a)

antigeen: antigeen peab sisaldama seerumi E05 suhtes standarditud spetsiifilist veiste ensootilise leukoosiviiruse glükoproteiini;

b)

uuritav seerum;

c)

teadaolev positiivne kontrollseerum;

d)

agaroosgeel:

—

antigeen: 32 μl;

—

kontrollseerum: 73 μl;

—

uuritav seerum: 73 μl.

a)

uuritav seerum on positiivne, kui see moodustab veiste leukoosiviiruse antigeeniga spetsiifilise pretsipitatsioonijoone, mis on samane kontrollseerumi joonega;

b)

uuritav seerum on negatiivne, kui see ei moodusta veiste leukoosiviiruse antigeeniga spetsiifilist pretsipitatsioonijoont ega kõverda kontrollseerumi joont;

c)

reaktsiooni tulemust peetakse ebaselgeks, kui

a)

40 ml 1,6 % agaroosi 0,05 M Tris/HCl-puhvris, pH 7,2, koos 8,5 % NaCl;

b)

15 ml veiste leukoosi seerumit, millel on antikehad üksnes veiste leukoosiviiruse glükoproteiinide suhtes, lahjendatud 1:10 puhvris 0,05 M Tris/HCl, pH 7,2, koos 8,5 % NaCl;

c)

15 ml veiste leukoosi seerumit, milles on antikehad üksnes veiste leukoosiviiruse glükoproteiinide suhtes, lahjendatud 1:5 puhvris 0,05 M Tris/HCl, pH 7,2, koos 8,5 % NaCl;

d)

neli plastikust Petri tassi läbimõõduga 85 mm;

e)

augustaja läbimõõduga 4–6 mm;

f)

võrdlusantigeen;

g)

kalibreeritav antigeen;

h)

veevann (56 °C).

a)

1. ja 3. Petri tass:

b)

2. ja 4. Petri tass:

a)

Optimaalse pretsipitatsiooni saavutamiseks tehakse katse kahel seerumi lahjendusel (1:5 ja 1:10).

b)

Kui pretsipitatsioonirõnga läbimõõt on mõlema lahjenduse korral liiga väike, tuleb seerumit edasi lahjendada.

c)

Kui pretsipitatsioonirõngas on mõlema lahjenduse korral liiga suure läbimõõduga ja ebaselge, tuleb valida väiksema lahjendusega seerum.

d)

Agaroosi lõppkontsentratsioon peab olema 0,8 %; seerumitel vastavalt 5 ja 10 %.

e)

Kanda mõõdetud läbimõõdud järgmisesse koordinaadistikku. Töölahjenduseks on uuritava antigeeni lahjendus, millele vastav läbimõõt on sama kui võrdlusantigeenil.

a)

tahkefaasi mikroplaadid, küvetid või muud tahkefaasi kandjad;

b)

antigeen fikseeritakse kandjale polüklonaalsete või monoklonaalsete püüdvate antikehadega või ilma. Kui antigeen kantakse otse tahkele kandjale, tuleb kõiki positiivse tulemuse andnud proove kontrollantigeeni suhtes uuesti analüüsida. Kontrollantigeen peaks olema samane antigeeniga, kuid selles ei tohi leiduda veiste leukoosiviiruse antigeene. Kui tahkefaasi kandja kaetakse püüdvate antikehadega, ei tohi antikehad reageerida muude antigeenidega peale veiste leukoosiviiruse antigeenide;

c)

uuritav proov;

d)

vastav positiivne ja negatiivne kontrollproov;

e)

konjugaat;

f)

substraat vastavalt kasutatavale ensüümile;

g)

vajaduse korral peatamislahus;

h)

lahused uuritavate proovide lahjendamiseks reaktiivide valmistamiseks ja pesemiseks;

i)

vastav mõõtmissüsteem.

a)

ELISA testi võib kasutada nii seerumi kui ka piima proovide analüüsimiseks.

b)

Kui ELISA testi kasutatakse artikli 6 lõike 2 punkti c kohaselt sertifitseerimiseks või vastavalt D lisa I peatükile karja staatuse määramiseks ja säilitamiseks, tuleb seerumi proovid ühendada koondprooviks nii, et analüüsi tulemusi on võimalik kindlalt seostada konkreetse loomaga, kelle proov on koondproovi lisatud. Tulemuse kinnitamise analüüsid tuleb teha konkreetsetelt loomadelt võetud proovidega.

c)

ELISA testi võib kasutada piima koondproovide puhul, mis on kogutud karjast, kus vähemalt 30 % lehmadest on lüpsilehmad. Tulemuse kinnitamise analüüs tuleb teha konkreetselt loomalt võetud piimast või seerumist.”