22.12.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 376/58

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu määrus, millega peatatakse ajutiselt ühise tollitariifistiku ühepoolsete maksumäärade kohaldamine teatavate tööstustoodete impordi suhtes Kanaari saartele”

KOM(2011) 259 lõplik – 2011/0111 (CNS)

2011/C 376/10

Pearaportöör: Bernardo HERNÁNDEZ BATALLER

16. juunil 2011 otsustas nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 114 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: nõukogu määrus, millega peatatakse ajutiselt ühise tollitariifistiku ühepoolsete maksumäärade kohaldamine teatavate tööstustoodete impordi suhtes Kanaari saartele”

KOM(2011) 259 lõplik – 2011/0111 (CNS).

Komitee juhatus tegi 20. septembril 2011 arvamuse ettevalmistamise ülesandeks ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioonile.

Arvestades töö kiireloomulisust, määras komitee täiskogu 474. istungjärgul 21.–22. septembril 2011 (22. septembri istungil) pearaportööriks Bernardo HERNÁNDEZ BATALLERI ja võttis vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 132 ja vastu hääletas 5 liiget.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Komitee toetab ettepanekut, kuna see on sotsiaal-majanduslikust seisukohast oluline ja Euroopa Liidul on selge õigus kõnealune määrus vastu võtta, arvestades tema ainupädevust tolliküsimustes.

1.2   Lisaks käsitletakse ettepanekus ainult mõningaid tooteid ja kaupu, mille suhtes juba kohaldatakse tollimaksu soodustusi 25. märtsi 2002. aasta nõukogu määruse (EÜ) nr 704/2002 järgi ja millele lisatakse ainult neli uut toodet (kumm ja mõned polümeeride derivaadid).

1.3   Ühenduse tolliseadustiku ja selle rakendussätete kohaste lõppkasutuse kontrollide nõue on selles kontekstis kehtestatud menetlus, millega ei kaasne olulist täiendavat lisakoormust piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele ja ettevõtjatele.

1.4   Leitakse, et ühise tollitariifistiku ühepoolsete maksumäärade ajutise peatamise jätkamine tööstustoodete impordi suhtes on Kanaari saarte majanduse jaoks kasulik. Nimelt on Kanaari saared kriisi tagajärgede all rohkem kannatanud kui teised ELi ja Hispaania Kuningriigi piirkonnad.

1.5   Komitee kordab, (1) et nimetatud eraldi majandus- ja maksusüsteemide säilitamine on vältimatu, kui soovitakse aidata äärepoolseimatel piirkondadel ületada praegused struktuurilised raskused.

2.   Sissejuhatus

2.1   Kanaari saared, mille kogupindala on u 7 542 km,2 on Atlandi ookeanis asuv saarestik, mis asub veidi rohkem kui 1 000 km kaugusel kõige lähemast Ibeeria poolsaare punktist, ning koos Assooride, Madeira, Selvagensi saarte ja Roheneemesaartega moodustavad nad kokku biogeograafilise piirkonna, mida nimetatakse Makaroneesiaks. Samuti kuuluvad nad mh kauge asukoha ja eraldatuse tõttu äärepoolseimate piirkondade hulka, mille kohta komitee on koostanud mitmeid arvamusi (2).

2.1.1   Kanaari saartel elab praegu 2 118 519 elanikku. Kaks kõige suurema rahvastikuga saart on Tenerife (906 854 elanikku) ja Gran Canaria (845 676 elanikku), (3) mis tähendab, et 80 % elanikkonnast on koondunudki nendele saartele. Selline suur rahvastikutihedus toob kaasa mõningaid sotsiaalseid probleeme kõrge töötusetaseme ja väljarändega.

