20.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 366/88

(1)

2012. aasta oktoobri lõpus teatasid Taani, Rootsi ja Norra (edaspidi „asjaomased riigid”) mitteametlikult komisjonile ja EFTA järelevalveametile oma kavatsusest osaleda uues korduvkasutusega laenulimiidis (edaspidi „uus laenulimiit”) Scandinavian Airlinesi (edaspidi „SAS”, „SAS Group” või „ettevõtja”) kasuks. 12. novembril 2012 otsustasid riigid uues laenulimiidis osaleda, ehkki nad ei olnud komisjoni meetmest ametlikult teavitanud.

(2)

14. novembril 2012 algatas komisjon uue laenulimiidi ex officio uurimise. 29. novembril 2012, 18. detsembril 2012, 28. jaanuaril 2013 ja 18. veebruaril 2013 esitas komisjon Taanile ja Rootsile teabenõuded, millele vastati vastavalt 6. detsembril 2012, 8. jaanuaril 2013, 5. ja 13. veebruaril 2013 ning 22. märtsil 2013. Taani ja Rootsi esitasid lisateavet 3. juuni 2013. aasta kirjas.

(3)

20. novembril 2012 laekus komisjonile ka Ryanairi kaebus, seejärel 4. veebruaril 2013 Euroopa Odavlennufirmade Assotsiatsiooni (European Low Fares Airline Association) kaebus, mille kohta Taani ja Rootsi esitasid 22. märtsi 2013. aasta kuupäevaga kirjas märkused.

(4)

19. juuni 2013. aasta kirjas teatas komisjon Taanile ja Rootsile oma otsusest algatada abi andmise suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 108 lõikega 2 ettenähtud menetlus (edaspidi „menetluse algatamise otsus”). Taani ja Rootsi esitasid 19. augusti 2013. aasta kirjades menetluse algatamise otsuse kohta märkused.

(5)

Komisjoni otsus algatada menetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2)28. septembril 2013. Komisjon kutsus huvitatud pooli üles esitama meetmete kohta märkusi.

(6)

28. oktoobril 2013 laekusid komisjonile SAS Groupi ja Foundation Asset Management Sweden AB (edaspidi „FAM”) (3) tähelepanekud. 5. novembril 2013 edastas komisjon need tähelepanekud Taanile ja Rootsile, andes neile võimaluse vastata. 4. ja 5. detsembri 2013. aasta kirjades teatasid Taani ja Rootsi ametiasutused, et neil ei ole SAS Groupi ja FAMi tähelepanekute kohta märkusi.

(7)

25. veebruari 2014. aasta kirjas palus komisjon Taanilt ja Rootsilt lisateavet, mõlemad liikmesriigid vastasid sellele 25. märtsil 2014. Peale selle teatasid Taani ja Rootsi ametiasutused 5. ja 7. märtsi 2014. aasta kuupäevaga kirjades komisjonile, et SAS oli otsustanud uue laenulimiidi tühistada ja oma regulatiivse kapitali suurendamiseks muid võimalusi uurida. Tühistamine jõustus 4. märtsil 2014.

(8)

Vastavalt 4. ja 7. juuli 2014. aasta kirjades nõustusid Rootsi ja Taani loobuma õigustest, mis tulenevad ELi toimimise lepingu artiklist 342 koostoimes määruse 1/1958 artikliga 3, ning käesoleva otsuse vastuvõtmise ja teatavakstegemisega inglise keeles.

(9)

Asjaomase menetluse puhul on komisjon ainsana pädev hindama, kas Taani ja Rootsi on järginud ELi toimimise lepingut. Teisalt on järelevalveamet vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP leping”) artikli 109 lõikele 1 koostoimes järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud EFTA riikide lepingu artikliga 24 pädev hindama, kas Norra on järginud EMP lepingu tingimusi. Peale selle teevad järelevalveamet ja komisjon EMP lepingu artikli 109 lõike 2 ja protokolli nr 27 alusel EMP territooriumil ühtse kohaldamise tagamiseks koostööd, vahetavad teavet ja peavad teineteisega nõu järelevalvepoliitika küsimustes ja üksikjuhtude asjus.

(10)

Võttes arvesse esitatud asjaolusid ja mõlema institutsiooni paralleelset pädevust asjaomases küsimuses, on komisjon teinud enne käesoleva otsuse vastuvõtmist koostööd ja pidanud nõu järelevalveametiga.

(11)

Ajavahemikul 2001–2011 kasvas Skandinaavia lennutransporditurg (mis hõlmab Taanit, Rootsit, Soomet ja Norrat) nn pakutavate istekohtkilomeetrite (Available Seat Kilometers) (4) arvestuses teadaolevalt 126 %. Skandinaavia lühilendude turu kasvu taga olid enamjaolt odavlennufirmad, eeskätt Norwegian Air Shuttle ja Ryanair. Hinnangute kohaselt tekitasid odavlennufirmad asjaomasel ajavahemikul 90 % kasvust (5).

(12)

Vaatamata odavlennufirmade ulatuslikumale rollile on kõige suurem lennuettevõtja Skandinaavia turul endiselt SAS — 2011. aastal oli selle hinnanguline turuosa 35,6 %, mis on kümne aasta taguse üle 50 % küündinud turuosaga võrreldes oluliselt väiksem. Norwegian Air Shuttle ja Ryanair hõlmasid asjaomasel aastal turust vastavalt 18,7 % ja 6,8 %.

(13)

SAS on Taani, Rootsi ja Norra riiklik lennuettevõtja, mis on suuruselt Skandinaavias esimesel ja Euroopas kaheksandal kohal. Ettevõte kuulub ka Star Alliance'i asutajaliikmete hulka. Scandinavian Airlinesi, Widerøed (6) ja Blue1 hõlmava lennuettevõtjate kontserni peakontor asub Stockholmis, selle peamine Euroopa ja mandritevaheliste lendude keskus asub Kopenhaageni lennujaamas. 2013. aastal vedas SAS ligikaudu 28 miljonit reisijat, saades ligikaudu 42 miljardit Rootsi krooni tulu.

(14)

SAS kuulub praegu 50 % ulatuses järgmistele riikidele: Rootsi (21,4 %), Taani (14,3 %) ja Norra (14,3 %). Suurim eraaktsionär on Knut ja Alice Wallenbergi fond (edaspidi „KAW”) (7,6 %), ülejäänud aktsionäride osalused on 1,5 % või alla selle.

Tabel 1

Peamised aktsionärid SAS AB-s 31. märtsi 2012. aasta seisuga  (7)

(15)

SASi finantsseisund on olnud mitu aastat halb ning ajavahemikul 2008–2013 on kantud pidevat kahju. 2012. aasta novembris langetas Standard&Poor's (S&P) ettevõtte krediidireitingut tasemelt B- tasemele CCC+ (8). Neid majandusraskusi süvendasid suurte kütusekulude ja ebakindla nõudlusega turutingimused.

