16.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 451/104

Raportöör:

Xavier VERBOVEN

1.1

Komitee võttis komisjoni teatise teadmiseks ja pidas kasulikuks esitada märkused komisjoni sõnastatud poliitiliste eesmärkide kohta ning anda ka mõned spetsiifilised soovitused.

1.2

Poliitilise eesmärgi „vastastikuse usalduse suurendamine” osas on komitee seisukohal, et selle seadmine poliitiliseks prioriteediks on õigustatud ning vastab Euroopa Liidu toimimise lepingus õigusvaldkonna osas sätestatule. Algatuste osas, mida võiks järgmise viie aasta jooksul selle vastastikuse usalduse suurendamiseks ellu viia, on komisjon siiski pigem ebamäärane ja jääb pealiskaudseks. Komitee on seisukohal, et varasematel aastatel koostöölepingute alusel tehtud koostööd tuleb jätkuvalt innustada järgnevate õiguslike vahendite välja töötamise teel.

1.3

Poliitilise eesmärgi „majanduskasvu toetamine” osas märgib komitee, et pürgimist majanduskasvu suunas tunnustatakse olulise prioriteedina, ent ainult tingimusel, et seejuures püüeldakse jätkusuutliku kasvu poole. Majanduskasvu iseenesest ei saa aga vaadelda õiguspoliitika eesmärgina, mis vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule peab olema suunatud turvalisuse kõrge taseme tagamisele ja õiguskaitse kättesaadavuse lihtsustamisele ning mida ei saa pidada majanduskasvust vähem oluliseks. See aga ei muuda olematuks tõsiasja, et hästitoimival õigusvaldkonnal Euroopa Liidu liikmesriikides võib olla positiivne mõju jätkusuutlikule majanduskasvule liidus, eelkõige seeläbi, et tsiviilõiguse vallas on võimalik lahendada vaidlusi kiiremini ja eesmärgipärasemalt ning et suureneb õiguskindlus, kriminaalõiguse vallas tegeletakse aga eesmärgipärasemalt selliste tavamajandust kahjustavate nähtustega nagu rahapesu ja organiseeritud kuritegevus.

1.4

Poliitilise eesmärgi „liikuvuse edendamine” osas märgib komitee, et liikuvuse edendamist ELis, eelkõige tagades, et liidu kodanikud saaksid kõikjal oma õigusi teostada, võib seostada Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud õiguskaitse kättesaadavuse hõlbustamise eesmärgiga. Küll tuleb aga rõhutada, et V jaotises ei ole määratletud sihina mitte üksnes vabadus, vaid ka turvalisus ja õigused, millega võib kaasneda vabaduse piiramine. Liikuvuse edendamise asemel peab eesmärk olema pigem kaitsta tõhusa õigusemõistmise kättesaadavust nende kodanike jaoks, kes kasutavad oma vaba liikumise õigust.

1.5

Lisaks märgib komitee, et komisjoni teatisest on jäänud välja mõned teemad, mis annavad samas panuse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisesse.

2.1.1

Euroopa Komisjon on juba vastu võtnud erinevaid seadusandlikke algatusi nii kriminaalõiguse kui ka tsiviilõiguse valdkonnas, millega on juba astutud päris palju samme vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise suunas.

2.1.2

Poliitilised suunised kehtestati viie aasta programmides, nagu näiteks Tampere, Haagi ja Stockholmi programm. Viimane neist lõppeb 2014. aasta lõpus. Võttes arvesse Stockholmi programmi lõppemist ja Lissaboni lepinguga toimunud liidu pädevuste laienemist õigusvaldkonnas, on komisjoni kõnealuse teatise eesmärk määrata kindlaks poliitilised prioriteedid, mille suunas pürgida, et liikuda veelgi edasi usaldusele, liikuvusele ja majanduskasvule suunatud hästi toimiva Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala saavutamise suunas 2020. aastaks.

