25.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 162/35

1.1

2006. aasta konkurentsipoliitika iga-aastases aruandes tutvustatakse konkurentsisektori sisekorralduses ja komisjoni töömeetodites läbi viidud muudatusi ja kirjeldatakse, kuidas komisjon tagab kooskõlas Lissaboni strateegia eesmärkidega Euroopa majanduse juhtimisel ühtluse.

2.1.1

Komisjoni arvates on trahvid keskse tähtsusega ennetamaks konkurentsieeskirjade rikkumist ettevõtjate poolt.

Vastu on võetud uued piirnormid, mis rakenduvad kaitsele trahvide eest ja trahvide vähendamisele kartellide puhul. Uute suuniste kohaselt võetakse iga rikkumises osaleja trahvi põhisumma aluseks rikkumisega seotud toodete aastase müügi protsent (see võib ulatuda kuni 30 %ni), korrutatakse vastav summa aastate hulgaga, mil ettevõtja rikkumises osales. Korduvate rikkujate puhul võib trahvi suurendada kuni 100 % ulatuses.

2.1.2

Kontrollsüsteemi tõhusamaks muutmiseks võeti vastu roheline raamat, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud ELi konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahjude hüvitamist. Roheline raamat on tekitanud Euroopas elava arutelu: mitmed Euroopa riigid on esitanud üle 150 märkuse valitsustelt, konkurentsiasutustelt, ettevõtetelt, tarbijakaitseorganisatsioonidelt, juristidelt ja akadeemikutelt.

Ka komitee kiitis oma arvamuses rohelise raamatu kohta (3) ulatusliku arutelu järel komisjoni algatuse heaks.

2.1.3

Kartellidevastaste meetmete kohta on komisjon avaldanud seitse lõplikku otsust, milles määras trahvi 41 ettevõtjale kogusummas 1 846 miljonit eurot (2005. aastal trahviti 33 ettevõtjat kogusummas 683 miljonit eurot).

2.2.1

Komisjonil on avaliku arutelu abil kavas pakkuda paremaid suuniseid jurisdiktsioonilistes küsimustes  (5), mis võivad tekkida ühinemiste kontrollil kooskõlas ühinemiste määrusega (6).

Uue teatisega, mis oli esialgu kavas vastu võtta 2007. aastal, asendatakse olemasolevad teatised kõnealuses valdkonnas.

2.2.2

Eeskirjade rakendamise käigus tõusis komisjonile teatatud ühinemist arv 2006. aastal 356-le. Kokku võttis komisjon vastu 352 lõplikku otsust, millest 207 võeti vastu lihtsustatud menetluse korras.

2.3.1

Komisjon lihtsustas piirkondliku abi heakskiitmist, võttes vastu grupierandi määruse; (7). teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi heakskiitmist, võttes vastu uue raamistiku (8); väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd) investeerimise toetuseks eraldatavate otsetoetuste heakskiitmist, lihtsustades VKEde juurdepääsu rahastamisele (9); abi keskkonnakaitse toetuseks.

Lõpuks võttis komisjon vastu uue vähese tähtsusega abi määruse  (10), mille alusel ei käsitleta riigiabina abi, mille kogusumma ei ületa kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 200 000 eurot (11).

2.3.2

Komisjon uuris eeskirjade rakendamise raames 2006. aastal 921 riigiabi juhtumit, mis tähendab 36 %-list suurenemist võrreldes 2005. aastaga. Komisjon võttis vastu 710 lõplikku otsust, millest enamikul juhtudel (91 %) andis ta ametliku uurimiseta loa abi andmiseks, leides, et vaba konkurentsi eeskirju ei rikutud.

2.3.3

Kui komisjon pidas Euroopa ühiste huvide seisukohast kasulikuks koolitusabi andmise, siis raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat abi hindas ta rangemalt, pidades seda õigustatuks ainult juhul, kui on täidetud ranged tingimused (12).

3.1.1

10. jaanuaril 2007 komisjonis vastu võetud energeetika sektori uurimise lõpparuandes  (13) kirjeldatakse Euroopat, kus gaasi- ja elektri hulgihinnad pidevalt tõusevad ja tarbijatel on energiatoodetele seatud takistuste tõttu suhteliselt piiratud valik.

3.1.2

Komisjon on läbi viinud mitmeid konkurentsi käsitlevaid uuringuid võrgu ja ladustamise võimsuse mitmekordistamise, pikaajalise võimsuste reserveerimise, turu jaotuse ja pikaajaliste lepingute kohta hulgi-/jaemüüjate ja jaotusahela tarbijate vahel.

