Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52018IP0449

    Euroopa Parlamendi 14. novembri 2018. aasta resolutsioon, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (COM(2018)0322 – C8-0000/2018 – 2018/0166R(APP))

    ELT C 363, 28.10.2020, p. 179–231 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    28.10.2020   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 363/179

    P8_TA(2018)0449

    Vaheraport mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks

    Euroopa Parlamendi 14. novembri 2018. aasta resolutsioon, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (COM(2018)0322 – C8-0000/2018 – 2018/0166R(APP))

    (2020/C 363/25)

    Euroopa Parlament,

    —

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikleid 311, 312 ja 323,

    —

    võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta teatist „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi. Uus mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“ (COM(2018)0321),

    —

    võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (COM(2018)0322), ja komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekuid Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (COM(2018)0325, COM(2018)0326, COM(2018)0327 ja COM(2018)0328),

    —

    võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekut, mis käsitleb institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (COM(2018)0323),

    —

    võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises (COM(2018)0324),

    —

    võttes arvesse oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta ning resolutsiooni Euroopa Liidu omavahendite süsteemi reformimise kohta (1),

    —

    võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta (2),

    —

    võttes arvesse Pariisi kokkuleppe ratifitseerimist Euroopa Parlamendi poolt 4. oktoobril 2016 (3) ja nõukogu poolt 5. oktoobril 2016 (4),

    —

    võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 25. septembri 2015. aasta resolutsiooni 70/1 „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““, mis jõustus 1. jaanuaril 2016,

    —

    võttes arvesse ELi ühiselt võetud kohustust saavutada eesmärk eraldada 2015. aasta järgse tegevuskava perioodil ametlikuks arenguabiks 0,7 % kogurahvatulust,

    —

    võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (5),

    —

    võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 5,

    —

    võttes arvesse eelarvekomisjoni vaheraportit, väliskomisjoni, arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni arvamust, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamust ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0358/2018),

    A.

    arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 kohaselt peab liit end varustama oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega;

    B.

    arvestades, et kehtiv 2014.–2020. aasta finantsraamistik on esimene, mis on nii kulukohustuste kui maksete assigneeringute poolest eelmisest väiksem; arvestades, et kuna mitmeaastane finantsraamistik ja valdkondlikud õigusaktid võeti vastu väga hilja, oli uusi programme väga keeruline ellu viima hakata;

    C.

    arvestades, et kiiresti sai selgeks, et vastu võetud mitmeaastasest finantsraamistikust ei piisa paljudele kriisidele ja uutele rahvusvahelistele kohustustele reageerimiseks ja uute poliitiliste ülesannete lahendamiseks, mida vastuvõtmisel sellesse ei lisatud ja/või ei osatud ette näha; arvestades, et vajalike rahasummade tagamiseks on tulnud mitmeaastane finantsraamistik ülemmääradeni ära kasutada ja rakendada pärast olemasolevate varude ammendumist muu hulgas enneolematult suures ulatuses ka paindlikkussätteid ja erivahendeid; arvestades, et väga tähtsate ELi teadus- ja taristuprogrammide eelarvet tuli juba kaks aastast pärast nende vastuvõtmist lausa kärpida;

    D.

    arvestades, et finantsraamistiku läbivaatamisel, mida alustati 2016. aasta lõpus, tehti kindlaks, et kehtivate paindlikkussätete kasutusvõimalusi tuleb tingimata suurendada, kuid finantsraamistiku ülemmäärasid ei muudetud; arvestades, et nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu hindasid läbivaatamise edukaks;

    E.

    arvestades, et uue finantsraamistiku kindlaksmääramine on 27 riigiga liidu jaoks väga tähtis, sest sellega on võimalik kinnitada, et jagatakse ühiseid pikaajalisi arusaamu, leppida kokku edasised poliitilised prioriteedid ja anda liidule nende elluviimiseks vahendid; arvestades, et 2021.–2027. aasta mitmeaastane finantsraamistik peaks andma liidule ressursid, mida on vaja kestliku majanduskasvu, teadusuuringute ja innovatsiooni suurendamiseks, noortele mõjuvõimu andmiseks, rändeprobleemide tulemuslikuks lahendamiseks, tööpuuduse, jätkuva vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edasiseks tugevdamiseks, kestlikkuse, bioloogilise mitmekesisuse ja kliimamuutuste küsimustega tegelemiseks, ELi julgeoleku ja kaitse tugevdamiseks, liidu välispiiride kaitsmiseks ja naaberriikide toetamiseks;

    F.

    arvestades, et pidades silmas ülemaailmseid probleeme, mida liikmesriigid üksi ei suuda lahendada, peaks olema võimalik väärtustada Euroopa ühiseid hüvesid ja teha kindlaks valdkonnad, kus Euroopa kulutused oleksid tulemuslikumad kui riiklikud kulutused, et kanda vastavad rahalised vahendid üle liidu tasandile ning tugevdada seeläbi liidu strateegilist tähtsust, ilma et avaliku sektori kogukulutused seetõttu ilmtingimata suureneksid;

    G.

    arvestades, et komisjon esitas 2. mail 2018. aastal 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja ELi omavahendite kohta mitu seadusandlikku ettepanekut ja ning veidi hiljem ka seadusandlikud ettepanekud uute ELi programmide ja vahendite loomise kohta;

    1.

    		 rõhutab, et 2021.–2027. aasta finantsraamistikuga tuleb kindlustada liidu kohustus ja suutlikkus katta tekkivad vajadused, lahendada esilekerkivad probleemid ja täita uued rahvusvahelised kohustused ning saavutada liidu poliitilised prioriteedid ja eesmärgid; juhib tähelepanu sellele, et 2014.–2020. aasta finantsraamistiku alarahastamine on põhjustanud suuri probleeme, ja kordab, et varasemaid vigu tuleb tingimata vältida ja selleks tuleb ELile kohe alguses järgmiseks seitsmeaastaseks perioodiks ette näha tugev ja usaldusväärne eelarve, mis toob kodanikele kasu;

    2.

    		 on seisukohal, et ettepanekud, mille komisjon on 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja liidu omavahendite süsteemi kohta esitanud, on eesseisvate läbirääkimiste lähtepunktiks; esitab nende ettepanekute kohta oma seisukoha, teadmata, millised on nõukogu läbirääkimisvolitused, mis ei ole veel kättesaadavad;

    3.

    		 rõhutab, et järgmise finantsraamistiku kogusumma, mis vastab ELi 27 riigi kogurahvatulust 1,08 %-le (kui lisada Euroopa Arengufond, siis 1,11 %-le), on kogurahvatulu protsendimäära poolest kehtivast finantsraamistikust tegelikult väiksem; on seisukohal, et mitmeaastase finantsraamistiku kavandatav tase ei võimalda liidul täita oma poliitilisi kohustusi ja lahendada tähtsaid eesseisvaid küsimusi; kavatseb seega pidada läbirääkimisi selle tõstmise üle;

    4.

    		 väljendab ka vastuseisu mis tahes kärbetele aluslepingutes sätestatud EL pikaajaliste poliitikavaldkondade, nt ühtekuuluvuspoliitika ning ühise põllumajanduspoliitika ja kalanduspoliitika mahus; on eriti kindlalt vastu kõigile äärmuslikele kärbetele, mis kahjustavad poliitikavaldkondade põhisisu ja eesmärke, näiteks kärbetele, mida tahetakse teha Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarves; on seetõttu vastu ettepanekule kärpida Euroopa Sotsiaalfondi + (ESF+) eelarvet, sest selle kasutusvaldkonda on laiendatud ja sellega on liidetud neli olemasolevat sotsiaalprogrammi, eelkõige noorte tööhõive algatus;

    5.

    		 rõhutab ühtlasi, et mitmeaastane finantsraamistik ja kõik sellega seotud ELi poliitikavaldkonnad peavad tuginema üldkehtivatele põhimõtetele; kinnitab sellega seoses, et EL peab täitma lubaduse olla ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimisel esimeste hulgas, ning peab kahetsusväärseks, et finantsraamistiku paketi ettepanekutes ei ole selleks seatud selget ja nähtavat eesmärki; nõuab seetõttu, et ÜRO kestliku arengu eesmärke tuleb võtta arvesse kõigis järgmise finantsraamistiku kohastes liidu meetmetes ja algatustes; rõhutab ka, et kõik järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alla kuuluvad programmid peaksid olema kooskõlas põhiõiguste hartaga; rõhutab, kui tähtis on Euroopa sotsiaalõiguste samba elluviimine diskrimineerimise kaotamiseks, sh LGBTI-inimeste vastu, ja vähemustega (sh romad) seotud õigusaktide paketi loomiseks, mis kõik on kaasava Euroopa eesmärgi täitmiseks määrava tähtsusega; rõhutab, et Pariisi kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks peaks ELi panus kliimaeesmärkide saavutamisse ulatuma mitmeaastase finantsraamistiku perioodil 2021–2027 vähemalt 25 %ni kuludest ja võimalikult kiiresti, hiljemalt 2027. aastaks 30 %ni kuludest;

    6.

    		 peab sellega seoses kahetsusväärseks, et vaatamata 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku määrusele lisatud ühisavaldusele soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta ei ole selles valdkonnas tehtud märkimisväärseid edusamme ning komisjon ei võtnud mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel selle rakendamist arvesse; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus täielikult kõrvale jäetud, ning taunib asjaolu, et asjaomaste ELi poliitikavaldkondade ettepanekutes puuduvad selged soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid, nõuded ja näitajad; nõuab, et iga-aastase eelarvemenetluse käigus hinnataks ELi poliitika täielikku mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja et seda eelarves arvestataks (sooteadlik eelarvestamine); ootab, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon pööraksid järgmises mitmeaastases finantsraamistikus soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele ja selle tulemuslikule järelevalvele palju rohkem tähelepanu, sealhulgas mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise käigus;

    7.

    		 toonitab, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku aluseks peavad olema suurem aruandekohustus, lihtsustamine, nähtavus, läbipaistvus ja tulemuspõhine eelarvestamine; tuletab sellega seoses meelde, et tulevikus on kulude tegemisel vaja rohkem keskenduda tulemuslikkusele ja tulemustele, võttes aluseks kaugeleulatuvad ja asjakohased tulemuseesmärgid ning Euroopa lisaväärtuse tervikliku ja ühise määratluse; palub komisjonil, võttes arvesse eespool nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, optimeerida tulemuslikkust puudutavat aruandlust, muuta selle käsitlus kvalitatiivseks, nii et see hõlmaks keskkonna- ja sotsiaalnäitajaid, ning esitada selge teave peamiste ELi probleemide kohta, millega tuleb veel tegeleda;

    o

    		 8. on teadlik suurtest probleemidest, mis liidul tuleb lahendada, ja võtab täieliku kohustuse tagada õigeks ajaks eelarve, mis vastab ELi kodanike vajadustele ja ootustele ning mille puhul kodanike muresid on arvesse võetud; on valmis alustama nõukoguga kohe läbirääkimisi, et komisjoni ettepanekuid parandada ja realistlik finantsraamistik koostada;

    9.

    		 tuletab meelde, et Euroopa Parlament on oma seisukohta juba selgelt väljendanud 14. märtsi ja 30. mai 2018. aasta resolutsioonis, mis kujutavad endast parlamendi poliitilist seisukohta 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite küsimustes; tuletab meelde, et need resolutsioonid võeti vastu väga suure enamusega, milles väljendub parlamendi ühtsus ja eesseisvateks läbirääkimisteks valmisolek;

    10.

    		 loodab seetõttu, et nõukogu seab finantsraamistiku oma poliitilises kavas esikohale, ja peab kahetsusväärseks, et seni ei ole selget edasiminekut märgata; on seisukohal, et korrapäraseid kohtumisi nõukogu järjestikuste eesistujate ja parlamendi läbirääkimismeeskonna vahel tuleks intensiivistada, et valmistada ette pinnas ametlikeks läbirääkimisteks; loodab, et mõistlik kokkulepe saavutatakse enne Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimisi, sest nii saab vältida varasemalt esinenud olukorda, kus uusi programme ei saa kaua aega alustada, sest finantsraamistik võetakse vastu väga hilja; rõhutab, et selline ajakava võimaldab järgmisel parlamendikoosseisul 2021.–2027. aasta finantsraamistikku selle kohustusliku läbivaatamise käigus muuta;

    11.

    		 tuletab meelde, et tulusid ja kulusid tuleks läbirääkimistel käsitleda ühtse küsimusena; rõhutab seetõttu, et tulevases finantsraamistikus on võimalik kokku leppida ainult siis, kui vastavaid edusamme tehakse ka liidu uutes omavahendites;

    12.

    		 rõhutab, et kõik finantsraamistiku ja omavahendite paketi elemendid ja eelkõige finantsraamistiku arvnäitajad peaksid jääma läbiräägitavaks kuni lõpliku kokkuleppe sõlmimiseni; tuletab sellega seoses meelde, et Euroopa Parlament on kriitiline nii menetluse suhtes, millega kehtiv mitmeaastase finantsraamistiku määrus vastu võeti, kui ka domineeriva rolli suhtes, mis selles protsessis oli Euroopa Ülemkogul, kes tegi paljude elementide, sealhulgas ülemmäärade ja mitme valdkondliku poliitikaga seotud meetme kohta pöördumatu otsuse, rikkudes sellega nii aluslepingute mõtet kui ka sätteid; on eriti mures selle pärast, et nõukogu eesistujariigi koostatud mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimispakettide esimesed elemendid järgivad sama loogikat ja sisaldavad küsimusi, mida nõukogu ja parlament peavad uute ELi programmide loomist käsitlevate õigusaktide vastuvõtmisel koos otsustama; kavatseb seetõttu oma strateegiat vastavalt kohandada;

    13.

    		 on seisukohal, et finantsraamistiku määruse ühehäälse vastuvõtmise ja läbivaatamise nõue on protsessis suureks takistuseks; palub Euroopa Ülemkogul võtta kasutusele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõikes 2 sätestatud sillaklausel, et nõukogu saaks finantsraamistiku määruse vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega;

    o

    		 14. võtab käesoleva resolutsiooni vastu selleks, et esitada oma läbirääkimisvolitused komisjoni ettepanekute iga üksiku aspekti kohta ning teha muudatusettepanekuid nii kavandatud mitmeaastase finantsraamistiku määruse kui ka institutsioonidevahelise kokkuleppe kohta; esitab peale selle kõigi ELi poliitikavaldkondade ja programmide arvnäitajate tabeli, mis põhineb seisukohtadel, mida Euroopa Parlament on väljendanud juba varasemates finantsraamistikku puudutavastes resolutsioonides; rõhutab, et need arvnäitajad on ka üks osa Euroopa Parlamendi volitustest eelseisvateks poliitilisteks läbirääkimisteks, mille tulemusena võetakse vastu ELi 2021.–2027. aasta programmid;

