17.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/98

(1)

Oma 21. novembri 2007. aasta kirjaga, mis jõudis komisjoni 23. novembril 2007, teatas Taani Kuningriigi alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 95 lõikele 4 oma riiklikest sätetest, mis käsitlevad nitritite lisamist teatavatele lihatoodetele. Taani Kuningriik peab vajalikuks säilitada need sätted hoolimata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/52/EÜ (millega muudetakse direktiivi 95/2/EÜ toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta ja direktiivi 94/35/EÜ toiduainetes kasutatavate magusainete kohta) (1) vastuvõtmisest ega kavatse riiklikku õigusesse üle võtta direktiivi 2006/52/EÜ osas, mis käsitleb nitritite lisamist lihatoodetele.

(2)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikes 4 sätestatakse: „Kui pärast seda, kui nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, peab liikmesriik artiklis 30 märgitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega vajalikuks säilitada riiklikke norme, teatab ta nendest normidest ja nende säilitamise põhjustest komisjonile.”

(3)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 6 kinnitab komisjon kõnealused siseriiklikud normid või lükkab need tagasi kuue kuu jooksul pärast teatamist, olles eelnevalt kindlaks teinud, kas need on või ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud ja kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.

(4)

Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/107/EMÜ (toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (2) üldpõhimõtete kohaselt võidakse lisaaine heaks kiita ainult siis, kui suudetakse ära näidata mõistlik tehnoloogiline vajadus, vastuvõetavus tervise seisukohast ning kui lisaaine kasutamine ei eksita tarbijat.

(5)

Nitriteid on lihas ja lihatoodetes kasutatud aastakümneid, muu hulgas selleks, et tagada koostoimes teiste teguritega lihatoodete, eelkõige soolatud lihatoodete säilimine ja mikrobioloogiline ohutus, takistades muu hulgas Clostridium botulinum’i, eluohtliku botulismitekitaja paljunemist. Samal ajal tunnistatakse, et lihatoodetes leiduvad nitritid võivad põhjustada nitrosamiinide moodustumist, mis on osutunud kantserogeenseks. Seepärast tuleb selle valdkonna õigusaktides leida tasakaal ühelt poolt lihatoodetes leiduvatest nitrititest põhjustatud nitrosamiinide moodustumise ohu ja nitritite kaitsva mõju vahel, kuivõrd need takistavad bakterite, eelkõige botulismitekitajate paljunemist.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 1995. aasta direktiivis 95/2/EÜ toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta, (3) nagu see algselt vastu võeti, sätestati nitritite ja nitraatide jääkide piirnormid eri lihatoodetes, samuti „soovituslikud lisatavad kogused”. Direktiivi 2006/52/EÜ I lisa 3. osa punktiga c muudetakse direktiivi 95/2/EÜ III lisa C osa seoses lisaainetega E 249 (kaaliumnitrit) ja E 250 (naatriumnitrit).

(7)

Erinevalt direktiivist 95/2/EÜ näidatakse direktiivis 2006/52/EÜ üldjuhul ära kaaliumnitriti (E 249) ja naatriumnitriti (E 250) maksimaalsed kogused, mida võib lihale töötlemise ajal lisada. Maksimaalne lisatav kogus on 150 mg/kg lihatoodetele üldiselt ja 100 mg/kg steriliseeritud lihatoodetele. Mõnede üksikute teatavates liikmesriikides traditsiooniliselt valmistatavate soolatud lihatoodete puhul on piirnorm 180 mg/kg.

(8)

See vastab toidu teaduskomitee 1990. (4) ja 1995. (5) aasta arvamusele, samuti Euroopa Toiduohutusameti 26. novembri 2003. aasta arvamusele, (6) milles sedastati, et lisatud nitritikogus – ja mitte jääkkogus – aitab pärssida C. botulinum’it, ning soovitati „soovituslikud lisatavad kogused” asendada „maksimaalsete lisatavate kogustega”. Samuti võetakse arvesse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-3/00 (Taani vs. komisjon) Euroopa ühenduse asutamislepingu artikli 95 lõike 4 alusel Taani esitatud eelmise taotluse kohta, mille puhul kohus otsustas, et komisjon ei võtnud Taani taotlust nitritite kasutamise kohta lihatoodetes tagasi lükates piisavalt arvesse toidu teaduskomitee 1990. ja 1995. aasta arvamust, milles on seatud kahtluse alla direktiiviga 95/2/EÜ (7) lubatud nitritikoguste asjakohasus.

