EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.5.2018

COM(2018) 273 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE,

milles käsitletakse väikelaste hoiuteenuste arendamist eesmärgiga edendada naiste tööjõus osalemist, töötavate lapsevanemate töö- ja eraelu tasakaalu ning säästvat ja kaasavat majanduskasvu Euroopas (Barcelona eesmärgid)

Kokkuvõte

Kvaliteetsete lapsehoiuteenuste kättesaadavus, ligipääsetavus ja taskukohasus on üliolulised, et võimaldada hoolduskohustustega naistel ja meestel osaleda tööturul 1 . Kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid on olulised ka selleks, et vähendada laste seas võimalikku sotsiaalset ebavõrdsust, 2 ning mõjuvad laste varasest east alates hästi laste kognitiivsele ja sotsiaalsele arengule 3 .

Seda tunnistati juba 2002. aastal Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel, 4 kus püstitati seoses eelkooliealistele lastele suunatud kvaliteetsete ja taskukohaste hoiuteenuste kättesaadavusega kaks eesmärki: võimaldada lapsehoiuteenus 90 %-le lastest vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani ja 33 %-le alla kolmeaastastest lastest.

Käesoleva aruande eesmärk on hinnata töötavate lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu toetava komisjoni teatise 5 rakendamise raames, kui suuri edusamme on liikmesriigid viimasest, 2013. aasta aruandest saati Barcelona eesmärkide elluviimisel teinud.

Alla kolmeaastaste laste puhul on Barcelona eesmärk EL 28s üldiselt saavutatud, kuivõrd hõlmatud on 32,9 % ELi lastest, ehkki liikmesriikides esineb jätkuvalt suuri erinevusi.

Vastavalt kõige viimastele 2016. aasta andmetele on 33 % eesmärk üldjoontes saavutatud 12 liikmesriigis, millest seitsmes omab ligipääsu lapsehoiule 33–49 % lastest ja viies vähemalt 50 % lastest. Ülejäänud 16 liikmesriigis on ligipääs lapsehoiule vähem kui 33 %-l lastest, kusjuures 10 liikmesriigis käib lapsehoius alla 25 % kõige noorema vanuserühma lastest.

Laste puhul vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani ei ole Barcelona eesmärk veel saavutatud. 2016. aasta seisuga käib ametlikus lapsehoius või eelkoolis 86,3 % lastest vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani. Barcelona eesmärk on saavutatud 12 liikmesriigis, kõigis ülejäänud 16 liikmesriigis on see veel saavutamata.

Lapsehoiu kättesaadavust ja kasutamist mõjutavad mitu tegurit: seadusest tulenev õigus lapsehoiule, ligipääsetavus ja kvaliteet. Olulist rolli mängib ka võimalus kohandada teenuseid vastavalt lapsevanemate vajadustele, sealhulgas viia lapsehoiuasutuse kaugus ja lahtiolekuaeg vastavusse vanemate töömudelitega.

Kuna peamine põhjus, miks naiste osalemine tööturul on väike, on hoolduskohustused, mille tõttu Euroopal jääb saamata aastas 370 miljardit eurot, on Euroopa Ülemkogus 2002. aastal vastu võetud Barcelona eesmärgid 2018. aastal endiselt väga tähtsad. 

1. Poliitiline taust

Naiste alaesindatus on üks püsivamaid probleeme, mis mõjutab tööturgu kõikides Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides. Üldine sooline tööhõivelõhe – st erinevus naiste ja meeste tööhõive määras – ulatub 11,6 protsendipunktini, täistööajale taandatuna isegi 18,2 protsendipunktini 6 . Sellest tingituna kaotab majandus aastas 370 miljardit eurot 7 .

Naiste osalemine tööturul on väike eelkõige seetõttu, et naiste õlule langevad hoolduskohustused on meeste omadega võrreldes ebaproportsionaalselt suured. Naised täidavad neid kohustusi eri eluetappidel, kuid eriti ajal, mil neil on väiksed lapsed. 2016. aastal oli selliste naiste tööhõive määr, kellel on üks alla kuueaastane laps, keskmiselt ligikaudu 9 protsendipunkti madalam kui ilma väikeste lasteta naiste tööhõive määr, kusjuures mitmes liikmesriigis oli see erinevus üle 30 protsendipunkti. Mõnes liikmesriigis on 25 % majanduslikult mitteaktiivsetest naistest mitteaktiivsed hoolduskohustuste tõttu.

Kvaliteetsete lapsehoiuteenuste kättesaadavus, ligipääsetavus ja taskukohasus on üliolulised, et võimaldada hoolduskohustustega naistel ja meestel osaleda tööturul.

Seda tunnistati juba 2002. aastal Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel 8 , kus püstitati seoses eelkooliealistele lastele suunatud kvaliteetsete ja taskukohaste hoiuteenuste 9 kättesaadavusega kaks eesmärki:

„Liikmesriigid peaksid kaotama takistused naiste tööturul osalemisele ning tegema nõudlust arvesse võttes ja kooskõlas oma riiklike süsteemidega kõnealuses valdkonnas jõupingutusi, et võimaldada 2010. aastaks lastehoiuteenust

o90 %-le lastest vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani ning

o33 %-le alla kolmeaastastest lastest.“

Euroopa Ülemkogu kohustas saavutama need eesmärgid 2010. aastaks. Euroopa Komisjon jõudis oma 2013. aasta aruandes hetkeseisu hinnates järeldusele, et eesmärki ei oldud saavutatud ei alla kolmeaastaste laste puhul ega laste puhul vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani 10 .

Barcelona eesmärke käsitlevas Euroopa Komisjoni 2013. aasta aruandes 11 on öeldud, et ehkki 2002. aastast alates on tehtud edusamme, ei ole lapsehoiuteenuste pakkumine ikka veel kooskõlas Barcelona eesmärkidega, ning nende teenuste rahuldava kättesaadavuse saavutamiseks, eelkõige alla kolmeaastaste laste puhul, tuleb teha märkimisväärseid edusamme:

·2011. aastal suutsid vaid kuus liikmesriiki 12 saavutada eesmärgi mõlema vanuserühma puhul (alla kolmeaastased lapsed ja lapsed vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani);

·kolm liikmesriiki 13 saavutasid üksnes eesmärgi, mis oli püstitatud seoses lastega vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani;

·neli liikmesriiki 14 saavutasid üksnes eesmärgi, mis oli püstitatud seoses alla kolmeaastaste lastega.