2.1.2   Kauge asukoha tõttu kannatavad ettevõtjad tõsise majandusliku ja kaubandusliku mahajäämuse käes, millel on negatiivne mõju demograafilistele suundumustele, tööhõivele ning sotsiaalsele ja majandusarengule. Just tööstus- ja ehitussektor ning nendega seotud sektorid on praeguse majanduskriisi all tõsiselt kannatanud ja see on suurendanud tööpuudust, mis ületab Hispaania riigi keskmise taseme, ning toonud kaasa ohu, et üldine majandusolukord muutub haavatavamaks, kui rahvusvaheline turism, millest saared üha rohkem sõltuvad, on ebastabiilne.

2.1.3   Nagu komitee on juba öelnud, (4) on neil saartel püsivad ebasoodsad tingimused, mis neid selgelt maismaapiirkondadest eristavad. Nendeks püsivateks ebasoodsateks tingimusteks, millel leidub küll ühisjooni, kuid ka erinevusi intensiivsuses, on näiteks eraldatus maismaast; looduslike ja klimaatiliste takistuste tõttu suured mere- ja õhutranspordi, ühendusteede ja infrastruktuuri lisakulud; piiratud kasutatav maa; piiratud kalavarud; piiratud veevarud; vähesed energiavarud; merereostus ja ranniku saastatus; raskused jäätmekäitlusel; kahanev elanikkond, eriti noorte inimeste osas; rannikuerosioon; oskustööjõu puudus; äriühingutele soodsa majanduskliima puudumine ning keeruline juurdepääs haridusele ja terviseteenustele.

2.1.4   Komitee on juba ühes varasemas arvamuses (5) käsitlenud äärepoolseimate piirkondade lisakulu mõistet, koostades mittetäieliku nimekirja alates kaupade, materjalide ja inimeste transpordist, mille kulud on kõrgemad, kuni ladustamise, töötajate palkamise ja äriühingu asutamise kuludeni, mis on samuti kõrgemad.

2.1.5   Kanaari saarte tööstussektor toodab peamiselt saarte kohaliku turu jaoks ja tal on tohutult raske leida kliente väljaspool saari. Peamiselt põhjustab selle raske olukorra veovahendite puudus ning suured veokulud kauba ostmisel ja turustamisel. Sellel on negatiivne mõju valmistoodete tootmiskuludele, mis võib tuua kaasa tootmiskulude tõusu võrreldes Hispaania poolsaarel asuvate samalaadsete äriühingute tootmiskuludega.

3.   Kanaari saared ja Euroopa Liit

3.1   Kanaari saared kuuluvad Euroopa Liitu alates Hispaania Kuningriigi ühinemisest ELiga 1986. aastal. Hispaania ja Portugali ühinemisaktis tunnustatakse saarestiku erilist ja rasket sotsiaalset ja majanduslikku olukorda. Oma eriliste raskuste tõttu jäid Kanaari saared esialgu ühenduse tolliterritooriumist, ühisest kaubanduspoliitikast ning ühisest põllumajandus- ja kalanduspoliitikast välja.

3.2   Euroopa Liit on tunnistanud sellele piirkonnale omaseid probleeme ning nende mõju Kanaari saarte integreerimisele Euroopa Liiduga. Viimastel aastatel on kasutusele võetud meetmeid, mis on piirkonna saarelist ja äärepoolseimat asendit mõistvalt arvesse võttes vähendanud kõnealuse piirkonna suhtes tehtavate erandite ulatust ja mõju nii, et alates 31. detsembrist 2000. aastal, mil ühine tollitariifistik täies mahus kehtima hakkas, kuulub see piirkond täielikult ühenduse tolliterritooriumi (6).

3.3   Selle tulemusena võeti vastu nõukogu määrus (EMÜ) nr 1911/91 ühenduse õiguse sätete kohaldamise kohta Kanaari saarte suhtes (7). Määrust on korduvalt muudetud. Määrust (EMÜ) nr 911/91 kohaldades visandatakse nõukogu otsusega 91/314/EMÜ, millega kehtestatakse Kanaari saarte kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programm (Poseican), (8) rakendatavad valikmeetmed. Selle programmi abil oli võimalik teatavaid ühiseid poliitikaid kohandada ja võtta vastu erimeetmeid Kanaari saarte heaks.

