EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.5.2018

COM(2018) 273 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE,

milles käsitletakse väikelaste hoiuteenuste arendamist eesmärgiga edendada naiste tööjõus osalemist, töötavate lapsevanemate töö- ja eraelu tasakaalu ning säästvat ja kaasavat majanduskasvu Euroopas (Barcelona eesmärgid)

Kokkuvõte

Kvaliteetsete lapsehoiuteenuste kättesaadavus, ligipääsetavus ja taskukohasus on üliolulised, et võimaldada hoolduskohustustega naistel ja meestel osaleda tööturul 1 . Kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid on olulised ka selleks, et vähendada laste seas võimalikku sotsiaalset ebavõrdsust, 2 ning mõjuvad laste varasest east alates hästi laste kognitiivsele ja sotsiaalsele arengule 3 .

Seda tunnistati juba 2002. aastal Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel, 4 kus püstitati seoses eelkooliealistele lastele suunatud kvaliteetsete ja taskukohaste hoiuteenuste kättesaadavusega kaks eesmärki: võimaldada lapsehoiuteenus 90 %-le lastest vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani ja 33 %-le alla kolmeaastastest lastest.

Käesoleva aruande eesmärk on hinnata töötavate lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu toetava komisjoni teatise 5 rakendamise raames, kui suuri edusamme on liikmesriigid viimasest, 2013. aasta aruandest saati Barcelona eesmärkide elluviimisel teinud.

Alla kolmeaastaste laste puhul on Barcelona eesmärk EL 28s üldiselt saavutatud, kuivõrd hõlmatud on 32,9 % ELi lastest, ehkki liikmesriikides esineb jätkuvalt suuri erinevusi.

Vastavalt kõige viimastele 2016. aasta andmetele on 33 % eesmärk üldjoontes saavutatud 12 liikmesriigis, millest seitsmes omab ligipääsu lapsehoiule 33–49 % lastest ja viies vähemalt 50 % lastest. Ülejäänud 16 liikmesriigis on ligipääs lapsehoiule vähem kui 33 %-l lastest, kusjuures 10 liikmesriigis käib lapsehoius alla 25 % kõige noorema vanuserühma lastest.

Laste puhul vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani ei ole Barcelona eesmärk veel saavutatud. 2016. aasta seisuga käib ametlikus lapsehoius või eelkoolis 86,3 % lastest vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani. Barcelona eesmärk on saavutatud 12 liikmesriigis, kõigis ülejäänud 16 liikmesriigis on see veel saavutamata.

Lapsehoiu kättesaadavust ja kasutamist mõjutavad mitu tegurit: seadusest tulenev õigus lapsehoiule, ligipääsetavus ja kvaliteet. Olulist rolli mängib ka võimalus kohandada teenuseid vastavalt lapsevanemate vajadustele, sealhulgas viia lapsehoiuasutuse kaugus ja lahtiolekuaeg vastavusse vanemate töömudelitega.

Kuna peamine põhjus, miks naiste osalemine tööturul on väike, on hoolduskohustused, mille tõttu Euroopal jääb saamata aastas 370 miljardit eurot, on Euroopa Ülemkogus 2002. aastal vastu võetud Barcelona eesmärgid 2018. aastal endiselt väga tähtsad. 

1. Poliitiline taust

Naiste alaesindatus on üks püsivamaid probleeme, mis mõjutab tööturgu kõikides Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides. Üldine sooline tööhõivelõhe – st erinevus naiste ja meeste tööhõive määras – ulatub 11,6 protsendipunktini, täistööajale taandatuna isegi 18,2 protsendipunktini 6 . Sellest tingituna kaotab majandus aastas 370 miljardit eurot 7 .

Naiste osalemine tööturul on väike eelkõige seetõttu, et naiste õlule langevad hoolduskohustused on meeste omadega võrreldes ebaproportsionaalselt suured. Naised täidavad neid kohustusi eri eluetappidel, kuid eriti ajal, mil neil on väiksed lapsed. 2016. aastal oli selliste naiste tööhõive määr, kellel on üks alla kuueaastane laps, keskmiselt ligikaudu 9 protsendipunkti madalam kui ilma väikeste lasteta naiste tööhõive määr, kusjuures mitmes liikmesriigis oli see erinevus üle 30 protsendipunkti. Mõnes liikmesriigis on 25 % majanduslikult mitteaktiivsetest naistest mitteaktiivsed hoolduskohustuste tõttu.

Kvaliteetsete lapsehoiuteenuste kättesaadavus, ligipääsetavus ja taskukohasus on üliolulised, et võimaldada hoolduskohustustega naistel ja meestel osaleda tööturul.

Seda tunnistati juba 2002. aastal Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel 8 , kus püstitati seoses eelkooliealistele lastele suunatud kvaliteetsete ja taskukohaste hoiuteenuste 9 kättesaadavusega kaks eesmärki:

„Liikmesriigid peaksid kaotama takistused naiste tööturul osalemisele ning tegema nõudlust arvesse võttes ja kooskõlas oma riiklike süsteemidega kõnealuses valdkonnas jõupingutusi, et võimaldada 2010. aastaks lastehoiuteenust

o90 %-le lastest vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani ning

o33 %-le alla kolmeaastastest lastest.“

Euroopa Ülemkogu kohustas saavutama need eesmärgid 2010. aastaks. Euroopa Komisjon jõudis oma 2013. aasta aruandes hetkeseisu hinnates järeldusele, et eesmärki ei oldud saavutatud ei alla kolmeaastaste laste puhul ega laste puhul vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani 10 .

Barcelona eesmärke käsitlevas Euroopa Komisjoni 2013. aasta aruandes 11 on öeldud, et ehkki 2002. aastast alates on tehtud edusamme, ei ole lapsehoiuteenuste pakkumine ikka veel kooskõlas Barcelona eesmärkidega, ning nende teenuste rahuldava kättesaadavuse saavutamiseks, eelkõige alla kolmeaastaste laste puhul, tuleb teha märkimisväärseid edusamme:

·2011. aastal suutsid vaid kuus liikmesriiki 12 saavutada eesmärgi mõlema vanuserühma puhul (alla kolmeaastased lapsed ja lapsed vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani);

·kolm liikmesriiki 13 saavutasid üksnes eesmärgi, mis oli püstitatud seoses lastega vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani;

·neli liikmesriiki 14 saavutasid üksnes eesmärgi, mis oli püstitatud seoses alla kolmeaastaste lastega.

Komisjon ei keskendunud oma aruandes ainult lapsehoiu kättesaadavusele, vaid ka olemasolevate lapsehoiuteenuste ligipääsetavusele, taskukohasusele ja kvaliteedile.

Naiste täielikuks osalemiseks tööturul on vaja, et lapsehoiuteenused oleksid kättesaadavad kogu aeg ning vastaksid lapsevanemate vajadustele, võttes arvesse vanemate tööaega ja laste koolivaheaegu. Lisaks on lapsehoid tõeline valik vaid siis, kui naissoost töötajad saavad seda endale rahaliselt lubada ja kui nad on piisavalt veendunud selle kõrges kvaliteedis.

Just sel põhjusel kinnitati Barcelona eesmärke ka Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktis (2011–2020) ja nimetati neid strateegias „Euroopa 2020“.

Barcelona eesmärkide elluviimise üle teostatava korrapärase järelevalve kõrval jälgitakse taskukohase ja kvaliteetse lapsehoiu kättesaadavust kui naiste tööturul osalemise suurenemise põhieeldust ka Euroopa poolaasta raames. Euroopa poolaasta on ELi iga-aastane majanduse juhtimise raamistik, mille eesmärk on jälgida, ennetada ja korrigeerida probleemseid majandussuundumusi 15 .

Komisjon võttis 26. aprillil 2017 Euroopa sotsiaalõiguste samba raames vastu töö- ja eraelu tasakaalu käsitleva algatuse ehk rea seadusandlikke ja mitteseadusandlikke meetmeid, millega ajakohastatakse perekondlikel põhjustel antavaid puhkusi, 16 paindlikku töökorraldust ja ametlikke hoiuteenuseid hõlmavaid kehtivaid õigus- ja poliitikaraamistikke ning kõrvaldatakse leibkonna teise palgasaaja töötamist pärssivad majandustegurid. Selle algatuse oluline osa on lapsehoiu kvaliteedi parandamine ning lapsehoiu taskukohasemaks ja ligipääsetavamaks muutmine, milleks jälgitakse korrapäraselt eesmärkide elluviimist, tõhustatakse andmete kogumist ning edendatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist investeerimisel sotsiaaltaristusse 17 .

Taskukohased ja kvaliteetsed lapsehoiuteenused mitte üksnes ei aita ühitada omavahel tööd ja pereelu, millega suureneb naiste osalemine tööturul ja sooline võrdõiguslikkus, vaid nad aitavad ka lastel sotsiaalmajanduslikult lõimuda ja arendada varasest east alates oma oskusi 18 .

Komisjoni 2013. aasta soovituses „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“, 19 mille nõukogu kiitis heaks 2013. aasta novembris, kutsutakse liikmesriike üles investeerima rohkem lastega seotud poliitikasse, et tugevdada laste õigusi, vähendada laste vaesust ja parandada laste heaolu. See soovitus on osa märksa laiemast sotsiaalsete investeeringute paketist, mille raames antakse liikmesriikidele poliitilisi suuniseid elukestvate sotsiaalsete investeeringute kohta. Soovituses rõhutatakse, et leidub arvukaid tõendeid selle kohta, et ebasoodsates oludes kasvanud lapsed, kellele on osutatud lapsehoiuteenuseid, langevad väiksema tõenäosusega keskkoolist välja ja jäävad töötuks, millega välditakse suurt hulka muid sotsiaalseid probleeme.

