7.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 68/63

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (1),

—

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (2),

—

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3),

—

võttes arvesse oma 14. märtsi 2012. aasta resolutsiooni üldsuuniste kohta 2013. aasta eelarve koostamiseks III jagu – Komisjon (4),

—

võttes arvesse oma 29. märts 2012. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2013. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta (5),

—

võttes arvesse komisjoni poolt 25. aprillil 2012. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti (COM(2012)0300),

—

võttes arvesse oma 4. juuli 2012. aasta resolutsiooni volituse kohta 2013. aasta eelarveprojekti käsitlevaks kolmepoolseks kohtumiseks (6),

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2012. aasta otsust sõlmida majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkulepe,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti käsitlevat nõukogu seisukohta, mis võeti vastu 24. juulil 2012. aastal ning edastati Euroopa Parlamendile 14. septembril 2012. aastal (12749/2012 – C7-0233/2012),

—

võttes arvesse komisjoni poolt 19. oktoobril 2012. aastal esitatud kirjalikku muutmisettepanekut nr 1/2013 Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 75b,

—

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0311/2012),

A.

arvestades, et käesolevas resolutsioonis ja parlamendi hääletusel eelarve muudatusettepanekute üle on võetud võimalikult suures ulatuses arvesse erikomisjonide arvamustes väljendatud prioriteete ning neid, mis kerkisid esile kohtumistel eelarveküsimustega tegelevate raportööridega,

1.

tuletab meelde, et vastavalt 2013. aasta eelarvet puudutavatele prioriteetidele, mida on üksikasjalikult käsitletud eespool nimetatud kolmepoolseks kohtumiseks antud volitust käsitlevas 4. juuli 2012. aasta resolutsioonis, peab parlament esmatähtsaks jätkusuutliku majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive toetamist ja seda eelkõige VKEde ja noorte huvides; juhib veel kord tähelepanu sellele, et komisjoni esitatud eelarveprojekt kajastab parlamendi prioriteete, mis puudutavad nende eesmärkide saavutamiseks tugevdamist vajavaid programme ja algatusi;

2.

on täiesti teadlik liikmesriikide majandusolukorrast tulenevatest suurtest probleemidest ja vajadusest tagada vastutustundlik ja realistlik eelarve lugemine; ei saa aga nõustuda sellega, et ELi eelarves soovitakse tagada samasuguses proportsioonis ja samasuguse loogika alusel ette nähtud kokkuhoid nagu liikmesriikide eelarvetes; ei pea seda vastuvõetavaks, sest ELi eelarve laad, eesmärgid ja ülesehitus on liikmesriikide eelarvetest suuresti erinev; rõhutab, et kui ELi vahendeid vähendada, siis tekib selle tagajärjel liikmesriikides kindlasti investeeringute ja likviidsuse puudus, mis süvendab liikmesriikide probleeme veelgi;

3.

rõhutab, et ELi eelarve on mõeldud liikmesriikide majanduse täiendavaks toetamiseks, sest tänu sellele on võimalik koondada algatused ja investeeringud majanduskasvu ja töökohtade loomise jaoks vajalikesse valdkondadesse ning tekitada riigipiire ületavates sektorites võimendav mõju; rõhutab, et sellise rolli on eelarvele andnud need samad liikmesriigid, kes vastutavad koos parlamendiga otsuste eest, mis on enamiku ELi õigusaktide aluseks;

4.

rõhutab ELi eelarve mõjude tugevat koostoimet ning seega selle jätkuvat panust kulude kokkuhoidu; usub, et liikmesriikide piisava poliitilise tahte korral on võimalik saavutada isegi suuremat kokkuhoidu;

5.

tuletab meelde, et 2013. aasta on praeguse finantsraamistiku viimane aasta, mistõttu tuleb seni võetud kulukohustuste ja nendest tulenevate, täitmisele kuuluvate maksete vahel tingimata tasakaal saavutada, sest vastasel korral võib väheneda ELi institutsionaalne usaldusväärsus ning see võib põhjendatud maksetaotluste hüvitamata jätmise korral komisjonile õiguslikke tagajärgi kaasa tuua;

6.

taunib seetõttu, et nõukogu otsustas ka sel aastal teha eelarveprojektis tavapäraseid horisontaalseid kärpeid, mille eesmärk on vähendada kunstlikult ELi 2013. aasta kulukohustuste summat eelarvprojektiga võrreldes kokku 1 155 miljardi euro võrra (- 0,8 %) ja kõigi maksete summat eelarveprojektiga võrreldes 5 228 miljardi eurot võrra (- 3,8 %), mistõttu on määr, mille võrra eelarve 2012. aasta eelarvega võrreldes suureneb, väga väike nii kulukohustuste (+ 1,27 % võrreldes eelarveprojekti 2 %-ga) kui ka maksete (+ 2,79 % võrreldes eelarveprojekti 6,8 %-ga) osas;

7.

on üllatunud, et nõukogu ei ole seejuures arvesse võtnud komisjoni poolt programmide elluviimise kohta esitatud kõige viimaseid prognoose, mis põhinevad nende samade liikmesriikide prognoosidel, kes ühelt poolt toovad selgelt välja suurema täitmisega valdkonnad, millele on lisavahendeid vaja juba 2012. aastal, ning teiselt poolt hoiatavad, et eelkõige alamrubriikides 1a ja 1b ning rubriigis 2 võib makseid olulises summas puudu jääda; tuletab sellega seoses meelde kirja, mille president Barroso saatis 27 liikmesriigile 2012. aasta juulis ja milles ta väljendas muret kärbete pärast, mida nõukogu oma lugemise käigus eelarveprojektis tegi ja mille tõttu on oht, et ELile ei eraldata võlgade teenindamiseks piisavalt vahendeid;

8.

rõhutab, et praegused menetlused maksete assigneeringute tegelike vajaduste hindamiseks liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste ja komisjoni pädevate talituste vahel toimuvad täiesti varjatult; on kindlalt veendunud, et sellised menetlused mõjutavad kahjulikult lõpptulemuse kvaliteeti, mitte ainult valitsuste endi, vaid ka riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendini jõudva teabe taset ja läbirääkimisi mõlema eelarvepädeva institutsiooni vahel;

9.

märgib, et nõukogu kärped puudutavad kõiki rubriike, kuid et maksete osas tehti kõige suuremad kärped rubriikides 1a ja 1b (eelarveprojektiga võrreldes vastavalt - 1,9 miljardit eurot ja - 1,6 miljardit eurot), st rubriikides, mille alla on koondatud suurem osa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks vajalikest programmidest ja algatustest; hoiatab, et selline käitumine seab ohtu varem võetud kohustuste täitmise ja sellega seoses ühiselt kokku lepitud ELi prioriteetide saavutamise;

10.

rõhutab, et need kärped on täielikult vastuolus Euroopa Ülemkogu 2012. aasta juuni kohtumise järeldustega, kus ELi eelarvet käsitleti kui kogu Euroopa majanduskasvu ja töökohtade loomise katalüsaatorit, ning otsusega koondada vahendeid, sh 55 miljardit eurot struktuurifondide raha, majanduskasvu soodustavatele meetmetele; on seisukohal, et kuna see otsus on tehtud ELi kõrgeimal poliitilisel tasandil, peab sellega 2013. aastal kaasnema seda prioriteeti toetavate programmide ja meetmete piisav maksete tase;

