18.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 332/91

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) kehtestas 4. juulil 2015. aastal rakendusmäärusega (EL) 2015/1081 (edaspidi „ajutine määrus”) (2) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Venemaa Föderatsioonist (edaspidi „Venemaa”) pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes.

(2)

Menetlus algatati 8. oktoobril 2014. aastal kaebuse alusel, mille esitasid 25. augustil 2014. aastal äriühingud AFM Aluminiumfolie Merseburg GmbH, Alcomet AD, Eurofoil Luxembourg SA, Hydro Aluminium Rolled Products GmbH ja Impol d.o.o. (edaspidi „kaebuse esitajad”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % alumiiniumfooliumi kogutoodangust ELis. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid kõnealuse toote dumpinguhindadega müümise kohta ning sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(3)

Pärast selliste tähtsate faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille põhjal ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati, (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine”) esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud pöördumised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus.

(4)

Üks eksportija, nimelt kontsern Rusal, ja viis kasutajat nõudsid ärakuulamist kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. Eksportija kuulati ära Venemaa esindaja juuresolekul 14. oktoobril 2015. aastal. Peamised arutatud teemad hõlmasid alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaldamist ekspordihinna arvutamiseks ning Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit töötlemisfooliumi impordi mõju liidu tootmisharule. Kasutajad kuulati ära 23. oktoobril 2015. aastal pärast tähtaja möödumist, mis anti märkuste esitamiseks seoses lõplike järelduste avalikustamisega. Peamised arutatud teemad hõlmasid väidetavat kõrvalehoidmist HRVst pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest, kolmandatest riikidest pärit impordi mõju liidu tootmisharu kantud kahjule, Venemaalt pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamise mõju kasutajatele ning minimaalse impordihinna kasutamise võimalust meetmena.

(5)

Peale selle nõudsid viis ümberkerijat 27. oktoobril 2015. aastal vastaspoolte ärakuulamist kaebuse esitajate osalusel. Kuid kaebuse esitajad ei ole näidanud üles huvi sellisel ärakuulamisel osalemise vastu.

(6)

Komisjon vaatas läbi huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused ning tegi esialgsetes järeldustes asjakohaseid muudatusi.

(7)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti kehtestada Venemaalt pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuga tagatud summad (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine”). Kõigile huvitatud isikutele on antud aega märkuste esitamiseks lõplike järelduste avalikustamise kohta.

(8)

Huvitatud isikute esitatud märkusi kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

(9)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist müüs üks valimisse kaasatud liidu tootja kogu oma äritegevuse, sealhulgas seadmed, kasutusload, töötajatega seotud kohustused ja olemasolevad lepingud uuele äriühingule. Kuna see muutus leidis aset pärast uurimisperioodi lõppu, ei oma see tähtsust alusmääruse artikli 6 lõike 1 kohase kahju hindamise seisukohast.

(10)

Märkuste puudumisel valimi moodustamise meetodi kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 7–13 esitatud esialgsed järeldused.

(11)

Nagu on nenditud ajutise määruse põhjenduses 19, hõlmas kahju ja dumpingu uurimine ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2013 kuni 30. septembrini 2014 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(12)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid Venemaa ametiasutused, et kuna uurimisperiood hõlmas ka andmeid 2013. aasta viimase kvartali kohta, ei olnud suundumuste kindlaksmääramine kahjuanalüüsis kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud objektiivsuse kriteeriumiga.

(13)

Uurimisperiood määrati kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 6 lõikele 1. Lisaks tugines komisjon kõigi tootmisharu olukorda mõjutavate asjaomaste majandustegurite ja -näitajate arengu uurimisel piisavalt pikale vaatlusperioodile, st uurimisperioodile ja sellele eelnenud kolmele täielikule majandusaastale. Asjaolu, et uurimisperiood ja üks vaatlusaluse perioodiga hõlmatud aastatest mõnevõrra kattuvad, ei mõjuta kahju objektiivset kindlaksmääramist komisjoni poolt. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(14)

Nagu on öeldud esialgse määruse põhjenduses 20, on vaatlusalune toode alumiiniumfoolium paksusega vähemalt 0,008 mm, kuid mitte üle 0,018 mm, aluskihita, pärast valtsimist muul viisil töötlemata, kuni 650 mm laiustes ja rohkem kui 10 kilo kaaluvates rullides (edaspidi „suured rullid”), mis on pärit Venemaalt ja kuuluvad praegu CN-koodi ex 7607 11 19 alla (TARICi kood 7607111910) (edaspidi „vaatlusalune toode”). Vaatlusaluse toote üldtuntud nimetus on majapidamisfoolium.

(15)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid mitmed huvitatud isikud, et Venemaa import ei konkureeri liidu tootmisharu valmistatud majapidamisfooliumiga, kuid samas jätsid nad oma väite selgitamata või põhjendamata. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(16)

Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta mingeid muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 21–28 esitatud järeldused.

(17)

Dumpingu arvutamise üksikasjad on esitatud ajutise määruse põhjendustes 29–52.

(18)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas kontsern Rusal ekspordihinda tehtud kohandused, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 40–42. Kontsern Rusal väitis, et müügi-, üld- ja halduskulude ning seotud kaupleja kasumi mahaarvamine on lubatud ainult juhul, kui kaup tarnitakse DDP-tingimusel (Delivery Duty Paid), ning mitte siis, kui kaup tarnitakse DAP-tingimusel (Delivery At Place) ja CIF-tingimusel (Cost, Insurance and Freight).

(19)

Vastuseks sellele väitele märgitakse, et komisjon otsustas ekspordihinna arvutamisel lähtuda tootjate ja nendega seotud isikute vahelise olemasoleva seose tõttu alusmääruse artikli 2 lõikest 9. Uurimise käigus ilmes, et see seos kehtib igat liiki tehingute puhul olenemata nende kaubandustingimustest. Peale selle ei esitanud kontsern Rusal mingeid tõendeid selle kohta, miks ei ole kasutatud kasumimarginaal mõistlik. Seepärast leitakse, et sellekohased väited ei ole põhjendatud ning need tuleb tagasi lükata. Müügi-, üld- ja halduskuludega seoses peab isik, kes väidab, et kohandused on ülemäärased, esitama konkreetsed tõendid ja arvutused oma väite tõendamiseks ning eelkõige välja pakkuma alternatiivse kohandamismäära, mida tema arvates tuleks kasutada. Kuid kontsern Rusal ei esitanud pärast esialgsete järelduste avalikustamist oma pöördumistes mingeid selliseid andmeid.

(20)

Eespool toodut silmas pidades lükati eksportiva tootja väide tagasi.

(21)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas kontsern Rusal veel kord, et ta ei nõustu kohandustega, mis tehti artikli 2 lõike 9 alusel seoses DAP- ja CIF-tingimustel tehtud tehingute müügi-, üld- ja halduskuludega ning kasumiga. Kontsern Rusal ei vaidlusta artikli 2 lõike 9 kohaldamist, võttes arvesse seotud kaupleja osalemist igat liiki tehingute (st DDP-, DAP- ja CIF-tingimustel tehtud tehingute) puhul. Kuid CIF- ja DAP-tingimustel tehtud tehingutega seoses vaidlustab kontsern Rusal artikli 2 lõike 9 teise ja kolmanda lõigu kohaste, eelkõige müügi-, üld- ja halduskuludega seotud kohandused. Kontserni arvates tarnitakse CIF- ja DAP-tingimustel toimuva tehingu puhul kaup ostjale enne importi ning seetõttu ei saa neid kohandusi kohaldada. Oma pöördumises loetles kontsern Rusal mitmeid juhtumeid, kus komisjon väidetavalt ei teinud kohandusi artikli 2 lõike 9 alusel. Lisaks väidab kontsern Rusal, et kui komisjon peaks siiski jääma seisukohale, et artikli 2 lõike 9 kohaldamiseks on tarvis automaatselt ja mõistlikul määral kohandada müügi-, üld- ja halduskulusid, peaksid komisjoni talitused tunnistama, et kaupleja oli eksportiva tootja integreeritud üksus CIF- ja DAP-tingimustel toimunud tehingutes, ning sellest tulenevalt kohaldama nende tehingute suhtes alusmääruse artikli 2 lõiget 8.