Peale selle võttis haridusnõukogu 2009. aastal hariduse ja koolituse strateegilise raamistiku (HK 2020) 20 raames vastu hariduse ja koolituse sihttasemed, sealhulgas ühe sihttaseme seoses lastega vanuses neljast aastast kuni kohustusliku koolieani 21 . Selle sihttaseme kohaselt peaks vähemalt 95 % lastest vanuses neljast aastast kuni kohustusliku koolieani osalema alushariduses ja lapsehoius 22 . Raamistiku HK 2020 eesmärk on täiustada riiklikke haridus- ja koolitussüsteeme, et muuta EL kõige konkurentsivõimelisema ja dünaamilisema teadmistepõhise majandusega riigiks maailmas.

Barcelona eesmärkide kõrval kontrollib komisjon korrapäraselt raamistiku HK 2020 haridus- ja koolituseesmärkide, sealhulgas nelja-aastaste kuni kohustuslikku kooliikka jõudnud laste puhul püstitatud eesmärgi elluviimist 23 . 2017. aastal leidis komisjon, et alushariduse ja lapsehoiuteenustega oli Euroopa Liidus hõlmatud keskmiselt 94,8 % lastest. Seega võib raamistiku HK 2020 eesmärki pidada üldjoontes saavutatuks. Selle järelduse valguses teatas komisjon oma töö- ja eraelu tasakaalu käsitlevas teatises HK 2020 eesmärgi läbivaatamisest. Komisjon kinnitas seda oma 17. novembri 2017. aasta teatises Euroopa identiteedi tugevdamise kohta, 24 tehes ettepaneku laiendada 95 % eesmärki lastele vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani. Sellise läbivaatamisega suureneks selle vanuserühmaga seotud praegune Barcelona eesmärk 5 %. Peale selle kohustus komisjon võtma vaatluse alla lapsehoiusüsteemide kvaliteedi.

2018. aasta mais esitas komisjon hariduspaketi raames ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus kvaliteetsete alushariduse ja lapsehoiu süsteemide kohta, 25 mille juurde kuulub komisjoni talituste töödokument. Ettepaneku eesmärk on julgustada ja toetada liikmesriike nende püüdlustes parandada juurdepääsu oma alushariduse ja lapsehoiu süsteemidele ning nende süsteemide kvaliteeti. Ettepaneku aluseks on põhimõte, et just varases lapsepõlves omandatakse põhioskused ja kujunevad välja õppimisvõimed, mis võivad oluliselt mõjutada hilisemaid hariduse ja tööhõive alaseid väljavaateid ning laiemaid saavutusi ja rahulolu eluga.

Ametlike lapsehoiuteenuste olulisust on kinnitatud Euroopa sotsiaalõiguste samba raames, mille liikmesriigid kiitsid heaks 17. novembril 2017. Samba juurde kuuluva sotsiaalnäitajate tulemustabeli abil jälgitakse samba lapsehoiualase 11. põhimõtte rakendamist, eriti alla kolmeaastaste laste puhul.

Kõigest eespool toodust on näha, et taskukohasele ja kvaliteetsele alusharidusele ja lapsehoiule juurdepääsu tagamine teenib kolme põhieesmärki:

·suurendada lastega naiste tööturupotentsiaali;

·arendada eelkooliealiste laste kognitiivseid võimeid ja sotsiaalseid oskusi ning

·tõhustada ebasoodsa taustaga laste sotsiaalset kaasamist 26 .

Käesoleva aruande eesmärk on hinnata töötavate lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu toetava komisjoni teatise rakendamise raames, kui suuri edusamme on liikmesriigid 2013. aasta aruandest saati Barcelona eesmärkide elluviimisel teinud. Selle hindamise järeldused koos järeldusega, et raamistiku HK 2020 eesmärk on üldjoontes saavutatud, osutavad sellele, et ilmselt on saabunud aeg kaaluda kõikide olemasolevate eelkooliealisi lapsi käsitlevate eesmärkide üldist sidusat läbivaatamist.

2. Lapsehoiu olulisus naiste tööturul osalemise suurendamise vaatenurgast

Ehkki naiste osalemine tööturul on suurenenud, püsivad erinevused naiste ja meeste tööhõives kõikides ELi liikmesriikides. EL 28s ulatub sooline tööhõivelõhe 11,6 protsendipunktini ja täistööajale taandatuna 18,2 protsendipunktini. Lõhe on kõige väiksem Leedus (2 %) ja kõige suurem Maltal (27 %).

[Joonis 1. 15–64aastaste naiste ja meeste tööhõive määr 2016. aastal, %]

Allikas: 2016. aasta tööjõu-uuring.

Sooline tööhõivelõhe on tihedalt seotud hoolduskohustustega.

Kuigi enamikus ELi liikmesriikides on meessoost leivateenija mudel asendunud kahe palgasaaja mudeliga (mõlemad partnerid töötavad täistööajaga) või selle kohandatud versiooniga (üks partner töötab täistööajaga, teine osalise tööajaga), on soolised erinevused majandusliku mitteaktiivsuse ja osalise tööajaga töötamise osas märkimisväärsed – osalise tööajaga töötab 31 % naistest, meestest aga 8 %. Selliste töötajate osakaal on kõige suurem Madalmaades, kus osalise tööajaga töötab 76,4 % naistest ja 26,2 % meestest.

Liikmesriikidevahelised erinevused on väga silmatorkavad, kui vaadelda põhjuseid, miks naised lahkuvad tööturult või töötavad osalise tööajaga (joonised 1 ja 2). Üle 10 % naistest Maltal, Iirimaal, Küprosel, Rumeenias, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Horvaatias ja Bulgaarias on majanduslikult mitteaktiivsed oma isiklike või perekohustuste tõttu, peamiselt seoses hoolitsemisega laste või teovõimetute täiskasvanute eest (joonis 2). Lisaks töötab enam kui 10 % naistest Madalmaades, Austrias, Ühendkuningriigis, Saksamaal, Belgias, Luksemburgis ja Iirimaal hoolduskohustuste tõttu osalise tööajaga (joonis 3).

[Joonis 2. Naiste majanduslik mitteaktiivsus, mis on tingitud isiklikest ja perekohustustest (laste või teovõimetute täiskasvanute eest hoolitsemine ja muud isiklikud või perekohustused), %]

Allikas: tööjõu-uuring 2006–2013.

[Joonis 3. Naiste osalise tööajaga töötamine, mis on tingitud isiklikest ja perekohustustest (laste või teovõimetute täiskasvanute eest hoolitsemine ja muud isiklikud või perekohustused), %]

Allikas: tööjõu-uuring 2006–2013.

Mitteaktiivsuse ja osalise tööajaga töötamise põhjuste lähemal vaatlemisel selgub, et ligikaudu 20 % hoolduskohustustega isikutest on mitteaktiivsed või töötavad osalise tööajaga hoiu-või hooldustaristu puudumise tõttu. Selliste isikute osakaal mitteaktiivsete või osalise tööajaga töötavate isikute seas ulatub enam kui 80 %st Rumeenias ja Lätis ning enam kui 30 %st Horvaatias, Küprosel, Kreekas, Hispaanias, Iirimaal, Portugalis, Leedus, Ungaris, Sloveenias ja Poolas vähem kui 10 %ni Madalmaades, Soomes ja Rootsis.

[Joonis 4. Naiste hoolduskohustustest tingitud majanduslik mitteaktiivsus või osalise töötajaga töötamine, mille põhjusena on nimetatud sobivate hooldusteenuste puudumist, %]

Allikas: tööjõu-uuring 2006–2013.

Ebapiisav lapsehoiutaristu mõjutab naiste osalemist tööturul. Lapsevanemaks olemise negatiivne mõju naiste tööhõivele on tunnistatud märkimisväärseks probleemiks Ungaris, Tšehhis, Slovakkias, Eestis, Saksamaal, Soomes ja Ühendkuningriigis 27 .

[Joonis 5. Lapsevanemaks olemise mõju naiste tööhõivele, %]

Allikas: tööjõu-uuring 2006–2013.

Naiste väiksem osalemine tööturul ja ametliku lapsehoiutaristu puudumine on seotud ka traditsioonilise arusaamaga naise rollist ühiskonnas. Peaaegu kolm neljandikku Euroopa kodanikest kinnitab, et naised kulutavad majapidamistöödele ja hooldamistegevusele rohkem aega kui mehed. See on tingitud sageli sotsiaalsetest normidest, mille kohaselt on naisel peamise laste ja majapidamise eest hoolitseja roll. Hiljutises Eurobaromeetri uuringus leiab enam kui neli kümnest eurooplasest (44 %), et naise kõige tähtsam ülesanne on hoolitseda oma kodu ja pere eest. Kolmandikus ELi liikmesriikides on see näitaja lausa 70 % või suuremgi 28 . Peaaegu kolm neljandikku vastanutest märgib, et naised kulutavad majapidamistöödele ja hooldamistegevusele rohkem aega kui mehed. 22 % leiab, et mehed ja naised kulutavad nendele tegevustele sama palju aega. Põlvkondade vahel esineb siiski väike erinevus. Kõige nooremad vastajad on veidi suurema tõenäosusega arvamusel, et mehed ja naised kulutavad majapidamistöödele ja hooldamistegevusele sama palju aega: seda meelt on 26 % vastajatest vanuses 15–24 aastat, samas kui 40aastaste ja vanemate seas on selliste vastajate osakaal 21 %.

[Joonis 6. Milline järgmistest väidetest majapidamistööde ja hooldamistegevuse jagunemise kohta leibkondades peab Teie arvates tänapäeval kõige paremini paika? (%, EL)]

Allikas: Eurobaromeetri eriuuring nr 465, 2017.