11.

ei nõustu nõukogu väitega, nagu puudutaks need kärped alarakendatud või vähetulemuslikke programme, sest kärped puudutavad ka programme, mille täitmismäär on olnud ülikõrge (nt alamrubriiki 1a kuuluvad elukestva õppe programm ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm ning alamrubriiki 1b kuuluv konkurentsi ja tööhõive eesmärk), kuid need ei puuduta valdkondi, kus esineb alatäitmist; juhib tähelepanu, et selliste kriteeriumide puhul eiratakse täielikult ELi poliitika, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika meetmete mitmeaastast kestust, mis tähendab seda, et tavaliselt suureneb maksete vajadus enne vastava mitmeaastase finantsraamistiku lõppu;

12.

juhib tähelepanu sellele, et on loogiline, et maksete järsk vähendamine võrreldes nõukogu võetud kohustustega suurendaks täitmata kulukohustuste summat aasta lõpus veelgi, sest kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute vaheline erinevus suureneks 4,1 miljardi euro võrra, arvestades eelkõige seda, et suurema osa täitmata kulukohustustest moodustavad ühtekuuluvuspoliitika assigneeringud (65,6 %) ning teadus- ja arendustegevusega seotud assigneeringud (10,5 %), mis on kaks kärbete tõttu kõige enam kannatavat valdkonda;

13.

kahtleb andmete põhjal, mille komisjon esitas 26. septembril 2012. aastal toimunud institutsioonidevahelisel maksetealasel kohtumisel, kas eelarveprojektis kavandatud maksete 6,8 % suurendamine tagab - kui 2012. aastal maksevajaduse katmiseks paranduseelarvet vastu ei võeta - piisava summa, millest hüvitada maksetaotlusi, mis liikmesriikides eri rubriikides ja eelkõige alamrubriikides 1a ja 1b eeldatavasti esitatakse; ei nõustu seetõttu mingil juhul maksete assigneeringute taset eelarveprojektiga võrreldes vähendama;

14.

ei pea maksete kohta tehtud avaldust, mille nõukogu oma lugemisel tegi, viimaste aastate kogemustele tuginedes piisavaks tagatiseks selle kohta, et kõigis rubriikides tagatakse piisav maksete tase; on seetõttu seisukohal, et kõik kärped, mida nõukogu maksetes tegi, tuleb kõikides rubriikides tühistada ja maksed taastada eelarveprojekti tasemel ning kõikides rubriikides, eelkõige alamrubriigis 1a ja rubriigis 4 tuleb teatavate kõrge täitmismääraga eelarveridade assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes suurendada, et katta vastavate programmidega seotud tegelikud vajadused, mille komisjon on kindlaks teinud;

15.

annab oma delegatsioonile 2013. aasta eelarve lepitusmenetluses volituse mitte nõustuda nii paranduseelarve nr 6/2012 kui ka 2013. aasta eelarve puhul ühegi maksete tasemega, mis ei kata täielikult 2012. ja 2013. aasta maksete vajadusi, nagu komisjon on need prognoosinud;

16.

palub liikmesriikidel tagada, et nende poolt komisjonile saadetavad eelarvestused, mille põhjal komisjon koostab ettepaneku maksete kohta, oleks igas liikmesriigis asjakohasel poliitilisel tasandil kontrollitud ja kinnitatud;

17.

peab kahetsusväärseks, et nõukogu tegi kulukohustustes võrreldes finantsplaneeringuga - mis on koostatud parlamendiga programmitöö perioodi alguses ühiselt vastu võetud otsuse alusel - suuri (kokku 2,15 miljardi euro suuruses summas) kärpeid ja eiras täielikult parlamendi prioriteete, mida käsitleti kolmepoolseks kohtumiseks antud parlamendi volituses; tuletab meelde, et parlamendi lugemisel lähtutakse just neist, nimetatud volitusest tulenevatest prioriteetidest;

18.

rõhutab, et kriisi lahendamiseks tuleb Euroopa tasandi meetmeid võtta rohkem ja mitte vähem, et taastada investeeringud, suurendada töökohtade loomist ja aidata taastada usaldus majanduse vastu; on juba teinud kriitikat selle kohta, et komisjoni poolt vastu võetud eelarveprojektis on kulukohustused külmutatud – mida on rõhutatud eespool nimetatud kolmepoolseks kohtumiseks antud volitust käsitlevas 4. juuli 2012. aasta resolutsioonis –, ning ei saa seetõttu nõustuda nõukogu otsusega neid veelgi rohkem vähendada, nii et suurenemine oleks 2012. aasta eelarvega võrreldes ainult 1,27 %; tuletab meelde, et kulukohustustes kajastuvad ELi poliitilised prioriteedid ning nende määramisel tuleb arvesse võtta pikaajalist perspektiivi, kus majanduslangus võib möödas olla; kavatseb mõnede üksikute, strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisega otseselt seotud ja parlamendi tavapäraste prioriteetidega kooskõlas olevate eelarveridade kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes suurendada;

19.

määrab seetõttu 2013. aasta kulukohustuste assigneeringute üldiseks mahuks 151,15184 miljardit eurot ja maksete assigneeringute üldiseks mahuks 137,89815 miljardit eurot;

20.

taunib, et kuigi see alamrubriik on strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks kõige olulisem rubriik, moodustavad alamrubriigis 1a tehtud kärped peaaegu kõik sellest summast, mille võrra nõukogu rubriigi 1 kulukohustuste assigneeringuid kärpis (eelarveprojektiga võrreldes - 2,9 %) ning selle alamrubriigi maksetes tehtud kärbe on kõige suurem (eelarveprojektiga võrreldes - 1,9 miljardit eurot ehk - 14 %); on otsustanud peaaegu kõik nõukogu kärped tühistada ja suurendada eelarveprojektiga võrreldes ainult nende teatavate eelarveridade kulukohustuste ja maksete assigneeringuid, mis on otseselt seotud strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega ning mille täitmismäär on kõrge ja mille assigneeringuid on suudetud hästi ära kasutada;

21.

peab sügavalt kahetsusväärseks, et teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi programmide assigneeringute suurendamise asemel otsustas nõukogu kärpida komisjoni ettepanekut kõnealuste eelarveridade osas, mis on selgelt vastuolus Euroopa Ülemkogu hiljutise otsusega sõlmida majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkulepe, millega toetatakse muu hulgas teadus-, arendus- ja uuendustegevust ning tööhõivet; rõhutab, et need programmid on väga hästi toiminud ja komisjoni andmeil toimub nende täitmine 2012. aastal eelmisest aastast kiiremas tempos;

22.

on seisukohal, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm on üks olulisemaid vahendeid strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks ja kasulik vahend, mille abil muuta rahastamisvõimaluste kasutamine eelkõige uuendusmeelsete VKEde jaoks lihtsamaks; on seetõttu otsustanud suurendada konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi alla kuuluvate ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi ning programmi „Arukas energeetika – Euroopa” kulukohustuste ja maksete assigneeringuid ning VKEde-poolset suurenevat nõudlust arvestades suurendada ka selle programmi alla kuuluvate rahastamisvahendite kulukohustuste ja maksete assigneeringuid;

