20.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 264/86

Raportöör:

Bernardo HERNÁNDEZ BATALLER

1.1.

Komitee hindab kõrgelt komisjoni algatust tegeleda piiriülese kaasaskantavuse küsimusega. Põhimõtteliselt tähendab piiriülene kaasaskantavus, et audiovisuaalsete veebisisuteenuste kasutajad ja tarbijad, kes nendele teenustele oma elukohariigis seaduslikult ligi pääsevad, saavad nimetatud teenuseid kasutada ka juhul, kui nad viibivad ajutiselt mõnes teises ELi liikmesriigis.

1.2.

Komitee on nõus ka sellega, et kaasaskantavuse reguleerimiseks kasutatakse määrust, kuna tegemist on piiriülese tegevusega. Samuti tundub loogiline vacatio legis’e kehtestamine, millest alates rakendatakse kaasaskantavust piiravate klauslite kohaldatavuse välistamist kehtivates lepingutes. Seejuures leitakse, et kuus kuud on mõistlik ajavahemik, et asjaomased teenusepakkujad kohandaksid oma süsteemid uue olukorraga.

1.3.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab vajalikuks sätestada tellija „elukohaliikmesriigi” mõiste selgesõnaliselt nii, et ülejäänud ELi liikmesriike tuleb vaikimisi mõista kui riike, kus kasutaja võib viibida ajutiselt. Ainult artiklis 2 esitatud viitest tavalisele elukohale ei pruugi piisata, mistõttu on vajalik hinnata muid kriteeriume, nagu lühiajalisus, elukeskkond jms, esitades mittetäieliku näitajate nimekirja, et konkretiseerida riigis elamisel põhinev ajaline seos. Igal juhul arvab komitee, et kui on täidetud kliendi, teenusekasutaja või tellija olemasolu tingimus ning kasutaja on seotud kindla liikmesriigiga ja ta on selle IP-aadressi, internetiühenduse või muu samaväärse indikaatori kaudu tuvastatud, peab see tagama piiriülese kaasaskantavuse.

1.4.

Tulenevalt kaasaskantavate teenuste olemusest ja tingimustest on selge, et ettepanekus käsitletakse nimetatud teenuseid olenemata sellest, kas need on tasulised või tasuta, kuigi viimaste korral ainult juhul, kui liikmesriik on kindlaks tehtud. Eeskätt tasuta teenuseid silmas pidades arvab komitee, et tuleks tagada nende teenuste kaasaskantavus, kui liikmesriik on kindlakstehtav, st et see on võimalik alati kindlaks teha, juhul kui see ei põhjusta teenusepakkujale lisakulutusi.

1.5.

Regulatiivosa peaks selgesõnaliselt väljendama, et igasugune pakkumise kahanemine või halvenemine, mis mõjutab teenuste osutamist, nende hulka, nendele seadmetes juurdepääsetavust ning kasutajate arvu, loetakse teenuse mittetäitmiseks. Samuti tuleb tagada minimaalne juurdepääsetavuse kvaliteet vähemalt selles ulatuses, mida võib asukohariigis pidada kohaliku veebijuurdepääsu kaudu standardseks või tavaliseks, selle eesmärk on mitte julgustada eksitavaid tavasid ja tingimusi, mis toetavad juurdehindlust esindustüüpi või -klassi kuuluvate garanteeritud lahenduste kaudu. Piisavaks ei saa pidada lihtsalt kasutaja teavitamist teda ootavast kvaliteedist. Neid kohustusi tuleb selgelt mainida ka õiguslikes sätetes, mitte üksnes määruse põhjendustes.

2.1.

Euroopa Komisjoni 15. juuli 2014. aasta poliitiliste suuniste teine prioriteet oli ühendatud digitaalse ühtse turu loomine, mille põhjal kiideti heaks teatis „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia” (1). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendas nimetatud prioriteedi kohta seisukohta (2), toetades seda ja märkides, et see võib anda Euroopa Liidu digitaalpoliitikale uue hoo.

2.2.

Täpsemalt tegi komisjon ettepaneku vältida põhjendamatut asukohapõhist piiramist, et tarbijad ja ettevõtjad saaksid ühtsest turust valikuvariantide ja madalamate hindade osas täit kasu.

2.3.

ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents kiitis hiljuti heaks nimetatud asutuse tarbijakaitsesuuniste uuendamise, et ajakohastada neid tulenevalt hiljutistest tehnoloogilistest arengutest, kaasates e-kaubanduse ning nn digiteenuste tarbimise, kus tuleks tugevdada veebipõhise privaatsuse kaitsmist ning lisada põhimõte, et tarbijad väärivad võrdset kaitset.

2.4.

Nimetatud digitaalse ühtse turu strateegia arendamisel on komisjon kiitnud samuti heaks teatise standardite ajakohastamise kohta, milles käsitletakse autoriõigusi ja veebipõhiseid müügilepinguid ning sisu edastamist veebis ning mille kohta avaldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse.

2.5.

Sellesse raamistikku kuulub samuti piiriülese kaasaskantavuse määruse ettepanek, mis seisneb selles, et teatud ELi liikmesriigis veebisisuteenuse pakkujal on võimalik nimetatud sisule juurde pääseda, kui ta ajutiselt mõnda teise liikmesriiki ümber asub. Nimetatud kaasaskantavust peetakse oluliseks sammuks, et saavutada kasutajatepoolne laialdasem juurdepääs audiovisuaalsele sisule; komisjon peab seda digitaalse ühtse turu väljakujundamisel üheks peamiseks eesmärgiks.

2.6.

Raskused või võimatud olukorrad, millega seda tüüpi teenuseid tellivad Euroopa kodanikud hetkel silmitsi seisavad, et neile teenustele ELis väljaspool oma elukohariiki ligi pääseda, ei tulene tehnoloogilistest põhjustest, vaid on teist laadi – tegemist on asukohapõhise piiranguga, mis tuleneb õiguste omanike litsentseerimistavadest või teenusepakkujate kaubandustavadest. Samuti on piiriülest kaasaskantavust takistanud kõrged rändluskulud, mida Euroopa tarbijad ja kasutajad kandma peavad, ent mis tühistatakse peatselt tänu komisjoni heakskiidetud ettepanekule.

3.1.

Artikli 1 kohaselt on kõnealuse määruse ettepaneku peamine eesmärk tagada veebisisuteenuste piiriülene kaasaskantavus siseturul. See tähendab, et kõik ELi kasutajad, kes oma elukohariigis nimetatud sisule seaduslikult ligi pääsevad, saavad seda kasutada ka siis, kui nad viibivad ajutiselt muus liikmesriigis.

3.2.

Artiklis 2 on välja toodu eri mõisted teenuse ja sellega seotud osapoolte kohta: „tellija”, „tarbija”, „elukohaliikmesriik”, „ajutine viibimine”, „veebisisuteenus”, „kaasaskantav”. Veebisisuteenuste osas täpsustatakse, et tegemist võib olla audiovisuaalmeedia teenusega või teenustega, mis pakuvad juurdepääsu teostele, muule kaitstud materjalile või ringhäälinguorganisatsioonide ülekannetele. Neid teenuseid võib pakkuda kas lineaarselt või tellimispõhiselt, rahalise tasu eest või tasuta.

3.3.

Ettepaneku artiklis 3 märgitakse, et kohustus võimaldada veebisisuteenuste piiriülest kaasaskantavust teistes riikides, ei laiene kvaliteedinõuetele, mida kohaldatakse elukohaliikmesriigis, kui teenuseosutaja ei ole sõnaselgelt kokku leppinud teisiti. Ent teenuseosutaja peab teavitama tellijat pakutava teenuse osutamise kvaliteedist.

3.4.

Vastavalt artiklile 4 loetakse veebisisuteenuse pakkumine tellijale, juurdepääs sellele teenusele ja teenuse kasutamine tellija poolt toimuvaks ainult elukohaliikmesriigis nii audiovisuaalse valdkonna, intellektuaalomandi kui ka andmekaitsealaste eeskirjadega kooskõlas.

3.5.

Artiklis 5 sätestatakse olemasolevate lepinguliste sätete kohaldamata jätmine, mis on vastuolus piiriülese kaasaskantavuse kohustusega, seda nii õiguste omajate ja teenusepakkujate kui ka teenusepakkujate ja nende klientide vahel. Õiguste omajad võivad nõuda, et teenusepakkuja kasutaks vajalikke vahendeid, et kontrollida, kas teenust pakutakse kooskõlas määrusega, ning nimetatud vahendid peavad olema mõistlikud ja proportsionaalsed.

