1.   Kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisena kaitstav nimetus tuleb registreerida üksnes keeltes, mida kasutatakse või on varem kasutatud määratletud geograafilises piirkonnas konkreetse toote kirjeldamiseks.

2.   Kaitstud päritolunimetus või geograafilise tähis registreeritakse algupärases kirjaviisis. Kui algupärane kirjaviis ei ole ladina tähestikus, registreeritakse koos algupärases kirjaviisis nimetusega ka nimetuse transkriptsioon ladina tähestikus.

1.   Viinamarjasaaduse kirjelduses tuleb esitada viinamarjasaaduste kategooria või kategooriad vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas esitatud kategooriatele.

2.   Kui tootespetsifikaadi kohaselt peab pakendamine, sh villimine toimuma määratletud geograafilises piirkonnas või asjaomase määratletud piirkonna vahetus läheduses, siis peab see sisaldama ka põhjendust selle kohta, miks pakendamine peab kvaliteedi säilitamiseks, algupära või kontrolli tagamiseks toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, võttes arvesse liidu õigust, eelkõige kaupade vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise kohta.

1.   Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktist iii ja punkti b alapunktist iii ning tingimusel, et tootespetsifikaadis on nii ette nähtud, võib kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega tooteid veiniks töödelda järgmistes asukohtades:

2.   Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktist iii ja tingimusel, et spetsifikaadis on nii ette nähtud, võib kaitstud päritolunimetusega tooteid jätkuvalt vahuveiniks ja poolvahuveiniks töödelda väljaspool määratletud piirkonna vahetut lähedust, kui see oli tavaks enne 1. märtsi 1986.

3.   Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktist iii seoses liköörveinidega, millel on kaitstud päritolunimetus „Málaga“ ja „Jerez-Xérès-Sherry“, võib kuivatatud viinamarjadest saadud virre, millele on käärimise ärahoidmiseks lisatud veinist saadud naturaalset alkoholi, mis on saadud viinamarjasordist „Pedro Ximénez“, olla pärit „Montilla-Morilese“ piirkonnast.

1.   Liikmesriik võib kaitstud nimetuse kasutamist riigis pärast komisjonile taotluse esitamise kuupäeva lubada üksnes ajutiselt.

Kõnealune ajutine riigisisene kaitse lakkab alates määruse (EL) nr 1308/2013 kohase registreerimisotsuse vastuvõtmise või taotluse tagasivõtmise kuupäevast.

2.   Juhul kui nimetust vastavalt käesolevale määrusele ei kaitsta, vastutab kõnealuse riigisisese kaitse tagajärgede eest üksnes asjaomane liikmesriik. Liikmesriikide poolt lõike 1 alusel võetud meetmed ei mõjuta liidusisest ega rahvusvahelist kaubandust.

1.   Kaitsetaotlust käsitatakse vastuvõetavana, kui see on esitatud kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitega 94, 95 ja 96 ning rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikliga 3 ja artikli 5 lõikega 3 ning on täidetud nõuetekohaselt.

Kaitsetaotlus loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui see on kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõigetega 1 ja 3 ning rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikliga 2 ning kui koonddokument on nõuetekohaselt täidetud.

Koonddokument, milles on kokkuvõtlikult esitatud tootespetsifikaat vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktile d, loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui see vastab rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 5 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele. Tootespetsifikaat loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui see vastab määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

2.   Kui komisjon leiab, et taotlus on vastuvõetamatu, teavitab ta liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis asutatud taotlejat põhjustest, miks taotlus vastuvõetamatuks loeti.

3.   Vähemalt kord kuus avaldab komisjon loetelu, mis sisaldab nimetusi, mille kohta on kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise taotlus esitatud, taotleva liikmesriigi või kolmanda riigi nime ning taotluse esitamise kuupäeva.

1.   Põhjendatud vastuväite esitamise taotlus on määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 tähenduses vastuvõetav, kui:

Vastuväite esitamise aluste hindamisel peetakse silmas kogu liidu territooriumi.

Kui vastuväite esitab füüsiline või juriidiline isik, on nõuetekohaselt põhjendatud vastuväide vastuvõetav ainult siis, kui selles on ära näidatud vastuväite esitaja õigustatud huvi.

2.   Kui komisjon leiab, et vastuväide ei ole vastuvõetav, teavitab ta vastuväite saatnud asutust või füüsilist või juriidilist isikut vastuvõetamatuse aluseks olnud põhjustest.

1.   Kui komisjon leiab, et vastuväide on vastuvõetav, kutsub ta vastuväite esitanud ametiasutuse või füüsilise või juriidilise isiku ning kaitsetaotluse esitanud ametiasutuse või füüsilise või juriidilise isiku alustama asjakohaseid konsultatsioone kolme kuu jooksul. Kutse tuleb esitada nelja kuu jooksul alates vastuväite esemeks olnud kaitsetaotluse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast, ja sellega koos tuleb esitada koopia vastuväite põhjendustest. Kõnealuse kolme kuu jooksul võib komisjon taotluse esitanud ametiasutuse või füüsilise või juriidilise isiku palvel konsultatsioonide tähtaega pikendada maksimaalselt kolme kuu võrra.

2.   Vastuväite esitanud asutus või isik ja taotluse esitanud asutus või isik alustavad viivitamata asjakohast konsulteerimist. Nad annavad üksteisele asjakohast teavet, et hinnata, kas kaitsetaotlus vastab käesoleva määruse ning määruse (EL) nr 1308/2013 tingimustele.

3.   Kui osapooled jõuavad kokkuleppele, siis teavitab kolmandas riigis asutatud taotleja või liikmesriigi või kolmanda riigi ametiasutused, kellele kaitsetaotlus esitati, komisjoni toimunud konsultatsioonide tulemustest ja kõikidest teguritest, mis aitasid kaasa kokkuleppe sõlmimisele, sealhulgas poolte arvamused. Kui määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõike 3 kohaselt avaldatud üksikasju on oluliselt muudetud, peab komisjon pärast riiklikku menetlust uuesti läbi viima nimetatud määruse artikli 97 lõikes 2 osutatud hindamise, tagamaks, et muudetud üksikasjad on avaldatud asjakohaselt. Kui pärast kokkuleppele jõudmist tootespetsifikaadis muudatusi ei tehta või kui muudatused ei ole olulised, võtab komisjon vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 99 vastu otsuse registreerida kaitstud päritolunimetus või geograafiline tähis.