(22)

Vastusena sellele väitele kinnitab komisjon, et kontserni Rusal puhul tuleks igat liiki tehingutega seoses kohaldada müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi puhul artikli 2 lõike 9 teise ja kolmanda lõigu kohast mõistlikku marginaali. Kuigi kauba tarnimine CIF-tingimusel tehingute puhul toimub enne kaupade vabasse ringlusse laskmist ning isegi kui vastutus tollivormistuse eest lasub ostjal (vastupidiselt DDP-tingimusel tehingutele), ei muuda see siiski asjaolu, et müüki teostab seotud kaupleja, kes kannab müügi-, üld- ja halduskulusid ning kes tavaliselt üritab osutatud teenuste eest teenida kasumit. Võttes arvesse asjaolu, et kaupleja on seotud eksportiva tootjaga, tuleneb alusmääruse artikli 2 lõikest 9, et sellist kauplejat käsitlevad andmed ei ole iseenesest usaldusväärsed ning et tema müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi peaks uurimisasutus kindlaks tegema põhjendatud alustel. Lisaks ei välistata alusmääruse artikli 2 lõikega 9 kohanduste tegemist seoses enne importimist kantud kuludega, kui neid kulusid kannab tavaliselt importija. Sellepärast ei ole põhjendatud CIF-tingimusel toimunud müügiga seotud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi täielik vabastamine kohanduste tegemisest. Asjaolu, et seotud äriühing täidab ainult teatavaid ülesandeid, ei takista komisjoni tegemast kohandusi alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel, vaid võib kaasa tuua selle, et hinnast, millega vaatlusalune toode sõltumatule ostjale esmakordselt edasi müüakse, arvatakse maha väiksem müügi-, üld- ja halduskulude summa. Igal juhul lasub tõendamiskohustus huvitatud isikul, kes kavatseb vaidlustada alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel tehtud kohanduste määra. Seega kui see huvitatud isik peab kohandusi ülemäärasteks, peab ta esitama nende väidete põhjendamiseks konkreetsed tõendid ja arvutused. DAP-tingimusel tehingutega seoses tuleb märkida, et tarnekohad asuvad ilmselgelt ELi tolliterritooriumil ning seega on erinevus kaupleja osalemise määras võrreldes kaupleja osalemise määraga DDP-tingimusel toimunud müügi puhul veelgi väiksem. Varasemate kontserni Rusal nimetatud juhtumitega seoses on oluline märkida esiteks seda, et komisjoni seisukoht on kooskõlas liidu kohtute kohtupraktikaga. Teiseks on komisjonil ulatuslik kaalutlusõigus kaubanduse kaitseks võetavate meetmete vallas ning selle kaalutlusõiguse kasutamisel ei ole komisjon seotud oma varasemate hinnangutega. Igal juhul on kontserni Rusal osutatud iga juhtumiga seotud faktiline olukord erinev. Seoses alternatiivse väitega kohaldada alusmääruse artikli 2 lõiget 8 osutab komisjon käesolevas põhjenduses ja põhjenduses 19 esitatud kaalutlustele ning kordab veel kord, et pelgalt eksportija ja seotud äriühingu vahelise seose olemasolust piisab selleks, et komisjon võiks käsitada tegelikke ekspordihindu ebausaldusväärsetena, sest seose olemasolu eksportija ja seotud ettevõtja vahel on üks paljudest põhjustest, mille pärast tegelikke ekspordihindu võib sellisena käsitada.

(23)

Müügi-, üld- ja halduskulude kohandamise määraga seoses kutsus komisjon – pärast seda, kui saadi märkused esialgsete järelduste avalikustamise kohta – kontserni Rusal kindlaks määrama seda müügi-, üld- ja halduskulude osa, mille suhtes nende arvates ei peaks CIF- ja DAP-tingimustel tehingutega seoses kohandusi tegema või ei oleks kohanduste tegemine mõistlik, ning esitama selle kohta tõendid vastavalt kohtupraktikas nõutule. Kuid mingeid tõendeid selles küsimuses ei esitatud, sest kontsern Rusal seadis mis tahes andmete esitamise eeltingimuseks selle, et komisjon tunnistaks kontserni tõlgendust alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohta. Kuna kontsern Rusal ei esitanud selles küsimuses mingeid tõendeid, lükatakse see väide tagasi.

(24)

Muude märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 29–52 esitatud esialgsed järeldused ning lõplikud dumpingumarginaalid – väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist – jäävad kehtima.

(25)

Põhjenduses 9 nimetatud muutus ei mõjutanud liidu tootmisharu määratlust.

(26)

Kuna liidu tootmisharu ja liidu tootmise määratluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 53 ja 55 sätestatud järeldused.

(27)

Kuna liidu tarbimise kohta ei esitatud mingeid märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 56–60 sätestatud järeldused.

(28)

Kuna impordi kohta vaatlusalusest riigist mingeid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 61–70 esitatud järeldused.

(29)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et liidu tootmisharu majandusliku olukorra analüüsi võib mõjutada majapidamisfooliumi ja töötlemisfooliumi turgude omavaheline seotus. Huvitatud isik väitis, et nende turgude omavaheline seotus tuleneb kolmest peamisest eeldusest: i) kõik valimisse kaasatud liidu tootjad suutsid toota samade tootmisrajatiste ja seadmete abil nii majapidamisfooliumi kui ka töötlemisfooliumi; ii) majapidamisfooliumi tootmiselt töötlemisfooliumi tootmisele (ja vastupidi) üleminek on suhteliselt lihtne; ning iii) mõlema toote nõudluse hinnaelastsus on kõrge. Lisaks väitis huvitatud isik, et liidu tootjad ei suutnud eristada majandustegureid, mis on seotud ühe konkreetse tootega neist kahest, ning et sellepärast oleks pidanud komisjon kohaldama alusmääruse artikli 3 lõiget 8 ning lähtuma oma kahjuhindamise käigus laiemast baasist.

(30)

Tuleb märkida, et töötlemisfoolium on siiski majapidamisfooliumist erinev toode ning selle kasutusvaldkonnad on teistsugused. Nagu ajutise määruse põhjenduses 131 selgitatud, tootis liidu suurim valimisse kaasatud majapidamisfooliumi tootja ainult majapidamisfooliumi. Nagu selles põhjenduses ka öeldi, näitas uurimine, et need liidu tootjad, kes tootsid nii majapidamisfooliumi kui ka töötlemisfooliumi, ei saanud lihtsalt ühe toote tootmiselt teisele üle minna, kuna maksimaalse tõhususe saavutamiseks oli vajalik toota mõlemat toodet teatud kogustes. Lisaks on uurimine näidanud, et valimisse kaasatud liidu tootjatel oli kaht liiki fooliumi tootmise vaheline suurussuhe stabiilne. Lisaks suutsid nii majapidamisfooliumi kui ka töötlemisfooliumi tootvad liidu tootjad eristada majapidamisfooliumi tootmise ja müügiga seotud majandus- ja finantsandmeid töötlemisfooliumi tootmise ja müügiga seotud majandus- ja finantsandmetest. Sellepärast on ajutise määruse põhjendustes 71–108 esitatud kahjuanalüüsis viidatud vaid majapidamisfooliumi tootmisele ja müügile liidus ning väide, et komisjon oleks pidanud kohaldama alusmääruse artikli 3 lõiget 8, lükati seetõttu tagasi.

(31)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist ei nõustunud see huvitatud isik komisjoni järeldustega, mille kohaselt alusmääruse artikli 3 lõike 8 kohaldamine ei olnud selle juhtumi puhul asjakohane. Huvitatud isik kordas oma argumente, mida on kirjeldatud põhjendustes 29 ja 30, esitamata samas mingeid uusi andmeid. Lisaks väitis huvitatud isik, et komisjon ei saanud väita, et enamik liidu tootjaid suutis eristada majapidamisfooliumi ja töötlemisfooliumi tootmisega seotud majandus- ja finantsandmeid, kuid oma väidet ta siiski ei põhjendanud. Sellepärast kinnitab komisjon, et ta ei pidanud antud juhtumi puhul kohaldama alusmääruse artikli 3 lõiget 8, sest valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud kontrollitud andmete alusel oli võimalik eristada samasuguse toote tootmist. Kuna asjaomase huvitatud isiku esitatud seisukohad on pelgalt väited, mis on faktiliselt väärad, lükatakse need tagasi.

(32)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist palusid Venemaa ametiasutused komisjonil esitada valimisse kaasatud liidu tootjate vastuste mittekonfidentsiaalsed versioonid ja kõik muud tõendid, millest ilmneks olulise kahju olemasolu. Lisaks palusid nad juurdepääsu metoodikale, mida komisjon kasutas liidu tootjatele tekkinud olulise kahju hindamiseks.

(33)

Komisjon meenutab, et Venemaa ametiasutusi teavitati koos teiste huvitatud isikutega 25. augustil 2015. aastal (pärast seda, kui nad olid esitanud oma pöördumised seoses esialgsete järelduste avalikustamisega) täpsest menetlusest, mida tuleb järgida selleks, et saada juurdepääs uurimistoimiku mittekonfidentsiaalsele versioonile. Nende vastuste mittekonfidentsiaalne versioon oli piisavalt detailne, et oleks võimalik mõistlikul määral mõista konfidentsiaalselt esitatud teabe sisu. Muud tõendid, mis kinnitavad liidu tootmisharu kantud olulise kahju olemasolu, esitati ajutise määruse põhjendustes 71–108.

(34)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid kaks huvitatud isikut, et mitte kõik kahjunäitajad ei anna tunnistust negatiivsest suundumusest ning mõne kahjunäitaja puhul täheldatud positiivne suundumus annab alust arvata, et liidu tootmisharu ei kandnud olulist kahju. Lisaks väideti, et liidu tootmisharu müügimahu ebapiisav kasv ei viita olulisele kahjule, sest see tulenes ebapiisavast tootmisvõimsusest, kui liidu nõudlus suurenes.