(9)

Erandina üldreeglist sätestatakse direktiivis 2006/52/EÜ jääkide piirnormid teatavate traditsiooniliste soolatud lihatoodete puhul, mida toodetakse vastavalt traditsioonilistele valmistamisviisidele. Nimetatud tooterühmade suhtes kohaldatakse jäägi piirnorme 50 mg/kg, 100 mg/kg ja 175 mg/kg, näiteks 175 mg/kg Wiltshire bacon’i, dry cured bacon’i ja samalaadsete toodete puhul ning 100 mg/kg Wiltshire ham’i ja samalaadsete toodete puhul. Nende toodete puhul on kehtestatud maksimaalsed jääkide kogused seepärast, et asjaomaste toodete valmistamisprotsessi laadi tõttu ei ole võimalik kontrollida lihasse imenduvate soolade kogust. Direktiivis kirjeldatakse nimetatud toodete valmistamisprotsessi, et oleks võimalik tuvastada „samalaadseid tooteid” ning teha selgeks, milliste toodete kohta eri piirnormid kehtivad. Allpool olev tabel sisaldab direktiiviga 2006/52/EÜ (8) kehtestatud piirnorme.

(10)

Nagu toidu teaduskomitee ja Euroopa Toiduohutusamet on eespool nimetatud arvamustes soovitanud, põhineb direktiiv 2006/52/EÜ maksimaalsete lisatavate koguste kehtestamisel ning kajastab nimetatud teaduslikes arvamustes osutatud vahemikke, sätestades, et steriliseeritud lihatoodetes on lubatud nitritikogus kuni 100 mg/kg ja muudes lihatoodetes 150 mg/kg. Arvestades (soolatud) lihatoodete ja valmistamisviiside rohkust ühenduses, oli ühenduse õiguslooja seisukohal, et asjakohast nitritikogust ei ole võimalik iga toote puhul eraldi määrata.

(11)

Maksimaalseid lisatavaid koguseid käsitleva eeskirja erandid on piiratud. Need kehtivad teatavate toodete puhul, mida valmistatakse traditsiooniliselt teatavates liikmesriikides ja mille puhul ei ole võimalik lisatavat kogust kontrollida nende toodete valmistamisviisiga kaasneva soolade imendumise tõttu lihasse. Traditsioonilised tooted, mille puhul neid kohaldatakse, on määratletud eelkõige valmistamisviisi kirjelduse kaudu.

(12)

Direktiivi 2006/52/EÜ pidid liikmesriigid üle võtma 15. veebruariks 2008, et võimaldada selle direktiivi nõuetele 15. veebruari 2008. aasta seisuga vastavate toodetega kauplemist ja nende kasutamist ning keelata 15. augusti 2008. aasta seisuga selle direktiivi nõuetele mittevastavate toodetega kauplemine ja nende kasutamine.

(13)

Taani teatatud riiklikud õigusnormid on 11. jaanuari 2005. aasta korraldus nr 22 lisaainete kohta (Bekendtgørelse nr 22 af 11.1.2005 om tilsætningsstoffer til fødevarer) ja positiivne loetelu Taanis lubatud toidu lisaainete kohta (Liste over tilladte tilsætningsstoffer til fødevarer, „Positivlisten”).

(14)

Korraldus nr 22 sisaldab põhimõtet, et toiduainetes võib kasutada ainult positiivses loetelus olevaid lisaaineid kindlatel tingimustel ning kindlate eesmärkide ja piirangutega. (9) Lisaks sätestatakse, et kui ei ole nähtud ette teisiti, viitavad positiivses loetelus toodud maksimaalsed väärtused maksimaalsele lisaainekogusele, mida võib lõplik toiduaine kaubaartiklina sisaldada. (10) Selle tulemusena võib Taani turul müüa ainult korralduse nr 22 ja positiivse loetelu nõuetele vastavaid toiduaineid. Taani veterinaar- ja toiduameti poolt korralduse nr 22 alusel kehtestatud positiivses loetelus määratakse, milliseid lisaaineid võib igas toiduaines kasutada ja millises koguses. Teatatud redaktsioon hakkas kehtima 29. jaanuaril 2005.