4.   Kui osapooled kokkuleppele ei jõua, siis teavitab kolmanda riigi taotleja või liikmesriigi või kolmanda riigi ametiasutus, kellele kaitsetaotlus esitati, komisjoni toimunud konsultatsioonide tulemustest ning sellega seotud teabest ja dokumentidest. Komisjon võtab vastu otsuse vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 99, millega antakse kaitse või lükatakse taotlus tagasi.

1.   Ilma et see mõjutaks määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 102 kohaldamist, võib komisjon vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse kuni viie aasta pikkune üleminekuperiood selleks, et liikmesriigist või kolmandast riigist pärit toodete puhul, mille nimetus koosneb osaliselt või täielikult nimetusest, mille kasutamine on vastuolus määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 103 lõikega 2, võiks jätkata nimetuse kasutamist, millega toodet on seni turustatud.

Niisuguse üleminekuperioodi võimaldamine sõltub vastuvõetava vastuväite esitamisest vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 96 lõikele 3 või artiklile 98, milles näidatakse, et nimetusele kaitse andmise otsus ohustaks:

2.   Komisjon võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vastu võtta rakendusakte, millega pikendatakse lõikes 1 osutatud üleminekutähtaega kuni 15 aastale, kui on näidatud, et:

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud nimetuste kasutamisel märgitakse päritoluriik märgistusele selgelt ja nähtavalt.

4.   Ajutiste raskustega toime tulemiseks, pidades silmas pikaajalist eesmärki tagada kõigi vastava piirkonna tootjate tegutsemine kooskõlas tootespetsifikaadiga, võib liikmesriik anda kaitse ajutiseks perioodiks alates kuupäevast, mil taotlus komisjonile saadetakse, tingimusel et asjaomased tootjad on kõnealust viinamarjasaadust õiguspäraselt turustanud, kasutades asjaomaseid nimetusi järjepidevalt vähemalt viis aastat enne taotluse esitamist liikmesriigi ametiasutustele ja et neid ajutisi raskusi on nimetatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 96 lõikes 3 osutatud vastuväite esitamise menetluses. Üleminekuperiood peab olema võimalikult lühike ega tohi olla pikem kui kümme aastat.

Esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis kolmandas riigis asuva geograafilise piirkonna nime kasutava kaitstud geograafiliste tähise ja kaitstud päritolunimetuse suhtes, välja arvatud vastuväite esitamise menetluse korral.

Nimetatud üleminekuperioodid tuleb esitada määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõikes 1 osutatud taotluses.

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 105 tähenduses on tootespetsifikaadi muudatused vastavalt olulisusele liigitatud kahte kategooriasse: muudatused, mille korral on vaja kohaldada vastuväite esitamise menetlust liidu tasandil („liidu muudatus“) ja muudatused, millega tegeletakse liikmesriigi või kolmanda riigi tasandil („standardmuudatus“).

Muudatust loetakse liidu muudatuseks, kui:

Kolmanda riigi või kolmanda riigi tootja esitatud liidu tasandi muudatuste taotlus peab sisaldama tõendeid, et taotletav muudatus on kooskõlas vastava kolmanda riigi kaitstud päritolunimetusele või geograafilisele tähisele kehtiva õigusega.

Kõik muud muudatused loetakse standardmuudatusteks.

2.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 105 tähenduses on ajutine muudatus standardmuudatus tootespetsifikaadi ajutine muutmise tõttu, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest ametiasutuste poolt või mis on seotud pädevate asutuste poolt ametlikult tunnustatud loodusõnnetuste või ebasoodsate ilmastikutingimustega.

1.   Tootespetsifikaadi liidu tasandi muudatuse taotluse korral, nagu see on määratletud käesoleva määruse artiklis 14, järgitakse mutatis mutandis menetlust, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 94 ja artiklites 96 kuni 99, käesoleva määruse II peatüki 1., 2. ja 3. jaos ning rakendusmääruse (EL) 2019/34 II peatüki 1., 2. ja 3. jaos.

2.   Kui komisjon leiab määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõike 2 kohase hindamise alusel, et kõnealuse määruse artikli 97 lõikega 3 nõutud tingimused on täidetud, avaldab ta rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 9 lõikes 1 osutatud liidu tasandi muudatuse taotluse Euroopa Liidu Teataja C-seerias. Lõplik otsus muudatuse kinnitamise kohta langetatakse ilma määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 229 lõikes 2 osutatud hindamismenetluseta, välja arvatud juhul, kui on esitatud vastuvõetav vastuväide või kui muutmistaotlus tagasi lükatakse, mille korral kohaldatakse nimetatud määruse artikli 99 teist lõiget.

3.   Liidu muudatuse taotlus peab sisaldama ainult liidu muudatusi. Kui liidu muudatuse taotlus sisaldab ka standard- või ajutisi muudatusi, kohaldatakse liidu muudatuse menetlust ainult liidu muudatuste suhtes. Standard- ja ajutised muudatused loetakse mitteesitatuks.

4.   Muutmistaotluste hindamisel keskendub komisjon taotletud muudatustele.

1.   Tootespetsifikaadi liidu muudatuse taotlust käsitatakse vastuvõetavana, kui see on esitatud kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 105 ja rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikliga 3 ja artikli 9 lõikega 2 mutatis mutandis ning on täidetud nõuetekohaselt.

Tootespetsifikaadi liidu muudatuse taotlus loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui see on põhjalik ja ammendav ning vastab rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklis 2 ja artikli 9 lõikes 1 esitatud tingimustele.

Tootespetsifikaadi liidu muudatuse taotluse rahuldamine komisjoni poolt hõlmab üksnes muudatusi, mis on taotluses esitatud.

2.   Kui taotlus loetakse vastuvõetamatuks, teatatakse liikmesriigi või kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandas riigis tegutsevale taotlejale selle põhjustest.

1.   Standardmuudatused kinnitatavad ja avaldavad liikmesriigid, kelle geograafilise piirkonnaga päritolunimetus või geograafiline tähis seotud on.