    A.   MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKUGA SEOTUD NÕUDMISED

    15.

    		 nõuab seetõttu, et nõukogu võtaks Euroopa Parlamendi alltoodud seisukohti igati arvesse, sest see on vajalik 2021.–2027. aasta finantsraamistiku läbirääkimistel mõistlike tulemusteni jõudmiseks ja Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 312;

    Arvnäitajad

    16.

    		 kinnitab, et Euroopa Parlamendi ametlik seisukoht on, et 2021.–2027. aasta finantsraamistiku kogusumma peaks 2018. aasta hindades olema 1 324,1 miljardit eurot, mis vastab 1,3 %-le ELi 27 riigi kogurahvatulust, sest nii on ELi tähtsaimatele poliitikavaldkondadele tagatud vajalikud eraldised, mille abil on võimalik täita nende põhi- ja alleesmärgid;

    17.

    		 nõuab sellega seoses, et ELi programmide ja poliitika jaoks tagataks järgmine rahastamise tase, mis esitatakse komisjoni poolt pakutud mitmeaastase finantsraamistiku struktuuri kajastavas järjekorras ning mida korratakse üksikasjalikus tabelis (käesoleva resolutsiooni III ja IV lisa); nõuab asjaomaste kulukohustuste ja maksete ülemmäärade korrigeerimist, nagu on esitatud käesoleva resolutsiooni I ja II lisas:

    i.

    suurendada programmi „Euroopa horisont“ eelarvet nii palju, et see oleks 2018. aasta hindades 120 miljardit eurot;

    ii.

    suurendada InvestEU fondi eraldisi, nii et see vastaks paremini uue programmi alla aastatel 2014–2020 viidud rahastamisvahendite tasemele;

    iii.

    suurendada Euroopa ühendamise rahastu programmi kaudu transporditaristule („CEF-Transport“) eraldavat rahasummat;

    iv.

    kahekordistada VKEde sihtotstarbelist rahastamist (võrreldes COSME programmiga) ühtse turu programmi raames, et suurendada nende juurdepääsu turgudele, parandada ettevõtlustingimusi ja ettevõtete konkurentsivõimet ning edendada ettevõtlust;

    v.

    suurendada veelgi ühtse turu programmi, et rahastada uut turujärelevalve eesmärki;

    vi.

    kahekordistada ELi pettusevastase programmi rahastamise kavandatud taset ja suurendada programmi „Fiscalis“ rahastamise taset;

    vii.

    näha kestliku turismi jaoks ette sihtotstarbeline eraldis;

    viii.

    tugevdada veelgi Euroopa kosmoseprogrammi, eelkõige selleks, et tugevdada SSA/GOVSATCOMi, aga ka Copernicuse programmi;

    ix.

    säilitada 27 liikmesriigiga ELi ühtekuuluvuspoliitika rahastamine reaalväärtuses sama suurena kui 2014.–2020. aasta eelarves;

    x.

    kahekordistada noorte tööpuuduse vastaseks võitlemiseks ESF+ raames eraldatavaid vahendeid (võrreldes praeguse noorte tööhõive algatusega) ning tagada samal ajal süsteemi tulemuslikkus ja lisaväärtus;

    xi.

    näha lastegarantii jaoks ette sihtotstarbeline eraldis (5,9 miljardit eurot), et vähendada laste vaesust nii ELis kui ka tema välistegevuse kaudu;

    xii.

    kolmekordistada programmi „Erasmus+“ praegust eelarvet;

    xiii.

    tagada programmi „DiscoverEU“ (Interrail) piisav rahastamine;

    xiv.

    suurendada programmi „Loov Euroopa“ praegust rahastamist;

    xv.

    suurendada õiguste ja väärtuste programmi praegust rahastamist ning kehtestada sihtotstarbeline eraldis liidu uuele väärtuste tegevussuunale (vähemalt 500 miljonit eurot), et toetada kodanikuühiskonna organisatsioone, kes edendavad ELis kohalikul ja riiklikul tasandil põhiväärtusi ja demokraatiat;

    xvi.

    eraldada ELi 27 liikmesriigi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rahastamiseks reaalväärtuses sama suur summa kui 2014.–2020. aasta eelarves, lisades eelarvesse põllumajandusreservi esialgse summa;

    xvii.

    suurendada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarvet 10 %, sest fondile on antud sinise majandusega seoses uus ülesanne;

    xviii.

    kahekordistada praegust programmi „Life+“ rahastamist, sealhulgas sihtotstarbelised rahastamispaketid bioloogilise mitmekesisuse ja Natura 2000 võrgustiku haldamise jaoks;

    xix.

    näha ette sihtotstarbeline eraldis (4,8 miljardit eurot) uue energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise fondi jaoks, et käsitleda sotsiaalset, sotsiaalmajanduslikku ja keskkonnamõju töötajatele ja kogukondadele, kellele üleminek söelt ja süsinikurikastelt kütustelt mõjub kahjulikult;

    xx.

    suurendada eraldist vahendi(te)le, millest toetatakse naabrus- ja arengupoliitikat (3,5 miljardit eurot), et toetada Aafrika investeerimiskava suurema summaga;

    xxi.

    taastada kõigi ametite jaoks vähemalt 2020. aasta tase, kaitstes samal ajal komisjoni pakutud kõrgemat taset, sealhulgas nende ametite jaoks, kellele on antud uued pädevused ja kohustused, ning nõuab tasudel põhineva rahastamise terviklikku käsitust;

    xxii.

    säilitada mitme ELi programmi (nt tuumarajatiste tegevuse lõpetamine, koostöö ülemeremaade ja -territooriumidega) rahastamise 2014.–2020. aasta tase, sealhulgas need programmid, mille kohta on tehtud ettepanek, et need ühendataks suuremate programmidega (nt abi enim puudustkannatavatele isikutele, tervishoid, tarbijaõigused), ja mille suhtes komisjoni ettepanek kujutab endast seega reaalset vähendamist;

    xxiii.

    kehtestada koos eespool nimetatud muudatustega kõikide muude programmide rahastamispaketid komisjoni kavandatud tasemel, sealhulgas Euroopa ühendamise rahastu energeetikaprogramm, Euroopa ühendamise rahastu digiprogramm, digitaalse Euroopa programm, Euroopa Kaitsefond ja humanitaarabi;

    18.

    		 kavatseb komisjoni ettepaneku alusel tagada piisava eraldise rubriigile 4 „Ränne ja piirihaldus“ ja rubriigile 5 „Julgeolek ja kaitse“, sh kriisile reageerimine; kinnitab oma kauaaegset seisukohta, et uute poliitiliste prioriteetide korral tuleb eraldada ka lisaraha, et mitte kahjustada olemasolevaid meetmeid ja programme ja vähendada neile uue finantsraamistiku alusel eraldatavaid summasid;

    19.

    		 kavatseb kaitsta komisjoni ettepanekut tagada piisavad rahasummad tugevale, tõhusale ja kvaliteetsele Euroopa avalikule haldusele, mis on kõigi eurooplaste teenistuses; tuletab meelde, et on ELi institutsioonid ja detsentraliseeritud asutused vähendanud kehtiva finantsraamistiku ajal personali 5 %, ja on seisukohal, et töötajate arvu rohkem vähendada ei tohiks, sest nii satuks liidu meetmete võtmine otseselt ohtu; rõhutab veel kord oma ägedat vastuseisu nn ametite ümberpaigutamisreservi süsteemi uuesti kasutuselevõtmisele;

    20.

    		 on kindlalt otsustanud ennetada järjekordset maksekriisi mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) esimestel aastatel, nagu see juhtus käesoleval perioodil; on seisukohal, et üldise maksete ülemmäära puhul tuleb arvesse võtta, et 2020. aasta lõpu seisuga oli enneolematult palju täitmata kulukohustusi, mille hinnanguline suurus on suurte rakendamisviivituste tõttu pidevalt kasvanud ja mis tuleb lahendada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames; nõuab seetõttu, et maksete üldine tase ja maksete iga-aastased ülemmäärad, eriti perioodi alguses, määrataks kindlaks asjakohasel tasemel, võttes seda olukorda nõuetekohaselt arvesse; kavatseb järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ja maksete vahel aktsepteerida ainult piiratud ja hästi põhjendatud lõhet;

    21.

    		 esitab selle alusel käesoleva resolutsiooni III ja IV lisas tabeli, kus on iga ELi poliitikavaldkonna ja programmi kohta märgitud täpne summa; märgib, et võrdlemise eesmärgil kavatseb Euroopa Parlament hoida kõikide ELi programmide struktuuri sellisena, nagu komisjon on kavandanud, mis ei tähenda, et seda ei võiks muuta, kui nende programmide vastuvõtmisega lõppeva seadusandliku menetluse käigus seda nõutakse;

    Muutmine

    22.

    		 rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kohustus tuleb alles jätta, sest kehtiva raamistiku puhul on see pretsedent kasulik olnud, ja nõuab

    i.

    mitmeaastase finantsraamistiku toimimise läbivaatamisele järgnevat kohustuslikku ja õiguslikult siduvat muutmist, milles võetakse arvesse hinnangut kliimaeesmärgi saavutamisel ja kestliku arengu eesmärkide ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel tehtud edusammude kohta ning lihtsustamismeetmete mõju toetusesaajatele;

    ii.

    et komisjon esitaks vastava ettepaneku aegsasti, et Euroopa Parlamendi ja komisjoni järgmine koosseis jõuaksid 2021.–2027. aasta finantsraamistikku mõistlikult korrigeerida, tehes seda hiljemalt 1. juulil 2023;

    iii.

    et liikmesriikidele eelnevalt ette nähtud rahastamispaketti muutmisel ei vähendataks;

    Paindlikkus

    23.

    		 peab kiiduväärseks komisjoni poolt paindlikkuse kohta tehtud ettepanekuid, mis on läbirääkimisteks hea lähtekoht; nõustub 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkusmehhanismide üldise ülesehitusega; rõhutab, et erivahenditel on erinevad otstarbed ja nad vastavad erinevatele vajadustele, ning on vastu mis tahes katsetele need ühendada; toetab igati selget sätet, mille kohaselt tuleb erivahendite kasutamiseks vajalikud kulukohustuste ja maksete assigneeringud eelarvesse kanda finantsraamistiku vastavat ülemmäära arvestamata, ning maksete koguvaruga seotud korrigeerimistelt piirmäära kaotamist; nõuab, et paindlikkust suurendataks veel rohkem, muu hulgas järgmiste meetmetega:

    i.

    liidu reservi täiendamine summaga, mis on võrdne trahvidest ja muudest rahalistest karistustest laekuva tuluga;

    ii.

    aastal n – 2 kulukohustustest vabastatud assigneeringute (k.a need, mis vabastatakse kehtiva finantsraamistiku ajal võetud kulukohustustest) kohene taaskasutamine;

    iii.

    erivahendite tühistatud summad tuleb teha kättesaadavaks kõigi erivahendite jaoks ja mitte ainult paindlikkusinstrumendi puhul;

    iv.

    suurem eraldis paindlikkusinstrumendile, hädaabireservile, Euroopa Liidu Solidaarsusfondile ja ettenägematute kulude varule ning viimase puhul kohustusliku kompenseerimise nõude kaotamine;

    Kestus

    24.

    		 rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku kestusena peaks järk-järgult kasutusele võtma kaks järjestikust viieaastast perioodi, mille keskel tuleb raamistikku kohustuslikus korras muuta; nõustub, et järgmine finantsraamistik tuleks üleminekulahendusena kehtestada veel viimast korda seitsmeks aastaks; loodab, et kahe viieaastase perioodiga seotud üksikasjalik kord on 2021.–2027. aasta finantsraamistiku muutmise ajaks kinnitatud;

    Ülesehitus

    25.

    		 kiidab heaks komisjoni esitatud finantsraamistiku seitsme rubriigi üldise ülesehituse, mis vastab suuresti Euroopa Parlamendi enda ettepanekule; on seisukohal, et sellise ülesehitusega raamistik võimaldab suuremat läbipaistvust, ELi kulutused on selles paremini esitatud ja see on endiselt piisavalt paindlik; nõustub ühtlasi sellega, et luuakse programmide teemavaldkonnad, tänu millele peaks ELi eelarve ülesehitus muutuma palju lihtsamaks ja ratsionaalsemaks, ning et see viiakse finantsraamistikuga selgelt kooskõlla;

    26.

    		 võtab teadmiseks, et komisjon soovitab ELi programmide arvu rohkem kui kolmandiku võrra vähendada; rõhutab, et Euroopa Parlamendi seisukoht 37 uue programmi ülesehituse ja koosseisu kohta määratakse kindlaks asjaomaste valdkondlike õigusaktide vastuvõtmisel; loodab igal juhul, et kavandatud eelarve liigenduses kajastuvad iga programmi puhul kõik eri komponendid, nii et on tagatud läbipaistvus ja esitatud teave, mida eelarvepädevatel institutsioonidel on aastaeelarve vastuvõtmiseks ja selle täitmise järelevalveks vaja;

    Eelarve ühtsus

    27.

    		 peab kiiduväärseks ettepanekut kanda Euroopa Arengufond liidu eelarvesse, sest Euroopa Parlament on seda kõigi eelarveväliste vahendite puhul nõudnud juba ammu; tuletab meelde, et ühtsuse põhimõte, mille kohaselt tuleb eelarves esitada kõik liidu tulud ja kulud, on aluslepingu nõue ja ka peamine demokraatia eeltingimus;

    28.

    		 seab seetõttu kahtluse alla, kas rahastamisvahendite loomine väljaspool eelarvet on mõistlik ja põhjendatud, kui see takistab Euroopa Parlamendil avaliku sektori raha kasutamist kontrollida ega võimalda otsuseid teha läbipaistvalt; on seisukohal, et selliste vahendite loomise otsustega minnakse sageli mööda Euroopa Parlamendist, kellel on seadusandliku, eelarvepädeva ja kontrolliorganina kolmekordne vastutus; on seisukohal, et kui leitakse, et teatavate eesmärkide saavutamiseks on vaja teha erandeid, näiteks rahastamisvahendite või usaldusfondide kasutamise abil, peavad need olema täiesti läbipaistvad, nende täiendavus ja lisaväärtus peavad olema tõendatud ning need peavad tuginema rangetele otsustusprotsessidele ja vastutust käsitlevatele sätetele;