Komisjon ei keskendunud oma aruandes ainult lapsehoiu kättesaadavusele, vaid ka olemasolevate lapsehoiuteenuste ligipääsetavusele, taskukohasusele ja kvaliteedile.

Naiste täielikuks osalemiseks tööturul on vaja, et lapsehoiuteenused oleksid kättesaadavad kogu aeg ning vastaksid lapsevanemate vajadustele, võttes arvesse vanemate tööaega ja laste koolivaheaegu. Lisaks on lapsehoid tõeline valik vaid siis, kui naissoost töötajad saavad seda endale rahaliselt lubada ja kui nad on piisavalt veendunud selle kõrges kvaliteedis.

Just sel põhjusel kinnitati Barcelona eesmärke ka Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktis (2011–2020) ja nimetati neid strateegias „Euroopa 2020“.

Barcelona eesmärkide elluviimise üle teostatava korrapärase järelevalve kõrval jälgitakse taskukohase ja kvaliteetse lapsehoiu kättesaadavust kui naiste tööturul osalemise suurenemise põhieeldust ka Euroopa poolaasta raames. Euroopa poolaasta on ELi iga-aastane majanduse juhtimise raamistik, mille eesmärk on jälgida, ennetada ja korrigeerida probleemseid majandussuundumusi 15 .

Komisjon võttis 26. aprillil 2017 Euroopa sotsiaalõiguste samba raames vastu töö- ja eraelu tasakaalu käsitleva algatuse ehk rea seadusandlikke ja mitteseadusandlikke meetmeid, millega ajakohastatakse perekondlikel põhjustel antavaid puhkusi, 16 paindlikku töökorraldust ja ametlikke hoiuteenuseid hõlmavaid kehtivaid õigus- ja poliitikaraamistikke ning kõrvaldatakse leibkonna teise palgasaaja töötamist pärssivad majandustegurid. Selle algatuse oluline osa on lapsehoiu kvaliteedi parandamine ning lapsehoiu taskukohasemaks ja ligipääsetavamaks muutmine, milleks jälgitakse korrapäraselt eesmärkide elluviimist, tõhustatakse andmete kogumist ning edendatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist investeerimisel sotsiaaltaristusse 17 .

Taskukohased ja kvaliteetsed lapsehoiuteenused mitte üksnes ei aita ühitada omavahel tööd ja pereelu, millega suureneb naiste osalemine tööturul ja sooline võrdõiguslikkus, vaid nad aitavad ka lastel sotsiaalmajanduslikult lõimuda ja arendada varasest east alates oma oskusi 18 .

Komisjoni 2013. aasta soovituses „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“, 19 mille nõukogu kiitis heaks 2013. aasta novembris, kutsutakse liikmesriike üles investeerima rohkem lastega seotud poliitikasse, et tugevdada laste õigusi, vähendada laste vaesust ja parandada laste heaolu. See soovitus on osa märksa laiemast sotsiaalsete investeeringute paketist, mille raames antakse liikmesriikidele poliitilisi suuniseid elukestvate sotsiaalsete investeeringute kohta. Soovituses rõhutatakse, et leidub arvukaid tõendeid selle kohta, et ebasoodsates oludes kasvanud lapsed, kellele on osutatud lapsehoiuteenuseid, langevad väiksema tõenäosusega keskkoolist välja ja jäävad töötuks, millega välditakse suurt hulka muid sotsiaalseid probleeme.

Peale selle võttis haridusnõukogu 2009. aastal hariduse ja koolituse strateegilise raamistiku (HK 2020) 20 raames vastu hariduse ja koolituse sihttasemed, sealhulgas ühe sihttaseme seoses lastega vanuses neljast aastast kuni kohustusliku koolieani 21 . Selle sihttaseme kohaselt peaks vähemalt 95 % lastest vanuses neljast aastast kuni kohustusliku koolieani osalema alushariduses ja lapsehoius 22 . Raamistiku HK 2020 eesmärk on täiustada riiklikke haridus- ja koolitussüsteeme, et muuta EL kõige konkurentsivõimelisema ja dünaamilisema teadmistepõhise majandusega riigiks maailmas.

Barcelona eesmärkide kõrval kontrollib komisjon korrapäraselt raamistiku HK 2020 haridus- ja koolituseesmärkide, sealhulgas nelja-aastaste kuni kohustuslikku kooliikka jõudnud laste puhul püstitatud eesmärgi elluviimist 23 . 2017. aastal leidis komisjon, et alushariduse ja lapsehoiuteenustega oli Euroopa Liidus hõlmatud keskmiselt 94,8 % lastest. Seega võib raamistiku HK 2020 eesmärki pidada üldjoontes saavutatuks. Selle järelduse valguses teatas komisjon oma töö- ja eraelu tasakaalu käsitlevas teatises HK 2020 eesmärgi läbivaatamisest. Komisjon kinnitas seda oma 17. novembri 2017. aasta teatises Euroopa identiteedi tugevdamise kohta, 24 tehes ettepaneku laiendada 95 % eesmärki lastele vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani. Sellise läbivaatamisega suureneks selle vanuserühmaga seotud praegune Barcelona eesmärk 5 %. Peale selle kohustus komisjon võtma vaatluse alla lapsehoiusüsteemide kvaliteedi.

2018. aasta mais esitas komisjon hariduspaketi raames ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus kvaliteetsete alushariduse ja lapsehoiu süsteemide kohta, 25 mille juurde kuulub komisjoni talituste töödokument. Ettepaneku eesmärk on julgustada ja toetada liikmesriike nende püüdlustes parandada juurdepääsu oma alushariduse ja lapsehoiu süsteemidele ning nende süsteemide kvaliteeti. Ettepaneku aluseks on põhimõte, et just varases lapsepõlves omandatakse põhioskused ja kujunevad välja õppimisvõimed, mis võivad oluliselt mõjutada hilisemaid hariduse ja tööhõive alaseid väljavaateid ning laiemaid saavutusi ja rahulolu eluga.