23.

võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku katta ITERi lisakulud tulemuspõhistest säästudest, mis on pärit peamiselt ühisettevõtetest ning teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse, ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi halduskuludest; tuletab meelde ELi rahastatavate teadusuuringute lisandväärtust ja nende olulist rolli strateegia „Euroopa 2020” majanduskasvu-, konkurentsi- ja tööhõiveeesmärkide saavutamisel; on seetõttu vastavalt 2011. aasta detsembris vastu võetud institutsioonidevahelisele avaldusele otsustanud assigneeringute vähendamist osaliselt kompenseerida, seades seitsmenda raamprogrammi kulukohustused teatavatel tegevusassigneeringute ridadel, mis toetavad otseselt strateegia „Euroopa 2020” eesmärke, mille täitmismäär on olnud väga suur ja mille vahendeid on suudetud hästi ära kasutada, eelarveprojektis ettenähtust suuremaks; soovitab katta osalise hüvitamise vahenditest, mis on olemasolevast varust suuremad, võttes paindlikkusinstrumendi raames kasutusele 50 miljonit eurot;

24.

rõhutab elukestva õppe programmi ja programmi Erasmus Mundus suurt lisandväärtust, sest need programmid annavad väikestest rahastamispakettidest hoolimata palju kasu, pidades silmas nende tulemuslikku elluviimist ja kodanikele liidust positiivse kuvandi loomist; vastavalt seisukohale, mis parlamendil on viimaste eelarvemenetluste käigus olnud, on otsustanud nii nende programmide kulukohustuste assigneeringuid kui ka maksete assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes suurendada, sest nende programmide vahendeid on hästi ära kasutatud;

25.

taunib nõukogu tehtud kärpeid maksetes (- 23 miljonit eurot võrreldes eelarveprojektiga), mis mõjutavad rahalist toetust üleeuroopalise transpordivõrguga seotud ühishuviprojektidele; rõhutab, et Euroopa lisandväärtust pakkuvatesse infrastruktuuridesse tehtavate investeeringute tõttu on see programm oluline kogu ELi konkurentsivõime suurendamiseks ja aitab otseselt kaasa majanduskasvule ja tööhõivele; rõhutab, et programmi elluviimine kulgeb edukalt ning et 2013. aasta on olulise tähtsusega, kuna selle jooksul valmistutakse ette Euroopa ühendamise rahastu käivitamiseks; on seetõttu otsustanud säilitada kulukohustused ja maksed eelarveprojektis kavandatud tasemel;

26.

otsustab taastada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) maksed eelarveprojektis kavandatud tasemel; rõhutab tõsiasja, et maksete assigneeringute taastamine väldib ümberpaigutamisi teistelt eelarveridadelt ning et assigneeritud summa kujutab endast EGFi poolt aasta esimeste kuudega ära kulutatud miinimumsummat;

27.

taunib eriti nõukogu tehtud suurt kärbet maksetes (eelarveprojektiga võrreldes - 1,6 miljardit eurot ehk - 3,3 %), mis mõjutavad piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärki (- 12,9 %), Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (- 18,7 %) ja Ühtekuuluvusfondi (- 4,7 %) ning vastuvõtmise korral takistaks need kindlasti projektide korrektset elluviimist programmitöö perioodi viimasel aastal, millel oleks tõsised tagajärjed eriti nende liikmesriikide jaoks, mille sotsiaalne, majanduslik ja finantsolukord on juba pingeline, suurendades sellega märkimisväärselt täitmata kulukohustusi; märgib, et lähenemiseesmärk on aga peaaegu samaks jäetud;

28.

tuletab meelde, et eelarveprojektis on selle alamrubriigi jaoks ette nähtud maksete tase kõrge (+ 8,1 %) varem võetud kulukohustuste tõttu, mis tuleb struktuurifondide loomuliku töötsükli kohaselt programmitöö perioodi lõpuks täita; rõhutab, et kui nõukogu oleks viimastel ELi eelarvemenetlustel selle alamrubriigi tegelikku maksete vajadusse realistlikumat suhtunud, oleks makseid võimalik suurendada palju väiksemal määral;

29.

tuletab meelde kahtlusi, mida parlament väljendas kolmepoolseks kohtumiseks antud volituses selles suhtes, kas eelarveprojektis ette nähtud maksete maht on piisav kõigi oodatavate maksenõuete hüvitamiseks, kui sel aastal paranduseelarvet vastu ei võeta; rõhutab, et komisjoni ettepanek põhineb eeldusel, et kõigi 2012. aastale eelnevate aastate maksete vajadus on kaetud;

30.

ei nõustu kärbetega, mida nõukogu alamrubriigis 1b tegi, sest need tekitaksid kardetavast veelgi suurema maksete puudujäägi ja pärsiksid juba kulutatud vahendite hüvitamist toetust saavatele liikmesriikidele ja piirkondadele, millel oleks tõsised tagajärjed eriti nende liikmesriikide jaoks, mille sotsiaalne, majanduslik ja finantsolukord on juba pingeline; juhib veel kord tähelepanu sellele, et selle alamrubriigi täitmata kulukohustused moodustavad kaks kolmandikku kõigist täitmata kulukohustustest ning 2013. aasta maksete taseme alandamisel lisanduks ka järgmise aasta lõpus suur summa uusi täitmata kulukohustusi; palub komisjonil seetõttu esitada analüüs täitmata kulukohustuste olukorra kohta ja mõistlik strateegia selle kohta, kuidas oleks võimalik täitmata kulukohustuste taset vähendada; kutsub komisjoni üles esitama parlamendile igakuiselt teavet saadetud hüvitamistaotluste jagunemise kohta liikmesriikide ja fondide kaupa;

31.

on seisukohal, et nõukogu avaldust, milles komisjonil palutakse esitada paranduseelarve projekt, kui alamrubriigi 1b maksetest ei piisa, ei saa pidada piisavaks tagatiseks selle kohta, et 2013. aastaks tagatakse piisav maksete tase, sest nõukogu on selliseid lubadusi kahel viimasel aastal juba andnud ja need täitmata jätnud; palub nõukogu eesistujariigil teha avalik pöördumine ning selgitada lahknevust nõukogu makseid puudutava lugemise ja liikmesriikide tegelike vajaduste vahel, mida on väljendatud nende eelarvestustes;

32.

on seetõttu otsustanud kõigil selle alamrubriigi eelarveridadel, kus nõukogu kärpeid tegi, kulukohustused ja maksed taastada ning Läänemere strateegia tehnilise abi kulukohustuste ja maksete assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes suurendada;

33.