(16)

Eeskätt järeldub ettevõtte aastaaruannetest, et ajavahemikul 2008–2012 on SAS kandnud igal aastal suurt kahju ning ettevõttel on märkimisväärsed netofinantsvõlad.

Tabel 2

SASi peamised finantsandmed ajavahemikul 2007–2012 (miljonites Rootsi kroonides)  (9)

(17)

Halveneva finantsseisundi tõttu rakendas SAS ajavahemikul 2009–2010 ulatuslikku kulude vähendamise programmi (strateegia „Core SAS”). Selle programmi elluviimise raames pidi SAS oma regulatiivset kapitali aktsionäride abil suurendama, korraldades kaks märkimisõiguste emissiooni: i) 6 miljardi Rootsi krooni ulatuses 2009. aasta aprillis ja ii) 5 miljardi Rootsi krooni ulatuses 2010. aasta mais (10).

(18)

SASi finantsraskused jõudsid haripunkti 2012. aastal, kui ettevõte tutvustas äriplaani 4 Excellence Next Generation (edaspidi „plaan 4XNG”), mida lennuettevõtte juhtkond pidas SASi viimaseks võimaluseks (11). Lisaks andis meedia 2012. aasta novembris teada SASi võimalikust pankrotist (12).

(19)

Nagu muud lennuettevõtjad mujal maailmas, on SAS kasutanud oma minimaalse likviidsustaseme säilitamiseks väliseid krediidivõimalusi. Alates 20. detsembrist 2006 tugines SAS korduvkasutusega laenulimiidile, mille kehtivus pidi lõppema 2013. aasta juunis („eelmine laenulimiit”). Eelmise laenulimiidi maht oli 366 miljonit eurot ja seda pakkusid vaid mõned pangad ([…] (13)). Limiit hõlmas ka mitmesuguseid finantstingimusi, nagu […].

(20)

2011. aasta detsembris otsustas SASi juhtkond ettevõtte majandustulemuste halvenemise tõttu eelmise laenulimiidi täielikult ammendada. Pärast SASi tütarettevõtja (Spanair) pankrotiavaldust 2012. aasta jaanuaris alustas SAS pankadega läbirääkimisi ja jõudis 15. märtsil 2012 tingimuste muutmise kokkuleppeni. Tingimuste muutmine suurendas eelmise laenulimiidi kasutamise kulu, karmistas krediidi väljavõtmise tingimusi ja kohustas SASi tagama kasutatud summa täieliku ja kohese tagasimaksmise. Lisaks pidi SAS esitama kreeditoridele rekapitaliseerimiskava, mille pidi kinnitama nõukogu ja suuremad aktsionärid, st asjaomased riigid ja KAW.

(21)

Rekapitaliseerimiskava tugines nn plaanile 4XNG, mida hakati välja töötama juba 2012. aasta alguses. Plaanis 4XNG käsitleti ka muresid, mida väljendas […] 2012. aasta mais seoses SASi olemasoleva äriplaaniga 4 Excellence („plaan 4X”). SASi sõnul võimaldaks plaan 4XNG positsioneerida tal ennast majanduslikult iseseisva lennuettevõtjana. Selles esitati mitu finantseesmärki, mille SAS pidi majandusaastal 2014/2015 saavutama. Need hõlmasid 8 % ületavat intressi- ja maksueelset kasumit, 20 % ületavat finantsvalmiduse määra ja 35 % ületavat omakapitali määra (omakapital/varad). Plaan 4XNG pidi võimaldama SASil suurendada oma maksueelset kasumit ligikaudu 3 miljardi Rootsi krooni võrra aastas, selle rakendamine oleks aga nõudnud ligikaudu 1,5 miljardi Rootsi krooni ulatuses ümberkorraldamis- ja ühekordseid kulusid.

(22)

Plaani 4XNG lisaeesmärk oli valmistada ettevõte ette alates 2013. aasta novembrist kehtima hakkavateks uuteks pensioniarvestuseeskirjadeks, mis pidi eeldatavalt SAS Groupi omakapitalile negatiivset mõju avaldama. Lisaks sisaldas plaan kohustust viia lõpule varade võõrandamis- ja rahastamiskava, mis hõlmas kokku ligikaudu 3 miljardi Rootsi krooni ulatuses võimalikku netorahatulu. Varade võõrandamine hõlmas järgmist: (14) i) tütarettevõtja, Norras tegutseva piirkondliku lennuettevõtte Widerøe müük, (15) ii) […] tehtud vähemusosalusega investeeringu müük, iii) lennujaamaga seotud kinnisvara omandiõiguste müük, iv) maapealse teeninduse allhange, (16) v) lennukimootorite müük, (17) vi) […] seotud müügi- ja tagasirenditehing või muu finantstehing, vii) juhtimissüsteemide ja kõnekeskuste allhange, (18) ja viii) kolme Q400 õhusõiduki müük või tagatud rahastamine.

(23)

Asjaomased riigid rõhutavad, et plaan 4XNG oli isefinantseeriv, mis tähendab, et SAS teeniks tehingute ja mittepõhivara võõrandamisega piisavalt, et rahastada plaani 4XNG elluviimise algkulusid. SAS oli siiski mures, et plaani 4XNG rakendamise märkimisväärsete algkulude tõttu nõrgenev likviidsuspositsioon võib mõjutada investorite arvamust. Seepärast palus ettevõte eelmise laenulimiidi pikendamist koos uue, asjaomaste riikide ja KAWi toetatud laenulimiidi kehtestamisega. SAS väitis siiski, et ei eelmist (pikendatud) laenulimiiti ega ka uut laenulimiiti ei hakata kasutama.

(24)

Arutelud uue laenulimiidi üle algasid 4. juunil 2012 (19). Esialgu nõudsid eelmise laenulimiidi raames laenu andnud pangad kooskõlas rekapitaliseerimiskavaga (vt punkt 20), et asjaomased riigid pakuksid veel kord omakapitali, nt näeksid ette märkimisõiguste emissiooni, sest nad ei soovinud ise uut laenulimiiti toetada. Riigid lükkasid selle idee siiski tagasi.

(25)

Pärast mõningaid nõupidamisi kiitsid pangad heaks uue laenulimiidi, mille pidid asutama asjaomased riigid ja KAW ning mis pidi olema struktureeritud rangelt võrdsetel alustel ilma allutatuseta ega ebaproportsionaalsete õigusteta tagatisele. Tuleb märkida, et uue laenulimiidi maht pidi esialgu olema [3–6] miljardit Rootsi krooni, samas kui olemasoleva tagatise maht oli vaid [1–4] miljardit krooni. 22. oktoobril 2012 vähendati uue laenulimiidi mahtu lõpuks 3,5 miljardile Rootsi kroonile (ligikaudu 400 miljonit eurot).

(26)

Asjaomaste riikide ja KAWi kõrval eraldasid uue laenulimiidi jaoks vahendeid samad pangad, mis tegid seda eelmise laenulimiidi raames (v.a üks) (20). Uue laenulimiidi vahenditest 50 % eraldasid asjaomased riigid proportsionaalselt oma osalusega SASis ja ülejäänud 50 % eraldasid pangad ja KAW. Asjaomased riigid ja KAW osalesid uues laenulimiidis samadel alustel (tasud, intressimäärad, tingimused) nagu pangad.

