32018R1624

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
Rakendusmäärus - 2018/1624 - EN - EUR-Lex

Document 32018R1624

Help

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1624, 23. oktoober 2018, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses sellise korra ning standardvormide ja -mallidega, mida kasutatakse teabe esitamiseks eesmärgiga koostada kriisilahenduskavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/59/EL, ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1066 (EMPs kohaldatav tekst)

C/2018/6841

ELT L 277, 7.11.2018, p. 1–65 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 24/03/2022

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2018/1624/oj

HTML

PDF

Official Journal

7.11.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 277/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1624,

23. oktoober 2018,

millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses sellise korra ning standardvormide ja -mallidega, mida kasutatakse teabe esitamiseks eesmärgiga koostada kriisilahenduskavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/59/EL, ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1066

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1066 (2) on nähtud ette kord ja kehtestatud minimaalne vormide komplekt, mida krediidiasutused või investeerimisühingud (edaspidi „asutused“) peavad kasutama kriisilahendusasutustele teabe esitamiseks asutuste kriisilahenduskavade koostamise ja rakendamise eesmärgil. Kriisilahendusasutused on pärast rakendusmääruse (EL) 2016/1066 vastuvõtmist saanud kriisilahenduskavade koostamise valdkonnas kogemusi. Neid kogemusi arvestades on minimaalset vormide komplekti, mis on mõeldud kriisilahenduskavade koostamise eesmärgil teabe kogumiseks, vaja ajakohastada.

(2)

Rakendusmääruse (EL) 2016/1066 eesmärk on lisaks välja töötada kord ja minimaalne vormide komplekt, et asutused saaksid esitada kriisilahendusasutustele teavet viisil, mis võimaldab kriisilahendusasutustel koguda seda teavet järjepidevalt kogu liidus ning hõlbustada teabevahetust asjaomaste ametiasutuste hulgas. Samas on kogemused näidanud, et ühtlustatud lähenemine selle teabe kogumisele on saavutatud üksnes osaliselt. Seepärast on vaja tagada, et kriisilahendusasutused koguvad kogu liidus asutuse või grupi kohta korrapäraselt minimaalseid põhiandmeid. See ei takista kriisilahendusasutust kogumast mis tahes lisaandmeid, mida ta peab vajalikuks, et koostada ja rakendada kriisilahenduskavasid või määrata kindlaks lihtsustatud teavitamiskohustused, nagu on sätestatud direktiivi 2014/59/EL artiklis 4.

(3)

Eesmärgiga tagada, et kriisilahenduskavad põhinevad minimaalsel andmekogumil, mis on püsivalt kvaliteetne ja täpne, tuleks rakendusmäärusega (EL) 2016/1066 kehtestatud aruandevormid kujundada ümber ühtseks andmepunktide mudeliks, mida juba kasutatakse järelevalvelises aruandluses. Ühtne andmepunktide mudel peaks hõlmama andmekirjete struktuurset kajastamist ja tegema kindlaks kõik asjakohased ärikontseptsioonid ühtse aruandluse tagamiseks kriisilahenduskavade koostamise eesmärgil ning sisaldama üksikasjalikku asjakohast kirjeldust, mida on vaja ühtsete IT-aruandluslahenduste edasiseks arendamiseks.

(4)	Selleks et tagada asutuste esitatud andmekirjete kvaliteet, järjepidevus ja täpsus, tuleks andmekirjete suhtes kohaldada ühiseid valideerimiseeskirju.

(5)

Tulenevalt nende laadist ajakohastatakse valideerimiseeskirju ja andmepunkti määratlusi korrapäraselt, tagamaks, et need kogu aeg vastavad kohaldatavatele regulatiivsetele, analüüsi- ja infotehnoloogianõuetele. Arvestades aega, mis praegu kulub üksikasjaliku ühtse andmepunktide mudeli ja valideerimiseeskirjade vastuvõtmiseks ja avaldamiseks, ei ole muudatusi võimalik teha piisavalt kiiresti ja õigel ajal, nii et liidus oleks tagatud kriisilahenduskavasid käsitleva ühtse teabe pidev esitamine. Seepärast tuleks kehtestada ranged kvalitatiivsed kriteeriumid üksikasjaliku ühtse andmepunktide mudeli jaoks ja üksikasjalikud ühised valideerimiseeskirjad, mille Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) oma veebisaidil elektrooniliselt avaldab.

(6)

Kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 11 lõikega 2 peaksid pädevad asutused ja kriisilahendusasutused tegema koostööd, et minimeerida dubleerivaid teabenõudeid. Sel eesmärgil kehtestati rakendusmäärusega (EL) 2016/1066 pädevate asutuste ja kriisilahendusasutuste vaheline koostöökord, mida tuleks hoida sellisena, et pädevad asutused ja kriisilahendusasutused kontrollivad üheskoos, kas mõned või kõik nõutud andmed on pädevale asutusele juba kättesaadavad. Kui andmed on pädevale asutusele kättesaadavad, on asjakohane, et ta edastab need otse kriisilahendusasutusele.

(7)	Võttes arvesse rakendusmääruse (EL) 2016/1066 vajalike muudatuste ulatust, on õiguskindluse ja selguse huvides eelistatav võtta vastu uus rakendusmäärus ning tunnistada rakendusmäärus (EL) 2016/1066 kehtetuks.

(8)	Käesolev määrus põhineb EBA poolt komisjonile esitatud rakenduslikel tehnilistel standarditel.

(9)

EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate rakenduslike tehniliste standardite kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult (3),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid, millega määratakse kindlaks kord ja minimaalne vormide komplekt kriisilahendusasutustele selliste andmete edastamiseks, mida on vaja individuaalsete kriisilahenduskavade koostamiseks ja rakendamiseks kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 11 ning grupi kriisilahenduskavade koostamiseks ja rakendamiseks kooskõlas selle direktiivi artikliga 13.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„kriisilahendusalune ettevõtja“ on üks järgmistest:

a)	liidus asutatud ettevõtja, mida kriisilahendusasutus käsitab kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 ettevõtjana, mille suhtes nähakse kriisilahenduskavas ette kriisilahenduse meede, või

b)	ettevõtja, mis ei kuulu gruppi, mille suhtes tehakse konsolideeritud järelevalvet kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (4) artiklitega 111 ja 112 ning mille suhtes nähakse direktiivi 2014/59/EL artikli 10 alusel koostatud kriisilahenduskavas ette kriisilahenduse meede;

„kriisilahendusalune grupp“ on üks järgmistest:

kriisilahendusalune ettevõtja ja selle tütarettevõtjad, mis ei ole:

i)	ise kriisilahendusalused ettevõtjad või

ii)	teiste kriisilahendusaluste ettevõtjate tütarettevõtjad või

iii)	kolmandas riigis asutatud ettevõtjad, mis ei kuulu kriisilahendusalusesse gruppi kooskõlas kriisilahenduskavaga, ning nende tütarettevõtjad;

b)	krediidiasutused, mis on püsivalt seotud keskasutusega, keskasutus ja mis tahes asutus, mis on keskasutuse kontrolli all, kui üks neist ettevõtjatest on kriisilahendusalune ettevõtja;

3)	„grupi asutus“ on grupi ettevõtja, mis on krediidiasutus või investeerimisühing;

„asjaomane juriidiline isik“ on grupi ettevõtja, mis kas:

a)	täidab kriitilisi funktsioone või

esindab või tagab rohkem kui 5 % järgmisest:

i)	grupi koguriskipositsioon, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu (5) määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 3;

ii)	grupi finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitaja, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõikes 4;

iii)	grupi konsolideeritud tegevustulu.

Artikkel 3

Põhiandmete esitamine individuaalsete ja grupi kriisilahenduskavade jaoks

1. Asutused ja gruppide korral liidus tegutsevad emaettevõtjad esitavad kriisilahendusasutustele kas otse või pädeva asutuse kaudu andmed, mis on märgitud I lisas esitatud vormides, kooskõlas vastavalt artiklites 4, 5 ja 6 sätestatud teabe konsolideerimise taseme, sageduse ja vormiga ning järgides II lisas sätestatud juhiseid.

2. Kui kriisilahendusasutus või grupi korral grupi tasandi kriisilahendusasutus kohaldab lihtsustatud kohustusi kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 4, teavitab ta asutusi või liidus tegutsevaid emaettevõtjaid sellest, milliseid andmeid ei pea käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe esitamisel lisama. Ta teeb need andmed kindlaks, viidates I lisas esitatud vormidele.

Artikkel 4

Andmete konsolideerimise tasand

1. Asutused, mis ei ole ühegi grupi osa, esitavad artikli 3 lõikes 1 osutatud andmed, välja arvatud I lisa vormides Z 07.02 ja Z 04.00 osutatud andmed, individuaalselt.

2. Gruppide korral peavad liidus tegutsevad emaettevõtjad esitama artikli 3 lõikes 1 osutatud andmed kooskõlas järgmiste täpsustustega:

I lisa vormis Z 01.00 märgitud andmed seoses järgmisega:

i)	grupi ettevõtjad, kes on hõlmatud tema konsolideeritud finantsaruannetega ja kelle arvele langeb üle 0,5 % grupi varade või kohustuste kogusummast;

ii)	grupi asutused, kelle arvele langeb üle 0,5 % grupi koguriskipositsioonist või 0,5 % kogu esimese taseme põhiomavahenditest liidus tegutseva emaettevõtja konsolideeritud finantsseisundi alusel;

iii)	grupi ettevõtjad, kes täidavad kriitilisi funktsioone;

I lisa vormides Z 02.00 ja Z 03.00 märgitud andmed:

i)	liidus tegutseva emaettevõtja tasandil, või kui see on erinev, siis iga kriisilahendusaluse ettevõtja tasandil individuaalselt;

ii)

grupi iga sellise asutuse tasandil, mis on asjaomane juriidiline isik ega kuulu punkti i kohaldamisalasse, individuaalselt, välja arvatud nendel juhtudel, mil kriisilahendusasutus on täielikult loobunud omavahendite ja kõlblike kohustuste individuaalse miinimumnõude kohaldamisest selle asutuse suhtes direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 11 või 12 alusel;

iii)	liidus tegutseva emaettevõtja tasandil konsolideeritud alusel, või kui see on erinev, siis iga kriisilahendusaluse ettevõtja tasandil kriisilahendusaluse grupi konsolideeritud finantsseisundi alusel;

c)	I lisa vormis Z 04.00 märgitud andmed seoses kõikide asjaomaste juriidiliste isikute omavaheliste finantsseostega;

I lisa vormides Z 05.01 ja Z 05.02 märgitud andmed:

i)	liidus tegutseva emaettevõtja tasandil, või kui see on erinev, siis iga kriisilahendusaluse ettevõtja tasandil individuaalselt;

ii)	liidus tegutseva emaettevõtja tasandil konsolideeritud alusel, või kui see on erinev, siis iga kriisilahendusaluse ettevõtja tasandil kriisilahendusaluse grupi konsolideeritud finantsseisundi alusel;

e)	I lisa vormis Z 06.00 märgitud andmed liidus tegutseva emaettevõtja tasandil konsolideeritud alusel seoses kõikide krediidiasutustega, mis on asjaomased juriidilised isikud;

f)	I lisa vormis Z 07.01 märgitud andmed eraldi iga liikmesriigi kohta, kus grupp tegutseb;

g)	I lisa vormides Z 07.02, Z 07.03 ja Z 07.04 märgitud andmed seoses kriitiliste funktsioonidega ja põhiäriliinidega, mida grupi mõni ettevõtja pakub;

h)	I lisa vormis Z 08.00 märgitud andmed seoses kõikide kriitiliste teenustega, mida osutatakse grupi mõnele ettevõtjale, kes on hõlmatud I lisa vormiga Z 01.00;

i)	I lisa vormis Z 09.00 märgitud andmed seoses kõikide finantsturutaristutega, mille katkestus tekitaks suure takistuse või ei võimaldaks mõne vormis Z 07.02 märgitud kriitilise funktsiooni täitmist;

j)	I lisa vormides Z 10.01 ja Z 10.02 märgitud andmed seoses kõikide kriitiliste infosüsteemidega grupis.

Artikkel 5

Sagedus, aruandekuupäevad ja aruannete esitamise kuupäevad

1. Asutused esitavad artikli 3 lõikes 1 osutatud teabe hiljemalt iga aasta 30. aprilliks eelmise kalendriaasta või asjaomase majandusaasta viimase päeva kohta. Kui 30. aprill ei ole tööpäev, esitatakse teave järgmisel tööpäeval.

2. Kriisilahendusasutused esitavad vajalikud kontaktandmed, mida kasutades tuleb teave kriisilahendusasutuses, või kui see on asjakohane, pädevas asutuses esitada.

3. Asutused võivad esitada auditeerimata arvandmeid. Juhul kui auditeeritud arvandmed erinevad juba esitatud auditeerimata arvandmetest, tuleb ilma põhjendamatute viivitusteta esitada parandatud auditeeritud arvandmed. Auditeerimata arvandmed on arvandmed, mille kohta ei ole saadud välise audiitori arvamust, auditeeritud arvandmed on aga arvandmed, mille on auditeerinud väline audiitor, kes on andnud oma auditiarvamuse.

4. Esitatud aruannete parandused esitatakse põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 6

Andmete esitamise vorming

1. Asutused või gruppide korral liidus tegutsevad emaettevõtjad esitavad artikli 3 lõikes 1 osutatud andmed kriisilahendusasutuste kindlaks määratud andmevahetusvormingutes ja kujul ning järgivad III lisas osutatud ühtses andmepunktide mudelis sisalduvaid andmepunktide määratlusi ja IV lisas osutatud valideerimiseeskirju, samuti järgmisi täpsemaid nõudeid:

a)	teavet, mida ei ole nõutud või mis ei ole asjakohane, ei lisata esitatavatele andmetele;

arvulised väärtused esitatakse faktidena vastavalt järgmisele:

i)	„rahalise summa“ andmetüüpi andmepunktid esitatakse minimaalselt täpsusega tuhat ühikut;

ii)	„protsendilist“ andmetüüpi andmepunktid väljendatakse ühiku kohta minimaalselt täpsusega neli kohta pärast koma;

iii)	„täisarvulist“ andmetüüpi andmepunktid esitatakse ilma kümnendkohtadeta, täisühiku täpsusega.

2. Asutuste või gruppide korral liidus tegutsevate emaettevõtjate esitatud andmed seostatakse järgmise teabega:

a)	esitamise kuupäev;

b)	aruandevaluuta;

c)	kohaldatavad raamatupidamisstandardid;

d)	aruandva ettevõtja tunnus;

e)	andmete konsolideerimise tasand kooskõlas artikliga 4.

Artikkel 7

Lisaandmete esitamine individuaalsete või grupi kriisilahenduskavade jaoks

1. Kui kriisilahendusasutus või grupi tasandil kriisilahendusasutus leiab, et kriisilahenduskava koostamiseks ja rakendamiseks on vaja andmeid, mis ei ole ühegi I lisas sätestatud vormiga hõlmatud, või kui vorming, milles pädev asutus kooskõlas artikli 8 lõikega 2 lisaandmeid esitab, ei ole kriisilahenduskavade koostamiseks või rakendamiseks sobiv, taotleb kriisilahendusasutus seda teavet asutuselt või liidus tegutsevalt emaettevõtjalt.

2. Lõike 1 kohase taotluse eesmärgil teeb kriisilahendusasutus järgmist:

a)	määrab kindlaks esitatavad lisaandmed;

b)	määrab nõutavate andmete mahtu ja keerukust arvesse võttes kindlaks asjakohase tähtaja, mille jooksul asutus või gruppide korral liidus tegutsev emaettevõtja peab kriisilahendusasutusele andmed esitama;

c)	määrab kindlaks vormingu, mida asutused või gruppide korral liidus tegutsevad emaettevõtjad peavad kriisilahendusasutusele andmete esitamiseks kasutama;

d)	määrab kindlaks, kas andmed tuleb täita individuaalsel või grupi tasandil ning kas nende kohaldamisala on kohalik, üleliiduline või üleilmne;

e)	esitab lisaandmete esitamiseks vajalikud kontaktandmed.

Artikkel 8

Pädevate asutuste ja kriisilahendusasutuste vaheline koostöö

1. Pädevad asutused ja kriisilahendusasutused kontrollivad üheskoos, kas osa andmeid või kõik andmed, mis tuleb kriisilahendusasutusele kooskõlas artikli 3 lõikega 1 ja artikliga 7 esitada, on pädevale asutusele juba kättesaadavad.

2. Juhul kui andmed on osaliselt või täielikult pädevale asutusele juba kättesaadavad, esitab nimetatud asutus sellised andmed kriisilahendusasutusele õigel ajal.

3. Lõikes 2 osutatud juhul tagavad kriisilahendusasutused, et asutusi või gruppide korral liidus tegutsevaid emaettevõtjaid teavitatakse andmetest, mis tuleb lisada teabe esitamisel kooskõlas artikli 3 lõikega 1. Nad teevad need andmed kindlaks, viidates I lisas esitatud vormidele.

Artikkel 9

Üleminekuperiood

1. Erandina artikli 5 lõikest 1 tuleb selle majandusaasta aruanne, mis lõppeb kuupäeval, mis jääb 2018. aasta 1. jaanuari ja 31. detsembri vahele, esitada hiljemalt 31. mail 2019.

2. Erandina artikli 5 lõikest 1 tuleb selle majandusaasta aruanne, mis lõppeb kuupäeval, mis jääb 2019. aasta 1. jaanuari ja 31. detsembri vahele, esitada hiljemalt 30. aprillil 2020.

Artikkel 10

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusmäärus (EL) 2016/1066 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. oktoober 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 190.