(15)

Nitritite E 249 ja E 250 kasutamise kohta lihas ja lihatoodetes sätestatakse Taani positiivses loetelus lisatavad kogused eraldi ning see sisaldab järgmisi maksimaalseid koguseid.

(16)

Seega selgub, et paljude lihatoodete puhul kehtib piirnorm 60 mg/kg, (11) samal ajal kui direktiivi 2006/52/EÜ piirnormid on 100 või 150 mg/kg. Teatavate vorstide puhul on Taanis aktsepteeritud piirnorm 100 mg/kg. Teatavate täielikult või poolkonserveeritud lihatoodete, sealhulgas Wiltshire’ tüüpi peekoni ja selle viilude puhul on piirnorm 150 mg/kg.

(17)

17. augustil 2007 sai komisjon Taani Kuningriigilt esimese, 14. augusti 2007. aasta kuupäevaga teatise, milles Taani kritiseeris direktiivi 2006/52/EÜ eri aspekte ning teatas komisjonile, et ei kavatse direktiivi 2006/52/EÜ võtta üle osas, mis käsitleb lihatoodetes sisalduvaid nitriteid. Taani ei teatanud aga oma riiklikest sätetest, mida ta soovib säilitada. 13. novembri 2007. aasta kirjas juhtis komisjon sellele Taani valitsuse tähelepanu. Oma 21. novembri 2007. aasta kirjas, mis jõudis komisjoni 23. novembril 2007, teavitas Taani Kuningriigi alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjoni asjaomastest riiklikest sätetest. Täiendavas, 22. novembri 2007. aasta kirjas, mille komisjon sai kätte 27. novembril 2007 ja mis sisaldab riikliku toiduinstituudi 30. oktoobri 2007. aasta aruannet, põhjendas Taani oma taotlust.

(18)

21. detsembri 2007. aasta kirjas kinnitas komisjon, et sai teatise kätte ning et selle läbivaatamise kuuekuuline periood vastavalt artikli 95 lõikele 6 algas 24. novembril 2007, päev pärast teatise kättesaamist.

(19)

31. märtsi 2008. aasta kirjaga esitas Taani andmed lihatoodete tarbimise kohta Taanis.

(20)

31. jaanuari 2008. aasta kirjaga teavitas komisjon teisi liikmesriike ja EFTA riike teatisest ning andis neile võimaluse esitada selle kohta 30 päeva jooksul kommentaare. Samuti avaldas komisjon teatise Euroopa Liidu Teatajas, (12) et teavitada muid huvitatud pooli Taani riiklikest sätetest, samuti taotluse põhjendustest. Komisjon sai kommentaare Eestilt, Prantsusmaalt, Ungarilt ja Norralt. (13)

(21)

Oma 10. märtsi 2008. aasta kirjas palus tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat, et Euroopa Toiduohutusamet esitaks teadusliku arvamuse selle kohta, kas toidu teaduskomitee varasemad, 1990. ja 1995. aasta arvamused ning Euroopa Toiduohutusameti 2003. aasta arvamus on Taani esitatud teavet arvestades endiselt kehtivad. Oma 28. märtsi 2008. aasta vastuses kinnitas Euroopa Toiduohutusamet, et toidu teaduskomitee ja Euroopa Toiduohutusameti arvamused on Taani esitatud teavet silmas pidades endiselt kehtivad.