3.6.

Artiklis 6 sätestatakse, et isikuandmete töötlemine peab olema kooskõlas direktiividega 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ (3).

3.7.

Artiklis 7 on sätestatud, et määrust kohaldatakse mitte ainult pärast määruse jõustumist sõlmitud lepingutele, vaid ka tagasiulatuvalt enne määruse kohaldamise kuupäeva sõlmitud lepingute ja omandatud õiguste suhtes, kui need on olulised teenuse pakkumise, sellele juurdepääsu või teenuse kasutamise jaoks.

3.8.

Artiklis 8 sätestatakse määruse kohaldamise ajavahemik pärast selle avaldamist, mis on kuus kuud.

4.1.

Komitee hindab kõrgelt komisjoni algatust tegeleda piiriülese kaasaskantavuse küsimusega, mis tähendab põhimõtteliselt, et audiovisuaalsete veebisisuteenuste kasutajad ja tarbijad saavad nimetatud teenuseid, mille kasutajana nad mõnes ELi liikmesriigis registreeritud on, kasutada ka juhul, kui nad viibivad ajutiselt mõnes teises ELi liikmesriigis.

4.2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et see meede on komisjoni digitaalse ühtse turu rakendamise strateegias oluline, kuna see kõrvaldab takistused teenuste vabalt pakkumiselt ja äriühingutevaheliselt vabalt konkurentsilt. Kuna see hõlmab ka kaubanduslikke aspekte, võib see tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, lihtsustades organiseeritud kodanikuühiskonna eri rühmade lõimumist.

4.3.

Selles osas on komisjoni poolt möödunud aasta 9. detsembril esitatud määruse ettepaneku eesmärk kõrvaldada piiriülese kaasaskantavuse takistused, kohustades teenusepakkujaid neid osutama, kui neid teenuseid pakutakse seaduslikult ning kui need on liikmesriigi turul kaasaskantavad.

4.4.

Õigusakti valikut (määrus) õigustab reguleeritava tegevuse riigiülene mõõde ning vajadus rakendada seda kõigis liikmesriikides samalaadselt ja üheaegselt. Ettepanek on seotud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 56, mille kohaselt keelatakse liidu piires teenuste osutamise vabaduse piirangud liikmesriikide kodanike suhtes, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis kui see isik, kellele teenuseid pakutakse.

4.5.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on nõus siseturu õigusliku alusega (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114), kuna määruse ettepanekus käsitlevate teenuste ulatus ja olemus on piiriülene ning kuna muude liidu poliitikavaldkondadega on vaja ühtsust, seda eelkõige kultuuriküsimustes (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 167) ning tarbijate huvide edendamise osas (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 169). On oluline, et ettepanekut tõlgendataks kooskõlas era- ja perekonnaelu austamisega, õigusega isikuandmete kaitsele, sõnavabadusega ja ettevõtlusvabadusega.

4.6.

Ettepanekus käsitletakse sisu, mida edastavad ringhäälinguorganisatsioonid või infoühiskonna teenuste pakkujad lineaarselt või tellimispõhiselt; seda pakutakse allalaadimise, voogedastuse või muu tehnoloogia abil, seda teevad suured äriühingud või VKEd rahalise tasu eest (tellimus) või tasuta. Viimasel juhul tuleb alati teha kindlaks, milline on registreeritud kasutaja elukohariik (näiteks IP-aadressi või internetiühenduse kaudu). Määruses ei käsitleta teisi piiriüleseid kaupu ja teenuseid, mille korral on audiovisuaalsisu selle ranges mõistes vaid kaasnev nähtus.

4.7.

Seega on määruse ettepaneku eesmärk rahuldada tõhusamalt kodanike soovid ja vajadused digitaalvaldkonnas, kuna meede võimaldab neil kasutada audiovisuaalsisu, millele neil on ligipääsuõigus, kui nad reisivad ELi riikides. Samas on eesmärk viia kooskõlla audiovisuaalsisu turu areng, õiguste omanike (autoriõigused ja sellega kaasnevad õigused) kõrgetasemelise kaitse hoidmine ning oluliste sündmuste ja teabe ülekandmine.

4.8.

