Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32014R0216

    Komisjoni määrus (EL) nr 216/2014, 7. märts 2014 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2075/2005, millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside ( Trichinella ) suhtes EMPs kohaldatav tekst

    ELT L 69, 8.3.2014, p. 85–92 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 30/08/2015; kehtetuks tunnistatud 32015R1375

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/216/oj

    8.3.2014   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 69/85

    KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 216/2014,

    7. märts 2014,

    millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2075/2005, millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, (1) eriti selle artikli 18 lõikeid 6, 8, 10 ja 12,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2075/2005 (millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes) (2) on sätestatud eeskirjad proovide võtmiseks keeritsussi suhtes vastuvõtlike liikide rümpadest, et teha kindlaks ettevõtete ja piirkondade staatus ning liha liitu importimise tingimused. Samuti on selles ette nähtud referentmeetodid või samaväärsed määramismeetodid keeritsussi kindlakstegemiseks rümpadelt võetud proovides.

    (2)

    Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) võttis 3. oktoobril 2011. aastal vastu teadusliku arvamuse rahvatervise selliste ohtude kohta, mida tuleb hõlmata lihakontrolliga (sealiha) (3). Selles arvamuses määratles toiduohutusamet keeritsussi sealiha tarbimisega seotud keskmise ohuna rahvatervisele ning järeldas, et seoses bioloogilise ohu kontrollimeetoditega on searümpade ohutuse tagamine mitmesuguste integreeritud ennetusmeetmete ja kontrolli rakendamise teel nii põllumajandusettevõtetes kui ka tapamajades ainus viis tagada peamiste ohtude tõhusat kontrollimist.

    (3)

    Toiduohutusamet tegi keeritsussiga seoses kindlaks teatavad epidemioloogilised näitajad. Sõltuvalt eesmärgist ning riigi epidemioloogilisest seisundist võib kõnealuseid näitajaid rakendada riigi, piirkonna, tapamaja või põllumajandusettevõtte tasandil.

    (4)

    Toiduohutusamet tunnistab keeritsussi episoodilist esinemist liidus, peamiselt vabalt peetavate ja koduste sigade puhul. Toiduohutusamet tegi ka kindlaks, et tootmisviis on ainus peamine ohutegur keeritsussi nakkuse puhul. Lisaks näitavad esitatud andmed, et keeritsussi nakkuse oht ametlikult tunnustatud kontrollitud pidamistingimustes elavate sigade puhul on kaduvväike.

    (5)

    Maailma Loomatervise Organisatsioon (OIE) ei tunnista riikide või piirkondade puhul rahvusvahelises kontekstis enam kaduvväikese ohu staatust. Selle asemel seotakse selline tunnustamine ühe või enama konkreetseid kontrollitud pidamistingimusi rakendavate põllumajandusettevõtete bioturvarühmikutega.

    (6)

    Rahvusvaheliste standarditega ühildumiseks ning selleks, et parandada kontrollisüsteemi vastavalt tegelikele ohtudele rahvatervisele, tuleks keeritsussiohu vähendamise meetmeid tapamajades, sealhulgas imporditingimusi, ning riikide, piirkondade või põllumajandusettevõtete keeritsussinakkuse staatuse määramise tingimusi kohandada, täiustada ja lihtsustada.

    (7)

    Belgia ja Taani teatasid 2011. aastal määruse (EÜ) nr 2075/2005 kohaselt, et nende territooriumil on kaduvväike keeritsussioht. Sellist kaduvväikese ohu staatust riigi või piirkonna puhul enam ei tunnistata. Sellele vaatamata tuleks lubada Belgia ja Taani põllumajandusettevõtetel ja bioturvarühmikutel, mis vastavad käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kontrollitud pidamistingimustele, kasutada selliste põllumajandusettevõtete ja bioturvarühmikute suhtes tehtud erandit ilma täiendavate eeltingimusteta, nagu pädeva asutuse poolsed ametliku tunnustamise järgsed täiendavad nõuded.