(22)

Seoses nitritite/nitraatide mõjuga lihatoodete mikrobioloogilisele ohutusele viitab Euroopa Toiduohutusamet oma bioloogiliste ohtude teaduskomisjoni 26. novembri 2003. aasta arvamusele. Arvamuses öeldi, et lihatoodete ohutusele aitavad kaasa mitmed tegurid (keetmisprotsess, soolasisaldus, vee aktiivsus jms ning et lisatav nitritikogus on mikrobioloogilise ohutuse jaoks oluline, mistõttu tulekski piirata lisatavaid koguseid (mitte aga jääkkoguseid). Samuti viitab Euroopa Toiduohutusamet asjaolule, et ameti juurde kuuluv bioloogiliste ohtude teaduskomisjon on nõustunud toidu teaduskomitee seisukohaga, et 50–100 mg nitriti lisamine liha kilogrammi kohta võib olla paljude toodete puhul piisav ning et muude toodete, eelkõige väikese soolasisalduse ja pika kõlblikkusajaga toodete puhul on C. botulinum’i vohamise takistamiseks vaja lisada 50–150 mg nitritit kilogrammi kohta.

(23)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõigete 4 ja 6 kohaselt võib liikmesriik pärast ühtlustamismeetme vastuvõtmist artiklis 30 märgitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega säilitada siseriiklikud normid, kui ta teatab nendest normidest ja nende säilitamise põhjustest komisjonile ning komisjon kiidab taotluse heaks.

(24)

Taani teatis käsitleb riiklikke sätteid, mis kalduvad kõrvale direktiivi 2006/52/EÜ I lisa punkti 3 alapunkti c (millega muudetakse direktiivi 95/2/EÜ III lisa C osa seoses lisaainetega E 249 ja E 250) sätetest. Taanis praegu kohaldatavad sätted kehtisid juba direktiivi 2006/52/EÜ vastuvõtmise ajal.

(25)

Korraldus nr 22 ja Taani positiivne loetelu sisaldavad lihas ja lihatoodetes nitritite kasutamise kohta rangemaid sätteid kui direktiiv 2006/52/EÜ selle poolest, et nendes sätestatakse mitmete tooteliikide puhul väiksemad maksimaalsed lisatavad kogused kui direktiivis 2006/52/EÜ (paljudel juhtudel 60 mg/kg), ja sedavõrd, et nendega ei lubata erinevalt direktiivist 2006/52/EÜ tuua teatavaid traditsioonilisi lihatooteid turule maksimaalsete jääkkoguste alusel.

(26)

Vastavalt artikli 95 lõikele 4 lisati teatisele põhjendus ühe või mitme artiklis 30 märgitud olulise vajaduse või keskkonna või töökeskkonna kaitse kohta, käesoleval juhul seoses vajadusega kaitsta inimeste tervist ja elu. Taani seisukohta selgitatakse üksikasjalikumalt Taani toiduinstituudi 30. oktoobri 2007. aasta aruandes, mis esitati 27. novembril 2007, samuti muudes eespool punktides 17 ja 19 osutatud dokumentides.

(27)

Võttes arvesse eespool kirjeldatud asjaolusid, leiab komisjon, et taotlus, mille Taani on esitanud eesmärgiga saada luba oma riiklike sätete säilitamiseks nitritite kasutamise kohta lihas ja lihatoodetes, on EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 4 alusel vastuvõetav.

(28)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4 ja lõike 6 esimesele lõigule peab komisjon välja selgitama, kas kõik tingimused, mis annavad liikmesriigile võimaluse säilitada kõnealuses artiklis sätestatud ühenduse ühtlustamismeetmest erinevad riiklikud normid, on täidetud.

(29)

Eelkõige peab komisjon hindama, kas kõnealused riiklikud normid on õigustatud asutamislepingu artiklis 30 sätestatud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsmisega ning kas need ei lähe kaugemale, kui on vaja põhjendatud eesmärgi saavutamiseks. Kui komisjon leiab, et riiklikud normid vastavad eespool osutatud tingimustele, peab ta asutamislepingu artikli 95 lõike 6 kohaselt veel kontrollima, kas kõnealused riiklikud normid on või ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud ning kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.

(30)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikega 6 kehtestatud tähtaegu silmas pidades peab komisjon artikli 95 lõike 4 kohaselt teatatud riiklike meetmete põhjendatuse uurimisel võtma aluseks põhjendused, mille on esitanud asjaomane liikmesriik. See tähendab, et vastavalt asutamislepingu sätetele peab riiklike meetmete põhjendatust tõendama nende säilitamise taotluse esitanud liikmesriik. Arvestades EÜ asutamislepingu artikli 95 lõigetes 4 ja 6 sätestatud menetlusraamistikku, sealhulgas eriti otsuse vastuvõtmise ranget tähtaega, peab komisjon tavaliselt piirduma taotleva liikmesriigi esitatud asjaolude asjakohasuse uurimisega ning mitte otsima ise võimalikke põhjuseid või õigustusi.

