusvälistele organisatsioonidele ja eelkõige tarbijaorganisatsioonidele, mida teatises ei mainita.

4.4.4

Komitee on viimastel aastatel koostanud interneti ja eelkõige digitaalarengu tegevuskava kohta arvukaid arvamusi ning ta tuleks kõnealustesse meetmetesse kaasata.

4.5.1

Teine oluline aspekt puudutab rahvusvahelise tasandi meetmeid, mida EL peaks tervikuna ellu viima ning mis on seotud kogu elektroonilise side haldamise ja kodanike õigustega. Teatises ei öelda konkreetselt, kuidas neid algatusi tuleks rahvusvahelisel tasandil rakendada.

4.5.2

See on seda olulisem, kui arvestada, et Snowdeni skandaalis tuli välja ELi nõrkus, sest ta ei suutnud 2013. aasta oktoobri tippkohtumisel anda tugevat ühtset vastust ning tegutses rahvusvahelisel areenil koordineerimatult.

4.6.1

Komitee leiab, et vaja on strateegilist raamistikku. Kui võrgu haldamine ei saa enam jääda Ameerika valitsuse ülesandeks, siis on vaja ka täpselt määratleda paljusid sidusrühmi kaasav režiim, et see esindaks tõesti kõiki sidusrühmi. Tuleb leida õige tasakaal valitsusasutuste, aktsionäride huve järgivate suurettevõtete ning otseselt kodanikke esindavate valitsusväliste organisatsioonide vahel.

4.6.1.1

Komitee toetab selliste uuenduslike infotehnoloogiavahendite nagu GIPO loomist, kuna see on rahvusvahelise kogukonna käsutuses olev oluline ressurss, millega jälgida internetti ja uusi tehnoloogiaid reguleerivat poliitikat, ning see soodustab eri foorumite vahelist suhtlust. See on kasulik eriti neile kodanikuühiskonna osalistele, kelle ressursid on piiratud.

4.6.2

ICANNi ja IANA osas teatas tehniline organ lõpuks talle 2015. aasta septembrist määratud tehniliste funktsioonide globaalse ja paljusid sidusrühmi kaasava haldusprotsessi käivitamisest. Nimelt lõppes 2015. aasta septembris riikide tippdomeenide haldamist käsitlev leping Ameerika Ühendriikide valitsusega. Komitee kutsub komisjoni üles selgelt määratlema, milline peaks olema Euroopa Liidu roll tulevases riikidevahelises organis, ning soovib uue ICANNi juhatuses tehnilise ja poliitilise esindaja kohta.

4.6.3

Samuti on oluline, et komisjon toetaks Interneti Haldamise Foorumi kinnistamist kõigi sidusrühmade kohtumispaigana. Komitee loodab, et ELil on käesoleva aasta septembris Istanbulis toimuval järgmisel Interneti Haldamise Foorumil juhtroll ning et komisjon, liikmesriigid ja kodanikuühiskond teevad tihedat koostööd ning kordavad teatises öeldut.

4.7.1

Ühenduse piires on oluline, et komisjon rõhutaks teatises nõuetekohaselt vajadust suurendada usaldust interneti vastu ohutust, turvalisust, stabiilsust ja töökindlust tugevdavate reguleerivate vahenditega, nt isikuandmete kaitse raamistiku reformi ning võrgu- ja infoturbe direktiiviga.

4.7.2

Euroopa Parlament otsustas kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni Snowdeni juhtumit käsitleva raporti järel õigustatult luua järgmise ametiaja konkreetsete meetmete, nagu prioriteetse kava abil „Euroopa digitaalne habeas corpus – põhiõiguste kaitsmine digitaalajastul”.

4.7.3

Komitee jälgib väga tähelepanelikult nende meetmete osas tehtavaid edusamme ning telekommunikatsiooni paketis ette nähtud ühtse telekommunikatsioonituru rakendamise meetmete kohaldamist (5).