Tootespetsifikaadi standardmuudatuse taotlus tuleb esitada selle liikmesriigi ametiasutustele, kelle geograafilise piirkonnaga päritolunimetus või geograafiline tähis seotud on. Taotleja peab täitma määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 95 sätestatud tingimused. Kui standardmuudatuse taotlust ei ole esitanud taotleja, kes esitas tootespetsifikaadiga seotud nimetuse või nimetuste registreerimise taotluse, annab liikmesriik kõnealusele taotlejale, kui see veel eksisteerib, võimaluse taotlust kommenteerida.

Standardmuudatuse taotlus peab sisaldama standardmuudatuste kirjeldust, kokkuvõtet muudatuste vajaduse põhjustest ja näitama, et taotletavad muudatused kvalifitseeruvad standardmuudatustena vastavalt käesoleva määruse artiklile 14.

2.   Kui liikmesriik leiab, et taotlus vastab määruse (EL) nr 1308/2013 ja selle alusel vastu võetud sätetele, võib ta standardmuudatuse avaldada. Muutmisotsus peab sisaldama uut konsolideeritud koonddokumenti, kui see on asjakohane, ja uut konsolideeritud tootespetsifikaati.

Standardmuudatus hakkab liikmesriigis kehtima pärast selle avaldamist. Liikmesriik peab standardmuudatused komisjonile teatama mitte hiljem kui üks kuu pärast riikliku heakskiitmise otsuse avaldamise kuupäeva.

3.   Kolmandast riigist pärineva viinamarjasaaduse standardmuudatuse otsuse peab langetama vastavalt kõnealuses riigis kehtivale süsteemile ja teatama komisjonile vahetult või kolmanda riigi ametiasutuste vahendusel üksiktootja artikli 3 tähenduses või tootjate rühm, kellel on õigustatud huvi, mitte hiljem kui üks kuu pärast avaldamist.

4.   Standardmuudatuste teatis loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui see vastab rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklile 10.

5.   Kui standardmuudatus tingib muudatuse koonddokumendis, peab komisjon avaldama rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklis 10 osutatud tavapärase muudatuse kirjelduse ja uue koonddokumendi Euroopa Liidu Teataja C-seerias kolme kuu jooksul pärast liikmesriigilt, kolmandalt riigilt või kolmanda riigi üksiktootjalt või tootjate rühmalt teatise saamise kuupäeva.

6.   Kui standardmuudatus ei tingi muudatust koonddokumendis, peab komisjon rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklis 32 osutatud infosüsteemide kaudu avaldama tavapärase muudatuse kirjelduse Euroopa Liidu Teataja C-seerias kolme kuu jooksul pärast liikmesriigilt, kolmandalt riigilt või kolmanda riigi taotlejalt teatise saamise kuupäeva.

7.   Standardmuudatused hakkavad liidu territooriumil kehtima pärast avaldamist Euroopa Liidu Teataja C-seerias või komisjoni infosüsteemis, millele on viidatud rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklis 32.

8.   Kui geograafiline piirkond hõlmab mitut liikmesriiki, viivad liikmesriigid standardmuudatuse menetluse läbi eraldi ja vastavalt sellele osale, mis iga liikmesriigi territooriumil asub. Standardmuudatus hakkab kehtima alles siis, kui viimane riiklik kinnitus on antud. Liikmesriik, kes kinnitab standardmuudatuse viimasena, saadab komisjonile lõikes 4 osutatud teatise mitte hiljem kui üks kuu pärast standardmuudatuse heakskiitmise otsuse avaldamise kuupäeva.

Kui üks või mitu asjaomast liikmesriiki ei kohalda esimeses lõigus viidatud riiklikku kinnitust, võib mis tahes liikmesriik esitada selle taotluse vastavalt liidu tasandi muutmismenetlusele. See reegel kehtib mutatis mutandis ka siis, kui üks või mitu asjaomast riiki on kolmandad riigid.

1.   Ajutised muudatused kinnitatakse ja avaldatakse liikmesriikidele, kellele päritolunimetuse või geograafilise tähise geograafiline piirkond kuulub. Muudatused tuleb komisjonile teatada koos ajutise muudatuse põhjendusega mitte hiljem kui üks kuu pärast riikliku heakskiitmise otsuse avaldamise kuupäeva. Ajutine muudatus kehtib liikmesriigis pärast selle avaldamist.

2.   Kui geograafiline piirkond hõlmab mitut liikmesriiki, kohaldatakse ajutise muudatuse menetlust liikmesriikides eraldi vastavalt osale, mis liikmesriigi territooriumil asub. Ajutised muudatused hakkavad kehtima alles siis, kui riiklikku heakskiitmise otsust hakatakse kohaldama. Liikmesriik, kes kinnitab ajutise muudatuse viimasena, teatab sellest komisjonile mitte hiljem kui üks kuu pärast kinnitamisotsuse avaldamise kuupäeva. See reegel kehtib mutatis mutandis ja seda ka juhul, kui üks või mitu asjaomast riiki on kolmas riik.

3.   Kolmandast riigist pärinevate viinamarjasaaduste ajutiste muudatuste teabe peab komisjonile koos ajutise muudatuse põhjendusega edastama kas vahetult või vastava kolmanda riigi ametiasutuste kaudu üksiktootja artikli 3 tähenduses või tootjate rühm, kellel on õigustatud huvi ning seda mitte hiljem kui üks kuu pärast muudatuste heakskiitmist.

4.   Ajutiste muudatuste teatis loetakse täielikuks, kui see sisaldab kõiki rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklis 11 osutatud elemente.

5.   Komisjon avaldab need muudatused kolme kuu jooksul alates päevast, mil liikmesriik, kolmas riik või kolmanda riigi üksiktootja või tootjate rühm teatise kätte saab. Ajutine muudatus kehtib liidus pärast seda, kui komisjon on selle avaldanud.

1.   Põhjendatud tühistamistaotlus on määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 106 tähenduses vastuvõetav, kui:

2.   Kui komisjon leiab, et tühistamistaotlus ei ole vastuvõetav, teavitab ta taotluse saatnud liikmesriigi või kolmanda riigi asutust või füüsilist või juriidilist isikut vastuvõetamatuse põhjustest.