Uuringu põhjal on näha, et kõikides liikmesriikides tuleb veel paju tööd ära teha. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2017. aastal avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeksis juhitakse tähelepanu sellele, et võrreldes kümne aasta taguse ajaga on 12 riigis toimunud soolise tasakaalu osas tagasiminek, kui võtta vaatluse alla hooldustegevusele, majapidamistöödele ja ühiskondlikule tegevusele kuluv aeg. Iga päev valmistab süüa ja teeb majapidamistöid vaid iga kolmas mees, samas kui naistest teeb seda enamik (79 %). EL, kelle keskmine tulemus soolise võrdõiguslikkuse puhul on 66,2, on sooliselt võrdõigusliku ühiskonnani jõudmisest veel kaugel 29 . 

Hoolduskohustused jagunevad ebavõrdselt ka palgatööd tegevate naiste ja meeste seas. 2015. aasta Euroopa töötingimuste uuringust on näha, et leibkondades, kus kõige noorem laps on alla seitsmeaastane, kulutavad naised nädalas keskmiselt 32 tundi tasustatud tööle ja 39 tundi tasustamata tööle, samas kui mehed kulutavad nädalas tasustatud tööle 41 tundi ja tasustamata tööle 19 tundi 30 . Ehkki nii meeste kui ka naiste tasustamata töötundide arv lapse sünniga seoses suureneb, ei jagune majapidamistööd ja hooldustegevus kaugeltki võrdselt. See jääb nii kogu elu vältel, sealhulgas tööelu lõpu poole. Seepärast mõjutavad kõnealused kohustused suurema tõenäosusega naiste tööelu.

Naiste kui hooldajate ebavõrdset rolli süvendab ligipääsetavate, taskukohaste ja kvaliteetsete lapsehoiuteenuste ebapiisav pakkumine alla kolmeaastaste laste jaoks. Pereorganisatsioone ühendav Euroopa vabaühendus COFACE 31 rõhutab selle tähtsust, pakkudes välja kolm viisi, kuidas aidata naistel saavutada töö- ja pereelu tasakaal: 1) rahalised vahendid lapsevanemate mitmel moel aitamiseks; 2) peresõbralik töökorraldus; 3) ligipääsetavad, kvaliteetsed ja taskukohased lapsehoiuteenused.

Lapsehoiuteenuste kättesaadavus on suuresti määrav selle puhul, kas lastega naised saavad jätkata töötamist 32 . Hiljutises Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uuringus kinnitatakse olulist seost lapsehoiu ja naiste tööturul osalemise vahel:

„Taskukohane ja kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid piisaval arvul tundidel nädalas võib aidata suurendada naiste osalemist tööjõus. Töötavad vanemad, eelkõige emad, jäävad suurema tõenäosusega tööturult kõrvale või töötavad vähem tunde, et hoolitseda laste eest, eriti kui lapsed on väiksed. Seepärast vajavad naised kvaliteetseid ja taskukohaseid alushariduse ja lapsehoiu teenuseid, mis võimaldavad neil naasta tööle kindlas veendumuses, et nende laste eest kantakse hästi hoolt, ning saavutada parema töö- ja eraelu tasakaalu.“  33  

Seega on teenustel, mis aitavad lapsevanematel saavutada töö- ja eraelu tasakaalu, ülitähtis roll, lisaks muudele olulistele meetmetele, nagu atraktiivne võimalus võtta perekondlikel põhjustel puhkust ja peresõbralik töökorraldus, mida on kohandatud vastavalt konkreetse töötaja olukorrale, ning maksu- ja hüvitiste süsteemid, millega ei heidutata leibkonna teist palgasaajat. Barcelona eesmärkide mõte on purustada see iseeneslikult süvenev nõiaring, mis ei lase naistel tööturul meestega võrdselt osaleda. Peale selle võib peresõbralik poliitika aidata ümber pöörata liidus valitsevat sündimuse vähenemise suundumust.

3. Alla kolmeaastaste laste puhul võetud Barcelona eesmärgi saavutamine

Esimest korda alates sellest, kui EL hakkas jälgima lapsehoiueesmärkide saavutamist, on alla kolmeaastaste laste puhul võetud eesmärk EL 28s keskmiselt saavutatud. Üldine määr ulatus 2016. aastal 32,9 %ni.

Liikmesriikide vahel esineb siiski tohutuid erinevusi, nagu on näha allpool esitatud tabelist, mis kajastab alla kolmeaastastele lastele mõeldud lapsehoiutaristu olemasolu ELis.

33 % eesmärk saavutati 2016. aastal üldjoontes 12 liikmesriigis: Taanis, Madalmaades, Rootsis, Luksemburgis, Portugalis, Prantsusmaal, Belgias, Sloveenias, Hispaanias, Itaalias, Saksamaal ja Soomes. Seitsmes ELi liikmesriigis (Saksamaa, Soome, Itaalia, Hispaania, Sloveenia, Belgia ja Prantsusmaa) omab ligipääsu lapsehoiule 33–49 % lastest (vt tabeli 1 rohelised lahtrid). Viies ELi liikmesriigis (Taani, Madalmaad, Rootsi, Luksemburg ja Portugal) omab ligipääsu lapsehoiule enam kui 50 % lastest (vt tabeli 1 sinised lahtrid). Teistest peajagu üle on Taani, kes on ületanud eesmärgi enam kui kahekordselt (70 %).

Ülejäänud 16 liikmesriigis ei ole pilt nii ilus. Tabeli oranžidest lahtritest on näha, et kuues ELi liikmesriigis (Malta, Eesti, Iirimaa, Ühendkuningriik, Läti ja Küpros) pääseb alla kolmeaastastest lastest lapsehoiule ligi 25–33 %. Kümnes liikmesriigis käib lapsehoius vähem kui 25 % kõige noorema vanuserühma lastest (vt tabeli 1 punased lahtrid). Nende riikide hulka kuuluvad Kreeka, Poola, Tšehhi ja Slovakkia, kus selliste laste osakaal on alla 10 %.

Kokkuvõttes on alla kolmeaastaste laste hoiuga seotud Barcelona eesmärk ELis üldiselt saavutatud. See on õnnestunud peamiselt tänu sellele, et eesmärgi saavutanud liikmesriikides on hõlmatuse määr kõrge.

[Tabel 1. Ametlike lapsehoiuteenustega hõlmatud alla kolmeaastased lapsed, %]

Allikas: sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlev ELi statistika, 2016.

Ilmneb, et lapsehoiuteenustega hõlmatud alla kolmeaastaste laste osakaal on alates 2011. aastast mitmes riigis märkimisväärselt suurenenud. Kasv on olnud kõige silmapaistvam Maltal (20 protsendipunkti, 11 %-lt 31 %-le), Rumeenias (15 protsendipunkti, 2 %-lt 17 %-le), Eestis (11 protsendipunkti, 19 %-lt 30 %-le), Itaalias (9 protsendipunkti, 25 %-lt 34 %-le), Saksamaal (9 protsendipunkti, 24 %-lt 33 %-le) ja Iirimaal (8 protsendipunkti, 21 %-lt 29 %-le). Selle vanuserühma hõlmatus lapsehoiuteenustega on samas märkimisväärselt vähenenud Kreekas (10 protsendipunkti, 19 %-lt 9 %-le) ja Slovakkias (3 protsendipunkti, 4 %-lt vähem kui 0,5 %-le).

See, mitu tundi lapsehoiuteenust tavaliselt kasutatakse, on liikmesriigiti erinev: vaadeldud riikidest pooltes kasutatakse alla kolmeaastaste laste puhul lapsehoiuteenust peamiselt osaajaga (vähem kui 30 tundi nädalas). Nii on see Madalmaades (kus kolm naist neljast töötab osalise tööajaga), Ühendkuningriigis, Iirimaal ja Austrias. Bulgaarias, Leedus, Ungaris, Lätis, Taanis, Portugalis, Sloveenias, Rootsis, Luksemburgis, Belgias, Poolas ja Kreekas kasutatakse seevastu lapsehoiuteenust kõige enam täisajaga (30 või rohkem tundi nädalas).

[Joonis 7. Ametlike lapsehoiu- või haridusteenustega hõlmatud alla kolmeaastased lapsed, % ja teenuse kasutamise kestus]

Allikas: sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlev ELi statistika, 2016. 

4. Kolmeaastaste kuni kohustuslikku kooliikka jõudnud laste puhul võetud Barcelona eesmärkide saavutamine

2016. aasta seisuga käis ametlikus lapsehoius või eelkoolis 86,3 % lastest vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani, mis tähendab, et Barcelona eesmärk ei ole veel saavutatud, ehkki 2011. aastast alates on tehtud mõningasi edusamme.

Barcelona eesmärk on saavutatud 12 liikmesriigis: Belgias, Rootsis, Taanis, Hispaanias, Prantsusmaal, Madalmaades, Iirimaal, Eestis, Itaalias, Portugalis, Saksamaal ja Sloveenias (vt tabeli 2 rohelised ja sinised lahtrid). Belgia, Rootsi, Taani ja Hispaania on ületanud eesmärgi tulemusega, mis ületab 95 % (vt tabeli 2 sinised lahtrid). Kaheksas liikmesriigis (Prantsusmaa, Madalmaad, Iirimaa, Eesti, Itaalia, Portugal, Saksamaa, Sloveenia) käib lapsehoius või eelkoolis 90–95 % lastest (vt tabeli 2 rohelised lahtrid).

Samas 16 liikmesriiki ei ole veel eesmärki saavutanud. Austrias, Maltal, Luksemburgis ja Ungaris käib lapsehoius või eelkoolis enam kui 85 % lastest (vt tabeli 2 oranžid lahtrid). Soomes, Lätis, Tšehhis, Küprosel, Leedus, Slovakkias, Bulgaarias, Ühendkuningriigis, Poolas, Rumeenias, Kreekas ja Horvaatias käib lapsehoius või eelkoolis alla 85 % lastest (vt tabeli 2 punased lahtrid). Horvaatias, Kreekas, Rumeenias ja Poolas käib lapsehoius või eelkoolis alla 65 % lastest.