(35)

Alusmääruse artikli 3 lõike 5 alusel lähtutakse olulise kahju kindlakstegemisel kõigi asjakohaste kahjunäitajate üldisest hindamisest. Järelduste tegemine vaid teatavate valitud kahjunäitajate põhjal moonutaks käesoleva juhtumi puhul analüüsi. Seega saab väita – nagu on järeldatud ajutise määruse põhjenduses 106 –, et kuigi liidu tootmisharu tootmisvõimsus, tootmine ja müük suurenesid vaatlusalusel perioodil, oli see kasv väiksem tarbimise kasvust. Olenemata liidu tootmisharu raskest finantsolukorrast tegid liidu tootjad jõupingutusi investeerimiseks, et suurendada suutlikkust saada kasu liidu tarbimise kasvust. Kuid kuna nad ei suutnud tõsta hindu kulusid katvale tasemele, oli nende suutlikkus investeerida tootmisvõimsuse kasvu piiratud. Tootjad suutsid teataval määral rahastada majapidamisfooliumi tootmise ja müügiga kaasnenud kahju muude toodete müügist saadud kasumi arvelt. Pikas perspektiivis ei ole aga selline strateegia – toota kahjumit teenivat toodet – liidu tootmisharu jaoks jätkusuutlik. Sellepärast lükati tagasi väide, et mitte kõigi kahjunäitajate puhul ei ilmnenud negatiivne suundumus ja et sellepärast puudus mis tahes oluline kahju.

(36)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid Venemaa ametiasutused oma väidet, mille nad olid esitanud enne ajutiste järelduste avalikustamist, mille kohaselt kaebuse esitajate avalikult kättesaadavate finantsdokumentide põhjal ei esinenud mingit olulist kahju.

(37)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 107, ei tootnud mõned liidu tootjad ainult majapidamisfooliumi ning sellepärast ei saa avalikult kättesaadavatest finantsdokumentidest ilmneda liidu tootmisharu tegelik olukord seoses majapidamisfooliumi tootmisega. Lisaks põhinevad uurimise järeldused liidu tootmisharu tegelikel kontrollitud andmetel, mis käsitlevad majapidamisfooliumi tootmist. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(38)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas üks huvitatud isik oma väidet, et enamik asjakohaseid tegureid ja näitajaid, mis mõjutavad majapidamisfooliumi tootva liidu tootmisharu olukorda, paranesid vaatlusalusel perioodil. Huvitatud isik väitis lisaks, et liidu tootmisharu käsitlev komisjoni analüüs põhineb vaid mõnel näitajal.

(39)

Liidu tootmisharu käsitlev komisjoni analüüs põhineb siiski ajutise määruse D osas esitatud kõigil teguritel. Asjaolu, et mõned kahjunäitajad – näiteks tootmine, tootmisvõimsus ja müügimaht – paranesid vaatlusalusel perioodil, ei sea kahtluse alla üldist järeldust, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. Näitajaid ei saa vaadelda üksteisest eraldi – arvesse tuleb võtta ka näitajate omavahelisi seoseid. Nagu ajutise määruse põhjenduses 106 selgitatud, kasvas vaatlusalusel perioodil tootmismaht 7 % ja tootmisvõimsus 12 %. Need kasvunäitajad jäid siiski maha tarbimise kasvust, mis oli vaatlusalusel perioodil palju kõrgem, nimelt vahemikus [17–28 %]. Selle tulemusel ja olenemata asjaolust, et liidu tootmisharu müügimaht kasvas vaatlusalusel perioodil [2–10 %] turul, kus tarbimise kasv oli veelgi suurem, ei kaasnenud müügimahu kasvuga turuosa kasv, vaid vastupidi – turuosa vähenes 8 protsendipunkti. See näitab, et liidu tootmisharu ei saanud kasu suurenenud tarbimisest. Lisaks tuleb märkida, et kuigi investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil 47 %, ei piisanud sellest siiski, et pidada sammu tarbimise kasvuga. Peale selle rahavoog kasvas, kuid jäi absoluutarvudes ikkagi madalale tasemele. Seega kui analüüsida mõne näitaja puhul täheldatud positiivset suundumust teiste teguritega koos, leiab kinnitust hoopis liidu tootmisharu kahjustava olukorra olemasolu. Sellepärast lükati põhjenduses 38 esitatud väited tagasi.

(40)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid minimaalse impordihinna näol meetmete kehtestamist nõudnud viis ümberkerijat, et ainult majapidamisfooliumi tootva liidu tootja müügihind tõusis pärast uurimisperioodi, samas kui alumiiniumi hinnalisand vähenes. Need isikud väitsid lisaks, et nende elementidega kaasnes selle liidu tootja jaoks suurem kasum.

(41)

Kooskõlas alusmääruse artikli 6 lõikega 1 jõuti eespool kirjeldatud kahju käsitlevate järeldusteni vaatlusaluse perioodiga seotud kontrollitud andmete alusel, võtmata samas arvesse uurimisperioodile järgnenud perioodide andmeid, ning kõigi valimisse kaasatud äriühingute jaoks tüüpiliste andmete alusel, mitte arvestades vaid ühte liidu tootjat eraldi. Sellepärast lükati põhjenduses 40 esitatud väide tagasi.

(42)

Eespool kirjeldatu põhjal ja muude märkuste puudumisel kinnitati ajutise määruse põhjendustes 71–108 esitatud järeldused, mille kohaselt liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. Liidu tootmisharu kandis olulist kahju, mis peegeldus peamiselt negatiivses kasumlikkuses peaaegu kogu vaatlusaluse perioodi jooksul.

(43)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordasid mõned huvitatud isikud oma väiteid, mis esitati enne ajutiste tollimaksude kehtestamist, nimelt et liidu tootmisharu kantud kahju ei tulenenud Venemaa impordist, vaid sellistest teguritest nagu liidu tootmisharu suutmatus suurendada oma tootmisvõimsust vastavalt nõudluse kasvule, import sellistest kolmandatest riikidest nagu Türgi ja HRV ning liidu tootmisharu ette võetud majapidamisfooliumi tootmist kahjustav töötlemisfooliumi tootmise suurendamine.

(44)

Muude tegurite väidetavat mõju liidu tootmisharu kantud olulisele kahjule on käsitletud põhjendustes 49–97.

(45)

Lisaks väitis üks pool, et liidu tootmisharu kasumlikkus kasvas 2013. aastal, kui Venemaa impordi maht oli absoluutarvudes kõige suurem, ning see väidetavalt näitab, et Venemaa import ei mõjutanud liidu tootmisharu tulusust ega põhjustanud seega liidu tootmisharu kantud olulist kahju.

(46)

Nagu on näidatud ajutise määruse põhjenduses 99, siis vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu kasumlikkus kõikus veidi – 2,9 % ja 0,2 % vahel. 2013. aastal ületas liidu tootmisharu kasumlikkus vaevalt tasuvuspunkti, st jõudis 0,2 %ni. Kuigi Venemaa impordi maht oli tol aastal kõige suurem, jäi tema turuosa samaks, st turuosa oli 34 %. Sellepärast ei mõjutanud see väike ajutine liidu tootmisharu kasumlikkuse paranemine järeldust, et liidu tootmisharu üldine kasumlikkus oli negatiivne (välja arvatud 2013. aastal) ja jäi kogu vaatlusaluse perioodi jooksul alla kasumimarginaali sihtväärtuse, milleks oli 5 %. Samuti ei mõjutanud see asjaolu ajutise määruse põhjenduses 116 tehtud järeldust, et liidu tootmisharu olukorra halvenemise ning püsivat ja olulist turuosa hoidva dumpinguhindadega Venemaa impordi vahel oli põhjuslik seos. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(47)

Eespool toodut silmas pidades tehti kindlaks põhjuslik seos dumpinguhindadega impordi ja olulise kahju vahel, tuginedes Venemaalt tuleva impordi märkimisväärsele mahule (ühele tootjale kuulus 34 % turuosa) ja selle impordi tekitatud suurele hinnasurvele liidu turul (turuhinnast umbes 12 % madalama hinnaga müük).

(48)

Muude märkuste puudumisel dumpinguhinnaga impordi mõju kohta kinnitati ajutise määruse põhjendustes 110–116 esitatud järeldused.

(49)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkas komisjon, et ajutise määruse tabelis 11 sisaldasid koguimporti käsitlevad andmed ekslikult ka importi Venemaalt. Allpool esitatud tabeliga asendatakse ajutise määruse tabel 11.

Tabel 1

Import muudest kolmandatest riikidest

(50)

Üks huvitatud isik väitis, et komisjon ei suutnud eristada ja eraldi kindlaks teha HRVst ja Türgist pärit impordi kahjulikku mõju, samas teised huvitatud isikud väitsid, et komisjon alahindas kolmandatest riikidest pärit impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale.

(51)

HRVst pärit impordiga seoses leiti pärast esialgsete järelduste avalikustamist, et kirjavea tõttu tuleb veidi korrigeerida Hiina impordi hindade allalöömise marginaali, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 118. Pärast vea parandamist leiti, et uurimisperioodil HRVst liitu toimunud impordi kogumahu keskmine hind lõi liidu tootmisharu hinnad alla 10,2 % võrra, mitte aga 13 % võrra, nagu oli märgitud ajutise määruse põhjenduses 118.