3.   Tühistamisega seotud põhjendatud vastuväited on vastuvõetavad üksnes juhul, kui need tõendavad, et huvitatud isik on registreeritud nimest kaubanduslikult sõltuv.

1.   Traditsiooniline nimetus registreeritakse

2.   Traditsiooniline nimetus tuleb registreerida algupärase kirjakuju ja kirjaviisiga. Kui algupärane kirjaviis ei ole ladina tähestikus, registreeritakse koos algupärases kirjaviisis nimetusega ka nimetuse transkriptsioon ladina tähestikus.

1.   Liikmesriikide või kolmandate riikide pädevad asutused või kolmandates riikides registreeritud kutseala esindusorganisatsioonid võivad taotleda traditsioonilise nimetuse kaitsmist.

2.   „Kutseala esindusorganisatsioon“ – tootjaorganisatsioon või ühtede ja samade eeskirjade järgi tegutsev tootjaorganisatsioonide ühendus, mis tegutseb ühes või mitmes veini päritolunimetuse või geograafilise tähise piirkonnas/piirkondades ning hõlmab vähemalt kahte kolmandikku kõnesoleva päritolunimetuse või geograafilise tähise piirkonna/piirkondade tootjatest ja katab vähemalt kaks kolmandikku kõnealuse piirkonna/piirkondade toodangust. Kutseala esindusorganisatsioon võib esitada taotluse üksnes nende viinamarjasaaduste kohta, mida ta toodab.

1.   Kaitsetaotlusi käsitatakse vastuvõetavatena, kui need on esitatud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 25, rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikliga 21 ja artikli 30 lõikega 3 ning täidetud nõuetekohaselt.

Taotlus on nõuetekohaselt täidetud, kui see sisaldab järgmist teavet:

2.   Koos taotlusega tuleb esitada koopia asjaomase liikmesriigi õigusaktist või kolmanda riigi või kolmandate riikide veinitootjatele kohaldatavatest eeskirjadest, mis hõlmavad kõnealuse nimetuse kasutamist ja viide nende õigusaktide või eeskirjade avaldamisele.

3.   Kui taotlus ei ole nõuetekohaselt täidetud või kui lõikes 2 osutatud dokumente koos taotlusega ei esitata, loetakse taotlus vastuvõetamatuks.

4.   Kui taotlus loetakse vastuvõetamatuks, teatatakse liikmesriigi või kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandas riigis tegutsevale taotlejale selle põhjustest ja informeeritakse neid sellest, et neil on õigus esitada uus nõuetekohane taotlus.

1.   Kaitstud traditsioonilise nimetuse kaitsetaotlus loetakse kehtivaks, kui nimi, millele kaitset taotletakse:

Punkti b ei kohaldata traditsioonilistele nimetustele, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 112 lõikes a.

2.   Tavapärane kasutus lõike 1 punkti b tähenduses on järgmine:

3.   Lõike 1 punkti c tähenduses tähendab „üldnimetus“ nimetust, mis vaatamata sellele, et see viitab valmistusviisile, laagerdamismeetodile, kvaliteedile, värvusele, koha eripärale või mõnele kindlale önoloogilisele sündmusele, on muutunud liidus asjaomase viinamarjasaaduse üldnimeks.

1.   Traditsioonilise nimetuse kaitse taotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, mil komisjon vastuväite kätte saab.

2.   Komisjon hindab, kas kaitsetaotlus vastab käesolevas peatükis sätestatud tingimustele.

3.   Kui komisjon leiab, et artiklites 26 ja 27 sätestatud tingimused on täidetud, võtab ta vastu rakendusakti seoses kaitsetaotluse avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas.

4.   Kui traditsioonilise nimetuse kaitse taotlus ei vasta käesolevas peatükis sätestatud tingimustele, teavitab komisjon taotlejat keeldumise põhjustest ja määrab tähtaja taotluse tagasivõtmiseks või muutmiseks või märkuste esitamiseks.

5.   Kui taotleja ei kõrvalda puudusi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul, võtab komisjon vastu rakendusakti, millega lükatakse taotlus tagasi vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 115 lõikele 2.

1.   Põhjendatud vastuväide on vastuvõetav, kui:

2.   Vastuvõetavaks loetud vastuväitest teavitatakse asjaomast liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmanda riigi kutseala esindusorganisatsiooni.

1.   Kui komisjon ei lükka vastuväidet tagasi kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 23 lõikega 3, peab vastuväite sisu teatama taotlejale, kes taotluse tegi ja kutsuma teda üles esitama märkused rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 24 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul. Selle ajavahemiku jooksul saadud tähelepanekud edastatakse vastuväite esitajale.

Vastuväite menetlemise käigus kutsub komisjon pooli üles esitama võimaluse korral rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 24 lõikes 2 osutatud tähtaja jooksul oma märkused teise poole teadete kohta.

2.   Kui taotleja või vastuväite esitaja märkusi ei esita või kui rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklis 24 toodud tähtaja jooksul vastuväidete ja märkuste esitamise tähtajast kinni ei peeta, siis jätkab komisjon vastuväite menetlemisega.

3.   Komisjon otsustab traditsioonilise nimetuse tunnustamise või tagasilükkamise kättesaadava teabe põhjal. Komisjon kaalub, kas käesoleva määruse artiklis 27, 32 või 33 sätestatud tingimused on täidetud. Traditsioonilise nimetuse tagasilükkamise otsus teatatakse vastuväite esitajale ja taotlejale.

4.   Kui esitatakse mitu vastuväidet, võib ühe või mitme kõnealuse vastuväite esialgse läbivaatamise tõttu kaitsetaotluse menetlemise jätkamine olla takistatud. Sellisel juhul võib komisjon teise vastuväite menetluse peatada. Komisjon teatab teistele vastuväidete esitajatele menetluse käigus tehtud otsustest, mis võivad neid mõjutada.

Kui taotlus lükatakse tagasi, loetakse peatatud vastuväitemenetlused lõpetatuks ja vastuväite esitajatele teatatakse sellest nõuetekohaselt.