[Tabel 2. Ametlike lapsehoiuteenustega hõlmatud lapsed vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani, %]

Allikas: sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlev ELi statistika, 2016.

Üldine määr on tõusnud alates 2011. aastast vaid veidi, kuid mitmes liikmesriigis on ametlike hoiuteenustega hõlmatud kolmeaastaste kuni kohustuslikku kooliikka jõudnud laste osakaal suurenenud märkimisväärselt. Kasv on olnud kõige silmapaistvam Rumeenias (20 protsendipunkti, 41 %-lt 61 %-le), Poolas (18 protsendipunkti, 43 %-lt 61 %-le), Maltal (15 protsendipunkti, 73 %-lt 88 %-le), Ungaris (15 protsendipunkti, 73 %-lt 88 %-le), Luksemburgis (14 protsendipunkti, 73 %-lt 87 %-le), Iirimaal (11 protsendipunkti, 82 %-lt 93 %-le), Portugalis (11 protsendipunkti, 81 %-lt 92 %-le), Hispaanias (10 protsendipunkti, 85 %-lt 95 %-le), Lätis (10 protsendipunkti, 72 %-lt 82 %-le) ja Leedus (8 protsendipunkti, 70 %-lt 78 %-le).

Samas mitmes ELi liikmesriigis on lapsehoiu määr selles vanuserühmas langenud, näiteks Ühendkuningriigis (20 protsendipunkti, 93 %-lt 73 %-le) ja Kreekas (19 protsendipunkti, 75 %-lt 56 %-le).

Enamikus liikmesriikides käib 52 % vaatlusaluse vanuserühma lastest lapsehoius või eelkoolis 30 või rohkem tundi nädalas, samas kui 34 % selle vanuserühma lastest, eelkõige enamik selle vanuserühma lastest Rumeenias, Ühendkuningriigis, Austrias, Iirimaal ja Madalmaades, käib lapsehoius või eelkoolis vähem kui 30 tundi nädalas.

[Joonis 8. Ametlike lapsehoiu- või haridusteenustega hõlmatud lapsed vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani, % ja teenuse kasutamise kestus] 

Allikas: sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlev ELi statistika, 2016.

Kuna 2009. aastal püstitatud haridus- ja koolituseesmärk (hõlmata ametlike lapsehoiuteenustega 95 % lastest vanuses neljast aastast kuni kohustusliku koolieani) on saavutatud, on põhiülesanne selles Barcelona sihtrühmas keskenduda 3–4aastastele lastele. Seetõttu tegi komisjon 2017. aasta novembris oma Euroopa identiteedi teemalises teatises ettepaneku laiendada 95 % hariduseesmärki kõikidele lastele vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani 34 .

5. Barcelona eesmärkide saavutamist mõjutavad tegurid

5. 1. Lapsehoiuga seotud kulutused

Avaliku sektori kulutustel võib olla lapsehoiuteenuste kättesaadavuse, taskukohasuse, ligipääsetavuse ja kvaliteedi seisukohast oluline roll. See protsent SKPst, mis kulutatakse lapsehoiule, on ELi liikmesriikides väga erinev. Kõige suurem on see Rootsis, Taanis, Prantsusmaal ja Bulgaarias. Erinev on ka see, millistele vanuserühmadele kulutuste tegemisel keskendutakse. Mõnes riigis keskendutakse lapsehoiuteenuste pakkumisele eeskätt lastele vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani.

[Tabel 3. Avaliku sektori kulutused lapsehoiule ja koolieelsele haridusele 2013. aastal, % SKPst]

Allikas: OECD andmebaas perekondade kohta.

Mõni riik on teinud otsuse investeerida ulatuslikku lapsehoiusüsteemi.

Võrdlemisi ulatuslik lapsehoiusüsteem on sisse seatud näiteks Taanis. Omavalitsused teevad olenemata lapsevanema tööalasest seisundist lapsehoiuteenused lapsevanemale kättesaadavaks alates lapse saamisest 26nädalaseks kuni lapse jõudmiseni kohustuslikku kooliikka. Lapsehoid hõlmab lastesõimi (kuni 2aastastele lastele) ja lasteaedu (3–6aastastele lastele), samuti eralapsehoidjaid, kes tavaliselt vaatavad lapse järele oma kodus. Omavalitsus teostab eraomandis olevate lapsehoiuasutuste ja eralapsehoidjate üle järelevalvet. Lapsehoidu peetakse oluliseks, et tagada laste heaolu, tervis ja õppetegevus ning laste sotsiaalne kaasamine. Lapsehoiu jaoks on kehtestatud kõrged kvaliteedistandardid. Lapsehoidu rahastatakse peamiselt avaliku sektori vahenditest. Lapsevanemad maksavad üksnes tasu, mis sõltub nende sissetulekust ja laste arvust. Lapsehoiuasutuste lahtiolekuaega saab kohandada vastavalt kohalikele vajadustele. Taani on riik, mille lapsehoiule tehtavate kulutuste osakaal SKPs on üks suurimaid. See on teadlik valik, mis on tehtud eesmärgiga anda kõikidele lastele elus võimalikult varakult võrdsed võimalused.

Belgias on kasutusel sarnane süsteem: lisaks eralapsehoidjatele on olemas lastesõimed kõige noorema vanuserühma lastele (kuni 2,5aastased) ja lasteaiad lastele vanuses 2,5 aastast kuni kohustusliku koolieani. Mis puudutab taskukohasust, siis nooremas vanuserühmas on alla 2,5aastaste laste puhul makstav tasu sageli seotud sissetulekuga, sellele on kehtestatud kindel ülemmäär ja see kulu on mahaarvatav. Lasteaed, mis tavaliselt asub eelkooli ruumides, on koolitundide ajal tasuta. Väljaspool seda aega võib aga lapsehoid valmistada tööl käivatele vanematele probleeme. Kõikide ametlike lapsehoiuteenuste kvaliteedi kontrollimiseks on olemas järelevalvesüsteem, mis on üsna ulatuslik ja hõlmab nii avaliku kui ka erasektori teenuseid. Teatavatele ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele võidakse anda lapsehoiuasutustele soodustingimustel juurdepääs, näiteks Brüsseli piirkonnas on see võimaldatud tööotsijatele.

5.2. Perede töömudelid ja peremudelid

Euroopa Liidus leidub erinevaid naiste tööturul osalemise mudeleid, mis kajastavad erinevaid peremudeleid ja erinevaid lapsekasvatustavasid. Peremudelitel on naiste tööturul osalemise ulatuslikkuse vaatenurgast oluline roll. Kuigi traditsiooniline meessoost leivateenija mudel on asendunud enamikus riikides kas kahe palgasaaja mudeliga või selle kohandatud versiooniga (üks partneritest töötab täistööajaga ja teine osalise tööajaga), on töömudelid pärast lapse sündi mitmekesisemad, kui vaadelda perekondlikel põhjustel antavaid puhkusi ja naiste tööturul osalemist pärast rasedus- ja sünnituspuhkust. Sel eluhetkel, mil naised on seoses tööturul osalemisega haavatavad, on kvaliteetse lapsehoiu kättesaadavus iseäranis oluline toetamaks naiste tööhõivet.

Lapsehoiu kõrval on naiste tööturul osalemise suurendamisel tähtis roll puhkuse võtmist ja paindlikku töökorraldust hõlmaval hästi läbimõeldud töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitikal. Sellega seoses esitas komisjon 26. aprillil 2017 ettepaneku võtta vastu direktiiv, 38 et julgustada isasid võtma perekondlikel põhjustel puhkust, nähes selleks kummalegi vanemale ette spetsiaalse mitteülekantava puhkuse koos piisava hüvitisega. On näha olnud, et vanemapuhkuse jagamisel naiste ja meeste vahel suureneb naiste osalemine tööturul. Samuti aitab paindlik töökorraldus töötajatel sobitada oma töö eraeluliste vajadustega.

5.3. Mitteametlik / eraviisiliselt korraldatud lapsehoid

Mitteametlik lapsehoid võib ametlikku lapsehoidu kas täiendada või asendada. Mitteametlik lapsehoid tähendab seda, et last hoiab keegi muu kui lapse vanem, üldjuhul sugulane, näiteks vanavanem, aga ka sõber, naaber, registreerimata lapsehoidja või au pair. See võib hõlmata ka eraviisiliselt korraldatud lapsehoidu, mille puhul last hoiab – sageli lapse enda kodus – vanemate palgatud elukutseline lapsehoidja ning mida ametiasutused ei registreeri ega kontrolli. Eurostati andmetel 39 oli 2016. aastal mitteametliku lapsehoiuga hõlmatud 30,2 % alla kolmeaastastest lastest ja 28,7 % lastest vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani. Mitteametlikku ja eraviisiliselt korraldatud lapsehoidu kasutatakse palju, kuid tavaliselt osaajaga, mis osutab sellele, et enamik sellest hoiust on täiendav. Mitteametlikku lapsehoidu kasutatakse kõige rohkem Madalmaades (60 % lastest mõlemas vanuserühmas), kuid peaaegu alati osaajaga, järgnevad Rumeenia, Kreeka, Sloveenia, Slovakkia, Poola, Küpros ja Portugal, kus mitteametlike või eraviisiliste lapsehoiuteenustega oli hõlmatud enam kui 40 % lastest. Enamikus neis riikides kasutatakse noorema vanuserühma puhul nii täisajaga kui ka osaajaga lapsehoidu, välja arvatud Küprosel, kus enam kui pool alla kolmeaastaste laste mitteametlikust ja eraviisilistest hoiust toimub täisajaga. Vanema vanuserühma laste puhul kasutatakse selliseid hoiuvõimalusi peamiselt osaajaga. Põhjamaades ei kasutata mitteametlikku lapsehoidu peaaegu üldse.