3.1.3

Komisjon on võtnud mitmeid meetmeid ja otsuseid ühinemiste kohta energeetikasektoris. Kõige olulisemad juhtumid olid DONG/Elsam/Energi E2 (14).ja Gaz de France/Suez (15).

3.1.4

Riigiabi kontroll on näidanud, et riiklike võrkude operaatorite ja energiatootjate vahelise kokkuleppega Ungaris ja Poolas kõrvaldati osa hulgiturgudest ning Itaalias on konkurentsi moonutanud mõnedele ettevõtetele eraldatud soodustariifid. Oluline oli ka riigiabiga seotud otsus taastuvenergia valdkonnas, millega tagatakse, et riiklikku rahastamist kasutataks ainult erakorralistel juhtudel, eelistamata seejuures ettevõtteid või tegevust, mis ei vasta nõutud standarditele.

3.2.1

Komisjon algatas 2005. aastal uuringu jaepangandussektoris  (16), eelkõige seoses piiriülese konkurentsiga. 31. jaanuaril 2007 avaldatud lõpparuandes toodi välja järgmised probleemid: turuletuleku tõkked, turu killustatus ning koondumise kõrge tase maksekaartide väljastajate ja omandajate seas.

3.2.2

Komisjon avaldas 14. jaanuaril 2007 vahearuande laiaulatusliku ärikindlustussektori uuringu kohta.

3.2.3

Lisaks on komisjon andnud loa mitmetele ühinemistele finantsteenuste sektoris, nt Talanx Aktiengesellschafti juhtumis (17).

3.2.4

Riigiabi kontrolli abil on komisjon taganud võrdsed võimalused finantsteenuste sektoris, eriti uutele turule sisenejatele ja välismaistele pankadele. Sellega tühistati valdusettevõtjate kasuks kehtestatud Luksemburgi varjatud toetuste süsteem.

3.3.1

Enamik elektroonilise side teenuste osutajatest tegutsevad sidevõrkude ja -teenuste Euroopa Liidu reguleeriva raamistiku piires. Komisjon soovitab seega eelreguleerida 18 toote ja teenuse eriturgu nii hulgi- kui ka jaemüügi tasandil  (18). Lairibaühenduse turud on näide valdkondliku eelreguleerimise ja järelkohaldatava konkurentsiõiguse samaaegsest kohaldamisest.

3.4.1

Jätkuvalt tagas komisjon, et ei kahjustataks konkurentsi infotehnoloogia sektoris, mida iseloomustab digitaalne ühtlustumine ja järjest suurem koostalitlusvõime.

Sellega seoses on äärmiselt oluline Microsofti juhtum, milles ettevõtet trahviti selle eest, et ta ei esitanud komisjonile ette nähtud tähtajaks nõutud teavet. Microsofti apellatsioon komisjoni otsuse (19) vastu lükati 17. septembril 2007 esimese astme kohtus tagasi (20).

3.4.2

Ühinemiste kontrolli valdkonnas andis komisjon loa Nokia ja Siemens AG võrguseadmete äritegevusega seotud üksuse ning Alcatel'i ja Lucent Technologies'i ühinemistele, leides, et konkurents optilise võrgu seadmete ja lairibaühenduse lahenduste tarnel ei väheneks.

3.5.1

Konkurentsipoliitika eesmärk meediasektoris on tagada võrdsed võimalused nii eri ettevõtjate kui ka ettevõtjate ja riiklikult rahastatud ettevõtjate vahel.

3.5.2

Digitaalringhäälingu valdkonnas algatas komisjon rikkumismenetluse Itaalia vastu, et uurida, kas digitaaltelevisioonile üleminekul kehtestati ringhäälinguorganisatsioonidele piirangud ning kas nendega anti konkurentsieelised tegutsevatele analoogteenuse pakkujatele, rikkudes sellega konkurentsidirektiivi.

3.5.3

Komisjon on korduvalt sekkunud ka tõhusa konkurentsi tagamiseks kvaliteetsisu alal ja seoses riigiabi andmisega filmidele ja teistele audiovisuaalsetele teostele ning õiguste haldamisega.

3.6.1

Peamised probleemid on maanteeveo puhul kaitstud riiklikud veoturud, raudteeveo puhul madal koostalitlusvõime ja sadamateenustele läbipaistva juurdepääsu puudumine.

3.6.2

Maanteeveoga seoses kiitis komisjon jätkuvalt heaks riigiabi puhtama tehnoloogia kasutuselevõtu soodustamiseks ning avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmiseks.