1.   Sellise kaubamärgi registreerimine, mis koosneb traditsioonilisest nimetusest või sisaldab traditsioonilist nimetust, mis ei vasta määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 112 kohasele traditsioonilise nimetuse määratlusele ega kasutamise tingimustele ning mis puudutab mõnda nimetatud määruse VII lisa II osas loetletud kategooriatesse kuuluvat toodet, tuleb:

2.   Tootele ei anta kaitstud traditsioonilist nimetust juhul, kui see võib kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat viinamarjasaaduse tegeliku olemuse, laadi, tunnuste või omaduste suhtes eksitada.

3.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võib lõikes 1 osutatud kaubamärki, mis on taotletud, registreeritud või saadud liidu territooriumil heauskse kasutamise teel, kui selline võimalus on ette nähtud riiklikus õiguses, liidu territooriumil jätkuvalt kasutada ja uuendada enne traditsioonilise nimetuse päritoluriigis kaitse alla võtmise kuupäeva olenemata traditsioonilise nimetuse kaitsest, tingimusel et kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ei ole ühtegi põhjust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/95/EÜ, (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2436 (10) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 alusel (11).

Sellisel juhul lubatakse traditsioonilist nimetust kasutada asjaomase kaubamärgiga paralleelselt.

1.   Nimetus, mille kohta on esitatud kaitsetaotlus ja mis on täielikult või osaliselt homonüümne traditsioonilise nimetusega, mis on juba kaitstud vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 113, registreeritakse, võttes nõuetekohaselt arvesse selle nimetuse kohalikku ja traditsioonilist kasutamist ning segiajamise ohtu.

Homonüümset nimetust, mis eksitab tarbijat toote olemuse, omaduste või tegeliku päritolu suhtes, ei võeta kaitse alla, isegi kui nimetus ise on täpne.

Registreeritud homonüümset nimetust võib kasutada üksnes tingimusel, et tegelikkuses suudetakse tagada hiljem registreeritud homonüümi ja registris juba esineva nimetuse piisav eristamine, võttes arvesse vajadust kohelda asjaomaseid tootjaid võrdselt ning mitte eksitada tarbijaid.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis enne 1. augustit 2009. aastal kaitse alla võetud traditsiooniliste nimetuste suhtes, mis on osaliselt homonüümsed kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise või IV lisas loetletud viinamarjasordi nimetuse või selle sünonüümiga.

1.   Põhjendatud tühistamistaotlus on vastuvõetav, kui:

Nõuetekohaselt põhjendatud tühistamistaotlus loetakse vastuvõetavaks ainult juhul, kui selles näidatakse ära taotleja õigustatud huvi.

2.   Kui komisjon leiab, et tühistamistaotlus ei ole vastuvõetav, teavitab ta taotluse saatnud asutust või isikut vastuvõetamatuse põhjustest.

3.   Komisjon avaldab tühistamistaotluse puudutatud asutustele ja isikutele vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 30 lõikele 4.

4.   Tühistamisega seotud põhjendatud vastuväited on vastuvõetavad üksnes juhul, kui need tõendavad, et huvitatud isik on registreeritud nimest kaubanduslikult jätkuvalt sõltuv.

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 112 sätestatud traditsioonilise nimetuse määratlust kohaldatakse mutatis mutandis nimetuste suhtes, mida tavapäraselt kasutatakse kolmandates riikides geograafilise tähise või päritolunimetusega viinamarjasaaduste korral asjaomase riigi õigusaktide kohaselt.

2.   Kui kolmanda riigi viinamarjasaaduse märgistusel kasutatakse muid kui elektroonilises andmebaasis E-Bacchus loetletud traditsioonilisi nimetusi, millele on viidatud rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 25 lõikes 1, võib neid kasutada märgistusel vastavalt asjaomases kolmandas riigis kehtivatele eeskirjadele, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide vastu võetud eeskirjadele.

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 119 osutatud kohustuslikud elemendid peavad asuma pakendil samas nägemisväljas, nii et neid oleks võimalik ühe korraga lugeda ilma pakendit pööramata, olema kustumatus kirjas ja eristuma selgesti ümbritsevast tekstist ja visuaalsest teabest.

2.   Erandina lõikest 1 võivad artikli 41 lõikes 1 osutatud ning partii numbrit käsitlevad kohustuslikud elemendid paikneda väljaspool lõikes 1 viidatud nägemisvälja.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 ning artikli 41 lõikes 1 osutatud elementide kirjasuurus peab olema 1,2 mm või suurem, olenemata kasutatavast kirjavormingust.

1.   Teatavate määruse (EL) nr 1169/2011 artiklis 21 osutatud allergiat või talumatust tekitavate ainete või toodete korral ette nähtud koostisosade tähistamisel kasutatakse sulfitite, piima ja piimatoodete, munade ja munatoodete puhul väljendeid, mis on esitatud I lisa A osas.

2.   Lõikes 1 osutatud väljenditele võib vajaduse korral lisada I lisa B osas esitatud vastava piktogrammi.

1.   Viinamarjasaadusi, mille märgistus või esitlusviis ei vasta käesolevas määruses sätestatud asjakohastele nõuetele, ei tohi liidus turustada ega eksportida.

2.   Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 II osa II jaotise I peatüki 2. jao punktist 3 ja 3. jaost võivad liikmesriigid viinamarjasaaduse eksportimisel lubada elemente ja esitlusviisi, mis on vastuolus liidu kehtivate märgistamise ja esitlusviisi nõuetega, kui vastavad elemendid või esitlusviis on nõutud asjaomase kolmanda riigi õiguse alusel. Need elemendid võivad olla muus kui liidu ametlikus keeles.

3.   Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 II osa II jaotise I peatüki 2. jao punktist 3 ja 3. jaost võivad liikmesriigid lubada kasutada lennuki pardal tarbitavate viinamarjasaaduste puhul esitlusviisi, mis on vastuolus liidu kehtivate eeskirjadega, kui viinamarjasaaduste selline esitlusviis tuleneb julgestusega seotud põhjustest.

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punktis d osutatud lähtekohale viitatakse järgmisel viisil:

Erandina esimese lõigu punktist a võib määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 4, 5 ja 6 osutatud kaitstud päritolunimetuseta või kaitstud geograafilise tähiseta viinamarjasaaduste korral asendada selle punktis a viidatud väljendi asendada väljendiga „toodetud […]“ või samaväärse nimetusega, millele on lisatud liikmesriigi nimi, kus teine kääritamine toimus.