    (8)

    ELi parasiitide referentlabor on soovitanud muuta määruse tekst selgemaks seoses teatavate keeritsussi määramise samaväärsete meetoditega.

    (9)

    Tuleks ette näha, et ettevõtjad tagaksid surnud loomade kogumise, identifitseerimise ja transportimise ilma asjatu viivituseta vastavalt 21. oktoobri 2009. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus)) (4) artiklitele 21 ja 22 ning komisjoni 25. veebruari 2011 aasta määruse (EL) nr 142/2011 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega) (5) VIII lisale.

    (10)

    Keeritsusside juhtumid inimestel (ülekantud ja autohtoonsed), sealhulgas epidemioloogilised andmed tuleb esitada vastavalt komisjoni 22. detsembri 1999. aasta otsusele 2000/96/EÜ nakkushaiguste kohta, mis kuuluvad järk-järgulisele hõlmamisele ühenduse võrgustikuga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 2119/98/EÜ (6).

    (11)

    Määrust (EÜ) nr 2075/2005 tuleks seepärast vastavalt muuta.

    (12)

    Käesolevas määruses ettenähtud nõuded hõlmavad nii toidukäitlejate kui ka pädevate asutuste praeguste tavade kohandamist. Seetõttu on asjakohane lubada mõne käesoleva määruse sätte hilisemat rakendamist.

    (13)

    Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole vastuväiteid esitanud,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määrust (EÜ) nr 2075/2005 muudetakse järgmiselt.

    1)

    Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 1

    Mõisted

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    1)

    „keeritsuss” tähendab mis tahes ümarussi, mis kuulub keeritsusside (Trichinella) perekonda kuuluvate liikide hulka;

    2)

    „kontrollitud pidamistingimused” tähendab loomakasvatuse liiki, kus sigu peetakse toidukäitleja poolt pidevalt kontrollitud söötmis- ja elamistingimustes;

    3)

    „bioturvarühmik” on põllumajandusettevõtete rühm, milles rakendatakse kontrollitud pidamistingimusi. Kõiki liikmesriigi põllumajandusettevõtteid, milles rakendatakse kontrollitud pidamistingimusi, võib pidada üheks bioturvarühmikuks.”

    2)

    Artiklid 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

    „Artikkel 2

    Rümpadelt proovide võtmine

    1.   Kodusea rümpadelt tuleb tapamajades osana tapajärgsest kontrollist proove võtta järgmiselt:

    a)

    keeritsussi suhtes uuritakse kõiki aretuseks peetavate emiste ja kultide rümpasid või vähemalt 10 % iga sellise põllumajandusettevõtte poolt igal aastal tapamajja saadetud loomade rümpadest, mis on ametlikult tunnustatud kontrollitud pidamistingimusi rakendavateks;

    b)

    keeritsussi suhtes uuritakse süstemaatiliselt kõiki rümpasid põllumajandusettevõttest, mis ei ole ametlikult tunnustatud kontrollitud pidamistingimusi rakendavateks.

    Proov tuleb võtta igalt rümbalt ja proovi tuleb kontrollida keeritsussi suhtes pädeva asutuse määratud laboris, kasutades üht järgmist määramismeetodit:

    a)

    I lisa I peatükis sätestatud referentmeetod või

    b)

    I lisa II peatükis sätestatud samaväärne määramismeetod.

    2.   Keeritsussiuuringute tulemuste selgumiseni ja tingimusel, et toidukäitleja tagab täieliku jälgitavuse, võib tapamajas või tapamajaga samades hoonetes („hooned”) paiknevas lihalõikusettevõttes tükeldada rümpasid kuni kuueks tükiks;

    Erandina esimesest lõigust ja pärast pädevalt asutuselt heakskiidu saamist võib rümpasid tükeldada tapamaja juures või eraldi asuvas lihalõikusettevõttes järgmistel tingimustel:

    a)

    tegevus toimub pädeva asutuse järelevalve all;

    b)

    rümba või selle osade sihtkohaks ei ole rohkem kui üks lihalõikusettevõte;

    c)

    lihalõikusettevõte asub liikmesriigi territooriumil ja

    d)

    positiivse tulemuse korral loetakse kõik osad inimtoiduks kõlbmatuks.

