1.

Kas liidu õigust, täpsemalt asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust (ELTL artiklid 49 jj ning 56 jj), ning selliseid [Euroopa Liidu õiguse] põhimõtteid nagu õiguskindlus, diskrimineerimiskeeld, läbipaistvus ja erapooletus, konkurentsivabadus, proportsionaalsus, õiguspärane ootus ja ühtsus, ning direktiivi 2014/23/EL (1) artikleid 3 ja 43 – kui neid peaks peetama kohaldatavaks – tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised õigusnormid nagu need, mis sisalduvad 16. oktoobri 2017. aasta dekreetseaduse nr 148 artikli 20 lõikes 1 ning selle järel vastu võetud rakendusaktides, kus on sätestatud: „1. Vastavalt 1. juuli 2009. aasta dekreetseaduse nr 78 (mille muudetud redaktsioon kinnitati seadusena 3. augusti 2009. aasta seadusega nr 102) artikli 21 lõigetele 3 ja 4 lubab tolli- ja monopoliamet (Agenzia delle dogane e dei monopoli) senist riiklike kiirloteriide panuste kogumise, sh kaugside teel kogumise kontsessioonisuhet jätkata kuni kontsessiooniakti artikli 4 lõikes 1 nimetatud tähtaja lõpuni, et tagada edasised ja suuremad riigieelarvetulud, nimelt 50 miljonit eurot 2017. aastal ja 750 miljonit eurot 2018. aastal“, olukorras, kus:

2.

Kas liidu õigust, täpsemalt asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust (ELTL artiklid 49 jj ning 56 jj), ning selliseid [Euroopa Liidu õiguse] põhimõtteid nagu õiguskindlus, diskrimineerimiskeeld, läbipaistvus ja erapooletus, konkurentsivabadus, proportsionaalsus, õiguspärane ootus ja ühtsus, ning direktiivi 2014/23/EL artikleid 3 ja 43 – kui neid peaks peetama kohaldatavaks – tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised õigusnormid nagu need, mis sisalduvad 16. oktoobri 2017. aasta dekreetseaduse nr 148 artikli 20 lõikes 1, kus on – sõnaselgelt 1. juuli 2009. aasta dekreetseaduse nr 78 (mille muudetud redaktsioon kinnitati seadusena 3. augusti 2009. aasta seadusega nr 102) artikli 21 lõigete 3 ja 4 alusel – sätestatud, et „tolli- ja monopoliamet (Agenzia delle dogane e dei monopoli) lubab senist riiklike kiirloteriide panuste kogumise, sh kaugside teel kogumise kontsessioonisuhet jätkata kuni kontsessiooniakti artikli 4 lõikes 1 nimetatud tähtaja lõpuni, et tagada edasised ja suuremad riigieelarvetulud, nimelt 50 miljonit eurot 2017. aastal ja 750 miljonit eurot 2018. aastal“, ning seda on ette nähtud teha

3.

Kas liidu õigust, täpsemalt asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust (ELTL artiklid 49 jj ning 56 jj), ning selliseid [Euroopa Liidu õiguse] põhimõtteid nagu õiguskindlus, diskrimineerimiskeeld, läbipaistvus ja erapooletus, konkurentsivabadus, proportsionaalsus, õiguspärane ootus ja ühtsus, ning direktiivi 2014/23/EL artikleid 3 ja 43 – kui neid peaks peetama kohaldatavaks – tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised õigusnormid, mis sisalduvad eelviidatud dekreetseaduse rakendusaktides, täpsemalt Agenzia delle Dogane e dei Monopoli (Itaalia tolli- ja monopoliamet) 1. detsembri 2007. aasta teatis ([protokolli nr] 0133677), kus – sõnaselgelt 16. oktoobri 2017. aasta dekreetseaduse nr 148 artikli 20 lõike 1 alusel ning lähtudes kiirloteriide korraldamise kontsessioonilepingu artikli 4 esimesest lausest, kus on ette nähtud, et lepingut saab ainult üks kord uuendada – on kontsessioonisuhte tähtajaks määratud 30. september 2028, ilma et see piiraks samas artiklis 4 sätestatu kohaldamist seoses kontsessiooni kestuse jagamisega kaheks ajavahemikuks, millest üks on 5 ja teine 4 aastat pikk (pärast esimese, 1. oktoobrist 2019 algava viieaastase ajavahemiku lõppu sõltub lepingu jätkumine järgmiseks neljaks aastaks ehk kuni 30. septembrini 2028 sellest, kas tolli- ja monopoliamet annab teenuse haldamisele 30. märtsiks 2024 positiivse hinnangu); samuti on neis normides ette nähtud, et 15. detsembriks 2017 maksab äriühing 50 miljonit eurot, 30. aprilliks 2018 maksab ta 300 miljonit eurot ja 31. oktoobriks 2018 maksab ta 450 miljonit eurot;

4.

Kas liidu õigust, täpsemalt asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust (ELTL artiklid 49 jj ning 56 jj), ning selliseid [Euroopa Liidu õiguse] põhimõtteid nagu õiguskindlus, diskrimineerimiskeeld, läbipaistvus ja erapooletus, konkurentsivabadus, proportsionaalsus, õiguspärane ootus ja ühtsus, ning direktiivi 2014/23/EL artikleid 3 ja 43 – kui neid peaks peetama kohaldatavaks – tuleb tõlgendada nii, et sellised õigusnormid on liidu õigusega vastuolus ka juhul, kui selle sektori ettevõtjad, kes on praegu turule sisenemisest huvitatud, ei osalenud hankemenetluses, mis algul korraldati selle kontsessioonilepingu sõlmimiseks, mis on nüüd lõppemas ning mida jätkatakse senise kontsessionääriga eelkirjeldatud uutel lepingutingimustel, või kas turulepääsu piiranguga saab olla tegemist ainult juhul, kui nad algses hankemenetluses tõepoolest osalesid?