Isegi kui lapsevanemad ei pruugi tunda piisavate mitteametlike ja eraviisiliste hoiuvõimaluste olemasolu korral suurt vajadust kasutada riiklikku lapsehoidu, viitavad eespool esitatud andmed sellele, et vanemad korvavad riiklike teenuste puudumise mitteametlike ja eraviisiliste lapsehoiukokkulepetega ning et ametlikuma lapsehoiu järele võib tegelikult olla suur nõudlus 40 .

5.4. Lapsehoiuteenuste osutamise õigusraamistik

Üks viis, kuidas tagada kättesaadavate ja taskukohaste kvaliteetsete lapsehoiuteenuste piisav osutamine, on kehtestada seadusest tulenev õigus lapsehoiule. Enamikus riikides on seadusest tulenev õigus lapsehoiule olemas alates lapse jõudmisest teatud vanusesse. Vanus, millest alates kõnealune õigus olemas on, on aga ELi riikides väga erinev. Tavaliselt tekitab probleeme ajavahe, mis jääb perekondlikel põhjustel võetud puhkuse 41 lõppemise ja lapsehoiukoha saamise õiguse tekkimise vahele (mida mõnikord nimetataks hoiutühimikuks) 42 .

Õigus lapsehoiule on lapse väga varasest east alates olemas Maltal (alates lapse kolmekuuseks saamisest on lapsehoid töötavatele vanematele ja üliõpilastele tasuta), Taanis ja Ungaris (alates lapse kuuekuuseks saamisest), Saksamaal (vanematel, kes ei tööta täisajaga, vaid piiratud arvul tundidel), Rootsis ja Sloveenias (alates lapse aastaseks saamisest) ning Eestis (alates lapse pooleteiseaastaseks saamisest). Sellist lapsehoiuteenuste pakkumist võib pidada alates lapse varasest east olemas olevaks ulatuslikuks õiguseks.

Teises riikide rühmas tekib õigus lapsehoiule hiljem, nimelt ajal, mil lapsel on aeg minna eelkooli: alates lapse kahe ja poole aastaseks saamisest Belgias, kolmeaastaseks saamisest Soomes (osaajaga, kui vanemad ei tööta täisajaga), Prantsusmaal, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis (osaajaga), Hispaanias, Slovakkias ja Ühendkuningriigis (osaajaga, ebasoodsa taustaga laste puhul alates lapse kaheaastaseks saamisest) ning alates lapse nelja-aastaseks saamisest Madalmaades.

Kolmandas rühmas tekib õigus lapsehoiule siis, kui laps saab viieaastaseks, tavaliselt aasta enne lapse kohustuslikku kooliikka jõudmist. Nii on see Austrias (vaid osaajaga), Bulgaarias, Tšehhis, Kreekas ja Portugalis. Poolas saadakse õigus lapsehoiule (eelkool) alates lapse kuueaastaseks saamisest. Seda võib pidada õiguse saamiseks vahetult enne lapse kohustuslikku kooliikka jõudmist.

Neljandas liikmesriikide rühmas, kuhu kuuluvad Leedu, Läti ja Rumeenia, ei ole mingit õigust lapsehoiule.

Vaadeldes eespool esitatud andmeid koos perekondlikel põhjustel võetavate puhkuste puhul makstavate hüvitistega, ilmneb, et vaid väikeses rühmas liikmesriikides ei jää hästi tasustatud puhkuse lõppemise ja lapsehoiukoha saamise õiguse tekkimise vahele mingit tühimikku (Taanis, Soomes, Saksamaal, Maltal, Sloveenias ja Rootsis). Teises liikmesriikide rühmas jääb ajavahe perekondlikel põhjustel võetava pikema puhkuse (tavaliselt tasustamata või väga tagasihoidlikult tasustatud) ja lapsehoiuteenuse pakkumise vahele (Tšehhis, Eestis, Prantsusmaal, Ungaris ja Hispaanias). Ülejäänud liikmesriikides jääb perekondlikel põhjustel võetava puhkuse lõppemise ja lapsehoiuteenuse saamise õiguse tekkimise vahele ajavahe.

Samas ei ole seadusest tuleneva õigusega ilmtingimata tagatud koht lapsehoiuasutuses. See selgitab, miks isegi neis liikmesriikides, kus seadusest tulenev õigus lapsehoiule on olemas, võib naiste osalemine tööturul jääda väikseks ja/või võib olla levinud mitteametliku ja eraviisilise lapsehoiu kasutamine.

5.4. Tööhõive määr ja lapsehoiuteenuste osutamine

Tööhõives osalemise ja lapsehoiuteenuste kasutamise määra vahel on seos, ehkki alati ei ole selge, kuivõrd saab seda seost põhjendada nõudluse või pakkumise puudumisega. Laste osalemist lapsehoius mõjutavad mitu tegurit. On siiski mitu riiki – Kreeka, Horvaatia, Rumeenia, Malta ja Itaalia –, kus nii naiste tööhõive määr kui ka lapsehoiuteenustega hõlmatud alla kolmeaastaste laste määr on äärmiselt madalad.

[Joonis 9. Tööhõive määr ja lapsehoiuteenustega hõlmatud alla kolmeaastaste laste määr, %]

Allikas: tööjõu-uuring, 2016, ning sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlev ELi statistika, 2016.

5.6. Lapsehoiuteenuste kättesaadavus, hind, ligipääsetavus ja kvaliteet

5.6.1. Lapsehoiukohtade kättesaadavus

Ametlike lapsehoiuteenuste kasutamist erinevates kohalikes kontekstides mõjutavad mitmesugused tegurid. Eurostati esitatud statistika võimaldab anda esmase hinnangu selle kohta, kas praegused lapsehoiuvõimalused vastavad nõudlusele, ja kindlaks teha, mida tuleks parandada.

Eurostati 2016. aasta andmete kohaselt nimetati Lätis, Soomes, Prantsusmaal, Eestis, Kreekas, Sloveenias, Poolas ja Tšehhis peamise lapsehoiuteenuse mittekasutamise põhjusena kättesaadavate lapsehoiukohtade nappust.

[Tabel 4. Eelkooliealistele lastele mõeldud ametlike hoiuteenuste mittekasutamise põhjused]

Allikas: sissetulekuid ja elamistingimusi käsitleva ELi statistika 2016. aasta lisaküsimustik teenuste kohta.

5.6.2. Lapsehoiukulud

EL 28s üldiselt maksab enamik vanemaid alla kolmeaastaste laste hoidmise eest täis- või vähendatud hinda 43 . Mõnes riigis on see nii isegi kuni kohustusliku koolieani, eriti kui õigus lapsehoiule puudub.

OECD andmetel moodustavad lapsehoiukulud OECD riikides pere netosissetulekust keskmiselt 15 %. Lapsevanema makstav osa ulatub keskmise kahe palgasaajaga perekonna puhul 2,7 %st Austrias 33,7 %ni Ühendkuningriigis ning üksikvanema puhul 2,9 %st Taanis 41,6 %ni Iirimaal 44 .

Alla kolmeaastase lapse väljavaateid saada ametlikku lapsehoiuteenust mõjutab lapse sotsiaalne seisund, nagu on näidanud OECD 45 . See ebavõrdsus on eriti silmatorkav Prantsusmaal ja Iirimaal, kus väikese sissetulekuga peredest pärit laste osakaal on vastavalt 18 % ja 12 %, mis moodustab suure sissetulekuga perede laste osakaalust (81 % ja 57 %) vähem kui veerandi.

Lapsehoiuteenuste kasutamisel on takistuseks kõrge hind, mis pärsib lapsevanemate, eriti emade töölkäimist. Seda kinnitasid hiljuti Eurostati 2016. aasta andmed (vt eespool tabel 4), millest on näha, et kulutegur mängib otsuse puhul mitte kasutada ametlikku lapsehoiuteenust paljudes riikides olulist rolli, eriti Eestis, Iirimaal, Kreekas, Hispaanias, Itaalias, Küprosel, Lätis, Leedus, Madalmaades, Rumeenias, Slovakkias ja Ühendkuningriigis.

Ilmneb, et üle kogu ELi saab 4 % lapsevanematest võimaldada oma lapsele ametlikku lapsehoidu suurte raskustega. See on enamasti nii Ungaris, Küprosel, Rumeenias ja Kreekas, kus kulude kandmisega on raskusi valdaval enamikul vanematest ja 20 %-l on sellega suuri raskusi. Lisaks seisab ELis 8 % vanematest lapsehoiukulude kandmisel silmitsi mõõdukate raskustega ja 19 % mõningaste raskustega.

[Tabel 5. Eelkooliealistele lastele mõeldud ametlike lapsehoiuteenustega seotud kulude kandmise raskus, %]

Allikas: sissetulekuid ja elamistingimusi käsitleva ELi statistika 2016. aasta lisaküsimustik teenuste kohta.

Liikmesriikides rakendatakse lapsehoiukulude probleemi lahendamisel erinevaid lähenemisviise. Mõni liikmesriik tagab minimaalsel tasemel tasuta lapsehoiu kas mõlemale vanuserühmale (nt Malta) või lastele vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani (nt Saksamaa ja Ühendkuningriik). Alates 2017. aastast pakutakse Maltal tasuta lapsehoidu lastele, kelle vanemad töötavad või omandavad haridust. Kulud kannab valitsus iga kuu lõpus. Lapsevanematel on lubatud saata oma laps enda valitud lapsehoiuasutusse ja neile võimaldatakse tasuta lapsehoid nii mitme tunni vältel kui teeb tööd pere väiksema töökoormusega lapsevanem, millele arvestatakse juurde üks tund tööle/koju sõitmise aega. Selle meetme eesmärk on luua emadele stiimul tööle tagasi minna või jääda osalema ametlikku tööhõivesse. Hiljutisest tööhõivestatistikast on juba näha, et tasuta lapsehoiu pakkumine suurendab emade osalemist tööturul. Kavas on laiendada juurdepääs lapsehoiule kõikidele peredele.