    3.   Hobuste, metssigade ning teiste keeritsussi haiguskahtlusega kodu- ja metsloomade rümpadelt tuleb tapajärgse uuringu osana tapamajades või ulukiliha töötlemise ettevõtetes süstemaatiliselt proove võtta.

    Proov võetakse igalt rümbalt ja proovi uuritakse pädeva asutuse määratud laboratooriumis vastavalt I ja III lisale.

    Artikkel 3

    Erandid

    1.   Erandina artikli 2 lõikest 1 on keeritsussiuuringutest vabastatud kodusea liha, mis on kooskõlas II lisaga läbinud külmutamise pädeva asutuse järelevalve all.

    2.   Erandina artikli 2 lõikest 1 on keeritsussiuuringutest vabastatud alla viienädalaste võõrutamata kodusigade rümbad ja liha.

    3.   Erandina artikli 2 lõikest 1 võib keeritsussiuuringutest vabastada selliste kodusigade rümbad ja liha, kui loomad pärinevad põllumajandusettevõttest või bioturvarühmikust, mis on ametlikult tunnistatud kontrollitud pidamistingimusi rakendavateks vastavalt IV lisale, kui:

    a)

    kodusigadel, keda peetakse põllumajandusettevõtetes, mis on ametlikult tunnustatud kontrollitud pidamistingimusi rakendavateks, ei ole viimase kolme aasta jooksul avastatud autohtoonseid keeritsussinakkuse juhtumeid ning selle aja jooksul on põllumajandusettevõtet artikli 2 kohaselt pidevalt kontrollitud või

    b)

    tapetud sigade populatsiooni pideval kontrollimisel saadud varasemate perioodide andmed näitavad vähemalt 95 % kindlusega, et keeritsussi levimus ei ületa üht juhtumit miljoni kohta kõnealuses populatsioonis või

    c)

    kontrollitud pidamistingimusi rakendav põllumajandusettevõte asub Belgias või Taanis.

    4.   Kui liikmesriik rakendab lõikes 3 sätestatud erandit, teavitab asjaomane liikmesriik sellest komisjoni ja teisi alalise toiduahela ja loomatervise komitee liikmesriike ning esitab aastaaruande, mis sisaldab IV lisa II peatükis osutatud teavet. Komisjon avaldab oma veebilehel erandit rakendavate liikmesriikide nimekirja.

    Kui liikmesriik ei esita aastaaruannet või kui aruanne ei vasta käesoleva artikli kohaldamise tingimustele, kaotab erand asjaomase liikmesriigi jaoks kehtivuse.”

    3)

    Artiklid 8 kuni 12 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 8

    Kontrollitud pidamistingimusi rakendavate põllumajandusettevõtete ametlik tunnustamine

    1.   Käesoleva määruse kohaldamisel võib pädev asutus ametlikult tunnistada põllumajandusettevõtte või bioturvarühmiku kontrollitud pidamistingimusi rakendavateks, kui on täidetud IV lisas sätestatud nõuded.

    2.   Kooskõlas artikli 3 lõike 3 punktiga c loetakse Taanis või Belgias asuvaid põllumajandusettevõtteid või bioturvarühmikuid, mis käesoleva määruse rakendamise kuupäeval rakendavad kontrollitud pidamistingimusi, ametlikult tunnustatud põllumajandusettevõteteks ja bioturvarühmikuteks, mis rakendavad käesoleva määruse IV lisas loetletud kontrollitud pidamistingimusi.