(52)

Lisaks – nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 118 – langes HRVst pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil [47–57 %] ja turuosa vähenes vastavalt 4 protsendilt 2 protsendile, samas kui selle impordi hind lõi liidu tootmisharu hindu alla 10,2 % võrra. Sellele tuginedes järeldas komisjon ajutise määruse põhjenduses 121, et Hiina impordil oli oma osa liidu tootmisharule põhjustatud kahjus, samas ei muutnud see põhjuslikku seost Venemaalt pärit impordi ja olulise kahju vahel, mida liidu tootmisharu kandis. Kuna Hiina impordi turuosa oli väike ja vaatlusalusel perioodil täheldati suundumust selle vähenemisele, ei saanud see import avaldada liidu tootjatele sellist olulist hinnasurvet, mis oleks takistanud neil tõsta hindu kasumlikule tasemele. Seega leiab kinnitust ajutise määruse põhjenduses 121 esitatud järeldus, et Hiina import ei muutnud põhjuslikku seost Venemaalt pärit dumpinguhindadega impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(53)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 119, suurenes vaatlusalusel perioodil Türgist pärit import, saavutades uurimisperioodil 13 % turuosa liidu turul valitsenud suurema nõudluse tõttu, mida liidu tootjad ei suutnud rahuldada vastavalt põhjenduses 35 selgitatule. Kuid kuigi Türgi impordi hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 13 %, olid need hinnad liidu tootmisharu hindadega samal tasemel ja märkimisväärselt kõrgemad Venemaalt pärit impordi hinnatasemest. Isegi kui Türgi import kasvas, siis võttes arvesse asjaolu, et selle impordi hinnad olid sarnased liidu tootmisharu hindadele (mõnikord neist isegi kõrgemad), ei saanud see import avaldada olulist hinnasurvet liidu tootjatele, et takistada neid tõstmast oma hindu kasumlikule tasemele. Sellest tulenevalt leiab kinnitust järeldus, et Türgi import ei muutnud põhjuslikku seost Venemaalt pärit dumpinguhindadega impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(54)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas üks huvitatud isik oma väidet, mille ta oli esitanud enne ajutiste järelduste avalikustamist, et komisjon ei eristanud ega teinud eraldi kindlaks Türgist pärit impordi kahjulikku mõju. Samuti väitis see huvitatud isik, et Türgi impordi kasvav maht kahjustas liidu tootmisharu turuosa ja tootmisvõimsuse rakendamise seisukohast ning seega katkestas põhjusliku seose Venemaalt pärit impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(55)

Vaatlusalusel perioodil Türgi impordi turuosa tõepoolest kasvas ja liidu tootmisharu turuosa vähenes. Kuid Türgi impordi turuosa moodustas uurimisperioodil 13 %, samas kui Venemaa impordi turuosa oli 34 %. Peale selle olid Türgi impordi hinnad liidu tootmisharu hindadega samal tasemel, samas kui Venemaa impordi hinnad lõid liidu tootmisharu hindu alla [3–7 %] võrra. Lisaks rõhutatakse, et kahjumit teeniva tootmisharu, st majapidamisfooliumi tootva tootmisharu jaoks ei ole jätkusuutlik pidevalt suurendada oma müügimahtu, ise samal ajal kahju kandes. Tootmisharu peab kõigepealt tõstma oma hinnad kulusid katvale tasemele, enne kui ta saab oma müügimahtu veelgi suurendada. Kuid see ei olnud võimalik hinnasurve tõttu, mida avaldas suuremahuline ja dumpinguhindadega import Venemaalt. Seepärast lükati tagasi väide, et Türgi import katkestas Venemaalt pärit impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahelise põhjusliku seose.

(56)

Lisaks väideti, et Türgi impordihinnad on kõrgemad kui Venemaa impordihinnad, sest Türgi tootjad spetsialiseeruvad ja keskendavad oma tähelepanu liidu turule suunatud ekspordi puhul õhemale (0,008–0,009 mm) fooliumile, mida Venemaa tootja liidu turule ei ekspordi. Selle väite tõendamiseks ei esitatud mingeid tõendeid ning seetõttu lükati see väide tagasi.

(57)

Ülejäänud kolmandatest riikidest pärit impordi maht langes 2011.–2013. aastal [20–39 %] ning seejärel suurenes uurimisperioodil [2–15 %]. Nagu ajutise määruse põhjenduses 120 selgitatud, vähenes nende riikide turuosa 4 protsendilt 2011. aastal 2 protsendile 2013. aastal ning seejärel kasvas 4 %le uurimisperioodi lõpuks. Selles ajutise määruse põhjenduses rõhutati ka asjaolu, et nende riikide impordi hinnad olid kogu vaatlusalusel perioodil madalamad liidu tootmisharu hindadest (välja arvatud 2012. aastal), kuid kõrgemad Venemaa impordi hindadest. Sellepärast ei saanud muudest kolmandatest riikidest pärit import avaldada liidu tootjatele sellist märkimisväärset hinnasurvet, mis oleks takistanud neil tõstmast hindu kasumlikule tasemele. Sellest tulenevalt leiab kinnitust järeldus, et import muudest kolmandatest riikidest ei katkestanud põhjuslikku seost Venemaalt pärit dumpinguhindadega impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(58)

Muude märkuste puudumisel kinnitati seetõttu ajutise määruse põhjendustes 117–122 esitatud järeldused.

(59)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid kaks huvitatud isikut, et liidu tootmisharu ei suutnud olenemata tootmisvõimsuse suurendamiseks tehtud investeeringutest reageerida tarbimise kasvule ning see põhjustas väidetavalt kantud olulise kahju.

(60)

Esiteks ei selgitanud pool, kuidas liidu tarbimise kasv kui selline oleks saanud avaldada negatiivset mõju liidu tootmisharule ning seega katkestada põhjusliku seose Venemaalt pärit dumpinguhindadega impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhindadega impordi puudumisel, peaks liidu tootmisharu tegelikult hoopis saama tarbimise kasvust kasu.

(61)

Teiseks õnnestus Venemaa impordil suurendada oma turuosa 5 protsendipunkti võrra, samas kui liidu tootjad kaotasid 8 protsendipunkti oma turuosast, st nende turuosa langes vaatlusalusel perioodil 55 protsendilt 47 protsendile.

(62)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 78, tegid liidu tootjad jõupingutusi tootmisvõimsuse suurendamiseks, kuid selle muutis keeruliseks nende raske finantsolukord. Investeeringute suhteliselt madal tase tulenes liidu tootmisharu raskest finantsolukorrast, mis iseenesest oli põhjustatud dumpinguhindadega impordist. Kuigi liidu tootmisharu tootmisvõimsus kasvas vaatlusalusel perioodil veidi, vähenes tootmisvõimsuse rakendamine Venemaalt pärit madalate dumpinguhindadega impordi tõttu. Lisaks kasvas veidi liidu tootmisharu tootmismaht ning turuosa langes pidevalt kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Sellepärast ei saa seda käsitada liidu tootmisharu kantud olulise kahju põhjusena. Eeltoodud väited lükati seetõttu tagasi.

(63)

Muude sellekohaste märkuste puudumisel kinnitati ajutise määruse põhjendustes 123–125 esitatud järeldused.

(64)

Märkuste puudumisel liidu tootmisharu ekspordisuutlikkuse kohta kinnitati põhjendustes 126–128 esitatud järeldused.

(65)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis üks pool, et komisjon ei olnud tegurina arvesse võtnud töötlemisfooliumi. Ta kordas oma väidet, et mõned liidu tootjad otsustasid suurendada tulusama töötlemisfooliumi tootmist ja müüki majapidamisfooliumi tootmise arvelt. Lisaks väitis ta, et komisjon ei olnud võtnud arvesse töötlemisfooliumi tootmise ja müügi mõju ega selle turu majandusliku olukorra mõju liidu majapidamisfooliumi tootmisharu üldisele majanduslikule olukorrale. Seda väidet korrati pärast lõplike järelduste avalikustamist, ilma et oleks esitatud mis tahes uut teavet.

(66)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 81 on selgitatud, tootsid mitmed liidu tootjad nii majapidamisfooliumi kui ka töötlemisfooliumi, kuid kõige suurem valimisse kaasatud majapidamisfooliumi tootja ei tootnud uurimisperioodil töötlemisfooliumi. Lisaks on uurimine näidanud, et valimisse kaasatud liidu tootjatel oli kaht liiki fooliumi tootmise vaheline suurussuhe stabiilne, ning seetõttu järeldati, et liidu tootmisharu ei läinud üle töötlemisfooliumi tootmisele majapidamisfooliumi tootmise arvelt. Isegi kui selline üleminek oleks toimunud, oleks selle põhjuseks pigem Venemaalt pärit dumpinguhindadega import, mis avaldas jätkuvalt olulist hinnasurvet majapidamisfooliumi turule, takistades liidu tootjatel tõsta hindu kasumlikule tasemele. Lisaks näitas uurimine, et asjaomase toote kasumlikkuse suundumus on võrreldav kõigi valimisse kaasatud äriühingute puhul, olenemata sellest, millise osa moodustasid majapidamisfooliumi ja töötlemisfooliumi tootmise osakaalud nende kogutoodangust. Sellepärast lükatakse põhjenduses 65 kirjeldatud väide tagasi.

(67)

Muude märkuste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 129–132 esitatud esialgsed järeldused.

(68)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ei nõustunud Venemaa ametiasutused komisjoni järeldusega, et alumiiniumi hinna areng Londoni metallibörsil (LME) ei mõjutanud asjaolu, et Venemaa impordihinnad lõid alla liidu tootmisharu müügihinda ja avaldasid hinnasurvet liidu turule, kusjuures see ei võimaldanud liidu tootmisharul tõsta oma müügihinda tasemele, mis oleks katnud tootmiskulud.