nõuab tungivalt, et nõukogu kiidaks heaks komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 6/2012, mille eesmärk on hüvitada sel aastal tekkinud maksete assigneeringute puudujääki ning vältida programmitöö perioodi lõpus pooleliolevate projektide elluviimise peatamist; annab nõukoguga peetavateks läbirääkimisteks loodud delegatsioonile volituse - juhul, kui nõukogu ei ole valmis paranduseelarve projekti täielikult heaks kiitma - suurendada maksete assigneeringuid summa võrra, mille nõukogu tagasi lükkab, ning jagada see proportsionaalselt kõigi alamrubriigi 1b tegevuskulude eelarveridade vahel;

34.

on seisukohal, et komisjoni hinnangud eelarvevajaduse kohta on nõukogu prognoosidest realistlikumad, seda eelkõige tulevasi makseid arvestades; seetõttu tühistab selles rubriigis nõukogu poolt tehtud kärped ja taastab assigneeringud 60,30751 miljardi euro suuruses summas, mis on 0,6 % suurem kui 2012. aasta eelarves;

35.

juhib tähelepanu sellele, et 2012. aasta oktoobris esitatava traditsioonilise põllumajandust käsitleva kirjaliku muutmisettepanekuga viiakse praegune eelarvestus tegelike vajaduste täpsema hinnanguga paremini kooskõlla; juhib tähelepanu 2013. aastal kasutada olevate sihtotstarbeliste tulude lõplikule mahule (nõuetekohasuse kontroll, eeskirjade eiramine ja piimamaks), mis lõppkokkuvõttes määrab 2013. aasta eelarves vastuvõetavate uute assigneeringute mahu; peab praegust varu (981,5 miljonit eurot) ettenägematute asjaolude puudumisel kõnealuse rubriigi vajaduste täitmiseks piisavaks;

36.

kutsub komisjoni üles rohkem pingutama, et määrata selles rubriigis selgeks prioriteediks säästva põllumajandusliku tootmise süsteemid, millega säilitatakse bioloogiline mitmekesisus, kaitstakse veevarusid ja mulla viljakust ning arvestatakse loomade heaoluga ning toetatakse tööhõivet;

37.

lükkab nn negatiivsete kulude rea (raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine) suurendamise tagasi, kuna see tundub olevat rubriigi 2 assigneeringutega võrreldes kunstlikult suur, ning taastab osaliselt komisjoni ettepaneku, mis on realistlikum;

38.

kinnitab, et püüab leida lahendusi puuvilja- ja köögiviljasektori kriisi ennetamiseks ja lahendamiseks ning toetab seetõttu eeltunnustatud tootjate rühmade puhul piisavat taset; pooldab tootjate organisatsioonide rakendusfondide kriisifondi makstava liidupoolse sissemakse piisavat suurendamist;

39.

näeb ette koolipiima programmi ulatuslikuma toetamise ja koolidele puuvilja jagamise programmi jätkuva toetamise;

40.

säilitab eelarveeraldised, mis on mõeldud ELis enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jaotamise programmi jaoks, millega toetatakse liidus 18 miljonit alatoitumise all kannatavat inimest; tunneb heameelt komisjoni pingutuste üle leida programmi jätkamiseks 2013. aastal poliitiline ja õiguslik lahendus; loodab, et leitakse lahendus, mis võimaldab jätkata programmi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul;

41.

toetab teatavate eksporditoetuste eelarveridade järsku ja teatavatel juhtudel isegi nullini vähendamist, sest see vahend on poliitiliselt vastuoluline ja mõnede toodete puhul ei ole seda kasutatud sellises mahus nagu 2012. aasta eelarves ette nähtud; märgib, et teatavatele eksporditoetuse eelarveridadele on antud negatiivse prioriteedi staatus; on otsustanud hoolikalt kaaluda, millises ulatuses tuleks neid eelarveridu vähendada, et vahendit oleks võimalik vajaduse korral siiski kasutada vastavalt eksporditoetusi käsitlevale kehtivale korrale;

42.

näeb ette samaväärses mahus jätkuva toetuse programmile LIFE+, millega antakse selge prioriteet keskkonna- ja kliimameetmete projektidele, toetades jätkusuutliku ja ressursitõhusama majanduse arendamist ning ökosüsteemide kaitset, säilitamist ja taastamist; tuletab veel kord meelde, et keskkonnaprobleemid ja nende lahendused ei sõltu riigipiiridest, mistõttu on selle küsimusega tegelemine ELi tasandil iseenesestmõistetav; kutsub sellega seoses liikmesriike üles ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamist oluliselt parandama;

43.

toonitab, et ühine kalanduspoliitika on ELi jaoks jätkuvalt tähtis poliitiline prioriteet ja poliitika eelseisvat reformimist silmas pidades säilitab selle assigneeringud eelarveprojektis kavandatud tasemel; on seisukohal, et integreeritud merenduspoliitikat ei tohiks rahastada muude kalandusmeetmete ega rubriigi 2 programmide arvelt; peab kalavarude tõhusat majandamist kalavarude säilitamisel ja ülepüügi takistamisel võtmeküsimuseks;

44.

märgib, et nõukogu on kulukohustuste assigneeringuid kärpinud 2013. aasta eelarveprojektiga võrreldes 15 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 51 miljoni euro võrra; märgib, et need summad on seega 1,07 % eelarveprojektist ja 15,5 % komisjoni koostatud algsest finantsplaneeringust väiksemad;

45.

ei nõustu kärbetega, mida nõukogu tegi järgmiste valdkondade maksete assigneeringutes: Euroopa Tagasipöördumisfond (- 18 miljonit eurot), Euroopa Pagulasfond (- 1,8 miljonit eurot), Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond (- 3,2 miljonit eurot) ning põhiõigused ja kodakondsus (- 1 miljonit eurot); on otsustanud seetõttu taastada vastavate eelarveridade assigneeringud eelarveprojekti tasemel;

46.

ei kiida heaks nõukogu ühepoolset otsust muuta Schengeni hindamismehhanismi ettepaneku õiguslikku alust ning kohaldada seadusandliku tavamenetluse asemel Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 70; toetab esimeeste konverentsi otsust peatada nõukoguga 2013. aasta eelarve vallas sisejulgeoleku küsimustes koostöö tegemine; kinnitab seetõttu oma kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni seisukohta, et sisejulgeolekut puudutavad jaotise 18 teatavate eelarveridade (kulukohustuste ja maksete) assigneeringud tuleks reservi paigutada ja hoida neid reservis seni, kuni Schengeni ala juhtimise õigusaktide osas on saavutatud rahuldavad tulemused; märgib, et reservi ei tohiks kohaldada alamrubriigi 3a alla kuuluvate ametite suhtes, et nende tööd mitte ohtu seada;

47.

rõhutab, et vägivalla ennetamise ja selle vastu võitlemise programm (DAPHNE) täidab ELis naiste-, noorte- ja lastevastase vägivalla kaotamisel olulist rolli, seda eelkõige praegust kriisi arvestades; märgib ära programmi DAPHNE mõõdetavad tulemused ning selle mõju poliitika muutumisele liikmesriikides; suurendab seetõttu selle maksete assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes;

48.

avaldab kahetsust selle üle, et nõukogu vähendab juba eelarveprojektis kavandatud kärbetele vaatamata alamrubriigi 3b assigneeringuid veelgi nii kulukohustuste kui maksete osas ligikaudu 9,5 miljoni euro võrra; kavatseb üldise lähenemisviisina tühistada kõik nõukogu tehtud kärped, et tagada selle alamrubriigi käimasolevate programmide ja meetmete nõuetekohane täitmine;