3.6.3

Raudteetranspordi valdkonnas tegi komisjon samuti olulise otsuse seoses riigiabiga raudteeinfrastruktuurile, leides, et raudteeinfrastruktuur kuulub üldiste huvide valdkonda ja antud abi ei kujuta endast riigiabi (21).

3.6.4

Mereveosektoris võttis komisjon kohustuse avaldada suunised konkurentsiõiguse kohaldamise kohta, et aidata sujuvalt üle minna täielikule konkurentsile. Riigiabiga seoses nõudis komisjon riikkondsuse sätete kaotamist, millega vabastatakse laeva omanikud nende meremeeste sotsiaalmaksude maksmisest.

3.6.5

Õhutranspordi valdkonnas lõpetatakse määrusega nr 1459/2006 alates 1. jaanuarist 2007 ELi siseste lennuliinide osas Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni reisijateveotariifidega seotud erand EÜ asutamislepingu artikli 81 lõikes 1 sätestatud keelust ning teenindusaegasid ja sõiduplaane käsitlev erand.

3.7.1

Märkimisväärsete arengute tõttu postiteenuste turul on komisjon ühest küljest püüdnud vähendada teenuste arvu, mille osas universaalteenuse osutajatele antakse monopoliõigused, ning teisest küljest kaitsta konkurentsi postituru avatud osades, et vältida nende de facto taasmonopoliseerimist.

3.7.2

Oluline on ka komisjon otsus, millega ta tunnistas üldist majandushuvi esindavate teenuste eest hüvituse määramise riigiabi eeskirjadega kooskõlas olevaks üksnes siis, kui hüvitise summa ei ületanud avaliku teenuse osutamise kohustuse kulusid, ja tingimusel, et ka muud tingimused on täidetud.

Komisjon uuris ka, kas postiteenuste pakkujad ei saanud täiendavaid soodustusi. Näiteks soovitas ta Prantsusmaal (22) lõpetada Prantsuse Postile kui riigiasutusele antav piiramatu riigigarantii 2008. aasta lõpuks.

4.1

2006. aasta oli oluline aasta, mil tõhustati ja parandati määrusega (EÜ) nr 1/2003 loodud süsteemi ja tugevdati koostööd ühelt poolt konkurentsivõrgustiku liikmetega, s.t liikmesriikide konkurentsiasutuste ja komisjoniga ja teiselt poolt riikide kohtute ja komisjoniga.

4.2

Euroopa konkurentsivõrgustiku liikmete koostöö põhineb riikide konkurentsiasutuste kahele peamisele kohustusele: teavitada komisjoni menetluse alguses ja igal juhul enne lõpliku otsuse vastuvõtmist. Komisjoni teavitati 150 riikide konkurentsiasutuste algatatud menetlusest ja 125 juhul esitas komisjon riigi konkurentsiasutusele arvamuse või andis nõu.

4.3

Konkurentsivõrgustiku tiheda koostöö raames toimus muu hulgas konkurentsi peadirektoraadi peadirektori ja riikide konkurentsiasutuste kohtumine, kus kiideti heaks Euroopa konkurentsivõrgustiku leebema kohtlemise näidisprogramm. Komisjon ja riikide konkurentsiasutused on kohtunud ka selleks, et arutada monopolivastase poliitika üldisi küsimusi, valdkondlikke uurimusi või konkreetset valdkonda.

4.4.1

Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 15 lõike 1 kohaselt võivad riikide kohtute kohtunikud taotleda, et komisjon avaldaks arvamust või edastaks tema valduses olevat teavet. Sama artikkel paneb liikmesriikidele kohustuse edastada komisjonile koopia oma riigi kohtute kõigist kirjalikest otsustest.

4.4.2

Liikmesriikide kohtunike täiendõpe on keskse tähtsusega ELi konkurentsiõiguse tundmise parandamiseks. Selleks kaasrahastab komisjon igal aastal täiendõppeprogramme liikmesriikides.

5.1

Rumeenia ja Bulgaaria ühinemise ettevalmistamisel abistas komisjon neid riike konkurentsieeskirjade täitmisel nagu ta teeb seda praegu Horvaatia ja Türgi puhul.

5.2

Komisjon on tõhustanud kahepoolset dialoogi paljude konkurentsiasutustega, samuti on tõhustatud kontakte Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Jaapaniga. Konkurentsi peadirektoraat pakkus ka abi konkurentsiõiguse väljatöötamisel Hiinas ja Venemaal.

5.3

Mitmepoolse koostöö raames on konkurentsi peadirektoraadil juhtiv roll rahvusvahelises konkurentsivõrgustikus ja peadirektoraat osaleb OECD konkurentsikomitee töös.