(2) Komisjoni 17. juuni 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1066, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses teabe esitamise korra, standardvormide ja vormidega eesmärgiga koostada kriisilahenduskavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/59/EL (ELT L 181, 6.7.2016, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

I LISA

VORMID KRIISILAHENDUSE JAOKS

Vormi number	Vormi kood	Vormi või vormide rühma nimetus	Lühinimi
		ETTEVÕTJA ANDMED, GRUPI STRUKTUUR JA VASTASTIKUSED SEOSED
1	Z 01.00	Organisatsiooniline struktuur	ORG
		ANDMED BILANSILISTE JA BILANSIVÄLISTE KIRJETE KOHTA
2	Z 02.00	Kohustuste struktuur	LIAB
3	Z 03.00	Omavahendite nõuded	OWN
4	Z 04.00	Grupisisesed vastastikused finantsseosed	IFC
5,1	Z 05.01	Suuremad vastaspooled (kohustused)	MCP 1
5,2	Z 05.02	Suuremad vastaspooled (bilansivälised)	MCP 2
6	Z 06.00	Hoiuste tagamine	DIS
		PÕHIÄRILIINID, KRIITILISED FUNKTSIOONID JA SEOTUD INFOSÜSTEEMID NING FINANTSTURUTARISTUD
		Kriitilised funktsioonid ja põhiäriliinid
7,1	Z 07.01	Majanduslike funktsioonide kriitilisuse hinnang	FUNC 1
7,2	Z 07.02	Kriitiliste funktsioonide kaardistus juriidiliste isikute järgi	FUNC 2
7,3	Z 07.03	Põhiäriliinide kaardistus juriidiliste isikute järgi	FUNC 3
7,4	Z 07.04	Kriitiliste funktsioonide kaardistus põhiäriliinide järgi	FUNC 4
8	Z 08.00	Kriitilised teenused	SERV
		Finantsturutaristute teenused – pakkujad ja kasutajad
9	Z 09.00	Finantsturutaristute teenused – pakkujad ja kasutajad – kaardistus kriitiliste funktsioonide järgi	FMI 1
		Infosüsteemid
10,1	Z 10.01	Kriitilised infosüsteemid (üldine teave)	CIS 1
10,2	Z 10.02	Infosüsteemide kaardistamine	CIS 2

Z 01.00 – Organisatsiooniline struktuur (ORG)

Ettevõtja																Otsene emaettevõtja
Nimi	Kood	Juriidilise isiku tunnus (LEI)	Ettevõtja liik	Riik	Hõlmatud usaldatavusnõuetekohase konsolideerimisega	Kapitalinõuete määruse artikli 7 kohane erand	Kapitalinõuete määruse artikli 10 kohane erand	Varad kokku	Koguriskipositsioon	Finantsvõimenduse määra riskipositsioon	Raamatupidamisstandard	Osa konsolideeritud koguvaras	Osa konsolideeritud koguriskipositsioonis	Osa konsolideeritud finantsvõimenduse määra riskipositsioonis	Asjaomane juriidiline isik	Nimi	Kood	Juriidilise isiku tunnus (LEI)	Aktsia- või osakapital	Hääleõigused ettevõtjas
0010	0020	0030	0040	0050	0060	0070	0080	0090	0100	0110	0120	0130	0140	0150	0160	0170	0180	0190	0200	0210

Z 02.00 – Kohustuste struktuur (LIAB)

		Vastaspool								KOKKU
		Kodumajapidamised	Finantssektorivälised äriühingud (VKEd)	Finantssektorivälised äriühingud (muud kui VKEd)	Krediidiasutused	Muud finantssektori äriühingud	Valitsemissektor ja keskpangad	Tuvastamata, kauplemiskohas noteeritud	Tuvastamata, kauplemiskohas noteerimata	KOKKU	millest: grupisisesed	millest: kohustused, mida reguleerib kolmanda riigi õigus, v.a grupisisesed
Rida	Kirje	0010	0020	0030	0040	0050	0060	0070	0080	0090	0100	0110
0100	KOHUSTUSED, MIS JÄÄVAD KOHUSTUSTE JA NÕUDEÕIGUSTE TEISENDAMISEST VÄLJA
0110	Tagatud hoiused
0120	Tagatud kohustused – kollateraliseeritud osa
0130	Klientide kohustused, kui on maksejõuetuse korral kaitstud
0140	Usaldussuhtest tulenevad kohustused, kui on maksejõuetuse korral kaitstud
0150	Asutuse kohustused < 7 päeva
0160	Süsteemi (operaatori) kohustused < 7 päeva
0170	Töötaja kohustused
0180	Operatsioonide igapäevase toimimise puhul kriitilised kohustused
0190	Maksu- ja sotsiaalkindlustusasutuste kohustused, kui on eelistatud
0200	Hoiuste tagamise skeemi kohustused
0300	KOHUSTUSED, MIS EI JÄÄ KOHUSTUSTE JA NÕUDEÕIGUSTE TEISENDAMISEST VÄLJA
0310	Hoiused, tagamata, aga eeliskohtlemisel
0311	millest: järelejäänud tähtaeg <= 1 kuu
0312	millest: järelejäänud tähtaeg > 1 kuu < 1 aasta
0313	millest: järelejäänud tähtaeg >= 1 aasta < 2 aastat
0314	millest: järelejäänud tähtaeg >= 2 aastat
0320	Hoiused, tagamata ja muud kui eeliskohtlemisel
0321	millest: järelejäänud tähtaeg <= 1 kuu
0322	millest: järelejäänud tähtaeg > 1 kuu < 1 aasta
0323	millest: järelejäänud tähtaeg >= 1 aasta < 2 aastat
0324	millest: järelejäänud tähtaeg >= 2 aastat
0330	Bilansilised kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumentidest
0331	Kohustuste netopositsioonide summa, võttes arvesse lepingulisi tasaarvestusi, pärast turuväärtuse meetodil korrigeerimisi, enne tagatise tasaarvestamist
0332	Kohustuste netopositsioonide summa, võttes arvesse lepingulisi tasaarvestusi, pärast turuväärtuse meetodil korrigeerimisi, pärast tagatise tasaarvestamist
0333	Kohustuste netopositsioonide summa, võttes arvesse lepingulisi tasaarvestusi, pärast turuväärtuse meetodil korrigeerimisi, pärast tagatise tasaarvestamist, hõlmates hinnangulisi tasaarvestussummasid
0334	Kohustuste netopositsioonide summa, võttes arvesse usaldatavusnõuetele vastava tasaarvestamise eeskirju
0340	Kollateraliseerimata tagatud kohustused
0341	millest: järelejäänud tähtaeg <= 1 kuu
0342	millest: järelejäänud tähtaeg > 1 kuu < 1 aasta
0343	millest: järelejäänud tähtaeg >= 1 aasta < 2 aastat
0344	millest: järelejäänud tähtaeg >= 2 aastat
0350	Struktureeritud väärtpaberid
0351	millest: järelejäänud tähtaeg <= 1 kuu
0352	millest: järelejäänud tähtaeg > 1 kuu < 1 aasta
0353	millest: järelejäänud tähtaeg >= 1 aasta < 2 aastat
0354	millest: järelejäänud tähtaeg >= 2 aastat
0360	Kõrgema nõudeõiguse järgu tagatiseta kohustused
0361	millest: järelejäänud tähtaeg <= 1 kuu
0362	millest: järelejäänud tähtaeg > 1 kuu < 1 aasta
0363	millest: järelejäänud tähtaeg >= 1 aasta < 2 aastat
0364	millest: järelejäänud tähtaeg >= 2 aastat
0365	Kõrgema nõudeõiguse järgu mitte-eelistatud kohustused
0366	millest: järelejäänud tähtaeg <= 1 kuu
0367	millest: järelejäänud tähtaeg > 1 kuu < 1 aasta
0368	millest: järelejäänud tähtaeg >= 1 aasta < 2 aastat
0369	millest: järelejäänud tähtaeg >= 2 aastat
0370	Allutatud kohustused (ei kajastata omavahenditena)
0371	millest: järelejäänud tähtaeg <= 1 kuu
0372	millest: järelejäänud tähtaeg > 1 kuu < 1 aasta
0373	millest: järelejäänud tähtaeg >= 1 aasta < 2 aastat
0374	millest: järelejäänud tähtaeg >= 2 aastat
0380	Muud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete kohaselt kõlblikud kohustused
0381	millest: järelejäänud tähtaeg >= 1 aasta < 2 aastat
0382	millest: järelejäänud tähtaeg >= 2 aastat
0390	Mitterahalised kohustused
0400	Muud kohustused
0500	OMAVAHENDID
0510	Esimese taseme põhiomavahendid
0511	millest: kapitaliinstrumendid / osa- või aktsiakapital
0512	millest: lihtaktsiatega samasse nõudeõiguse järku kuuluvad instrumendid
0520	Täiendavad esimese taseme omavahendid
0521	millest: omavahenditena kajastatud allutatud kohustused (osa)
0530	Teise taseme omavahendid
0531	millest: omavahenditena kajastatud allutatud kohustused (osa)
0600	KOHUSTUSED JA OMAVAHENDID, SEALHULGAS TULETISINSTRUMENTIDE KOHUSTUSED, KOKKU

Z 03.00 – Omavahendite nõuded (OWN)

		Summa või protsent
		0010
KOGURISKIPOSITSIOON	0100
Osa konsolideeritud koguriskipositsioonis	0110
ALGKAPITALI JA FINANTSVÕIMENDUSE MÄÄRA NÕUE
Algkapital	0210
Finantsvõimenduse määra nõue	0220
JÄRELEVALVEALASE LÄBIVAATAMISE JA HINDAMISE KOHASE KOGU KAPITALINÕUDE (TSCR) MÄÄR	0300
TSCR: koosneb esimese taseme põhiomavahenditest	0310
TSCR: koosneb esimese taseme omavahenditest	0320
KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUDED	0400
Kapitali säilitamise puhver	0410
Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriski või süsteemse riskiga seotud säilitamise puhver	0420
Asutusepõhine vastutsükliline kapitalipuhver	0430
Süsteemse riski puhver	0440
Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver	0450
Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver	0460
Üldise kapitalinõude (OCR) määr	0500
OCR: koosneb esimese taseme põhiomavahenditest	0510
OCR: koosneb esimese taseme omavahenditest	0520
OCR ja teise samba suunised (P2G)	0600
OCR ja P2G: koosneb esimese taseme põhiomavahenditest	0610
OCR ja P2G: koosneb esimese taseme omavahenditest	0620

Z 04.00 – Grupisisesed vastastikused finantsseosed (IFC)

Emitent või garantii saanud ettevõtja		Võlausaldaja, omanik või garantii andja		Vastastikune finantsseos
Ettevõtja nimi	Kood	Ettevõtja nimi	Kood	Liik	Tagasimaksmata summa
						millest emiteeritud kolmanda riigi õiguse alusel	millest omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete kohaselt kõlblikud
0010	0020	0030	0040	0050	0060	0070	0080

Z 05.01 – Suuremad kohustuste vastaspooled (MCP 1)

Vastaspool					Liik	Tagasimaksmata summa
Ettevõtja nimi	Kood	Rühm või individuaalne vastaspool	Riik	Sektor	Liik	Tagasimaksmata summa
0010	0020	0030	0040	0050	0060	0070

Z 05.02 – Suuremad bilansivälised vastaspooled (MCP 2)

Vastaspool					Liik	Summa
Ettevõtja nimi	Kood	Rühm või individuaalne vastaspool	Riik	Sektor	Liik	Summa
0010	0020	0030	0040	0050	0060	0070

Z 06.00 – Hoiuste tagamine (DIS)

Juriidiline isik		Hoiuste tagamise skeemis osalemine		Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem	Lisakaitse lepingulise skeemi alusel
Ettevõtja nimi	Kood	DGS	Tagatud hoiuste summa	Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem	Lisakaitse lepingulise skeemi alusel
0010	0020	0030	0040	0050	0060

Z 07.01 – Majanduslike funktsioonide kriitilisuse hinnang (FUNC 1)

Riik:

Rida	Majanduslikud funktsioonid			Kvantitatiivsed andmed			Kriitilisuse hinnang
	Tunnus	Majanduslik funktsioon	Majandusliku funktsiooni kirjeldus	Turuosa	Rahaline summa	Numbriline näitaja	Mõju turule	Asendatavus	Kriitiline funktsioon
			0010	0020	0030	0040	0050	0060	0070
	1	Hoiused
0010	1,1	Kodumajapidamised
0020	1,2	Finantssektorivälised äriühingud – VKEd
0030	1,3	Finantssektorivälised äriühingud – muud kui VKEd
0040	1,4	Valitsemissektor
0050	1,5	Muud sektorid/vastaspooled (1)
0060	1,6	Muud sektorid/vastaspooled (2)
0070	1,7	Muud sektorid/vastaspooled (2)
	2	Laenuandmine
0080	2,1	Kodumajapidamised – eluasemelaenud
0090	2,2	Kodumajapidamised – muud laenud
0100	2,3	Finantssektorivälised äriühingud – VKEd
0110	2,4	Finantssektorivälised äriühingud – muud kui VKEd
0120	2,5	Valitsemissektor
0130	2,6	Muud sektorid/vastaspooled (1)
0140	2,7	Muud sektorid/vastaspooled (2)
0150	2,8	Muud sektorid/vastaspooled (3)
	3	Makse-, sularaha-, arveldus-, kliirimis-, hoidmisteenused
0160	3,1	Makseteenused rahaloomeasutustele
0170	3,2	Makseteenused mitterahaloomeasutustele
0180	3,3	Sularahateenused
0190	3,4	Väärtpaberiarveldusteenused
0200	3,5	Kesksete vastaspoolte kliirimisteenused
0210	3,6	Hoidmisteenused
0220	3,7	Muud teenused/toimingud/funktsioonid (1)
0230	3,8	Muud teenused/toimingud/funktsioonid (2)
0240	3,9	Muud teenused/toimingud/funktsioonid (3)
	4	Kapitaliturud
0250	4,1	Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid – börsivälised
0260	4,2	Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid – muud kui börsivälised
0270	4,3	Järelturud/kauplemine (üksnes kauplemiseks hoitavad)
0280	4,4	Esmasturud / väärtpaberite emissiooni tagamine
0290	4,5	Muud teenused/toimingud/funktsioonid (1)
0300	4,6	Muud teenused/toimingud/funktsioonid (2)
0310	4,7	Muud teenused/toimingud/funktsioonid (3)
	5	Hulgirahastamine
0320	5,1	Laenuvõtmine
0330	5,2	Tuletisinstrumendid (varad)
0340	5,3	Laenuandmine
0350	5,4	Tuletisinstrumendid (kohustused)
0360	5,5	Muud liiki tooted (1)
0370	5,6	Muud liiki tooted (2)
0380	5,7	Muud liiki tooted (3)

Z 07.02 – Kriitiliste funktsioonide kaardistus juriidiliste isikute järgi (FUNC 2)

Kriitilised funktsioonid		Juriidiline isik		Rahaline olulisus
Riik	Tunnus	Ettevõtja nimi	Kood	Rahaline summa
0010	0020	0030	0040	0050

Z 07.03 – Põhiäriliinide kaardistus juriidiliste isikute järgi (FUNC 3)

Põhiäriliin			Juriidiline isik
Põhiäriliin	Äriliini tunnus	Kirjeldus	Ettevõtja nimi	Kood
0010	0020	0030	0040	0050

Z 07.04 – Kriitiliste funktsioonide kaardistus põhiäriliinide järgi (FUNC 4)

Kriitilised funktsioonid		Põhiäriliin
Riik	Funktsiooni tunnus	Põhiäriliin	Äriliini tunnus
0010	0020	0030	0040

Z 08.00 – Kriitilised teenused (SERV)

Tunnus

Teenuse liik

Teenuse kasutaja

Teenuseosutaja

Kriitiline funktsioon

Hinnanguline aeg asendatavuseks

Hinnanguline aeg lepingutele juurdepääsuks

Kohaldatav õigus

Kriisilahenduse suhtes kindel leping

Ettevõtja nimi

Kood

Ettevõtja nimi

Kood

Grupi osa

Riik

Tunnus

0005

0010

0020

0030

0040

0050

0060

0070

0080

0090

0100

0110

0120

Z 09.00 – Finantsturutaristute teenused – pakkujad ja kasutajad – kaardistus kriitiliste funktsioonide järgi

Kasutaja		Kriitiline funktsioon		Teenuseosutaja							Kohaldatav õigus
Ettevõtja nimi	Kood	Riik	Tunnus	Finantsturutaristu			Osalemise viis	Vahendaja		Teenuse kirjeldus
Ettevõtja nimi	Kood	Riik	Tunnus	Süsteemi liik	Nimi	Finantsturutaristu kood	Osalemise viis	Nimi	Kood	Teenuse kirjeldus
0010	0020	0030	0040	0050	0060	0070	0080	0090	0100	0110	0120

Z 10.01 – Kriitilised infosüsteemid (üldine teave) (CIS 1)

Kriitiline infosüsteem				Süsteemi eest vastutav grupi ettevõtja
Süsteemi tunnuskood	Nimi	Liik	Kirjeldus	Ettevõtja nimi	Kood
0010	0020	0030	0040	0050	0060

Z 10.02 – Infosüsteemide kaardistamine (CIS 2)

Süsteemi tunnuskood	Grupi ettevõtjast süsteemi kasutaja		Kriitiline teenus	Kriitiline funktsioon
Süsteemi tunnuskood	Ettevõtja nimi	Kood	Tunnus	Riik	Tunnus
0010	0020	0030	0040	0050	0060

II LISA

Juhised

Üldised juhised

I.1

Ülesehitus

I.2

Viited

I.3

Raamatupidamisstandardid

I.4

Konsolideerimise ulatus

I.5

Nummerdamine ja muud tavad

II.

Vormidega seotud juhised

II.1

Z 01.00 – Organisatsiooniline struktuur (ORG)

II.2

Z 02.00 – Kohustuste struktuur (LIAB)

II.3

Z 03.00 – Omavahendite nõuded (OWN)

II.4

Z 04.00 – Grupisisesed vastastikused finantsseosed (IFC)

II.5

Z 05.01 ja Z 05.02 – Suuremad vastaspooled (MCP)

II.6

Z 06.00 – Hoiuste tagamine (DIS)

II.7

Kriitilised funktsioonid ja põhiäriliinid

II.8

Z 08.00 – Kriitilised teenused (SERV)

II.9

Z 09.00 – Finantsturutaristute teenused – pakkujad ja kasutajad – kaardistus kriitiliste funktsioonide järgi

II.10

Kriitilised infosüsteemid

I. Üldised juhised

I.1 Ülesehitus

Raamistik koosneb 15 vormist, mis on esitatud kolmes plokis.

(1)	„Üldised andmed“, milles antakse ülevaade grupi ja tema ettevõtjate organisatsioonilisest struktuurist, varade jaotumisest ja riskipositsiooni summadest. See plokk koosneb vormist „Z 01.00 – Organisatsiooniline struktuur (ORG)“.

(2)

„Andmed bilansiliste ja bilansiväliste kirjete kohta“, milles antakse finantsandmeid kohustuste, omavahendite, grupi ettevõtjate vaheliste finantsseoste, suuremate vastaspoolte ees olevate kohustuste ja suuremate vastaspooltega seotud bilansiväliste kirjete ning hoiuste tagamise kohta. See plokk koosneb kuuest vormist:

a)	„Z 02.00 – Kohustuste struktuur (LIAB)“;

b)	„Z 03.00 – Omavahendite nõuded (OWN)“;

c)	„Z 04.00 – Grupisisesed vastastikused finantsseosed (IFC)“;

d)	kaks vormi suuremate vastaspoolte kohta: „Z 05.01 – Suuremad kohustuste vastaspooled (Z-MCP 1)“ ja „Z 05.02 – Suuremad bilansivälised vastaspooled (Z-MCP 2)“;

e)	„Z 06.00 – Hoiuste tagamine (Z-DIS)“.

(3)

„Kriitilised funktsioonid“, milles antakse ülevaade kriitilistest funktsioonidest ning kaardistatakse need juriidiliste isikute, põhiäriliinide, kriitiliste teenuste, finantsturutaristute ja infosüsteemide järgi. See plokk koosneb seitsmest vormist:

—

neli vormi kriitiliste funktsioonide kindlakstegemise ning nende põhiäriliinide ja grupi ettevõtjate järgi kaardistamise kohta: „Z 07.01 – Majanduslike funktsioonide kriitilisuse hinnang (Z-FUNC 1)“, „Z 07.02 – Kriitiliste funktsioonide kaardistus juriidiliste isikute järgi (Z-FUNC 2)“, „Z 07.03 – Põhiäriliinide kaardistus juriidiliste isikute järgi (Z-FUNC 3)“ ja „Z 07.04 – Kriitiliste funktsioonide kaardistus põhiäriliinide järgi (Z-FUNC 4)“;

—	„Z 08.00 – Kriitilised teenused (Z-SERV)“;

—	„Z 09.00 – Finantsturutaristute teenused – pakkujad ja kasutajad – kaardistus kriitiliste funktsioonide järgi (FMI)“;

—	kaks vormi kriitiliste infosüsteemide kohta: „Z 10.01 – Kriitilised infosüsteemid (üldine teave) (Z-CIS 1)“ ja „Z 10.02 – Infosüsteemide kaardistamine (Z-CIS 2)“.

