This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62008CN0268
Case C-268/08 P: Appeal brought on 24 June 2008 by Christos Michail against the judgment of the Court of First Instance (First Chamber) delivered on 16 April 2008 in Case T-486/04 Michail v Commission
Kohtuasi C-268/08 P: Christos Michaili 24. juunil 2008 . aastal esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 16. aprilli 2008 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-486/04: Michail versus komisjon
Kohtuasi C-268/08 P: Christos Michaili 24. juunil 2008 . aastal esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 16. aprilli 2008 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-486/04: Michail versus komisjon
ELT C 223, 30.8.2008, p. 27–27
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
30.8.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 223/27 |
Christos Michaili 24. juunil 2008. aastal esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 16. aprilli 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-486/04: Michail versus komisjon
(Kohtuasi C-268/08 P)
(2008/C 223/42)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellant: Christos Michail (esindaja: advokaat C. Meïdanis)
Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon
Apellandi nõuded
|
— |
Tunnistada apellatsioonkaebus vastuvõetavaks ja põhjendatuks; |
|
— |
tühistada vajalikus ulatuses Esimese Astme Kohtu 16. aprilli 2008. aasta otsus kohtuasjas T-486/04; |
|
— |
otsustada kohtukulude jaotus vastavalt kehtivale õigusele. |
Väited ja peamised argumendid
Apellant esitab oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks kolm väidet.
Esimeses väites toob C. Michail välja, et Esimese Astme Kohus eksis ühenduse õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel ning jättis täitmata kohtuotsuste põhjendamise kohustuse osas, milles see kohus tunnistas vaidlustatud kohtuotsuses apellandi väitel ühelt poolt, et komisjon aitas kaasa psühholoogilise ahistamise ohvri tunde tekkimisele apellandil personalieeskirjade artikli 12a mõttes, ent jättis teisalt hagi siiski põhjendamatuse tõttu rahuldamata.
Teises väites heidab apellant Esimese Astme Kohtule ette viimase hinnata olnud asjaolude moonutamist — eelkõige nende hindamist eraldivõetuna ja mitte kogumis — ning mitmeid eksimusi nende asjaolude õiguslikul kvalifitseerimisel.
Kolmandas väites arvustab apellant viimaks Esimese Astme Kohtu otsust jätta piisava täpsusastme puudumisest põhjustatud vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata apellandi poolt tema hagi toetuseks esitatud mitmed väited, mille kohaselt oli eelkõige rikutud personalieeskirjade artikleid 21a, 22a ja 22b ning võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Jagades apellandi hagi arvukateks osadeks, moonutas Esimese Astme Kohus nimetatud hagi eseme põhisisu ja hagi ülesehitust.