Esimene ja teine lõik ei piira artiklite 47 ja 56 kohaldamist.

2.   Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 2, 10, 11 ja 13 nimetatud viinamarjasaaduste puhul viidatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punktis d osutatud lähtekohale järgmisel viisil:

3.   Ühendkuningriigi ja lõike 1 punktide a ja c ning lõike 2 punktide a ja c sätete puhul võib liikmesriigi nime asendada vastava maa nimega, mis on Ühendkuningriigi osa, kus viinamarjasaaduse valmistamiseks kasutatud viinamarjad kasvatati ja koristati.

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punktide e ja f ning käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.   Villija nimele ja aadressile lisatakse kas:

Lepingu alusel villimise korral lisatakse villijat käsitlevale märkele sõnad „villitud […] jaoks“ või, kui soovitakse märkida kolmanda isiku nimel villimise läbi viinud isiku nime ja aadressi, sõnad „villinud […] […] jaoks“.

Kui villimine leiab aset mujal kui villija juures, lisatakse käesolevas lõikes sätestatud elementidele viide täpsele kohale, kus villimine aset leidis, ning kui see toimub teises liikmesriigis, selle liikmesriigi nimi. Kõnealuseid tingimusi ei kohaldata, kui villimine toimub villija asukoha vahetus läheduses.

Kui kasutatakse muid pakendeid kui pudeleid, asendatakse sõnad „villija“ ja „villinud […]“ vastavalt sõnadega „pakendaja […]“ ja „pakendanud […]“, välja arvatud juhul, kui asjaomases keeles sellist vahet ei tehta.

3.   Tootja ja müüja nimele ja aadressile lisatakse sõnad „tootja“ või „tootnud“ ja „müüja“ või „müünud“ või muu samaväärne väljend.

Liikmesriigid võivad otsustada:

4.   Importija nimele ja aadressile lisatakse sõnad „importija“ või „importinud […]“. Lõike 2 kohaselt võib vaadis imporditud ja liidus villitud viinamarjasaaduste korral importija nime asendada või sellele lisada villija nime.

5.   Lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud viited võib koondada ühte, kui need viitavad ühele ja samale füüsilisele või juriidilisele isikule.

Ühe nimetatud viidetest võib asendada koodiga, mille määrab kindlaks liikmesriik, kus asub villija, tootja, importija või müüja peakorter. Koodile lisatakse viide asjaomasele liikmesriigile. Muu isiku kui koodiga märgitud villija, tootja, importija või müüja nimi ja aadress, kui see isik on kaasatud toote turustamisse, esitatakse samuti asjaomase toote märgistusel.

6.   Kui villija, tootja, importija või müüja nimi või aadress seisneb kaitstud päritolunimetuses või kaitstud geograafilises tähises või sisaldab seda, esitatakse see märgistusel:

Liikmesriigid võivad otsustada, millist võimalust kasutatakse nende territooriumil toodetud viinamarjasaaduste suhtes.

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punktis g sätestatud viinamarjasaaduste märgistusel esitatakse käesoleva määruse III lisa A osas loetletud väljendid, mis viitavad suhkrusisaldusele.

2.   Kui viinamarjasaaduse suhkrusisaldus, mis väljendatakse fruktoosi, glükoosi ja sahharoosina, võimaldab kahe III lisa A osas loetletud väljendi kasutamist, valitakse kahest väljendist üks.

3.   Ilma et see piiraks III lisa A osas kirjeldatud kasutustingimusi, ei või suhkrusisaldus erineda toote märgistusel esitatust rohkem kui 3 grammi liitri kohta.

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas osutatud väljenditele „gaseeritud vahuvein“ ja „gaseeritud poolvahuvein“ lisatakse samas kirjatüübis sama suures kirjas sõnad „saadud süsinikdioksiidi lisamise teel“ või ka „saadud süsinikanhüdriidi lisamise teel“, isegi kui kohaldatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõiget 2.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui juba keelekasutus viitab, et lisatud on süsinikdioksiidi.

3.   Kvaliteetvahuveinide puhul võib juhul, kui toote märgistusel sisaldub nimetus „Sekt“, jätta ära viite viinamarjasaaduse kategooriale.

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 120 lõike 1 punktis a osutatud aastakäigu võib lisada määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1 kuni 11 ning punktides 13, 15 ja 16 viidatud viinamarjatoote märgistusele, kui vähemalt 85 % selle toote valmistamiseks kasutatavatest viinamarjadest on korjatud kõnealusel aastal. See ei hõlma:

2.   Lõike 1 kohaldamisel sertifitseeritakse kaitstud päritolunimetuseta või geograafilise tähiseta viinamarjasaadused, mille märgistusel on näidatud aastakäik, vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/274 (13) artiklile 12.

3.   Viinamarjasaaduste korral, mida saadakse tavapäraselt jaanuaris või veebruaris koristatud viinamarjadest, esitatakse viinamarjasaaduse märgistusel aastakäiguna eelmine kalendriaasta.

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 120 lõike 1 punktis b osutatud viinamarjasortide nimed või nende sünonüümid, mida kasutatakse määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1 kuni 11 ning punktides 13, 15 ja 16 viinamarjasaaduste valmistamisel, võib esitada nende toodete märgistusel punktidega a ja b sätestatud tingimustel, juhul kui need on valmistatud liidus või punktides a ja c sätestatud tingimustel, juhul kui need on valmistatud kolmandates riikides.

2.   Lõike 1 kohaldamisel sertifitseeritakse kaitstud päritolunimetuseta või geograafilise tähiseta viinamarjasaadused, mille märgistusel on esitatud viinamarjasort, vastavalt rakendusmääruse (EL) 2018/274 artiklile 12.

Vahuveinide ja kvaliteetvahuveinide puhul võib toote kirjeldust täiendavad sordinimed „Pinot blanc“, „Pinot noir“, „Pinot meunier“, „Pinot gris“ ja samaväärsed nimed teistes liidu keeltes asendada sünonüümiga „Pinot“.