Ametlike lapsehoiuteenuste olulisust on kinnitatud Euroopa sotsiaalõiguste samba raames, mille liikmesriigid kiitsid heaks 17. novembril 2017. Samba juurde kuuluva sotsiaalnäitajate tulemustabeli abil jälgitakse samba lapsehoiualase 11. põhimõtte rakendamist, eriti alla kolmeaastaste laste puhul.

Kõigest eespool toodust on näha, et taskukohasele ja kvaliteetsele alusharidusele ja lapsehoiule juurdepääsu tagamine teenib kolme põhieesmärki:

·suurendada lastega naiste tööturupotentsiaali;

·arendada eelkooliealiste laste kognitiivseid võimeid ja sotsiaalseid oskusi ning

·tõhustada ebasoodsa taustaga laste sotsiaalset kaasamist 26 .

Käesoleva aruande eesmärk on hinnata töötavate lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu toetava komisjoni teatise rakendamise raames, kui suuri edusamme on liikmesriigid 2013. aasta aruandest saati Barcelona eesmärkide elluviimisel teinud. Selle hindamise järeldused koos järeldusega, et raamistiku HK 2020 eesmärk on üldjoontes saavutatud, osutavad sellele, et ilmselt on saabunud aeg kaaluda kõikide olemasolevate eelkooliealisi lapsi käsitlevate eesmärkide üldist sidusat läbivaatamist.

2. Lapsehoiu olulisus naiste tööturul osalemise suurendamise vaatenurgast

Ehkki naiste osalemine tööturul on suurenenud, püsivad erinevused naiste ja meeste tööhõives kõikides ELi liikmesriikides. EL 28s ulatub sooline tööhõivelõhe 11,6 protsendipunktini ja täistööajale taandatuna 18,2 protsendipunktini. Lõhe on kõige väiksem Leedus (2 %) ja kõige suurem Maltal (27 %).

[Joonis 1. 15–64aastaste naiste ja meeste tööhõive määr 2016. aastal, %]

Allikas: 2016. aasta tööjõu-uuring.

Sooline tööhõivelõhe on tihedalt seotud hoolduskohustustega.

Kuigi enamikus ELi liikmesriikides on meessoost leivateenija mudel asendunud kahe palgasaaja mudeliga (mõlemad partnerid töötavad täistööajaga) või selle kohandatud versiooniga (üks partner töötab täistööajaga, teine osalise tööajaga), on soolised erinevused majandusliku mitteaktiivsuse ja osalise tööajaga töötamise osas märkimisväärsed – osalise tööajaga töötab 31 % naistest, meestest aga 8 %. Selliste töötajate osakaal on kõige suurem Madalmaades, kus osalise tööajaga töötab 76,4 % naistest ja 26,2 % meestest.

Liikmesriikidevahelised erinevused on väga silmatorkavad, kui vaadelda põhjuseid, miks naised lahkuvad tööturult või töötavad osalise tööajaga (joonised 1 ja 2). Üle 10 % naistest Maltal, Iirimaal, Küprosel, Rumeenias, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Horvaatias ja Bulgaarias on majanduslikult mitteaktiivsed oma isiklike või perekohustuste tõttu, peamiselt seoses hoolitsemisega laste või teovõimetute täiskasvanute eest (joonis 2). Lisaks töötab enam kui 10 % naistest Madalmaades, Austrias, Ühendkuningriigis, Saksamaal, Belgias, Luksemburgis ja Iirimaal hoolduskohustuste tõttu osalise tööajaga (joonis 3).

[Joonis 2. Naiste majanduslik mitteaktiivsus, mis on tingitud isiklikest ja perekohustustest (laste või teovõimetute täiskasvanute eest hoolitsemine ja muud isiklikud või perekohustused), %]

Allikas: tööjõu-uuring 2006–2013.

[Joonis 3. Naiste osalise tööajaga töötamine, mis on tingitud isiklikest ja perekohustustest (laste või teovõimetute täiskasvanute eest hoolitsemine ja muud isiklikud või perekohustused), %]

Allikas: tööjõu-uuring 2006–2013.

Mitteaktiivsuse ja osalise tööajaga töötamise põhjuste lähemal vaatlemisel selgub, et ligikaudu 20 % hoolduskohustustega isikutest on mitteaktiivsed või töötavad osalise tööajaga hoiu-või hooldustaristu puudumise tõttu. Selliste isikute osakaal mitteaktiivsete või osalise tööajaga töötavate isikute seas ulatub enam kui 80 %st Rumeenias ja Lätis ning enam kui 30 %st Horvaatias, Küprosel, Kreekas, Hispaanias, Iirimaal, Portugalis, Leedus, Ungaris, Sloveenias ja Poolas vähem kui 10 %ni Madalmaades, Soomes ja Rootsis.

[Joonis 4. Naiste hoolduskohustustest tingitud majanduslik mitteaktiivsus või osalise töötajaga töötamine, mille põhjusena on nimetatud sobivate hooldusteenuste puudumist, %]

Allikas: tööjõu-uuring 2006–2013.

Ebapiisav lapsehoiutaristu mõjutab naiste osalemist tööturul. Lapsevanemaks olemise negatiivne mõju naiste tööhõivele on tunnistatud märkimisväärseks probleemiks Ungaris, Tšehhis, Slovakkias, Eestis, Saksamaal, Soomes ja Ühendkuningriigis 27 .

[Joonis 5. Lapsevanemaks olemise mõju naiste tööhõivele, %]

Allikas: tööjõu-uuring 2006–2013.