    Artikkel 9

    Käitlejate teavitamiskohustus

    Toidukäitlejad põllumajandusettevõtetest, mis on ametlikult tunnistatud kontrollitud pidamistingimusi rakendavateks, teavitavad pädevat asutust vastavalt IV lisas kehtestatule igast nõudest, mida enam ei täideta, või muudest muutustest, mis võivad mõjutada põllumajandusettevõtte staatust keeritsussi suhtes.

    Artikkel 10

    Ametlikult tunnustatud kontrollitud pidamistingimusi rakendavate põllumajandusettevõtete audit

    Pädev asutus tagab, et ametlikult tunnustatud kontrollitud pidamistingimusi rakendavaid põllumajandusettevõtteid auditeeritakse perioodiliselt.

    Auditite sagedus on riskipõhine, arvestades haiguse ajalugu ja levimust, eelnevaid leide, geograafilist piirkonda, kohalikke vastuvõtlikke metsloomi, loomakasvatustavasid, veterinaarjärelevalvet ja põllumajandustootjate vastavust nõuetele.

    Pädev asutus kontrollib, et kõiki kõnealustest põllumajandusettevõtetest pärinevaid kodusigu uuritakse vastavalt artikli 2 lõikele 1.

    Artikkel 11

    Seireprogrammid

    Pädev asutus võib teostada seireprogrammi, mis hõlmab ametlikult tunnustatud kontrollitud pidamistingimusi rakendavatest põllumajandusettevõtetest või bioturvarühmikutest pärit kodusigade populatsiooni, et kontrollida keeritsussi puudumist kõnealuses populatsioonis.

    Seireprogrammiga kehtestatakse uuringute sagedus, uuritavate loomade arv ja proovivõtmise kava. Selleks kogutakse lihaproove ja uuritakse neid keeritsussi parasiitide olemasolu suhtes kooskõlas I lisa I või II peatükiga.

    Kui ELi referentlaboratoorium on sobiva analüüsimeetodi kehtivaks tunnistanud, võib seireprogramm sisaldada lisavahendina seroloogilisi meetodeid.

    Artikkel 12

    Ametlikult tunnustuse äravõtmine põllumajandusettevõtetelt, mis rakendavad kontrollitud pidamistingimusi

    1.   Kui artikli 10 kohaselt läbi viidud auditi tulemused näitavad, et IV lisa nõudeid enam ei täideta, võtab pädev asutus põllumajanduselt ametliku tunnustuse kohe ära-

    2.   Kui ametlikult tunnustatud kontrollitud pidamistingimusi rakendavast põllumajandusettevõttest pärit kodusigade keeritsussi proov osutub positiivseks, toimib pädev asutus viivituseta järgmiselt:

    a)

    tühistab põllumajandusettevõtte ametliku tunnustuse;

    b)

    uurib kõiki kõnealuse põllumajandusettevõtte kodusigu tapmisel;

    c)

    teeb kindlaks kõikide põllumajandusettevõttesse saabunud aretusloomade päritolu ja uurib neid ning teeb seda võimaluse korral ka kõikide nende loomadega, kes on põllumajandusettevõttest välja viidud vähemalt kuue kuu jooksul enne positiivset leidu; selleks kogutakse lihaproove ja uuritakse neid keeritsussi parasiitide olemasolu suhtes, kasutades I lisa I ja II peatükis sätestatud avastamismeetodeid;

    d)

    kui see on asjakohane, uurib võimaluse korral positiivsele leiule eelnenud perioodi vältel tapetud kodusigade liha turustamisega kaasnevat parasiidinakkuse levikut;

    e)

    teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike;

    f)

    kui see on asjakohane, algatab epidemioloogilise uurimise nakkuse põhjuste väljaselgitamiseks;

    g)

    kui nakatunud rümpa ei ole võimalik tapamajas identifitseerida, võtab tarvitusele sobivad meetmed, sealhulgas

    i)

    suurendab iga lihaproovi kogust, mida analüüsi tegemiseks nakkuskahtlusega rümpadelt kogutakse või

    ii)

    kuulutab rümbad inimtoiduks kõlbmatuks;

    iii)

    võtab sobivad meetmed nakkuskahtlusega rümpade või nende osade ning positiivsete analüüsitulemustega rümpade kõrvaldamiseks.