6.1

Euroopa Parlament avaldab igal aastal omaalgatusliku aruande komisjoni konkurentsi aastaaruande kohta. Konkurentsipoliitika eest vastutav volinik peab regulaarset dialoogi nõukogu ja konkurentsiküsimusi käsitlevate parlamendikomisjonidega.

6.2

Lõpuks tasub rõhutada, et komisjon teavitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed tähtsamatest algatustest ja osaleb komisjoni konkurentsipoliitika aastaaruannet käsitleva Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee aastaaruande vastuvõtmise aruteludes.

7.1.1

Konkurentsipoliitika roll Euroopa majanduspoliitikas on järjest suurem. Varem on nii komisjon (23) kui ka komitee (24) toonud välja vajaduse hakata kasutama uusi majanduspoliitilisi meetmeid, eesmärgiga orienteerida nii konkurentsi- kui tööstuspoliitika suurema majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamisele, tööhõive (muu hulgas riigiabi kontrollsüsteemide ja tegevuse ümberpaigutamise vormide kaudu), keskkonnakaitse ja suurte ambitsioonikate uurimis- ja arendusprogrammide edendamisele.

Praegu kooskõlastatakse konkurentsipoliitikat tihedalt teiste poliitikavaldkondadega, nagu siseturg ja tarbijakaitsepoliitika, et luua tarbijate ja Euroopa konkurentsivõime seisukohast paremini toimivad turud.

7.1.2

Seitsme liikmesriigi ajakohastatud andmete kohaselt nägi komisjon 2007. aastaks ette 2,8 %-lise majanduskasvu Euroopa Liidus ja 2,5 %-lise majanduskasvu euroalal. (25) Kuigi IMF muutis seda prognoosi, nähes euroala majanduskasvuks ette 1,6–2,1 %, usub komitee, et Euroopa majanduskasv peaks kindla aluse ja üldise soodsa majanduskeskkonna toel jätkuma..

7.1.3

Komitee peab oluliseks, et Euroopa Liit saavutaks tasakaalustatud majanduskasvu, hindade stabiilsuse ning väga konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse, kus keskendutakse koolitusele, täielikule tööhõivele, sotsiaalsetele edusammudele, sotsiaalse kaitse kõrgele tasemele ja keskkonnakvaliteedi parandamisele.

7.1.4

Turul, kus konkurentsipoliitikal on järjest suurem tähtsus, on majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnanäitajad peamised näitajad, mille alusel mitte ainult lõpptarbijad, vaid eelkõige ettevõtted mõõdavad konkurentsivõimet.

7.1.5

Komitee on seisukohal, et Euroopa ettevõtete ja teenuste konkurentsi peab tagama selge regulatiivse raamistikuga, mis tugineb konkurentsipoliitika nõuetekohasele kohaldamisele tihedas seoses kaubanduspoliitikaga.

Euroopa Liit on praegu maailma kõige avatum turg väliskaupadele. Kui tühistatakse Euroopa Liidu kõige elementaarsem kaitse dumpingu ja subsiidiumide eest, siis mõjutaks see vahet tegemata kõiki neid, kes Euroopa Liidus konkurentsieeskirjade, kaubandusseaduste ja Euroopa Liidu standarditega kooskõlas riigiabi saamata toodavad.

Sellega seoses kutsub komitee komisjoni üles ühest küljest pöörama rohkem tähelepanu Rahvusvahelises Kaubandusorganisatsioonis rahvusvahelise konkurentsi moonutuste välja- toomisele ja teisest küljest lisama kahepoolsetesse kaubanduskokkulepetesse sätte, millega nõutakse, et kaubanduspartnerid täidavad konkurentsieeskirju, sh tõhusa riigiabi kontrolli nõuet.

7.2.1

Kuigi komitee kiidab heaks komisjoni ajakohastamise strateegia riigiabi tegevuskava suhtes, milles nähakse ette sihipärane, majanduslikule analüüsile, tõhusale menetlusele, komisjoni ja liikmesriikide ühisele vastutusele põhinev riigiabi, peab komitee siiski õigeks, et komisjon kiidab heaks riigiabi tehnoloogia siirdamisele, innovatsioonile ja mitmeid sektoreid hõlmavale raamistikule suurte investeerimisprojektide puhul ja käsitab seda abi teistest toetustest erinevalt.

7.2.2

Riigiabi andmise juhtumeid uurides peaks komisjon pidama õigustatuks liikmesriikide erimaksurežiime sellistele vastastikustele ühingutele nagu kooperatiivid ja suure sotsiaalse mõjuga ettevõtted.