Naiste väiksem osalemine tööturul ja ametliku lapsehoiutaristu puudumine on seotud ka traditsioonilise arusaamaga naise rollist ühiskonnas. Peaaegu kolm neljandikku Euroopa kodanikest kinnitab, et naised kulutavad majapidamistöödele ja hooldamistegevusele rohkem aega kui mehed. See on tingitud sageli sotsiaalsetest normidest, mille kohaselt on naisel peamise laste ja majapidamise eest hoolitseja roll. Hiljutises Eurobaromeetri uuringus leiab enam kui neli kümnest eurooplasest (44 %), et naise kõige tähtsam ülesanne on hoolitseda oma kodu ja pere eest. Kolmandikus ELi liikmesriikides on see näitaja lausa 70 % või suuremgi 28 . Peaaegu kolm neljandikku vastanutest märgib, et naised kulutavad majapidamistöödele ja hooldamistegevusele rohkem aega kui mehed. 22 % leiab, et mehed ja naised kulutavad nendele tegevustele sama palju aega. Põlvkondade vahel esineb siiski väike erinevus. Kõige nooremad vastajad on veidi suurema tõenäosusega arvamusel, et mehed ja naised kulutavad majapidamistöödele ja hooldamistegevusele sama palju aega: seda meelt on 26 % vastajatest vanuses 15–24 aastat, samas kui 40aastaste ja vanemate seas on selliste vastajate osakaal 21 %.

[Joonis 6. Milline järgmistest väidetest majapidamistööde ja hooldamistegevuse jagunemise kohta leibkondades peab Teie arvates tänapäeval kõige paremini paika? (%, EL)]

Allikas: Eurobaromeetri eriuuring nr 465, 2017.

Uuringu põhjal on näha, et kõikides liikmesriikides tuleb veel paju tööd ära teha. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2017. aastal avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeksis juhitakse tähelepanu sellele, et võrreldes kümne aasta taguse ajaga on 12 riigis toimunud soolise tasakaalu osas tagasiminek, kui võtta vaatluse alla hooldustegevusele, majapidamistöödele ja ühiskondlikule tegevusele kuluv aeg. Iga päev valmistab süüa ja teeb majapidamistöid vaid iga kolmas mees, samas kui naistest teeb seda enamik (79 %). EL, kelle keskmine tulemus soolise võrdõiguslikkuse puhul on 66,2, on sooliselt võrdõigusliku ühiskonnani jõudmisest veel kaugel 29 . 

Hoolduskohustused jagunevad ebavõrdselt ka palgatööd tegevate naiste ja meeste seas. 2015. aasta Euroopa töötingimuste uuringust on näha, et leibkondades, kus kõige noorem laps on alla seitsmeaastane, kulutavad naised nädalas keskmiselt 32 tundi tasustatud tööle ja 39 tundi tasustamata tööle, samas kui mehed kulutavad nädalas tasustatud tööle 41 tundi ja tasustamata tööle 19 tundi 30 . Ehkki nii meeste kui ka naiste tasustamata töötundide arv lapse sünniga seoses suureneb, ei jagune majapidamistööd ja hooldustegevus kaugeltki võrdselt. See jääb nii kogu elu vältel, sealhulgas tööelu lõpu poole. Seepärast mõjutavad kõnealused kohustused suurema tõenäosusega naiste tööelu.

Naiste kui hooldajate ebavõrdset rolli süvendab ligipääsetavate, taskukohaste ja kvaliteetsete lapsehoiuteenuste ebapiisav pakkumine alla kolmeaastaste laste jaoks. Pereorganisatsioone ühendav Euroopa vabaühendus COFACE 31 rõhutab selle tähtsust, pakkudes välja kolm viisi, kuidas aidata naistel saavutada töö- ja pereelu tasakaal: 1) rahalised vahendid lapsevanemate mitmel moel aitamiseks; 2) peresõbralik töökorraldus; 3) ligipääsetavad, kvaliteetsed ja taskukohased lapsehoiuteenused.

Lapsehoiuteenuste kättesaadavus on suuresti määrav selle puhul, kas lastega naised saavad jätkata töötamist 32 . Hiljutises Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uuringus kinnitatakse olulist seost lapsehoiu ja naiste tööturul osalemise vahel:

„Taskukohane ja kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid piisaval arvul tundidel nädalas võib aidata suurendada naiste osalemist tööjõus. Töötavad vanemad, eelkõige emad, jäävad suurema tõenäosusega tööturult kõrvale või töötavad vähem tunde, et hoolitseda laste eest, eriti kui lapsed on väiksed. Seepärast vajavad naised kvaliteetseid ja taskukohaseid alushariduse ja lapsehoiu teenuseid, mis võimaldavad neil naasta tööle kindlas veendumuses, et nende laste eest kantakse hästi hoolt, ning saavutada parema töö- ja eraelu tasakaalu.“  33  

Seega on teenustel, mis aitavad lapsevanematel saavutada töö- ja eraelu tasakaalu, ülitähtis roll, lisaks muudele olulistele meetmetele, nagu atraktiivne võimalus võtta perekondlikel põhjustel puhkust ja peresõbralik töökorraldus, mida on kohandatud vastavalt konkreetse töötaja olukorrale, ning maksu- ja hüvitiste süsteemid, millega ei heidutata leibkonna teist palgasaajat. Barcelona eesmärkide mõte on purustada see iseeneslikult süvenev nõiaring, mis ei lase naistel tööturul meestega võrdselt osaleda. Peale selle võib peresõbralik poliitika aidata ümber pöörata liidus valitsevat sündimuse vähenemise suundumust.

3. Alla kolmeaastaste laste puhul võetud Barcelona eesmärgi saavutamine

Esimest korda alates sellest, kui EL hakkas jälgima lapsehoiueesmärkide saavutamist, on alla kolmeaastaste laste puhul võetud eesmärk EL 28s keskmiselt saavutatud. Üldine määr ulatus 2016. aastal 32,9 %ni.

Liikmesriikide vahel esineb siiski tohutuid erinevusi, nagu on näha allpool esitatud tabelist, mis kajastab alla kolmeaastastele lastele mõeldud lapsehoiutaristu olemasolu ELis.