(27)

Uut laenulimiiti iseloomustasid järgmised põhijooned.

(28)

Uue laenulimiidi tingimused lepiti kokku 25. oktoobril 2012. See vajas muu hulgas aga iga asjaomase riigi parlamendi heakskiitu ja kollektiivlepingute sõlmimist lennu- ja salongipersonaliga.

(29)

Riigid esitasid CITI poolt koostatud aruande kuupäevaga 7. november 2012 („CITI aruanne”), mille eesmärk oli hinnata, kas riikidega sarnases olukorras olev erainvestor oleks samasugustel tingimustel uues laenulimiidis osalenud. Lähtudes eeldusest, et plaani 4XNG aluspõhimõtteid edukalt rakendatakse, jõuti CITI aruandes järeldusele, et riikide uues laenulimiidis osalemine tähendaks [90–140] % suurust sisemist tulumäära, keskmiselt [4–9]-kordset cash-on-cash tulu, ja omakapitali väärtuse suurenemist ligikaudu [700 — 1 200] % (alates 2012. aasta novembrist kuni 2015. aasta märtsini) CITI aruandes jõuti järeldusele, et asjaomaste riikide nõutav tulu peab seega olema vähemalt sama suur kui sarnases olukorras olevate erainvestorite nõutav tulu. Aruandes ei hinnatud siiski, kui tõenäoline on, et SAS järgib edukalt plaani 4XNG aluspõhimõtteid, samuti ei hinnatud mõju, mida avaldab aluspõhimõtetest kõrvalekaldumine, näiteks suutmatus mittepõhivara realiseerida.

(30)

19. detsembril 2012 teatas SAS, et kõik vajalikud tingimused uue laenulimiidi kehtima hakkamiseks (vt punkt 28) on täidetud, sealhulgas on olemas asjaomaste riikide parlamentide heakskiit. Alates sellest kuupäevast kuni 3. märtsini 2014 oli uus laenulimiit kehtiv ning asendas eelmise laenulimiidi (22).

(31)

3. juuni 2013. aasta kirjas selgitasid Taani ja Rootsi, et Widerøe aktsiate 80 % ulatuses müümise (punkt 22) tagajärjel leppisid asjaomased riigid ja krediidipangad SASiga kokku uue laenulimiidi tingimuste muutmises, kuigi muutmisleping ei olnud veel ametlikult allkirjastatud. Ametliku uurimise käigus esitatud märkustes teatasid Taani ja Rootsi ametiasutused komisjonile, et uue laenulimiidi muutmise allkirjastasid kõik pooled ja see pidi jõustuma Widerøe tehingu lõpuleviimisel, st 30. septembril 2013. Need muudatused hõlmasid järgmist.

(32)

Menetluse algatamise otsuses kahtles komisjon, kas asjaomased riigid, KAW ja pangad osalesid uues laenulimiidis samaväärsetel tingimustel, arvestades eeskätt järgmisi asjaolusid.

(33)

Komisjon kahtles ka, kas asjaomaste riikide osalemist uues laenulimiidis võib pidada aktsionäri seisukohalt ratsionaalseks või mitte ning kas see vastaks turumajandusliku investeerimise põhimõttele, kui samaväärsete tingimuste kriteerium kõrvale jätta. Sellega seoses hindas komisjon, kas plaan 4XNG põhineb piisavalt kindlatel eeldustel, et innustada erainvestorit uues laenulimiidis osalema, ning kas plaani raames tehtud tundlikkusanalüüsid ei ole ülemäära optimistlikud.

(34)

Näiteks viitas komisjon muu hulgas plaanis esitatud optimistlikele turukasvu näitajatele pakutavate istekohtkilomeetrite ja SKP arvestuses, samuti nullinflatsioonile ajavahemikul 2015–2017. Komisjon kahtles ka, kas uue krediidilepingu allkirjastamise ajal oli võimalik veenvalt prognoosida kõikide kokkuhoiu- ja varade võõrandamise algatuste edukat elluviimist.

(35)

Seoses uue laenulimiidi tingimuste ja CITI hinnanguga oodatava tasuvuse kohta, mis tuleneb riikide osalemisest uues laenulimiidis, rõhutas komisjon tõsiasja, et CITI aruandes ei hinnatud plaani 4XNG ega koostatud finantsmudeli tundlikkusanalüüsi, vaid lähtuti üksnes esitatud teabest. Komisjon rõhutas ka, et CITI aruandes ei hinnatud uue laenulimiidi tagatist turutingimustes tegutseva erainvestori seisukohast, samuti ei käsitletud mõju, mida avaldavad tasuvusanalüüsile ebasoodsamate eeldustega (sh kohustuste täitmata jätmine) võimalikud alternatiivsed stsenaariumid. Siinkohal märkis komisjon, et CITI aruandes hinnati nulliga tõenäosust, et SAS järgmise kolme aasta jooksul kohustused täitmata jätab, mis tundub siiski riski alahindamisena.

(36)

Neid asjaolusid arvesse võttes ei saanud komisjon välistada, et asjaomaste riikide osalemine uues laenulimiidis võib olla eelis SASi kasuks ELi toimimise artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(37)

Kui uue laenulimiidiga anti riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, kahtles komisjon, kas uut laenulimiiti võib lugeda siseturuga kokkusobivaks. Sellest lähtudes hindas komisjon, kas ELi toimimise lepingus sätestatud võimalikud kokkusobivuse põhjendused võiksid kehtida. Meetme laadi ja SASi raskusi arvesse võttes märkis komisjon, et ainsad asjakohased kriteeriumid on need, mis on seotud raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamisega ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, lähtudes ühenduse suunistest raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (24) („suunised”). Komisjon jõudis siiski esialgsele järeldusele, et suunistes sätestatud päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava abi tingimused ei näi olevat täidetud.

(38)

Taani ja Rootsi väitel toimus nende osalemine uues laenulimiidis turutingimustel, sest osaleti pankade ja KAWiga samaväärsetel tingimustel, mis välistab seega riigiabi olemasolu.

(39)

Taani ja Rootsi väitsid, et SAS ei kasutanud eelmist laenulimiiti ajavahemikul, mil toimusid nõupidamised uue laenulimiidi üle. Nad juhtisid tähelepanu 2012. aasta märtsis tehtud eelmise laenulimiidi muudatustele, millega kehtestati veelgi rangemad krediidi väljavõtmise tingimused, ning väitsid, et alates 2012. aasta juuni lõpust olid pankadel seega võimalus lükata kõik SASi esitatud krediidi väljavõtmise taotlused tagasi. SAS maksis laenulimiidist kasutusele võetud summa 2012. aasta märtsis täiel määral tagasi ning sestsaadik ei ole SAS eelmist laenulimiiti kasutanud. Seetõttu võib neid panku pidada põhjendatult nn välisinvestoriteks, kes osalevad uues laenulimiidis asjaomaste riikidega võrdsetel tingimustel, (25) ilma et neil oleks SASiga seotud olulisi tagamata riske (26).