    29.

    		 toonitab siiski, et nende vahendite integreerimine ELi eelarvesse ei tohiks vähendada muude ELi poliitikavaldkondade ja programmide rahastamist; rõhutab seetõttu vajadust langetada otsus järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üldise taseme kohta, arvestamata 0,03 % eraldist ELi kogurahvatulust, mis vastab Euroopa Arengufondile, sest see peaks lisanduma juba kokkulepitud ülemmääradele;

    30.

    		 rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärad ei tohiks liidu poliitiliste eesmärkide rahastamist liidu eelarvest takistada; loodab seetõttu, et kui raha on vaja uute poliitiliste eesmärkide elluviimiseks, tagatakse finantsraamistiku ülemmäärade tõstmine, mitte ei kasutata valitsustevahelisi rahastamismeetodeid;

    B.   SEADUSANDLIKUD KÜSIMUSED

    Õigusriik

    31.

    		 rõhutab seda, kui oluline on uus mehhanism Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste austamise tagamiseks, mille alusel võetakse rahalisele vastutusele liikmesriigid, kes neid väärtusi ei austa; hoiatab aga selle eest, et liidu eelarve lõplikud toetusesaajad ei tohi mingil juhul selle tõttu kannatada, et nende valitsus eirab põhiõigusi ja õigusriiklust; rõhutab seetõttu, et sellised meetmed ei tohi mõjutada valitsusüksuste või liikmesriikide kohustust teha lõplikele toetusesaajatele või vahendite saajatele makseid;

    Seadusandlik tavamenetlus ja delegeeritud õigusaktid

    32.

    		 rõhutab, et programmi eesmärgid ja vahendite kasutamise prioriteedid, rahaeraldised, rahastamiskõlblikkus, valiku- ja hindamiskriteeriumid, tingimused, määratlused ja arvutusmeetodid tuleks kindlaks määrata asjaomases õigusaktis, järgides täielikult Euroopa Parlamendi õiguseid kaasseadusandjana; rõhutab, et kui sellised meetmed, mis võivad kaasa tuua olulisi poliitilisi valikuid, ei ole lisatud alusakti, tuleks need vastu võtta delegeeritud õigusaktidega; on sellega seoses seisukohal, et mitmeaastased ja/või ühe aasta töökavad tuleks üldjuhul vastu võtta delegeeritud õigusaktiga;

    33.

    		 märgib, et Euroopa Parlament kavatseb alati, kui see on vajalik, täiustada sätteid, mis puudutavad juhtimist, vastutust, läbipaistvust ja parlamentaarset kontrolli, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende partnerite mõjuvõimu suurendamist ning valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna kaasamist järgmise põlvkonna programmidesse; samuti kavatseb vajaduse korral parandada ja selgitada eri fondide ja poliitika sidusust ja koostoimet; tunnistab vajadust suurema paindlikkuse järele ressursside eraldamisel teatud programmide raames, kuid rõhutab, et see ei tohiks toimuda nende algsete ja pikaajaliste poliitiliste eesmärkide, prognoositavuse ja Euroopa Parlamendi õiguste arvelt;

    Läbivaatamisklauslid

    34.

    		 juhib tähelepanu sellele, et kõikidesse finantsraamistiku programmidesse ja rahastamisvahenditesse tuleks lisada üksikasjalikud ja tõhusad läbivaatamisklauslid, et tagada programmide ja vahendite sisukas läbivaatamine ning Euroopa Parlamendi täielik kaasamine vajalikke kohandusi käsitleva otsuse tegemisse;

    Seadusandlikud ettepanekud

    35.

    		 palub komisjonil esitada lisaks juba esitatud ettepanekutele asjakohased seadusandlikud ettepanekud, eelkõige ettepaneku võtta vastu määrus, millega luuakse energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise fond ja säästva turismi eriprogramm; toetab peale selle uude Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) Euroopa lastegarantii lisamist, õiguste ja väärtuste programmi spetsiaalse liidu väärtuste tegevussuuna lisamist ning Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise määruse läbivaatamist; peab kahetsusväärseks, et komisjoni asjakohased ettepanekud ei sisalda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 nõuetele vastavaid meetmeid väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimate piirkondade ning saarte, piiriüleste ja mägipiirkondade puhul; on seisukohal, et kui see on finantsraamistiku läbirääkimiste tõttu vajalik, tuleks läbivaatamisettepanek teha ka finantsmääruse kohta;

    C.

    		OMAVAHENDID

    36.

    		 rõhutab, et praegune omavahendite süsteem on väga keeruline, ebaõiglane, läbipaistmatu ja ELi kodanikele täiesti arusaamatu; nõuab veel kord lihtsamat süsteemi, millest ELi kodanikud saavad paremini aru;

    37.

    		 peab sellega seoses kiiduväärseks, et põhjalikuma reformi tähtsa etapina võttis komisjon uue omavahendite süsteemi kohta 2. mail 2018 vastu mitu ettepanekut; kutsub komisjoni üles võtma arvesse kontrollikoja arvamust nr 5/2018 (Euroopa Liidu uut omavahendite süsteemi käsitleva komisjoni ettepaneku kohta), milles rõhutatakse paremate arvutusmeetodite ja süsteemi täiendava lihtsustamise vajalikkust;

    38.

    		 tuletab meelde, et uute omavahendite kasutuselevõtmisel peaks olema kaks eesmärki: esiteks vähendada oluliselt kogurahvatulul põhinevate osamaksete osakaalu ja teiseks tagada ELi kulutuste piisav rahastamine 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku raames;

    39.

    		 toetab ettepanekut muuta olemasolevad omavahendid tänapäevasemaks, mis tähendab, et

    —

    tollimaksud, mis on ELi traditsioonilised omavahendid, tuleb alles jätta, kuid vähendada tuleb protsendimäära, mille ulatuses võivad liikmesriigid tulu nn kogumiskulude katteks endale jätta, ning taastada tuleb algne määr, milleks on 10 %;

    —

    käibemaksupõhine omavahend tuleb lihtsamaks muuta, st kehtestada tuleb ühtne sissenõudmismäär, millest erandeid ei tehta;

    —

    kogurahvatulupõhine omavahend tuleb alles jätta, eesmärgiga viia selle osakaal ELi eelarves järk-järgult 40 %ni, säilitades samas selle tasakaalustava mõju;

    40.

    		 nõuab kooskõlas komisjoni ettepanekuga niisuguste uute omavahendite kavandatud kasutuselevõttu, mis (ilma et nendega suureneks kodanike maksukoormus) vastaksid ELi põhilistele strateegilistele eesmärkidele, mille Euroopa lisaväärtus on ilmselge ja asendamatu:

    —

    ühtse turu tõrgeteta toimimine, konsolideerimine ja tugevdamine eelkõige äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kasutuselevõtmise abil uute omavahendite alusena, kehtestades äriühingu tulumaksu ühtsest konsolideeritud maksubaasist saadavale tulule ühtse maksumäära ja maksustades ühtsest turust kasu saavaid digisektori suuri äriühinguid;

    —

    kliimamuutuste vastane võitlus ja energiasüsteemi kiirem ümberkujundamine selliste meetmete abil nagu osa heitkogustega kauplemise süsteemi tulust;

    —

    võitlus keskkonna kaitsmise eest, kasutades selleks osamaksu, mis põhineb ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kogusel;

    41.

    		 nõuab võimalike uute omavahendite loetelu pikendamist nii, et sellesse lisataks

    —

    finantstehingute maksul põhinev omavahend, kutsudes ühtlasi kõiki liikmesriike üles saavutama kokkulepet tõhusa süsteemi suhtes;

    —

    lisatakse ka mehhanism, millega korrigeeritakse imporditavate kaupadega seotud süsinikdioksiidiheite maksustamist ning mis oleks ELi eelarves uus omavahend ja peaks ühtlasi tagama rahvusvahelises kaubanduses võrdsed tingimused ja vähendama tootmise viimist liidust välja, võttes samal ajal imporditavate kaupade hinnas arvesse kliimamuutuste kulusid;

    42.

    		 kiidab igati heaks kõikide tagasimaksete ja muude korrektsioonimehhanismide kaotamise, mida võib vajaduse korral teha järk-järgult (piiratud aja jooksul);

    43.

    		 nõuab, et võetaks kasutusele muud tuluallikad, mis peaksid ELi eelarve jaoks olema lisatulu, mille arvelt kogurahvatulul põhinevaid osamakse vastavalt vähendada ei saa:

    —

    trahvid, mida äriühingud maksavad liidu eeskirjade rikkumise eest, või trahvid, mida makstakse osamakse tasumisega hilinemise eest;

    —

    tulu, mis laekub Euroopa Kohtu otsuste põhjal määratud trahvidest, sealhulgas liikmesriikidele määratud ühekordsed maksed või karistusmaksed, mis tulenevad rikkumistest;

    44.

    		 toonitab ka komisjoni ettepanekutega kooskõlas muude tuluallikate kasutuselevõttu seoses järgmisega:

    —

    tasud, mida võetakse ELiga otseselt seotud mehhanismide, nt ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) rakendamise eest;

    —

    emissioonitulu, mis on sihtotstarbelise tulu vormis ja millest rahastatakse uut investeeringute stabiliseerimise vahendit;

    45.

    		 juhib tähelepanu sellele, et ELi eelarve peab finantsturgude jaoks olema usaldusväärne, mis tähendab, et omavahendite ülemmäärasid tuleb tõsta;

    46.

    		 palub komisjonil esitada ettepaneku, millega lahendada paradoksaalne olukord, kus Ühendkuningriigi osamaks assigneeringutesse, millest kaetakse 2021. aasta eelsed täitmata kulukohustused, kantakse eelarvesse üldtuluna ning seda võetakse seetõttu omavahendite ülemmäära puhul arvesse, samas kui see ülemmäär ise arvutatakse ELi 27 liikmesriigi kogurahvatulu põhjal, st pärast Ühendkuningriigi EList lahkumist ilma Ühendkuningriigita; on seisukohal, et Ühendkuningriigi osamaksu tuleks hoopis arvestada omavahendite ülemmäärast eraldi;

    47.

    		 juhib tähelepanu asjaolule, et tolliliit on Euroopa Liidu jaoks oluline rahaallikas; rõhutab sellega seoses vajadust ühtlustada tollikontrolle ja -korraldust kogu liidus, et ennetada liidu finantshuve kahjustavaid pettusi ja eeskirjade rikkumisi ning nende vastu võidelda;

    48.

    		 nõuab tõelist võitlust maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu ning hoiatavate karistuste kehtestamist eelkõige meretagustele territooriumidele ja selliste tegevuste võimaldajatele või edendajatele, esmajoones neile, kes tegutsevad Euroopa mandril; on veendunud, et liikmesriigid peaksid tegema koostööd ning looma kapitali liikumise jälgimiseks kooskõlastatud süsteemi, et võidelda maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja rahapesu vastu;

    49.

    		 on seisukohal, et tulemuslikud meetmed hargmaiste ettevõtjate ja kõige jõukamate üksikisikute korruptsiooni ja maksupettuse vastu võimaldaksid tuua liikmesriikide eelarvesse tagasi Euroopa Komisjoni hinnangul triljon eurot aastas, ning leiab, et Euroopa Liit on selles valdkonnas liiga vähe meetmeid võtnud;

    50.

    		 väljendab tugevat toetust asjaolule, et komisjon esitas ettepaneku nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed (COM(2018)0327); tuletab meelde, et Euroopa Parlament peab andma selle määruse suhtes nõusoleku; tuletab meelde, et see määrus on komisjoni esitatud omavahendite paketi lahutamatu osa, ning ootab, et nõukogu käsitleks sellega seotud nelja omavahendeid käsitlevat teksti koos mitmeaastase finantsraamistikuga ühtse paketina;

    D.   2021.–2027. AASTA FINANTSRAAMISTIKU MÄÄRUSE ETTEPANEKU MUUTMISE ETTEPANEKUD

    51.

    		 on seisukohal, et ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027, tuleks muuta järgmiselt:

    Muudatusettepanek 1

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (1)

    Võttes arvesse piisava prognoositavuse vajadust keskpika tähtajaga investeeringute ettevalmistamisel ja rakendamisel, peaks mitmeaastase finantsraamistiku kestus olema alates 1. jaanuarist 2021 seitse aastat.

    (1)

    Võttes arvesse piisava prognoositavuse vajadust keskpika tähtajaga investeeringute ettevalmistamisel ja rakendamisel ning vajadust tagada demokraatlik legitiimsus ja vastutus , peaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kestus olema alates 1. jaanuarist 2021 seitse aastat ning edaspidi tuleks kasutusele võtta 5+5 raamistik, mis oleks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja komisjoni poliitiliste töötsüklitega .

    Muudatusettepanek 2

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (2)

    Mitmeaastase finantsraamistikuga kehtestatud iga-aastased kulukohustuste assigneeringute ülemmäärad iga kululiigi kohta ning maksete assigneeringute iga-aastased ülemmäärad peavad järgima kulukohustuste assigneeringute ja omavahendite ülemmäärasid , mis on sätestatud vastavalt Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitlevale nõukogu otsusele , mis on vastu võetud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 kohaselt .

    (2)

    Mitmeaastase finantsraamistikuga tuleks kehtestada iga-aastased kulukohustuste assigneeringute ülemmäärad iga kululiigi kohta ning maksete assigneeringute iga-aastased ülemmäärad , et tagada, et liidu kulutusi tehakse korrapäraselt ja omavahendite piires ning et liit suudab end varustada oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega , nagu on nõutud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 esimeses lõigus , ja on suuteline täitma oma kohustusi kolmandate isikute suhtes, nagu nõutakse ELi toimimise lepingu artiklis 323 .

    Muudatusettepanek 3

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (2a)

    Ülemmäärad tuleks kindlaks määrata vastavalt summadele, mida on liidu programmide ja meetmete rahastamiseks ja elluviimiseks vaja, ning varudele, mida on vaja tulevaste vajadustega kohanemiseks. Peale selle tuleb maksete ülemmäärade puhul arvesse võtta, et 2020. aasta lõpus on eeldatavasti suures summas kulukohustuste assigneeringuid täitmata. Käesolevas määruses ja 2021.–2027. aasta programmide alusaktides sätestatud summad tuleks kokku leppida 2018. aasta hindades ning lihtsustamise ja prognoositavuse huvides tuleks neid igal aastal kindlaksmääratud 2 % deflaatoriga kohandada.