Iirimaal, kus kulusid peeti suureks takistuseks, võeti 2010. aastal kasutusele uus kava, nn alushariduse ja lapsehoiu kava, mille raames nähti laste jaoks alates vanusest kolm aastat ja kaks kuud ette osaajaga tasuta hoiukohad (kokku 15 tundi ehk viis korda kolm tundi nädalas) erasektori lapsehoiuasutustes. 2016. aastal laiendati seda pakkumist lastele alates vanusest kaks aastat ja kaheksa kuud. Lapsevanemad, kes seda kava kasutavad, saavad juurde makstes hoiutundide arvu suurendada. Ehkki selle kavaga on astutud samm edasi, ei ole kõikidel peredel võimalik lisakulusid kanda, mis piirab eelkõige väikese sissetulekuga perede võimalusi kava kasutada.

Esmakordselt lapsevanemaks saanutele makstavad toetused (nt Belgias, Madalmaades ja Ühendkuningriigis) ja peredele võimaldatav maksupuhkus (nt Belgias, Tšehhis, Saksamaal, Prantsusmaal ja Madalmaades) on samuti meetmed, millega lahendada lapsehoiukulude probleemi. Saksamaal erineb tasu sõltuvalt teenuseosutajast, kuid on seotud sissetulekuga. Väiksema sissetulekuga pered võivad taotleda tasu vähendamist ja neil võib olla õigus tasuta lapsehoiule. Kõik pered saavad kasutada maksusoodustusi, mis väljenduvad kas maksuvähenduses või teatava lapsehoiukulude summa puhul maksuvabastuse andmises.

Näiteks Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal, Madalmaades, Rootsis ja Slovakkias on majanduslikust olukorrast sõltuvate lapsehoiutasude süsteemiga tagatud, et väikese sissetulekuga peredel tuleb maksta lapsehoiuteenuse kasutamise eest väga vähe ja kõikide teiste perede jaoks on kindlaks määratud kulude ülemmäär. Mitmes ELi liikmesriigis toetab riik ka erasektori lapsehoiutaristut. Näiteks Rootsis on haridusseaduses sätestatud, et lapsehoiutasud peaksid olema mõistlikud. Igal lapsel on alates kolmeaastaseks saamisest õigus 525 tunnile tasuta lapsehoiule. Samuti kohaldatakse kõikides omavalitsustes maksimumtasude süsteemi, kus on kindlaks määratud tasu ülemmäär pere kohta. Lapsehoiuasutustel on õigus saada valitsuselt toetust, millega hüvitatakse saamata jäänud tulu ja tagatakse kvaliteetsed hoiuteenused.

Leidub ka selliseid meetmeid, milles keskendutakse väikese sissetulekuga leibkondadest või suurtest peredest pärit laste erivajadustele, nagu tasuta või soodushinnaga toidu pakkumine lastesõimedes ja lasteaedades, näiteks Ungaris, või vaesuses elavatele lastele tervisliku toidu ostmiseks rahaliste vahendite eraldamine Belgias.

Mõnes liikmesriigis, näiteks Tšehhis, Saksamaal, Prantsusmaal, Portugalis ja Slovakkias, on välja töötatud sihtotstarbelised programmid, et aidata sotsiaalselt ebasoodsamas olukorras olevatel rühmadel ligi pääseda lapsehoiuteenustele. Slovakkias keskendutakse meetmetes väikese sissetulekuga peredest pärit lastele, andes nende laste puhul vabastuse hoiutasu maksmisest, ja lapsehoiuasutused teevad kogukonnakeskustega koostööd, et töötada välja spetsiaalne poliitika jõudmaks tõrjutud kogukondadeni.

Teistes liikmesriikides, nagu Belgia, Soome, Rootsi ja Taani, keskendutakse üldisele ligipääsule. Näiteks Soomes kehtib subsideeritud teenuste puhul universaalsuse põhimõte, mille kohaselt omavalitsused peavad tagama koha kõigile eelkooliealistele lastele, olenemata sellest, kas nende vanemad töötavad. Nende teenuste puhul peaks olema arvesse võetud ka vanemate ebatüüpilisi töömudeleid. Ühes Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatavas projektis keskendutakse lapsehoiuteenuste pakkumisele selliste laste jaoks, kelle vanemad töötavad öises vahetuses.

Mõnikord käivitatakse kohalikud algatused, et tuua kasu konkreetsetele sotsiaalselt ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele. Mitu linna on vastu võtnud strateegia, et tegeleda nende rühmade erivajadustega. Vabaühendus Eurocities on kogunud näiteid headest tavadest, mida saab kasutada inspiratsiooniallikana. Üks neist näidetest on pärit Prantsusmaa linnast Nantes’ist, kus pakutakse lõimitud lapsehoiuteenuseid, eelkõige et purustada ebasoodsate olude nõiaring. Linna vaesemates piirkondades on sisse seatud mitmeotstarbelised lapsehoiukeskused, kus osutatakse mitmeid lapsehoiuteenuseid. Regulaarse või paindliku lapsehoiu kõrval on vanematele, kes näiteks peavad minema töövestlusele, kättesaadav ka erakorraline lapsehoiuteenus.

Mõni liikmesriik on kehtestanud ettevõtjatele maksusoodustused, mis on seotud ettevõtte töötajatele lapsehoiuteenuste pakkumisega. Austrias on lubatud maksustatavast tulust mahaarvamine, kui ettevõtja osutab ettevõttesiseselt lapsehoiuteenuseid või annab töötajatele lapsehoiuteenuste vormis soodustusi 47 . Sarnast lähenemisviisi rakendatakse ka Prantsusmaal, Saksamaal ja Poolas. Itaalias muudeti 2017. aastal tootlikkuse eest antavate boonuste maksustamist – nüüd võib teha boonuste puhul, mis väljenduvad tööandja poolt töötajatele pakutavates heaolumeetmetes, erandi 48 . Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis võivad tööandjad anda oma töötajatele vastavalt universaalteenuste vautšereid ja lapsehoiuvautšereid, millega saab tasuda kodus kasutatavate lapsehoiuteenuste eest 49 . Soomes põhinevad stiimulid, millega hüvitatakse tööandjatele töö- ja eraelu tasakaalu tagamisel tekkivad kulud, sotsiaalkindlustussüsteemil. Lisaks, kui tööandja korraldab töötaja haigele lapsele ajutise lapsehoiu, ei peeta hüvitist, mida töötaja saab, maksustatavaks tuluks (lapsehoiuhüvitis on maksuvaba neli päeva haigusperioodi kohta).

5.6.3. Lapsehoiu ligipääsetavus

Ligipääsu lapsehoiule ei mõjuta üksnes ametlike struktuuride olemasolu, vaid ka teenuste konkreetsed omadused, nagu lapsehoiuasutuse lahtiolekuaeg ja asukoht ning seal kõneldavad keeled, samuti juurdepääs transpordile. Tabelist 4 on näha, et lapsehoiuasutuse kaugust ja lahtiolekuaega peeti vähem oluliseks lapsehoiuteenuste kasutamatajätmise põhjuseks kui lapsehoiukoha maksumust ja kättesaadavust. Kui 15 riigis on lapsehoiuasutuse kauguse olulisust kajastav näitaja kõrgem kui ELi keskmine 1,5 %, siis kõige kõrgem on see määr Leedus (9 %), Rumeenias (6,7 %) ja Slovakkias (6,2 %). Portugalis on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel olnud viimasel 15 aastal võrdlemisi oluline roll parema lapsehoiutaristu laiendamisel maapiirkondadesse, kuid nii nagu paljudes teistes riikides, valitseb linnades siiski lapsehoiukohtade nappus.

Ka lapsehoiuasutuste lahtiolekuajad ei vasta täielikult lapsehoiuvajadustele. Kui seitsme riigi näitaja on kõrgem kui ELi keskmine 2,5 %, siis eriti kõrge on see määr Prantsusmaal (5,3 %), Soomes (4,3 %), Itaalias (4,2 %) ja Hispaanias (3,9 %).

Eurofoundi aruandest, milles käsitletakse lapsehoiuteenuste ligipääsetavust ja kvaliteeti, 50 on näha, et mitmesugused algatused võivad aidata hõlmata lapsehoiuteenustega erivajadustega lapsed. Lapsehoiu kvaliteet sõltub samavõrra kaasavate meetmete poliitilisest tunnustamisest ning kestlikust ja piisavast rahastamisest, mis hõlmab näiteks haridustöötajate isevastutust ja pühendumist ning nende valmisolekut end kaasavate meetodite valdkonnas pidevalt koolitada ja selleks pakutavat haldustuge. Kaasav õppetöö ja keskkond sõltuvad ka kohalike omavalitsuste ja lapsehoiuasutuste ning haridustöötajate ja lapsevanemate vahelisest suhtlusest ja koostööst. Riikliku rahastamise kõrval annab lapsehoiuasutustes kaasavate projektide elluviimiseks rahalist abi ESF. Poolas viiakse ellu ESFi kaasrahastatavat projekti, mis kannab nime „Maimik“, et arendada alla kolmeaastastele lastele mõeldud ametlikke lapsehoiuteenuseid. Projektis on arvesse võetud puudega laste erivajadusi.