(40)

Asjaolu suhtes, et KAW osaleb koos pankadega uues laenulimiidis, olid Taani ja Rootsi ametiasutused seisukohal, et KAWi majanduslik seotus SEBiga oli piiratud ning see ei saanud uues laenulimiidis osalemise otsusele mõju avaldada.

(41)

Taani ja Rootsi arvavad ka, et plaan 4XNG oli realistlik ja seda on võimalik edukalt ellu viia. Nad väidavad, et kõiki, sh tuluprognoosidega (edaspidi „RASK” ehk tulu pakutava istekohtkilomeetri kohta), (27) kulude kokkuhoidmise meetmete ja kavandatavate võõrandamistega seotud aspekte ja eeldusi analüüsiti hoolikalt, et vastata plaani 4XNG finantseesmärkidele ajavahemikuks 2014–2015. Lisaks kontrollisid plaani 4XNG ja kõiki selle aluseks olevaid eeldusi tähelepanelikult mõlema riigi välised finantsnõustajad (Goldman Sachs) ja pangad ([…]), kelle märkuste ja soovituste alusel plaani kohandati. Nad rõhutavad ka, et plaani eduka rakendamise eeldust uues laenulimiidis osalemise poolt otsustamise ajal toetas tõsiasi, et uue laenulimiidi eeltingimus oli uute kollektiivlepingute sõlmimine. Taani ja Rootsi sõnul näitas asjade käik 2012. aasta detsembrist uue laenulimiidi tühistamiseni 4. märtsil 2014, et plaaniga oldi saavutamas oodatavaid tulemusi (28).

(42)

Uue laenulimiidi tingimused olid Taani ja Rootsi väitel tavaliste turutingimustega kooskõlas, sest need sarnanesid võrreldavate tehingute tingimustega ning lisaks olid uuel laenulimiidil suuremad ettemaksud ja rangemad väljavõtutingimused kui enamikul analüüsitud tehingutest. Tagatiste paketi kohta märgivad Taani ja Rootsi, et krediidipankade tegelikud finantsriskid olid tähtsusetud, sest tagatiste hinnanguline väärtus ületas oluliselt instrumendi A mahtu. Seetõttu oleks likvideerimise korral kõik krediidipankade nõuded kaetud tagatiste paketiga või SASi muude müüdavate varadega, nagu […], osalus […], jne. Lisaks tühistati 2013. aasta esimesel poolel oluline osa instrumendiga A seotud kohustustest. Taani ja Rootsi sõnul näitab see, et otsustades asjaomaste riikide ja KAWi kõrval uues laenulimiidis osaleda, lähtusid pangad kommertshuvidest ja tegutsesid ettevaatlikult.

(43)

Taani ja Rootsi teatavad, et osalemine uues laenulimiidis on toonud laenulimiidi kreeditoridele olulist tulu, ilma et SAS oleks pidanud instrumenti kasutama. See peaks kinnitama seisukohta, et asjaomaste riikide osalemine uues laenulimiidis koos KAWi ja pankadega vastas täiel määral turumajandusliku investeerimise põhimõttele.

(44)

SAS Group väidab, et asjaomased riigid osalesid uues laenulimiidis aktsionäride, mitte avaliku sektori asutustena. Sellest tulenevalt eelistati niisuguses vahendis osalemist omakapitali sissemaksele, võttes arvesse olulist tulu, mis aktsionäridele/kreeditoridele tasude näol laekub, ning aktsiaväärtuse oodatavat kasvu.

(45)

Samaväärsusega seoses märgib SAS Group, et need tingimused olid täidetud, võttes arvesse asjaolu, et pankadel ei olnud mingeid SASiga seotud riske ning seetõttu tuleks neid käsitleda nn välisinvestoritena. Ka ei mõjutanud asjaomaste riikide osalemine uues laenulimiidis pankade käitumist, sest just SAS — mitte pangad — taotles aktsionäride ühinemist uue laenulimiidiga. Lisaks väidab SAS Group, et pankade otsus osaleda uues laenulimiidis KAWi ja riikidega võrdsetel alustel tugines riski/tasuvusanalüüsi positiivsetele näitajatele.

(46)

SAS Group kinnitab ka Taani ja Rootsi väidet, et plaani 4XNG aluseks olevad eeldused olid kindlad ja hõlmasid väga realistlikke prognoose kolme peamise teguri kohta: turukasv pakutavate istekohtkilomeetrite arvestuses, SKP kasv ajavahemikul 2015–2017 ja eeldatav nullinflatsioon. Peale selle kontrollisid plaani rakendamisega seotud riske väga tähelepanelikult ka kõik krediidipangad, pöörates erilist tähelepanu tulule pakutava istekohtkilomeetri kohta kui ettevõtte kasumlikkuse põhinäitajale.

(47)

Samal ajal väidab SAS Group, et tagatiste paketti hinnati piisavalt ning oht, et SAS jätab plaani 4XNG elluviimise kohustused täitmata, oli maandatud. Seda kinnitab tõsiasi, et kulude kokkuhoid oli eeltingimus, mille alusel kreeditorid uue laenulimiidiga ühinesid ning et uute kollektiivlepingute sõlmimine 2012. aasta novembris oli plaani eduka elluviimise alus.

(48)

SAS Group kritiseeris ka komisjoni selle eest, et viimane ei arvestanud pankrotivõimalusega ning tõsiasjaga, et asjaomased riigid oleksid kaotanud oma ühisosaluse väärtuse, kui uut laenulimiiti ei oleks kättesaadavaks tehtud. Sellega seoses rõhutab SAS Group, et riigid osalesid uues laenulimiidis SASi põhiaktsionäridena, püüdes saada oma investeeringult mõistlikku tulu.

(49)

SAS Group annab teada, et plaani 4XNG rakendamine on toonud maksueelset kasumit summas 3 miljardit Rootsi krooni, mis tähendab, et SASi majandustulemused ajavahemikul 2012. aasta novembrist 2013. aasta juulini olid positiivsed.

(50)

KAWi varade haldamise eest vastutava ettevõtte FAMi sõnul otsustas KAW uues laenulimiidis osaleda, sõltumata oma huvidest SEBis ja SEBi riskidest SASis. FAMi väitel ei olnud KAWil SEBis enamusosalust, samuti ei saa öelda, et KAWil on SEBi üle kontroll.

(51)

FAM analüüsis plaani 4XNG, kaasnevaid finantsriske ja tagatiste paketti ning leidis, et uues laenulimiidis osalemine teenib KAWi huve. Sellest lähtudes võrdles FAM võimalust kaitsta KAWi pikaajalist investeeringut SASis ja selle investeeringu võimalikku edaspidist tasuvust ning suuri tasusid, mida SAS maksaks uue laenulimiidi raames, SASi likvideerimisega, mis ei osutunud majanduslikult huvipakkuvaks variandiks.