I.2 Viited

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi lühendeid:

a) BCBS– Rahvusvaheliste Arvelduste Panga Baseli pangajärelevalve komitee;

b) CPMI– Rahvusvaheliste Arvelduste Panga makse- ja arveldussüsteemide komitee;

c) FINREP– komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 (1) III ja IV lisas esitatud finantsandmete vormid ning V lisas esitatud lisajuhised;

d) COREP (OF)– rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 I lisa (vormid) ja II lisa (juhised);

e) COREP (LR)– rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 X lisa (vormid) ja XI lisa (juhised);

f) FSB– finantsstabiilsuse nõukogu;

g) IAS– rahvusvahelised raamatupidamisstandardid (IAS) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (2) artikli 2 kohase määratluse järgi;

h) IFRS– rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid määruse (EÜ) nr 1606/2002 (2) artikli 2 kohase määratluse järgi;

i) LEI– juriidilise isiku tunnus, mille eesmärk on saavutada finantstehingute poolte ühene ja üleilmne identifitseerimine, nagu on teinud ettepaneku finantsstabiilsuse nõukogu ja kinnitanud G20. Kuni ülemaailmse LEI-süsteemi täielikult toimima hakkamiseni määrab regulatiivse järelevalve komitee (Regulatory Oversight Committee – ROC, mille kohta üksikasjalik teave on kättesaadav veebisaidil www.leiroc.org) poolt kinnitatud kohalik tegevusüksus vastaspooltele juriidilise isiku ajutised ülemaailmsed tunnused (pre-LEI). Kui asjaomase vastaspoole puhul on juriidilise isiku ülemaailmne tunnus (LEI) olemas, kasutatakse kõnealuse vastaspoole identifitseerimiseks seda;

j) NGAAP– riiklikud üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted, mis on välja töötatud direktiivi 86/635/EMÜ (3) alusel.

I.3 Raamatupidamisstandardid

Kui käesolevates juhistes ei ole teisiti märgitud, annavad asutused aru kõikidest summadest, tuginedes raamatupidamisraamistikule, mida nad kasutavad finantsteabe edastamiseks kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 artiklitega 9–11. Asutused, mis ei pea andma finantsandmetest aru kooskõlas rakendusmäärusega (EL) nr 680/2014, kohaldavad oma vastava raamatupidamisraamistiku eeskirju.

Asutuste puhul, mis annavad aru IFRSi alusel, on lisatud viited asjaomasele IFRSile.

I.4 Konsolideerimise ulatus

Käesolevas raamistikus viidatakse olenevalt vormist:

—	konsolideerimisele raamatupidamise konsolideerimise alusel (ettevõtjad, mis on hõlmatud konsolideeritud finantsaruannetega kooskõlas kohaldatava raamatupidamisraamistikuga);

—	usaldatavusnõuetekohasele konsolideerimisele (ettevõtjad, mis kuuluvad konsolideerimise alla kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (4) esimese osa II jaotise 2. peatükiga) liidu emaettevõtja tasandil;

—	konsolideerimisele kriisilahendusaluse ettevõtja tasandil kriisilahendusaluse grupi puhul.

Iga vormi puhul järgivad asutused konsolideerimise alust või aluseid, mida kohaldatakse kooskõlas selle määruse artikliga 4.

I.5 Nummerdamine ja muud tavad

Käesolevates juhistes järgitakse vormide veergudele, ridadele ja lahtritele viitamisel allpool sätestatud märgistustavasid. Need numbrilised koodid on valideerimise eeskirjades laialdaselt kasutusel.

Vormi veergude, ridade ja lahtrite tähistamiseks on käesolevas juhendis kasutatud järgmist üldist märget: {vorm;rida;veerg}.

Kui ühe vormi sees tehtavate valideerimiste korral kasutatakse ainult selles vormis sisalduvaid andmepunkte, siis vormile märkes ei viidata: {rida;veerg}.

10.

Ainult ühte veergu sisaldavate vormide puhul viidatakse üksnes ridadele: {vorm;rida}.

11.

Tärni kasutatakse selle tähistamiseks, et eelnevalt kindlaks määratud rida või veerg kuulub valideerimisele.

12.

Kui andmekirje ei ole nende ettevõtjate puhul, kelle kohta aruanne esitatakse, asjakohane, jäetakse vastav väli tühjaks.

13.

Kui käesolevates suunistes viidatakse primaarvõtmele, tähendab see veergu või veergude kombinatsiooni, millega identifitseeritakse üheselt kõik vorm read. Primaarvõti sisaldab vormi iga rea kohta kordumatut väärtust. See ei või sisaldada väärtust null.

II. Vormidega seotud juhised

II.1 Z 01.00 – Organisatsiooniline struktuur (ORG)

II.1.1 Üldised märkused

14.

Selles vormis antakse ülevaade grupi õiguslikust ja omanike struktuurist. Esitatakse üks vorm seoses kõikide grupi ettevõtjatega, kes vastavad käesoleva määruse artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud miinimumkünnisele. Selles vormis identifitseeritakse üksnes juriidilised isikud.

II.1.2 Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerud

Juhised

0010–0160

Ettevõtja

0010

Nimi

Ettevõtja nimi. Ametlik nimi, mis on esitatud ettevõtja dokumentides, sealhulgas õiguslik vorm.

0020

Kood

Ettevõtja kood. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute korral on kood 20kohaline tähtnumbriline LEI-kood. Teiste ettevõtjate korral on kood 20kohaline tähtnumbriline LEI-kood või selle puudumisel liidus kohaldatava ühtse kodifitseerimise kohane kood või selle puudumisel riiklik kood.

Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada järjepidevalt kõikides vormides. Koodil peab alati olema väärtus.

0030

LEI

Ettevõtja 20kohaline tähtnumbriline LEI-kood, kui see on olemas.

0040

Ettevõtja liik

Ettevõtja liik on prioriteetsuse järjekorras üks järgmistest.

a)	Krediidiasutus See kategooria hõlmab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutusi, välja arvatud direktiivi 2013/36/EL (5) artikli 2 lõikes 5 osutatud ettevõtjad.

Investeerimisühing, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 28 lõikes 2 sätestatud algkapitali nõuet

See kategooria hõlmab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud investeerimisühinguid, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 28 lõikes 2 sätestatud algkapitali nõuet.

c)	Investeerimisühing, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 2013/36/EL artikli 28 lõikes 2 sätestatud algkapitali nõuet

d)	Finantseerimisasutus See kategooria hõlmab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 26 määratletud finantseerimisasutusi, välja arvatud need, mis on liigitatud allpool punktis e kirjeldatud valdusettevõtjateks.

Valdusettevõtja

See kategooria hõlmab järgmisi ettevõtjaid:

—	finantsvaldusettevõtja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 20 tähenduses;

—	segafinantsvaldusettevõtja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 21 tähenduses;

—	segavaldusettevõtja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 22 tähenduses;

—	emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 30 tähenduses;

—	ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 31 tähenduses;

—	liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 32 tähenduses;

—	ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 33 tähenduses.

f)	Kindlustusandja See kategooria hõlmab kindlustusandjaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (6) artikli 13 kohase määratluse järgi.

g)	Muud liiki ettevõtja, kui ettevõtja ei kuulu ühtegi eespool nimetatud kategooriasse.

0050

Riik

Ettevõtja asutamisriigi – liikmesriik või kolmas riik – kahetäheline kood standardi ISO 3166-1 järgi.

0060

Usaldatavusnäitajatega hõlmatud

Kasutatakse järgmisi lühendeid:

Y – jah;

N – ei.

0070

Kapitalinõuete määruse artikli 7 kohane erand

Kasutatakse järgmisi lühendeid:

Y – kui pädev asutus on loobunud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 6 lõike 1 kohaldamisest kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 7;

N – muud juhud.

0080

Kapitalinõuete määruse artikli 10 kohane erand

Kasutatakse järgmisi lühendeid:

Y – kui pädev asutus on kohaldanud erandit määruse (EL) nr 575/2013 artikli 10 alusel;

N – muud juhud.

0090

Varad kokku

Varad kokku, nagu on määratletud FINREPi puhul {F 01.01;380,010}

0100

Koguriskipositsioon

Koguriskipositsioon, nagu on määratletud COREP (OF)-i puhul: {C 02.00;010;010}

Kirjet ei kajastata ettevõtjate puhul, kes ei ole krediidiasutused või investeerimisühingud, ja ettevõtjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse erandit määruse (EL) nr 575/2013 artikli 7 või 10 alusel.

0110

Finantsvõimenduse määra riskipositsioon

Finantsvõimenduse määra koguriskipositsioon, nagu on määratletud COREP (LR)-i puhul: {C 47.00;290;010}

0120

Raamatupidamisstandard

Ettevõtja kohaldatavad raamatupidamisstandardid. Kasutatakse järgmisi lühendeid:

—

IFRS

—

NGAAP

0130

Osa konsolideeritud koguvaras

Summa, mis vastab ettevõtja osale selle grupi konsolideeritud varade kogusummas, mida aruandes käsitletakse.

0140

Osa konsolideeritud koguriskipositsioonis

Summa, mis vastab ettevõtja osale selle grupi konsolideeritud koguriskipositsioonis, mida aruandes käsitletakse.

0150

Osa konsolideeritud finantsvõimenduse määra riskipositsioonis

Summa, mis vastab ettevõtja osale selle grupi konsolideeritud finantsvõimenduse määra koguriskipositsioonis, mida aruandes käsitletakse.

0160

Asjaomane juriidiline isik

Märgitakse, kas ettevõtja on asjaomane juriidiline isik käesoleva määruse artikli 2 kohase määratluse järgi.

0170–0210

Otsene emaettevõtja

Ettevõtja otsene emaettevõtja. Kajastatakse üksnes otsene emaettevõtja, kellel on ettevõtjas rohkem kui 5 % hääleõigustest.

Kui ettevõtjal on rohkem kui üks otsene emaettevõtja, kajastatakse üksnes see otsene emaettevõtja, kelle osa kapitalis või asjakohasel juhul hääleõigustes on suurim.

0140

Nimi

Ettevõtja otsese emaettevõtja nimi.

0150

Kood

Emaettevõtja kood. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute korral on kood 20kohaline tähtnumbriline LEI-kood. Teiste ettevõtjate korral on kood 20kohaline tähtnumbriline LEI-kood või selle puudumisel liidus kohaldatava ühtse kodifitseerimise kohane kood või selle puudumisel riiklik kood.

Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada järjepidevalt kõikides vormides. Koodil peab alati olema väärtus.

0160

LEI-kood

Ettevõtja 20kohaline tähtnumbriline LEI-kood, kui see on olemas.

0170

Aktsia- või osakapital

Otsese emaettevõtja aktsia- või osakapital ettevõtjas, v.a reservid.

0180

Hääleõigused ettevõtjas

Otsesele emaettevõtjale ettevõtjas kuuluvate hääleõiguste protsent.

Seda teavet nõutakse üksnes siis, kui üks aktsia või osa ei võrdu ühe häälega (seega hääleõigused ei võrdu aktsia- või osakapitaliga).

II.2 Z 02.00 – Kohustuste struktuur (LIAB)

II.2.1 Üldised märkused

15.

Selles vormis nõutakse üksikasjalikke andmeid ettevõtja või grupi kohustuste struktuuri kohta. Kohustused jaotatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välja jäävateks kohustusteks ning kohustusteks, mis ei jää kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välja. Seejärel jaotatakse need kohustuste klasside, vastaspoolte klasside ja tähtaegade järgi.

16.

Kui selles vormis on nähtud ette tähtaegade järgi jaotamine, käsitletakse järelejäänud tähtajana aega kuni lepingulise tähtajani, või kui kehtib kaudne või otsene lepinguline või seadusest tulenev instrumendi omaniku õigus ennetähtaegsele väljamaksmisele, siis kuni esimese kuupäevani, millal see õigus tekib. Põhisumma vahemaksed jaotatakse vastavatesse tähtajaklassidesse. Kui see on asjakohane, käsitletakse tähtaega põhisumma ja kogunenud intressi puhul eraldi.

17.

Vaikimisi on selles vormis kajastatud summad tasumata summad. Nõude või instrumendi tasumata summa on nõude või instrumendi põhisumma ja kogunenud intressi summa kokku. Tasumisele kuuluv tasumata summa võrdub selle nõude väärtusega, mille võlausaldaja võib maksejõuetusmenetluse alusel esitada.

18.

Erandina eelmisest lõikest kajastatakse tuletisinstrumentidest tulenevad bilansilised kohustused (kajastatud real 0330) bilansiliste jääkmaksumustena. Bilansiline jääkmaksumus on FINREPi jaoks olenevalt asjaoludest kas IFRSi või NGAAPi alusel määratletud bilansiline jääkmaksumus. Muul juhul kasutatakse NGAAPi aruandluskorra kohaseid näitajaid.

II.2.2 Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerud	Juhised
0010	Kodumajapidamised FINREPi V lisa 1. osa punkti 42 alapunkt f. Üksikisikud või üksikisikute rühmad kui tarbijad ja kui tootjad, kes pakuvad kaupu ja mittefinantsteenuseid oma lõpptarbimiseks, ning kui turukaupade ja finants- ja mittefinantsteenuste tootjad, tingimusel et nende tegevusvaldkond ei vasta kvaasiettevõtete tegevusvaldkonnale. Siia kuuluvad ka kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused, kes peamiselt tegelevad turuväliste kaupade tootmise ja teenuste osutamisega teatavatele kodumajapidamiste rühmadele.
0020	Finantssektorivälised äriühingud (VKEd) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse (7) lisa I jaotise artikli 2 lõige 1; FINREPi V lisa 1. osa punkti 5 alapunkt i. Ettevõtted, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aasta bilansimaht ei ületa 43 miljonit eurot.
0030	Finantssektorivälised äriühingud (muud kui VKEd) FINREPi V lisa 1. osa punkti 42 alapunkt e. Äriühingud ja kvaasiäriühingud, kes ei tegele finantsvahendusega, vaid peamiselt turustatava kauba tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega vastavalt Euroopa Keskpanga määrusele (EL) nr 1071/2013 (8). Välja arvatud veerus 0020 kajastatud VKEd.
0040	Krediidiasutused FINREPi V lisa 1. osa punkti 42 alapunkt c. Krediidiasutused määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses ja mitmepoolsed arengupangad.
0050	Muud finantssektori äriühingud FINREPi V lisa 1. osa punkti 42 alapunkt d. Kõik finantssektori äriühingud ja kvaasiäriühingud, kes ei ole krediidiasutused, näiteks investeerimisühingud, investeerimisfondid, kindlustusandjad, pensionifondid, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad ja kliiringukojad, ning ülejäänud finantsvahendajad, finantsvahenduse abiettevõtjad, varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad.
0060	Valitsemissektor ja keskpangad FINREPi V lisa 1. osa punkti 42 alapunktid a ja b. Keskpangad ja keskvalitsused, osariikide/liidumaade või piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused, sealhulgas haldusorganid ja mittetulunduslikud ettevõtted, kuid välja arvatud nende valitsemisasutuste hallatavad avalikud ja mitteavalikud äriühingud, mis tegelevad äritegevusega (need kajastatakse sõltuvalt nende tegevusest kirjete „krediidiasutused“, „muud finantssektori äriühingud“ või „finantssektorivälised äriühingud“ all); sotsiaalkindlustusfondid; rahvusvahelised organisatsioonid, nagu Euroopa Liidu institutsioonid, Rahvusvaheline Valuutafond ja Rahvusvaheliste Arvelduste Pank.
0070	Tuvastamata, kauplemiskohas noteeritud Kui väärtpaberi omaniku isik ei ole teada tingituna sellest, et instrumendid on noteeritud kauplemiskohas, mis on määratletud finantsinstrumentide turge käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivis 2014/65/EL, märgitakse summad sellesse veergu.
0080	Tuvastamata, kauplemiskohas noteerimata Kui väärtpaberi omaniku isik ei ole teada ja instrumendid ei ole kauplemiskohas noteeritud, märgitakse summad sellesse veergu ja edasine vastaspoolte järgi jaotamine ei ole nõutav. Ettevõtjad annavad endast parima, et vastaspooled tuvastada ja seda veergu võimalikult vähe kasutada.
0090	Kokku
0100	millest: grupisisesed Kohustused lõpliku emaettevõtja konsolideeritud finantsaruannetega hõlmatud ettevõtjate ees (erinevalt seadusega nõutavast konsolideerimise ulatusest).
0110	millest: kohustused, mida reguleerib kolmanda riigi õigus, v.a grupisisesed Need hõlmavad kolmanda riigi õigusega reguleeritavate ja/või kolmandas riigis asutatud grupi ettevõtjate emiteeritud kohustuste brutosummasid. Grupisisesed kohustused jäetakse välja. Kui kriisilahendusasutus on kinnitanud, et ta on kindlaks teinud, et kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (9) artikli 45 lõikega 5 kehtib selle kolmanda riigi õiguse alusel kriisilahendusasutuse mis tahes otsus kohustuse allahindamiseks või konverteerimiseks, ei kajastata seda kohustust selle pealkirja all.

Read

Juhised

0100

Kohustused, mis jäävad kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välja

Direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõikes 2 on märgitud: „Kriisilahendusasutused ei kasuta võlgade allahindamise ega konverteerimise õigust järgmiste kohustuste suhtes, olenemata sellest, kas neid reguleeritakse liikmesriigi või kolmanda riigi õigusega.“

0110

Tagatud hoiused

Tagatud hoiuste summa, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL (10) artikli 2 lõike 1 punktis 5, välja arvatud selle direktiivi artikli 6 lõikes 2 määratletud ajutised suured kontojäägid.

0120

Tagatud kohustused – kollateraliseeritud osa

Direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõike 2 punkt b

Tagatud kohustused, sealhulgas tagasiostulepingud (repolepingud), pandikirjad ja kohustused finantsinstrumentide kujul, mis moodustavad lahutamatu osa tagatiste kogumist ning mis on siseriikliku õiguse kohaselt tagatud sarnaselt pandikirjadega.

Ei nõue tagada, et kõik pandikirja tagatiste kogumiga seotud tagatud varad jäävad mõjutamata, segregeerituks ja piisava rahastusega, ega direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõike 2 punktis b nimetatud välistus ei takista kriisilahendusasutusi, kui see on asjakohane, kasutamast oma volitusi seoses tagatud kohustuse mis tahes osaga või sellise kohustuse mis tahes osaga, millega seoses on panditud tagatis, mis ületab selle vara, pandi, pandiõiguse või tagatise väärtust, mille suhtes see on tagatud. Nende tagatud kohustuste sellist tagamata summat ei kajastata sellel real, vaid real 0340, kus see kuulub edasisele jaotamisele.