(69)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 136 selgitati, näitas uurimine, et nii liidu tootmisharu kui ka Venemaa eksportivad tootjad kandsid alumiiniumist majapidamisfooliumi tootmiseks tooraine ostmisel võrreldavaid kulusid, kuna alumiiniumihinnad nii Venemaal kui ka liidus on otseselt seotud Londoni metallibörsi hindadega. Lisaks tuvastati uurimise käigus, et samal ajal, kui nii liidu tootmisharu müügihinnad kui ka Venemaalt pärit majapidamisfooliumi impordi hinnad langesid, järgides Londoni metallibörsi alumiiniumihindade arengut, olid Venemaa majapidamisfooliumi impordi hinnad vaatlusalusel perioodil pidevalt madalamad liidu tootmisharu hindadest ning lõid uurimisperioodil viimati nimetatud hinnad [3–7 %] alla. Peale selle ei katnud liidu tootmisharu majapidamisfooliumi müügihind ühiku tootmiskulusid, kuigi ühiku tootmiskulu langes. Selle põhjuseks oli suures mahus dumpinguhindadega impordi avaldatud hinnasurve, mis lõi alla liidu tootmisharu müügihindu ega võimaldanud liidu tootmisharul neid hindu tõsta ning seega ei lubanud liidu tootjatel ka saada kasu toormehinna langusest.

(70)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid Venemaa ametiasutused oma väidet, et liidu turul avaldasid hinnasurvet Londoni metallibörsi alumiiniumihinnad, mitte aga Venemaa majapidamisfooliumi import, kuid samas ei esitatud selle väitega seoses ühtegi uut tõendit. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(71)

Muude märkuste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 133–136 esitatud esialgsed järeldused.

(72)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et komisjon ei hinnanud kõigi muude tegurite kumuleerunud mõju, kuid ta ei täpsustanud siiski oma väite õiguslikku alust ega selgitanud, kuidas selle juhtumi asjaolusid arvesse võttes oleks see põhjustanud muudest teguritest tekkinud kahju omistamist Venemaa dumpinguhindadega impordile.

(73)

Esiteks ei nõuta alusmääruses, et komisjon peaks muude tegurite mõju analüüsimise käigus hindama nende muude tegurite kumulatiivset mõju. Teiseks suutis komisjon asjaomase juhtumi puhul nõuetekohaselt eristada kõigi muude teadaolevate tegurite individuaalset mõju liidu tootmisharu olukorrale ja Venemaa dumpinguhindadega impordi kahjulikku mõju ning selle eraldi kindlaks teha. Sellepärast võis komisjon järeldada, et Venemaa dumpinguhindadega impordile omistatud kahju on tegelikult põhjustanud see import, mitte aga muud tegurid. Seega täitis komisjon oma kohustuse mitte omistada Venemaa dumpinguhindadega impordile muude põhjuslike tegurite tekitatud kahju. Sellepärast ei ole vajalik muude teadaolevate tegurite ühine analüüs. Igal juhul ei esitanud see huvitatud isik mingeid tõendeid selle kohta, miks komisjon on asjaomase juhtumi puhul nõuetevastaselt omistanud Venemaa dumpinguhindadega impordile muude tegurite põhjustatud kahju. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(74)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Venemaa eksportiv tootja ja mitmed ümberkerijad esimest korda, et HRVst pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale, muutes toodet vähesel määral, mis võimaldab selle impordi registreerida Eurostatis töötlemisfooliumi impordina CN-koodi 7607 11 19 all. Lisaks väitsid pooled, et Hiina statistikaandmebaasis näidatud alumiiniumfoolium paksusega 0,007–0,2 mm on tegelikult koodide 7607 11 90 ja 7607 11 20 alla kuuluv majapidamisfoolium, millega seoses hoitakse kehtestatud meetmetest kõrvale. Väidetava meetmetest kõrvalehoidmisega seotud impordi maht oli seega hinnanguliselt umbes 30 000 tonni aastas ning väideti, et see tekitab kahju liidu tootmisharule.

(75)

Tuletatakse meelde, et 2012. aastal algatas komisjon menetluse, mis käsitles võimalikku kõrvalehoidmist teatava HRVst pärit alumiiniumfooliumi impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 925/2009 (3) kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest, seoses asjaoluga, et imporditakse Hiina Rahvavabariigist pärit lõõmutamata ja üle 650 mm laiustes rullides alumiiniumfooliumi (4). Kuid pärast seda, kui avalduse esitajad olid selle tagasi võtnud, lõpetas komisjon 2. juulil 2013. aastal uurimise, (5) pikendamata teatava HRVst pärit alumiiniumfooliumi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid teatava lõõmutamata ja üle 650 mm laiustes rullides alumiiniumfooliumi suhtes.

(76)

Praegune menetlus ei hõlmanud väidetavat kõrvalehoidmist. Igal juhul tugines komisjon HRVst pärit majapidamisfooliumi ja töötlemisfooliumi importi analüüsides Hiina andmebaasis sisalduvale statistikale, mille esitas äriühing Goodwill China Business Information Ltd, ning Eurostati statistikale.

(77)

Allpool on esitatud Hiina statistika andmed huvitatud isikute nimetatud kahe koodi all registreeritud Hiina alumiiniumfooliumi ekspordi kohta.

Tabel 2

Majapidamisfooliumi ja töötlemisfooliumi eksport HRVst liitu

(78)

Tuleb märkida, et eespool tabelis esitatud Hiina koodid ei ole ette nähtud spetsiaalselt majapidamisfooliumi jaoks ning nende koodidega on hõlmatud ka töötlemisfoolium. Huvitatud isikud lihtsalt eeldasid, et nende kahe koodi all toimunud ekspordi kogumaht tähendab meetmetest kõrvalehoidmisega seotud majapidamisfooliumi importi, jättes tähelepanuta asjaolu, et nende koodidega on hõlmatud ka päris töötlemisfooliumi eksport.

(79)

Peale selle tuleb märkida, et CN-kood 7607 11 19 on Eurostatis täiendavalt jaotatud kaheks eraldiseisvaks koodiks, millest üks on ette nähtud majapidamisfooliumi jaoks (7607111910) ja teine töötlemisfooliumi jaoks (7607111990). Töötlemisfooliumi koguimport HRVst vaatlusalusel perioodil on esitatud järgmises tabelis.

Tabel 3

Töötlemisfooliumi import HRVst

(80)

Eespool toodut silmas pidades – ja kuigi ei ole välistatud, et teatav osa töötlemisfooliumina imporditud fooliumist on tõepoolest meetmetest kõrvale hoides imporditud majapidamisfoolium – hindasid huvitatud isikud ilmselgelt üle väidetavalt meetmetest kõrvale hoides imporditud majapidamisfooliumi mahtu, sest vaatlusalusel perioodil oli HRVst pärit töötlemisfooliumi impordi kogumaht alla väidetavalt meetmetest kõrvale hoides imporditud majapidamisfooliumi mahu (st 30 000 tonni), kusjuures erandiks oli uurimisperiood. Poolte esitatud teabe ega komisjoni kogutud andmete põhjal ei ole võimalik eristada nende koodide all deklareeritud väidetavalt meetmetest kõrvale hoides imporditud majapidamisfooliumi päris töötlemisfooliumist ning seetõttu ei ole komisjonil võimalik hinnata meetmetest kõrvale hoides imporditud majapidamisfooliumi mahtu (kui selline import üldse aset leidis).

(81)

Kuna pooled ei esitanud mingeid muid tõendeid oma väidete tõendamiseks, siis järeldati, et väidetavalt meetmetest kõrvale hoides toimunud impordi mahud (kui selline import üldse aset leidis) ei olnud sellised, et need oleksid võinud katkestada põhjusliku seose Venemaalt pärit dumpinguhindadega impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(82)

Venemaa ametiasutused väitsid, et komisjon ei olnud arvesse võtnud majapidamisfooliumi maailmaturu hindade üldist langustrendi.

(83)

Nagu ajutise määruse põhjendustes 67, 91 ja 118–120 selgitatud, langesid vaatusalusel perioodil nii liidu müügihinnad kui ka Venemaa, Türgi, HRV ja muude kolmandate riikide impordihinnad. Samas Venemaa impordi hinnad olid jätkuvalt madalamad liidu tootmisharu müügihindadest ja lõid neid alla märkimisväärses mahus [3–7 %] võrra. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(84)

Teine huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu kasumlikkus ei suurenenud nende tootmisvõimsuse laiendamise ja suurenenud investeeringute tõttu.

(85)

Majapidamisfooliumi tootmine nõuab palju seadmeid. Sellepärast peab liidu tootmisharu tootmisvõimsuse suurendamiseks investeerima seadmetesse. Kuid raamatupidamise seisukohast on seadmete kulumi mõju tootmise kogukuludele väike, jäädes 3–5 % vahele, ning sellest tulenevalt ei saa see oluliselt mõjutada liidu tootmisharu kasumlikkust. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(86)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Venemaa ametiasutused toetavaid tõendeid esitamata, et Venemaa statistilised andmed peegeldavad ainult keskmise kvaliteediga, st odavamat majapidamisfooliumi, samas kui liidu ja suuremate kolmandate riikide statistika peegeldab majapidamisfooliumi ja muu kallima fooliumi kogumit.

