This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62017CA0051
Case C-51/17: Judgment of the Court (Second Chamber) of 20 September 2018 (request for a preliminary ruling from the Fővárosi Ítélőtábla — Hungary) — OTP Bank Nyrt., OTP Faktoring Követeléskezelő Zrt v Teréz Ilyés, Emil Kiss (Reference for a preliminary ruling — Consumer protection — Unfair terms — Directive 93/13/EEC — Scope — Article 1(2) — Mandatory statutory or regulatory provisions — Article 3(1) — Concept of ‘contractual term which has not been individually negotiated’ — Term incorporated in the contract after its conclusion following the intervention of the national legislature — Article 4(2) — Plain and intelligible drafting of a term — Article 6(1) — Examination by the national court of its own motion as to whether a term is unfair — Loan contract denominated in a foreign currency concluded between a seller or supplier and a consumer)
Kohtuasi C-51/17: Euroopa Kohtu (teine koda) 20. septembri 2018. aasta otsus (Fővárosi Ítélőtábla eelotsusetaotlus – Ungari) – OTP Bank Nyrt., OTP Faktoring Követeléskezelő Zrt versus Teréz Ilyés, Emil Kiss (Eelotsusetaotlus — Tarbijakaitse — Ebaõiglased tingimused — Direktiiv 93/13/EMÜ — Kohaldamisala — Artikli 1 lõige 2 — Kohustuslikud õigus- või haldusnormid — Artikli 3 lõige 1 — Mõiste „lepingutingimus, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud“ — Tingimus, mis on riigi seadusandja sekkumise tõttu lepingusse lisatud pärast selle sõlmimist — Artikli 4 lõige 2 — Lihtsas ja arusaadavas keeles koostatud tingimus — Artikli 6 lõige 1 — Tingimuse ebaõiglase laadi omaalgatuslik kontroll liikmesriigi kohtu poolt — Välisvaluutas nomineeritud laenuleping, mis on sõlmitud teenuseosutaja ja tarbija vahel)
Kohtuasi C-51/17: Euroopa Kohtu (teine koda) 20. septembri 2018. aasta otsus (Fővárosi Ítélőtábla eelotsusetaotlus – Ungari) – OTP Bank Nyrt., OTP Faktoring Követeléskezelő Zrt versus Teréz Ilyés, Emil Kiss (Eelotsusetaotlus — Tarbijakaitse — Ebaõiglased tingimused — Direktiiv 93/13/EMÜ — Kohaldamisala — Artikli 1 lõige 2 — Kohustuslikud õigus- või haldusnormid — Artikli 3 lõige 1 — Mõiste „lepingutingimus, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud“ — Tingimus, mis on riigi seadusandja sekkumise tõttu lepingusse lisatud pärast selle sõlmimist — Artikli 4 lõige 2 — Lihtsas ja arusaadavas keeles koostatud tingimus — Artikli 6 lõige 1 — Tingimuse ebaõiglase laadi omaalgatuslik kontroll liikmesriigi kohtu poolt — Välisvaluutas nomineeritud laenuleping, mis on sõlmitud teenuseosutaja ja tarbija vahel)
ELT C 408, 12.11.2018, p. 11–12
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
12.11.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 408/11 |
Euroopa Kohtu (teine koda) 20. septembri 2018. aasta otsus (Fővárosi Ítélőtábla eelotsusetaotlus – Ungari) – OTP Bank Nyrt., OTP Faktoring Követeléskezelő Zrt versus Teréz Ilyés, Emil Kiss
(Kohtuasi C-51/17) (1)
((Eelotsusetaotlus - Tarbijakaitse - Ebaõiglased tingimused - Direktiiv 93/13/EMÜ - Kohaldamisala - Artikli 1 lõige 2 - Kohustuslikud õigus- või haldusnormid - Artikli 3 lõige 1 - Mõiste „lepingutingimus, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud“ - Tingimus, mis on riigi seadusandja sekkumise tõttu lepingusse lisatud pärast selle sõlmimist - Artikli 4 lõige 2 - Lihtsas ja arusaadavas keeles koostatud tingimus - Artikli 6 lõige 1 - Tingimuse ebaõiglase laadi omaalgatuslik kontroll liikmesriigi kohtu poolt - Välisvaluutas nomineeritud laenuleping, mis on sõlmitud teenuseosutaja ja tarbija vahel))
(2018/C 408/12)
Kohtumenetluse keel: ungari
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Fővárosi Ítélőtábla
Põhikohtuasja pooled
Hagejad: OTP Bank Nyrt., OTP Faktoring Követeléskezelő Zrt
Kostjad: Teréz Ilyés, Emil Kiss
Resolutsioon
1. |
Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste lepingutingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 3 lõikes 1 esitatud mõistet „lepingutingimus, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud“ tuleb tõlgendada nii, et sellega peetakse muu hulgas silmas lepingutingimust, mida on muudetud liikmesriigi kohustusliku õigusnormiga, mis on vastu võetud pärast tarbijaga laenulepingu sõlmimist, et asendada selles lepingus sisalduvat tühist tingimust. |
2. |
Direktiivi 93/13 artikli 1 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et direktiivi kohaldamisala ei hõlma lepingutingimusi, mis põhinevad kohustuslikel riigisisestel sätetel, mis on vastu võetud pärast tarbijaga laenulepingu sõlmimist ja mille eesmärk on asendada nimetatud lepingu mingi tühiseks osutunud tingimus, kehtestades riigi keskpanga poolt määratud ametliku vahetuskursi. Siiski ei ole vahetuskursi riski puudutav lepingutingimus, nagu on käsitletud põhikohtuasjas, sellest kohaldamisalast nimetatud sätte alusel välistatud. |
3. |
Direktiivi 93/13 artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et tingimuste lihtsas ja arusaadavas keeles koostamise nõue kohustab finantseerimisasutust esitama laenuvõtjatele vahetuskursi riski kohta piisava teabe, et võimaldada neil teha ettevaatlikke ja teadlikke otsuseid. Sellega seoses tähendab see nõue, et tarbija mõistab vahetuskursi riski puudutavat lepingutingimust nii formaalselt ja grammatiliselt kui ka selle konkreetset ulatust, see tähendab, et keskmine piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja ettevaatlik tarbija saab mitte üksnes olla teadlik riigi vääringu devalveerumise võimalusest välisvaluuta suhtes, milles laen oli nomineeritud, vaid ühtlasi hinnata olenevalt olukorrast väga arvestatavaid majanduslikke tagajärgi, mis sellisel lepingutingimusel on tema finantskohustustele. |
4. |
Direktiivi 93/13 artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et selle kohaselt peab lepingutingimuste selges ja arusaadavas keeles koostamise laadi hindama viitega lepingu sõlmimise hetkel kõigile seda sõlmimist ümbritsevatele asjaoludele, nagu ka kõigile muudele lepingutingimustele, vaatamata asjaolule, et riigi seadusandja on hiljem teatud lepingutingimused tunnistanud ebaõiglaseks või eeldanud seda ebaõiglast laadi ja need tühistanud. |
5. |
Direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel – tarbija kui hageja asemel – võtma arvesse mõne lepingutingimuse võimalikku ebaõiglast laadi kohe, kui tal on selleks vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud. |