2.1.3

Kõnealuse teatise eesmärk on edendada strateegilisi suuniseid ja tegevusprogramme, mille Euroopa Ülemkogu määrab kindlaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 68 alusel, eesmärgiga rajada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala ning toetada Euroopa Parlamendi selles osas välja pakutavaid strateegilisi valikuid (2).

2.2.1

Tulevased väljakutsed/poliitilised eesmärgid

a)

Vastastikune usaldus

Kodanike ning õigusvaldkonna töötajate ja kohtunike usalduse suurendamine kohtuotsuste vastu, olenemata sellest, millises Euroopa Liidu liikmesriigis need on langetatud.

b)

Liikuvus

Tuleb kõrvaldada takistused, mida Euroopa Liidu kodanikud vaba liikumise õigust kasutades ikka veel kogevad.

c)

Majanduskasv

Õiguspoliitika peaks jätkuvalt toetama majanduse elavdamist, muu hulgas lepingute jõustatavuse tugevdamisega piiriüleste kaubandussuhete puhul ja digitaalmajanduse toetamisega.

2.2.2

Komisjon soovib eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks kasutada järgmisi vahendeid – kindlustamist, kodifitseerimist ja täiendamist. Seejuures viitab komisjon sellele, et olemasolevate poliitiliste vahendite täiendamise eesmärgiks peab alati olema vastastikuse usalduse suurendamine ja majanduskasvu toetamine ning kodanike elu lihtsustamine.

3.1.1

Liidu pädevus õigusvaldkonnas on üheselt sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu 3. osa V jaotises, mis kannab pealkirja „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala”.

3.1.2

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 67 sätestatakse, et liit moodustab vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone.

3.1.3

Selle raames on Euroopa Liidu institutsioonide ülesanne (3):

3.1.4

Nende ülesannete täitmiseks on liidul pädevused õigus- ja politseivaldkonnas ning rände- ja varjupaigapoliitika osas.

3.1.5

Õigusvaldkonnas on liidul pädevused nii tsiviil- kui ka kriminaalõiguse vallas.

3.1.6

Pädevused kriminaalõiguse valdkonnas hõlmavad esmajoones pädevust, mis on suunatud meetmete võtmisele kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte elluviimiseks ning kriminaalmenetlustes miinimumeeskirjade kehtestamiseks. See pädevus tähendab näiteks õigust kehtestada miinimumeeskirjad kriminaalmenetlusse kaasatud isikute või kuriteoohvrite õigustele, ent ka õigust võtta meetmeid kohtualluvuse konfliktide ennetamiseks ja lahendamiseks. Teiseks hõlmavad pädevused kriminaalõiguse valdkonnas õigust kehtestada miinimumeeskirjad kuritegude ja karistuste määratlemiseks eriti ohtlike piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul, nagu terrorism, inimkaubandus, seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon, maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud kuritegevus. Kolmandaks võib võtta meetmeid kuritegevuse ennetamise toetamiseks. Neljandaks hõlmab pädevus kriminaalõiguse valdkonnas uurimise ja süüdistuste ettevalmistamise eest vastutavate riiklike asutuste toetamist ning koordineerimise ja koostöö tõhustamist. Viiendaks hõlmab pädevus kriminaalõiguse valdkonnas õigust asutada Euroopa Prokuratuur, mille eesmärk on võidelda liidu finantshuve kahjustavate kuritegudega.

3.1.7

Tsiviilõiguse valdkonnas hõlmavad liidu pädevused õigust võtta meetmeid, mille eesmärk on (1) edendada liikmesriikide vahelist vastastikust kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist, (2) lihtsustada kohtu- ja kohtuväliste dokumentide piiriülest kättetoimetamist, (3) kehtestada eeskirjad volitatud kohtuniku ja asjakohase õiguse (rahvusvaheline eraõigus) määramiseks, (4) teha koostööd tõendite kogumisel, (5) tagada õiguskaitse tõeline kättesaadavus ning (6) kõrvaldada takistused tsiviilkohtumenetluste nõuetekohase toimimise teelt, (7) suurendada kohaldatavate õigusnormide konflikte ja kohtualluvust reguleerivate normide kokkusobivust ning (8) töötada välja alternatiivsed meetodid vaidluste lahendamisele.