Keskpanga kohustusi, mis on hõlmatud tagatiste kogumiga (näiteks põhilised refinantseerimisoperatsioonid, pikaajalised refinantseerimisoperatsioonid, pikemaajalised sihtotstarbelised refinantseerimisoperatsioonid jne), käsitletakse tagatud kohustustena.

Eraldi kohustuste liik on tagatiste positsioonid (nt rahaline tagatis), mis on saadud ja bilansis kajastatud. Kui sellised tagatiste positsioonid on seaduslikult seotud varade positsiooniga, käsitletakse neid selle aruande puhul tagatud kohustustena.

0130

Klientide kohustused, kui on maksejõuetuse korral kaitstud

Direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõike 2 punkt c

Kohustused, mis on krediidiasutusele või investeerimisühingule või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjale tekkinud seoses klientide vara või klientide raha, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (11) artikli 1 lõikes 2 määratletud eurofondide või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (12) artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud AIFide nimel hoitava klientide vara või klientide raha hoidmisega, tingimusel et niisugune klient on kohaldatava maksejõuetusõiguse alusel kaitstud.

0140

Usaldussuhtest tulenevad kohustused, kui on maksejõuetuse korral kaitstud

Direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõike 2 punkt d

Kohustused, mis on tekkinud krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja (kui usaldusisiku) ja mõne teise isiku (kui kasusaaja) vahelise usaldussuhte alusel, tingimusel et niisugune kasusaaja on kohaldatava maksejõuetus- või tsiviilõiguse alusel kaitstud.

0150

Krediidiasutuse kohustused < 7 päeva

Direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõike 2 punkt e

Krediidiasutuste, välja arvatud sama raamatupidamisgrupi ettevõtjate ees olevad kohustused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui seitse päeva.

0160

Süsteemi (operaatori) kohustused < 7 päeva

Direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõike 2 punkt f

Kohustused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ (13) kohaselt määratud süsteemide või süsteemi korraldajate või nendes osalejate ees, mis tulenevad niisuguses süsteemis osalemisest ja mille tähtajani on jäänud vähem kui seitse päeva.

0170

Töötaja kohustused

Direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõike 2 punkti g alapunkt i

Kohustused töötajate ees seoses palgavõlgnevuse, pensionihüvitise või muu fikseeritud tasuga, välja arvatud muutuvtasu, mis ei ole reguleeritud kollektiivlepinguga. Seda ei kohaldata siiski direktiivi 2013/36/EL artikli 92 lõikes 2 kindlaks määratud olulise riski võtjate muutuvtasu suhtes.

0180

Operatsioonide igapäevase toimimise puhul kriitilised kohustused

Direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõike 2 punkti g alapunkt ii

Kohustused kaubakrediiti andnud võlausaldaja ees seoses krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja igapäevaseks tegevuseks vältimatult vajalike kaupade või teenuste pakkumisega, sealhulgas IT-teenused, kommunaalteenused ning ruumide rent, teenindus ja korrashoid.

0190

Maksu- ja sotsiaalkindlustusasutuste kohustused, kui on eelistatud

Direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõike 2 punkti g alapunkt iii

Kohustused maksu- ja sotsiaalkindlustusasutuste ees, kui selliste asutuste nõudeõigused rahuldatakse kohaldatava õiguse alusel eelisjärjekorras.

0200

Hoiuste tagamise skeemi kohustused

Direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõike 2 punkti g alapunkt iv

Kohustused hoiuste tagamise skeemide ees, mille aluseks on direktiivi 2014/49/EL kohased osamaksed.

0300

Kohustused, mis ei jää kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välja

Ridade 0310, 0320, 0334, 0340, 0350, 0360, 0365, 0370, 0380, 0390 ja 0400 summa.

0310

Hoiused, tagamata, aga eeliskohtlemisel

Direktiivi 2014/59/EL artikkel 108

Direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 3 määratletud hoiused, mis ei kvalifitseeru kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest väljajätmiseks (direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõike 2 punkt a), ent mille puhul on kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 108 ette nähtud eeliskohtlemine.

0320

Hoiused, tagamata ja muud kui eeliskohtlemisel

Direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 3 määratletud hoiused, mis ei kvalifitseeru kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest väljajätmiseks ega eeliskohtlemiseks, kohaldades direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõiget 2 või artiklit 108.

0330

Bilansilised kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumentidest

Tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste bilansiline väärtus, kogusumma vastavalt FINREPile: {F 01.02;020;010) + {F 01.02;150;010}.

0331

Kohustuste netopositsioonide summa, võttes arvesse lepingulisi tasaarvestusi, pärast turuväärtuse meetodil korrigeerimisi, enne tagatise tasaarvestamist

Vaikimisi on see tuletisinstrumentide kohustuste kõikide netoturuväärtuste summa lepingulise tasaarvestatavate tehingute kogumi kohta. Üksnes juhul, kui tasaarvestatavate tehingute kogumi netoturuväärtus on kohustus, tuleb tasaarvestatavate tehingute kogum kajastada. Sel puhul käsitletakse tuletisinstrumente, mis ei kuulu tasaarvestuskorra alla, ühe lepinguna, st sellisena, nagu oleks tegu üksnes ühe tuletisinstrumendi tasaarvestatavate tehingute kogumiga.

0332

Kohustuste netopositsioonide summa, võttes arvesse lepingulisi tasaarvestusi, pärast turuväärtuse meetodil korrigeerimisi, pärast tagatise tasaarvestamist

Real 0331 esitatud väärtust korrigeeritakse selle riskipositsiooni tagamiseks esitatud tagatisega, mis toob kaasa nende netoturuväärtuste summa pärast tagatise tasaarvestamist selle turuväärtuses.

0333

Kohustuste netopositsioonide summa, võttes arvesse lepingulisi tasaarvestusi, pärast turuväärtuse meetodil korrigeerimisi, pärast tagatise tasaarvestamist, hõlmates hinnangulisi tasaarvestussummasid

Kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega 2016/1401, (14) mis käsitleb tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste hindamist, täiendav tasaarvestussumma, mis hõlmab tuletisinstrumendilepingute vastaspoolte kantud kahjumeid või kulusid või nende saadud kasumeid seoses lepingute oluliste tingimuste majandusliku ekvivalendi ja nende lõpetatud lepingute kohaste poolte optsiooniõiguste asendamise või saamisega.

Kooskõlas eespool nimetatud määrusega tasaarvestussumma kindlaksmääramiseks nõutavad hinnangud võivad osutuda eraldi üsna keeruliseks. Seega võib selle asemel kasutada asendusväärtuseid, mis võivad põhineda kättesaadavatel andmetel, näiteks tururiski usaldatavusnõuetel. Kui tuletisinstrumentide kohustuste jaoks tasaarvestussumma arvutamine osutub võimatuks, peab kajastatud summa võrduma real 0332 kajastatud summaga.

0334

Kohustuste netopositsioonide summa, võttes arvesse usaldatavusnõuetele vastava tasaarvestamise eeskirju

Kajastatakse tuletisinstrumentide kohustuste netopositsioone, võttes arvesse usaldatavusnõuetele vastava tasaarvestamise eeskirju määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 429 (seoses finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitaja arvutamisega).

0340

Kollateraliseerimata tagatud kohustused

Tagatud kohustuste summa või selliste kohustuste summa, millega seoses on panditud tagatis, mis ületab selle vara, pandi, pandiõiguse või tagatise väärtust, mille suhtes see on tagatud. See hõlmab igasuguste kollateraliseeritud kohustuste nii-öelda alakollateraliseeritud osa, näiteks pandikirjade või repotehingute alakollateraliseeritud osa.

0350

Struktureeritud väärtpaberid

Struktureeritud väärtpaberid on sel eesmärgil määratletud kui võlakohustused, mis sisaldavad tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberite komponenti ning mille tulusus on seotud alusvara või indeksiga (avalik või kohandatud, näiteks aktsiad või võlakirjad, fikseeritud tulumäärad või krediit, valuuta, toore jne). Struktureeritud väärtpaberid ei hõlma võlainstrumente, mis sisaldavad üksnes ostu- või müügioptsioone, st instrumendi väärtus ei sõltu tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberi komponendist.

0360

Kõrgema nõudeõiguse järgu tagatiseta kohustused

See hõlmab kõiki kõrgema nõudeõiguse järgu tagatiseta instrumente, mis ei kuulu struktureeritud väärtpaberite kategooriasse.

0365

Kõrgema nõudeõiguse järgu mitte-eelistatud kohustused

Järgmiste kohustuste summa:

—	tagamata nõuded, mis tulenevad võlainstrumentidest, mis vastavad direktiivi 2014/59/EL artikli 108 lõike 2 punktides a, b ja c ning lõikes 3 sätestatud tingimustele;

—	tagamata nõuded, mis tulenevad võlainstrumentidest, millele on osutatud direktiivi 2014/59/EL artikli 108 lõike 5 esimese lõigu punktis b, või

—

võlainstrumendid, mis kuuluvad madalaimasse prioriteetsuse järku tavapäraste tagamata nõuete hulgas, mis tulenevad võlainstrumentidest, millele on osutatud direktiivi 2014/59/EL artikli 108 lõikes 7 ja mille puhul liikmesriik on kooskõlas selle lõikega märkinud, et nad kuuluvad samasse järku kui nõuded, mis vastavad direktiivi 2014/59/EL artikli 108 lõike 2 punktides a, b ja c ning lõikes 3 sätestatud tingimustele.

0370

Allutatud kohustused

Kohustused, mis makstakse tagasi riigi maksejõuetusõiguse alusel üksnes pärast seda, kui kõikidele tavapäraste klasside võlausaldajatele ja kõrgema nõudeõiguse järgu eelistatud võlausaldajatele on täielikult tagasi makstud. See hõlmab nii lepingu kui ka seaduse alusel allutatud kohustusi. Valdusettevõtjate korral võidakse selles kategoorias kajastada ka allutamata võlaväärtpabereid (st struktuurne allutamine).

Sellesse kategooriasse kaasatakse üksnes allutatud instrumendid, mida ei kajastata omavahenditena.

See rida hõlmab ka seda osa allutatud kohustustest, mis kvalifitseerub põhimõtteliselt omavahenditeks, aga mida ei ole hõlmatud omavahenditega tulenevalt järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise sätetest, nagu määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 64 (järelejäänud tähtaeg) või määruse (EL) nr 575/2013 10. osa (varem kehtinud nõuete ajutise kohaldamise mõju).

0380

Muud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete kohaselt kõlblikud kohustused

Kõik instrumendid, mis on omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete kohaselt kõlblikud, aga mida ei ole kajastatud ridadel 0320 ja 0340–0370.

0390

Mitterahalised kohustused

See rida hõlmab mitterahalisi kohustusi, mis ei ole seotud võlainstrumentidega, mille omanikud saab kaasata kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisse praktilistel põhjustel, nagu eraldised, mis on seotud ettevõtja suhtes toimuvate kohtumenetlustega.

0400

Muud kohustused

Kõik kohustused, mida ei ole kajastatud ridadel 0100–0390.

0500

Omavahendid

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 118 ja artikkel 72

Sama määratlus nagu COREP (OF)-i puhul: {C 01.00;010;010}

0510

Esimese taseme põhiomavahendid

Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 50

Sama määratlus nagu COREP (OF)-i puhul: {C 01.00;020;010}

0511

millest: kapitaliinstrumendid/osa- või aktsiakapital

Seaduslikud instrumendid, mis moodustavad esimese taseme põhiomavahendid (või nende osa) kapitaliinstrumentide/aktsia- või osakapitali kujul.

0512

millest: lihtaktsiatega samasse nõudeõiguse järku kuuluvad instrumendid

Seaduslikud instrumendid, mis moodustavad esimese taseme põhiomavahendid (või nende osa) muude instrumentide kujul kui kapitaliinstrumendid/aktsia- või osakapital, aga mis kuuluvad selle kategooriaga samasse nõudeõiguse järku.

0520

Täiendavad esimese taseme omavahendid

Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 61

Sama määratlus nagu COREP (OF)-i puhul: {C 01.00;530;010}

0521

millest: omavahenditena kajastatud allutatud kohustused (osa)

Seaduslikud instrumendid, mis moodustavad täiendavad esimese taseme omavahendid (või nende osa).

0530

Teise taseme omavahendid

Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 71

Sama määratlus nagu COREP (OF)-i puhul: {C 01.00;750;010}

0531

millest: omavahenditena kajastatud allutatud kohustused (osa)

Sellise jaotusega tehakse kindlaks seaduslikud instrumendid, mis moodustavad teise taseme omavahendid (või nende osa).

0600

Kohustused ja omavahendid, sealhulgas tuletisinstrumentide kohustused, kokku

Kõikide selles vormis kajastatud kohustuste summa ja regulatiivsete omavahendite summa. Sel eesmärgil liidetakse kokku kõik summad eespool esitatud ridadelt. Tuletisinstrumentide puhul kasutatakse väärtust, mis on esitatud real 0334 „Kohustuste netopositsioonide summa, võttes arvesse usaldatavusnõuetele vastava tasaarvestamise eeskirju“.

II.3 Z 03.00 – Omavahendite nõuded (OWN)

II.3.1 Üldised märkused

19.

Selle vormiga kogutakse teavet ettevõtja või grupi omavahendite nõuete kohta.

20.

Kogu esitatud teave kajastab aruandekuupäeval kohaldatavaid omavahendite nõudeid.

21.

Selles vormis kajastatud teise samba nõudeid käsitlev teave põhineb uusimal kättesaadaval ametlikul järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise (SREP) kirjal, mille pädev asutus on edastanud.

22.

Kui ettevõtja, mida aruandes käsitletakse, ei pea individuaalsel tasandil kohaldama kapitalinõudeid, esitab ta andmeid üksnes real 0110.

II.3.2 Juhised konkreetsete kirjete kohta

Read

Juhised

0100

Koguriskipositsioon

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõige 3

Vt vormi Z 01.00 veerg 0100

Koguriskipositsioon, nagu on määratletud COREP (OF)-i puhul: {C 02.00;010;010}

0110

Osa konsolideeritud koguriskipositsioonis

Vt vormi Z 01.00 veerg 0140

Finantsvõimenduse määra koguriskipositsioon, nagu on määratletud COREP (LR)-i puhul: {C 47.00;290;010}

Seda kirjet kajastatakse üksnes ettevõtjate puhul, kelle suhtes ei kohaldata individuaalsel tasandil kapitalinõudeid.

0210–0250

Algkapitali ja finantsvõimenduse määra nõuded

0210

Algkapital

Direktiivi 2013/36/EL artiklid 12, 28–31 ja määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 93

Sellise algkapitali summa, mida nõutakse asutusena tegevuse alustamise loa eeltingimusena.

0220

Finantsvõimenduse määra nõue

Finantsvõimenduse määra nõue, mida kohaldatakse ettevõtja või grupi suhtes, väljendatuna protsendina finantsvõimenduse määra koguriskipositsioonist Kui ametlikku nõuet ei kehti, jätavad ettevõtjad selle lahtri tühjaks.

Finantsvõimenduse määra koguriskipositsioon määratletakse nii nagu COREP (LR)-i puhul: {C 47.00;290;010}

0300

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kohase kogu kapitalinõude (TSCR) määr

COREP (OF): {C 03.00;130;010}

Järgmiste alapunktide i ja ii summa:

i)	määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c kindlaks määratud koguomavahendite suhtarv (8 %);

ii)

täiendavate omavahendite nõuete (teise samba nõuded – P2R) suhtarv, mis on määratud kindlaks kooskõlas kriteeriumidega, mis on esitatud Euroopa Pangandusjärelevalve suunistes järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise ning järelevalvealaste stressitestide ühise menetluse ja metoodika kohta (EBA SREP GL).

See kirje kajastab järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogu kapitalinõude (TSCR) määra, mille pädev asutus on asutusele teatanud. TSCR on määratletud EBA SREP GLi punktis 1.2.

Kui pädev asutus ei ole täiendavate omavahendite nõuetest teatanud, tuleb esitada üksnes punkti i kohased andmed.

0310

TSCR: koosneb esimese taseme põhiomavahenditest

COREP (OF): {C 03.00;140;010}

Järgmiste alapunktide i ja ii summa:

i)	esimese taseme põhiomavahendite suhtarv (4,5 %) määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti a alusel;

ii)	täiendavate omavahendite nõude suhtarvu osa, millele on viidatud rea 300 punktis ii ja mida peab pädeva asutuse nõudmisel hoidma esimese taseme põhiomavahendite kujul.

Kui pädev asutus ei ole esimese taseme põhiomavahendite kujul hoitavate täiendavate omavahendite nõuetest teatanud, tuleb esitada üksnes punkti i kohased andmed.

0320

TSCR: koosneb esimese taseme omavahenditest

COREP (OF): {C 03.00;150;010}

Järgmiste alapunktide i ja ii summa:

i)	esimese taseme omavahendite suhtarv (6 %) määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti b alusel;

ii)	täiendavate omavahendite nõude suhtarvu osa, millele on viidatud rea 300 punktis ii ja mida peab pädeva asutuse nõudmisel hoidma esimese taseme omavahendite kujul.

Kui pädev asutus ei ole esimese taseme omavahendite kujul hoitavate täiendavate omavahendite nõuetest teatanud, tuleb esitada üksnes punkti i kohased andmed.

0400

Kombineeritud puhvri nõuded

Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 6

COREP (OF): {C 04.00;740;010}

0410

Kapitali säilitamise puhver

Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 1 ja artikkel 129

COREP (OF): {C 04.00;750;010}).

Vastavalt artikli 129 lõikele 1 on kapitali säilitamise puhver esimese taseme põhiomavahendite täiendav summa. Tulenevalt asjaolust, et kapitali säilitamise puhvri määr 2,5 % on stabiilne, kajastatakse seda summat selles lahtris.

0420

Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriski või süsteemse riskiga seotud säilitamise puhver

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt iv

COREP (OF): {C 04.00;760;010}).

Selles lahtris kajastatakse liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriski või süsteemse riskiga seotud säilitamise puhvri summat, mida võib vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 458 nõuda lisaks kapitali säilitamise puhvrile.

Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga.

0430

Asutusepõhine vastutsükliline kapitalipuhver

Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 2 ning artiklid 130 ja 135–140

(vt COREP (OF)): {C 04.00;770;010}).

Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga.

0440

Süsteemse riski puhver

Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 5 ning artiklid 133 ja 134

(vt COREP (OF)): {C 04.00;780;010}).

Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga.

0450

Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver

Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 3 ja artikkel 131

COREP (OF): {C 04.00;800;010}

Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga.

0460

Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver

Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 4 ja artikkel 131

COREP (OF): {C 04.00;810;010}

Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga.

0500

Üldise kapitalinõude (OCR) määr

COREP (OF): {C 03.00;160;010}

Järgmiste alapunktide i ja ii summa:

i)	TSCRi määr, millele on viidatud real 0300;

ii)	kui see on õiguspäraselt kohaldatav, kombineeritud puhvri nõude määr, millele on viidatud direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6.

See kirje kajastab üldise kapitalinõude (OCR) määra, nagu on määratletud EBA SREP GLi punktis 1.2.

Kui puhvri nõuet ei kohaldata, esitatakse üksnes punkti i kohased andmed.