3.4   Nõukogu 25. märtsi 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 704/2002 (millega peatatakse ajutiselt ühise tollitariifistiku ühepoolsete maksumäärade kohaldamine teatavate tööstustoodete impordi suhtes ning avatakse teatavate kalandussaaduste importi Kanaari saartele hõlmavad autonoomsed ühenduse tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine) lõpeb ühise tollitariifistiku tollimaksumäära kohaldamise peatamine teatavate kaubanduses või tööstuses kasutatavate kapitalikaupade suhtes 31. detsembril 2011, mistõttu on kõnealune ettepanek esitatud enne määruse (EÜ) nr 704/2002 kehtivuse lõppu.

3.5   Teiselt poolt tunnustatakse ELi lepingu artiklis 349 Kanaari saarte äärepoolseima piirkonna staatust, arvestatakse selle struktuurilist ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda ning tunnistatakse nende kaugust, isoleeritust, väikest pindala, raskeid looduslikke olusid, majanduslikku sõltuvust mõnest tootest, mille püsivus ja koosmõju piiravad nende arengut, mistõttu võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal võtta erimeetmeid, mis on muu hulgas seotud selliste valdkondadega nagu tolli- ja kaubanduspoliitika, maksupoliitika, vabatsoonid, põllumajandus- ja kalanduspoliitika, toorainete ja hädavajalike tarbekaupadega varustamise tingimused, riigiabi ning struktuurifondidele ja liidu horisontaalprogrammidele ligipääsu tingimused.

4.   Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus

4.1   ELi toimimise leping võimaldab liidu äärepoolseimate piirkondade suhtes võtta erimeetmeid, et korvata majanduslikku mahajäämust, mille käes need piirkonnad oma geograafilise asendi tõttu kannatavad. Pikk majandus- ja finantskriis on teravamalt esile toonud töökohtade loomisega ja Kanaari saarte konkurentsivõime vähenemisega seotud probleemid.

4.2   Seetõttu on Hispaania Kuningriigi valitsus on taotlenud, et nõukogu määruse ettepanekuga pikendataks praegust korda, mille kohaselt peatatakse tollimaksumäärade kohaldamine teatavate tööstustoodete impordi suhtes Kanaari saartele. Samuti peatatakse ühise tollitariifistiku tollimaksumäära kohaldamine nelja täiendava toote suhtes.

4.3   Ettepanek peaks olema kooskõlas liidu muu poliitikaga, eriti rahvusvahelise kaubanduse, konkurentsi, ettevõtluse, arengu ja välissuhete valdkondades. Seda tüüpi meetmeid võetakse tavaliselt ajutiselt ettevõtjate abistamiseks.

4.3.1   Ettepanek võimaldab nende saarte kohalikel ettevõtjatel importida tänu tollimaksumäära kohaldamise ajutisele peatamisele tollimaksuvabalt mõningaid toormaterjale, varuosi, osiseid ja kapitalikaupu.

4.3.1.1   Seega peatatakse 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2021 täielikult ühise tollitariifistiku maksumäärade kohaldamine ettepaneku lisas loetletud kaubandusliku või tööstusliku otstarbega kapitalikaupade impordi suhtes Kanaari saartele.

4.3.1.2   Neid kaupu kasutavad vähemalt 24 kuu jooksul alates vabasse ringlusse lubamisest Kanaari saartel asuvad ettevõtjad.

4.3.1.3   Lisaks sellele peatatakse alates 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2021 täielikult ühise tollitariifistiku ühepoolsete maksumäärade kohaldamine Kanaari saartele imporditavate tööstuse ümberkujundamiseks ja säilitamiseks kasutatavate toorainete, varuosade ja osiste suhtes, mis kuuluvad II lisas loetletud CN-koodide alla.