49.

kordab, et noorte eurooplaste hulgas aktiivse kodaniku, solidaarsus- ja sallivustunde edendamine on väga oluline selleks, et Euroopa saaks kasutada ära ajaloo kõige kõrgemini haritud põlvkonna andeid; rõhutab vajadust ergutada järgmise põlvkonna hulgas kultuurideülest teabevahetust ja ELi kodakondsust; on seetõttu otsustanud suurendada programmi „Aktiivsed noored” rahastamist eelarveprojektiga võrreldes, eriti arvestades selle programmi head täitmismäära mitmel järjestikusel aastal;

50.

on seisukohal, et 2013. aastat kui Euroopa kodanike aastat käsitlev teabekampaania ja sellega seotud teavitustegevus nõuavad piisavaid assigneeringuid, et kaasata kodanikud nõuetekohaselt Euroopa projekti ning edendada dialoogi ELi küsimustes; taunib asjaolu, et komisjoni kavandatud eelarve on kõige väiksem Euroopa aastale kunagi eraldatud eelarve, ja otsustab vastava eelarverea assigneeringuid suurendada;

51.

toetab eduka ettevalmistava tegevuse „Euroopa partnerlused spordi valdkonnas” jätkamist, arvestades Lissaboni lepinguga liidule antud uusi pädevusi spordi valdkonnas ja pöörates erilist tähelepanu rohujuure tasandi spordile ja massispordile, edendades ausaid spordivõistlusi, võideldes võistluste tulemustes kokkuleppimise vastu ja kaitstes sportlaste füüsilist ja vaimset puutumatust;

52.

toonitab, et nõukogu poolt rubriigis 4 tehtud maksete kärped (- 1 miljardit eurot ehk - 14,1 % eelarveprojektiga võrreldes) moodustavad ligikaudu 20 % kõigis rubriikides tehtud kärbetest kokku; on seisukohal, et nii ulatuslikud kärped ei võimaldaks liidul täita endale rahvusvaheliselt võetud kohustusi; märgib, et komisjoni ettepanek ületas ainult veidi 2012. aasta eelarves sisalduvat summat ja seda oli finantsplaneeringuga võrreldes niigi tugevalt kärbitud; otsustab taastada nii kulukohustuste kui maksete assigneeringud enamusel eelarveridadel eelarveprojektis kavandatud tasemel;

53.

on siiski seisukohal, et leppida võib kulukohustuste mõningase vähendamisega eelarveprojektiga võrreldes mõnel eelarvereal, nagu makromajanduslik finantsabi, liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides tolli ja maksustamise valdkonnas ning koostöö Gröönimaaga;

54.

teeb ettepaneku suurendada vähesel määral kulukohustuste ja maksete assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes eelarveridadel, mis on seotud geograafilise arengukoostöö, valimiste vaatlusmissioonide ning ülemaailmse AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondiga; rõhutab, et see peaks vältima ELi täiendavat kõrvalekaldumist oma kindlatest kohustustest arengukoostöö rahastamise osas;

55.

juhib tähelepanu sellele, et vastavalt komisjoni ja UNRWA allkirjastatud deklaratsioonile ELi toetuse kohta UNRWA-le (2011–2013) on ELi iga-aastase osamakse aluseks 2011. aasta eraldised Palestiinale (300 miljonit eurot) ning selle võrdlussumma vähendamisel oleks kaasmõju UNRWA eraldisele; on seisukohal, et suuremate rahaliste vahendite eraldamine Palestiinale ja UNRWA-le on ülioluline selle tagamiseks, et UNRWA-le antaks vahendid, mida ta vajab oluliste teenuste osutamiseks, mille jaoks talle on antud ÜRO Peaassamblee mandaat, ning selleks, et kaitsta pagulaste turvalisust ja elatist piirkonnas valitsevat ebastabiilsust arvestades;

56.

peab vajalikuks ka assigneeringute suurendamist Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks, et tagada ELi jätkuv rahaline toetus Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni ja kultuuripärandit käsitleva tehnilise komitee tegevusele;

57.

loob eraldi eelarveread kõigi ühise välis- ja julgeolekupoliitika missioonide ja ELi eriesindajate jaoks erinevates geograafilistes piirkondades, nagu finantsmääruse reformimisel soovitati, mis annab läbipaistvama ja täielikuma ülevaate selle poliitika raames toimuvatest missioonidest;

58.

võtab teadmiseks nõukogu seisukoha vähendada komisjoni ettepanekut rubriigi 5 (kõik jaod) osas kokku 146 miljoni euro võrra, vaatamata institutsioonide eelarvestuses ja eelarveprojektis väljendatud püüdlustele konsolideerida halduseelarve majanduslike ja eelarveliste piirangute ajal;

59.

toonitab eriti, et enamus institutsioone, sh parlament ja komisjon, täitis ja isegi ületas võetud kohustuse piirata oma halduseelarve kasvu tasemele, mis jääb alla oodatava inflatsioonimäära; avaldab tehtud pingutuste üle heameelt ja määrab rubriigi 5 kulukohustusteks kokku 8,50687 miljardit eurot, millest 4,96737 miljardit eurot on komisjoni assigneeringud;

60.

märgib ühtlasi, et nõukogu tehtud kärped tulenevad 2011. aasta palkade 1,7 %-lise korrigeerimise eelarvesse kandmata jätmisest, mitme institutsiooni ja teenistuse kindlamääralise vähenduse suurendamisest ning muudest kärbetest halduskulude mõnes punktis, ning peab selliseid kärpeid halvasti põhjendatuks, mille eesmärk on lihtsalt halduskulude külmutamine nominaalväärtuses, vaatamata eeskirjadest tulenevatele ja lepingulistele kohustustele ning ELi uutele pädevustele ja ülesannetele;

61.

on seisukohal, et eelkõige kindla vähendusmäära tõstmine, mille eesmärk on suurendada assigneeringuteta ametikohtade arvu institutsioonides, kajastab konservatiivset lähenemist, mis mõjutab otseselt võimalusi parandada eelarvepädevate institutsioonide poolt heaks kiidetud ametikohtade loetelude täitmismäärasid; toonitab, et arvestades ametikohtade loetelu kärpimist, millega automaatselt kaasneb töökohtade täitmismäära paranemine, on selline lähenemine veelgi kahjulikum ning nende ametikohtade rahastamist ei tuleks pidada kohandatavaks muutujaks halduseelarve nominaalse külmutamise või muu eelnevalt kindlaks määratud summa saavutamise eesmärgil;

62.

otsustab kõigi institutsioonide (k.a Euroopa Koolid) osas peale nõukogu taastada (Euroopa Kohtu osas lisada) 2013. aasta eelarves reservi mahus, mis vastab 2011. aasta palkade 1,7 %-lisele korrigeerimisele, kuni kohus teeb otsuse; toonitab, et see on usaldusväärne eelarvestamine, arvestades tõenäosust, et kohus teeb otsuse komisjoni kasuks, ja hoiatab nõukogu, et sellisel juhul peavad eelarvepädevad institutsioonid võtma arvesse kohtuotsuse tagasiulatuvat mõju ka 2011. ja 2012. aasta osas, kaasa arvatud viivist;