(31)

Kui aga komisjoni käsutuses on andmeid, et ühenduse ühtlustamismeede, millest teatatud riiklikud normid erinevad, tuleks läbi vaadata, võib ta selliseid andmeid teatatud riiklike normide hindamisel arvesse võtta.

(32)

Taani Kuningriik väidab, et tema õigusaktid tagavad inimeste tervise ja elu parema kaitse sellega, et nendes sätestatakse lisaainete E 249 (kaaliumnitrit) ja E 250 (naatriumnitrit) väiksem maksimaalne lisatav kogus kui direktiiviga 2006/52/EÜ ette nähtud ega lubata turule tuua traditsioonilisi lihatooteid, mille puhul ei ole võimalik lisatud koguseid kindlaks teha. Taani on seisukohal, et tema sätted on täielikult kooskõlas toidu teaduskomitee 1990. ja 1995. aasta soovitustega ning Euroopa Toiduohutusameti 26. novembri 2003. aasta arvamusega, sest need ei sisalda erandeid maksimaalse lisatava koguse põhimõttest, vaid jääkide piirnormidest, ning nendes sätestatakse lihatoodete teatavate rühmade kohta paremini diferentseeritud maksimaalsed kogused.

(33)

Taani tunnistab, et teatavates aspektides vastab direktiiv 2006/52/EÜ toidu teaduskomitee ja Euroopa Toiduohutusameti teaduslikele soovitustele, eelkõige selle poolest, et erinevalt direktiivi 95/2/EÜ algversioonist sätestatakse selles „maksimaalsed lisatavad kogused” erinevalt jääkkogustest ja „soovituslikest lisatavatest kogustest”. Taani on aga kriitiline selle suhtes, et mainitud põhimõttest on erandeid, mille tagajärjel määratakse mitmete traditsiooniliselt valmistatavate lihatoodete puhul endiselt jääkkogused, ning leiab, et see võib inimeste tervist ohustada. Ta rõhutab, et nitriti jääksisaldus on lisatud nitriti suhtes väga ebakindel näitaja, ning viitab uuringutele, mis on näidanud, et jääkkogused võivad isegi varjata väga suures koguses lisatud nitriteid, mis toob kaasa N-nitrosoühendite moodustumise ettearvamatult suures koguses.

(34)

Taani rõhutab ka, et nitrosamiinid, mille tekkimine oleneb lihatoodete nitritisisaldusest, on genotoksilised ja kantserogeensed, mistõttu tuleks nitritite kasutamist lubada ainult absoluutselt vajalikus koguses. Taani on seisukohal, et direktiivis 2006/52/EÜ sätestatud maksimaalsed lisatavad kogused on tervise seisukohast liiga suured ning et nende koguste tehnoloogiline vajalikkus ei ole dokumenteeritud. Ta väidab, et ühenduse teadusorganite nõuandeid arvestades on võimalik Clostridium botulinum’i vohamist pärssida, piirdudes 50–150 mg/kg nitritiga ja määrates iga lihatootekategooria kohta koguse, mille vajadus on teaduslikult tõestatud.

(35)

Arvestades, et ligikaudu 90 % Taanis söödavatest soolatud lihatoodetest on tooted, mille puhul kehtib praegu nitriti maksimaalse lisatava kogusena 60 mg/kg, juhib Taani tähelepanu sellele, et direktiivi ülevõtmine ja üldise normi 150 mg/kg kehtestamine kõigi soolatud lihatoodete suhtes võib tuua Taanis kaasa nitritite tarbimise 2,3–2,4kordse kasvu, mis võib omakorda tuua kaasa sama suure kasvu moodustunud nitrosamiinide tarbimises.