4.8.1

Üks esmatähtis aspekt on tehnilised normid. Võrgu avatusest ja piiriülesusest tulenevalt määratletakse tehnilised normid sõltumata üksikutes liikmesriikides või piirkondlikes valitsustevahelistes struktuurides määratletud ühiskondlik-poliitilistest kaalutlustest ning selleks kasutatakse pigem tehnikaringkondade teatud liiki eneseregulatsiooni, mida kooskõlastatakse institutsioonidega vaid harvadel juhtudel. Kuna sellised valikud võivad avaldada mõju kodanike õigustele, sh sõnavabadusele, isikuandmete kaitsele (sh õigusele olla unustatud), kasutajate turvalisusele ja infosisule juurdepääsule, siis tuleb teha täpsed valikud ja anda soovitusi, millega tagatakse, et need tehnilised valikud on kooskõlas inimõigustega.

4.8.2

Komitee toetab komisjoni ettepanekut korraldada seminare, millel osaleksid õigus-, sotsiaal-, majandus- ja tehnikavaldkondade rahvusvahelised eksperdid ning mis aitaksid tagada järjepidevuse olemasolevate normatiivsete raamistike ja uute normide internetipõhise kehtestamise võimaluste vahel.

4.8.3

Konkurentsi ja vaba turu kontekstis tuleb tegeleda ka probleemiga, mis tuleneb olukorrast, kus isikuandmete, metaandmete ning reklaamist ja autoriõigusest saadava tulu üle on ainukontroll vähestel erasektori algoritmidel (6).

4.9.1

Interneti õiguslikes aspektides on komisjon kindlalt korranud vajadust luua 2015. aastaks ühtne e-turg ning seda ei ole muidugi võimalik saavutada ilma, et ühtlustataks internetipõhistele tehingutele kehtivaid riiklikke ja rahvusvahelisi eeskirju. Komitee jagab komisjoni soovi alustada eri õigusaktide ja õigusruumide rahvusvaheliste konfliktide riski läbivaatamist, sest tihtipeale muudavad üksikute reguleerivate asutuste eeskirjad selle riski suuremaks.

4.9.2

Komitee märgib, et teatisest puudub igasugune viide võrgu neutraalsusele, mida digitaalarengu tegevuskavas peeti ometigi põhiliseks teguriks. Komitee kordab juba mitmes arvamuses öeldut, tunneb muret USAs arutlusel olevate reguleerivate algatuste pärast ning soovitab „tungivalt sätestada avatud interneti ja võrgu neutraalsuse põhimõtted võimalikult kiiresti ametlikult ELi õigusaktides, pidades alati silmas tehnoloogia arengut (ajakohast tehnikat) selles valdkonnas” (7).

4.10.1

Lõpuks rõhutab komitee järgmist esmatähtsat aspekti: kaasavus. Euroopa Liidu panuse puhul interneti ülemaailmsesse haldusesse tuleb arvestada IKTga seotud kaasamise poliitika edendamisega, et luua eeltingimused tõeliselt kaasavaks ühiskonnaks (2006. aastal kirjutasid Euroopa Liidu liikmesriikide, kandidaatriikide, EFTA (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni) liikmesriikide ja muude riikide e-kaasatuse poliitika eest vastutavad ministrid alla Riia deklaratsioonile, mis võeti vastu ministrite konverentsil „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osalusühiskonna saavutamiseks” ning milles nähakse ette mitmesugused kohustused, tagamaks, et ELis rakendatakse IKT-lahendusi eakate inimeste jaoks ja e-juurdepääsetavuse valdkonnas). Komitee leiab, et teatisesse tuleks lisada põhimõte, et kättesaadavat ja lihtsasti kasutatavat IKTd tunnistataks kui esmatähtsat vahendit, mille abil on puuetega inimestel võrdsetel alustel juurdepääs igasugustele võimalustele, mida nad saavad täiel määral ja tõhusalt kasutada.