(52)

FAM nõustub ka Taani, Rootsi ja SAS Groupi arvamusega, et kõik aktsionärid osalesid uues laenulimiidis võrdsetel alustel, ilma mis tahes allutatuse, ebaproportsionaalsete õigusteta tagatistele või muul viisil asümmeetriliste tingimusteta. Uues laenulimiidis osalemise otsuse aluseks oli põhjalik analüüs kasumlikkuse väljavaadete kohta, mida tugev ja konkurentsivõimeline SAS edaspidi pakub.

(53)

FAM jagab Taani ja Rootsi seisukohta, et krediidipankade otsus uues laenulimiidis osaleda põhines kommertskaalutlustel, sest nende risk eelmise laenulimiidi raames oli üksnes teoreetiline. FAMi väitel olid pangad uues laenulimiidis osalemiseks veel vähem motiveeritud kui asjaomased riigid ja KAW, sest viimased võisid arvestada aktsiahinna tõusuga. Seepärast leiab FAM, et samaväärsuse tingimused tuleb lugeda täidetuks.

(54)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(55)

Seega laieneb riigiabi mõiste mis tahes otsesele või kaudsele soodustusele, mida rahastatakse riigi vahenditest ja mille annab kas riik ise või mis tahes vahendaja talle antud volituste kohaselt.

(56)

Meetme puhul on tegemist riigiabiga, kui see pärineb riigi vahenditest ja on käsitletav riigi meetmena. Põhimõtteliselt on riigi vahendid liikmesriigi ja selle avaliku sektori asutuste vahendid, samuti selliste riigi osalusega äriühingute vahendid, keda avaliku sektori asutustel on õigus otseselt või kaudselt kontrollida.

(57)

Ei saa vaidlustada, et asjaomane meede hõlmas riigiabi, sest seda rahastati riikide eelarvevahenditest ning see on käsitletav riigi meetmena. Eeskätt võib märkida, et Taani ja Rootsi parlamendid kiitsid heaks mõlema valitsuse osalemise uues laenulimiidis (punkt 30).

(58)

Kõnealune meede peab kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi ning eeldatavalt mõjutama liikmesriikidevahelist kaubandust.

(59)

Väljakujunenud kohtupraktikas on sedastatud, et kui liikmesriigi antud finantstoetus tugevdab teatava ettevõtja positsiooni võrreldes muude liidusiseses kaubanduses konkureerivate ettevõtjatega, on sel liikmesriikide vahelisele kaubandusele ja konkurentsile vähemalt potentsiaalne mõju (29). Komisjon on sellega seoses seisukohal, et riigi vahendite kaudu SASile antud võimalik majanduslik eelis vastab sellele tingimusele. SAS konkureerib muude lennuettevõtjatega Euroopa Liidus ja EMPs, eeskätt alates lennutranspordi liberaliseerimise kolmanda etapi („kolmas pakett”) kehtima hakkamisest 1. jaanuaril 1993 (30). ELi-siseste suhteliselt lühikeste vahemaadega reiside puhul konkureerib lennutransport lisaks ka maantee- ja raudteetranspordiga ning järelikult võib see mõjutada ka maantee- ja raudteeveo ettevõtjaid.

(60)

Riigiabi mõiste ainus kriteerium on seega küsimus, kas meetmega anti SASile valikuline põhjendamatu majanduslik eelis.

(61)

Võttes arvesse uue laenulimiidi tühistamist alates 4. märtsist 2014 on komisjon hinnanud, kas alates uue laenulimiidi loomisest 2012. aastal kuni selle tühistamiseni 2014. aastal anti SASile instrumendiga valikuline põhjendamatu majanduslik eelis või mitte.

(62)

Selleks et teha kindlaks, kas SASile anti riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, peab komisjon hindama, kas lennuettevõtja sai majandusliku eelise, mida ta ei oleks saanud tavalistel turutingimustel. Selle küsimuse uurimiseks juhindub komisjon turumajandusliku investeerimise põhimõttest, mille kohaselt ei ole tegemist riigiabiga juhul, kui turumajanduse tavatingimustes tegutsev eraõiguslik investor, kelle suurus on avaliku sektori asutustega võrreldav, oleks sarnaste asjaolude korral võinud pakkuda abisaajale asjaomast meedet.

(63)

Turumajandusliku investeerimise põhimõtte kohaselt peab komisjon seega hindama, kas erainvestor oleks sooritanud kõnealuse tehingu samadel tingimustel. Lähtutakse eeldusest, et hüpoteetiline investor tegutseb ettevaatliku investeerijana, kes sooviks saada maksimaalset kasumit, võtmata siiski saadava tuluga võrreldes liiga suuri riske (31).

(64)

Põhimõtteliselt ei ole riigi vahenditest tehtud sissemakse riigiabi juhul, kui see on tehtud erainvestori olulise sissemaksega samaaegselt ning viimasega sarnastel asjaoludel ja samasugustel tingimustel (samaväärsuse põhimõte) (32).

(65)

Komisjon märgib, et uue laenulimiidiga seotud krediidipangad osalesid ka eelmises laenulimiidis. Uue laenulimiidi puhul aga suurendasid asjaomased riigid oma SASiga seotud riske, samas kui pangad vähendasid oma osalust umbes poole võrra (366 miljonilt eurolt ligikaudu 200 miljoni euroni), kärpides seega kehtiva laenulimiidi raames SASile antud üldist krediiti ligikaudu 50 % võrra. Seda arvestades väljendas komisjon menetluse algatamise otsuses kahtlusi, et samaväärsuse põhimõte on täidetud, sest asjaomased riigid ja pangad ei tundunud olevat sarnases olukorras.

(66)

Taani, Rootsi ja SAS Groupi väitel ei olnud krediidipankadel uues laenulimiidis osalemise üle peetavate nõupidamiste ajal eelmise laenulimiidi raames mingeid kehtivaid riske. Seega tuleks panku lugeda nn välisinvestoriteks, mis on riikide ja KAWiga samaväärses olukorras.

(67)

Komisjon märgib, et 2012. aasta jaanuaris oli SAS eelmise laenulimiidi täielikult ammendanud (punkt 20). 2012. aasta märtsis eelmisesse laenulimiiti tehtud muudatuste hulgas oli kasutatud summa täieliku ja kohese tagasimaksmise tingimus. 2012. aasta märtsis maksti summad täiel määral tagasi ja samal kuul eelmisesse laenulimiiti tehtud muudatuste tõttu oli SASil seejärel väga keeruline instrumenti kasutada (33). Peale selle pidi SAS esitama 2012. aasta juuniks rekapitaliseerimiskava, mille pidid kinnitama nõukogu ning asjaomased riigid ja KAW kui põhiaktsionärid. Pangad lükkasid selle kava esialgu tagasi. Alles 2012. aasta novembris otsustasid asjaomased riigid pärast läbivaadatud plaani 4XNG hoolikat analüüsimist uues laenulimiidis osaleda ning seejärel tegid sama ka pangad.