    Muudatusettepanek 4

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (3)

    Juhul kui on vaja kasutada liidu üldeelarve kohaseid tagatisi liikmesriikidele antava finantsabi puhul, mis on heaks kiidetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr EL [xxx/201x] (edaspidi „finantsmäärus“) artikli [208 lõikele 1], võib kasutatav summa ületada mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute ülemmäära , kuid mitte omavahendite ülemmäära.

    (3)

    Juhul kui on vaja kasutada liidu üldeelarve kohaseid tagatisi liikmesriikidele antava finantsabi puhul, mis on heaks kiidetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr EL [xxx/201x] (edaspidi „finantsmäärus“) artikli [208 lõikele 1], võib kasutatav summa ületada mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute ülemmäära ning seda tuleks seega omavahendite ülemmäära kehtestamisel arvesse võtta .

    Muudatusettepanek 5

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 4

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (4)

    Mitmeaastases finantsraamistikus ei tuleks arvesse võtta eelarvepunkte , mida rahastatakse sihtotstarbelistest tuludest finantsmääruse tähenduses .

    (4)

    Eelarvepunktide rahastamist sihtotstarbelistest tuludest finantsmääruse tähenduses ei tuleks arvestada mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade raames , kuid kogu olemasolev teave peaks olema aastaeelarve heakskiitmise menetluse ja selle rakendamise käigus läbipaistvalt esitatud ja kättesaadav .

    Muudatusettepanek 6

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 6

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (6)

    Tagada tuleks konkreetne ja võimalikult suur paindlikkus, et võimaldada liidul täita Euroopa Liidu toimimise lepingu (EL toimimise leping) artiklist  323 tulenevad kohustused.

    (6)

    Mitmeaastase finantsraamistiku raames tuleks tagada võimalikult suur paindlikkus, et tagada eelkõige see, et liit suudab täita Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 311 ja 323 tulenevad kohustused.

    Muudatusettepanek 7

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 7

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (7)

    Selleks et liit saaks reageerida ettenägematutele asjaoludele või rahastada selgelt kindlaksmääratud kulutusi, mida ei ole võimalik rahastada mitmeaastases finantsraamistikus kehtestatud ühe või enama rubriigi ülemmäära piires, ning selleks et võimaldada eelarvemenetluse sujuv toimimine , on vajalikud järgmised erivahendid: Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, Euroopa Liidu Solidaarsusfond, hädaabireserv, kulukohustuste koguvaru (liidu reserv), paindlikkusinstrument ja ettenägematute kulude varu . Hädaabireserv ei ole ette nähtud selleks, et tegeleda põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate, turuga seotud kriiside tagajärgedega. Seepärast on vajalikud erisätted, et juhul, kui on vaja kasutada erivahendeid, oleks võimalus kanda kulukohustuste assigneeringud ja vastavate maksete assigneeringud eelarvesse suurematena, kui mitmeaastase finantsraamistikuga kehtestatud ülemmäärades ette nähtud.

    (7)

    Selleks, et liit saaks reageerida ettenägematutele asjaoludele või rahastada selgelt kindlaksmääratud kulutusi, mida ei ole võimalik rahastada mitmeaastases finantsraamistikus kehtestatud ühe või enama rubriigi ülemmäära piires, ja võimaldada seeläbi iga-aastasel eelarvemenetlusel sujuvalt toimida , on vajalikud järgmised erivahendid: Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, Euroopa Liidu Solidaarsusfond, hädaabireserv, kulukohustuste koguvaru (liidu kulukohustuste reserv), paindlikkusinstrument ja ettenägematute kulude varu. Seepärast on vajalikud erisätted, et juhul, kui on vaja kasutada erivahendeid, oleks võimalus kanda kulukohustuste assigneeringud ja vastavate maksete assigneeringud eelarvesse suurematena, kui mitmeaastase finantsraamistikuga kehtestatud ülemmäärades ette nähtud.

    Muudatusettepanek 8

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 7 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (7a)

    Kuigi liit ja selle liikmesriigid peaksid tegema kõik võimaliku, et tagada eelarvepädevate institutsioonide poolt heaks kiidetud kulukohustuste tulemuslik ärakasutamine nende algsel eesmärgil, peaks olema võimalik võtta kasutusele kulukohustuste assigneeringuid, mida ei ole täidetud või mis on vabastatud liidu kulukohustuste reservi kaudu, tingimusel et see ei võimalda toetusesaajatel asjakohaste kulukohustuste vabastamise eeskirjade täitmisest kõrvale hoida.

    Muudatusettepanek 9

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 9

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (9)

    Kindlaks tuleks määrata eeskirjad muudeks olukordadeks, mille puhul võib olla vaja mitmeaastast finantsraamistikku kohandada. Kohandused võivad seonduda olukorraga, kus uute eeskirjade või koostöös liikmesriikidega täidetava eelarvega programmide vastuvõtmine hilineb, või meetmetega, mis on seotud usaldusväärse majandusjuhtimisega või liidu eelarve kaitsmisega, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puuduseid õigusriigi toimimises, ja mis on vastu võetud vastavalt asjaomasele alusaktile.

    (9)

    Kindlaks tuleks määrata eeskirjad muudeks olukordadeks, mille puhul võib olla vaja mitmeaastast finantsraamistikku kohandada. Kohandused võivad seonduda olukorraga, kus uute eeskirjade või koostöös liikmesriikidega täidetava eelarvega programmide vastuvõtmine hilineb või eelarveliste kulukohustuste täitmine peatatakse vastavalt asjaomasele alusaktile.

    Muudatusettepanek 10

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 10

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (10)

    Mitmeaastase finantsraamistiku toimimine tuleb selle rakendamise vahehindamise käigus läbi vaadata. Läbivaatamise tulemusi tuleks käesoleva määruse mis tahes muutmise korral mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud eelseisvaid aastaid silmas pidades arvesse võtta.

    (10)

    Selleks et võtta arvesse uusi poliitikasuundi ja prioriteete, tuleks ette näha mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine, st selle toimimise ja rakendamise vahehindamine, mille raames tuleks koostada ka aruanne, milles esitatakse 5+5 aasta finantsraamistiku praktilise rakendamise meetodid .

    Muudatusettepanek 11

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 10 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (10a)

    Selleks et täita liidu võetud kohustust olla ÜRO kestliku arengu eesmärkide, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi elluviimisel esirinnas, võetakse finantsraamistiku muutmisel arvesse edusamme, mis on tehtud nende eesmärkide elluviimisel kõigis ELi poliitikavaldkondades ja 2021.–2027. aasta finantsraamistiku algatustes ning mida mõõdetakse komisjoni koostatud tulemusnäitajate alusel, sealhulgas edusammud soolise aspekti arvestamisel kõigis ELi meetmetes. Mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel tuleb samuti arvesse võtta edusamme, mida on tehtud 2021.–2027. aasta finantsraamistiku kestuse ajal üldise eesmärgi – näha 25 % ELi kulutustest ette kliimaeesmärkide täitmisele kaasaaitamisele – saavutamiseks ja selleks, et võimalikult ruttu ja hiljemalt 2027. aastaks saavutataks iga-aastaste kulutuste 30 % eesmärk, mida hinnatakse läbivaadatud tulemusnäitajate alusel, mille puhul tehakse vahet kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise vahel. Läbivaatamisel tuleks riiklike ja kohalike sidusrühmadega konsulteerides hinnata ka seda, kas vastuvõetud lihtsustamismeetmetega on ka tegelikult suudetud vähendada toetusesaajate jaoks bürokraatiat programmide rakendamisel.

    Muudatusettepanek 12

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 12 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (12a)

    Kõik aluslepingutel põhineva liidu poliitika rakendamiseks liidu tasandil tehtavad kulutused on liidu kulud ELi toimimise lepingu artikli 310 lõike 1 tähenduses ning need tuleks seetõttu kanda liidu eelarvesse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetlusele, et tagada selliste tähtsaimate põhimõtete järgimine nagu kodanike demokraatlik esindatus otsuste tegemisel, parlamentaarne järelevalve avaliku sektori rahanduse üle ja otsustamisprotsessi läbipaistvus. Mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradega ei tohi takistada liidu poliitiliste eesmärkide rahastamist liidu eelarvest. Seepärast on vaja näha ette võimalus mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid tõsta, kui see osutub vajalikuks liidu poliitika rahastamise hõlbustamise seisukohast, eriti seoses uute poliitiliste eesmärkidega, et ei tuleks kasutada valitsustevahelisi või muid samaväärseid rahastamismeetodeid.

    Muudatusettepanek 13

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 13

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (13)

    Erieeskirjad on vajalikud ka selliste suuremahuliste taristuprojektidega tegelemiseks, mis kestavad mitmeaastasest finantsraamistikust oluliselt kauem. Vaja on kindlaks määrata maksimumsummad , mida makstakse nendele projektidele liidu üldeelarvest , tagades seeläbi, et neile eraldatavad summad ei mõjuta muid kõnealusest eelarvest rahastatavaid projekte.

    (13)

    Erieeskirjad on vajalikud ka selliste suuremahuliste taristuprojektidega tegelemiseks, mis kestavad mitmeaastasest finantsraamistikust oluliselt kauem. Nende suuremahuliste ja liidu jaoks strateegilise tähtsusega projektide rahastamine on vaja liidu üldeelarves küll tagada , kuid vaja on kindlaks määrata nendele projektidele sealt makstavad maksimumsummad , tagades seeläbi, et võimalik kulude ületamine ei mõjuta muid kõnealusest eelarvest rahastatavaid projekte.

    Muudatusettepanek 14

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 14

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (14)

    Eelarvemenetluse käigus tehtava institutsioonidevahelise koostöö reguleerimiseks tuleks sätestada üldeeskirjad.

    (14)

    Läbipaistvuse ja eelarvemenetluse käigus tehtava institutsioonidevahelise koostöö reguleerimiseks tuleks sätestada üldeeskirjad , millega austatakse institutsioonidele aluslepingutega antud eelarvepädevust, tagamaks, et eelarveotsuste tegemine toimub võimalikult avatult ja kodanikulähedaselt, nagu nõutakse Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 3, ning et eelarvemenetlus oleks sujuv, nagu nõutakse ELi toimimise lepingu artikli 312 lõike 3 teises lõigus .

    Muudatusettepanek 15

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 15

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (15)

    Komisjon peaks esitama uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku enne 1. juulit 2025 , et institutsioonidel oleks võimalik see heaks kiita piisavalt aegsasti enne järgmise mitmeaastase finantsraamistiku algust. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikele 4 kehtivad käesoleva määrusega ette nähtud viimase aasta ülemmäärad edasi juhul, kui käesoleva määrusega kindlaks määratud mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse lõpuks ei ole uut finantsraamistikku vastu võetud,

    (15)

    Komisjon peaks esitama uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku enne 1. juulit 2025 . Sellise tähtaja korral on ametisse nimetataval uuel komisjonil piisavalt aega oma ettepanekute koostamiseks ja 2024. aasta valimiste tulemusel moodustaval parlamendikoosseisul on aega esitada 2027. aasta järgse finantsraamistiku kohta oma seisukoht. Nii on institutsioonidel võimalik see ka heaks kiita piisavalt aegsasti enne järgmise mitmeaastase finantsraamistiku algust. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikele 4 kehtivad käesoleva määrusega ette nähtud viimase aasta ülemmäärad edasi juhul, kui käesoleva määrusega kindlaks määratud mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse lõpuks ei ole uut finantsraamistikku vastu võetud,

    Muudatusettepanek 16

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 1 – artikkel 3 – pealkiri

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Omavahendite ülemmäära järgimine

    Seos omavahenditega

    Muudatusettepanek 17

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 1 – artikkel 3 – lõige 4

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    4.   Ühegi finantsraamistikuga hõlmatud aasta puhul ei tohi vajalikeks makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma pärast iga-aastast kohandamist ning muid kohandusi või muudatusi ja artikli 2 lõigete 2 ja 3 kohaldamist arvesse võttes olla selline, et tagajärjeks on omavahendite sissenõudemäär, mis ületab omavahendite ülemmäära , mis on sätestatud vastavalt kehtivale Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitlevale nõukogu otsusele, mis on vastu võetud EL toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt (edaspidi „omavahendite otsus“) .

    4.   Ühegi finantsraamistikuga hõlmatud aasta puhul ei tohi vajalikeks makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma pärast iga-aastast kohandamist ning muid kohandusi või muudatusi ja artikli 2 lõigete 2 ja 3 kohaldamist arvesse võttes olla selline, et tagajärjeks on omavahendite sissenõudemäär, mis ületab liidu omavahendite kogusummat , ilma et see piiraks liidu kohustust varustada end oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega, nagu nõutakse ELi toimimise lepingu artikli 311 esimeses lõigus, ning institutsioonide kohustust tagada rahaliste vahendite kättesaadavus, et liit saaks täita oma seaduslikke kohustusi kolmandate isikute suhtes, nagu nõutakse ELi toimimise lepingu artiklis 323 .

    Muudatusettepanek 18

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 1 – artikkel 3 – lõige 5

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    5.     Vajaduse korral alandatakse finantsraamistikus esitatud ülemmäärasid, et tagada kehtiva omavahendite otsuse kohaselt omavahenditele kehtestatud ülemmäära järgimine.

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 19

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 2 – artikkel 5 – lõige 4

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    4.     Ilma et see piiraks artiklite 6, 7 ja 8 kohaldamist, ei saa asjaomase aasta suhtes teha kõnealuse aasta jooksul või siis järgnevatel aastatel tagantjärele täiendavaid tehnilisi kohandusi.

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 20

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 2 – artikkel 7 – pealkiri

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Kohandused, mis tulenevad meetmetest, mis on seotud usaldusväärse majandusjuhtimisega või liidu eelarve kaitsmisega, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puuduseid õigusriigi toimimises

    Kohandused, mis on seotud eelarveliste kulukohustuste täitmise peatamisega

    Muudatusettepanek 21

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 2 – artikkel 7

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Juhul kui vastavalt asjaomastele alusaktidele tühistatakse otsus peatada liidu vahenditega seotud eelarveliste kulukohustuste täitmine meetmete tõttu, mis on seotud usaldusväärse majandusjuhtimisega või liidu eelarve kaitsmisega, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puuduseid õigusriigi toimimises , kantakse peatatud kulukohustustele vastavad summad üle järgmistesse aastatesse ja finantsraamistiku ülemmäärasid kohandatakse vastavalt. Aastal n peatatud kulukohustusi ei saa eelarvesse kanda kaugemale kui aastasse n+2.