33 % eesmärk saavutati 2016. aastal üldjoontes 12 liikmesriigis: Taanis, Madalmaades, Rootsis, Luksemburgis, Portugalis, Prantsusmaal, Belgias, Sloveenias, Hispaanias, Itaalias, Saksamaal ja Soomes. Seitsmes ELi liikmesriigis (Saksamaa, Soome, Itaalia, Hispaania, Sloveenia, Belgia ja Prantsusmaa) omab ligipääsu lapsehoiule 33–49 % lastest (vt tabeli 1 rohelised lahtrid). Viies ELi liikmesriigis (Taani, Madalmaad, Rootsi, Luksemburg ja Portugal) omab ligipääsu lapsehoiule enam kui 50 % lastest (vt tabeli 1 sinised lahtrid). Teistest peajagu üle on Taani, kes on ületanud eesmärgi enam kui kahekordselt (70 %).

Ülejäänud 16 liikmesriigis ei ole pilt nii ilus. Tabeli oranžidest lahtritest on näha, et kuues ELi liikmesriigis (Malta, Eesti, Iirimaa, Ühendkuningriik, Läti ja Küpros) pääseb alla kolmeaastastest lastest lapsehoiule ligi 25–33 %. Kümnes liikmesriigis käib lapsehoius vähem kui 25 % kõige noorema vanuserühma lastest (vt tabeli 1 punased lahtrid). Nende riikide hulka kuuluvad Kreeka, Poola, Tšehhi ja Slovakkia, kus selliste laste osakaal on alla 10 %.

Kokkuvõttes on alla kolmeaastaste laste hoiuga seotud Barcelona eesmärk ELis üldiselt saavutatud. See on õnnestunud peamiselt tänu sellele, et eesmärgi saavutanud liikmesriikides on hõlmatuse määr kõrge.

[Tabel 1. Ametlike lapsehoiuteenustega hõlmatud alla kolmeaastased lapsed, %]

Allikas: sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlev ELi statistika, 2016.

Ilmneb, et lapsehoiuteenustega hõlmatud alla kolmeaastaste laste osakaal on alates 2011. aastast mitmes riigis märkimisväärselt suurenenud. Kasv on olnud kõige silmapaistvam Maltal (20 protsendipunkti, 11 %-lt 31 %-le), Rumeenias (15 protsendipunkti, 2 %-lt 17 %-le), Eestis (11 protsendipunkti, 19 %-lt 30 %-le), Itaalias (9 protsendipunkti, 25 %-lt 34 %-le), Saksamaal (9 protsendipunkti, 24 %-lt 33 %-le) ja Iirimaal (8 protsendipunkti, 21 %-lt 29 %-le). Selle vanuserühma hõlmatus lapsehoiuteenustega on samas märkimisväärselt vähenenud Kreekas (10 protsendipunkti, 19 %-lt 9 %-le) ja Slovakkias (3 protsendipunkti, 4 %-lt vähem kui 0,5 %-le).

See, mitu tundi lapsehoiuteenust tavaliselt kasutatakse, on liikmesriigiti erinev: vaadeldud riikidest pooltes kasutatakse alla kolmeaastaste laste puhul lapsehoiuteenust peamiselt osaajaga (vähem kui 30 tundi nädalas). Nii on see Madalmaades (kus kolm naist neljast töötab osalise tööajaga), Ühendkuningriigis, Iirimaal ja Austrias. Bulgaarias, Leedus, Ungaris, Lätis, Taanis, Portugalis, Sloveenias, Rootsis, Luksemburgis, Belgias, Poolas ja Kreekas kasutatakse seevastu lapsehoiuteenust kõige enam täisajaga (30 või rohkem tundi nädalas).

[Joonis 7. Ametlike lapsehoiu- või haridusteenustega hõlmatud alla kolmeaastased lapsed, % ja teenuse kasutamise kestus]

Allikas: sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlev ELi statistika, 2016. 

4. Kolmeaastaste kuni kohustuslikku kooliikka jõudnud laste puhul võetud Barcelona eesmärkide saavutamine

2016. aasta seisuga käis ametlikus lapsehoius või eelkoolis 86,3 % lastest vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani, mis tähendab, et Barcelona eesmärk ei ole veel saavutatud, ehkki 2011. aastast alates on tehtud mõningasi edusamme.

Barcelona eesmärk on saavutatud 12 liikmesriigis: Belgias, Rootsis, Taanis, Hispaanias, Prantsusmaal, Madalmaades, Iirimaal, Eestis, Itaalias, Portugalis, Saksamaal ja Sloveenias (vt tabeli 2 rohelised ja sinised lahtrid). Belgia, Rootsi, Taani ja Hispaania on ületanud eesmärgi tulemusega, mis ületab 95 % (vt tabeli 2 sinised lahtrid). Kaheksas liikmesriigis (Prantsusmaa, Madalmaad, Iirimaa, Eesti, Itaalia, Portugal, Saksamaa, Sloveenia) käib lapsehoius või eelkoolis 90–95 % lastest (vt tabeli 2 rohelised lahtrid).

Samas 16 liikmesriiki ei ole veel eesmärki saavutanud. Austrias, Maltal, Luksemburgis ja Ungaris käib lapsehoius või eelkoolis enam kui 85 % lastest (vt tabeli 2 oranžid lahtrid). Soomes, Lätis, Tšehhis, Küprosel, Leedus, Slovakkias, Bulgaarias, Ühendkuningriigis, Poolas, Rumeenias, Kreekas ja Horvaatias käib lapsehoius või eelkoolis alla 85 % lastest (vt tabeli 2 punased lahtrid). Horvaatias, Kreekas, Rumeenias ja Poolas käib lapsehoius või eelkoolis alla 65 % lastest.

[Tabel 2. Ametlike lapsehoiuteenustega hõlmatud lapsed vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani, %]

Allikas: sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlev ELi statistika, 2016.