3.   Veiniviinamarjasortide nimed ja nende sünonüümid, mis täielikult või osaliselt koosnevad kaitstud päritolunimetusest või kaitstud geograafilisest tähisest, mida võib kasutada kaitstud päritolunimetusega või geograafilise tähisega või kolmanda riigi geograafilise tähisega toote märgistusel, on esitatud käesoleva määruse IV lisa A osas.

IV lisa A osa võib komisjon muuta üksnes selliselt, et võetaks arvesse uutes liikmesriikides pärast liitumist kehtivaid märgistamise tavasid.

4.   Käesoleva määruse IV lisa B osas loetletud veiniviinamarjasortide nimesid ja nende sünonüüme, mis sisaldavad osaliselt kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist ja viitavad otseselt asjaomase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise geograafilisele piirkonnale, võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega või kolmanda riigi geograafilise tähisega toote märgistusel.

1.   Käesoleva määruse III lisa B osas sätestatud fruktoosi ja glükoosina väljendatud suhkrusisalduse võib esitada viinamarjasaaduse märgistusel, kui tegemist ei ole määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punktis g osutatud viinamarjasaadusega.

2.   Kui viinamarjasaaduse suhkrusisaldus võimaldab kahe käesoleva määruse III lisa B osas loetletud väljendi kasutamist, valitakse kahest väljendist üks.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse III lisa B osas kirjeldatud kasutustingimusi, ei või suhkrusisaldus erineda märgistusel esitatust rohkem kui 1 gramm liitri kohta.

4.   Lõiget 1 ei kohaldata määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 3, 8 ja 9 osutatud viinamarjasaaduste suhtes liikmesriikidele, kes on suhkrusisalduse märkimise tingimused ise kehtestanud, ega kolmandatele riikidele, kus sellised tingimused on reguleeritud kehtivate eeskirjadega, sh kutseala esindusorganisatsioonide vastu võetud eeskirjadega.

1.   Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 120 lõike 1 punktile f võib viinamarjasaadustel, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1 kuni 11 ning punktides 13, 15 ja 16, märkida viite konkreetsete valmistamismeetodite kohta. Viited võivad sisaldada valmistamismeetodeid, millele on osutatud käesolevas artiklis.

2.   Puust mahutis käärinud, küpsenud või laagerdunud kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega või kolmanda riigi geograafilise tähisega viinamarjasaaduste korral võib kasutada üksnes V lisas loetletud teatavate valmistamismeetoditele viitavaid väljendeid. Siiski võivad liikmesriigid ja kolmandad riigid kehtestada selliste viinamarjasaaduste jaoks muid, V lisas loetletud väljenditega samaväärseid väljendeid.

Kui viinamarjasaadus on kehtivate riiklike sätete kohaselt laagerdunud puust mahutis, on lubatud ühe esimeses lõigus osutatud väljendi kasutamine, isegi kui laagerdumine on jätkunud muud liiki mahutis.

Tammepuutükkide abil valmistatud viinamarjasaaduse märgistusel ei tohi kasutada esimeses lõigus osutatud väljendeid isegi juhul, kui puutükke kasutatakse koos puust mahutitega.

3.   Väljendit „pudelis kääritatud“ võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega või kolmanda riigi geograafilise tähisega vahuveini või kvaliteetvahuveini puhul, tingimusel et:

4.   Väljendeid „traditsioonilisel meetodil pudelis kääritatud“, „traditsiooniline meetod“, „klassikaline meetod“ või „klassikaline traditsiooniline meetod“ võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetusega või kolmanda riigi geograafilise tähisega vahuveini või kvaliteetvahuveini puhul, tingimusel et:

5.   Nimetust „Crémant“ võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetuse või kolmanda riigi geograafilise tähisega valge ja roosa kvaliteetvahuveini puhul, tingimusel et:

Ilma et see piiraks artikli 55 kohaldamist, esitatakse väljend „Crémant“ kvaliteetvahuveini märgistusel koos asjaomase kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise või kolmanda riigi geograafilise tähise kindlaks määratud piirkonna aluseks oleva geograafilise üksuse nimega.

Esimese lõigu punkti a ja teist lõiku ei kohaldata tootjate suhtes, kelle nimetust „Crémant“ sisaldav kaubamärk on registreeritud enne 1. märtsi 1986.

6.   Viitamist veinide mahetootmisele reguleeritakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 834/2007 (14).

1.   VI lisas loetletud põllumajandusettevõttele viitavaid väljendeid, mis ei sisalda villija, tootja või müüja nime, võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega viinamarjasaaduste puhul, eeldusel et:

neid nimetusi tohib kasutada ainult juhul, kui viinamarjasaadus on valmistatud ainult selle põllumajandusettevõtte kasutuses olevate viinamarjaistanduste viinamarjadest ja kogu valmistamine toimub selles põllumajandusettevõttes.

2.   VI lisas loetletud nimetuste kasutamist reguleerivad liikmesriigid. Kolmandad riigid kehtestavad eeskirjad VI lisas loetletud traditsiooniliste nimetuste kasutamise kohta, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide kehtestatud eeskirjad.

3.   Niisuguses põllumajandusettevõttes valmistatud viinamarjasaaduse turustamises osalevad ettevõtjad võivad selle põllumajandusettevõtte nime viinamarjasaaduse märgistusel ja esitlemisel kasutada ainult siis, kui asjaomane põllumajandusettevõte sellega nõus on.

1.   Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 120 lõike 1 punktile g ja ilma et see piiraks artiklite 45 ja 46 kasutamist, võib üksnes kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise või kolmanda riigi kaitstud geograafilise tähisega viinamarjasaaduse märgistusel viidata sellise geograafilise üksuse nimele, mis on väiksem või suurem kui kõnealuse päritolunimetuse või geograafilise tähise piirkond.

2.   Kui viidatakse selliste geograafiliste üksuste nimele, mis on väiksemad kui päritolunimetuse või geograafilise tähise piirkond, peab taotleja tootespetsifikaadis ja koonddokumendis asjaomase geograafilise üksuse täpselt määratlema. Liikmesriigid võivad kehtestada eeskirju selliste geograafiliste üksuste kasutamise suhtes.