3.2.1.1

Tõsiasi, et komisjon kehtestab õigusvaldkonnas poliitilise eesmärgina liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse usalduse suurendamise teineteise otsuste vastu, on õigustatud ja väärib toetust, isegi kui tegu on pigem õigusalase koostöö elluviimise vahendi kui eesmärgiga iseenesest.

3.2.1.2

Euroopa Liidu toimimise lepingus on sätestatud, et liit peab nii kriminaalõiguse kui ka tsiviilõiguse valdkonnas arendama poliitikat, mis on suunatud õigusalasele koostööle, lähtudes seejuures kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttest, mis eeldab vastastikust usaldust teineteise otsuste vastu (4).

3.2.1.3

Algatuste osas, mida võiks järgmise viie aasta jooksul selle vastastikuse usalduse suurendamiseks ellu viia, on komisjon pigem ebamäärane ja jääb pealiskaudseks. Komitee on seisukohal, et varasematel aastatel koostöölepingute alusel tehtud koostööd tuleks jätkuvalt innustada ja toetada, muu hulgas järgnevate õiguslike vahendite välja töötamise teel.

3.2.2.1

Asjaolu, et komisjon kehtestab õigusvaldkonna poliitilise eesmärgina majanduskasvu suurendamise, ei ole iseenesestmõistetav. Euroopa Liidu toimimise lepinguga antakse liidule pädevused õigusvaldkonnas, et tagada kõrge turvalisuse tase kriminaalõiguse valdkonnas ning lihtsustada õigusabi kättesaadavust tsiviilõiguse valdkonnas. Need eesmärgid iseenesest ei ole vähem olulised kui näiteks majanduskasvu eesmärk.

3.2.2.2

Viimastel aastatel on eelkõige finantskriisi ja riigivõla kriisi mõjul ja strateegia „Euroopa 2020” kohaselt ELi õiguspoliitikast saanud ka vahend, mille eesmärk on toetada majanduse elavnemist, majanduskasvu ja struktuurireforme. Komitee rõhutab, et majanduskasvu iseenesest ei saa aga vaadelda õiguspoliitika eesmärgina. Tulevases ELi õiguspoliitikas tuleks vältida seda, et esiplaanile seatakse igal juhul algatused, mille eesmärk on üksnes lihtsustada kaubandust või mida saab käsitleda üksnes selle valguses. Seetõttu võib juhtuda, et ei käsitleta (enam) teisi aspekte, mis on sama palju või isegi rohkem vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega seotud, nagu põhiõiguste kaitse.

3.2.2.3

Pürgimist majanduskasvu suunas tunnustatakse kui olulist prioriteeti, ent tingimusel, et seejuures püüeldakse jätkusuutliku kasvu suunas. Majanduskasvu iseenesest ei saa aga vaadelda õiguspoliitika eesmärgina, mis vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule peab olema suunatud turvalisuse kõrge taseme tagamisele ja õiguskaitse kättesaadavuse lihtsustamisele ning mida ei saa pidada majanduskasvust vähem oluliseks. Siiski võib hästitoimival õigusvaldkonnal Euroopa Liidu liikmesriikides olla positiivne mõju jätkusuutlikule majanduskasvule liidus, eelkõige seeläbi, et tsiviilõiguse vallas on võimalik lahendada vaidlusi kiiremini ja eesmärgipärasemalt ning et suureneb õiguskindlus, kriminaalõiguse vallas tegeletakse aga eesmärgipärasemalt selliste tavamajandust kahjustavate nähtustega nagu rahapesu ja organiseeritud kuritegevus.