4.3.2   Selleks et vältida ükskõik milliseid kuritarvitusi või muudatusi traditsioonilistes kaubavoogudes, on ette nähtud kontrolle ja koostöömehhanisme, et vältida traditsiooniliste kaubavoogude kuritahtlikku kasutamist või muudatusi, tehes kaupadele, mille suhtes kohaldatakse tollimaksumäära peatamist, lõppkasutuse kontrolli.

4.3.3   Et saada kasu tollimaksu peatamisest, peab tooraineid, varuosi ja osiseid kasutama Kanaari saarte tööstuse ümberkujundamiseks ja säilitamiseks.

4.3.4   Lisaks sellele peavad saarte kohalikud äriühingud kasutama kapitalikaupu vähemalt kaheaastase ajavahemiku jooksul, enne kui neid võib vabalt müüa teistele, Euroopa Liidu tolliterritooriumi mõnes muus osas asuvatele äriühingutele.

4.3.4.1   Selleks et pakkuda investoritele pikaajalist perspektiivi ning võimaldada ettevõtjatel saavutada piisav tootmis- ja äritegevuse tase, pikendatakse ühise tollitariifistiku ühepoolsete maksumäärade kohaldamise täielikku peatamist teatavate määruse (EÜ) nr 740/2002 II ja III lisas esitatud kaupade suhtes kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks.

4.3.4.2   Tagamaks, et kõnealustest tariifimeetmetest saavad kasu ainult Kanaari saarte territooriumil asuvad ettevõtjad, tuleb peatamine ühenduse tolliseadustikus sätestatuga kooskõlas teha sõltuvaks toodete lõppkasutusest. Kaubandushäirete korral tuleks komisjonile anda rakendusvolitused, mis võimaldaksid komisjonil peatamise ajutiselt tühistada.

5.   Üldmärkused

5.1   Komitee avaldab määruse muutmise ettepaneku üle heameelt ja leiab, et selles sisalduvad erimeetmeid saab vastu võtta ka nii, et ei õõnestata liidu õiguskorra, sealhulgas siseturu ja ühise poliitika terviklikkust ja sidusust.

5.2   Neid õiguslikke ja majanduslikke põhjuseid kinnitavad muud asjaolud, nagu see, et komisjoni tollitariifistiku majandusküsimuste töörühm ei esitanud mingeid vastuväiteid kõnealuste meetmete edaspidisele vastuvõtmisele, ja see, et kuna kavandatavad meetmed on üldiselt kohaldatavad, siis ei olnud nende kujundamiseks vaja hinnata nende mõju.

5.3   Komisjon võttis määruse ettepaneku aluseks ELi toimimise lepingu artikli 349, kuigi tervikuna on meetmed seotud tollipoliitikaga, mis on ELi ainupädevuses. Seega tundub eelnõu liikmesriikide parlamentidele edastamine liigse formaalsusena, mis võib olla tingitud kas ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 1 (liikmesriikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artikli 2 esimese lõigu avarast tõlgendamisest.

5.4   See aeglustaks tõenäoliselt määruse vastuvõtmisprotsessi, kuna võivad tekkida sisevaidlused või eriarvamused, mis sageli kahjustavad ELi üldiseid huve või takistavad mõnede konkreetsete eesmärkide korralikku saavutamist, nt äärepoolseimate alade ja piirkondade kaitset seoses nende ebasoodsate majandustingimustega.

5.5   Samuti oleks asjakohane piirata kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt kaubandushäirete mõistet, millega võidakse komisjonile anda õigus rakendusaktidega tollimaksuvabastus tühistada.

5.6   See on seda olulisem, et niisuguste häirete ulatuse hindamine eeldab keerukate majanduslike turuanalüüside tegemist, millega saaks kindlaks teha tegeliku tasakaalu asjaomaste toodete impordi ja selle nõudlusest tulenevate vajaduste vahel saare kaubanduses.