63.

tühistab ühtlasi nõukogu tehtud muud kärped teatud halduskulude osas, eelkõige komisjoni IKT-seadmete ja -teenuste ning mõne büroo osas;

64.

võtab teadmiseks, et nõukogu nõustus komisjoni ametikohtade loetelu kavandatava 1 %-lise vähendamisega, eelkõige haldustoe, eelarve haldamise ja pettusevastase võitluse valdkonnas;

65.

taastab või säilitab komisjoni ja osaliselt muude institutsioonide taotletud ametikohad juhtumipõhise lähenemise kohaselt ja nõuab 2018. aastaks põhjaliku mõjuhinnangu tegemist ametikohtade kavandatava vähendamise kohta, võttes muu hulgas täielikult arvesse liidu juriidilisi kohustusi ja institutsioonide uusi pädevusi ja ülesandeid, mis tulenevad aluslepingutest;

66.

avaldab heameelt eelarveprojektis esitatud teabe üle valdkondade kohta, kus töötajate arvu suurendatakse, nagu majanduse juhtimine Euroopas, ühtne turg ning turvalisus ja õigus, kuid märgib murelikult, et töötajate arvu vähendatakse komisjoni muudes peadirektoraatides, nagu ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat, konkurentsi peadirektoraat, liikuvuse ja transpordi peadirektoraat, teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, Eurostat, kuigi nende panus ELi prioriteetide saavutamisse on suur; tunneb samuti muret selle üle, et ametikohtade vähendamine haldustoe, eelarvehalduse ja pettusevastase võitluse valdkondades võib avaldada kahjulikku mõju ELi meetmete ja programmide kiirele, korrapärasele ja mõjusale täitmisele, eriti ajal, mil ELi pädevused pidevalt suurenevad ja üks uus liikmesriik ühineb liiduga;

67.

palub seetõttu komisjonil lisada iga-aastasesse personalivajaduste läbivaatamise aruandesse koondhinnangu peadirektoraatide ja teenistuste kaupa, võttes arvesse eelkõige nende suurust ja töökoormust, ning ametikohtade liikide kaupa, nagu on esitatud selles personalivajaduste aruandes (poliitika kujundamine, programmide juhtimine, haldustugi, eelarvehaldus ja pettusevastane tegevus, keeleteenused jne);

68.

taunib nõukogu tehtud kärpeid haldustoe ja teadusuuringute toetamise eelarveridadel (kaasa arvatud rakendusametid) kokku 6,6 % kulukohustuste ja maksete assigneeringute osas (- 71,8 miljonit eurot) eelarveprojektiga võrreldes, kusjuures suurimad kärped puudutavad alamrubriiki 1b (- 23,7 %) ja rubriiki 4 (- 13,2 %); toonitab, et see tooks kaasa 5,5 %-lise kärpimise 2012. aasta sarnaste assigneeringutega võrreldes, vaatamata eelarveprojektis juba kavandatud kokkuhoiule, ja seetõttu mõjutaks see tõenäoliselt nendega seotud mitmeaastaste programmide eelarve täitmise kiirust ja kvaliteeti; toonitab ühtlasi, et konkreetse programmi haldustoe eelarveridade kärpimine tegevuskulusid suurendamata tähendaks kogu selle programmi kaasotsustamisega paketi muutmist; otsustab seetõttu taastada eelarveprojekti nende ridade osas;

69.

paigutab ühtlasi osa mõne eelarverea vahendeid konkreetse teabe saamise eesmärgil reservi;

70.

kinnitab põhimõtteliselt komisjoni hinnangu ametite eelarve- ja personalivajaduste kohta ja märgib, et komisjon on ametite esialgseid taotlusi niigi märkimisväärselt kärpinud ja kohaldanud eelarveprojektis ka nende suhtes 1 %-list personali vähendamist;

71.

on seetõttu seisukohal, et nõukogu poolt välja pakutud täiendavad kärped seaksid ohtu ametite nõuetekohase töö ega võimaldaks neil täita neile seadusandja poolt määratud ülesandeid; lükkab tagasi nõukogu horisontaalse lähenemise ametite assigneeringute kärpimisele, kuna ametite vajadusi tuleks hinnata individuaalselt; kutsub komisjoni samuti üles selgitama järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks ametite osas välja võimalikud valdkonnad, mille töö kattub või mille lisandväärtus on väike, eesmärgiga muuta ametite töö sujuvamaks;

72.

otsustab suurendada kolme finantsjärelevalveasutuse 2013. aasta eelarve assigneeringuid; usub, et need assigneeringud peaksid kajastama vajadust täita nõutud ülesandeid, kuna võetakse vastu rohkem määrusi, otsuseid ja direktiive, et saada üle praegusest finants- ja majanduskriisist, mis on tugevalt seotud finantssektori stabiilsusega;

73.

ei saa nõustuda kärbetega, mida nõukogu tegi alamrubriigi 3a alla kuuluvate ametite puhul ja mis tähendab nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute vähendamist 2,8 miljoni euro võrra, sest ametite assigneeringud moodustavad alamrubriigi 3a assigneeringutest 18 % ja nõukogu kärbe avaldaks sellele alamrubriigile ebaproportsionaalset mõju; kavatseb seetõttu taastada eelarveprojekti, sest selles tundub valitsevat assigneeringute vahel tasakaal;

74.

on teadlik, et teatavad ametid (nagu Europol, EASA, ACER) peavad täitma 2013. aastal täiendavaid ülesandeid, mida ei pruugi olla kajastatud 2013. aastaks eraldatud eelarves või ametikohtade loetelus; nõuab, et komisjon esitaks vajaduse korral õigeaegselt vastava ameti jaoks paranduseelarve; loodab, et komisjon esitab lisaks uue finantsselgituse, kui parlament ja nõukogu on seadusandliku menetluse ameti volituste laiendamiseks lõpule viinud; on teadlik, et selline laiendamine võib nõuda täiendavaid vahendeid, mille osas eelarvepädevad institutsioonid peavad kokku leppima;

75.

olles põhjalikult analüüsinud esitatud katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid ning arvestades käimasolevate projektide ja meetmete edukust ning jättes välja algatused, millel juba on kehtiv õiguslik alus, ning võttes nõuetekohaselt arvesse komisjoni hinnangut projektide rakendatavuse kohta, otsustab võtta vastu piiratud arvul katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid sisaldava kompromisspaketi, arvestades ühtlasi piiratud kasutatavat varu, eriti alamrubriikides 1a ja 3b;

76.

tunneb muret nõukogu seisukoha üle kohaldada kõigi ELi institutsioonide suhtes nominaalset külmutamist; on seisukohal, et iga institutsiooni tuleks käsitleda individuaalselt, võttes arvesse iga institutsiooni vajadusi ja konkreetset olukorda;

77.