    Juhul kui vastavalt asjaomastele alusaktidele tühistatakse otsus peatada eelarveliste kulukohustuste täitmine, kantakse vastavad summad üle järgmistesse aastatesse ja finantsraamistiku ülemmäärasid kohandatakse vastavalt. Aastal n peatatud kulukohustusi ei saa eelarvesse kanda kaugemale kui aastasse n+2. Alates aastast n+3 kantakse summa, mis on võrdne tühistatud kulukohustustega, artiklis 12 osutatud liidu kulukohustuste reservi.

    Muudatusettepanek 22

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 3 – artikkel 10 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.   Euroopa Liidu Solidaarsusfond , mille eesmärgid ja reguleerimisala on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2012/2002 , ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 600  miljonit eurot (2018. aasta hindades). Iga aasta 1. oktoobril peab aasta lõpuni tekkivate vajaduste rahuldamiseks jääma kasutada vähemalt veerand aastasummast. Aastal n kasutamata jäänud osa iga-aastasest summast võib kasutada kuni aastani n+1. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse.

    1.   Euroopa Liidu Solidaarsusfond on vastavalt asjaomasele alusaktile ette nähtud finantsabi andmiseks suurõnnetuste korral, mis leiavad aset liikmesriigi või kandidaatriigi territooriumil , ning see ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 1 000  miljonit eurot (2018. aasta hindades). Iga aasta 1. oktoobril peab aasta lõpuni tekkivate vajaduste rahuldamiseks jääma kasutada vähemalt veerand aastasummast. Aastal n kasutamata jäänud osa iga-aastasest summast võib kasutada kuni aastani n+1. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse.

    Muudatusettepanek 23

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 3 – artikkel 10 – lõige 1 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1a.     Euroopa Liidu Solidaarsusfondi assigneeringud kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.

    Muudatusettepanek 24

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 3 – artikkel 11 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2.    Reserviks on igal aastal ette nähtud 600  miljonit eurot (2018. aasta hindades) ja seda võib finantsmääruse kohaselt kasutada kuni aastani n + 1. Reserv kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringuna. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse. Iga aasta 1. oktoobriks peab aasta lõpuni tekkivate vajaduste rahuldamiseks jääma kasutada vähemalt veerand aastaks n ettenähtud summast. Iga aasta 30. septembrini kättesaadavast summast ei tohi vastavalt sise- või välisoperatsioonide jaoks kasutusele võtta rohkem kui pool. Alates 1. oktoobrist võib kättesaadava summa ülejäänud osa aasta lõpuni tekkivate vajaduste rahuldamiseks sise- või välisoperatsioonide jaoks kasutusele võtta.

    2.    Hädaabireserviks on igal aastal ette nähtud 1 000  miljonit eurot (2018. aasta hindades) ja seda võib finantsmääruse kohaselt kasutada kuni aastani n + 1. Reserv kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringuna. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse. Iga aasta 1. oktoobriks peab aasta lõpuni tekkivate vajaduste rahuldamiseks jääma kasutada vähemalt 150 miljonit eurot (2018. aasta hindades) aastaks n ettenähtud summast. Iga aasta 30. septembrini kättesaadavast summast ei tohi vastavalt sise- või välisoperatsioonide jaoks kasutusele võtta rohkem kui pool. Alates 1. oktoobrist võib kättesaadava summa ülejäänud osa aasta lõpuni tekkivate vajaduste rahuldamiseks sise- või välisoperatsioonide jaoks kasutusele võtta.

    Muudatusettepanek 25

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 3 – artikkel 12 – pealkiri

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Kulukohustuste koguvaru (liidu reserv)

    Kulukohustuste koguvaru (liidu kulukohustuste reserv)

    Muudatusettepanek 26

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 3 – artikkel 12 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.   Kulukohustuste koguvaru (liidu reserv), mis tehakse kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus aastate 2022 –2027 kohta kindlaks määratud ülemmääradele, koosneb järgmisest:

    (a)

    finantsraamistiku aasta n–1 kulukohustuste ülemmäärade raames allesjäänud varud;

    (b)

    alates aastast 2023 lisaks punktis a osutatud varudele summa, mis vastab aasta n–2 jooksul vabastatud assigneeringutele, ilma et see piiraks finantsmääruse artikli [15] kohaldamist.

    1.   Kulukohustuste koguvaru (liidu kulukohustuste reserv), mis tehakse kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus aastate 2021 –2027 kohta kindlaks määratud ülemmääradele, koosneb järgmisest:

    a)

    finantsraamistiku varasemate aastate kulukohustuste ülemmäärade raames allesjäänud varud;

    aa)

    aasta n–1 täitmata kulukohustused;

    b)

    summa, mis vastab aasta n–2 jooksul vabastatud assigneeringutele, ilma et see piiraks finantsmääruse artikli [15] kohaldamist;

    ba)

    aasta n–3 peatatud kulukohustuste summaga võrdne summa, mida ei saa enam kanda eelarvesse vastavalt artiklile 7;

    bb)

    summa, mis on võrdne trahvidest ja muudest rahalistest karistustest laekuva tuluga.

    Muudatusettepanek 27

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 3 – artikkel 12 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kulukohustuste koguvaru (liidu reservi) või selle osa kasutusele võtta EL toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames.

    2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kulukohustuste koguvaru (liidu kulukohustuste reservi) või selle osa kasutusele võtta EL toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames. Aasta n varu võib liidu kulukohustuste reservi kaudu võtta kasutusele aastatel n ja n+1, tingimusel et see ei ole menetlemisel olevate või kavandavate paranduseelarvetega vastuolus.

    Muudatusettepanek 28

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 3 – artikkel 12 – lõige 3 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    3a.     2027. aasta lõpus kantakse liidu kulukohustuste reservi raames jätkuvalt kasutamata summad üle järgmisse mitmeaastasesse finantsraamistikku aastani 2030.

    Muudatusettepanek 29

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 3 – artikkel 13 – lõik 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Paindlikkusinstrumenti võib teataval eelarveaastal kasutada selliste selgelt kindlaks määratud kulude rahastamiseks, mida ei saa rahastada ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires. Teist lõiku arvesse võttes on paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär 1 000  miljonit eurot (2018. aasta hindades).

    Paindlikkusinstrumenti võib teataval eelarveaastal kasutada selliste selgelt kindlaks määratud kulude rahastamiseks, mida ei saa rahastada ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires ega ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist, Euroopa Liidu Solidaarsusfondist või hädaabireservist . Teist lõiku arvesse võttes on paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär 2 000  miljonit eurot (2018. aasta hindades).

    Muudatusettepanek 30

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 3 – artikkel 14 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.   Ettenägematule olukorrale reageerimiseks ja viimase võimalusena kasutamiseks luuakse ettenägematute kulude varu, mille suurus on kuni 0,03  % liidu kogurahvatulust ja mis jääb välja finantsraamistiku ülemmäärade hulgast. Selle võib kasutusele võtta üksnes seoses paranduseelarve või aastaeelarvega.

    1.   Ettenägematule olukorrale reageerimiseks ja viimase võimalusena kasutamiseks luuakse ettenägematute kulude varu, mille suurus on kuni 0,05  % liidu kogurahvatulust ja mis jääb välja finantsraamistiku ülemmäärade hulgast. Selle võib kasutusele võtta üksnes seoses paranduseelarve või aastaeelarvega. Selle võib kasutusele võtta nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute jaoks või ka ainult maksete assigneeringute jaoks.

    Muudatusettepanek 31

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 3 – artikkel 14 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2.   Ettenägematute kulude varu ei tohi ühelgi eelarveaastal kasutada suuremas ulatuses kui finantsraamistikus tehtavates iga-aastastes tehnilistes kohandustes ette nähtud maksimaalne summa ning see peab olema kooskõlas omavahendite ülemmääraga .

    2.   Ettenägematute kulude varu ei tohi ühelgi eelarveaastal kasutada suuremas ulatuses kui finantsraamistikus tehtavates iga-aastastes tehnilistes kohandustes ette nähtud maksimaalne summa.

    Muudatusettepanek 32

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 3 – artikkel 14 – lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3.     Ettenägematute kulude varu kasutuselevõtmisega kättesaadavaks tehtud summad tuleb täielikult kompenseerida jooksva eelarveaasta või tulevaste eelarveaastate finantsraamistiku ühe või mitme rubriigi varuga.

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 33

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 3 – artikkel 14 – lõige 4

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    4.     Lõike 3 kohaselt kompenseeritud summasid ei võeta enam kasutusele finantsraamistiku kontekstis. Ettenägematute kulude varu kasutamisel ei tohi ületada finantsraamistikus jooksvaks eelarveaastaks või tulevasteks eelarveaastateks ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärasid.

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 34

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 4 – pealkiri

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Finantsraamistiku muutmine ja läbivaatamine

    Muutmised

    Muudatusettepanek 35

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 4 – artikkel 15 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.   Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 2, artiklite 16–20 ja artikli 24 kohaldamist, võib ettenägemata asjaoludel finantsraamistikku muuta , pidades seejuures kinni kehtiva omavahendite otsuse kohaselt sätestatud omavahendite ülemmäärast .

    1.   Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 2, artiklite 16–20 ja artikli 24 kohaldamist, korrigeeritakse mitmeaastase finantsraamistiku asjaomaseid ülemmäärasid ülespoole, kui see on vajalik, et hõlbustada liidu poliitika rahastamist ja eelkõige uute poliitikaeesmärkide saavutamist, kui muidu oleks vaja kehtestada täiendavad valitsustevahelised või muud samaväärsed rahastamismeetodid , millega minnakse mööda ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetlusest .

    Muudatusettepanek 36

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 4 – artikkel 15 – lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3.     Igas lõike 1 kohast finantsraamistiku muutmist käsitlevas ettepanekus uuritakse võimalust kulud muudetava rubriigiga hõlmatud programmide vahel ümber jaotada, pidades eeskätt silmas assigneeringute mis tahes eeldatavat alakasutamist.

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 37

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 4 – artikkel 16 – pealkiri

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Finantsraamistiku läbivaatamine

    Finantsraamistiku muutmine

    Muudatusettepanek 38

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 4 – artikkel 16

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Komisjon esitab enne 1.  jaanuarit 2024 finantsraamistiku toimimise läbivaatamise . Vajaduse korral lisatakse läbivaatamisele asjakohased ettepanekud.

    Komisjon esitab enne 1. juulit 2023 seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks vastavalt ELi toimimise lepingus sätestatud menetlustele, tuginedes finantsraamistiku toimimise läbivaatamisele . Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 6 kohaldamist, ei vähendata sellise muutmisega eelnevalt kindlaks määratud riiklikke assigneeringuid.

    Ettepanek koostatakse, võttes arvesse hinnangut järgmiste aspektide kohta:

    —

    edasiminek üldeesmärgi – suunata 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ajal 25 % ELi kulutustest kliimaeesmärkide täitmiseks – saavutamisel ja võimaliku kiire liikumine iga-aastase kulutuste eesmärgi 30 % täitmise suunas;

    —

    ÜRO kestliku arengu eesmärkidega arvestamine;

    —

    soolise perspektiivi arvestamine liidu eelarves (sooteadlik eelarvestamine);

    —

    lihtsustamismeetmete mõju bürokraatia vähendamisele toetusesaajate jaoks rahastamisprogrammide rakendamisel, mis toimub sidusrühmadega konsulteerides;

    Muudatusettepanek 39

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 4 – artikkel 17

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Euroopa Parlamendile ja nõukogule finantsraamistiku tehniliste kohanduste tulemuste teatamisel esitab komisjon vajaduse korral ettepanekud makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma muutmiseks, mida ta peab rakendamisest lähtuvalt vajalikuks, et tagada iga-aastaste maksete ülemmäärade nõuetekohane haldamine ja eelkõige nende korrapärane areng kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute suhtes.

    Euroopa Parlamendile ja nõukogule finantsraamistiku tehniliste kohanduste tulemuste teatamisel või siis, kui maksete ülemmäärad võivad takistada liidu õiguslike kohustuste täitmist, esitab komisjon ettepanekud makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma muutmiseks, mida ta peab rakendamisest lähtuvalt vajalikuks, et tagada iga-aastaste maksete ülemmäärade nõuetekohane haldamine ja eelkõige nende korrapärane areng kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute suhtes.

    Muudatusettepanek 40

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 5 – artikkel 21 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.   [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse XXXX/XX – kosmoseprogramm] kohaldamisalasse kuuluvate suuremahuliste projektide jaoks eraldatakse liidu üldeelarvest ajavahemikuks 2021–2027 kuni 14 196  miljonit eurot (2018. aasta hindades) .

    1.    Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide (EGNOS ja Galileo) ja Copernicuse (Maa seire Euroopa programm) jaoks eraldatakse liidu üldeelarvest ajavahemikuks 2021–2027 ühiselt teatav maksimumsumma. Kõnealune maksimumsumma on 15 % suurem kui [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse XXXX/XX — kosmoseprogramm] kohaste ulatuslike projektide jaoks kehtestatud soovituslikud summad. Selle maksimumsumma suurendamist rahastatakse varude või erivahendite kaudu ning see ei tohi kaasa tuua muude programmide ja projektide rahastamise vähendamist.

    Muudatusettepanek 41

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 5 – artikkel 21 – lõige 2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    2a.     Kui eespool nimetatud suuremahuliste projektide jaoks on vaja liidu eelarvest lisaraha, teeb komisjon ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid vastavalt muuta.

    Muudatusettepanek 42

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 6 – pealkiri

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Eelarvemenetluse käigus tehtav institutsioonidevaheline koostöö

    Läbipaistvus ja eelarvemenetluse käigus tehtav institutsioonidevaheline koostöö

    Muudatusettepanek 43

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 6 – artikkel 22

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Eelarvemenetluse käigus tehtav institutsioonidevaheline koostöö

    Läbipaistvus ja eelarvemenetluse käigus tehtav institutsioonidevaheline koostöö

    Muudatusettepanek 44

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 6 – artikkel 22 – lõik 4 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    Poliitilisel tasandil peetavatel kohtumistel esindavad nii Euroopa Parlamenti kui ka nõukogu mõlema institutsiooni liikmed.

    Muudatusettepanek 45

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 6 – artikkel 22 – lõige 4 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad oma seisukohad eelarveprojekti suhtes vastu avalikel kohtumistel.

    Muudatusettepanek 46

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 6 – artikkel 23

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Kooskõlas finantsmääruse artikliga [7] kantakse liidu üldeelarvesse kõik liidu ja Euratomi kulud ja tulud, sealhulgas kulud, mis tulenevad nõukogu poolt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt tehtud mis tahes asjaomastest otsustest vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 332.

    Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 310 lõikega 1 kantakse liidu üldeelarvesse kõik liidu ja Euratomi kulud ja tulud, sealhulgas kulud, mis tulenevad nõukogu poolt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt tehtud mis tahes asjaomastest otsustest vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 332.

    Muudatusettepanek 47

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Peatükk 7 – artikkel 24

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Komisjon esitab enne 1. juulit 2025 uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku.

    Komisjon esitab enne 1. juulit 2023 koos finantsraamistiku muutmise ettepanekuga ka aruande, milles esitatakse 5+5-aastase finantsraamistiku perioodi praktilise rakendamise meetodid.

    Komisjon esitab enne 1. juulit 2025 uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku.

    Juhul kui nõukogu ei ole enne 31. detsembrit 2027 vastu võtnud määrust, millega määratakse kindaks uus mitmeaastane finantsraamistik, kehtivad finantsraamistiku viimase aasta ülemmäärad ja muud sätted seni, kuni võetakse vastu määrus, millega määratakse kindlaks uus finantsraamistik. Kui pärast 2020. aastat ühineb liiduga uus liikmesriik, tehakse laiendatud finantsraamistikus vajaduse korral ühinemise arvessevõtmiseks vajalikud muudatused.

    E.   INSTITUTSIOONIDEVAHELISE KOKKULEPPE ETTEPANEKU MUUTMISE ETTEPANEKUD

    52.

    		 rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku uue määruse üle peetavate läbirääkimiste ja selle vastuvõtmise tulemusena tuleks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanekusse teha järgmised muudatused:

    Muudatusettepanek 48

    Institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek

    I osa

    A jagu – punkt 6 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    6a.

    		Teave muude kui liidu üldeelarves sisalduvate toimingute ja liidu omavahendite eri kategooriate eeldatava muutumise kohta on näitlikuna esitatud eraldi tabelites. Seda teavet ajakohastatakse igal aastal koos eelarveprojektile lisatud dokumentidega.

    Muudatusettepanek 49

    Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

    I osa

    A jagu – punkt 7

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    7.

    Finantsjuhtimise usaldusväärsuse kindlustamiseks tagavad institutsioonid võimalust mööda eelarvemenetluse käigus ja eelarve vastuvõtmise ajal nii palju kui võimalik, et mitmeaastase finantsraamistiku eri rubriikide ülemmäärade piires jäetakse piisav varu .

    7.

    Finantsjuhtimise usaldusväärsuse kindlustamiseks tagavad institutsioonid võimalust mööda eelarvemenetluse käigus ja eelarve vastuvõtmise ajal nii palju kui võimalik, et mitmeaastase finantsraamistiku eri rubriikide ülemmäärade varusse või olemasolevatesse erivahenditesse jäetakse piisav summa .

    Muudatusettepanek 50

    Institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek

    I osa

    A jagu – punkt 8

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Pärast 2027. aastat makseteks ettenähtud assigneeringute prognooside ajakohastamine

    8.

    2024. aastal kohandab komisjon pärast 2027. aastat makseteks ettenähtud assigneeringute prognoose.

    Seejuures arvestatakse kogu asjakohast teavet, sealhulgas eelarvete tegelikku täitmist kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute ja makseteks ettenähtud assigneeringute osas ning eelarve täitmise prognoose. Arvesse võetakse ka eeskirju, mis on koostatud selleks, et tagada makseteks ettenähtud assigneeringute korrapärane kujunemine võrreldes kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringutega ja Euroopa Liidu kogurahvatulu kasvuprognoosidega.

    Makseteks ettenähtud assigneeringute prognooside ajakohastamine

    8.

    Komisjon kohandab igal aastal kuni 2027. aastani ja pärast seda makseteks ettenähtud assigneeringute prognoose.

    Seejuures arvestatakse kogu asjakohast teavet, sealhulgas eelarvete tegelikku täitmist kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute ja makseteks ettenähtud assigneeringute osas ning eelarve täitmise prognoose. Arvesse võetakse ka eeskirju, mis on koostatud selleks, et tagada makseteks ettenähtud assigneeringute korrapärane kujunemine võrreldes kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringutega ja Euroopa Liidu kogurahvatulu kasvuprognoosidega.

    Muudatusettepanek 51

    Institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek

    I osa

    B jagu – punkt 9

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    9.

    Kui asjakohases alusaktis sätestatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtu tingimused on täidetud, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele.

    Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga seotud ümberpaigutused tehakse kookõlas finantsmäärusega.

    9.

    Kui asjakohases alusaktis sätestatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtu tingimused on täidetud, esitab komisjon ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise otsuse teevad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt.

    Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele.

    Arvamuste lahknemise korral arutatakse küsimust järgmistel eelarvealastel kolmepoolsetel läbirääkimistel.

    Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga seotud ümberpaigutused tehakse kookõlas finantsmäärusega.

    Muudatusettepanek 52

    Institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek

    I osa

    B jagu – punkt 10

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    10.

    Kui asjakohases alusaktis sätestatud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtu tingimused on täidetud, teeb komisjon vastavalt finantsmäärusele ettepaneku asjaomase eelarvevahendi kohta .

    10.

    Kui asjakohases alusaktis sätestatud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtu tingimused on täidetud, teeb komisjon ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise otsuse teevad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt.

    Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele.

    Arvamuste lahknemise korral arutatakse küsimust järgmistel eelarvealastel kolmepoolsetel läbirääkimistel.

    Solidaarsusfondiga seotud ümberpaigutused tehakse kookõlas finantsmäärusega.

    Muudatusettepanek 53

    Institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek

    I osa

    B jagu – punkt 11

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    11.

    Kui komisjon peab vajalikuks hädaabireservi kasutada, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku nimetatud reservist ülekande tegemiseks asjakohastele eelarveridadele vastavalt finantsmäärusele.

    11.

    Kui komisjon peab vajalikuks hädaabireservi kasutada, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku nimetatud reservist ülekande tegemiseks asjakohastele eelarveridadele vastavalt finantsmäärusele.

    Arvamuste lahknemise korral arutatakse küsimust järgmistel eelarvealastel kolmepoolsetel läbirääkimistel.

    Muudatusettepanek 54

    Institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek

    I osa

    B jagu – punkt 12

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Paindlikkusinstrument

    12.

    Komisjon teeb paindlikkusinstrumendi kasutamise ettepaneku pärast seda, kui ta on uurinud kõiki võimalusi jaotada assigneeringud ümber täiendavaid kulusid eeldava rubriigi piires .

    Ettepanekus määratakse kindlaks rahastatavad vajadused ja summa . Sellise ettepaneku võib teha eelarveprojekti või paranduseelarve projekti kohta.

    Euroopa Parlament ja nõukogu võivad paindlikkusinstrumendi kasutusele võtta ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames.

    Paindlikkusinstrument

    12.

    Komisjon teeb paindlikkusinstrumendi kasutamise ettepaneku pärast seda, kui ta on kasutanud ära kõikide asjaomaste rubriikide varud .

    Ettepanekus määratakse kindlaks rahastatavad vajadused ja summa.

    Euroopa Parlament ja nõukogu võivad paindlikkusinstrumendi kasutusele võtta ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames.

    Muudatusettepanek 55

    Institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek

    I osa

    B jagu – punkt 13

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    13.

    Ettepaneku kasutada ettenägemata kulude varu või selle osa teeb komisjon pärast muude rahaliste võimaluste põhjalikku analüüsi. Sellise ettepaneku võib teha eelarveprojekti või paranduseelarve projekti kohta.

    Euroopa Parlament ja nõukogu võivad ettenägematute kulude varu kasutusele võtta ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames.

    13.

    Ettepaneku kasutada ettenägemata kulude varu või selle osa teeb komisjon pärast muude rahaliste võimaluste põhjalikku analüüsi.

    Euroopa Parlament ja nõukogu võivad ettenägematute kulude varu kasutusele võtta ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames.

    Muudatusettepanek 56

    Institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek

    II osa

    A jagu – punkt 14 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    14a.

    		Selleks et hõlbustada uue mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist või selle muutmist ning kohaldada ELi toimimise lepingu artikli 312 lõiget 5, korraldavad institutsioonid korrapäraseid kohtumisi, sh:

    —

    Euroopa Parlamendi presidendi, nõukogu eesistuja ning komisjoni presidendi vahelisi kohtumisi, nagu on ette nähtud aluslepingu artiklis 324;

    —

    Euroopa Parlamendi delegatsiooni teabe- ja aruandekohtumisi nõukogu eesistuja poolt enne ja pärast asjaomaseid nõukogu istungeid;

    —

    mitteametlikke kolmepoolseid kohtumisi nõukogus toimuva menetluse jooksul, et võtta arvesse parlamendi seisukohti nõukogu eesistuja koostatavates dokumentides;

    —

    kolmepoolseid läbirääkimisi, kui nii parlamendi kui ka nõukogu läbirääkimisvolitused on vastu võetud;

    —

    nõukogu eesistuja esindaja osalemisi asjaomase parlamendikomisjoni töös ja parlamendi läbirääkimisrühma esindaja osalemine vastavas nõukogu üksuses.

    Nii parlament kui ka nõukogu edastavad üksteisele niipea kui võimalik kõik dokumendid, mis on nende ettevalmistavates instantsides ametlikult vastu võetud või ametlikult nende nimel esitatud.

    Muudatusettepanek 57

    Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

    II osa

    B jagu – punkt 15 – taane 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    —

    Euroopa Arengufondi (edaspidi „EAF“), Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (edaspidi „EFSF“), Euroopa stabiilsusmehhanismi (edaspidi „ESM“) ja teiste võimalike tulevaste mehhanismide tulude, kulude, varade ja kohustustega;

    —

    Euroopa Arengufondi (edaspidi „EAF“), Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (edaspidi „EFSF“), Euroopa stabiilsusmehhanismi (edaspidi „ESM“) ja teiste võimalike tulevaste mehhanismide (mida ei rahastata ELi eelarvest, vaid mis on loodud selleks, et toetada aluslepingutest tulenevate liidu poliitiliste eesmärkide täitmist) tulude, kulude, varade ja kohustustega;

    Muudatusettepanek 58

    Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

    II osa

    B jagu – punkt 15 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    15a.

    		Eraldiseisvate ümberpaigutuste heakskiitmise korral vastavalt finantsmääruse artikli 30 lõikele 1 teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone viivitamatult selliste ümberpaigutuste üksikasjalikest põhjustest. Kui parlament või nõukogu esitab eraldiseisva ümberpaigutuse kohta vastuväite, reageerib komisjon sellele ja tühistab vajaduse korral ümberpaigutamisotsuse.

    Muudatusettepanek 59

    Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

    III osa

    A jagu – punkt 24 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    24a.

    		Kui eelarvepädevad institutsioonid teevad eelarvemenetluse raames otsuseid konkreetsete assigneeringute suurendamise kohta, ei neutraliseeri komisjon oma järgnevate aastate finantsplaneerimise käigus ühtegi sellist otsust, välja arvatud juhul, kui eelarvepädevad institutsioonid on talle selleks konkreetsed juhised andnud.

    Muudatusettepanek 60

    Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

    Lisa

    A osa – punkt 1 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1a.

    		Iga institutsioon hoidub edastamast teistele institutsioonidele nende puhkeaja jooksul mis tahes eelarvepositsioone, ümberpaigutusettepanekuid või muid teateid, mis ei ole kiireloomulised, aga millega kaasnevad tähtajad, tagamaks, et iga institutsioon saab oma menetluslikke õigusi nõuetekohaselt kasutada.

    Institutsioonide teenistused teavitavad üksteist oma institutsiooni puhkeaegadest varakult.

    Muudatusettepanek 61

    Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

    Lisa

    B osa – punkt 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2.

    Aegsasti enne seda, kui komisjon eelarveprojekti vastu võtab, peetakse kolmepoolsed läbirääkimised algava eelarveaasta võimalike prioriteetide üle.

    2.

    Aegsasti enne seda, kui komisjon eelarveprojekti vastu võtab, peetakse kolmepoolsed läbirääkimised algava eelarveaasta võimalike prioriteetide üle ning käimasoleva eelarveaasta eelarve täitmisega seotud küsimuste arutamiseks .

    Muudatusettepanek 62

    Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

    Lisa

    C osa – punkt 8

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    8.

    Euroopa Parlament ja nõukogu kohustuvad lojaalse ja usaldusväärse institutsioonidevahelise koostöö huvides hoidma korrapäraseid aktiivseid kontakte vastavate läbirääkijate kaudu kõikidel tasanditel kogu eelarvemenetluse jooksul ning eelkõige lepitusperioodi ajal. Euroopa Parlament ja nõukogu tagavad vajaliku teabe ja dokumentide õigeaegse ja pideva vastastikuse vahetamise nii ametlikul kui mitteametlikul tasandil ning peavad vajaduse korral tehnilisi/mitteametlikke kohtumisi lepitusperioodi jooksul koostöös komisjoniga. Komisjon tagab Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigeaegse ja võrdse juurdepääsu teabele ja dokumentidele.

    8.

    Euroopa Parlament ja nõukogu kohustuvad lojaalse ja usaldusväärse institutsioonidevahelise koostöö huvides hoidma korrapäraseid aktiivseid kontakte vastavate läbirääkijate kaudu kõikidel tasanditel kogu eelarvemenetluse jooksul ning eelkõige lepitusperioodi ajal. Euroopa Parlament ja nõukogu tagavad vajaliku teabe ja dokumentide õigeaegse ja pideva vastastikuse vahetamise nii ametlikul kui mitteametlikul tasandil ning eelkõige edastavad üksteisele kõik oma asjaomastes ettevalmistavates instantsides vastu võetud menetlusdokumendid niipea, kui need on olemas. Samuti kohustuvad nad pidama vajaduse korral tehnilisi/mitteametlikke kohtumisi lepitusperioodi jooksul koostöös komisjoniga. Komisjon tagab Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigeaegse ja võrdse juurdepääsu teabele ja dokumentidele.

    Muudatusettepanek 63

    Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

    Lisa

    D osa – punkt 12 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    12a.

    		Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad oma seisukohad eelarveprojekti suhtes vastu avalikel kohtumistel.

    Muudatusettepanek 64

    Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

    Lisa

    E osa – punkt 15

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    15.

    Euroopa Parlament ja nõukogu on esindatud lepituskomitees asjakohasel tasandil , nii et kumbki delegatsioon saab oma institutsioonile poliitilisi kohustusi võtta ning teha tegelikke edusamme lõpliku kokkuleppe saavutamiseks.