5.6.4. Kvaliteedi parandamise meetmed

Lapsehoiuteenuste vilets kvaliteet võib olla takistuseks lapsevanematele ja sellel on negatiivne mõju kõnealuste teenuste kasutamisele. Teenuste kvaliteet sõltub lapsehoiuasutuses viibivate laste arvust, õpetajate professionaalsusest ja õppekava tasemest ning ruumide kvaliteedist, näiteks füüsilisest keskkonnast ja hügieenist. Hästi läbimõeldud kvaliteediraamistik võiks sisaldada selliseid meetmeid nagu registreerimis- ja kontrollisüsteem kõikide registreeritud lapsehoiuteenuste osutajate jaoks, töötajate professionaalsuse ja elukestva õppe edendamise meetmed ning lapsehoiu valdkonnas töötamise atraktiivsust suurendavad meetmed, näiteks heade töötingimuste tagamine.

Komisjon esitas 2018. aasta mais ettepanekus võtta vastu nõukogu soovitus kvaliteetsete alushariduse ja lapsehoiu süsteemide kohta 51 ulatusliku kvaliteediraamistiku, mis rajaneb viiel põhimõttel: juurdepääs ja taskukohasus kõikidele peredele; töötajate kvalifikatsioon ja pidev areng; terviklikele pedagoogilistele väärtustele tugineva õppekava väljatöötamine koostöös laste ja vanematega; alushariduse ja lapsehoiu teenuste ning nende teenuste pakkumise kohtade kontroll ja hindamine ning juhtimine ja rahastamine. Selle raamistiku väljatöötamisel kasutati mitme liikmesriigi haridusekspertide abi. Kvaliteediraamistiku eesmärk on tugevdada lapsehoiuasutusi ja koolieelseid lasteasutusi, et tagada lastele kvaliteetsed haridus- ja hoiuteenused ning kaasata ebasoodsa taustaga ja erivajadustega lapsed. Lisaks on selle eesmärk suurendada usaldust lapsehoiuteenuste vastu, et anda naistele tõelised võimalused siseneda või jääda pärast lapse sündi tööturule.

6. Järeldused. Barcelona eesmärkide saavutamine – naiste tööturul osalemise ning töötavate lapsevanemate töö- ja eraelu parema tasakaalu alus

Barcelona eesmärgid, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 2002. aastal, on 2018. aastal endiselt väga tähtsad. Naiste tööhõive alaseid eesmärke ei ole veel saavutatud ning naiste ja meeste tööhõive määrades esineb suuri erinevusi. On palju tõendeid, et selle peamiseks põhjuseks on hoolduskohustused. Barcelona eesmärgid on jätkuvalt väga tähtsad, et edendada soolist võrdõiguslikkust, ning nad on aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ oluline osa, silmas pidades naiste tööjõus osalemise suurendamist. Lapsehoid on tähtis element töötavate vanemate töö- ja pereelu tasakaalustamisel Euroopa sotsiaalõiguste samba raames. Lapsehoiuteenuste kasutamise määra jälgitakse Euroopa poolaasta raames ja vastavad näitajad kantakse sotsiaalnäitajate tulemustabelisse. Vajaduse korral eraldatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest vahendeid liikmesriikides esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

Alla kolmeaastaste laste puhul on Barcelona eesmärk EL 28s üldiselt saavutatud, kuna lapsehoiuteenustega on hõlmatud 32,9 % alla kolmeaastatest lastest. Selle üldise keskmise taga peituvad aga olulised liikmesriikidevahelised erinevused. Sellistes riikides nagu Malta, Rumeenia, Eesti, Itaalia, Saksamaa ja Iirimaa on tehtud märkimisväärseid edusamme, kuid ELi üldist tulemust mõjutab väga palju kõige edukamate riikide hoiuteenuste kasutamise määr. Neljas riigis – Taanis, Madalmaades, Rootsis ja Luksemburgis – on kõnealune määr kõrgem kui 50 %. Skaala teises otsas paiknevad murettekitavad 10 %st madalamad määrad Kreekas, Poolas, Tšehhis ja Slovakkias.

Laste puhul vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani ei ole Barcelona eesmärk veel saavutatud. Hoiuteenuste kasutamine siiski suureneb: teenuste kasutamise määr on tõusnud ELis keskmiselt 2011. aasta 83 %-lt 86,3 %-le. Hulk liikmesriike – Belgia, Rootsi, Taani ja Hispaania – on teenäitajad, olles saavutanud tulemuse, mis ületab 95 %. Märkimisväärseid edusamme on tehtud Rumeenias, Poolas, Maltal, Luksemburgis, Ungaris, Iirimaal, Portugalis, Hispaanias, Lätis ja Leedus. Määr on madalaim, st alla 65 %, Poolas, Rumeenias, Kreekas ja Horvaatias, kes on teistest ikka veel oluliselt maas.

Lapsehoiuteenuste kättesaadavust ja kasutamist mõjutab mitu tegurit. Esimene tähtis tegur on seadusest tulenev õigus lapsehoiule, mis on olemas enamikus liikmesriikides, kuid lapse vanus, millest alates see õigus olemas on, on väga erinev (alates ema rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpust kuni lapse saamiseni kahe ja poole või kolme aastaseks või isegi peaaegu kohustuslikku kooliikka jõudmiseni). Seadusest tuleneva õiguse olemasoluga ei ole ilmtingimata täielikult tagatud, et liikmesriigid pakuvad ametlikke hoiuteenuseid.

Seadusest tuleneva õiguse kõrval mõjutavad lapsehoiuteenuste kasutamist väga palju teenuste kättesaadavus, taskukohasus ja kvaliteet. Lapsehoiukulud on liikmesriikides väga erinevad ja võivad olla mõnes liikmesriigis, näiteks Iirimaal, piiravad. Piiravad kulud ei mõjuta üksnes naiste osalemist tööturul, vaid mõjutavad ebaproportsionaalselt ka väikese sissetulekuga peredest pärit lapsi. Olulist rolli mängib ka võimalus kohandada teenuseid vastavalt lapsevanemate vajadustele, sealhulgas lapsehoiuasutuse kaugus ja lahtiolekuaja vastavus vanemate töömudelite ja vajadustega.

Peale selle on kvaliteetse lapsehoiu puhul vajalikud pedagoogilised eesmärgid ja väärtused ning töötajate professionaalsus ja pidev arendamine. Väga oluline on neid elemente jälgida ja hinnata. Neid elemente on käsitletud komisjoni ettepanekus võtta vastu nõukogu soovitus kvaliteetsete alushariduse ja lapsehoiu süsteemide kohta.

Komisjon jätkab Euroopa poolaasta raames lapsehoiu valdkonnas valitseva olukorra jälgimist, eriti neis liikmesriikides, kes on teistest maha jäänud. Komisjon jätkab kvaliteetsete hoiuteenuste kättesaadavuse ja taskukohasusega seotud konkreetsete probleemide kindlakstegemist kõikides liikmesriikides. Komisjon edendab ka edaspidi Euroopa rahaliste vahendite kasutamist, et aidata liikmesriikidel lahendada mõned neist probleemidest.

Lisaks on nüüd, mil esimene Barcelona eesmärk on üldjoontes saavutatud ja teise eesmärgi saavutamisel tehakse suuri edusamme ning üldjoontes on saavutatud ka 2020. aasta hariduseesmärk, ilmselt käes aeg kaaluda nende eesmärkide läbivaatamist pärast konsulteerimist liikmesriikidega. Selline läbivaatamine, kui see ette võetakse, aitaks kaasa Euroopa Liidu jõupingutustele edendada arukat, kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu. Eelkõige aitaks see saavutada strateegia „Euroopa 2020“ 75 % tööhõive eesmärki ning luua konkurentsivõimelise ja dünaamilise teadmistepõhise majanduse, mis põhineb liikmesriikides pakutaval kõrgetasemelisel haridusel ja koolitusel. Selleks on vaja vaadelda lapsevanemaks olemise mõju naiste tööhõivele ning suurendada töötavate vanemate töö- ja eraelu tasakaalu, tõhustades olemasolevaid lapsehoiuteenuseid ning suurendades taskukohaste ja kvaliteetsete teenuste üldist kättesaadavust.

(1)

Komisjoni dokument „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“.

(2)

 Komisjoni 20. veebruari 2013. aasta soovitus „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“, COM(2013) 112 final, ja SWD(2017) 258 final.

(3)

 Strateegiline raamistik üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020), ELT 2009/C 119/02.

(4)

 Eesistujariigi järeldused, Barcelona Euroopa Ülemkogu, 15.–16. märts 2002.

(5)

 Komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatis „Algatus lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamiseks“, COM(2017) 252 final.

(6)

Eurostat, tööjõu-uuring, 2016.

(7)

Eurofound (2016). Sooline tööhõivelõhe: probleemid ja lahendused.

(8)

Eesistujariigi järeldused, Barcelona Euroopa Ülemkogu, 15.–16. märts 2002, kättesaadavad aadressil http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/71025.pdf.

(9)

Barcelona eesmärkides hõlmavad viited hoiule, lapsehoiule ja ametlikule lapsehoiule haridust, kuna laste eest ei kanta hoolt üksnes lapsehoiuasutustes, vaid enne laste kohustuslikku kooliikka jõudmist ka eelkoolides. Seepärast hõlmab lapsehoid, mis on mõeldud lastele, kes ei ole veel jõudnud kohustuslikku kooliikka, lastesõimi ja muid päevahoiukeskusi, sealhulgas peredes pakutavat lapsehoidu, lapse või oma kodus töötavaid kutsetunnistusega elukutselisi lapsehoidjaid, koolieelset haridust ja samaväärset kohustuslikku kooliharidust ning koolivälisel ajal keskustes pakutavaid teenuseid. Samuti kasutatakse käesolevas aruandes sünonüümidena mõisteid „alusharidus ja lapsehoid“ ning „koolieelne haridus“.