Üldine määr on tõusnud alates 2011. aastast vaid veidi, kuid mitmes liikmesriigis on ametlike hoiuteenustega hõlmatud kolmeaastaste kuni kohustuslikku kooliikka jõudnud laste osakaal suurenenud märkimisväärselt. Kasv on olnud kõige silmapaistvam Rumeenias (20 protsendipunkti, 41 %-lt 61 %-le), Poolas (18 protsendipunkti, 43 %-lt 61 %-le), Maltal (15 protsendipunkti, 73 %-lt 88 %-le), Ungaris (15 protsendipunkti, 73 %-lt 88 %-le), Luksemburgis (14 protsendipunkti, 73 %-lt 87 %-le), Iirimaal (11 protsendipunkti, 82 %-lt 93 %-le), Portugalis (11 protsendipunkti, 81 %-lt 92 %-le), Hispaanias (10 protsendipunkti, 85 %-lt 95 %-le), Lätis (10 protsendipunkti, 72 %-lt 82 %-le) ja Leedus (8 protsendipunkti, 70 %-lt 78 %-le).

Samas mitmes ELi liikmesriigis on lapsehoiu määr selles vanuserühmas langenud, näiteks Ühendkuningriigis (20 protsendipunkti, 93 %-lt 73 %-le) ja Kreekas (19 protsendipunkti, 75 %-lt 56 %-le).

Enamikus liikmesriikides käib 52 % vaatlusaluse vanuserühma lastest lapsehoius või eelkoolis 30 või rohkem tundi nädalas, samas kui 34 % selle vanuserühma lastest, eelkõige enamik selle vanuserühma lastest Rumeenias, Ühendkuningriigis, Austrias, Iirimaal ja Madalmaades, käib lapsehoius või eelkoolis vähem kui 30 tundi nädalas.

[Joonis 8. Ametlike lapsehoiu- või haridusteenustega hõlmatud lapsed vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani, % ja teenuse kasutamise kestus] 

Allikas: sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlev ELi statistika, 2016.

Kuna 2009. aastal püstitatud haridus- ja koolituseesmärk (hõlmata ametlike lapsehoiuteenustega 95 % lastest vanuses neljast aastast kuni kohustusliku koolieani) on saavutatud, on põhiülesanne selles Barcelona sihtrühmas keskenduda 3–4aastastele lastele. Seetõttu tegi komisjon 2017. aasta novembris oma Euroopa identiteedi teemalises teatises ettepaneku laiendada 95 % hariduseesmärki kõikidele lastele vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani 34 .

5. Barcelona eesmärkide saavutamist mõjutavad tegurid

5. 1. Lapsehoiuga seotud kulutused

Avaliku sektori kulutustel võib olla lapsehoiuteenuste kättesaadavuse, taskukohasuse, ligipääsetavuse ja kvaliteedi seisukohast oluline roll. See protsent SKPst, mis kulutatakse lapsehoiule, on ELi liikmesriikides väga erinev. Kõige suurem on see Rootsis, Taanis, Prantsusmaal ja Bulgaarias. Erinev on ka see, millistele vanuserühmadele kulutuste tegemisel keskendutakse. Mõnes riigis keskendutakse lapsehoiuteenuste pakkumisele eeskätt lastele vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani.

[Tabel 3. Avaliku sektori kulutused lapsehoiule ja koolieelsele haridusele 2013. aastal, % SKPst]

Allikas: OECD andmebaas perekondade kohta.

Mõni riik on teinud otsuse investeerida ulatuslikku lapsehoiusüsteemi.

Võrdlemisi ulatuslik lapsehoiusüsteem on sisse seatud näiteks Taanis. Omavalitsused teevad olenemata lapsevanema tööalasest seisundist lapsehoiuteenused lapsevanemale kättesaadavaks alates lapse saamisest 26nädalaseks kuni lapse jõudmiseni kohustuslikku kooliikka. Lapsehoid hõlmab lastesõimi (kuni 2aastastele lastele) ja lasteaedu (3–6aastastele lastele), samuti eralapsehoidjaid, kes tavaliselt vaatavad lapse järele oma kodus. Omavalitsus teostab eraomandis olevate lapsehoiuasutuste ja eralapsehoidjate üle järelevalvet. Lapsehoidu peetakse oluliseks, et tagada laste heaolu, tervis ja õppetegevus ning laste sotsiaalne kaasamine. Lapsehoiu jaoks on kehtestatud kõrged kvaliteedistandardid. Lapsehoidu rahastatakse peamiselt avaliku sektori vahenditest. Lapsevanemad maksavad üksnes tasu, mis sõltub nende sissetulekust ja laste arvust. Lapsehoiuasutuste lahtiolekuaega saab kohandada vastavalt kohalikele vajadustele. Taani on riik, mille lapsehoiule tehtavate kulutuste osakaal SKPs on üks suurimaid. See on teadlik valik, mis on tehtud eesmärgiga anda kõikidele lastele elus võimalikult varakult võrdsed võimalused.

Belgias on kasutusel sarnane süsteem: lisaks eralapsehoidjatele on olemas lastesõimed kõige noorema vanuserühma lastele (kuni 2,5aastased) ja lasteaiad lastele vanuses 2,5 aastast kuni kohustusliku koolieani. Mis puudutab taskukohasust, siis nooremas vanuserühmas on alla 2,5aastaste laste puhul makstav tasu sageli seotud sissetulekuga, sellele on kehtestatud kindel ülemmäär ja see kulu on mahaarvatav. Lasteaed, mis tavaliselt asub eelkooli ruumides, on koolitundide ajal tasuta. Väljaspool seda aega võib aga lapsehoid valmistada tööl käivatele vanematele probleeme. Kõikide ametlike lapsehoiuteenuste kvaliteedi kontrollimiseks on olemas järelevalvesüsteem, mis on üsna ulatuslik ja hõlmab nii avaliku kui ka erasektori teenuseid. Teatavatele ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele võidakse anda lapsehoiuasutustele soodustingimustel juurdepääs, näiteks Brüsseli piirkonnas on see võimaldatud tööotsijatele.