    15.

    Nii Euroopa Parlamenti kui ka nõukogu esindavad lepituskomitees vastava institutsiooni liikmed , nii et kumbki delegatsioon saab oma institutsioonile poliitilisi kohustusi võtta ning teha tegelikke edusamme lõpliku kokkuleppe saavutamiseks.

    Muudatusettepanek 65

    Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

    Lisa

    E osa – punkt 19

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    19.

    Kolm institutsiooni lepivad lepituskomitee kohtumiste ja kolmepoolsete läbirääkimiste toimumiskuupäevades eelnevalt kokku.

    19.

    Kolm institutsiooni lepivad lepituskomitee kohtumiste ja kolmepoolsete läbirääkimiste toimumiskuupäevades eelnevalt kokku. Lepitusperioodil võib vajaduse korral korraldada täiendavaid kohtumisi, sealhulgas tehnilisel tasandil.

    Muudatusettepanek 66

    Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

    Lisa

    E osa – punkt 21 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    21a.

    		Selleks et kasutada täielikult ära aluslepingus sätestatud 21 päeva pikkune lepitusaeg ja võimaldada institutsioonidel oma vastavaid läbirääkimispositsioone ajakohastada, kohustuvad Euroopa Parlament ja nõukogu vaatama kogu nimetatud ajavahemiku jooksul igal oma asjaomaste ettevalmistavate instantside koosolekul läbi lepitusmenetluse olukorra ning hoiduvad selle jätmisest viimastesse etappidesse.

    Muudatusettepanek 67

    Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

    Lisa

    G osa – pealkiri

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    G osa. Täitmata kulukohustused

    G osa. Eelarve täitmine, maksed ja täitmata kulukohustused

    Muudatusettepanek 68

    Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

    Lisa

    G osa – punkt 36

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    36.

    Võttes arvesse vajadust tagada maksete koguassigneeringute korrapärane edenemine seoses kulukohustuste assigneeringutega, et vältida mis tahes ebatavalist täitmata kulukohustuste edasikandumist ühest aastast teise, lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et jälgivad tähelepanelikult täitmata kulukohustuste taset eesmärgiga vähendada ohtu, et liidu programmide elluviimisel võiks tekkida mitmeaastase finantsraamistiku lõpus maksete assigneeringute puudujäägi tõttu tõrked.

    Selleks, et tagada kõigi rubriikide kohaste maksete hallatav tase ja profiil, kohaldatakse kõigi rubriikide puhul rangelt kulukohustuste vabastamise eeskirju, eelkõige kulukohustuste automaatse vabastamise eeskirju.

    Eelarvemenetluse käigus kohtuvad kolm institutsiooni korrapäraselt, eesmärgiga hinnata ühiselt olukorra arenemist ning eelarve täitmise väljavaateid jooksval aastal ja tulevastel aastatel. See leiab aset teemakohaste institutsioonidevaheliste vastava tasandi kohtumiste näol, enne mida esitab komisjon üksikasjaliku ülevaate olukorrast fondide ja liikmesriikide kaupa ning maksete sooritamise, saadud hüvitamistaotluste ja läbivaadatud prognooside kohta. Eelkõige selleks, et tagada, et liit saab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 323 täita kõik oma finantskohustused, mis tulenevad olemasolevatest ja tulevastest kohustustest ajavahemikul 2021–2027, analüüsivad ja arutavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni hinnanguid maksete assigneeringute nõutava taseme kohta.

    36.

    Võttes arvesse vajadust tagada maksete koguassigneeringute korrapärane edenemine seoses kulukohustuste assigneeringutega, et vältida mis tahes ebatavalist täitmata kulukohustuste edasikandumist ühest aastast teise, lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et jälgivad tähelepanelikult maksete assigneeringute prognoose ja täitmata kulukohustuste taset eesmärgiga vähendada ohtu, et liidu programmide elluviimisel võiks tekkida mitmeaastase finantsraamistiku lõpus maksete assigneeringute puudujäägi tõttu tõrked.

    Eelarvemenetluse käigus kohtuvad kolm institutsiooni korrapäraselt, eesmärgiga hinnata ühiselt olukorra arenemist ning eelarve täitmise väljavaateid jooksval aastal ja tulevastel aastatel. See leiab aset teemakohaste institutsioonidevaheliste vastava tasandi kohtumiste näol, enne mida esitab komisjon üksikasjaliku ülevaate olukorrast fondide ja liikmesriikide kaupa ning maksete sooritamise, saadud hüvitamistaotluste ja läbivaadatud lühi- ja kaugprognooside kohta. Eelkõige selleks, et tagada, et liit saab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 323 täita kõik oma finantskohustused, mis tulenevad olemasolevatest ja tulevastest kohustustest ajavahemikul 2021–2027, analüüsivad ja arutavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni hinnanguid maksete assigneeringute nõutava taseme kohta.

    o

    o o

    53.

    		 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

    (1)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0075 ja P8_TA(2018)0076.

    (2)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0226.

    (3)  ELT C 215, 19.6.2018, lk 249.

    (4)  ELT L 282, 19.10.2016, lk 1.

    (5)  ELT C 242, 10.7.2018, lk 24.

    I lisa – Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027: ülemmäärad ja ülemmääradest välja jäävad vahendid

    (miljonites eurodes – 2018. aasta hindades)

     

    Komisjoni ettepanek

    Parlamendi seisukoht

    Kulukohustuste assigneeringud

    Kokku

    2021–2027

    2021

    2022

    2023

    2024

    2025

    2026

    2027

    Kokku

    2021–2027

    I.

    		Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

    166 303

    31 035

    31 006

    31 297

    30 725

    30 615

    30 757

    30 574

    216 010

    II.

    		Ühtekuuluvus ja väärtused

    391 974

    60 026

    62 887

    64 979

    65 785

    66 686

    69 204

    67 974

    457 540

    millest: majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

    330 642

    52 143

    52 707

    53 346

    53 988

    54 632

    55 286

    55 994

    378 097

    III.

    		Loodusvarad ja keskkond

    336 623

    57 780

    57 781

    57 789

    57 806

    57 826

    57 854

    57 881

    404 718

    IV.

    		Ränne ja piirihaldus

    30 829

    3 227

    4 389

    4 605

    4 844

    4 926

    5 066

    5 138

    32 194

    V.

    		Julgeolek ja kaitse

    24 323

    3 202

    3 275

    3 223

    3 324

    3 561

    3 789

    4 265

    24 639

    VI.

    		Naabrus ja maailm

    108 929

    15 368

    15 436

    15 616

    15 915

    16 356

    16 966

    17 729

    113 386

    VII.

    		Euroopa avalik haldus

    75 602

    10 388

    10 518

    10 705

    10 864

    10 910

    11 052

    11 165

    75 602

    millest: institutsioonide halduskulud

    58 547

    8 128

    8 201

    8 330

    8 432

    8 412

    8 493

    8 551

    58 547

    KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD KOKKU

    1 134 583

    181 025

    185 293

    188 215

    189 262

    190 880

    194 688

    194 727

    1 324 089

    protsendina kogurahvatulust

    1,11  %

    1,29  %

    1,31  %

    1,31  %

    1,30  %

    1,30  %

    1,31  %

    1,29  %

    1,30  %

    MAKSETE ASSIGNEERINGUD KOKKU

    1 104 805

    174 088

    176 309

    186 391

    187 490

    188 675

    189 961

    191 398

    1 294 311

    protsendina kogurahvatulust

    1,08  %

    1,24  %

    1,24  %

    1,30  %

    1,29  %

    1,28  %

    1,28  %

    1,27  %

    1,27  %

    MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜLEMMÄÄRADEST VÄLJA JÄÄVAD VAHENDID

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Hädaabireserv

    4 200

    1 000

    1 000

    1 000

    1 000

    1 000

    1 000

    1 000

    7 000

    Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

    1 400

    200

    200

    200

    200

    200

    200

    200

    1 400

    Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF)

    4 200

    1 000

    1 000

    1 000

    1 000

    1 000

    1 000

    1 000

    7 000

    Paindlikkusinstrument

    7 000

    2 000

    2 000

    2 000

    2 000

    2 000

    2 000

    2 000

    14 000

    Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend

    p.m.

    p.m.

    p.m.

    p.m.

    p.m.

    p.m.

    p.m.

    p.m.

    p.m.

    Euroopa rahutagamisrahastu

    9 223

    753

    970

    1 177

    1 376

    1 567

    1 707

    1 673

    9 223

    MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜLEMMÄÄRADEST VÄLJA JÄÄVAD VAHENDID KOKKU

    26 023

    4 953

    5 170

    5 377

    5 576

    5 767

    5 907

    5 873

    38 623

    MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK + MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜLEMMÄÄRADEST VÄLJA JÄÄVAD VAHENDID KOKKU

    1 160 606

    185 978

    190 463

    193 592

    194 838

    196 647

    200 595

    200 600

    1 362 712

    protsendina kogurahvatulust

    1,14  %

    1,32  %

    1,34  %

    1,35  %

    1,34  %

    1,34  %

    1,35  %

    1,33  %

    1,34  %

    II lisa – Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027: ülemmäärad ja ülemmääradest välja jäävad vahendid (jooksevhindades)

    (miljonit eurot, jooksevhindades)

     

    Komisjoni ettepanek

    Parlamendi seisukoht

    Kulukohustuste assigneeringud

    Kokku

    2021–2027

    2021

    2022

    2023

    2024

    2025

    2026

    2027

    Kokku

    2021–2027

    I.

    		Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

    187 370

    32 935

    33 562

    34 555

    34 601

    35 167

    36 037

    36 539

    243 395

    II.

    		Ühtekuuluvus ja väärtused

    442 412

    63 700

    68 071

    71 742

    74 084

    76 601

    81 084

    81 235

    516 517

    millest: majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

    373 000

    55 335

    57 052

    58 899

    60 799

    62 756

    64 776

    66 918

    426 534

    III.

    		Loodusvarad ja keskkond

    378 920

    61 316

    62 544

    63 804

    65 099

    66 424

    67 785

    69 174

    456 146

    IV.

    		Ränne ja piirihaldus

    34 902

    3 425

    4 751

    5 084

    5 455

    5 658

    5 936

    6 140

    36 448

    V.

    		Julgeolek ja kaitse

    27 515

    3 397

    3 545

    3 559

    3 743

    4 091

    4 439

    5 098

    27 872

    VI.

    		Naabrus ja maailm

    123 002

    16 308

    16 709

    17 242

    17 923

    18 788

    19 878

    21 188

    128 036

    VII.

    		Euroopa avalik haldus

    85 287

    11 024

    11 385

    11 819

    12 235

    12 532

    12 949

    13 343

    85 287

    millest: institutsioonide halduskulud

    66 028

    8 625

    8 877

    9 197

    9 496

    9 663

    9 951

    10 219

    66 028

    KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD KOKKU

    1 279 408

    192 105

    200 567

    207 804

    213 140

    219 261

    228 107

    232 717

    1 493 701

    protsendina kogurahvatulust

    1,11  %

    1,29  %

    1,31  %

    1,31  %

    1,30  %

    1,30  %

    1,31  %

    1,29  %

    1,30  %

    MAKSETE ASSIGNEERINGUD KOKKU

    1 246 263

    184 743

    190 843

    205 790

    211 144

    216 728

    222 569

    228 739

    1 460 556

    protsendina kogurahvatulust

    1,08  %

    1,24  %

    1,24  %

    1,30  %

    1,29  %

    1,28  %

    1,28  %

    1,27  %

    1,27  %

    MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜLEMMÄÄRADEST VÄLJA JÄÄVAD VAHENDID

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Hädaabireserv

    4 734

    1 061

    1 082

    1 104

    1 126

    1 149

    1 172

    1 195

    7 889

    Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

    1 578

    212

    216

    221

    225

    230

    234

    239

    1 578

    Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF)

    4 734

    1 061

    1 082

    1 104

    1 126

    1 149

    1 172

    1 195

    7 889

    Paindlikkusinstrument

    7 889

    2 122

    2 165

    2 208

    2 252

    2 297

    2 343

    2 390

    15 779

    Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend

    p.m.

    p.m.

    p.m.

    p.m.

    p.m.

    p.m.

    p.m.

    p.m.

    p.m.

    Euroopa rahutagamisrahastu

    10 500

    800

    1 050

    1 300

    1 550

    1 800

    2 000

    2 000

    10 500

    MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜLEMMÄÄRADEST VÄLJA JÄÄVAD VAHENDID KOKKU

    29 434

    5 256

    5 596

    5 937

    6 279

    6 624

    6 921

    7 019

    43 633

    MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK + MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜLEMMÄÄRADEST VÄLJA JÄÄVAD VAHENDID KOKKU

    1 308 843

    197 361

    206 163

    213 741

    219 419

    225 885

    235 028

    239 736

    1 537 334

    protsendina kogurahvatulust

    1,14  %

    1,32  %

    1,34  %

    1,35  %

    1,34  %

    1,34  %

    1,35  %

    1,33  %

    1,34  %

    III lisa – Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027: jaotus programmide kaupa (2018. aasta hindades)

    N.B! Võrdlemise eesmärgil sisaldab tabel kõikide ELi programmide struktuuri sellisena, nagu komisjon on kavandanud, mis ei tähenda, et seda ei võiks muuta, kui nende programmide vastuvõtmisega lõppeva seadusandliku menetluse käigus seda nõutakse.

    (miljonites eurodes – 2018. aasta hindades)

     

    2014–2020 mitmeaastane finantsraamistik (EL27+EAF)

    Komisjoni ettepanek aastateks 2021–2027

    Parlamendi seisukoht

    2021–2027

    I.

    		Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

    116 361

    166 303

    216 010

    1.

    		Teadusuuringud ja innovatsioon

    69 787

    91 028

    127 537

    Programm „Euroopa horisont“

    64 674

    83 491

    120 000

    Euratomi teadus- ja koolitusprogramm

    2 119

    2 129

    2 129

    Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER)

    2 992

    5 406

    5 406

    Muu

    2

    2

    2

    2.

    		Euroopa strateegilised investeeringud

    31 886

    44 375

    51 798

    InvestEU fond

    3 968

    13 065

    14 065

    Euroopa ühendamise rahastu (kogu rubriigi 1 osa)

    sh:

    17 579

    21 721

    28 083

    Euroopa ühendamise rahastu – Transport

    12 393

    11 384

    17 746

    Euroopa ühendamise rahastu – Energeetika

    4 185

    7 675

    7 675

    Euroopa ühendamise rahastu – Digitaalvaldkond

    1 001

    2 662

    2 662

    Digitaalse Euroopa programm

    172

    8 192

    8 192

    Muu

    9 097

    177

    177

    Detsentraliseeritud asutused

    1 069

    1 220

    1 281

    3.