    3.   Pärast tunnustuse tühistamist võib põllumajandusettevõtteid taas ametlikult tunnustada, kui tuvastatud probleemid on lahendatud ja IV lisas kehtestatud nõudeid täidetakse pädevat asutust rahuldaval viisil.

    4.   Kui kontrollimisel tehakse kindlaks, et biouturvarühmikus olev põllumajandusettevõte ei vasta artikli 9 nõuetele või selle proovid osutuvad positiivseteks, tuleb kõnealune põllumajandusettevõte eemaldada biouturvarühmikust, kuni nõuetele vastavus on taassaavutatud.”

    4)

    Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 13

    Tervishoiunõuded impordi puhul

    Kolmandast riigist pärit vöötlihaseid sisaldavat liha nendelt loomaliikidelt, kes võivad olla keeritsussikandjad, võib liitu importida üksnes juhul, kui seda on kolmandas riigis enne eksportimist keeritsussi suhtes artiklite 2 ja 3 kohaselt uuritud.”

    5)

    Artikkel 14 jäetakse välja.

    6)

    Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 15

    Dokumendid

    Vastavalt artiklis 13 sätestatule kinnitab riiklik veterinaararst imporditavale lihale lisatavas veterinaarsertifikaadis, et kooskõlas artikliga 13 on kolmandas päritoluriigis tehtud uuring keeritsussi suhtes.

    Kõnealuse dokumendi originaal lisatakse lihale, välja arvatud juhul, kui on tehtud erand vastavalt määruse (EÜ) nr 854/2004 artikli 14 lõikele 4.”

    7)

    I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

    8)

    IV lisa asendatakse käesoleva määruse II lisaga.

    Artikkel 2

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Seda kohaldatakse alates 1. juunist 2014.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 7. märts 2014

    Komisjoni nimel

    president

    José Manuel BARROSO

    (1)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

    (2)  ELT L 338, 22.12.2005, lk 60.

    (3)  EFSA Journal (2011); 9(10):2351 [198 lk], avaldatud 3. oktoobril 2011.

    (4)  ELT L 300, 14.11.2009, lk 1.

    (5)  ELT L 54, 26.2.2011, lk 1.

    (6)  EÜT L 28, 3.2.2000, lk 50.

    I LISA

    Määruse (EÜ) 2075/2005 I lisa muudetakse järgmiselt.

    1)

    I peatüki 3. punktile „Menetlus” lisatakse järgmine lõik:

    „IV.   Puhastamine ja saastatusest puhastamine pärast positiivset või kahtlast tulemust.

    Kui koondproovide või üksiku proovi uurimine lateks-aglutinatsiooni reaktsiooniga annab positiivse või kahtlase tulemuse, tuleb kõik lihaga kokkupuutuvad vahendid (segistikauss, keeduklaas, segamispulk, temperatuuriandur, kooniline filtreerimislehter, sõel ja näpitsad) tuleb enne uuesti kasutamist hoolikalt saastest puhastada mõnesekundilise leotamisega kuumas vees (65–90 °C). Liha või inaktiveeritud vastsete jäägid, mis võivad olla vahendite pinnale jäänud, võib eemaldada puhta käsna ja voolava veega. vajaduse korral võib vahendite rasvatustamiseks lisada mõne tilga pesuainet. Seejärel on soovitav igat töövahendit põhjalikult loputada, et eemaldada kõik puhastusaine jäägid.”