Lapsehoid Euroopa poolaasta raames ja ELi rahastus Lapsehoidu peetakse Euroopa poolaasta raames peamiseks naiste tööhõivet võimaldavaks teguriks. Liikmesriikidele, kus lapsehoiuteenuste puudus takistab naiste osalemist tööturul, antakse soovitusi. 2017. aastal teatati taskukohaste ja kvaliteetsete lapsehoiuteenuste puudusest 12 riigiaruandes ja 6 liikmesriigile esitati sel teemal või naiste tööturul osalemise kohta üldisemalt riigipõhine soovitus 35 . 2018. aastal nimetati lapsehoidu 17 riigiaruandes, neist kahes – Prantsusmaa ja Belgia omas – positiivses valguses, ülejäänutes küsimusena, mis valmistab muret 36 . Liikmesriikidel on võimalik lapsehoiu rahastamine prioriteediks seada, kasutades Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, näiteks Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD). Aastatel 2014–2020 eraldati Euroopa Regionaalarengu Fondist alushariduse ja lapsehoiu taristu jaoks ligikaudu 1,2 miljardit eurot, et lahendada riiklikud või piirkondlikud suutlikkusega seotud probleemid ning tagada alushariduse ja lapsehoiu teenuste osutamisel kasutatavate hoonete ja seadmete kvaliteet. Euroopa Sotsiaalfond edendab võrdset juurdepääsu kvaliteetsele alusharidusele ja lapsehoiule 37 . Need investeeringud on olnud tõhusad nii naistele töökohtade loomisel kui ka lastega naiste tööturule naasmise hõlbustamisel ning lapsevanemate töö- ja eraelu tasakaalu parandamisel, nagu on näha ESFi projektidest Eestis (kus luuakse 1 200 lapsehoiukohta) ja Tšehhis (kus luuakse 20 000 lapsehoiukohta). Tšehhi suunas rahastuse pärast selleteemalist riigipõhist soovitust ümber ning on seni loonud 9 000 lastesõime- ja lasteaiakohta. Täheldatud pidevalt kasvav nõudlus lapsehoiuasutuste järele on märk sellest, et sellel meetmel on tugev mõju väikeste lastega vanemate (taas)lõimumisele tööturule. Kohaliku arengustrateegia alusel lapsehoiuteenuste osutamiseks maapiirkondades võidakse eraldada algatuse LEADER raames rahalist abi ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist. Peale selle saab alushariduse ja lapsehoiu projektide rahastamiseks kasutada Euroopa strateegiliste investeeringute fonde (nii avaliku kui ka erasektori investeeringuid). Seni küll ei ole alushariduse ja lapsehoiu projektide rahastamiseks ühtki konkreetset taotlust laekunud.

5.2. Perede töömudelid ja peremudelid

Euroopa Liidus leidub erinevaid naiste tööturul osalemise mudeleid, mis kajastavad erinevaid peremudeleid ja erinevaid lapsekasvatustavasid. Peremudelitel on naiste tööturul osalemise ulatuslikkuse vaatenurgast oluline roll. Kuigi traditsiooniline meessoost leivateenija mudel on asendunud enamikus riikides kas kahe palgasaaja mudeliga või selle kohandatud versiooniga (üks partneritest töötab täistööajaga ja teine osalise tööajaga), on töömudelid pärast lapse sündi mitmekesisemad, kui vaadelda perekondlikel põhjustel antavaid puhkusi ja naiste tööturul osalemist pärast rasedus- ja sünnituspuhkust. Sel eluhetkel, mil naised on seoses tööturul osalemisega haavatavad, on kvaliteetse lapsehoiu kättesaadavus iseäranis oluline toetamaks naiste tööhõivet.

Lapsehoiu kõrval on naiste tööturul osalemise suurendamisel tähtis roll puhkuse võtmist ja paindlikku töökorraldust hõlmaval hästi läbimõeldud töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitikal. Sellega seoses esitas komisjon 26. aprillil 2017 ettepaneku võtta vastu direktiiv, 38 et julgustada isasid võtma perekondlikel põhjustel puhkust, nähes selleks kummalegi vanemale ette spetsiaalse mitteülekantava puhkuse koos piisava hüvitisega. On näha olnud, et vanemapuhkuse jagamisel naiste ja meeste vahel suureneb naiste osalemine tööturul. Samuti aitab paindlik töökorraldus töötajatel sobitada oma töö eraeluliste vajadustega.

5.3. Mitteametlik / eraviisiliselt korraldatud lapsehoid

Mitteametlik lapsehoid võib ametlikku lapsehoidu kas täiendada või asendada. Mitteametlik lapsehoid tähendab seda, et last hoiab keegi muu kui lapse vanem, üldjuhul sugulane, näiteks vanavanem, aga ka sõber, naaber, registreerimata lapsehoidja või au pair. See võib hõlmata ka eraviisiliselt korraldatud lapsehoidu, mille puhul last hoiab – sageli lapse enda kodus – vanemate palgatud elukutseline lapsehoidja ning mida ametiasutused ei registreeri ega kontrolli. Eurostati andmetel 39 oli 2016. aastal mitteametliku lapsehoiuga hõlmatud 30,2 % alla kolmeaastastest lastest ja 28,7 % lastest vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani. Mitteametlikku ja eraviisiliselt korraldatud lapsehoidu kasutatakse palju, kuid tavaliselt osaajaga, mis osutab sellele, et enamik sellest hoiust on täiendav. Mitteametlikku lapsehoidu kasutatakse kõige rohkem Madalmaades (60 % lastest mõlemas vanuserühmas), kuid peaaegu alati osaajaga, järgnevad Rumeenia, Kreeka, Sloveenia, Slovakkia, Poola, Küpros ja Portugal, kus mitteametlike või eraviisiliste lapsehoiuteenustega oli hõlmatud enam kui 40 % lastest. Enamikus neis riikides kasutatakse noorema vanuserühma puhul nii täisajaga kui ka osaajaga lapsehoidu, välja arvatud Küprosel, kus enam kui pool alla kolmeaastaste laste mitteametlikust ja eraviisilistest hoiust toimub täisajaga. Vanema vanuserühma laste puhul kasutatakse selliseid hoiuvõimalusi peamiselt osaajaga. Põhjamaades ei kasutata mitteametlikku lapsehoidu peaaegu üldse.