(68)

Seetõttu väitsid Taani ja Rootsi ametiasutused ja SAS Group, et SASil takistati tulemuslikult eelmise laenulimiidi vahendite väljavõtmist taotleda. Neist asjaoludest teadlikuna pidid pangad otsustama, kas jätkata eelmise laenulimiidiga kuni selle kehtivuse lõppemiseni juunis 2013 või osaleda uues laenulimiidis võrdsetel alustel asjaomaste riikide ja KAWiga, vaatamata tõsiasjale, et riigid ja KAW olid aktsionäridena osalemiseks rohkem motiveeritud, sest pärast plaani 4XNG rakendamist võis nende aktsiate väärtus kasvada.

(69)

Kuigi komisjon peab tõenäoliseks, et pankadel (vähemalt need, millel puudusid muud SASiga seotud tagamata kahepoolsed riskid), ei olnud uues laenulimiidis osalemise kasuks otsustamise ajal eelmise laenulimiidiga seotud olulisi riske, oli komisjoni arvates siiski olemas oht, et SAS oleks täitnud krediidi väljavõtmise tingimusi enne uue laenulimiidi kasutuselevõttu. Tõsiasi, et seda ei toimunud ning et eelmist laenulimiiti ei kasutatud pärast selle täielikku tagasimaksmist 2012. aasta märtsis, ei ole siinkohal oluline. Sellest lähtudes näib, et pankadel olid eelmise laenulimiidi raames teatavad SASiga seotud riskid, mis riikidel (ja KAWil) puudusid. Seega ei saa komisjon nõustuda Taani ja Rootsi ametiasutuste väitega, et pangad osalesid uues laenulimiidis nn välisinvestoritena, jättes tähelepanuta eelmise laenulimiidiga seotud riskid.

(70)

Komisjon ei saa nõustuda ka Taani ja Rootsiga selles, et mõne panga riskid eelmise laenulimiidiga seotud kahepoolsete instrumentide vormis (34) ei tähendanud uut laenulimiiti käsitlevate nõupidamiste ajal pankade jaoks mingeid finantsriske, kuna neid instrumente ei olnud võimalik kasutada enne eelmise laenulimiidi täielikku ammendamist. Nagu eelnevalt nimetatud, oli olemas risk — isegi kui see oli väidetavalt väike –, et krediidi väljavõtmise tingimused täidetakse, olenemata tõsiasjast, et pärast 2012. aasta märtsis tehtud muudatusi ja kehtestatud rangemaid tingimusi oli väga vähetõenäoline, et SAS eelmist laenulimiiti kasutab.

(71)

Lisaks näib, et mõnel pangal olid muud SASiga seotud riskid. Näiteks peale eelmises laenulimiidis osalemise oli […] — 30. septembri 2012. aasta seisuga — [200–600] miljoni Rootsi krooni ulatuses SASiga seotud tagamata (ja kasutamata) kahepoolseid riske, samuti [500–900] miljoni Rootsi krooni ulatuses krediitkaartidega seotud tagamata riske. Seega oleks ta pidanud vastutama kõikide kliendihüvitistest tulenevate kulude katmise eest, kui SAS oleks vastavad lennud tühistanud. Kuigi see krediitkaartidega seotud tagamata risk moodustas [0–2] % […] kogu krediidiportfellist, mille maht on ligikaudu [1 000 — 3 000] miljardit Rootsi krooni, tähendas see sellegipoolest finantsriski ja seepärast ei saa nõustuda väitega, et otsustades uues laenulimiidis osaleda oli […] asjaomaste riikidega võrreldes samasugusel positsioonil.

(72)

Lisaks olid kolmel muul pangal riskid õhusõidukiga seotud tagasimaksmata rahastamisvahendite kujul (nt […]). Kuigi asjaomased riigid väidavad, et rahastus oli tagatud õhusõidukiga ega tähendanud pankade jaoks finantsriski, sest need oleks võinud kergesti turul müüa, ei ole selle kohta faktilisi tõendeid. Jääb ebaselgeks, kas õhusõiduki kiirmüügi korral oleks kogusumma tõepoolest tagasi saadud.

(73)

Menetluse algatamise otsuses pidas komisjon küsitavaks, kas pankade käitumist võis mõjutada asjaomaste riikide tegevus, võttes arvesse pidevat finantstoetust, mida riigid lennuettevõtjale varasematel aastatel olid andnud (nt 2009. ja 2010. aastal toimunud märkimisõiguste emissioon). Ka olid pangad valmis uues laenulimiidis osalema üksnes tingimusel, et asjaomased riigid selles osalevad, nagu on märgitud punktides 23 ja 24.

(74)

Põhimõtteliselt on komisjon seisukohal, et samaväärsuse tingimus ei saa kehtida juhtudel, kus riikide osalemine on range eeldus, mille alusel eraettevõtjad tehingus osalevad.

(75)

Ametliku uurimise käigus väitsid Taani, Rootsi ja SAS Group, et uue laenulimiidi üle peetavate nõupidamiste üheski etapis ei leidnud pangad, et neile oleks nn halba mõju avaldanud asjaomaste riikide varasem tegevus ja jätkuv valmisolek SASi toetada, hoolimata tõsiasjast, et riikide tuluprognoosid 2009. ja 2010. aasta märkimisõiguste emissioonide suhtes ei täitunud.

(76)

Komisjon ei saa välistada võimalust, et eraettevõtjad ei oleks olnud valmis investeerima selliste tulemuste ja ettearvamatute prognoosidega ettevõtmisse, v.a asjaomaste riikide osalemise korral. Samal ajal ei saa välistada ka võimalust, et asjaomased riigid, mis olid keeldunud pakkumast uut omakapitali ja osalemast allutatud laenulimiidis, ei soovinud enam SASi täiendavaid vahendeid paigutada. Neist kaalutlustest hoolimata ei ole komisjon siiski veendunud, et asjaomaste riikide osalemine uues laenulimiidis toimus krediidipankadega samaväärsetel tingimustel, võttes arvesse asjaolu, et riikide osalemisest johtuvalt piirasid pangad oma üldist SASiga seotud krediidiriski ligikaudu 50 % võrra, samas kui asjaomased riigid suurendasid oma SASiga seotud riske.

(77)

Seoses küsimusega, kas KAWi käitumist võib käsitleda võrdlusalusena erainvestori tegevuse kindlaksmääramisel või mitte, näitas ametlik uurimine, et KAWi seotus SASiga, mis tulenes osalusest SEBis, ei olnud nii suur, kui menetluse algatamise otsuses on viidatud. Võttes arvesse asjaolu, et KAWil on SEBis vaid vähemusosalus ning et SEBi SASiga seotud risk oli piiratud, võib väita, et KAWi motiveerisid uues laenulimiidis osalema investeeringu kasumlikkuse väljavaated.