Komisjon rõhutab selles osas kasu, mida algatus võib tuua nii tarbijatele kui ka pikas perspektiivis teenuste pakkujatele. Määruse ettepaneku preambulis märgitakse, et piiriülene kaasaskantavus ei ole mitte ainult tarbijate huvides. See toob erisuguseid eeliseid nii loomise, tõlgendamise ja edastamise õiguste omanikele kui ka audiovisuaalsisu reprodutseerimise, üldsusele edastamise ja kättesaadavaks tegemisega tegelevatele isikutele, pakkudes neile kõigile suuremat õiguskindlust ja suuremat võimekust kasutajate soovide täitmisel.

4.9.

Igal juhul rõhutab komisjon eraldi teenusepakkujate ja omanike õigusi ja tegevust – kahtlemata vastusena nende poolt avaliku konsultatsiooni käigus väljendatud muredele. Märgitakse, et ettepanek ei mõjuta olulisel määral õiguste litsentsimist ega ärimudeleid, kuna kaasakantavuse kohustusega vastuolus olevate lepingutingimuste kohaldamata jätmine ei kohusta litsentse üle vaatama ning kuna (mõeldes suure nõudlusega audiovisuaalsisu ja spordivaldkonna sisu edastajatele) kaasaskantavus ei laienda teenusekasutajate spektrit ega mõjuta litsentside piirkondlikku ainuõiguslikkust.

4.10.

Ettepaneku artiklite osasse, täpsemalt artikli 5 lõikesse 2 tuleks lisada, et lisaks veebisisuteenuse nõuetekohase pakkumise kontrollimiseks kasutavate vahendite mõistlikkusele ja proportsionaalsusele peavad nimetatud tulemuslikud vahendid austama ja järgima Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tagatud põhimõtteid ja õigusi, mis tuleb selgesõnaliselt välja tuua.

4.11.

Teenuste pakkumine piiriülese kaasaskantavuse kaudu võrdsustatakse teenuse pakkumisega elukohariigis. Autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste, reprodutseerimise, üldsusele edastamise, kättesaadavaks tegemise või taaskasutamise, sisukataloogi, asjaomaste seadmete, lubatud kasutajate arvu ning funktsioonide spektri osas oleks see õiguslik fiktsioon. Välja tuleks tuua, et sealjuures tuleb igal juhul järgida tehnoloogia neutraalsuse põhimõtet. Samuti tuleb täpsustada määruse ettepaneku kohaldamisala ja mõisteid, eriti subjektiivse kohaldamisala mõiste osas. See peab igal juhul põhinema selgetel ja tuvastatavatel kriteeriumidel, mis on vajalikud õiguskindluse ja eeskirjade etteaimatavuse tagamiseks.

4.11.1.

Siiski

4.12.

Viimase punkti osas võib kombinatsioon kvaliteedistandardi tagamise kohustuse erandist ning juurdehindluse eest seda kvaliteeti pakkuvate esindustüüpi teenuste pakkumise võimalusest ajendada teenusepakkujaid kasutama teatud eksitavaid tavasid. See kahjustab ja alandab baasteenuse kvaliteeti ning muudab sisu peaaegu kaubaks, sidudes kasumi teenustasudega. Õigusakti regulatiivosa peaks vähemalt sisaldama sõnaselget märget, et pakutav kvaliteet ei tohi ühelgi juhul olla madalam kui asukohariigi kohaliku veebijuurdepääsu kaudu pakutav kvaliteet.

4.13.

Lisaks on märkimisväärne komisjoni kavatsus kohaldada määrust tagasiulatuvalt. See tähendab, et osapoolte vahel varem kokku lepitud kohustuste klauslid ja tingimused, mis takistavad või piiravad kaasaskantavust, ei kohaldu enam. Lisaks innustatakse kõnealuseid osapooli sõlmima lepinguid, mis sisaldaksid piiriülese kaasaskantavuse põhimõtet.

4.14.

Komitee teeb ettepaneku määratleda uuesti mõiste „osaliselt kaasaskantav” teenus, mida tuleks kohaldada kvaliteedi aspektist tundlike veebiteenuste puhul, juhul kui kohapealse interneti madal kvaliteet muudab veebisisuteenuse kasutamise tellija jaoks konkreetses piirkonnas võimatuks. Seda terminit on sarnasel viisil kasutatud mõjuhinnangu leheküljel 8 (4).