(36)

Taani rõhutab, et olenemata sellest, et eeskirjad, milles nähakse ette väiksemas koguses nitritite lisamine, on kehtinud juba kaua, on need osutunud botulismi vältimiseks piisavaks. Taani valitsus juhib tähelepanu, et eeskirjad ei ole kunagi tekitanud probleeme seoses asjaomaste toodete säilitamisega ning et teiste liikmesriikidega võrreldes on Taanis vorstidest põhjustatud toidumürgituste esinemissagedus väga väike. Ta märgib, et botulismijuhte on Taanis vähem kui enamikus teistes liikmesriikides. 1999. aasta jaanuarikuu Eurosurveillance’i Euroopa Nakkushaiguste Teataja andmetel (eriväljaanne botulismi kohta Euroopas), esineb botulismi Taanis väga harva. Taani meditsiinilise järelevalve asutus Statens Serum teatab oma kodulehel, et pärast 1980. aastat on Taani elanikkonna hulgas ette tulnud ainult viis botulismijuhtu, millest ükski ei olnud põhjustatud lihatoodete tarbimisest.

(37)

Veelgi enam, Taani on seisukohal, et riigi nitritit käsitlevad sätted ei takista kaubandust, viidates arvandmetele, mis näitavad, et lihatoodete import teistest liikmesriikidest jätkub ning on viimastel aastatel isegi kasvanud.

(38)

Kokkuvõttes loeb Taani õiguspäraseks vähendada nitrosamiinidega kokkupuutest inimeste tervisele tulenevat ohtu direktiivi 2006/52/EÜ nõuetest rangemalt, jätkates oma õigusaktide kohaldamist.

(39)

Taani õigusaktide eesmärk on saavutada inimeste tervise ja elu parem kaitse seoses nende kokkupuutega nitrititega ja nitrosamiinide võimaliku tekkimisega lihatoodetes, ning seepärast on õigusaktides kehtestatud paljude lihatoodete suhtes nitritite väiksem maksimaalne lisatav kogus ning keelatud on tuua turule tooteid, mille puhul on võimalik kindlaks määrata vaid maksimaalsed jääkkogused.

(40)

Et hinnata, kas Taani õigusaktid on ka tegelikult selle eesmärgi saavutamiseks kohased ja vajalikud, tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid. Eelkõige tuleb tasakaalustada kaks terviseriski: ühelt poolt see, mis on seotud nitrosamiinide sisaldumisega lihatoodetes, ja teiselt poolt lihatoodete mikrobioloogiline ohutus. Viimane aspekt on enam kui tehnoloogiline vajadus, see on ka omaette võttes väga oluline tervisekriteerium. Kuigi tunnistatakse, et lihatoodete nitritikoguseid tuleb piirata, ei too liha väiksem nitritisisaldus automaatselt kaasa inimeste tervise paremat kaitset. Kõige kohasem nitritikogus sõltub mitmetest teguritest, millele on toidu teaduskomitee ja Euroopa Toiduohutusamet asjaomastes arvamustes osutanud, nt soola lisamine, niiskusesisaldus, pH, toote säilivusaeg, hügieen, õige temperatuur jms.

(41)

Võttes arvesse eelmisi kaalutlusi ja eespool punktides 9 ja 10 esitatud kaalutlusi, on komisjon seisukohal, et direktiiv 2006/52/EÜ tasakaalustab põhimõtteliselt omavahel asjakohaselt kaks vastuolulist terviseriski, arvestades lihatoodete sortimendi kirjusust kogu ühenduses.

(42)

Teisest küljest peab komisjon hindama Taani seadusandja tehtud konkreetseid valikuid ja kogemust seoses nende eeskirjadega, mis on kehtinud märkimisväärselt pikka aega. Toidumürgituste ja eelkõige botulismi esinemissageduse kohta esitatud näitajate abil on Taani näidanud, et ta on siiamaani saavutanud oma õigusaktidega rahuldava tulemuse. Need andmed osutavad, et Taani õigusaktides sätestatud maksimaalsed kogused on praegu Taanis valmistatavate lihatoodete ja kasutatavate valmistamisviiside mikrobioloogilise ohutuse tagamiseks piisavad.