(87)

Uurimise käigus ei ole ilmnenud mingeid sedalaadi erinevusi liidu tootjate toodetud majapidamisfooliumi ja ühe Venemaalt imporditud majapidamisfooliumi kvaliteedis. Ümberkerijad, kes ostavad majapidamisfooliumi liidu tootjatelt ning Venemaa ja muude kolmandate riikide tootjatelt, eelkõige Türgist, ei ole esitanud uurimise käigus mingeid väiteid erinevast allikast pärit majapidamisfooliumi kvaliteedierinevuste kohta. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(88)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik ka seda, et käesoleva menetluse raames jättis komisjon tähelepanuta asjaolu, et kuuest valimisse kaasatud liidu tootjast neli väitsid HRVst pärit töötlemisfooliumiga seotud kahjuliku dumpingu olemasolu.

(89)

Vastab tõele, et 12. detsembril 2014. aastal algatas komisjon dumpinguvastase menetluse teatava Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi – mis kujutab endast töötlemisfooliumi – impordi suhtes (6). Nagu eespool põhjenduses 30 selgitatud, on majapidamisfoolium ja töötlemisfoolium kaks eri toodet, mida müüakse eri turgudel. Kahju, mida liidu tootmisharu kandis seoses töötlemisfooliumi tootmise ja müügiga – kui selline kahju üldse on olemas – ei peegeldu majapidamisfooliumi tootmisharu olukorras. Lisaks lõpetas komisjon HRVst pärit töötlemisfooliumi impordi uurimise meetmeid kehtestamata (7). Konkreetsemalt, komisjon ei teinud lõpetatud uurimise tulemusel mingeid järeldusi selle kohta, kas HRVst pärit töötlemisfooliumi import kahjustab liidu tootmisharu või mitte. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(90)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid viis ümberkerijat, et Venemaalt pärit majapidamisfoolium konkureerib vaid minimaalselt valimisse kaasatud liidu tootjate toodetud majapidamisfooliumiga. Lisaks väideti, et Venemaalt pärit majapidamisfoolium konkureerib Türgist ja HRVst imporditud majapidamisfooliumiga.

(91)

Selle väite tõendamiseks ei esitatud mingeid tõendeid ning seetõttu lükati see väide tagasi.

(92)

Ümberkerijad väitsid ka seda, et üldiselt ei müü enamik valimisse kaasatud liidu tootjaid majapidamisfooliumi ümberkerijatele, sest tarberullide tootmiseks ei müüda majapidamisfooliumi, vaid töötlemisfooliumi, mida müüakse kõrge hinnaga, mis ulatub peaaegu 3 000 euroni tonni eest.

(93)

See väide on faktiliselt vale. Esiteks tuleb märkida, et nagu näidatud ajutise määruse tabelis 7, oli liidu tootmisharu keskmine müügihind uurimisperioodil 2 597 eurot tonni eest, mitte aga 3 000 eurot, nagu väideti. Lisaks leidis uurimise käigus kinnitust asjaolu, et kõik valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid ümberkerijatele majapidamisfooliumi. Uurimise käigus koostööd teinud ja küsimustikule vastanud neli ümberkerijat ostsid liidu tootjatelt majapidamisfooliumi. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(94)

Samuti väitsid viis ümberkerijat, et valimisse kaasatud liidu tootja, kes tootis ainult majapidamisfooliumi, on tegelikult tekitanud olulist kahju teistele valimisse kaasatud liidu tootjatele, sest tema müügihinnad löövad alla teiste valimisse kaasatud liidu tootjate müügihindu. Lisaks väideti, et kuna liidu tootmisharu kasumlikkus arvutatakse valimisse kaasatud liidu tootjate andmete alusel, st arvesse ei võeta kogu liidu tootmisharu, peaks komisjon piirduma turuosa analüüsimisel ainult valimisse kaasatud äriühingutega, mitte võtma arvesse kogu liidu tootmisharu.

(95)

Vaatlusalusel perioodil olid ainult majapidamisfooliumi tootva valimisse kaasatud liidu tootja müügihinnad vastavuses liidu tootmisharu keskmiste hindadega ja teatavatel aastatel isegi kõrgemad neist. Sellepärast on faktiliselt vale väita, et selle liidu tootja hinnad lõid alla teiste valimisse kaasatud liidu tootjate hindu.

(96)

Väite teise poolega seoses tuletab komisjon meelde, et kahjuanalüüs toimub ajutise määruse põhjenduses 53 määratletud liidu tootmisharu tasandil alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Peale selle – nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 9 – moodustati liidu tootjate suure arvu tõttu valim vastavalt alusmääruse artiklile 17. Valimisse kaasati kuus äriühingut, kelle toodang moodustas üle 70 % liidu kogutoodangust. Valimi moodustamise kohta ei esitatud tähtajaks ühtegi märkust ning seetõttu leiti, et tegemist on liidu tootmisharu suhtes tüüpilise valimiga. Peale selle eristas komisjon valimi moodustamise tõttu makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 73. Nende näitajate loetelu on esitatud ajutise määruse põhjendustes 74 ja 75. Selle kohaselt on kasumlikkus mikromajanduslik näitaja ning seetõttu arvutatakse see valimisse kaasatud liidu tootjate andmete põhjal. Samas turuosa on makromajanduslik näitaja ja tuleks arvutada kogu liidu tootmisharu andmete põhjal. Mõlemad metoodikad võimaldavad komisjonil teha järeldusi, mis kehtivad kogu liidu tootmisharu kohta.

(97)

Sellepärast lükati põhjenduses 94 esitatud väited tagasi.

(98)

Mitte ühegi huvitatud isikute esitatud väite põhjal ei ilmne, et peale Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi oleks muude tegurite mõju selline, mis kaotaks põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja kindlakstehtud olulise kahju vahel. Eespool esitatut arvesse võttes järeldatakse, et liidu tootmisharu on kandnud Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(99)

Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 137–141 esitatud järeldused põhjusliku seose kohta.

(100)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid Venemaa ametiasutused, et Venemaalt pärit impordi suhtes meetmete kehtestamisega kaasneks muudest kolmandatest riikidest, eelkõige Türgist ja HRVst pärit majapidamisfooliumi impordi kasv ning seega ei oleks dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Venemaalt pärit impordi suhtes liidu tootmisharu huvides.

(101)

Nagu on öeldud ajutise määruse põhjenduses 147, peaksid dumpinguvastased meetmed taastama võrdsed tingimused liidus, et võimaldada liidu tootmisharul konkureerida liidu turul õiglase hinnaga muudest kolmandatest riikidest, sealhulgas Venemaalt, HRVst ja Türgist pärit impordiga. Asjaolu, et muud kolmandad riigid suurendavad oma importi, ei ole iseenesest märk sellest, et liidu tootmisharu ei saa kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest kasu. Tõepoolest oodatakse, et liidu tootmisharu suurendaks oma müügimahtu ja turuosa ning tõstaks oma müügihinnad kasumlikule tasemele.

(102)

HRV suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed peaksid tagama, et Hiinast pärit import siseneb liidu turule õiglase hinnaga, samas kui Türgi impordihinnad olid juba vaatlusalusel perioodil samal tasemel liidu tootmisharu müügihindadega ega avaldanud turul hinnasurvet.

(103)

Komisjon leiab, et see väide ei lükka ümber eeldust, mis on kehtestatud alusmääruse artikliga 21 ja soosib meetmete kehtestamist, ega ka vajadust kõrvaldada Venemaa dumpinguhindadega impordi avaldatav kaubandust moonutav mõju ja taastada võrdsed võimalused.

(104)

Seetõttu lükati need väited tagasi.

(105)

Kuna liidu tootmisharu huvide kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 149 esitatud järeldused.

(106)

Kuna sõltumatute importijate ja kauplejate huvide kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 150 tehtud järeldused.

(107)

Pärast esialgsete järelduste ja lõplike järelduste avalikustamist kordasid mitmed kasutajad (ümberkerijad, kes tootsid tarberulle) väiteid, mille nad olid esitanud enne ajutiste meetmete kehtestamist, kuid mingeid uusi tõendeid nad siiski ei esitanud.

(108)

Üks ümberkerija väitis näiteks, et dumpinguvastastel tollimaksudel on oluline mõju tema kasumlikkusele, sest ta ei suuda kanda maksu üle oma tarbijatele.

(109)

See väide ei leidnud kinnitust. Lisaks selgus selle ümberkerija esitatud näitajate põhjal uurimise käigus, et isegi kui ümberkerija ei suuda maksu üle kanda oma tarbijatele, oleks tema tegevus ikkagi kasumlik.

(110)

Samuti ilmnes uurimise tulemusel, et hinnalisand, mille ümberkerijad lisavad majapidamisfooliumi soetushinnale, võib olulisel määral kõikuda, st jääda vahemikku 5–70 % olenevalt ümberkerija müügistrateegiast. Nagu ajutise määruse põhjenduses 154 öeldud, moodustas nende ümberkerijate majapidamisfooliumiga seotud tegevus, kes ostsid kõnealust toodet Venemaalt, alates vähem kui ühest kuuendikust kuni maksimaalselt ühe neljandikuni kogu nende tegevusest. Nagu rõhutatud ajutise määruse põhjenduses 155, olid kõik koostööd teinud äriühingud veel lisaks kokkuvõttes kasumlikud.

(111)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et ümberkerijad ei lisa soetushinnale mis tahes hinnalisandit ning et soetushinnale lisatav 5–70 % hinnalisand, millele komisjon osutas põhjenduses 110, ei peegelda ümberkerijate tegevust ja nende kasumlikkust.