(78)

Eelnevast teabest lähtuvalt ei ole ametlik uurimine võimaldanud komisjonil kindlalt järeldada, et asjaomane tehing toimus samaväärsetel alustel.

(79)

Samaväärsuse hindamisest olenemata on komisjon uurinud ka seda, kas asjaomaste riikide osalemist uues laenulimiidis võiks pidada aktsionäri seisukohast ratsionaalseks või mitte ning kas see vastaks turumajandusliku investeerimise põhimõttele, kui samaväärsete tingimuste kriteerium kõrvale jätta.

(80)

Käsitletav küsimus on järgmine: kas asjaomaste riikidega samasugusel positsioonil erainvestor (st kui SASi olemasolev aktsionär, kes on samas olukorras kui riigid 2012. aastal) oleks sarnastel tingimustel uues laenulimiidis osalenud (35).

(81)

Väliste finantsnõustajate (Goldman Sachs International ja CITI kui riikide nõustajad ning […] kui kreeditoride nõustaja) sõltumatud analüüsid, mis koostati enne uue laenulimiidi lõplikku väljatöötamist, on osutunud selles küsimuses õpetlikuks. Taani ja Rootsi sõnul otsustasid asjaomased riigid uues laenulimiidis osaleda alles pärast seda, kui nende välisnõustajad olid plaani 4XNG hoolikalt uurinud ja uue laenulimiidi tingimusi oli kohandatud.

(82)

Kuigi komisjon väljendas oma menetluse algatamise otsuses CITI koostatud aruande käsitlusulatuse suhtes mõningaid kahtlusi, on Taani ja Rootsi selgitanud, et nende otsus uues laenulimiidis osaleda lähtus kõikidest finantsnõustajate koostatud analüüsidest ning et seega ei tohiks CITI aruannet eraldiseisvalt hinnata.

(83)

Finantsnõustajatele anti muu hulgas ülesanne esitada plaani 4XNG ja uue laenulimiidi ning nendega seotud tundlike ja nõrkade kohtade kriitiline analüüs. Analüüsiti järjestikkuseid aruandeid, võttes arvesse SASi varasemaid tulemusi ja muid turuvaldkonna näitajaid. Nõustajad esitasid nii plaani 4XNG kui ka uue laenulimiidi jaoks mitmesuguseid riskimaandamise strateegiatega seotud soovitusi. Kooskõlas selle nõuandega soovisid asjaomased riigid plaani 4XNG mitmesuguseid parandusi teha (et tõhustada kulude kokkuhoidmise meetmeid ja kaasata täiendavaid algatusi) ning kohandada ka uue laenulimiidi tingimusi eesmärgiga vähendada krediidi väljavõtmise tõenäosust.

(84)

Plaani 4XNG analüüsimise käigus tegid välisnõustajad kindlaks peamised võimalikud riskivaldkonnad, sh kulude kokkuhoidmise eesmärgid, võõrandamised ning RASK-näitajatega seotud surve, millele nad erilist tähelepanu pöörasid. Selle riskihinnangu tulemuseks olid muu hulgas järgmised tähelepanekud:

(85)

Kahtluste osas, mida komisjon väljendas menetluse algatamise otsuses plaanis 4XNG esitatud konkreetsete tõukejõudude optimistlikkuse suhtes (nt turukasv pakutavate istekohtkilomeetrite arvestuses, SKP prognoosid ja nullinflatsioon ajavahemikul 2015–2017), näitab teave, mille Taani, Rootsi ja SAS Group ametliku uurimise käigus esitasid, et nendes hinnangutes võeti eriti arvesse peamisi turge, kus SAS aktiivselt tegutseb. Arvestati ettevõtte suuremat seotust pigem Põhja- kui Lõuna-Euroopaga ning seotust USA ja Aasia turgudega. Esitatud teave viitab ka sellele, et arvestuslik nullmääraga aastane hinnainflatsioon ajavahemikul 2015–2017 on netomõju, mis tuleneb alusintressimäärast 2 % aastas (vastavalt hinnangulisele ELi inflatsioonitasemele) ning eeldusest, et seda on võimalik neutraliseerida uute kokkuhoiumeetmetega.

(86)

Seoses CITI aruandes esitatud sisemise tulumäära analüüsi tundlikkustestide puudumisega (vt punkt 35) ning komisjoni esialgse murega ebasoodsamate stsenaariumide võimaliku mõju pärast, on Taani ja Rootsi esitanud menetluse algatamise otsust käsitlevates märkustes komisjonile lisateavet korraldatud tundlikkusanalüüsi ulatuse kohta. Goldman Sachs tegi selles küsimuses plaani 4XNG väljatöötamise ajal 2012. aasta juunist septembrini mitmeid tundlikkusanalüüse. 2012. aasta septembri läbivaadatud analüüs näitas, et SASi rahalised vahendid ei lõppe ka negatiivsete stsenaariumide korral, st et kõikidel analüüsitud juhtudel jäi SASi likviidsuspositsioon laenulimiidi madalaimast tasemest kõrgemale. Turu usalduse säilitamiseks peeti siiski vajalikuks likviidsuse kaitsemehhanismi ning leiti, et laenulimiit on selliste varuvahendite jaoks jätkuvalt kõige realistlikum võimalus.

(87)

Seepärast märgib komisjon ära plaani 4XNG käsitlevad järjestikused finantsülevaated (sh plaani laiaulatuslik analüüs ja mitmesuguste iteratsioonide testimine). Komisjon märgib ära ka asjaomaste riikide nõudmised vähendada rakendamisega seotud riske ning viia konsolideeritud ümberkorralduskava enne uues laenulimiidis osalemist ellu. Niisugused meetmed näivad olevat kooskõlas aruka turutingimustes tegutseva erainvestori meetmetega. Olenemata sellest on vaja siiski kaaluda, kas uue laenulimiidi tingimused olid või ei olnud kooskõlas tingimustega, millega asjaomaste riikidega samal positsioonil olev (st ettevõtte olemasolevate aktsionäridena) turutingimustes tegutsev erainvestor oleks nõustunud.

(88)

Taani, Rootsi ja SAS Group on selgitanud, et lennundussektorile on iseloomulik vajadus säilitada kõrgetasemeline finantsvalmidus, mis aitab hoida klientide ja aktsionäride usku ettevõtte suutlikkusse tegevust jätkata. Võttes arvesse finantsraskusi, millega SAS 2012. aastal pidi toime tulema, ning likviidsuse tolleaegset olukorda, motiveeris asjaomased riike kui SASi aktsionäre uues laenulimiidis osalema tõenäoliselt suuremate kahjude või pankroti vältimine ettevõtte likviidsuse väljavoolu korral.