0510

OCR: koosneb esimese taseme põhiomavahenditest

COREP (OF): {C 03.00;170;010}

Järgmiste alapunktide i ja ii summa:

i)	TSCRi määr, mis koosneb real 0310 viidatud esimese taseme põhiomavahenditest;

ii)	kui see on õiguspäraselt kohaldatav, kombineeritud puhvri nõude määr, millele on viidatud direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6.

Kui puhvri nõuet ei kohaldata, esitatakse üksnes punkti i kohased andmed.

0520

OCR: koosneb esimese taseme omavahenditest

COREP (OF): {C 03.00;180;010}

Järgmiste alapunktide i ja ii summa:

i)	TSCRi määr, mis koosneb real 0320 viidatud esimese taseme omavahenditest;

ii)	kui see on õiguspäraselt kohaldatav, kombineeritud puhvri nõude määr, millele on viidatud direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6.

Kui puhvri nõuet ei kohaldata, esitatakse üksnes punkti i kohased andmed.

0600

OCR ja teise samba suunised (P2G)

COREP (OF): {C 03.00;190;010}

Järgmiste alapunktide i ja ii summa:

i)	üldise kapitalinõude määr, millele on viidatud real 0500;

ii)	kui see on asjakohane, siis EBA SREP GLis määratletud teise samba suunised; need hõlmatakse üksnes siis, kui pädev asutus on need asutusele edastanud.

Kui pädev asutus ei ole teise samba suuniseid edastanud, tuleb esitada üksnes punkti i kohased andmed.

0610

OCR: koosneb esimese taseme põhiomavahenditest

COREP (OF): {C 03.00;200;010}

Järgmiste alapunktide i ja ii summa:

i)	üldise kapitalinõude määr, mis koosneb real 0520 viidatud esimese taseme põhiomavahenditest;

ii)	kui see on asjakohane, siis teise samba suuniste osa, millele on viidatud rea 0600 punktis ii ja mida peab pädeva asutuse nõudmisel hoidma esimese taseme põhiomavahendite kujul. Teise samba suunised hõlmatakse üksnes siis, kui pädev asutus on need asutusele edastanud.

Kui pädev asutus ei ole teise samba suuniseid edastanud, tuleb esitada üksnes punkti i kohased andmed.

0620

OCR ja P2G: koosneb esimese taseme omavahenditest

COREP (OF): {C 03.00;210;010}

Järgmiste alapunktide i ja ii summa:

i)	üldise kapitalinõude määr, mis koosneb real 0520 viidatud esimese taseme omavahenditest;

ii)	kui see on asjakohane, siis teise samba suuniste osa, millele on viidatud rea 600 punktis ii ja mida peab pädeva asutuse nõudmisel hoidma esimese taseme omavahendite kujul. Teise samba suunised hõlmatakse üksnes siis, kui pädev asutus on need asutusele edastanud.

Kui pädev asutus ei ole teise samba suuniseid edastanud, tuleb esitada üksnes punkti i kohased andmed.

II.4 Z 04.00 – Grupisisesed vastastikused finantsseosed (IFC)

II.4.1 Üldised märkused

23.

Selles vormis nõutakse teavet kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välja mittejäävate grupisiseste kohustuste, kapitaliinstrumentide ja garantiide kohta.

24.

Kajastada tuleb kõik konsolideeritud finantsaruannetega hõlmatud asjaomaste juriidiliste isikute vahelised vastastikused finantsseosed. Kajastatud summad liidetakse, kui need puudutavad samu vastaspooli (nii emitent või garantii saanud ettevõtja kui ka võlausaldaja, omanik või garantii andja) ja sama liiki kohustusi, kapitaliinstrumente või garantiisid.

25.

Selle vormi veergudes 0020, 0040 ja 0050 kajastatud väärtuste kombinatsioon moodustab primaarvõtme, mis peab olema vormi iga rea puhul kordumatu.

II.4.2 Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerud

Juhised

0010–0020

Emitent või garantii saanud ettevõtja

Juriidiline isik, kes emiteerib kohustused või kapitaliinstrumendi või on garantii saanud ettevõtja.

0010

Ettevõtja nimi

Peab erinema veerus 0030 esitatud ettevõtja nimest.

0020

Kood

Emitendi või garantii saaja kood. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute korral on kood 20kohaline tähtnumbriline LEI-kood. Teiste ettevõtjate korral on kood 20kohaline tähtnumbriline LEI-kood või selle puudumisel liidus kohaldatava ühtse kodifitseerimise kohane kood või selle puudumisel riiklik kood.

Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada järjepidevalt kõikides vormides.

Kood peab erinema veerus 0040 esitatud koodist.

0030–0040

Võlausaldaja, omanik või garantii andja

Juriidiline isik, kes on kohustuse võlausaldaja, omab kapitaliinstrumenti või annab garantii.

0030

Ettevõtja nimi

Peab erinema veerus 0010 esitatud ettevõtja nimest.

0040

Kood

Võlausaldaja, omaniku või garantii andja kood. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute korral on kood 20kohaline tähtnumbriline LEI-kood. Teiste ettevõtjate korral on kood 20kohaline tähtnumbriline LEI-kood või selle puudumisel liidus kohaldatava ühtse kodifitseerimise kohane kood või selle puudumisel riiklik kood.

Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada järjepidevalt kõikides vormides.

Peab erinema veerus 0020 esitatud koodist.

0050–0070

Vastastikune finantsseos

See väli kirjeldab asjaomaste juriidiliste isikute vastastikuseid finantsseoseid.

0050

Liik

Tuleb valida järgmisest loetelust.

Grupisisesed kohustused

L.1.	Hoiused, tagamata, aga eeliskohtlemisel Sama määratlus nagu vormi Z 02.00 (LIAB) rea 0310 puhul

L.2.	Hoiused, tagamata ja muud kui eeliskohtlemisel Sama määratlus nagu vormi Z 02.00 (LIAB) rea 0320 puhul

L.3.	Tuletisinstrumentidest tulenevad kohustused (tasaarvestussummad) Sama määratlus nagu vormi Z 02.00 (LIAB) rea 0330 puhul

L.4.	Kollateraliseerimata tagatud kohustused Sama määratlus nagu vormi Z 02.00 (LIAB) rea 0340 puhul

L.5.	Struktureeritud väärtpaberid Sama määratlus nagu vormi Z 02.00 (LIAB) rea 0350 puhul

L.6.	Kõrgema nõudeõiguse järgu tagatiseta kohustused Sama määratlus nagu vormi Z 02.00 (LIAB) rea 0360 puhul

L.7.	Kõrgema nõudeõiguse järgu mitte-eelistatud kohustused Sama määratlus nagu vormi Z 02.00 (LIAB) rea 0365 puhul

L.8.	Allutatud kohustused Sama määratlus nagu vormi Z 02.00 (LIAB) rea 0370 puhul

L.9.	Muud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete kohaselt kõlblikud kohustused Sama määratlus nagu vormi Z 02.00 (LIAB) rea 0380 puhul

L.10.

Mitterahalised kohustused

Sama määratlus nagu vormi Z 02.00 (LIAB) rea 0390 puhul

L.11.

Muud kohustused

Sama määratlus nagu vormi Z 02.00 (LIAB) rea 0400 puhul Eelmiste kirjetega hõlmamata kohustused

L.12.

Teise taseme omavahendid

Sama määratlus nagu vormi Z 02.00 (LIAB) rea 0530 puhul

L.13.

Täiendavad esimese taseme omavahendid

Sama määratlus nagu vormi Z 02.00 (LIAB) rea 0520 puhul

L.14.

Esimese taseme põhiomavahendid

Sama määratlus nagu vormi Z 02.00 (LIAB) rea 0510 puhul

Grupisisesed garantiid

G.1.	Emiteerimised Garantiid konkreetsetele emiteeritud instrumentidele/kohustustele

G.2.	Vastaspool Asutuse konkreetsele vastaspoolele antud garantiid

G.3.	Piiramata Fikseeritud summaga piiramata üldised garantiid

G.4.	Muud Eelmiste liikidega hõlmamata garantiid

0060

Tagasimaksmata summa

Kohustuste (veerg 0050, liigid L.1, L.2 ja L.4–L.14) puhul grupisiseste kohustuste tagasimaksmata summa; tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste (liik L.3) puhul tasaarvestussummad, nagu on määratud kindlaks vormi Z 02.00 (LIAB) rea 0333 puhul.

Garantiide (veerg 0050, väärtused G.1–G.4) puhul garantiikohaste tulevaste maksete maksimaalne võimalik summa

0070

millest emiteeritud kolmanda riigi õiguse alusel

Tagasimaksmata summa osa (rahaline summa), mida reguleerib kolmanda riigi õigus.

0080

millest: omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete kohaselt kõlblikud

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete kohaselt kõlblike kohustuste tagasimaksmata summa vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 4 punktidele a ja c–f. Siinkohal ei jäeta kohustusi arvutamisel välja üksnes põhjusel, et need on emiteeritud grupi ettevõtjale või neid omab grupi ettevõtja.

II.5 Z 05.01 ja Z 05.02 – Suuremad vastaspooled (MCP)

II.5.1 Üldised märkused

26.

Nendes vormides kogutakse teavet suuremate vastaspoolte ees olevate kohustuste (Z 05.01) ja suurematelt vastaspooltelt saadud bilansiväliste kirjete (Z 05.02) kohta. Kajastatud summad liidetakse, kui need kuuluvad samale vastaspoolele ja sama liiki kohustuste või bilansiväliste kirjete juurde.

27.

Neid kohustusi ja bilansiväliseid kirjeid, mille vastaspoolt ei ole võimalik tuvastada, ei kajastata nendes vormides. Kohustusi ja bilansiväliseid kirjeid, mille vastaspool on konsolideeritud finantsaruannetega hõlmatud ettevõtja, ei kajastata.

II.5.2 Z 05.01 – Suuremad kohustuste vastaspooled – juhised konkreetsete kirjete kohta

28.

Selle vormi veergudes 0020 ja 0060 kajastatud väärtuste kombinatsioon moodustab primaarvõtme, mis peab olema vormi iga rea puhul kordumatu.

Veerud

Juhised

0010–0050

Vastaspool

Teave suurema vastaspoole kohta, kellega seoses kohustus tekib.

Suuremad vastaspooled määratakse kindlaks, liites kokku selle ettevõtja või grupi, kelle kohta vorm esitatakse, kõikide selliste kohustuste tagasimaksmata summad, mis tal on iga vastaspoole või omavahel seotud klientide rühma ees, välja arvatud kohustused konsolideeritud finantsaruannetega hõlmatud üksuste ees.

Vastaspooled ja omavahel seotud vastaspoolte rühmad järjestatakse seejärel tagasimaksmata kogusumma alusel, et teha kindlaks kümme esimest suurimat vastaspoolt, kelle kohta selles vormis teavet antakse.

Määratlus „omavahel seotud vastaspoolte rühm“ tuleneb määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 39 sätestatud „omavahel seotud klientide rühma“ määratlusest.

Selle vormi puhul ei või vastaspool olla konsolideeritud finantsaruannetega hõlmatud ettevõtja.

0010

Ettevõtja nimi

Suurema vastaspoole nimi, või kui see on asjakohane, omavahel seotud klientide rühma nimi.

Omavahel seotud klientide rühma nimi on emaettevõtja nimi, või kui omavahel seotud klientide rühmal ei ole emaettevõtjat, rühma ärinimi.

0020

Kood

Suurema vastaspoole või omavahel seotud klientide rühma kood. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute korral on kood 20kohaline tähtnumbriline LEI-kood. Teiste ettevõtjate korral on kood 20kohaline tähtnumbriline LEI-kood või selle puudumisel liidus kohaldatava ühtse kodifitseerimise kohane kood või selle puudumisel riiklik kood.

Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada järjepidevalt kõikides vormides.

0030

Rühm või individuaalne vastaspool

Asutus märgib individuaalsete suuremate vastaspoolte puhul „1“ ja omavahel seotud klientide rühmade puhul „2“.

0040

Riik

Vastaspoole asutamisriigi kahetäheline kood standardi ISO 3166-1 järgi. See hõlmab rahvusvaheliste organisatsioonide pseudo-ISO koode, mis on kättesaadavad Eurostati maksebilansi käsiraamatu viimases väljaandes.

Riik määratakse kindlaks vastaspoole registreeritud asukoha järgi. Omavahel seotud klientide rühmade puhul märgitakse emaettevõtja asutamisriik.

0050

Sektor

Igale vastaspoolele määratakse FINREPi majandussektorite klasside alusel (FINREPi V lisa 1. osa 6. peatükk) üks sektor:

—	keskpangad

—	valitsemissektor

—	krediidiasutused:

—	muud finantssektori äriühingud

—	finantssektorivälised äriühingud

—	kodumajapidamised

Omavahel seotud klientide rühmade puhul majandussektorit ei märgita.

0060

Liik

Kohustuse liik on üks vormis „Z 02.00 – Kohustuste struktuur (LIAB)“ loetletud liikidest, nimelt:

L.0	kohustused, mis jäävad kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välja

L.1	hoiused, tagamata, aga eeliskohtlemisel

L.2.	hoiused, tagamata ja muud kui eeliskohtlemisel

L.3	tuletisinstrumentidest tulenevad kohustused

L.4	kollateraliseerimata tagatud kohustused

L.5	struktureeritud väärtpaberid

L.6	kõrgema nõudeõiguse järgu tagatiseta kohustused

L.7	kõrgema nõudeõiguse järgu mitte-eelistatud kohustused

L.8	allutatud kohustused (ei kajastata omavahenditena)

L.9	muud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete kohaselt kõlblikud kohustused

L.10	mitterahalised kohustused

L.11	muud kohustused

Kui suurema vastaspoole ees kehtivad kohustused koosnevad rohkem kui ühest eespool märgitud liigist, kajastatakse iga kohustuse liik eraldi real.

0070

Summa

Summa on samaväärne vormis „Z 02.00 – Kohustuste struktuur“ ette nähtud tagasimaksmata summa määratlusega. Tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste (liik L.3) puhul kajastatakse tasaarvestussummad, nagu on määratud kindlaks vormi Z 02.00 rea 0333 puhul.

II.5.3 Z 05.02 – Suuremad bilansivälised vastaspooled. Juhised konkreetsete kirjete kohta

29.

Selle vormi veergudes 0020 ja 0060 kajastatud väärtuste kombinatsioon moodustab primaarvõtme, mis peab olema vormi iga rea puhul kordumatu.

Veerud

Juhised

0010–0050

Vastaspooled

Teave suuremate bilansiväliste vastaspoolte kohta.

Suuremad bilansivälised vastaspooled määratakse kindlaks, liites kokku selliste kohustuste ja finantstagatiste nominaalse kogusumma (nagu on määratletud FINREPi puhul, vorm F 09), mille on saanud ettevõtja või ettevõtjate grupp, kelle kohta vormi täidetakse, vastaspooltelt või omavahel seotud klientide rühmalt. Suuremad bilansivälised vastaspooled ei hõlma ettevõtjaid, kes on hõlmatud grupi konsolideeritud finantsaruannetega. Vastaspooled ja omavahel seotud klientide rühmad järjestatakse seejärel kogusumma alusel, et teha kindlaks kümme esimest suurimat bilansivälist vastaspoolt, kelle kohta selles vormis teavet antakse.

Selle vormi puhul kajastatakse üksnes vastaspooli, kes ei ole konsolideeritud finantsaruannetega hõlmatud.

0010

Ettevõtja nimi

Vt vormi Z 05.01 veeru 0010 kohta antud juhiseid

0020

Kood

Vt vormi Z 05.01 veeru 0020 kohta antud juhiseid

0030

Rühm või individuaalne vastaspool

Vt vormi Z 05.01 veeru 0030 kohta antud juhiseid

0040

Riik

Vt vormi Z 05.01 veeru 0040 kohta antud juhiseid

0050

Sektor

Vt vormi Z 05.01 veeru 0050 kohta antud juhiseid

0060

Liik

Bilansivälise riskipositsiooni liik on üks järgmistest, nagu on määratletud FINREPis, vorm F 09.02:

OBS.1

siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees

OBS.2

saadud finantsgarantiid

OBS.3

muud siduvad kohustused aruande esitaja ees

Kui suuremalt vastaspoolelt saadud bilansivälised kirjed koosnevad rohkem kui ühest eespool märgitud liigist, kajastatakse iga bilansivälise kirje liik eraldi real.

0070

Summa

II.6 Z 06.00 – Hoiuste tagamine (DIS)

II.6.1 Üldised märkused

30.

Selles vormis esitatakse ülevaade hoiuste tagamisest grupis ning hoiuste tagamise skeemidest, mille liikmed asjaomastest juriidilistest isikutest krediidiasutused on.

31.

Iga gruppi kuuluv krediidiasutus kajastatakse eraldi real.

II.6.2 Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerud

Juhised

0010–0020

Ettevõtja

0010

Ettevõtja nimi

Ettevõtja nimi, nagu on märgitud vormis „Z 01.00 – Organisatsiooniline struktuur (ORG)“.

0020

Kood

Ettevõtja kood, nagu on märgitud vormis „Z 01.00 – Organisatsiooniline struktuur (ORG)“.

See kood on rea tunnus ja peab vormi iga rea puhul olema kordumatu.

0030

Hoiuste tagamise skeem

Direktiivi 2014/49/EL artikli 4 lõige 3

Ametlikult tunnustatud hoiuste tagamise skeemi nimi, mille liige ettevõtja direktiivi 2014/49/EL kohaldamisel on. See on ettevõtja asutamise liikmesriigi hoiuste tagamise skeem, välja jäetakse muud hoiuste tagamise skeemid teistes liikmesriikides, mis võivad tagada ettevõtja klientidele selles liikmesriigis asuvas filiaalis lisakaitse (lisakindlustus). Kui asutus on sellise krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige, mis on ametlikult tunnustatud kui hoiuste tagamise skeem kooskõlas direktiivi 2014/49/EL artikli 4 lõikega 2, on hoiuste tagamise skeemi nimi sama nagu krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi nimi real 050.

Hoiuste tagamise skeem valitakse ettevõtja asutamisriigi puhul järgmiste seast.

Austria

—	Einlagensicherung der Banken und Bankiers GmbH

—	Sparkassen-Haftungs AG

—	Österreichische Raiffeisen-Einlagensicherung eGen

—	Volksbank Einlagensicherung eG

—	Hypo Haftungs-Gesellschaft m.b.H.