(112)

Tuletatakse meelde, et ümberkerijate tegevus koosneb alumiiniumfooliumi kerimisest suurtelt rullidelt tarbijatele mõeldud väiksematele rullidele. Ümberkerijad ei muuda alumiiniumfooliumi keemilist koostist. Põhjenduses 110 osutatud hinnalisandi arvutamiseks võrreldi koostööd teinud ümberkerijate suurtes rullides alumiiniumfooliumi soetushinda ja tarberullides alumiiniumfooliumi müügihinda. Ümberkerijatel tekivad kulud ümberpakendamise käigus, kuid need kulud on väikesed, sest peamine tegur, mis mõjutab toote hinda, on alumiiniumfooliumi hind, mis moodustab umbes 80 % kogu tootmiskuludest. Müügi-, üld- ja halduskulud on eri ümberkerijatel väga erinevad, olenevalt ümberkerija müügistrateegiast. Seetõttu vastab tõele, et hinnalisand ei peegelda äriühingu tegevust ja kasumlikkust, vaid näitab seda, et müügi-, üld- ja halduskuludel on oluline mõju ümberkerijate kasumlikkusele.

(113)

Samuti väideti, et ümberkerijate tootmisharu olukorda analüüsides ei võtnud komisjon arvesse järgneva turu toodete importi, st muudest kolmandatest riikidest, näiteks Türgist, Norrast, Šveitsis, Indiast ja Malaisiast, pärit tarberullide importi, millega asendati HRVst pärit majapidamisfooliumi vähenenud import. Samas ei esitanud see isik mingeid tõendeid selle impordi mõju kohta ümberkerijate tootmisharu olukorrale.

(114)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 162 selgitati, kehtestati 2013. aastal dumpinguvastased meetmed Hiina päritolu tarberullide impordi suhtes ning see on vähendanud olulist kahju järgneva turu tootmisharule, mille põhjustas dumpinguhindadega import. Allpool esitatud tabelis on esitatud andmed huvitatud isiku nimetatud riikide tarberullide impordi arengu kohta pärast HRVst pärit tarberullide impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist.

Tabel 4

Tarberullide impordimaht (tonnides)

(115)

HRVst pärit import oli HRVst pärit tarberullide impordi algse uurimise perioodil 12 994 tonni (vt komisjoni määrus (EL) nr 833/2012, (8) tabel 2). Pärast meetmete kehtestamist vähenes HRVst pärit tarberullide impordi maht 2013. aastal 8 676 tonni (st 4 317,60 tonnile) ja käesoleva uurimise perioodil 9 218 tonni (st 3 776,10 tonnile). See vähenemine on suurem kui ümberkerija nimetatud viiest riigist pärit tarberullide impordi kogumaht ning on esitatud eespool tabelis 4 (2013. aastal 28 % ja uurimisperioodil 52 %). Seega väide, nagu oleks eespool nimetatud riikidest pärit import asendanud HRVst pärit vähenenud importi, ei vasta tõele ning see väide lükati tagasi.

(116)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid mitmed ümberkerijad, et keskmiselt moodustas ümberkerijate majapidamisfooliumiga seotud tegevus nende kogutegevusest suurema osa, kui komisjon väitis ajutise määruse põhjenduses 154. See väide põhines kahe kasutaja esitatud andmetel, kes ei teinud uurimise raames koostööd. Seega väideti, et komisjon ei peaks alahindama majapidamisfooliumi tähtsust ümberkerijate tootmiskuludes.

(117)

Sellega seoses tuleb märkida, et ajutise määruse põhjenduses 154 esitatud komisjoni järeldused põhinevad koostööd teinud ümberkerijate esitatud kontrollitud andmetel ja peegeldavad seega nende tegelikku olukorda. Eespool nimetatud täiendav teave esitati alles pärast lõplike järelduste avalikustamist ning seega sellises menetluse hilises etapis ei ole seda teavet võimalik enam kontrollida. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(118)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid kaks ümberkerijat, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Venemaalt pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes avaldab negatiivset mõju nende kasumlikkusele.

(119)

Need kaks ümberkerijat ei andnud endast uurimise jooksul märku enne, kui oli toimunud juba lõplike järelduste avalikustamine, ning vaid üks neist esitas selles väga hilises menetluse etapis vastused küsimustikule. Seetõttu ei olnud komisjonil võimalik seda uut teavet kontrollida. Sellele tuginedes ei suuda komisjon hinnata nende kasumlikkuse taset ja Venemaalt pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamise mõju nende kasumlikkusele. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(120)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid viis ümberkerijat, et nad ei suuda kanda dumpinguvastase tollimaksu kulu üle tarbijatele järgmistel põhjustel: 1) nende müük toimub lepingute alusel ning hinnad põhinevad Londoni metallibörsi alumiiniumihindadega seotud valemil; 2) HRVst väidetavalt meetmetest kõrvale hoides imporditavast majapidamisfooliumist valmistatud tarberullide tõttu avalduva hinnasurve ja konkurentsi tõttu ei suuda nad liidu turul läbi rääkida tarberullide hinna tõusu üle; ning 3) isegi kui praegu on tarberullide import liitu kolmandatest riikidest väike, on tõenäoline, et tulevikus see import kasvab.

(121)

Uurimine on näidanud, et kuigi ümberkerijad ei suuda dumpinguvastast tollimaksu üle kanda tarbijatele, on Venemaalt pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes kehtestatavate dumpinguvastaste meetmete mõju ümberkerijatele piiratud. Lisaks on uurimine näidanud, et turul on kahte liiki ümberkerijaid: ühed, kes müüvad kaubamärgiga tarberulle ning kelle müügi-, üld- ja halduskulud on märkimisväärsed, ning teised, kes müüvad kaubamärgita tarberulle ning kelle müügi-, üld- ja halduskulud on madalad. Lisaks selgus uurimise käigus, et koostööd teinud ümberkerijad, kelle müügi-, üld- ja halduskulud on madalad, jäävad tõenäoliselt kasumlikuks pärast Venemaalt pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist, eeldusel, et ka liidu tootmisharu hinnad kasvavad 5 %, et liidu tootmisharu saavutaks kasumimarginaali sihtväärtuse. Kaubamärgiga tarberulle müüvate koostööd teinud ümberkerijate hinnalisand ning müügi-, üld- ja halduskulud on kõrged. Seetõttu leiti, et nad suudavad tollimaksuga toime tulla.

(122)

Kuna mingeid märkusi kasutajate huvide kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 151–163.

(123)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas mitu ümberkerijat oma väiteid, mis esitati enne ajutiste meetmete kehtestamist ja mis käsitlesid tarneteallikate vähenemist, kuid nad ei esitanud sellega seoses mingeid uusi tõendeid.

(124)

Esiteks ei ole dumpinguvastaste meetmete eesmärk kõrvaldada Venemaalt pärit importi liidu turult, vaid kehtestada liidu turul võrdsed võimalused. Seetõttu on ümberkerijatel ikkagi võimalik importida majapidamisfooliumi Venemaalt ka pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist, kuid teha seda õiglase hinnaga. Lisaks tuletatakse meelde, et dumpinguvastane meede kehtestatakse kahjumarginaali tasemel, mis on väiksem kui dumpingumarginaal, ning seega võib Venemaalt pärit import ikkagi tulla liidu turule dumpinguhinnaga, kuid mittekahjustava hinnaga.

(125)

Väideti, et Lõuna-Aafrikat ja Indiat ei saa käsitada alternatiivsete tarneallikatena, mis suudaksid asendada Venemaalt pärit importi, sest neist piirkondadest pärit impordi mahud on väga väikesed.

(126)

Vastab tõele, et Lõuna-Aafrikas ja Indiast pärit impordi mahud olid vaatlusalusel perioodil Venemaalt pärit impordiga võrreldes väga väikesed, kuid see ei välista siiski võimalust, et need piirkonnad suurendavad oma importi liidu turule pärast seda, kui on taastatud võrdsed võimalused.

(127)

Samuti väideti, et majapidamisfooliumi tootvad liidu tootjad pigem suurendaksid oma töötlemisfooliumi tootmist, sest väidetavalt on töötlemisfooliumi turul võimalik saada suuremat kasumimarginaali kui majapidamisfooliumi turul, selle asemel et suurendada majapidamisfooliumi tootmisvõimsust ja tootmist.

(128)

Nagu põhjendustes 30 ja 62 on selgitatud, ilmnes uurimise tulemusel, et liidu tootmisharu on huvitatud majapidamisfooliumi tootmise jätkamisest ning et tal on igal juhul vaid piiratud võimalused majapidamisfooliumi tootmiselt töötlemisfooliumi tootmisele üleminekuks (ja vastupidi). Peale selle tuletatakse meelde, et liidu suurim majapidamisfooliumi tootja ei tooda töötlemisfooliumi. Seetõttu lükati väide tagasi.

(129)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis mitu ümberkerijat vaid konfidentsiaalsena esitatud teabe põhjal, et liidus ja Türgis puudub olemasolev tootmisvõimsus. Samuti väideti, et pärast Armeeniast pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist suunas Armeenia tootja – kelle tootmisvõimsus oli 25 000 tonni aastas – oma ekspordi hoopis USA turule. Lisaks väitis huvitatud isik, et võttes arvesse asjaolu, et liidu turul jäävad majapidamisfooliumi hinnad madalaks HRVst pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise tõttu, on ebatõenäoline, et Armeenia tootja suunaks oma ekspordi liidu turule. Lisaks osutasid ümberkerijad Brasiiliaga seoses paralleelsele dumpinguvastasele uurimisele, mis käsitles Brasiiliast ja HRVst pärit majapidamisfooliumi importi ning mille puhul komisjon leidis, et tulevikus ei ole oodata, et Brasiilia eksport liidu turule kasvaks. Samuti väideti, et Indiat ja Lõuna-Aafrikat ei saa pidada usaldusväärseks ja oluliseks alternatiivseks tarneallikaks, sest nende piirkondade fooliumi vaba tootmisvõimsus on piiratud.