(43)

Komisjon märgib, et Taani õigusaktid sobivad kokku ühenduse teadusorganite asjaomaste teaduslike arvamustega. See põhineb maksimaalsete lisatavate koguste määratlemisel ja vastab nendes arvamustes osutatud nitritite maksimaalsete lisatavate koguste vahemikule, st 50–150 mg/kg. Samal ajal on Taani kehtestanud teatavate lihatoodete rühmade puhul direktiiviga võrreldes täpsemad maksimaalsed lisatavad kogused, võttes arvesse Taanis levinud eri lihatootekategooriaid ja valmistamisviise.

(44)

Lisaks sellele tuleb arvesse võtta, et Taani esitatud teabe alusel tarbib Taani elanikkond enamiku lihatooteid, ligikaudu 90 %, toodetena, mille puhul on praegu kehtestatud norm 60 mg/kg ja mis tuleks asendada normiga 100 või 150 mg/kg. Kuivõrd Taani tootjad, nagu ka teiste liikmesriikide tootjad, ei ole kohustatud praegu oma toodetesse lisatavat nitritikogust suurendama direktiivis 2006/52/EÜ osutatud maksimaalse koguseni, ei ole tõenäoline, et Taani elanikkonna kokkupuude lihatoodetes sisalduvate nitrititega suureneb Taani esildises osutatud määral, s.o 2,3–2,4 korda. Siiski ei ole võimalik Taani elanikkonna suuremat kokkupuudet nitrititega välistada.

(45)

Lähtudes praegu kättesaadavast teabest, on komisjon seisukohal, et taotluse säilitada direktiivist 2006/52/EÜ rangemad meetmed võib ajutiselt heaks kiita Taani rahvatervise kaitse põhjendusega.

(46)

Artikli 95 lõige 6 kohustab komisjoni kindlaks tegema, et kavandatud meetmeid ei kasutata suvalise diskrimineerimise vahendina. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tähendab diskrimineerimise puudumine seda, et ühesuguseid olukordi ei või käsitleda eri viisil ning erinevaid olukordi ei või käsitleda ühtmoodi.

(47)

Taani riiklikud eekirjad kehtivad nii kohalike toodete kui ka muudest liikmesriikidest pärit toodete kohta. Vastupidiste tõendite puudumise korral võib järeldada, et riiklikud sätted ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid.

(48)

Riiklikud normid, mis on toodete kasutuse suhtes ühenduse direktiivi sätetest piiravamad, kujutavad endast tavaliselt kaubanduspiirangut, kuna tooteid, mida võib ülejäänud ühenduses seaduslikult turule viia ja kasutada, ei tohi kasutuskeelu tõttu asjaomases liikmesriigis turule viia. EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikes 6 sätestatud tingimuste eesmärk on ära hoida sama artikli lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidele vastavate piirangute rakendamine valedel põhjustel, nii et need tegelikkuses kujutaksid endast majanduslikke meetmeid teistest liikmesriikidest pärit toodete impordi tõkestamiseks, et kaudselt kaitsta kodumaist toodangut.

(49)

Võttes arvesse, et Taani eeskirjad toovad kaasa lihatoodetele nitritite lisamise rangemad normid ka teistes liikmesriikides asuvatele ettevõtjatele, kes asuvad muidu ühtlustatud eeskirjade reguleerimisalas, võivad need kaubandust varjatult piirata või takistada siseturu toimimist. Siiski tunnistatakse, et artikli 95 lõiget 6 tuleb lugeda nii, et heaks ei tohi kiita ainult riiklikku meedet, mis kujutab olulist takistust siseturule. Sellega seoses on Taani esitanud arvud, mis näitavad, et lihatooteid on teistest liikmesriikidest imporditud Taani õigusaktidest hoolimata ning import on viimastel aastatel isegi kasvanud.

(50)

Kuivõrd puuduvad tõendid, mis näitaksid, et riiklikud sätted kujutavad endast tõepoolest riigi toodangu kaitsmiseks mõeldud meedet, võib järeldada, et need ei piira varjatult liikmesriikide-vahelist kaubandust.