7.3.1

Komitee kiidab heaks komisjoni algatused aktsiate ristosaluse ja finantstoodete haldamise kontrollimiseks. On juhtunud, et krediidiasutused omavad tööstusettevõtetes suuremat osa aktsiatest (aktsionäride kokkulepete alusel), mistõttu pankade antud laenudega rahastati aktsiate ostmist nendes samades pankades.

7.4.1

Komitee rõhutab, et energeetikat ei peaks käsitlema mitte ainult turu, vaid ka arengu, tööhõive ja keskkonna seisukohast. Euroopa Liit seisab praegu silmitsi uute globaalsete konkurentidega (26) ja paljudel juhtudel peab uutes turustruktuurides arvestama jõuvahekordi.

7.4.2

Komitee leiab, et gaasisektoris tootmise jaotamisest eraldamisel (unbundling) peab arvestama selle sektori eripäraga (27).

7.5.1

Komitee soovitab, et meediasektoris tehtaks vahet neil eeskirjadel, mis on suunatud just teabe mitmekesisuse kaitsmisele, ja üldistel konkurentsi käsitlevatel eeskirjadel. Samuti peaks rõhutama, et toimivad konkurentsieeskirjad on küll vajalik tingimus mitmekesisuse tagamiseks, kuid ainult neist ei piisa.

7.5.2

Kui selle omapäraga ei arvestata, siis võidakse isegi konkurentsieeskirjade tõhusust kahjustada ja mitmekesisuse põhimõtet nõrgestada.

7.6.1

Komitee leiab, et erinevalt teistest sektoritest tuleb piisavalt hinnata telekommunikatsioonivõrkude funktsionaalset eraldamist ja Euroopa agentuuri loomist kõnealuses sektoris, kuna investeeringud sellesse Euroopa konkurentsivõime seisukohast üliolulisse sektorisse on tehnoloogilise arengu kiirust arvestades telekommunikatsiooni sektori arenguks väga olulised.

7.7.1

Konkurentsieeskirjade tulemusliku kohaldamise tagamiseks on vajalik riikide kohtute kohtunike konkurentsiõiguse alane täiendõpe ja pidev teadmiste uuendamine.

Selleks kutsub komitee komisjoni üles võtma niipea kui võimalik vastu suunised EÜ asutamislepingu artikli 82 kohaldamise kohta, eriti seoses väljatõrjumisega.

7.7.2

Kuigi komitee kiidab heaks komisjoni algatatud projektide kaasrahastamise, leiab ta, et lisaks 2006. aastal algatatud 25 liikmesriigile mõeldud 15 koolitusprogrammile võiks ja saaks teha rohkem konkurentsipoliitika väljakutsetele vastu seismiseks ja komisjoni, ettevõtete, ühingute ja tarbijate suhetestekkivate probleemide lahendamiseks.

7.7.3

Nimelt tugevnesid hiljuti komitee ja komisjoni suhted, kui komitee täiskogu istungjärgul 30.–31. mail 2007 (28) kirjutati alla 2005. aasta novembri koostööprotokolli addendumile. Kokkuleppes asetatakse komitee teabevahetusprotsessi keskmesse, kuna komitee on eelisseisus kodanikega dialoogi pidamise lihtsustamisel.

7.7.4

Komitee kutsub komisjoni ja Euroopa Parlamenti üles arendama sellist institutsioonidevahelist koostööpoliitikat, mille eesmärgiks oleks liikmesriikide eeskirjade ühildamine Euroopa Liidu õigusega.

Komitee toetab uue lepingu (Lissaboni lepingu) vastuvõtmise protsessi. Selle lepinguga lihtsustatakse ELi reguleerivat raamistikku ja vastatakse 27-liikmelise Euroopa Liidu vajadustele, võimaldades liidul jõuda kokkuleppele uute poliitiliste meetmete osas ja võtta vastu vajalikke otsuseid, et vastata uutele väljakutsetele, millega ta tulevikus vastamisi seisab.

7.7.5

Lõpuks rõhutab komitee, et konkurentsipoliitikat ei peaks käsitama eraldi eesmärgina, vaid see peaks jätkuvalt olema Euroopa Komisjoni tegevuse täisväärtuslik osa (29).

Käimasolevate läbirääkimiste läbipaistvamaks muutmiseks korraldas komitee 27.–28. septembril 2007 oma peahoones suure osalejatearvuga konverentsi teemal „2007. aasta valitsustevaheline konverents: organiseeritud kodanikuühiskonna nägemus Euroopa tulevikust”.