(130)

Konfidentsiaalsena esitatud tõendeid ei peetud piisavaks järeldamaks, et liidus ja Türgis puudub piisav tootmisvõimsus. Tegelikult on uurimine näidanud, et liidu tootmisharul on vaba tootmisvõimsust, nagu märgiti ajutise määruse põhjenduses 79. Türgi tootjatega seoses on uurimise käigus ilmnenud, et nad on huvitatud liidu turust, sest nad suurendasid vaatlusalusel perioodil oma müügimahtu. Kuna hinnad peaksid liidu turul pärast Venemaalt pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist tõenäoliselt jõudma kulusid katvale tasemele, on oodata, et Türgi tootjad peavad liidu turgu jätkuvalt atraktiivseks ja võib-olla suunavad osa oma toodangust liidu turule.

(131)

Armeeniast pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed kaotasid kehtivuse 7. oktoobril 2014. aastal (9) ning seega võib Armeeniast pärit majapidamisfooliumi import vabalt siseneda liidu turule. Väiteid meetmetest kõrvalehoidmise kohta on üksikasjalikult käsitletud põhjendustes 74–81. Arvatakse, et pärast Venemaalt pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist jõuavad majapidamisfooliumi hinnad liidu turul kulusid katvale tasemele. Seega ei saa välistada, et selle tulemusel suunab Armeenia tootja oma ekspordi liidu turule.

(132)

Brasiiliaga seotud meetmed kaotasid kehtivuse ning Brasiiliast pärit majapidamisfooliumi import võib vabalt siseneda liidu turule. Kui hinnad jõuavad liidu turul kulusid katvale tasemele, ei saa välistada, et Brasiilia tootjad hakkavad pidama liidu turgu atraktiivsemaks oma siseriiklikust turust ja kolmandate riikide turgudest ning seega suunavad osa oma toodangust liitu.

(133)

Indiat ja Lõuna-Aafrikat peetakse alternatiivseks tarneallikaks, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 165, ning nendega seoses tuleb esiteks nimetada, et huvitatud isiku väite tõendamiseks kasutatud teabes ei eristatud majapidamisfooliumi ja töötlemisfooliumi. Kuid isegi kui nende piirkondade vaba tootmisvõimsus on väike, ei saa siiski välistada hindade jõudmisel liidu turul kulusid katvale tasemele, et liidu turg muutub India ja Lõuna-Aafrika tootjate jaoks atraktiivseks ning nad suunavad osa oma toodangust liidu turule.

(134)

Sellepärast lükati põhjenduses 129 esitatud väited tagasi.

(135)

Muude märkuste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 164–168.

(136)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et lõplikud meetmed tuleks kehtestada viisil, mis moonutab ja piirab kaubandust kõige vähem, kuid oma väidet ta siiski põhjalikumalt ei selgitanud.

(137)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas huvitatud isik oma väidet, mis on esitatud põhjenduses 136, kuid ei esitanud oma väitega seoses mingit täiendavat teavet.

(138)

Sellega seoses rõhutatakse, et dumpinguvastaste meetmete taseme üle otsustades kohaldab komisjon väiksema tollimaksu reeglit vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 4 ja ka põhjenduses 143 kirjeldatule.

(139)

Muude märkuste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 169–172.

(140)

Kuna mingeid muid märkusi liidu huvide kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 173 esitatud järeldused.

(141)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustasid kaks huvitatud isikut kasumimarginaali sihtväärtuse, mida kasutati kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlakstegemiseks ajutise määruse põhjenduste 175–177 kohaselt. Pooled väitsid, et 2 % kasumimarginaal põhineks turupõhisuse kontrollil ning kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlakstegemisel tuleks kasutada hoopis seda. Seda väidet aga ei põhjendatud ning sellepärast tuli see tagasi lükata.

(142)

Kuna mis tahes muid märkusi kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 175–177 esitatud järeldused.

(143)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 kehtestada vaatlusaluse toote impordi suhtes vastavalt väiksema tollimaksu reeglile lõplikud dumpinguvastased meetmed kahjumarginaali tasemel.

(144)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid mitmed ümberkerijad, et lõplikud meetmed tuleks kehtestada minimaalse impordihinna kujul. Need isikud leidsid, et minimaalne impordihind peaks olema natuke kõrgem ainult majapidamisfooliumi tootvate tootjate kasumlikust hinnast. Pärast ärakuulamist kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures esitasid need isikud täiendavat teavet, väites, et pärast uurimisperioodi alumiiniumi hinnalisand vähenes.

(145)

Alusmääruse artikli 21 lõikes 1 käsitletud liidu huvide kindlaksmääramise raames võidakse arvesse võtta teavet uurimisperioodile järgneva perioodi kohta (10). Siiski kehtib nõue, et need andmed peavad olema kontrollitud ja tüüpilised kogu liidu tootmisharu suhtes. Kuna taotlus minimaalse impordihinna kehtestamiseks esitati nii hilises menetluse etapis, ei olnud komisjonil aega saata küsimustikke huvitatud isikutele ja korraldada kontrollkäike. Minimaalse impordihinna kehtestamist taotlenud poolte esitatud teavet ei olnud võimalik kontrollida ning samuti ei olnud see tüüpiline kogu liidu tootmisharu suhtes. Esitatud teabest ilmneb tõepoolest müügihindade tõus, samas kui alumiiniumi hinnalisand langes, kuid komisjon ei saa teha põhjapanevaid järeldusi andmete põhjal, mida ei ole kontrollitud ja mis ei ole tüüpilised.

(146)

Lisaks tuleks minimaalne impordihind arvutada kogu liidu tootmisharu suhtes tüüpiliste andmete alusel ning mitte ainult ühte liidu tootjat käsitlevate andmete alusel, nagu kasutajad soovitasid. Samuti tuleb minimaalse impordihinna arvutamiseks kasutatavaid andmeid kontrollida ning kuna minimaalse impordihinna kehtestamise taotlus esitati nii hilises menetluse etapis, ei olnud komisjonil võimalik vajalikke andmeid koguda ja kontrollida. Sellepärast ei peetud minimaalse impordihinna kasutamise ettepanekut sobivaks.

(147)

Igal juhul tuleks meetme liiki muutes võimaldada kõigile huvitatud isikutele täielik avalikustamine, sest vastasel juhul oleks tegemist liidu tootmisharu menetlusõiguste märkimisväärse rikkumisega. Kuna see taotlus esitati nii hilises uurimise etapis, ei olnud komisjonil piisavalt aega, et huvitatud isikutele need andmed avaldada.

(148)

Asjaolu, et eksportija müüb liidus seotud kaupleja kaudu, muudab lisaks ekspordihinnad ebausaldusväärseks.

(149)

Sellepärast leiti eespool toodut silmas pidades, et asjaomase juhtumi asjaolud ei võimalda minimaalse impordihinna kehtestamist.

(150)

Sellest olenemata tuleb märkida, et ümberkerijatel on ikka veel võimalik taotleda vahepealset läbivaatamist vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3, kui selleks on täidetud tingimused.

(151)

Eespool kirjeldatu põhjal on kõnealuste kehtestatavate tollimaksude määrad järgmised.

(152)

Võttes arvesse kindlaks tehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju taset, tuleks lõplikult sisse nõuda ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksu alusel tagatud summad.

(153)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist pakkus kontsern Rusal, et ta võtab alusmääruse artikli 8 lõike 1 alusel vabatahtliku kohustuse korrigeerida hindu.

(154)

Komisjon uuris pakkumist põhjalikult. On oluline märkida, et kontsern Rusal on keerukas ettevõtja, millel on üle 40 tehase 13 riigis. Eelkõige hõlmab kontsern seotud tootjat Armeenias (Armenal), mis toodab ja müüb vaatlusalust toodet liidu turule. Pidades silmas Venemaa eksportivate tootjate ja äriühingu Armenal seoseid, on tõenäoline, et need äriühingud müüvad vaatlusalust toodet liidus samadele klientidele või ühe sellise kliendiga seotud klientidele. See tekitab ristkompenseerimise ohu. Lisaks tegutseb kontsern Rusal väga keeruliste müügikanalite kaudu ning kaasatud on nii Venemaal kui ka väljaspool seda asuvad seotud kauplejad ja seotud esindajad. Seotud kaupleja ja seotud esindaja müüvad liidu turule ka muid tooteid ning enamik seotud kaupleja käibest moodustub tegelikult nende muude toodete müügist saadud tulust. Neid asjaolusid arvesse võttes ei saa välistada, et nii vaatlusalust toodet kui ka muid tooteid müüakse samadele klientidele. Selliste tehingutega kaasneks suur ristkompenseerimise oht ning igal juhul oleks äriühingu tegevuse jälgimine eriti keeruline.

(155)

Eespool toodut silmas pidades järeldatakse, et vabatahtliku kohustuse pakkumisega nõustumine oleks ebapraktiline, ja sellest tulenevalt lükatakse pakkumine tagasi.

(156)

Määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee oma arvamust ei esitanud,]