Väiksemas geograafilises üksuses toodetud viinamarjasaadustele kehtib järgmine:

Liikmesriigid võivad teha otsuse mitte kohaldada teise lõigu punktides a ja b sätestatud nõudeid enne 11. maid 2002. aastal registreeritud kaubamärkide suhtes, mis kujutavad endast päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks olevast geograafilisest üksusest väiksema geograafilise üksuse nime või viidet asjaomase liikmesriigi geograafilisele alale või sisaldavad mõnda neist.

3.   Päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks olevast piirkonnast väiksema või suurema geograafilise üksuse nimi või viide geograafilisele alale peab viitama järgmisele:

1.   Liidus toodetud vahuveini, kvaliteetvahuveini ja aromaatset kvaliteetvahuveini turustatakse ja eksporditakse tüüpilises klaasist vahuveinipudelis, mis on suletud järgmisel viisil:

Muid liidus toodetud jooke ei turustata ega ekspordita tüüpilises klaasist vahuveinipudelis või suletuna esimese lõigu punktis a kirjeldatud viisil.

2.   Erandina lõike 1 teisest lõigust võivad liikmesriigid otsustada, et muid jooke võib turustada või eksportida „vahuveini“ tüüpi klaaspudelis või sulguriga, mida on kirjeldatud lõike 1 esimese lõigu punktis a, juhul kui neid on traditsiooniliselt sellistesse pudelitesse villitud ja see ei eksita tarbijat seoses joogi tegeliku olemusega.

1.   Liikmesriigid võivad käesoleva määruse artiklites 49, 50, 52, 53 ja 55 ning rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklis 13 osutatud üksikasjade esitamise vastavate viinamarjasaaduste tootespetsifikaatidega kohustuslikuks muuta, need keelata või nende kasutamist piirata enda territooriumil valmistatud viinamarjasaaduste korral, millel on kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis, kehtestades selleks rangemad tingimused, kui on sätestatud käesolevas peatükis.

2.   Liikmesriigid võivad käesoleva määruse artiklites 52 ja 53 osutatud üksikasjade esitamise kohustuslikuks muuta enda territooriumil valmistatud viinamarjasaaduste korral, millel puudub kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis.

3.   Liikmesriigid võivad kontrollimise eesmärgil otsustada oma territooriumil toodetud viinamarjasaaduste suhtes kehtestada muid kui määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõikes 1 ja artikli 120 lõikes 1 loetletud üksikasju ja neid reguleerida.

4.   Liikmesriigid võivad otsustada kontrollimise eesmärgil kohaldada nende territooriumil villitud viinamarjasaaduste suhtes, mida ei ole veel turustatud ega eksporditud, määruse (EL) nr 1308/2013 artikleid 118, 119 ja 120.

1.   Määruse (EÜ) nr 607/2009 artiklid 2 kuni 12 ja artikkel 72 kaitsetaotluse ja ajutise märgistamise kohta kehtivad kaitsetaotlustele, mille menetlemine on käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval pooleli.

2.   Määruse (EÜ) nr 607/2009 artiklid 13 kuni 16 vastuväidete esitamise kohta kehtivad kaitsetaotlustele, mille koonddokumendid on käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval juba vastuväidete esitamiseks Euroopa Liidu Teatajas avaldatud.

3.   Määruse (EÜ) nr 607/2009 artiklid 21, 22 ja 23 kaitse tühistamise kohta kehtivad tühistamistaotlustele, mille menetlemine on käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval pooleli.

4.   Käesoleva määruse ja rakendusmääruse (EL) 2019/34 sätted vastuväidete esitamise kohta jäävad kehtima menetluses olevatele taotlustele, mille koonddokument on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.

5.   Lõiked 1, 2 ja 3 kehtivad mutatis mutandis traditsiooniliste nimetuste menetlustele, mille kaitse- või tühistamismenetlus on käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval pooleli.

6.   Määruse (EÜ) nr 607/2009 artiklid 20 ja 72 tootespetsifikaadi muutmise ja ajutise märgistamise kohta kehtivad nii tootespetsifikaadi muutmistaotlustele, mis on käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval juba Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, kui ka väheoluliste või oluliste liidu muudatuste tingimustele vastavate muudatuste taotlustele, mille on esitanud liikmesriigid.

Mis puutub pooleliolevatesse muutmistaotlustesse, mida esimeses lõigus ei käsitleta, siis liikmesriigi otsust esitada sellised muudatused komisjonile käsitatakse kui standardmuudatuse heakskiitmist vastavalt käesoleva määruse artikli 17 lõikele 2.

Liikmesriigid esitavad menetluses olevate muudatuste loetelu komisjonile elektronpostiga kolm kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva. Loetelu jagatakse kahte järgmisesse rühma:

Komisjon avaldab standardmuudatuste loetelu iga liikmesriigi kohta Euroopa Liidu Teataja C-seerias kolme kuu jooksul alates iga liikmesriigi täieliku nimekirja saamisest ning avalikustab kõnealuste standardmuudatustega seotud taotluse ja koonddokumendid.

7.   Määruse (EÜ) nr 607/2009 sätted jäävad kehtima käesoleva määruse kohaldamiskuupäeval pooleliolevate traditsiooniliste nimetuste muutmistaotluste suhtes.

8.   Tootespetsifikaadi muudatus, mis on esitatud liikmesriigi pädevale asutusele 1. augustil 2009 või pärast seda ja mille pädev asutus on komisjonile edastatud enne 30. juunit 2014, vastavalt määruse (EÜ) nr 607/2009 artikli 73 lõikele 2, loetakse vastuvõetuks, kui komisjon on seda tunnustanud kui tootespetsifikaadi kooskõlla viimist määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 118c.

Muudatused, mida komisjon on tunnustanud kui tootespetsifikaadi kooskõlla viimist määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 118c, loetakse standardmuudatuse taotluseks ja nende osas järgitakse üleminekueeskirju, mis on sätestatud käesoleva artikli lõikes 6.

9.   Viinamarjasaadusi, mis on toodud turule või märgistatud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 607/2009, võib turustada kuni olemasolevate varude lõppemiseni.

10.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 118s sätestatud menetlust kohaldatakse tootespetsifikaadi mis tahes muudatusele, mis on liikmesriigile esitatud 1. augustil 2009 või pärast seda ja mille kõnealune liikmesriik on saatnud komisjonile enne 31. detsembrit 2011.