Belgia

—	Garantiefonds voor financiële diensten/Fonds de garantie pour les services financiers

Bulgaaria

—	Фондът за гарантиране на влоговете в банките

Horvaatia

—	Državna agencija za osiguranje štednih uloga i sanaciju banaka

Küpros

—	Σύστημα Εγγύησης των Καταθέσεων και Εξυγίανσης Πιστωτικών και Άλλων Ιδρυμάτων

Tšehhi

—	Garanční systém finančního trhu

Taani

—	Garantiformuen

Eesti

—	Tagatisfond

Soome

—	Talletussuojarahasto

Prantsusmaa

—	Fonds de Garantie des Dépôts et de Résolution

Saksamaa

—	Entschädigungseinrichtung deutscher Banken GmbH

—	Entschädigungseinrichtung des Bundesverbandes Öffentlicher Banken Deutschlands GmbH

—	Sicherungseinrichtung des Deutschen Sparkassen- und Giroverbandes (DSGV-Haftungsverbund)

—	BVR Institutssicherung GmbH

Gibraltar

—	Gibraltar Deposit Guarantee Scheme

Kreeka

—	Ταμείο Εγγύησης Καταθέσεων και Επενδύσεων

Ungari

—	Országos Betétbiztosítási Alap

Island

—	Tryggingarsjóður innstæðueigenda og fjárfesta

Iirimaa

—	Irish Deposit Protection Scheme

Itaalia

—	Fondo Interbancario di Tutela dei Depositi

—	Fondo di Garanzia dei Depositanti del Credito Cooperativo

Läti

—	Latvijas Noguldījumu garantiju fonds

Liechtenstein

—	Einlagensicherungs- und Anlegerentschädigungs-Stiftung SV

Leedu

—	Indėlių ir investicijų draudimas

Luksemburg

—	Fond de garantie des Dépôts Luxembourg

Malta

—	Depositor Compensation Scheme

Madalmaad

—	De Nederlandsche Bank, Depositogarantiestelsel

Norra

—	Bankenes sikringsfond

Poola

—	Bankowy Fundusz Gwarancyjny

Portugal

—	Fundo de Garantia de Depósitos

—	Fundo de Garantia do Crédito Agrícola Mútuo

Rumeenia

—	Fondul de Garantare a Depozitelor in Sistemul Bancar

Slovakkia

—	Fond ochrany vkladov

Sloveenia

—	Banka Slovenije

Hispaania

—	Fondo de Garantía de Depósitos de Entidades de Crédito

Rootsi

—	Riksgälden

Ühendkuningriik

—	Financial Services Compensation Scheme

Kui ametlikult tunnustatud hoiuste tagamise skeemi, mille liige ettevõtja on, ei ole eespool loetletud, märgitakse „Muu“.

0040

Tagatud hoiuste summa

Direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punkt 5 ja artikli 6 lõige 2

Tagatud hoiuste summa, nagu on määratletud direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 5 koostoimes artikliga 6, mida hõlmab hoiuste tagamise skeem real 00030, välja arvatud direktiivi 2014/49/EL artikli 6 lõikes 2 määratletud ajutiselt suured kontojäägid.

0050

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõige 7

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sellise krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi nimi, mille liige ettevõtja on. Kui ettevõtja ei ole ühegi krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige, ärge märkige midagi. Kui ettevõtja on sellise krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige, mis on ametlikult tunnustatud kui hoiuste tagamise skeem kooskõlas direktiivi 2014/49/EL artikli 4 lõikega 2, on krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi nimi sama nagu hoiuste tagamise skeemi nimi real 030.

0060

Lisakaitse lepingulise skeemi alusel

Direktiivi 2014/49/EL artikli 1 lõike 3 punkt a

Lepingulise skeemiga hõlmatud hoiuste summa ettevõtjas.

II.7 Kriitilised funktsioonid ja põhiäriliinid

II.7.1 Üldised märkused

32.

Selle osa neljas vormis antakse olulisi andmeid ja kvalitatiivseid hinnanguid grupi pakutavate majanduslike funktsioonide mõju, asendatavuse ja kriitilisuse kohta ning kaardistatakse need kriitilised funktsioonid põhiäriliinide ja juriidiliste isikute järgi.

33.

Täpsemalt kajastavad vormid nelja teemat.

34.

Vormis „Z 07.01 – Majanduslike funktsioonide kriitilisuse hinnang (FUNC 1)“ tehakse kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate põhjal kindlaks kriitilised ja mittekriitilised funktsioonid, mida grupp täidab igas liikmesriigis, kus ta tegutseb.

35.

Vormis „Z 07.02 – Kriitiliste funktsioonide kaardistus juriidiliste isikute järgi (FUNC 2)“ kaardistatakse kindlaks määratud kriitilised funktsioonid juriidiliste isikute järgi ning hinnatakse, kas iga juriidilist isikut peetakse seoses kriitilise funktsiooni täitmisega oluliseks või mitte.

36.

Vormis „Z 07.03 – Põhiäriliinide kaardistus juriidiliste isikute järgi (FUNC 3)“ esitatakse täielik loetelu põhiäriliinidest ja kaardistatakse need juriidiliste isikute järgi.

37.

Vormis „Z 07.04 – Kriitiliste funktsioonide kaardistus põhiäriliinide järgi (FUNC 4)“ kaardistatakse kindlaks määratud kriitilised funktsioonid äriliinide järgi.

38.

Direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punkti 35 kohaselt on kriitilised funktsioonid tegevus, teenused või tegevused, mille seiskumine toob ühes või enamas liikmesriigis tõenäoliselt kaasa reaalmajanduse jaoks oluliste teenuste katkemise või häirib tõenäoliselt finantsstabiilsust krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi suuruse, turuosa, välise ja sisemise seotuse, keerukuse või piiriülese tegevuse tõttu, pidades eelkõige silmas kõnealuste tegevuste, teenuste või tegevuste asendatavust.

39.

Kooskõlas komisjoni määruse (EL) 2016/778 (15) artikli 6 lõikega 1 käsitletakse funktsiooni kriitilisena, kui see vastab mõlemale järgmisele kriteeriumile:

1.	asutus täidab funktsiooni asutuse või grupiga mitteseotud kolmandate isikute jaoks ning

ootamatu katkemine avaldaks tõenäoliselt olulist negatiivset mõju kolmandatele isikutele, põhjustaks finantsraskuste levimist või vähendaks turuosaliste üldist kindlustunnet, sest funktsioon on kolmandatele isikutele süsteemselt oluline ning asutus või grupp on funktsiooni täitmisel süsteemselt oluline.

40.

Vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktile 36 on põhiäriliinideks äriliinid ja nendega seotud teenused, mis on selle asutuse või grupi, kuhu asutus kuulub, tulude, kasumi või frantsiisiväärtuse olulised allikad.

41.

Selle vormi puhul tähendavad majanduslikud funktsioonid allpool esitatud tabelis loetletud funktsioone.

42.

Majanduslike funktsioonide iga kategooria puhul võib valida majandusliku funktsiooni „muud“, kui funktsioon ei ole hõlmatud teiste eelnevalt kindlaks määratud funktsioonidega.

43.

Ridadel 0010–0070 ja 0080–0150 osutatud vastaspooled määratakse kindlaks samamoodi vastaspoole sektoritega, nagu on sätestatud FINREPi V lisa 1. osa 6. peatükis. VKE tähendab VKEsid, mis on määratletud FINREPi V lisa 1. osa punkti 5 alapunktis i.

Tunnus	Majanduslik funktsioon
Hoiused Hoiuste võtmine tähendab hoiuste võtmist mittefinantsvahendajatelt. See ei hõlma laenuvõtmist teistelt finantsvahendajatelt, mida käsitletakse eraldi hulgirahastamise all. Hoiused hõlmavad i) arvelduskontosid/üleööhoiuseid, ii) kokkulepitud tähtajaga hoiuseid ja iii) etteteatamistähtajaga lõpetatavaid hoiuseid ning ei hõlma repolepinguid. Viited: finantsstabiilsuse nõukogu suunis kriitiliste funktsioonide ja kriitiliste jagatud teenuste kindlaksmääramise kohta (2013), lk 14; määruse (EL) nr 1071/2013 II lisa 2. osa kirjed 9.1, 9.2 ja 9.3.
1.1	Kodumajapidamised
1.2	Finantssektorivälised äriühingud (VKEd)
1.3	Finantssektorivälised äriühingud (muud kui VKEd)
1.4	Valitsemissektor
1.5, 1.6, 1.7	Muud sektorid/vastaspooled (1), (2) ja (3)
Laenuandmine Laenuandmine tähendab vahendite andmist finantssektorivälistele vastaspooltele, nagu äri- või jaekliendid. Laenuandmine finantssektori vastaspooltele on eraldi tegevus ja seda hinnatakse hulgirahastamise all. Laenud hõlmavad asutuste hoitavaid võlainstrumente, aga ei hõlma võlainstrumente, mis on väärtpaberid, nende raamatupidamislikust liigitusest hoolimata (nt tähtajani hoitavad või müügivalmis). Viited: finantsstabiilsuse nõukogu suunis kriitiliste funktsioonide ja kriitiliste jagatud teenuste kindlaksmääramise kohta (2013), lk 17; määruse (EL) nr 1071/2013 II lisa 2. osa kirje 2.
2.1	Kodumajapidamised – eluasemelaenud Eluasemelaenud on laenud, mida antakse kodumajapidamistele nende enda kasutuseks ja üürimiseks mõeldud eluasemetesse investeerimiseks, sealhulgas ehitamiseks ja renoveerimiseks.
2.2	Kodumajapidamised – muud laenud
2.3	Finantssektorivälised äriühingud – VKEd
2.4	Finantssektorivälised äriühingud – muud kui VKEd
2.5	Valitsemissektor
2.6, 2.7, 2.8	Muud sektorid/vastaspooled (1), (2) ja (3)
Makse-, sularaha-, arveldus-, kliirimis-, hoidmisteenused Viide: finantsstabiilsuse nõukogu suunis kriitiliste funktsioonide ja kriitiliste jagatud teenuste kindlaksmääramise kohta (2013), lk 20. Selle osaga hõlmatud majanduslikud funktsioonid koosnevad makse-, sularaha-, arveldus-, kliirimis- ja hoidmisteenuste pakkumisest krediidiasutuse poolt vahendajana oma klientide vahel või kliendi ning ühe või mitme asjaomase finantsturutaristu vahel või teiste pankade jaoks finantsturutaristutele (kaudse) juurdepääsu võimaldamisest. Kooskõlas finantsstabiilsuse nõukogu suunistega kriitiliste funktsioonide ja kriitiliste jagatud teenuste kindlaksmääramise kohta piirduvad makse-, kliiringu- ja arveldusfunktsioonid teenustega, mida pangad pakuvad oma klientidele. See kategooria ei hõlma teenuseid, mida pakuvad (puhtad) finantsturutaristu pakkujad. Selle vormi täitmisel hõlmavad finantsturutaristud maksesüsteeme, väärtpaberiarveldussüsteeme, väärtpaberite keskdepositooriumeid ja keskseid vastaspooli (ega hõlma kauplemisteabehoidlaid). Terminitel „makseteenus“, „maksetehing“ ja „maksesüsteem“ on sama tähendus, mis on määratud kindlaks vastavalt direktiivi 2015/2366 (makseteenuste kohta siseturul) (16) artikli 4 punktides 3, 5 ja 7.
3.1	Makseteenused rahaloomeasutustele See rida hõlmab väliste maksesüsteemide abil või ilma nendeta rahaloomeasutustele pakutavaid makseteenuseid. See hõlmab ka korrespondentpankade teenuseid (nendega seotud makseid). Rahaloomeasutused koosnevad kõikidest institutsionaalsetest üksustest, mida alamsektorid hõlmavad: i) keskpank; ii) hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank, ja iii) rahaturufondid.
3.2	Makseteenused mitterahaloomeasutustele Väliste maksesüsteemide abil või ilma nendeta klientidele pakutavad makseteenused. Hõlmatud on üksnes füüsilised või juriidilised isikuid, kes ei kuulu rahaloomeasutuste sektorisse. Makseteenuste pakkujad ei kuulu mitterahaloomeasutuste sektorisse.
3.3	Sularahateenused Sularahateenuste pakkumine klientidele (nii üksikisikutele kui ka ettevõtetele, üksnes mitterahaloomeasutused). Need teenused kujutavad endast sularahaautomaatidest ja filiaalidest raha väljavõtmist ega hõlma muid sularahateenuseid (näiteks massijaemüüjatele osutatavad sularahaveoteenused). Sularaha väljavõtmine tšekkidega ja filiaalides, kasutades panga vorme (mille puhul kaarte võidakse kasutada tuvastusvahendina), kuulub samuti siia.
3.4	Väärtpaberiarveldusteenused Teenused, mida pakutakse klientidele väärtpaberitehingute kinnitamiseks, kliirimiseks ja arveldamiseks väärtpaberiarveldussüsteemide abil või ilma nendeta. „Arveldus“ on väärtpaberitehingu lõpuleviimine, sõltumata sellest, kus see sõlmiti, eesmärgiga täita kõnealuse tehingu poolte kohustused, kandes selleks üle raha ja/või väärtpaberid.
3.5	Kesksete vastaspoolte kliirimisteenused Klientidele pakutavad väärtpaberite ja tuletisinstrumentide kliirimise teenused. See hõlmab ka kesksele vastaspoolele kaudse juurdepääsu võimaldamist.
3.6	Hoidmisteenused Finantsinstrumentide hoidmine ja haldamine klientide nimel ning hoidmisega seotud teenused, näiteks sularaha ja tagatiste haldamine.
3.7, 3.8, 3.9	Muud teenused/toimingud/funktsioonid (1), (2) ja (3)
Kapitaliturud Kapitaliturgude toimingud viitavad väärtpaberite emiteerimisele ja nendega kauplemisele, seotud nõustamisteenustele ja muudele seotud teenustele, nagu peamaakleri teenused ja turutegemine.
4.1	Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid (börsivälised) Määruse (EL) nr 648/2012 (17) artikli 2 lõiked 5 ja 7. Tuletisinstrument või tuletisleping on finantsinstrument, mis on määratletud direktiivi 2014/65/EL (18) I lisa C jao punktides 4–10, nagu seda on rakendatud määruse (EÜ) nr 1287/2006 artiklitega 38 ja 39. Börsiväline tuletisinstrument või börsiväline tuletisleping on tuletisleping, mida ei täideta reguleeritud turul direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 21 tähenduses ega kolmanda riigi turul, mida määruse (EL) nr 648/2012 artiklil 2a kohaselt käsitatakse reguleeritud turuga samaväärsena. Kajastatav summa hõlmab üksnes börsivälisel turul kaubeldavaid tuletisinstrumente.
4.2	Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid (muud kui börsivälised) Kõik kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid, välja arvatud kauplemiseks hoitavad börsivälised tuletisinstrumendid.
4.3	Järelturud/kauplemine Järelturul investorid ostavad ja müüvad väärtpabereid. See funktsioon kehtib kogu kauplemisportfelli suhtes (st aktsiad, ettevõttelaenud, valitsemissektori laenud). Kajastatav summa peab hõlmama väärtpaberite väärtust mõõdetuna kauplemiseks hoitavate väärtpaberite kogusummana. Väärtpabereid kajastatakse õiglases väärtuses aruandekuupäeval. Summa ei hõlma laene, tuletisinstrumente ja mittekaubeldavaid varasid (nt nõuded).
4.4	Esmasturud/väärtpaberite emissiooni tagamine Esmasturud on turud, kus ettevõtjad, valitsused ja muud grupid emiteerivad börsil uusi väärtpabereid, et saada rahastamist võla- või aktsiapõhiste väärtpaberite (nt liht- ja eelisaktsiad, ettevõtete võlakirjad, väärtpaberid, vekslid, riigivõlakirjad) kaudu. Esmasturge toetavad väärtpaberite emissiooni tagajate grupid.
4.5, 4.6, 4.7	Muud teenused/toimingud/funktsioonid (1), (2) ja (3)
Hulgirahastamine Hulgiturgudel finantssektori vastaspooltele (krediidiasutused ja muud finantssektori äriühingud) laenu andmine ja neilt laenu võtmine.
5.1	Laenuvõtmine Hulgiturgudel finantssektori vastaspooltelt laenu võtmine (sealhulgas repolepingute, pankadevahelise laenuvõtmise, kommertsväärtpaberite, hoiusesertifikaatide, rahaturufondide, krediidiliinide, varaga tagatud kommertsväärtpaberite ja anonüümsete hoiuste kaudu).
5.2	Tuletisinstrumendid (varad) Kõik tuletisinstrumendid finantssektori vastaspooltega, mida kajastatakse bilansi varade poolel. Erinevalt kapitaliturgude tuletisinstrumentidest hõlmavad hulgirahastamise tuletisinstrumendid kõiki tuletisinstrumentide lepinguid finantssektori vastaspooltega (ei piirdu välkkauplemisega).
5.3	Laenuandmine Hulgiturgudel finantssektori vastaspooltele laenu andmine (sealhulgas pöördrepolaenude, kommertsväärtpaberite, hoiusesertifikaatide, rahaturufondide, krediidiliinide, varaga tagatud kommertsväärtpaberite ja anonüümsete hoiuste kaudu).
5.4	Tuletisinstrumendid (kohustused) Kõik tuletisinstrumendid finantssektori vastaspooltega, mida kajastatakse bilansi kohustuste poolel.
5.5, 5.6, 5.7	Muud liiki tooted (1), (2) ja (3) Kõik majandusliku funktsiooni „Hulgirahastamine“ funktsioonid, mis ei ole allpool hõlmatud.

II.7.2 Z 07.01 – Majanduslike funktsioonide kriitilisuse hinnang (FUNC 1). Juhised konkreetsete kirjete kohta

44.

Sellel vormil esitatakse andmeid üks kord iga liikmesriigi kohta (tuvastatud kui riik), kus grupp tegutseb.

45.

See hõlmab selles liikmesriigis grupi ettevõtjate täidetavaid majanduslikke funktsioone, olenemata sellest, kas see funktsioon on kriitiline või mitte.

Read

Juhised

0010–0380

Majanduslikud funktsioonid

Majanduslikud funktsioonid vastavalt eespool määratletule

Veerud

Juhised

0010

Majandusliku funktsiooni kirjeldus

Kui majanduslik funktsioon on muud liiki (funktsioonid 1.5–1.7, 2.6–2.8, 3.7–3.9, 4.5–4.7, 5.5–5.7), esitatakse selle funktsiooni kirjeldus.

0020

Turuosa

Asutuse või grupi hinnanguline turuosa majandusliku funktsiooni puhul asjaomases riigis. Protsent koguturust, arvestades rahalist summat.

0030

Rahaline summa

Selle veeru sisu sõltub täidetavast majanduslikust funktsioonist.

1.	Hoiused Aktsepteeritud hoiuste bilansiline jääkmaksumus (sealhulgas kogunenud intress) Viited: FINREPi III ja IV lisa, vorm F 08.01 ja V lisa 2. osa punkt 97.

Laenuandmine

Vähenemata ja vähenenud väärtusega laenude ja ettemaksete (sealhulgas kogunenud intressi) bruto bilansiline jääkmaksumus. Laenuandmise mahtu kasutatakse ligikaudse väärtusena eeldatava tulevase laenuandmise kohta.

Viited: FINREPi III ja IV lisa, vorm 04.04.01 ja V lisa 1. osa punkti 34 alapunkt b.

Makse-, sularaha-, arveldus-, kliirimis-, hoidmisteenused

Üldreeglina esitatakse aasta jooksul tehtud päevatehingute keskmine. Kui see näitaja ei ole kättesaadav, võib esitada lühema perioodi (nt mõne kuu) keskmise.

Seoses eri funktsioonidega tuleks esitada järgmised näitajad.