    2)

    II peatüki punkti D alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

    „3.   Katse käik

    I.   Proovide täiskogumi puhul (100 g proovi korraga)

    a)

    16 ± 0,5 ml 25 % soolhapet (0,2 % lõplik) lisatakse 3-liitrisesse keeduklaasi, mis sisaldab 2,0 liitrit ± 200 ml temperatuurini 46–48 °C soojendatud kraanivett; segamispulk asetatakse keeduklaasi, keeduklaas asetatakse soojendatud plaadile ja alustatakse segamisega.

    b)

    Lisatakse 10 ± 1 g pepsiini (või 30 ± 3 ml pepsiinilahust).

    c)

    100–115-grammised proovid, mis on kogutud kooskõlas punktiga 2, peenestatakse segistis koos 150 ml ± 15 ml soojendatud puhverseedevedelikuga.

    d)

    Peenestatud liha tõstetakse ümber 3-liitrisesse keeduklaasi, milles on vesi, pepsiin ja soolhape.

    e)

    Segisti peenestatud sisu leotatakse korduvalt keeduklaasis olevas tehisseedevedelikus ning segistikaussi loputatakse väikese tehisseedevedeliku kogusega, et eemaldada sellelt kogu allesjäänud liha.

    f)

    Keeduklaas kaetakse alumiiniumfooliumiga.

    g)

    Magnetsegisti peab olema seadistatud selliselt, et see säilitaks kogu tööprotsessi vältel püsiva temperatuuri 44–46 °C. Segamisprotsessi ajal peaks tehisseedevedelik pöörlema piisavalt kiiresti, et tekiks sügav pööris ilma pritsimiseta.

    h)

    Tehisseedevedelikku segatakse, kuni lihaosakesed kaovad (ligikaudu 30 minutit). Seejärel lülitatakse segisti välja ning tehisseedevedelik valatakse läbi sõela setituslehtrisse. Teatavat tüüpi liha (keel, ulukiliha jne) töötlemisel võib olla vajalik pikem seedetegevus (mitte rohkem kui 60 minuti).

    i)

    Seedeprotsessi loetakse õnnestunuks, kui sõelale jääb mitte rohkem kui 5 % proovi algkaalust.

    j)

    Filtrialusele pannakse 20-mikronise nailonvõrguga filter. Kooniline terasest filtreerimislehter kinnitatakse plokisüsteemiga toe külge ja lehtrisse pannakse 180-mikronine terassõel. Vaakumpump ühendatakse filtrialuse ja metallist või plastist mahutiga, kuhu kogutakse seedevedelik.

    k)

    Segamine lõpetatakse ja seedevedelik kallatakse filtreerimislehtrisse sõelast läbi. Seejärel pestakse keeduklaasi ligikaudu 250 ml kuuma veega. Pärast seedevedeliku filtreerimist kallatakse loputusvedelik filtreerimisseadmesse.

    l)

    Filtreerimismembraan võetakse servast näpitsate vahele. Filtreerimismembraan volditakse vähemalt neljaks kokku ja pannakse 15 ml koonilisse katseklaasi. Uhmrinuia suurus peab vastama koonilise katseklaasi suurusele.

    m)

    Filtreerimismembraan surutakse nuiaga 15 ml koonilise katseklaasi põhja ja vajutatakse seda ligikaudu 20 tugeva edasi-tagasi liigutusega, kusjuures nui peab olema tootja juhiste kohaselt filtreerimismembraani voldi vahel.

    n)

    0,5 ml ± 0,01 ml proovi lahjendusvedelikku pipeteeritakse 15 ml koonilisse katseklaasi ja filtreerimismembraan homogeniseeritakse nuiaga vastavalt tootja juhistele, tehes nuiaga väiksema ulatusega edasi-tagasi liigutusi ligikaudu 30 sekundit, vältides äkilisi liigutusi, mis võiks tekitada pritsmeid.

    o)

    Kõik proovid, negatiivne kontrollaine ja positiivne kontrollaine pipeteeritakse aglutinatsiooniplaadi pesadesse vastavalt tootja juhistele.

    p)

    Igasse pesasse pannakse pipetiga latekskuule vastavalt tootja juhistele, hoides neid kokku puutumast proovi(de) ja kontrollainetega. Igas pesas tuleb latekskuule segada ühekordselt kasutatava pulgaga, et vedelik kataks ühtlaselt kogu pesa.