    		Ühtne turg

    5 100

    5 672

    8 423

    Ühtse turu programm (sh COSME)

    3 547

    3 630

    5 823

    ELi pettustevastase võitluse programm

    156

    161

    322

    Maksukoostöö („Fiscalis“)

    226

    239

    300

    Tollikoostöö (tolliprogramm)

    536

    843

    843

    Säästev turism

     

     

    300

    Muu

    61

    87

    87

    Detsentraliseeritud asutused

    575

    714

    748

    4.

    		Kosmos

    11 502

    14 404

    15 225

    Euroopa kosmoseprogramm

    11 308

    14 196

    15 017

    Detsentraliseeritud asutused

    194

    208

    208

    Varu

    -1 913

    10 824

    13 026

    II.

    		Ühtekuuluvus ja väärtused

    387 250

    391 974

    457 540

    5.

    		Regionaalareng ja ühtekuuluvus

    272 647

    242 209

    272 647

    ERF + Ühtekuuluvusfond sh:

    272 411

    241 996

    272 411

    Euroopa Regionaalarengu Fond

    196 564

    200 622

     

    Ühtekuuluvusfond

    75 848

    41 374

     

    millest: Euroopa ühendamise rahastu – Transport

    11 487

    10 000

     

    Toetus Küprose türgi kogukonnale

    236

    213

    236

    6.

    		Majandus- ja rahaliit

    273

    22 281

    22 281

    Reformide tugiprogramm

    185

    22 181

    22 181

    Euro kaitsmine võltsimise eest

    7

    7

    7

    Muu

    81

    93

    93

    7.

    		Investeerimine inimestesse, sotsiaalsesse sidususse ja väärtustesse

    115 729

    123 466

    157 612

    Euroopa Sotsiaalfond + (sh 5,9 miljardit eurot lastegarantii jaoks)

    96 216

    89 688

    106 781

    millest: tervishoid, tööhõive ja sotsiaalne innovatsioon

    1 075

    1 042

    1 095

    Programm „Erasmus+“

    13 699

    26 368

    41 097

    Euroopa solidaarsuskorpus

    373

    1 113

    1 113

    Programm „Loov Euroopa“

    1 403

    1 642

    2 806

    Õiglus

    316

    271

    316

    Õigused ja väärtused , sh vähemalt 500 miljonit eurot liidu väärtuste tegevussuunale

    594

    570

    1 627

    Muu

    1 158

    1 185

    1 185

    Detsentraliseeritud asutused

    1 971

    2 629

    2 687

    Varu

    -1 399

    4 018

    4 999

    III.

    		Loodusvarad ja keskkond

    399 608

    336 623

    404 718

    8.

    		Põllumajandus- ja merenduspoliitika

    390 155

    330 724

    391 198

    EAGF + EAFRD sh:

    382 855

    324 284

    383 255

    Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF)

    286 143

    254 247

     

    Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD)

    96 712

    70 037

     

    Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

    6 243

    5 448

    6 867

    Muu

    962

    878

    962

    Detsentraliseeritud asutused

    95

    113

    113

    9.

    		Keskkond ja kliimameetmed

    3 492

    5 085

    11 520

    Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE)

    3 221

    4 828

    6 442

    Energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise fond

     

     

    4 800

    Detsentraliseeritud asutused

    272

    257

    278

    Varu

    5 960

    814

    1 999

    IV.

    		Ränne ja piirihaldus

    10 051

    30 829

    32 194

    10.

    		Ränne

    7 180

    9 972

    10 314

    Varjupaiga- ja Rändefond

    6 745

    9 205

    9 205

    Detsentraliseeritud asutused (*1)

    435

    768

    1 109

    11.

    		Piirihaldus

    5 492

    18 824

    19 848

    Integreeritud piirihalduse fond

    2 773

    8 237

    8 237

    Detsentraliseeritud asutused (*1)

    2 720

    10 587

    11 611

    Varu

    -2 621

    2 033

    2 033

    V.

    		Julgeolek ja kaitse

    1 964

    24 323

    24 639

    12.

    		Julgeolek

    3 455

    4 255

    4 571

    Sisejulgeolekufond

    1 200

    2 210

    2 210

    Tuumarajatiste dekomisjoneerimine

    sh:

    1 359

    1 045

    1 359

    Tuumarajatiste dekomisjoneerimine (Leedu)

    459

    490

    692

    Tuumaohutus ja dekomisjoneerimine (sh Bulgaarias ja Slovakkias)

    900

    555

    667

    Detsentraliseeritud asutused

    896

    1 001

    1 002

    13.

    		Kaitse

    575

    17 220

    17 220

    Euroopa Kaitsefond

    575

    11 453

    11 453

    Sõjaväeline liikuvus

    0

    5 767

    5 767

    14.

    		Kriisidele reageerimine

    1 222

    1 242

    1 242

    Liidu kodanikukaitse mehhanism (rescEU)

    560

    1 242

    1 242

    Muu

    662

    p.m.

    p.m.

    Varu

    -3 289

    1 606

    1 606

    VI.

    		Naabrus ja maailm

    96 295

    108 929

    113 386

    15.

    		Välistegevus

    85 313

    93 150

    96 809

    Vahend(id), millest toetatakse naabrus- ja arengupoliitikat, sh EAFi mantlipärijat ja Aafrika investeerimiskava

    71 767

    79 216

    82 716

    Humanitaarabi

    8 729

    9 760

    9 760

    Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP)

    2 101

    2 649

    2 649

    Ülemeremaad ja -territooriumid (sh Gröönimaa)

    594

    444

    594

    Muu

    801

    949

    949

    Detsentraliseeritud asutused

    144

    132

    141

    16.

    		Ühinemiseelne abi

    13 010

    12 865

    13 010

    Ühinemiseelne abi

    13 010

    12 865

    13 010

    Varu

    -2 027

    2 913

    3 567

    VII.

    		Euroopa avalik haldus

    70 791

    75 602

    75 602

    Euroopa koolid ja pensionid

    14 047

    17 055

    17 055

    institutsioonide halduskulud

    56 744

    58 547

    58 547

    KOKKU

    1 082 320

    1 134 583

    1 324 089

    % kogurahvatulust (EL27)

    1,16  %

    1,11  %

    1,30  %

    (*1)  Euroopa Parlamendi 10. ja 11. klastri detsentraliseeritud asutuste summa hõlmab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit ning Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitlevate komisjoni 12. septembri 2018. aasta ettepanekute finantsmõju.

    IV lisa – Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027: jaotus programmide kaupa (jooksevhindades)

    (miljonit eurot, jooksevhindades)

     

    2014–2020 mitmeaastane finantsraamistik (EL27+EAF)

    Komisjoni ettepanek aastateks 2021–2027

    Parlamendi seisukoht

    2021-2027

    I.

    		 Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

    114 538

    187 370

    243 395

    1.

    		 Teadusuuringud ja innovatsioon

    68 675

    102 573

    143 721

    Programm „Euroopa horisont“

    63 679

    94 100

    135 248

    Euratomi teadus- ja koolitusprogramm

    2 085

    2 400

    2 400

    Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER)

    2 910

    6 070

    6 070

    Muu

    1

    3

    3

    2.

    		 Euroopa strateegilised investeeringud

    31 439

    49 973

    58 340

    InvestEU fond

    3 909

    14 725

    15 852

    Euroopa ühendamise rahastu (kogu rubriigi 1 osa)

    sh:

    17 435

    24 480

    31 651

    Euroopa ühendamise rahastu – Transport

    12 281

    12 830

    20 001

    Euroopa ühendamise rahastu – Energeetika

    4 163

    8 650

    8 650

    Euroopa ühendamise rahastu – Digitaalvaldkond

    991

    3 000

    3 000

    Digitaalse Euroopa programm

    169

    9 194

    9 194

    Muu

    8 872

    200

    200

    Detsentraliseeritud asutused

    1 053

    1 374

    1 444

    3.

    		 Ühtne turg

    5 017

    6 391

    9 494

    Ühtse turu programm (sh COSME)

    3 485

    4 089

    6 563

    ELi pettustevastase võitluse programm

    153

    181

    363

    Maksukoostöö („Fiscalis“)

    222

    270

    339

    Tollikoostöö (tolliprogramm)

    526

    950

    950

    Säästev turism

     

     

    338

    Muu

    59

    98

    98

    Detsentraliseeritud asutused

    572

    804

    843

    4.

    		 Kosmos

    11 274

    16 235

    17 160

    Euroopa kosmoseprogramm

    11 084

    16 000

    16 925

    Detsentraliseeritud asutused

    190

    235

    235

    Varu

    -1 866

    12 198

    14 680

    II.

    		 Ühtekuuluvus ja väärtused

    380 738

    442 412

    516 517

    5.

    		 Regionaalareng ja ühtekuuluvus

    268 218

    273 240

    307 578

    ERF + Ühtekuuluvusfond sh:

    267 987

    273 000

    307 312

    Euroopa Regionaalarengu Fond

    193 398

    226 308

     

    Ühtekuuluvusfond

    74 589

    46 692

     

    millest: Euroopa ühendamise rahastu – Transport

    11 306

    11 285

     

    Toetus Küprose türgi kogukonnale

    231

    240

    266

    6.

    		 Majandus- ja rahaliit

    275

    25 113

    25 113

    Reformide tugiprogramm

    188

    25 000

    25 000

    Euro kaitsmine võltsimise eest

    7

    8

    8

    Muu

    79

    105

    105

    7.

    		 Investeerimine inimestesse, sotsiaalsesse sidususse ja väärtustesse

    113 636

    139 530

    178 192

    Euroopa Sotsiaalfond + (sh 5,9 miljardit eurot lastegarantii jaoks)

    94 382

    101 174

    120 457

    millest: tervishoid, tööhõive ja sotsiaalne innovatsioon

    1 055

    1 174

    1 234

    Programm „Erasmus+“

    13 536

    30 000

    46 758

    Euroopa solidaarsuskorpus

    378

    1 260

    1 260

    Programm „Loov Euroopa“

    1 381

    1 850

    3 162

    Õiglus

     

    305

    356

    Õigused ja väärtused , sh vähemalt 500 miljonit eurot 2018. aasta hindades liidu väärtuste tegevussuunale

     

    642

    1 834

    Muu

    1 131

    1 334

    1 334

    Detsentraliseeritud asutused

    1 936

    2 965

    3 030

    Varu

    -1 391

    4 528

    5 634

    III.

    		 Loodusvarad ja keskkond

    391 849

    378 920

    456 146

    8.

    		 Põllumajandus- ja merenduspoliitika

    382 608

    372 264

    440 898

    EAGF + EAFRD sh:

    375 429

    365 006

    431 946

    Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF)

    280 351

    286 195

     

    Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD)

    95 078

    78 811

     

    Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

    6 139

    6 140

    7 739

    Muu

    946

    990

    1 085

    Detsentraliseeritud asutused

    94

    128

    128

    9.

    		 Keskkond ja kliimameetmed

    3 437

    5 739

    12 995

    Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE)

    3 170

    5 450

    7 272

    Energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise fond

     

     

    5 410

    Detsentraliseeritud asutused

    267

    289

    313

    Varu

    5 804

    918

    2 254

    IV.

    		 Ränne ja piirihaldus

    9 929

    34 902

    36 448

    10.

    		 Ränne

    7 085

    11 280

    11 665

    Varjupaiga- ja Rändefond

    6 650

    10 415

    10 415

    Detsentraliseeritud asutused (*1)

    435

    865

    1 250

    11.

    		 Piirihaldus

    5 439

    21 331

    22 493

    Integreeritud piirihalduse fond

    2 734

    9 318

    9 318

    Detsentraliseeritud asutused (*1)

    2 704

    12 013

    13 175

    Varu

    -2 595

    2 291

    2 291

    V.

    		 Julgeolek ja kaitse

    1 941

    27 515

    27 872

    12.

    		 Julgeolek

    3 394

    4 806

    5 162

    Sisejulgeolekufond

    1 179

    2 500

    2 500

    Tuumarajatiste dekomisjoneerimine

    sh:

    1 334

    1 178

    1 533

    Tuumarajatiste dekomisjoneerimine (Leedu)

    451

    552

    780

    Tuumaohutus ja dekomisjoneerimine (sh Bulgaarias ja Slovakkias)

    883

    626

    753

    Detsentraliseeritud asutused

    882

    1 128

    1 129

    13.

    		 Kaitse

    590

    19 500

    19 500

    Euroopa Kaitsefond

    590

    13 000

    13 000

    Sõjaväeline liikuvus

    0

    6 500

    6 500

    14.

    		 Kriisidele reageerimine

    1 209

    1 400

    1 400

    Liidu kodanikukaitse mehhanism (rescEU)

    561

    1 400

    1 400

    Muu

    648

    p.m.

    p.m

    Varu

    -3 253

    1 809

    1 809

    VI.

    		 Naabrus ja maailm

    93 381

    123 002

    128 036

    15.

    		 Välistegevus

    82 569

    105 219

    109 352

    Vahend(id), millest toetatakse naabrus- ja arengupoliitikat, sh EAFi mantlipärijat ja Aafrika investeerimiskava

    70 428

    89 500

    93 454

    Humanitaarabi

    8 561

    11 000

    11 000

    Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP)

    2 066

    3 000

    3 000

    Ülemeremaad ja -territooriumid (sh Gröönimaa)

    582

    500

    669

    Muu

    790

    1 070

    1 070

    Detsentraliseeritud asutused

    141

    149

    159

    16.

    		 Ühinemiseelne abi

    12 799

    14 500

    14 663

    Ühinemiseelne abi

    12 799

    14 500

    14 663

    Varu

    -1 987

    3 283

    4 020

    VII.

    		 Euroopa avalik haldus

    69 584

    85 287

    85 287

    Euroopa koolid ja pensionid

    13 823

    19 259

    19 259

    institutsioonide halduskulud

    55 761

    66 028

    66 028

     

     

     

     

    KOKKU

    1 061 960

    1 279 408

    1 493 701

    % kogurahvatulust (EL27)

    1,16  %

    1,11  %

    1,30  %

    (*1)  Euroopa Parlamendi 10. ja 11. klastri detsentraliseeritud asutuste summa hõlmab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit ning Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitlevate komisjoni 12. septembri 2018. aasta ettepanekute finantsmõju.

    Top