—	Makseteenused (3.1 kuni 3.2): saadetud tehingute väärtus. (Viited: direktiivi 2015/2366/EL artikli 4 lõige 5; EKP/2013/43)

—	Sularahateenused (3.3): sularahaautomaatides tehtud tehingute väärtus, nagu on määratletud dokumendi EKP/2013/43 tabelis 5a, samuti pangakontoris sularaha väljavõtmised, nagu on määratletud dokumendi EKP/2014/15 tabelis 4.

—	Väärtpaberiarveldusteenused (3.4): klientide nimel töödeldud väärtpaberiülekannete väärtus. See hõlmab väärtpaberiarveldussüsteemides või aruandvate asutuste sees arveldatud tehinguid ja maksevabasid tehinguid.

—

Kesksete vastaspoolte kliirimisteenused (3.5): positsioonid (riskipositsioon), mida kesksed vastaspooled, mille liige asutus on, võtavad asutuses klientide nimel. Palume kajastada nende avatud positsioonide keskmine päevaväärtus, mis on seotud kliendi tegevusega keskse vastaspoole juures. Kui see näitaja ei ole kättesaadav, võib esitada lühema perioodi (nt mõne kuu) keskmised.

—

Hoidmisteenused (3.6): hoitavate varade summa, kasutades õiglast väärtust. Kui õiglane väärtus ei ole kättesaadav, võib kasutada ka muid mõõtmisaluseid, sealhulgas nimiväärtust. Kui asutus osutab teenuseid sellistele üksustele nagu ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad või pensionifondid, võib asjaomaseid varasid näidata väärtuses, millega need üksused kajastavad need varad enda bilansis. Esitatud summad sisaldavad asjakohasel juhul kogunenud intressi.

(Viide: FINREPi III ja IV lisa, vorm F 22.02, veerg 010)

Kapitaliturud

Nimiväärtus – kajastada üksnes tuletisinstrumentide kohta (4.1–4.2): kõikide sõlmitud ja aruandekuupäeval veel arveldamata tehingute brutonimiväärtus.

Viited: määratluse puhul FINREPi V lisa 2. osa punkt 133; andmete puhul FINREPi III, IV ja V lisa

—	Tuletisinstrumendid kokku (4.1–4.2): vormi F 10.00 veeru 030 rida 290.

—	Börsivälised tuletisinstrumendid (4.1): vormi F 10.00 veeru 030 read 300 + 310 + 320.

—

Järelturul tehtavad toimingud (4.3). Bilansilises jääkmaksumuses varad – bilansi varade poolel kajastatav bilansiline jääkmaksumus, sealhulgas kogunenud intress [FINREP: V lisa 1. osa punkt 27] kapitaliinstrumentide ja võlaväärtpaberite puhul [FINREP: V lisa 1. osa punkt 31], liigitatud kui kauplemiseks hoitavad [FINREP: V lisa 1. osa punkti 15 alapunkt a ja punkti 16 alapunkt a].

—	Viide: FINREP: III lisa, vormi F 04.01 veeru 010 read 010 + 060 + 120.

—	Esmasturud (4.4): teenustasutulu – teenus- ja komisjonitasud, mis on saadud selliste väärtpaberite koostamisel või emiteerimisel osalemise eest, mida ei ole koostanud või emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing.

—	Viide: FINREP: III ja IV lisa, vormi F 22.01 veeru 010 read 030 + 180.

Hulgirahastamine

Kasutada bruto bilansilist jääkmaksumust, mis on määratletud FINREPis.

Viited: FINREP: V lisa 1. osa punkt 34, FINREP: III ja IV lisa, vormid.

—	Laenuvõtmine (5.1): vormi F 20.06 veeru 010 read 100 + 110, kõik riigid.

—	Tuletisinstrumendid (varad) (5.2): vormi F 20.04 veeru 010 rida 010, kõik riigid.

—	Laenuandmine (5.3): vormi F 20.04 veeru 010 read 170 + 180, kõik riigid.

—	Tuletisinstrumendid (kohustused) (5.4): vormi F 20.06 veeru 010 rida 010, kõik riigid.

0040

Numbriline näitaja

Selle veeru sisu sõltub täidetavast majanduslikust funktsioonist.

1.	Hoiused Nende klientide koguarv, kes on hoiustanud rahalise summa all kajastatud väärtuseid. Kui üks klient kasutab rohkem kui üht hoiustamistoodet/kontot, võetakse klienti arvesse ainult üks kord.

2.	Laenuandmine Klientide arv kokku. Kui üks klient kasutab mitut laenutoodet/kontot, võetakse klienti arvesse ainult üks kord.

Makse-, sularaha-, arveldus-, kliirimis-, hoidmisteenused

Üldreeglina esitatakse aasta jooksul tehtud päevatehingute keskmised. Kui need näitajad ei ole kättesaadavad, võib esitada lühema perioodi (nt mõne kuu) keskmised.

Seoses eri funktsioonidega tuleks kasutada järgmisi näitajaid.

—	Makseteenused (3.1–3.2): tehtud tehingute arv.

—	Viited: direktiivi 2015/2366/EL artikli 4 lõige 5; EKP/2013/43.

—	Sularahateenused (3.3): sularahaautomaatides tehtud tehingute arv, nagu on määratletud dokumendi EKP/2013/43 tabelis 5a, samuti pangakontoris sularaha väljavõtmised, nagu on määratletud dokumendi EKP/2014/15 tabelis 4.

—	Väärtpaberiarveldusteenused (3.4): klientide nimel töödeldud väärtpaberiülekandetehingute arv. See hõlmab väärtpaberiarveldussüsteemides või aruandva asutuse või grupi sees arveldatud tehinguid ja maksevabasid tehinguid.

4.	Kapitaliturud Tehingute VÕI vastaspoolte arv. Tuletisinstrumentide (4.1–4.2) ja järelturu instrumentide (4.3) puhul vastaspoolte koguarv. Esmasturgude (4.4) puhul sõlmitud tehingute koguarv.

5.	Hulgirahastamine Vastaspoolte arv kokku. Kui vastaspoolel on rohkem kui üks konto ja/või rohkem kui üks tehing, võetakse vastaspoolt arvesse ainult üks kord.

0050

Mõju turule

Funktsiooni ootamatu katkemise hinnanguline mõju kolmandatele isikutele, finantsturgudele ja reaalmajandusele, võttes arvesse asutuse suurust, turuosa riigis, väliseid ja sisemisi omavahelisi seoseid, keerukust ning piiriülest tegevust.

Seda hinnangut väljendatakse kvalitatiivselt: suur (H), keskmine kuni suur (MH), keskmine kuni väike (ML) või väike (L) mõju.

H valitakse juhul, kui katkestusel on suur mõju riigisisesele turule; MH valitakse juhul, kui mõju on märkimisväärne; ML valitakse juhul, kui mõju on suur, aga piiratud, ja L valitakse juhul, kui mõju on väike.

0060

Asendatavus

Delegeeritud määruse (EL) 2016/778 artikli 6 lõige 3.

Funktsiooni käsitletakse asendatavana, kui seda saab aktsepteeritaval viisil ja mõistliku aja jooksul asendada, hoides seega ära süsteemsed probleemid reaalmajanduse ja finantsturgude jaoks. Arvesse võetakse järgmist:

a)	asjaomase funktsiooni turu struktuur ja alternatiivsete teenuseosutajate olemasolu;

b)	muude teenuseosutajate suutlikkus seoses võimekuse, funktsiooni täitmise nõuete ja võimalike turule sisenemise või laienemise tõketega;

c)	muude teenuseosutajate stiimul asjaomaste tegevustega tegelema hakkamiseks;

d)	aeg, mida teenuse kasutajad vajavad, et minna üle uue teenuseosutaja juurde, ja selle ülemineku kulud; aeg, mida on vaja, et konkurendid saaksid funktsioonid üle võtta, ning see, kas sellest ajast piisab olulise katkestuse vältimiseks olenevalt teenuse liigist.

Seda hinnangut väljendatakse kvalitatiivselt: suur (H), keskmine kuni suur (MH), keskmine kuni väike (ML) või väike (L) mõju.

H valitakse juhul, kui teine pank saab funktsiooni võrreldavatel tingimustel ja mõistliku ajavahemiku jooksul pakkuda;

L valitakse juhul, kui funktsiooni ei saa lihtsasti või kiiresti asendada;

MH ja ML valitakse vahepealsete juhtumite korral, võttes arvesse eri asjaolusid (nt turuosa, turu kontsentratsioon, asendamise aeg ning õiguslikud takistused ja operatsioonilised nõuded sisenemisele või laienemisele).

0070

Kriitiline funktsioon

Selles veerus kajastatakse seda, kas majanduslikku funktsiooni peetakse asjaomases riigis turu jaoks kriitiliseks, võttes arvesse selles vormis esitatud kvantitatiivseid andmeid ja kriitilisuse näitajaid.

Vastake „jah“ või „ei“.

II.7.3 Z 07.02 – Kriitiliste funktsioonide kaardistus juriidiliste isikute järgi (FUNC 2). Juhised konkreetsete kirjete kohta

46.

See vorm täidetakse kogu grupi kohta. Selles vormis kajastatakse üksnes kriitilisena käsitatavad funktsioonid {Z 07.01;070} (liikmesriigi kohta).

47.

Selle vormi veergudes 0010, 0020 ja 0040 kajastatud väärtuste kombinatsioon moodustab primaarvõtme, mis peab olema vormi iga rea puhul kordumatu.

Veerud	Juhised
0010	Riik Riik, mille puhul funktsioon on kriitiline, nagu on kajastatud vormis Z 07.01 (FUNC 1).
0020	Tunnus Kriitiliste funktsioonide tunnus, nagu on määratletud eespool peatükis 2.7.1.4 ja osutatud vormis Z 07.01 (FUNC 1)
0030	Ettevõtja nimi Kriitilist funktsiooni täitva ettevõtja nimi, nagu on märgitud vormis Z 01.00 (ORG). Kui samas riigis täidab sama kriitilist funktsiooni mitu ettevõtjat, kajastatakse iga ettevõtja eraldi real.
0040	Kood Kriitilist funktsiooni täitva ettevõtja kood, nagu on märgitud vormis Z 01.00 „Organisatsiooniline struktuur“ (ORG).
0050	Rahaline summa Juriidilise isiku osa rahalises summas, nagu on kirjeldatud vormi Z 07.01 (FUNC 1) veerus 0030.

II.7.4 Z 07.03 – Põhiäriliinide kaardistus juriidiliste isikute järgi (FUNC 3). Juhised konkreetsete kirjete kohta

48.

Selle vormi veergudes 0020 ja 0040 kajastatud väärtuste kombinatsioon moodustab primaarvõtme, mis peab olema vormi iga rea puhul kordumatu.

49.

Selles vormis kajastatakse üksnes olulised ettevõtjad, nagu on kindlaks määratud järgmises vormis ja veerus: {Z 07.02;0060}.

Veerud	Juhised
0010	Põhiäriliin Põhiäriliin direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punkti 36 ja artikli 2 lõike 2 tähenduses.
0020	Äriliini tunnus Äriliini kordumatu tunnus, mille annab asutus.
0030	Kirjeldus Põhiäriliini kirjeldus.
0040	Ettevõtja nimi Põhiäriliini omava või sellega tegeleva ettevõtja nimi, nagu on märgitud vormis Z 01.00 (ORG). Kui sama põhiäriliini omab mitu ettevõtjat või nad tegelevad sama põhiäriliiniga, kajastatakse iga ettevõtja eraldi real.
0050	Kood Põhiäriliini omava või sellega tegeleva ettevõtja kood, nagu on märgitud vormis Z 01.00 (ORG).

II.7.5 Z 07.04 – Kriitiliste funktsioonide kaardistus põhiäriliinide järgi (FUNC 4). Juhised konkreetsete kirjete kohta

50.

Selle vormi veergudes 0010, 0020 ja 0040 kajastatud väärtuste kombinatsioon moodustab primaarvõtme, mis peab olema vormi iga rea puhul kordumatu.

51.

Selles vormis kajastatakse üksnes kriitilised funktsioonid, nagu on kindlaks määratud järgmises vormis ja veerus: {Z 07.01;0070}.

Veerud	Juhised
0010	Riik Riik, mille puhul funktsioon on kriitiline, nagu on kajastatud vormis Z 07.01 (FUNC 1)
0020	Funktsiooni tunnus Kriitiliste funktsioonide tunnus, nagu on määratletud eespool peatükis 2.7.1.2 ja osutatud vormis Z 07.01 (FUNC 1)
0030	Põhiäriliin Põhiäriliin direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punkti 36 ja artikli 2 lõike 2 tähenduses ja nagu on kajastatud vormis Z 07.03 (FUNC 3).
0040	Äriliini tunnus Äriliini kordumatu tunnus, mille annab asutus; sama tunnus, mis on kajastatud vormis Z 07.03 (FUNC 3).

II.8 Z 08.00 – Kriitilised teenused (SERV)

II.8.1 Üldised juhised

52.

Selles vormis esitatav teave kajastatakse üks kord kogu grupi kohta ning selles loetletakse gruppi kuuluvate ettevõtjate kasutatavad kriitilised teenused ning seotakse need grupi pakutavate kriitiliste funktsioonidega.

53.

Kriitilised teenused on aluseks olevad toimingud, tegevused ja teenused, mida tehakse või pakutakse grupis ühe (spetsiaalsed teenused) või mitme sellise äriüksuse või juriidilise üksuse (ühised teenused) jaoks, mida on vaja ühe või mitme kriitilise funktsiooni täitmiseks. Kriitilisi teenuseid võivad osutada gruppi kuuluvad ettevõtjad (siseteenused) või neid võib tellida väliselt teenuseosutajalt (välised teenused). Teenust käsitatakse kriitilisena, kui selle osutamise katkemine võib kriitiliste funktsioonide täitmist suurel määral või täielikult takistada, sest need on asutuse poolt kolmandate isikute heaks täidetavate kriitiliste funktsioonidega lahutamatult seotud.

54.

Selles vormis ei kajastata teenuseid, mida osutatakse juriidilisele isikule täielikult ettevõtjasiseselt.

55.

Selles vormis ei kajastata teenuseid, mis ei avalda olulist mõju kriitilistele funktsioonidele.

56.

Selle vormi veergudes 0010, 0030, 0050, 0070 ja 0080 kajastatud väärtuste kombinatsioon moodustab primaarvõtme, mis peab olema vormi iga rea puhul kordumatu.

II.8.2 Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerud

Juhised

0005

Tunnus

0010

Teenuse liik

Teenuse liik on üks järgmistest allpool loetletud teenuste liikidest.

Võimaluse korral kajastatakse allkategooria (kahekohaline tunnus). Kui allkategooriat ei eksisteeri või ükski allkategooria ei kirjelda nõuetekohaselt asutuse pakutavat teenust, kajastatakse põhikategooria (ühekohaline tunnus).

Personalitugi

1.1.	Personalihaldus, sealhulgas lepingute ja töötasude haldus

1.2.	Asutusesisene teabevahetus

Infotehnoloogia

2.1.	IT ja teabevahetuse riistvara

2.2.	Andmete talletamine ja töötlemine

2.3.	Muu IT-taristu, tööjaamad, telekommunikatsioon, serverid, andmekeskused ja seotud teenused

2.4.	Tarkvaralitsentside ja rakendustarkvara haldamine

2.5.	Juurdepääs välistele teenuseosutajatele, eelkõige andmete ja taristu pakkujatele

2.6.	Rakenduste hooldamine, sealhulgas tarkvararakenduste hooldamine ja seotud andmevood

2.7.	Aruannete koostamine, sisemised teabevood ja andmebaasid

2.8.	Kasutajatugi

2.9.	Erakorralise olukorra ja avariitaaste

3.	Tehingute töötlemine, sealhulgas tehingutega seotud õiguslikud küsimused, eelkõige rahapesuvastane tegevus

Kinnisvara ja rajatiste pakkumine või haldamine ja seotud töövahendid

4.1.	Büroo- ja laoruumid

4.2.	Sisemiste rajatiste haldamine

4.3.	Turvalisus ja juurdepääsukontroll

4.4.	Kinnisvaraportfelli valitsemine

4.5.	Muu, palun täpsustage

Õigusteenused ja vastavuskontrolli funktsioonid:

5.1.	Ettevõtte õigusabi

5.2.	Ärilised ja tehingutega seotud õigusteenused

5.3.	Vastavuskontrolli tugi

Varahoidmisega seotud teenused

6.1.	Varahoidmistegevuse koordineerimine, haldamine ja juhtimine

6.2.	Ettevõtja refinantseerimise koordineerimine, haldamine ja juhtimine, sealhulgas tagatisvara haldamine

6.3.	Aruandlusfunktsioon, eelkõige seoses regulatiivsete likviidsuse suhtarvudega

6.4.	Keskmise tähtajaga ja pikaajaliste rahastamisprogrammide koordineerimine, haldamine ja juhtimine ning grupi ettevõtjate refinantseerimine

6.5.	Refinantseerimise koordineerimine, haldamine ja juhtimine, eelkõige lühiajalistes küsimustes

Kauplemine/varahaldus

7.1.	Operatsioonide töötlemine: kauplemise kajastamine, kujundamine, realiseerimine, kauplemistoodete teenindamine

7.2.	Kinnitused, arveldused, maksed

7.3.	Positsioonide ja vastaspoolte haldamine seoses andmearuandluse ja vastaspoolte suhetega

7.4.	Positsioonide haldamine (riskid ja kooskõlastav võrdlemine)

Riskijuhtimine ja -hindamine

8.1.	Keskne või äriliiniga või riski liigiga seotud riskijuhtimine

8.2.	Riskiaruande koostamine

Raamatupidamisarvestus

9.1.	Seadusega nõutav ja regulatiivne aruandlus

9.2.	Väärtuse hindamine, eelkõige turupositsioonide väärtuse hindamine

9.3.	Tegevusaruanded

10.	Sularahakäitlus

0020–0030

Teenuse kasutaja

Grupi ettevõtja, kes saab veerus 0010 kajastatud kriitilist teenust teiselt grupi ettevõtjalt või väliselt teenuseosutajalt, kes on kajastatud veergudes 0040–0050.

0020

Ettevõtja nimi

Peab erinema veerus 0040 esitatud nimest.

0030

Kood

Veerus 0020 esitatud juriidilise isiku kordumatu tunnus, nagu on kajastatud vormis Z 01.00 (ORG).

Peab erinema veerus 0050 esitatud tunnusest.

0040–0050

Teenuseosutaja

Juriidiline isik (sisemine või väline), kes osutab grupi ettevõtjale veerus 0010 kajastatud kriitilist teenust.

0040

Ettevõtja nimi

Peab erinema veerus 0020 esitatud nimest.

0050

Kood

Veerus 0020 esitatud juriidilise isiku kordumatu tunnus. Peab erinema veerus 0030 esitatud tunnusest.

Kui teenuseosutaja on grupi ettevõtja, on kood sama, mis vormis Z 01.00 (ORG) kajastatud kood.

Kui teenuseosutaja ei ole grupi ettevõtja, on selle ettevõtja kood:

—	krediidiasutuste ja investeerimisühingute korral 20kohaline tähtnumbriline LEI-kood;

—	teiste ettevõtjate korral 20kohaline tähtnumbriline LEI-kood või selle puudumisel liidus kohaldatava ühtse kodifitseerimise kohane kood või selle puudumisel riiklik kood.

Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada järjepidevalt kõikides vormides.