    q)

    Seejärel pannakse aglutinatsiooniplaat vastavalt tootja juhistele kolme telje sihis liikuvale loksutile ja seda loksutatakse 10 ± 1 minutit.

    r)

    Pärast tootja osutatud ajavahemiku möödumist lülitatakse loksuti välja ja plaat pannakse tasasele pinnale ning reaktsiooni tulemusi uuritakse kohe, vastavalt tootja juhistele. Positiivse proovi korral peavad tekkima kuulide kogumid. Negatiivse proovi korral peab suspensioon jääma homogeenseks, ilma kuulide kogumiteta.

    II.   Alla 100 g koondproovid, nagu on sätestatud I peatüki punkti 3 II alapunktis

    Alla 100 g koondproovide puhul tuleb järgida menetluse kirjeldust, mis on esitatud I peatüki punkti 3 II alapunktis.

    III.   Positiivsed või kahtlased tulemused

    Kui koondproovide uurimine lateks-aglutinatsiooni reaktsiooniga annab positiivse või kahtlase tulemuse, võetakse vastavalt I peatüki punkti 2 alapunktile a igalt sealt 20 g lisaproov. Viie sea 20 g proovid pannakse kokku ja koondproovi uuritakse I alapunktis kirjeldatud viisil. Selliselt uuritakse 20 viiesealise rühma proove.

    Kui viie sea koondproovi lateks-aglutinatsiooni reaktsioon on positiivne, võetakse 20 g lisaproov igalt rühma kuuluvalt sealt ning igat proovi uuritakse eraldi, kasutades selleks I alapunktis kirjeldatud meetodit.

    Kui lateks-aglutinatsiooni reaktsioon on positiivne või kahtlane, tuleb 20 g sea lihaskude saata riiklikusse referentlaborisse kinnituse saamiseks, kus kasutatakse ühte I peatükis kirjeldatud meetodit.

    Parasiitide proove hoitakse 90 % etanooli lahuses, et neid liikide tasemel määrata riiklikus või ELi referentlaboris.

    Pärast parasiitide kogumist kahjutustatakse positiivsete proovide vedelik, kuumutades seda vähemalt temperatuurini 60 °C.

    IV.   Puhastamine ja saastatusest puhastamine pärast positiivset või kahtlast tulemust.

    Kui koondproovide või üksiku proovi uurimine lateks-aglutinatsiooni reaktsiooniga annab positiivse või kahtlase tulemuse, tuleb kõik lihaga kokkupuutuvad vahendid (segistikauss, keeduklaas, segamispulk, temperatuuriandur, kooniline filtreerimislehter, sõel ja näpitsad) enne uuesti kasutamist hoolikalt saastest puhastada mõnesekundilise leotamisega kuumas vees (65–90 °C). Liha või inaktiveeritud vastsete jäägid, mis võivad olla töövahendite pinnale jäänud, tuleb eemaldada puhta käsna ja voolava veega. Vajaduse korral võib vahendite rasvatustamiseks lisada mõne tilga pesuainet. Seejärel on soovitav igat töövahendit põhjalikult loputada, et eemaldada kõik puhastusaine jäägid.”

    II LISA

    „IV LISA

    I   PEATÜKK

    KONTROLLITUD PIDAMISTINGIMUSI RAKENDAVA PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTE JA BIOTURVARÜHMIKU TUNNUSTAMINE

    A.