(51)

Kõnealust tingimust ei või tõlgendada viisil, nagu keelaks see kinnitada mis tahes riiklikku meedet, mis võib mõjutada siseturu rajamist. Tegelikult on iga siseriiklik meede, mis siseturu rajamiseks ja toimimiseks vastu võetud ühtlustamismeetmest erineb, oma sisult suure tõenäosusega siseturgu mõjutav meede. Sellest tulenevalt leiab komisjon, et asutamislepingu artiklis 95 sätestatud menetluse kasuliku olemuse säilitamiseks peab siseturu toimimise takistamist artikli 95 lõike 6 raames mõistma kui mõju, mis on taotletava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.

(52)

Võttes arvesse Taani valitsuse mainitud kasu tervisele, mis tuleneb nitrititega kokkupuute vähendamisest lihatoodetes ja asjaolust, et mõju kaubandusele näib praegu kättesaadavate arvandmete alusel puuduvat või on äärmiselt piiratud, on komisjon arvamusel, et Taani teatatud eeskirjad võib ajutiselt säilitada põhjendusega, et nende eesmärk on kaitsta inimeste elu ja tervist, arvestades, et need ei ole ebaproportsionaalsed ning ei kujuta endast seepärast takistust siseturu toimimisele EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 6 tähenduses.

(53)

Seda analüüsi arvesse võttes on komisjon seisukohal, et siseturu toimimist takistava asjaolu puudumise tingimus on täidetud.

(54)

Eespool osutatud järeldused põhinevad praegu kättesaadaval teabel ning eelkõige arvandmetel, mis näitavad, et Taani on suutnud botulismi kontrolli all hoida teatavat liiki lihatoodetele lisatava nitriti väiksemast maksimaalsest kogusest hoolimata, häirimata samal ajal oluliselt kaubandust.

(55)

Teine oluline tegur on lihatoodete tarbimise määr Taanis, millega seoses direktiivi 2006/52/EÜ kohaldamine võib kaasa tuua Taani elanikkonna suurema kokkupuute nitritite ja nende kaudu nitrosamiinidega.

(56)

Kuna ei ole võimalik piisava kindlusega ennustada, et need tegurid aja jooksul olulisel määral ei muutu, peab komisjon kohaseks vaadata olukord ajakohastatud teabe põhjal hiljemalt kahe aasta pärast uuesti läbi.

(57)

Kaheaastane periood võimaldab Taani valitsusel esitada aegsasti uue taotluse ning täiendavaid asjakohaseid andmeid selle kohta, et direktiivis 2006/52/EÜ sätestatud taseme kohaldamisega ei saavutata nõutavat kaitsetaset ning et see tooks kaasa vastuvõetamatu riski inimeste tervisele.

(58)

Et tal oleks võimalik selliseid andmeid esitada, peab Taani olukorda jälgima, eelkõige seoses botulismi kontrolli all hoidmisega, 60 mg/kg normiga lihatoodete osakaaluga lihatoodete üldtarbimisest Taanis, sealhulgas mis tahes muu asjakohase tüüpiliste toitumistavadega seotud riskiteguriga, samuti seoses lihatoodete impordiga teistest liikmesriikidest.

(59)

Oma uues taotluses peab Taani esitama ka täieliku põhjenduse oma õigusaktide säilitamise kohta.

(60)

Samal ajal võimaldab kaheaastane periood komisjonil kontrollida ja analüüsida direktiivi 2006/52/EÜ ülevõtmist liikmesriikides ning vaadata direktiiv 2006/52/EÜ EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 7 tingimustel läbi, sealhulgas põhjalikult konsulteerides liikmesriikide ning Euroopa Toiduohutusametiga.

(61)

Seda arvesse võttes on komisjon seisukohal, et riiklikud sätted võib eespool täpsustatud ulatuses piiratud ajaks heaks kiita. Heakskiit peaks ulatuma ajani, mis on vajalik tarviliku teabe kogumiseks ja hoolikaks hindamiseks. Komisjon on seisukohal, et selleks on vajalik kaheaastane periood, mis algab käesoleva otsuse vastuvõtmise päeval. Otsus aegub kaks aastat pärast nimetatud kuupäeva.

(62)

Taani on kohustatud võtma oma riiklikku õigusesse üle muud direktiivi 2006/52/EÜ sätted.