avaldab heameelt institutsioonide pingutuste üle täiendavate kokkuhoiuvõimaluste otsimisel ja eelarve piiramisel; toonitab asjaolu, et nende 2013. aasta eelarved sisaldavad Horvaatia ühinemisega kaasnevaid kulusid ja 1,7 %-list palkade korrigeerimist; toonitab samas, et Horvaatia ühinemisega kaasnevaid kulusid ei tuleks käsitleda eelarve kasvuna, vaid uue liikmesriigi ELiga ühinemise põhjendatud rahastamisena;

78.

toonitab, et institutsioonides 2012. aasta kevadest sügiseni saavutatud täiendava kokkuhoiu tulemusel on assigneeringud praegu väga madalal tasemel; tunneb muret selle üle, et juriidilistest kohustustest tulenevate võimalike vältimatute kulude katmiseks varud peaaegu puuduvad;

79.

on seisukohal, et eelarvepädevad institutsioonid peaksid tagama sellise assigneeringute taseme, millega tagatakse institutsioonide tõrgeteta toimimine, juriidiliste kohustuste täitmine ning kõrgetasemeline haldus ELi kodanike teenimiseks;

80.

tuletab meelde oma nõuet 2013. aasta eelarvestuse vastuvõtmisel (7), et eelarvekontroll peab olema range ning eelarvemenetluse käigus tuleb välja selgitada täiendavad kokkuhoiuvõimalused;

81.

väljendab heameelt 26. septembri 2012. aasta lepituskohtumisel juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel saavutatud kokkuleppe üle; juhib tähelepanu sellele, et parlamendi 2013. aasta eelarve üldmaht on 1 750 463 939 eurot, seega on netovähendus 2012. aasta veebruaris esitatud esialgse eelarvestuse projektiga võrreldes 18,3 miljonit eurot;

82.

juhib tähelepanu sellele, et parlamendi 2013. aasta eelarve on koos Horvaatia ühinemise kuludega 1,9 % suurem kui 2012. aasta eelarve; toonitab, et praegust 1,9 %-list inflatsioonimäära arvestades on seega tegemist tegevuseelarve tegeliku vähenemisega, vaatamata hiljuti lisandunud pädevustele, uutele ametikohtadele ja meetmetele, Horvaatia ühinemise rahastamisele ja 2014. aasta valimisteks valmistumise kuludele;

83.

kiidab heaks eelarvestuse kohandamise järgmiselt:

84.

ühtlasi vähendatakse Euroopa Ajaloo Maja assigneeringuid 5,3 miljoni euro võrra;

85.

tunnistades keerulist majandusolukorda kõikjal ELis, tuletab lisaks meelde tehtud otsust jätta parlamendiliikmete hüvitised praeguse koosseisu ametiaja lõpuni indekseerimata, rõhutab et töötajate lähetushüvitisi ei ole indekseeritud alates 2007. aastast ja kinnitab resolutsioonis 2012. aasta eelarve kohta (8) tehtud otsust vähendada kõiki reisimisega seotud eelarveridu;

86.

väljendab heameelt parlamendi 2011. aasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruandes ning peadirektoraatide iga-aastastes tegevusaruannetes sisaldunud teabe ja analüüside üle seoses 2011. aastal alakasutatud eelarveridadega ja nõuab samalaadset uut objektiivset analüüsi 2012. aasta eelarve kohta, et teha hõlpsamalt kindlaks võimalik tulevane kokkuhoid, mis tuleb vajaduse korral tasakaalustada investeeringutega ja mis on kasulik parlamendi nõuetekohaseks ja sujuvaks toimimiseks;

87.

usub, et nagu igal otseselt valitud parlamendil, peaks ka Euroopa Parlamendil olema õigus otsustada oma asukoha ja töökoha korralduse üle;

88.

deklareerib seetõttu, et parlamendi asukoha ning liikmete ja ametnike töökohtade üle peaks otsustama parlament ise;

89.

nõuab tungivalt, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid (nõukogu ja parlament) tõstataksid – selleks, et saavutada rahalist kokkuhoidu ning propageerida säästvamat kliima- ja keskkonnasõbralikku lahendust – üheainsa asukoha ning parlamendi liikmete ja ametnike töökohtade küsimuse eelseisvatel läbirääkimistel järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle aastateks 2014–2020;

90.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid vaataksid parlamendi asukoha ja töökohtade küsimuse läbi aluslepingu järgmise läbivaatamise käigus, muutes protokolli nr 6;

91.

kutsub nõukogu üles alustama seni koos parlamendiga tegevuskava väljatöötamist üheainsa asukoha ning parlamendi töökohtade tõhusama kasutamise suunas, võttes arvesse konkreetseid ajakohaseid andmeid, milles tuuakse üksikasjalikult välja iga töökoha kulud ja töötajate töötingimused ning majanduslikud, ühiskondlikud ja keskkonnategurid ning mis esitatakse aruandes 30. juuniks 2013;

92.

esitab soovituse, et Luksemburgi ametivõimude ja parlamendi vaheline kokkulepe Luxembourgis asuvate töötajate arvu kohta tuleks läbi vaadata, võttes arvesse parlamendi vajaduste läbivaatamist;

93.

väljendab heameelt parlamendi eelarvet käsitleva juhatuse ja eelarvekomisjoni ühise töörühma loomise üle; toetab eriti võrdlusuuringu alustamist, mille käigus võrreldakse parlamendi eelarvet USA Kongressi eelarve ja liikmesriikide parlamentide valimi eelarvetega; tuletab meelde, et see uuring peaks plaanikohaselt valmima 2012. aasta lõpuks; sellest uuringust oodatakse pikaajalist kokkuhoidu Euroopa Parlamendi eelarves ja ideid tõhususe parandamiseks 2013. ja sellele järgnevatel aastatel;

94.

on seisukohal, et ühine töörühm peaks kajastama demokraatlikku tasakaalu parlamendis; usub, et ühine töörühm peaks kaaluma muu hulgas täiendavaid alternatiive seoses parlamendiliikmete registreerimise büroo lahtiolekuaegadega ning meetmeid odavamate ja keskkonnasäästlikumate transpordiliikide kasutamise ergutamiseks; kutsub töörühma lisaks üles andma aru eelarvekomisjonile ja juhatusele, et saavutada parlamendi eelarves keskmise kestusega ja pikaajalist struktuurilist ja organisatsioonilist kokkuhoidu;

95.

avaldab heameelt ühise töörühma ettepaneku üle sulgeda parlamendiliikmete registreerimise büroo valimisringkondades tehtavaks tööks ette nähtud (siniste) nädalate reedel;

96.

kutsub juhatust üles rakendama viivitamatult ühises töörühmas kokku lepitud kokkuhoidu puudutavaid ettepanekuid;

97.

väljendab heameelt pingutuste üle leida täiendavaid kokkuhoiuvõimalusi parlamendiliikmete ja töötajate sõidukulude osas; võtab teadmiseks töötajate lähetushüvitiste osas saavutatud kokkuhoiu; märgib, et vastavat eelarverida vähendati 2012. aastal ja see kokkuhoid saavutati parema halduse, videokonverentside kasutamise ja lähetuste arvu vähendamisega;

98.