3.2.3.1

Tõsiasja, et komisjon määratleb õigusvaldkonna poliitilise eesmärgina Euroopa Liidu sisese liikuvuse edendamise, eelkõige tagades, et liidu kodanikud saaksid kõikjal oma õigusi teostada, võib seostada Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud õiguskaitse kättesaadavuse hõlbustamise eesmärgiga.

3.2.3.2

Küll tuleb aga rõhutada, et V jaotises ei ole määratletud sihina mitte üksnes vabadus, vaid ka turvalisus ja õigused, millega võib kaasneda vabaduse piiramine. Liikuvuse edendamise asemel peab eesmärk olema pigem kaitsta tõhusa õigusemõistmise kättesaadavust nende kodanike jaoks, kes kasutavad oma vaba liikumise õigust. Vastasel juhul ollakse taaskord silmitsi palju laiema valdkonnaga kui üksnes õigusvaldkond ning kõne alla võib tulla eriti laiaulatuslik eripalgeliste teemade ring, näiteks haldusalaste tõkete kõrvaldamine vaba liikumise õiguse kasutamisel, vaba liikumise õigust kasutavate kodanike abielulahutuste ja pärandiküsimuste korraldamine, asjaomast õigust kasutavate kodanike pensioniõiguste ülekandmine, Euroopa sõidukite tehnilise ülevaatuse korraldamine jne.

3.3.1

Komisjoni tegevuskavast on jäänud välja mõned teemad, mis sellele vaatamata annavad oma panuse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisesse.

3.3.2

Esmajoones võiks kaaluda liikmesriikides Euroopa õigusele spetsialiseerunud kohtuametnike kategooria loomist, et pakkuda kodanikele suuremat õiguskindlust Euroopa õigusega seotud vaidlustes.

3.3.3

Komisjon rõhutab õigustatult vajadust tagada kõigile kohtunikele ja prokuröridele ELi õiguse alane koolitus. Komisjon kutsub samuti üles viima koolitust uuele tasemele, kutsudes kõiki õigusvaldkonna töötajaid osalema õigusprogrammi 2014-2020 raames toimuvates Euroopa koolitusprogrammides. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jaoks on see punkt esmase tähtsusega. Kooskõlas Stockholmi programmis sätestatud eesmärgiga kaitseõiguse tugevdamise kohta, peab komitee eriti oluliseks, et kõnealustes programmides osaleksid just advokaadid, kes toimivad esimese lülina õigusmenetluses.

3.3.4

Teiseks võiks mõelda Euroopa operatiivpolitsei ja uurimisteenistuste loomisele, mille siht oleks sihipärane tegelemine piiriüleseid aspekte hõlmavate kuritegude ja pettustega.

3.3.5

Kolmandaks tuleks uurida, mil määral on vaja kehtestada kriminaalõiguse valdkonnas miinimumeeskirju kuritegude ja karistuste määratlemisel eriti ohtlike piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul, nagu terrorism, inimkaubandus, seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon, maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud kuritegevus. Rikkumiste osas, mille puhul on liikmesriikidevahelised erinevused kriminaalõiguse valdkonnas nii suured, et seeläbi satuvad ohtu inimõigused ja õiguskindlus, oleks mõttekas uurida, mil määral oleks vaja kriminaalõiguse ühtlustamist (5).

3.3.6

Neljandaks võiks mõelda kollektiivhagi (class action) kohustuslikule kehtestamisele, mis peaks parandama õigusabi kättesaadavust ELi kodanikele.

3.3.7

Viiendaks on soovitav pidada tulemustabelit õigusvaldkonna saavutuste ja eelkõige tegevuskavade rakendamise kohta.

3.3.8

Kuuendaks on soovitav uues ametisse nimetatavas komisjoni koosseisus näha ette inimõigustega tegeleva voliniku ametikoht.