(10)

 Et tagada kooskõla Barcelona Euroopa Ülemkogu järeldustes kasutatud terminoloogiaga, tähendab kohustuslik kooliiga selles aruandes vanust, mil lapsel tuleb minna algkooli; enamikus riikides tekib see kohustus lapse kuuenda eluaasta paiku.

(11)

Euroopa Komisjon, „Barcelona objectives“, 2013, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/130531_barcelona_en_0.pdf.

(12)

Belgia, Taani, Prantsusmaa, Rootsi, Sloveenia ja Ühendkuningriik.

(13)

 Saksamaa, Itaalia ja Eesti. 

(14)

Luksemburg, Madalmaad, Hispaania ja Portugal.

(15)

 2017. aastal esitati kuuele riigile riigipõhised soovitused käsitleda naiste tööjõus osalemist pärssivate takistuste seas lapsehoiuga seotud probleeme. 2018. aastal juhiti lapsehoiule tähelepanu 17 riigiaruandes, keskendudes konkreetses riigis olulistele aspektidele, nagu lapsehoiu kättesaadavus, taskukohasus ja ligipääsetavus ning naiste osalemine tööhõives.

(16)

 Perekondlikel põhjustel antavad puhkused hõlmavad rasedus- ja sünnituspuhkust, isapuhkust, vanemapuhkust ja hooldajapuhkust.

(17)

Vt komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatis „Algatus lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamiseks“, COM(2017) 252 final.

(18)

Tõendeid kvaliteetse lapsehoiu tähtsuse kohta on esitatud ka mitmes uurimisprojektis, mida on rahastatud ELi teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi ja programmi „Horisont 2020“ kuuenda ühiskondliku väljakutse (Euroopa muutuvas maailmas: kaasav, innovatiivne ja kaasa mõtlev ühiskond) raames. Neis projektides vaadeldakse alushariduse ja lapsehoiu rolli ebavõrdsuse ja vaesuse ning laste heaolu ja arengu vaatenurgast, samuti valikut erinevate lapsehoiuvõimaluste vahel, võttes arvesse perede eripärasid (sotsiaalmajanduslikke, kultuurilisi) ja erinevaid institutsioonilisi kontekste.

(19)

Vt SWD(2017) 258 final.

(20)

Strateegiline raamistik üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020), ELT 2009/C 119/02.

(21)

 Hariduse ja koolituse strateegilises raamistikus (HK 2020) osutatakse kohustuslikule koolieale kui kohustusliku algkooli mineku algusele. 

(22)

 Hariduse ja koolituse strateegilises kavas kasutatud mõistet „alusharidus ja lapsehoid“ kasutatakse käesolevas aruandes sünonüümina Barcelona eesmärkide mõistega „lapsehoid“. 

(23)

Euroopa Komisjon, „Education and Training Monitor 2017“, 2017, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/education/sites/education/files/monitor2017_en.pdf .

(24)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu. Euroopa Komisjoni panus ELi juhtide kohtumisse Göteborgis 17. novembril 2017“, COM(2017) 673 final.

(25)

Komisjoni ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus kvaliteetsete alushariduse ja lapsehoiu süsteemide kohta.

(26)

Komisjoni talituste töödokument 2013. aasta soovituse „Investeerides lastesse aitame välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ hindamise kohta, SWD(2017) 258 final.

(27)

Vt Euroopa poolaasta raames koostatud 2017. aasta asjakohased riigiaruanded, mis on kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/info/publications/2017-european-semester-country-reports_et.

(28)

Eurobaromeetri eriuuring nr 465 „Gender Equality 2017“, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetail/instruments/SPECIAL/surveyKy/2154.

(29)

Viimase kümne aasta jooksul on see tulemus paranenud vaid nelja punkti võrra. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), „Gender Equality Index 2017: Measuring gender equality in the European Union 2005-2015 – Report“, 2017, kättesaadav aadressil http://eige.europa.eu/rdc/eige-publications/gender-equality-index-2017-measuring-gender-equality-european-union-2005-2015-report.

(30)

Eurofound, kuues Euroopa töötingimuste uuring, 2016, kättesaadav aadressil https://www.eurofound.europa.eu/et/surveys/european-working-conditions-surveys/sixth-european-working-conditions-survey-2015.

(31)

COFACE (2017), Who cares? A study on the challenges and needs of family carers in Europe.

(32)

Esping-Andersen juhtis 2009. aastal tähelepanu sellele, et selliste teenuste puudumine, mis aitaksid naistel saavutada töö- ja eraelu tasakaalu, toob kaasa kas lastetuse / vähese sündimuse või väikese sissetuleku / väikese tööhõive. De Heneu, Meulders ja O’Dorchai, kes analüüsisid 2010. aastal 15 ELi liikmesriigis kahe palgasaajaga lastega peredele suunatud riiklike poliitikameetmete, sealhulgas lapsehoiuteenuste pakkumise, lapsega seotud puhkuste ning maksu- ja rahaliste soodustuste mõju, järeldasid, et kõige rohkem mõjutavad naiste osalemist tööturul riiklikud lapsehoiuteenused. Ehrel ja Guergoat-Larivière uurisid 2013. aastal individuaalsete ja institutsiooniliste tegurite mõju naiste tööhõive määrale 22 liikmesriigis ning leidsid, et ametlikul lapsehoiul (lapsehoidja või riiklik lapsehoid) ja osalise tööajaga tööl on naiste tööhõivele soodne mõju.

(33)

OECD, „Starting Strong“, 2017, kättesaadav aadressil http://www.oecd.org/education/starting-strong-2017-9789264276116-en.htm.

(34)

Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu. Euroopa Komisjoni panus ELi juhtide kohtumisse Göteborgis 17. novembril 2017“, COM(2017) 673 final, ning ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus kvaliteetsete alushariduse ja lapsehoiu süsteemide kohta.

(35)

2017. aasta riigiaruanded, kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/info/publications/2017-european-semester-country-reports_et.

(36)

2018. aasta riigiaruanded, kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/info/publications/2018-european-semester-country-reports_et.

(37)

See on üks valdkondliku eesmärgi „Oskuste omandamiseks ja elukestvaks õppeks haridusse, koolitusse ja kutseõppesse investeerimine“ investeerimisprioriteete.

(38)

Komisjoni teatis „Algatus lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamiseks“, COM(2017) 252 final, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1311&langId=et. Vt ka ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL, kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:84205176-2b39-11e7-9412-01aa75ed71a1.0024.02/DOC_1&format=PDF.

(39)

Eurostati 2016. aasta sissetulekuid ja elamistingimusi käsitleva ELi statistika alase uuringu muutuja „muud liiki lapsehoid“ all on nimetatud lapsehoidja ja lapsevanema vahelist otsest kokkulepet (lapsevanem on sageli tööandja, kes maksab otse hoidjale) ja tasustamata lapsehoidu (mitterahaline või mitteametlik kokkulepe, näiteks teenete vahetamine). Hoiuteenused, mida lapsehoidjad pakuvad ilma enda ja lapsevanemate vahelise ametliku struktuurita (otsesed kokkulepped), on mõiste „ametlik lapsehoid“ alt välja jäetud, et võtta arvesse üksnes sellist lapsehoidu, mis on tunnistatud teatud kvaliteeditingimustele vastavaks.

(40)

Heejung Chung ja Bart Meuleman, „European Parent’s attitudes towards public childcare provision – the role of current provisions, interests and ideologies“, European Societies, 2017, kd 19, nr 1, lk 49–68, DOI:

10.1080/14616696.2016.1235218.

(41)

Viide perekondlikel põhjustel võetavatele puhkustele hõlmab rasedus- ja sünnituspuhkust, isapuhkust ja vanemapuhkust. Muud liiki perepuhkused, nagu hoolduspuhkus, selle alla ei kuulu.

(42)

Võrgustik LEAVE, „Relationship between Leave and ECEC entitlements“, aprill 2017, kättesaadav aadressil http://www.leavenetwork.org/fileadmin/Leavenetwork/overviews_2017/Relationship_between_Leave_and_ECEC_-_Final.pdf.

(43)

Sissetulekuid ja elamistingimusi käsitleva ELi statistika alane 2016. aasta uuring, kättesaadav aadressil https://data.europa.eu/euodp/data/dataset/Zktkst5yjl0Yav1iKET7w.

(44)

 OECD, „Society at a glance – OECD social indicators“, 2016.

(45)

 OECD, „Who uses childcare? Background brief on inequalities in the use of formal early childhood education and care among young children“, 2016.

(46)

Komisjoni talituste töödokument 2013. aasta soovituse „Investeerides lastesse aitame välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ hindamise kohta“, SWD(2017) 258 final.

(47)

 Töötajatele makstav lapsehoiuhüvitis summas 1 000 eurot aastas lapse kohta on maksuvaba ja vabastatud sotsiaalkindlustusmaksetest.

(48)

 Sellisel juhul on rahastamiskõlblikule investeeringule kehtestatud ülemmäär (kuna see on seotud tootlikkuse eest antava boonusega).

(49)

 Ühendkuningriigis annab lapsehoiuvautšerite kava tööandjale võimaluse pakkuda lapsehoiuvautšereid (sh töötaja palgavähenduse vastu). See võib mõjutada töötajale antavat maksukrediiti.

(50)

Eurofound, „Early Childhood Care: Accessibility and Quality of Services“, 2015, kättesaadav aadressil https://www.eurofound.europa.eu/publications/report/2015/social-policies/early-childhood-care-accessibility-and-quality-of-services.

(51)

Ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus kvaliteetsete alushariduse ja lapsehoiu süsteemide kohta ning selle juurde kuuluv komisjoni talituste töödokument.