(89)

Sellega seoses paistab, et asjaomased riigid on uue laenulimiidi tingimuste lõplikul väljatöötamisel tuginenud eelkõige sõltumatute finantsnõustajate soovitustele. Näib, et uue laenulimiidi tingimuste ühine eesmärk oli maandada peamisi tuvastatud kommertsriske. Nagu punktis 84 märgitud, tuli näiteks uue laenulimiidi rakendamise peamise eeltingimusena sõlmida lennumeeskondadega uued kollektiivlepingud. Lisaks oli instrumendi B suhtes kohaldatavate krediidi väljavõtmise tingimuste tõttu väga ebatõenäoline, et see enne 2015. aasta märtsi ammendatakse (37). Ka olid uue laenulimiidiga seotud tingimused struktureeritud nii, et kui SAS ei oleks suutnud täita plaanis 4XNG esitatud peamisi finantsprognoose, ei olnuks tal laenulimiidile ligipääsu või ta oleks pidanud kõik sel ajal laenulimiidist kasutusele võetud summad tagasi maksma (38).

(90)

Lisaks eelnevatele tähelepanekutele on komisjonile laekunud lisateave uue laenulimiidi aluseks oleva tagatise adekvaatsuse kohta. 2012. aasta mai kuupäevaga aruandes esitas […] sõltumatu hinnangu Widerøe ja teatavate materiaalsete varade (sh varumootorid, asjaomane õhusõiduk, mitmed väiksemad kinnistud ja mõned seadmed) kohta, mida hiljem kasutati uue laenulimiidi tagatiseks. Kuigi tähelepanu keskmes oli Widerøe kui tagatiste paketi kõige olulisem vara ning muude varade hindamine põhines piiratumal teabel, näitas üldine hinnang, et varade koguväärtus on ligikaudu [1–4] –[3–6] miljardit Rootsi krooni. Tagatisvarade hinnanguline koguväärtus ületas seega instrumendi A mahu. Taani ja Rootsi sõnul peeti seda uue laenulimiidi kreeditoride jaoks piisavaks kinnituseks, sest nagu eelnevalt nimetatud, peeti tõenäosust, et SAS kunagi instrumenti B kasutab, väga väikeseks.

(91)

Uue laenulimiidiga seotud tegelikke finantsriske leevendasid ka tingimused kohustuslike ettemaksete kohta ja/või uuest laenulimiidist tulenevate kohustuste tühistamise kohta, kui SAS müüb teatavad varad või seob end muude rahastamisvõimalustega. Niisugused ettemakse- ja tühistamistingimused vähendasid võimalikku aja jooksul tekkivat kahju. Widerøe müügi tagajärjel ja vastavalt kokkuleppele, mis 2013. aasta septembris (vt punkt 31) toimunud müügi tulemusena jõustus, vähendati uue laenulimiidi mahtu 3,5 miljardilt Rootsi kroonilt 2 miljardile kroonile.

(92)

Seega näib, et võeti laiaulatuslikke ja järjekindlaid meetmeid, millega püüti eeskätt tagada SASi jätkuv elujõulisus ajavahemikul 2012–2015 ning piirata uue laenulimiidiga seotud peamisi finantsriske.

(93)

Komisjon tunnistab ka vajadust kaaluda, kas asjaomaste riikidega sarnastes turutingimustes (st SASi olemasoleva aktsionärina) tegutsenud samaväärne erainvestor oleks võinud pakkuda abisaajale asjaomast meedet. Seepärast on kasulik kaaluda ka pakutava meetme puudumisel tekkivaid võimalikke võrdlusolukordi.

(94)

Sellega seoses väidavad Taani, Rootsi ja SAS Group menetluse algatamise otsust käsitlevates märkustes, et kui uut laenulimiiti ei oleks 2012. aastal kättesaadavaks tehtud, oleks ettevõte tõenäoliselt pankrotti läinud. Taani ja Rootsi sõnul oleks see tähendanud asjaomastele riikidele kogukahju mahus 1 044 miljonit Rootsi krooni, mis on nende osaluste väärtus kokku. Lisaks kaaluti edasisest võimalikust kapitalikasumist loobumise väljavaadet, kui plaani 4XNG rakendamine õnnestub. Võrdluseks leiavad Taani ja Rootsi oma märkustes, et kui SAS jätnuks uue laenulimiidi raames oma kohustused täitmata, oleks asjaomaste riikide ühisosalusest ja laenulimiiti tehtud sissemaksetest tulenev võimalik kogukahju olnud kõige äärmuslikumal juhul ligikaudu [1 000–3 000] miljonit Rootsi krooni (39).

(95)

Seega näib, et SASi pankroti korral oleks asjaomaste riikide uues laenulimiidis osalemisega kaasnev võimalik lisakahju, (st ligikaudu 447,5 miljonit Rootsi krooni Taani ja Rootsi illustratiivse näite alusel) suhteliselt piiratud, võrreldes kahjuga, mis oleks asjaomaste riikide osalusega seoses sellegipoolest tekkinud. Näib, et asjaomaste riikide negatiivses (pankroti) stsenaariumis ilmneva suhteliselt piiratud muutuse võrdlemine võimaliku kasuga, mida plaani 4XNG edukas elluviimine neile riikidele toob, toetab veelgi asjaomaste riikide otsust uues laenulimiidis osaleda. Kõige optimistlikuma põhistsenaariumi korral on asjaomaste riikide potentsiaalne kapitalikasum CITI aruande hinnangul kokku [7 000–12 000] miljonit Rootsi krooni. Kuigi komisjon väljendas oma menetluse algatamise otsuses selliste kasvuprognooside optimistlikkuse suhtes mõningast kahtlust, tunnistas ta võimalust, et isegi kõige konservatiivsemates tingimustes võis võimalik kapitalikasum positiivse stsenaariumi korral siiski oluliselt ületada negatiivse stsenaariumi võimalikku kahjumit.

(96)

Seepärast tunnustab komisjon nimetatud riski ja tasuvuse hinnangut ning plaani 4XNG ulatuslikku läbivaatamist ja testimist, alustagatise täiendavat kinnitamist, (40) tühistamis- ja ettemaksutingimusi, mis vähendasid võimalikku aja jooksul tekkivat kahju (41) ja mitmeid muid uue laenulimiidi tingimustesse lisatud riskimaandamismeetmeid (42). Eelnevat arvesse võttes näib, et asjaomaste riikide otsus uues laenulimiidis osaleda on kooskõlas eraettevõtja tegevusega, mille eesmärk on teenida turutingimustele vastavat tulu, võttes arvesse ettevõtte tolleaegset konkreetset olukorda.

(97)

Eelneva põhjal järeldab komisjon, et otsustades KAWi ja krediidipankade kõrval ajavahemikul 2012. aasta detsembrist 2014. aasta märtsini uues laenulimiidis osaleda lähtusid asjaomased riigid SASi olemasolevate aktsionäridena mõistlikest ja realistlikest kasumlikkuse väljavaadetest. Seega ei antud osalemisega SASile mingeid eeliseid ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(98)

Eelnevat arvesse võttes järeldab komisjon, et Taani ja Rootsi osalemine uues automaatlaenu võimaldavas laenulimiidis ei ole riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(99)

Komisjon märgib, et Taani ja Rootsi nõustusid käesoleva otsuse vastu võtma ja tegema selle teatavaks inglise keeles,