5.7   Samuti tuleks selgitada nende aktide õiguslikku olemust, mille alusel tehakse lõplik otsus, kas pärast määruse ettepaneku artikli 4 esimeses lõigus sätestatud 12 kuu pikkuse piirangutähtaja möödumist peatamise tühistamine jätkuvalt jõusse jätta või mitte.

5.8   Kuna kõnealust ajutist peatamist käsitleva määruse võtab seadusandlikku erimenetlust kasutades vastu nõukogu, siis tundub loogiline, et just nõukogu võtaks vastu ka lõpliku otsuse, piirates sellega komisjonile antud volitusi võtta vastu akte nimetatud peatamise ajutise, maksimaalselt 12 kuu pikkuse tühistamise kohta.

5.9   Komitee leiab, et ettepanek aitab tagada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning võrdseid võimalusi terves Euroopa Liidus konkureerimiseks, korvates Kanaari saartele omased püsivad geograafilised, looduslikud, majanduslikud, sotsiaalsed ja struktuurilised ebasoodsad tingimused.

5.10   Seega on kavandatud tollimaksumäärade kohaldamise peatamine kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, sest Kanaari saared on juurdepääsu, demograafilise olukorra ja ehk ka tootlikkuse poolest ebasoodsas olukorras. Komitee leiab, et tollimaksumäärade kohaldamise peatamine peaks korvama saare olukorrast tulenevad lisakulud ja et see ei moonuta turgu, vaid tagab hoopis selle tasakaalu.

6.   Konkreetsed märkused

6.1   Arvestades, kui raske on parandada Kanaari saartele juurdepääsu Euroopa mandrilt, on eraldi majandus- ja maksusüsteemi loomine aidanud Kanaari saarte majandust elavdada ning selle abil on püütud korvata nende saarte struktuurilisi ebasoodsaid tingimusi.

6.2   Kanaari saarte kohaliku turu ja äriühingute väiksus ei ole võimaldanud saavutada koostoimet tootmisprotsesside, transpordi, siseturul turustamise ja ekspordi jaoks toorainete varustamise vahel. Nii ei ole äriühingud suutnud püsivalt lisandväärtust saavutada ega nõudlusega seotud väikeste kuludega mastaabisäästu kasutada.

6.3   Kõik need saarelise asendi ja lisakuludega seotud tegurid teevad tööstussektorile raskeks konkureerimise muude turgudega, mille tähtsus üha globaliseeruvas kontekstis järjest kasvab, sest äriühingud võivad ümber paigutuda. Kanaari saarte majanduse jaoks oleks tagajärjeks selle sektori taandareng, mis loob kõrgema kvalifikatsiooniga stabiilseid töökohti ja kus on paremad võimalused uuenduslike protsesside arendamiseks.

6.4   Äärepoolseimates piirkondades tekkivaid lisakulusid, mida tööstussektor kandma peab, on püütud korvata maksu- ja tollimehhanismidega. Ühe hiljutise uuringu hinnangul ulatuvad Kanaari saarte eraldatusest tulenevad lisakulud 5 988 273 924 euroni, millest tööstuse kanda jääb 25 %.

6.5   Kanaari saarte tööstussektor leiab, et 32 % lisakuludest tekib kasutamata tootmisvõimsusest: lisakulust, mis on tekkinud seetõttu, et ei saadud kasutada mastaabisäästu, kuna Kanaari saarte äriühingud tegutsevad piiratud kohalikul turul ja neil on raskusi välisturgudele pääsemisega, kuna 25 % lisakuludest tuleneb transpordist ja 28 % energiast.

---

(1)  ELT C 211, 19.8.2008, lk 72.

(2)  EÜT C 221, 17.9.2002, lk 37.

(3)  Hispaania Riikliku Statistikaameti andmetel.

(4)  EÜT C 268, 19.9.2000, lk 32.

(5)  ELT C 211, 19.8.2008, lk 72.

(6)  Ühinemisakti protokoll nr 2.

(7)  EÜT L 171, 29.6.1991, lk 1.

(8)  EÜT L 171, 29.6.1991, lk 5.

---