kutsub administratsiooni üles hindama arenguid odavsõitude turul, hoidma end kursis uute arengutega turul ja kasutama ära kõiki kokkuhoiuvõimalusi; kutsub administratsiooni ühtlasi üles võimaldama ja soodustama odavlennupiletite kasutamist ning paindliku turistiklassi piletite ostmist; arvab, et uurida tuleks lisameetmeid, et vähendada parlamendiliikmete poolt ostetavate äriklassi piletite arvu;

99.

märgib, et 2011. aastal saavutati sagedasema (+ 56,6 %) videokonverentside pidamisega sõidukulude osas hinnanguliselt 1,4 miljoni euro suurune kokkuhoid; on seisukohal, et lähetuskulusid võib veelgi kokku hoida lähetuste järk-järgulise videokonverentsidega asendamisega, mis ühtlasi vähendab parlamendi CO2-jalajälge; soovib seetõttu, et parlamendi administratsioon esitaks hiljemalt 2013. aasta veebruariks täiendavate videokonverentsiseadmete vajadust käsitleva analüüsi tulemused;

100.

usub läbipaistvusse otsuste tegemisel ja nõuab seda kinnisvarapoliitikat käsitlevate otsuste tegemisel tihedas ja avatud koostöös eelarvekomisjoniga;

101.

nõuab õigeaegset teavet peasekretäri järelduste kohta, mis puudutavad renoveerimistöid ja nende ajakava ning büroode ümberkolimist eelseisvatel aastatel; toonitab nõuetekohase kavandamise tähtsust ja seda, et assigneeringud tuleb kanda eelarvesse asjakohases etapis;

102.

kordab, et kokkuhoid kirjaliku tõlke pealt ei tohiks seada ohtu mitmekeelsust; juhib tähelepanu asjaolule, et tagada tuleb kirjalike tõlgete ning asjaomaste teenistuste töötingimuste kvaliteet;

103.

märgib, et vaatamata suurtele struktuurimuutustele ja kohtuasjade pidevale lisandumisele on kohtu tegevuseelarve kasv piiratud 1,56 %-ga (lisaks Horvaatia ühinemisest tulenevale 1,49 %-le);

104.

taastab seetõttu kirjaliku tõlke assigneeringud, et vältida menetluste venimist, ja infotehnoloogiavahendite assigneeringud, nagu audiitorid soovitasid;

105.

taastab osaliselt hüvitised ja kehtestab kindlaks vähendusmääraks 4,5 %, et kohus saaks oma ülesandeid nõuetekohaselt täita; taastab osaliselt ka hoolduse ja energiaga seotud assigneeringud;

106.

toetab Euroopa Kohtu põhikirja käimasolevat läbivaatamist ja võtab endale kohustuse menetleda viivitamatult iga selle teemaga seotud paranduseelarvet;

107.

märgib, et kontrollikoda vähendab oma ametikohtade loetelu 2013. aastal 9 koha võrra; taastab seetõttu algse kindla vähendusmäära 1,8 %, et mitte seada ohtu kontrollikoja strateegia järgimist ja kavandatud auditiaruannete esitamist; taastab ühtlasi Horvaatia ühinemisega seotud töölevõtmise assigneeringud eelarveprojektis kavandatud tasemel;

108.

taastab osaliselt töötasud ja hüvitised, et kohaldada kindlat vähendusmäära 5,5 %, mis ikkagi tähendab praeguse täitmismäära vähendamist; taastab osaliselt muud nõukogu tehtud meelevaldsed kärped, nagu Euroopa Liidu Teatajaga seotud kulud ja tegevuskulud, nt suuline tõlge, mida 2012. aastal juba kärbiti 2009. aasta eelarve täitmise tasemele;

109.

taastab täies mahus assigneeringud iga-aastaste rendimaksete tegemiseks, mis on seotud kehtivatest lepingutest tulenevate juriidiliste kohustustega ja mille suhtes kohaldatakse Belgia inflatsioonimäärast sõltuvat iga-aastast indekseerimist;

110.

taastab osaliselt Regioonide Komitee assigneeringud, et komitee saaks täita oma õiguslikke ja eeskirjadejärgseid kohustusi, mis tulenevad iga-aastastest rendimaksetest ja töötajate palkadest; märgib, et nõukogu tehtud suur kärbe töötasude ja hüvitiste osas tähendaks selle institutsiooni 1 %-lise personali vähendamise kahekordset kohaldamist (eelarveprojekt juba sisaldab kärbet);

111.

võtab teadmiseks Euroopa Ombudsmani eelarve suurendamise 3,49 % võrra; märgib, et osa kasvust on seotud vältimatute rendikuludega; taastab assigneeringud töötasude ja hüvitiste osas, mis on vajalik varem täitmata ametikohtade täitmisest tulenevalt;

112.

taastab Euroopa Andmekaitseinspektori eelarve täies mahus; märgib, et see kasv vastab prognoositud inflatsioonimäärale; taastab eelkõige kaks uut ametikohta ja vastavad assigneeringud, mis on ette nähtud institutsiooni põhitegevuseks;

113.

märgib, et Euroopa välisteenistus on kasvuetapis olev suhteliselt uus institutsioon ja selle võrgustikku on endiselt vaja tugevdada, et täita ELi poliitilised prioriteedid, ka on välisteenistus ELi institutsioonide seas oma 141 delegatsiooniga ainulaadselt mõjutatud inflatsioonist kolmandates riikides ja vahetuskursi kõikumistest;

114.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa välisteenistus on külmutanud 2013. aasta osas paljude eelarveridade assigneeringud nominaalväärtuses ja teinud muudel ridadel sihtotstarbelisi kärpeid, millest tulenev kokkuhoid võib ulatuda 1,3 %-ni teenistuse 2012. aasta eelarvest;

115.

märgib, et Euroopa välisteenistus piirab oma kulusid, sest 2013. aastaks ei ole teenistuse ametikohtade loetelus ette nähtud ühtegi uut ametikohta;

116.

toonitab asjaolu, et Euroopa välisteenistuse eelarves ette nähtud kasv on vajalik selleks, et kanda eeskirjadest tulenevad personaliga seotud kulud ja täita muud juriidilised kohustused ning vastata poliitilistele ootustele, et välisteenistus oleks kohal esmase tähtsusega riikides;

117.

lükkab seetõttu tagasi nõukogu otsuse külmutada Euroopa välisteenistuse eelarve nominaalväärtuses 2012. aasta tasemel ja teeb ettepaneku piisavaks kasvuks üldist finantstausta arvestades;

118.

tühistab nõukogu tehtud kärped, mis sunniksid vähendama ametnike arvu ja oleksid vastuolus jõupingutustega, mida on tehtud alates Euroopa välisteenistuse loomisest, et võtta tööle ja paigutada ümber töötajaid suurenenud teenistusnõuete täitmise eesmärgil;

119.

taastab assigneeringud, mis on vajalikud kehtivate rendilepingute ja komisjoni ning nõukoguga sõlmitud teenustasandi kokkulepete täitmiseks ja iganenud ning kattuvate infotehnoloogiasüsteemide järk-järguliseks väljavahetamiseks ja üksteisega kooskõlla viimiseks;

120.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja organitele ning liikmesriikide parlamentidele.