Isegi kui lapsevanemad ei pruugi tunda piisavate mitteametlike ja eraviisiliste hoiuvõimaluste olemasolu korral suurt vajadust kasutada riiklikku lapsehoidu, viitavad eespool esitatud andmed sellele, et vanemad korvavad riiklike teenuste puudumise mitteametlike ja eraviisiliste lapsehoiukokkulepetega ning et ametlikuma lapsehoiu järele võib tegelikult olla suur nõudlus 40 .

5.4. Lapsehoiuteenuste osutamise õigusraamistik

Üks viis, kuidas tagada kättesaadavate ja taskukohaste kvaliteetsete lapsehoiuteenuste piisav osutamine, on kehtestada seadusest tulenev õigus lapsehoiule. Enamikus riikides on seadusest tulenev õigus lapsehoiule olemas alates lapse jõudmisest teatud vanusesse. Vanus, millest alates kõnealune õigus olemas on, on aga ELi riikides väga erinev. Tavaliselt tekitab probleeme ajavahe, mis jääb perekondlikel põhjustel võetud puhkuse 41 lõppemise ja lapsehoiukoha saamise õiguse tekkimise vahele (mida mõnikord nimetataks hoiutühimikuks) 42 .

Õigus lapsehoiule on lapse väga varasest east alates olemas Maltal (alates lapse kolmekuuseks saamisest on lapsehoid töötavatele vanematele ja üliõpilastele tasuta), Taanis ja Ungaris (alates lapse kuuekuuseks saamisest), Saksamaal (vanematel, kes ei tööta täisajaga, vaid piiratud arvul tundidel), Rootsis ja Sloveenias (alates lapse aastaseks saamisest) ning Eestis (alates lapse pooleteiseaastaseks saamisest). Sellist lapsehoiuteenuste pakkumist võib pidada alates lapse varasest east olemas olevaks ulatuslikuks õiguseks.

Teises riikide rühmas tekib õigus lapsehoiule hiljem, nimelt ajal, mil lapsel on aeg minna eelkooli: alates lapse kahe ja poole aastaseks saamisest Belgias, kolmeaastaseks saamisest Soomes (osaajaga, kui vanemad ei tööta täisajaga), Prantsusmaal, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis (osaajaga), Hispaanias, Slovakkias ja Ühendkuningriigis (osaajaga, ebasoodsa taustaga laste puhul alates lapse kaheaastaseks saamisest) ning alates lapse nelja-aastaseks saamisest Madalmaades.

Kolmandas rühmas tekib õigus lapsehoiule siis, kui laps saab viieaastaseks, tavaliselt aasta enne lapse kohustuslikku kooliikka jõudmist. Nii on see Austrias (vaid osaajaga), Bulgaarias, Tšehhis, Kreekas ja Portugalis. Poolas saadakse õigus lapsehoiule (eelkool) alates lapse kuueaastaseks saamisest. Seda võib pidada õiguse saamiseks vahetult enne lapse kohustuslikku kooliikka jõudmist.

Neljandas liikmesriikide rühmas, kuhu kuuluvad Leedu, Läti ja Rumeenia, ei ole mingit õigust lapsehoiule.

Vaadeldes eespool esitatud andmeid koos perekondlikel põhjustel võetavate puhkuste puhul makstavate hüvitistega, ilmneb, et vaid väikeses rühmas liikmesriikides ei jää hästi tasustatud puhkuse lõppemise ja lapsehoiukoha saamise õiguse tekkimise vahele mingit tühimikku (Taanis, Soomes, Saksamaal, Maltal, Sloveenias ja Rootsis). Teises liikmesriikide rühmas jääb ajavahe perekondlikel põhjustel võetava pikema puhkuse (tavaliselt tasustamata või väga tagasihoidlikult tasustatud) ja lapsehoiuteenuse pakkumise vahele (Tšehhis, Eestis, Prantsusmaal, Ungaris ja Hispaanias). Ülejäänud liikmesriikides jääb perekondlikel põhjustel võetava puhkuse lõppemise ja lapsehoiuteenuse saamise õiguse tekkimise vahele ajavahe.

Samas ei ole seadusest tuleneva õigusega ilmtingimata tagatud koht lapsehoiuasutuses. See selgitab, miks isegi neis liikmesriikides, kus seadusest tulenev õigus lapsehoiule on olemas, võib naiste osalemine tööturul jääda väikseks ja/või võib olla levinud mitteametliku ja eraviisilise lapsehoiu kasutamine.

5.4. Tööhõive määr ja lapsehoiuteenuste osutamine

Tööhõives osalemise ja lapsehoiuteenuste kasutamise määra vahel on seos, ehkki alati ei ole selge, kuivõrd saab seda seost põhjendada nõudluse või pakkumise puudumisega. Laste osalemist lapsehoius mõjutavad mitu tegurit. On siiski mitu riiki – Kreeka, Horvaatia, Rumeenia, Malta ja Itaalia –, kus nii naiste tööhõive määr kui ka lapsehoiuteenustega hõlmatud alla kolmeaastaste laste määr on äärmiselt madalad.

[Joonis 9. Tööhõive määr ja lapsehoiuteenustega hõlmatud alla kolmeaastaste laste määr, %]

Allikas: tööjõu-uuring, 2016, ning sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlev ELi statistika, 2016.

5.6. Lapsehoiuteenuste kättesaadavus, hind, ligipääsetavus ja kvaliteet

5.6.1. Lapsehoiukohtade kättesaadavus

Ametlike lapsehoiuteenuste kasutamist erinevates kohalikes kontekstides mõjutavad mitmesugused tegurid. Eurostati esitatud statistika võimaldab anda esmase hinnangu selle kohta, kas praegused lapsehoiuvõimalused vastavad nõudlusele, ja kindlaks teha, mida tuleks parandada.

Eurostati 2016. aasta andmete kohaselt nimetati Lätis, Soomes, Prantsusmaal, Eestis, Kreekas, Sloveenias, Poolas ja Tšehhis peamise lapsehoiuteenuse mittekasutamise põhjusena kättesaadavate lapsehoiukohtade nappust.

[Tabel 4. Eelkooliealistele lastele mõeldud ametlike hoiuteenuste mittekasutamise põhjused]