0060

Grupi osa

„Jah“, kui teenust osutab grupi ettevõtja (sisemine).

„Ei“, kui teenust osutab grupiväline ettevõtja (väline).

0070–0080

Kriitiline funktsioon

Kriitiline funktsioon, mille täitmine peatuks kriitilise teenuse katkestuse korral suurel määral või täielikult. See on üks funktsioonidest, mis on hinnatud kriitiliseks vormis Z 07.01 (FUNC 1).

0070

Riik

Liikmesriik, mille puhul funktsioon on kriitiline, nagu on kajastatud vormis Z 07.01 (FUNC 1).

0080

Tunnus

Kriitiliste funktsioonide tunnus, nagu on määratletud eespool peatükis 2.7.1.4 ja osutatud vormis Z 07.01 (FUNC 1)

0090

Hinnanguline aeg asendatavuseks

Hinnanguline aeg, mis kulub selleks, et asendada teenuseosutaja saadava teenuse objekti, kvaliteedi ja kulu puhul võrreldaval määral teise teenuseosutajaga.

Kajastada üks järgmistest väärtustest:

—	„1 päev – 1 nädal“, kui asendamisaeg ei ole pikem kui üks nädal;

—	„1 nädal – 1 kuu“, kui asendamisaeg on pikem kui üks nädal, kuid mitte pikem kui üks kuu;

—	„1–6 kuud“, kui asendamisaeg on pikem kui üks kuu, kuid mitte pikem kui kuus kuud;

—	„6–12 kuud“, kui asendamisaeg on pikem kui kuus kuud, kuid mitte pikem kui üks aasta;

—	„rohkem kui 1 aasta“, kui asendamisaeg ei ole pikem kui üks aasta.

0100

Hinnanguline aeg lepingutele juurdepääsuks

Hinnanguline aeg, mis kulub teenust reguleeriva lepingu kohta järgmise teabe saamiseks kriisilahendusasutuse nõudel:

—	lepingu kestus

—	lepingupooled (tellija ja tarnija, kontaktisikud) ja nende jurisdiktsioon

—	teenuse laad (st pooltevahelise tehingu laadi lühikirjeldus, sealhulgas hinnad)

—	kas sama teenust saab pakkuda teine sisemine/väline teenuseosutaja (ning märkida võimalikud kandidaadid)

—	lepingu jurisdiktsioon

—	lepinguga hõlmatud põhioperatsioonide eest vastutav osakond

—	peamised lepingus sisalduvad trahvid maksete peatumise või viivituse korral

—	ennetähtaegse ülesütlemise käivitav tegur ja ülesütlemisest etteteatamise aeg

—	operatsioonidega seotud tugi pärast lõpetamist

—	olulisus kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide jaoks

Kajastada üks järgmistest väärtustest:

—

1 päev

—	1 päev – 1 nädal

—	rohkem kui 1 nädal

—	teenust reguleeriv leping puudub

0110

Kohaldatav õigus

Selle riigi ISO kood, mille õigust lepingu suhtes kohaldatakse.

0120

Kriisilahenduse suhtes kindel leping

Kajastab hinnangut selle kohta, kas lepingut võiks kriisilahenduse korral jätkata ja kas selle võiks üle anda.

Hindamisel võetakse muu hulgas arvesse järgmisi tegureid:

—	mis tahes säte, mis annab vastaspoolele õiguse öelda leping üles üksnes kriisilahenduse tõttu, ennetähtaegse sekkumise meetmed või samaaegse makseviivituse stsenaariumid, hoolimata sellest, et olulisi kohustusi täidetakse jätkuvalt;

—	mis tahes säte, mis annab vastaspoolele õiguse teenuse tingimusi või hinnakujundust muuta üksnes kriisilahenduse tõttu, ennetähtaegne sekkumine või samaaegse makseviivituse stsenaariumid, hoolimata sellest, et olulisi kohustusi täidetakse jätkuvalt;

—	lepingus kriisilahendusasutuste peatamisõiguste tunnustamine.

Kajastada üks järgmistest väärtustest:

„jah“, kui leping hinnatakse kriisilahenduse suhtes kindlaks;

„ei“, kui lepingut ei hinnata kriisilahenduse suhtes kindlaks;

„ei hinnata“, kui hinnangut ei ole antud.

II.9 Z 09.00 – Finantsturutaristute teenused – pakkujad ja kasutajad – kaardistus kriitiliste funktsioonide järgi

II.9.1 Üldised märkused

57.

Selles vormis esitatakse kliiringu, maksete, väärtpaberite arveldamise ja hoidmise toimingud, funktsioonid ja teenused, mille katkemine võib ühe või mitme kriitilise funktsiooni täitmist suurel määral või täielikult takistada.

58.

See vorm täidetakse üks kord kogu asutuse või grupi kohta.

59.

Märgitakse üksnes finantsturutaristud, mille häire takistaks suurel määral või täielikult kriitilise funktsiooni täitmist.

II.9.2 Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerud

Juhised

0010–0020

Kasutaja

Grupi ettevõtja, kes kasutab makse-, hoidmis-, arveldus-, kliirimis- või kauplemisteabehoidla teenuseid, nagu on kajastatud vormis „Z 01.00 – Organisatsiooniline struktuur (ORG)“.

0010

Ettevõtja nimi

Makse-, hoidmis-, arveldus-, kliirimis- või kauplemisteabehoidla teenuseid kasutava ettevõtja nimi, nagu on kajastatud vormis „Z 01.00 – Organisatsiooniline struktuur (ORG)“.

Kajastatakse üksnes ettevõtjad, kelle puhul on vormis Z 07.02 märgitud, et nad täidavad kriitilisi funktsioone.

0020

Kood

Makse-, hoidmis-, arveldus-, kliirimis- või kauplemisteabehoidla teenuseid kasutava ettevõtja kood, nagu on kajastatud vormis „Z 01.00 – Organisatsiooniline struktuur (ORG)“.

0030–0040

Kriitiline funktsioon

Kriitiline funktsioon, mida ettevõtja täidab ja mille täitmist takistaks teataval määral või täielikult olukord, kus katkeb juurdepääs makse-, hoidmis-, arveldus-, kliirimis- või kauplemisteabehoidla teenusele.

0030

Riik

Riik, mille puhul funktsioon on kriitiline, nagu on kajastatud vormis Z 07.01 (FUNC 1)

0040

Tunnus

Kriitiliste funktsioonide tunnus, nagu on määratletud eespool peatükis 2.7.1.4 ja osutatud vormis Z 07.01 (FUNC 1)

0050–0080

Finantsturutaristu

Viide: makse- ja arveldussüsteemide komitee, „Principles for financial market infrastructures“.

Osalevate finantsasutuste vaheline mitmepoolne süsteem, sealhulgas süsteemi operaator, mida kasutatakse maksete, väärtpaberite, tuletisinstrumentide või muude finantstehingute kajastamiseks, kliirimiseks või arveldamiseks.

0050

Süsteemi liik

Kajastada üks järgmistest väärtustest:

„PS“ –	maksesüsteem
„I) CSD“ –	(rahvusvaheline) väärtpaberite keskdepositoorium, sealhulgas (I)CSD, mis osutab arveldusteenuseid (siseselt või väljast tellituna)
„SSS“ –	ilma hoidmisteenuseta väärtpaberiarveldussüsteem
„Kesksed vastaspooled – väärtpaberid“ –	keskne vastaspool väärtpaberite kliirimisel
„Kesksed vastaspooled – tuletisinstrumendid“ –	keskne vastaspool tuletisinstrumentide kliirimisel
„TR“ –	kauplemisteabehoidla
„Muu“ –	kui finantsturutaristu süsteemi liik ei sobi ühegi eespool märgitud eelnevalt kindlaks määratud liigiga
„Ei kohaldata“,	kui kriitilisi makse-, kliirimis-, arveldus- või hoidmisteenuseid osutab ettevõtja, kes ei ole eespool nimetatud finantsturutaristu, näiteks depoopank.

0060

Nimi

Finantsturutaristu ärinimi

Kui veerus 0050 märgitakse „ei kohaldata“, jäetakse see veerg tühjaks.

0070

Finantsturutaristu kood

Finantsturutaristu kood. Selle olemasolul on kood 20kohaline tähtnumbriline LEI-kood. Kui LEI ei ole kättesaadav, siis liidus kohaldatava ühtse kodifitseerimise kohane kood või selle puudumisel riiklik kood.

Kui veerus 0050 märgitakse „ei kohaldata“, jäetakse see veerg tühjaks.

0080

Osalemise viis

Kajastada üks järgmistest väärtustest:

„Otsene“	otsese liikmesuse või osaluse korral
„Kaudne“	kaudse liikmesuse või osaluse korral
„Ei kohaldata“,	kui veerus 0050 on märgitud „ei kohaldata“.

0090

Nimi

Vahendaja ärinimi, kui veerus 0080 on märgitud „kaudne“ või „ei kohaldata“.

Kui veerus 0080 märgitakse „otsene“, tuleb märkida „ei kohaldata“.

Vahendaja võib olla kas selle grupi osa, kuhu aruandekohustuslik üksus kuulub, või muu selle grupiga mitteseotud krediidiasutus.

Vahendaja võib olla firma, mis pakub teistele firmadele kliirimis-, makse-, väärtpaberite arveldamise ja/või hoidmisteenuseid (eriti kui veerus 0050 on märgitud „ei kohaldata“); ta võib olla ühe või mitme finantsturutaristu otsene liige ja tagada kaudse juurdepääsu selle finantsturutaristu pakutavatele teenustele (eriti kui veerus 0080 on märgitud „kaudne“).

0100

Kood

Vahendaja kood. Selle olemasolul on kood 20kohaline tähtnumbriline LEI-kood. Kui LEI ei ole kättesaadav, siis liidus kohaldatava ühtse kodifitseerimise kohane kood või selle puudumisel riiklik kood.

Kui veerus 0090 märgitakse „otsene“, tuleb märkida „ei kohaldata“.

0110

Teenuse kirjeldus

Teenuse kirjeldus, kui veerus 050 kajastatud süsteemi liik on „muu“ või „ei kohaldata“.

0120

Kohaldatav õigus

Selle riigi kahetäheline kood standardi ISO 3166-1 järgi, mille õigus reguleerib finantsturutaristule juurdepääsu.

Otsese liikmesuse või osaluse korral tuleb märkida finantsturutaristu ja kasutaja vahelist lepingut reguleeriv õigus. Kaudse liikmesuse või osaluse korral tuleb märkida esindava asutuse ja kasutaja vahelist lepingut reguleeriv õigus.

II.10 Kriitilised infosüsteemid

II.10.1 Üldised märkused

60.

See osa koosneb järgmistest vormidest:

—	„Z 10.01 – Kriitilised infosüsteemid (üldine teave) (CIS 1)“, milles loetletakse kõik kriitilised infosüsteemid grupis;

—	„Z 10.02 – Kriitiliste infosüsteemide kaardistamine (CIS 2)“, milles kaardistatakse kriitilised infosüsteemid gruppi kuuluvatest ettevõtjatest kasutajate ja kriitiliste funktsioonide järgi.

61.

Kriitilise infosüsteemina mõistetakse IT-rakendust või tarkvara, mis toetab kriitilist teenust ning mille häire takistaks suurel määral või täielikult kriitilise funktsiooni täitmist.

62.

Need vormid täidetakse kogu grupi kohta.

II.10.2 Z 10.01 – Kriitilised infosüsteemid (üldine teave) (CIS 1). Juhised konkreetsete kirjete kohta

63.

Selle vormi veerus 0010 kajastatud väärtus moodustab primaarvõtme, mis peab olema vormi iga rea puhul kordumatu.

Veerud

Juhised

0010–0040

Kriitiline infosüsteem

0010

Süsteemi tunnuskood

Süsteemi tunnuskood on akronüüm, mille asutus on kehtestanud ja mis identifitseerib üheselt kriitilise infosüsteemi.

See on rea tunnus ja peab olema vormi iga rea puhul kordumatu.

0020

Süsteemi nimi

Süsteemi äri- või sisenimi.

0030

Süsteemi liik

Kajastada üks järgmistest väärtustest:

—	„Äritegevuse toetamiseks spetsiaalselt loodud tarkvara“ Rakendused, mis on välja töötatud kooskõlas üksikasjalike äritegevuse kirjeldustega. Need võivad olla välja töötatud ettevõtte sees või väliseid töövõtjaid kasutades, aga nende eesmärk on alati äritegevust toetada.

—	„Ostetud valmistarkvara“ Turult ostetud rakendused, mida tavaliselt müüb või litsentsib müüja ning mida ei ole muudetud eesmärgiga kohandada neid organisatsiooni äritegevusega. Sellesse kategooriasse kuuluvad ka rakendused, mille suhtes kohaldati tavapäraseid konfigureerimismehhanisme.

—

„Ostetud tarkvara, mida on kohandatud“

Turult ostetud rakendused, millest müüja (või tema esindaja) on loonud installimiseks eriversiooni. Seda konkreetset versiooni iseloomustavad rakenduse toimimise muutused, uued omadused või ebastandardsete pistikprogrammide lisamine vastavalt organisatsiooni äritegevusele.

—

„Rakendus/väline portaal“

Välised portaalid või rakendused, mida pakuvad kolmandad isikud, tavaliselt partnerid, enda osutatavatele teenustele juurdepääsuks. Tavaliselt on need organisatsiooni infosüsteemide haldamisest väljaspool ning need installib ja neid hooldab ja haldab partner ise. Sellised rakendused on sageli portaalide kujul (millele pääseb juurde interneti teel või eravõrkudest) ning hoolimata sellest, et need ei ole organisatsiooni infosüsteemide haldamise teenustega hõlmatud, on need teatavate ärifunktsioonide jaoks olulised (või kriitilised).

0040

Kirjeldus

Infosüsteemi peamise eesmärgi kirjeldus äritegevuse kontekstis.

0050–0060

Süsteemi eest vastutav grupi ettevõtja

0050

Ettevõtja nimi

Grupis süsteemi eest vastutava juriidilise isiku nimi

See on ettevõtja, kes vastutab infosüsteemi hankimise, arendamise, integreerimise, muutmise, käitamise, hooldamise ja kasutuselt kõrvaldamise eest ning kes on peamine osaline süsteemi ülesehituse omaduste väljatöötamisel, et tagada turvalisuse ja kasutajate tegevusega seotud vajaduste dokumenteerimine, testimine ja rakendamine.

0060

Kood

Grupis süsteemi eest vastutava juriidilise isiku kood, nagu on kajastatud vormis „Z 01.00 – Organisatsiooniline struktuur (ORG)“.

II.10.3 Z 10.02 – Infosüsteemide kaardistamine (CIS 2). Juhised konkreetsete kirjete kohta

64.

Selle vormi veergudes 0010, 0030, 0040 ja 0050 kajastatud väärtuste kombinatsioon moodustab primaarvõtme, mis peab olema vormi iga rea puhul kordumatu.

Veerud	Juhised
0010	Süsteemi tunnuskood Infosüsteemi tunnuskood, nagu on kajastatud vormi Z 10.01 (CIS 1) veerus 010.
0020–0030	Grupi ettevõtjast süsteemi kasutaja Ettevõtja, kes kasutab grupis süsteemi (edaspidi „kasutaja“). Kasutajaid võib olla mitu ning sel juhul täidetakse sama infosüsteemi kohta mitu rida.
0020	Ettevõtja nimi Süsteemi kasutava ettevõtja nimi, nagu on märgitud vormis Z 01.00 (ORG).
0030	Kood Süsteemi kasutava ettevõtja kood, nagu on märgitud vormis Z 01.00 (ORG).
0040	Kriitiline teenus Selle kriitilise teenuse tunnus, nagu on märgitud vormis Z 08.00 (veerg 0005), mida süsteem toetab. Kriitiline teenus võib olla IT-teenus või muud liiki teenus, mida infosüsteem toetab (näiteks tehingute töötlemine).
0050–0060	Kriitiline funktsioon Kriitiline funktsioon, mida infosüsteemi toetatavate teenuste katkestus suurel määral või täielikult takistaks. Kriitilisi funktsioone võib olla mitu ning sel juhul täidetakse sama infosüsteemi kohta mitu rida.
0050	Riik Riik, mille puhul funktsioon on kriitiline, nagu on kajastatud vormis Z 07.01 (FUNC 1).
0060	Tunnus Kriitiliste funktsioonide tunnus, nagu on määratletud eespool peatükis 2.7.1.4 ja osutatud vormis Z 07.01 (FUNC 1).

(1) Komisjoni 16. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

(3) Nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(7) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (teatavaks tehtud dokumendinumbri C(2003) 1422 all) (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(8) Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1071/2013 rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (ELT L 297, 7.11.2013, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).

(14) Komisjoni 23. mai 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1401, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik) seoses regulatiivsete tehniliste standarditega tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste hindamise meetodite ja põhimõtete jaoks (ELT L 228, 23.8.2016, lk 7).

(15) Komisjoni 2. veebruari 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/778, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses asjaolude ja tingimustega, mille korral võib krediidiasutuse või investeerimisühingu tasutavad erakorralised ex post osamaksed täielikult või osaliselt edasi lükata, ja kriitiliste funktsioonidega seotud tegevuste, teenuste ja toimingute kindlaksmääramise ning põhiäriliinide ja nendega seotud teenuste kindlaksmääramise kriteeriumidega (ELT L 131, 20.5.2016, lk 41).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ja 2013/36/EL ning määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ja direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

III LISA

Ühtne andmepunktide mudel

Kõik I lisas sätestatud andmekirjed muudetakse ühtseks andmepunktide mudeliks, mis on krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning kriisilahendusasutuste ühtsete IT-süsteemide alus.

Ühtne andmepunktide mudel peab vastama järgmistele kriteeriumidele:

a)	tagama kõigi I lisas sätestatud andmekirjete struktureeritud esitamise;

b)	tegema kindlaks kõik I lisas sätestatud ärikontseptsioonid;

c)	esitama andmesõnastiku, millega määratakse kindlaks tabelite, ordinaatide, telgede, valdkondade, mõõtmete ja liikmete nimetused;

d)	esitama parameetrid, millega määratakse kindlaks andmepunktide omadused või summa;

e)	esitama andmepunkti määratlused, mida väljendatakse omaduste kogumina, mis teeb üheselt kindlaks finantskontseptsiooni;

f)	sisaldama kogu asjakohast tehnilist kirjeldust, mida on vaja selleks, et arendada ühtseid kriisilahenduskavade koostamise andmeid tagavaid IT-aruandluslahendusi.

IV LISA

Valideerimiseeskirjad

I lisas sätestatud andmekirjete suhtes kohaldatakse valideerimiseeskirju, et tagada andmete kvaliteet ja ühtsus. Valideerimiseeskirjad peavad vastama järgmistele kriteeriumidele:

a)	määrama kindlaks loogilise seose asjakohaste andmepunktide vahel;

b)	sisaldama filtreid ja eeltingimusi, mis määravad kindlaks andmekogumid, mille suhtes valideerimiseeskirja kohaldatakse;

c)	kontrollima esitatud andmete ühtsust;

d)	kontrollima esitatud andmete täpsust;

e)	määrama kindlaks vaikeväärtused, mida kohaldatakse juhul, kui asjakohast teavet ei ole esitatud.

Top