    Põllumajandusettevõtete ametlikuks tunnustamiseks peavad toidukäitlejad vastama järgmistele nõuetele.

    a)

    Toidukäitleja peab olema võtnud kõik praktilised ettevaatusabinõud hoone ehituskonstruktsiooni ning tehnohooldus- ja remonttööde suhtes, et vältida näriliste ja muud liiki imetajate ning lihasööjate lindude juurdepääsu hoonetele, kus loomi peetakse.

    b)

    Käitleja peab kohaldama kahjurite, eelkõige näriliste tõrje programmi, et ennetada sigade nakatumist. Käitleja peab programmi kohta pidama pädeva asutuse nõudmistele vastavat registrit.

    c)

    Käitleja peab tagama, et kogu loomatoit saadakse müügipunktist, mis toodab loomatoitu vastavalt põhimõtetele, mida on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 183/2005 (1).

    d)

    Käitleja peab keeritsusside suhtes vastuvõtlikele liikidele mõeldud sööta ladustama suletud punkrites või muudes närilistele juurdepääsmatutes konteinerites. Kõik muud söödavarud tuleb kuumtöödelda või toota ning säilitada vastavalt pädeva asutuse nõudmistele.

    e)

    Käitleja peab tagama surnud loomade kogumise, identifitseerimise ja transportimise ilma asjatu viivituseta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (2) artiklitele 21 ja 22 ning komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 (3) VIII lisale.

    f)

    Kui prügila asub põllumajandusettevõtte naabruses, peab käitleja pädevat asutust sellest teavitama. Seejärel peab pädev asutus hindama asjaomaseid riske ja otsustama, kas põllumajandusettevõtte tunnistatakse kontrollitud pidamistingimusi rakendavaks.

    g)

    Käitleja peab tagama, et põrsad, kes tulevad põllumajandusettevõttesse väljastpoolt, ja ostetud põrsad on sündinud ja kasvanud kontrollitud pidamistingimustes.

    h)

    Käitleja peab tagama, et sead on identifitseeritavad selliselt, et iga looma saab tagasiulatuvalt põllumajandusettevõttega siduda.

    i)

    Käitleja võib põllumajandusettevõttesse tuua uusi loomi ainult juhul, kui need on pärit põllumajandusettevõttest, mis on samuti ametlikult tunnistatud kontrollitud pidamistingimusi rakendavaks.

    j)

    Ühelgi loomal ei tohi olla juurdepääsu välisrajatistele, kui käitleja ei suuda pädevale asutusele riskianalüüsi käigus tõestada, et välistingimustes viibimise periood, rajatised ja asjaolud ei kujuta keeritsussi nakkuse ohtu.

    B.

    Toidukäitlejad põllumajandusettevõtetest, mis on ametlikult tunnistatud kontrollitud pidamistingimusi rakendavateks, teavitavad pädevat asutust kui mõnda punktis A esitatud nõuet enam ei täideta või kui on toimunud mis tahes muu muutus, mis võib mõjutada põllumajandusettevõtte staatust.

    C.

    Liikmesriikide pädevad asutused võivad põllumajandusettevõtet või põllumajandusettevõtete kategooriat tunnustada ainult tingimusel, et on tõendatud punktis A sätestatud tingimuste täitmine.

    II   PEATÜKK

    ARUANDLUS KEERITSUSSI OLUKORRA SUHTES

    a)

    Keeritsusside juhtumite arv inimestel (ülekantud ja autohtoonsed), sealhulgas epidemioloogilised andmed tuleb esitada vastavalt komisjoni otsusele 2000/96/EÜ (4).

    b)

    Analüüside arv ning kodusigade, metssigade, hobuste, ulukite ja muude vastuvõtlike loomade puhul tehtud keeritsussi analüüside tulemused tuleb esitada vastavalt direktiivi 2003/99/EÜ IV lisale. Kodusigade kohta esitatud andmetes tuleb vähemalt esitada konkreetne teave:

    i)

    kontrollitud pidamistingimustes kasvatatud loomade analüüside kohta;

    ii)

    aretusemiste, metssigade ja nuumsigade analüüside kohta.

    (1)  ELT L 35, 8.2.2005, lk 1.

    (2)  ELT L 300, 14.11.2009, lk 1.

    (3)  ELT L 54, 26.2.2011, lk 1.

    (4)  EÜT L 28, 3.2.2000, lk 50.”

    Top