9.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 204/85

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanekut otsuseks, millega kehtestatakse tegevusprogramm kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (Erasmus Mundus) (2009–2013), et laiendada ja parandada praegust Erasmus Munduse tegevusprogrammi, mille suhtes komitee avaldas varem samuti heameelt.

1.2

Komitee arvates on eesmärk muuta Euroopa ülikoolid tippkeskusteks, mis tõmbavad ligi üliõpilasi kogu maailmast, äärmiselt oluline ning peaks aitama näidata Euroopa kõrghariduse ja teadustöö kõrget kvaliteeti. Samas leiab komitee, et programm ei tohiks kaasa aidata ajude äravoolule kolmandatest riikidest. Seetõttu kutsub komitee komisjoni üles uurima koostöös kolmandate riikide ametivõimude ja ülikoolidega strateegiaid, mille kaudu julgustada tudengeid ja õppejõude kasutama Erasmus Munduse pakutavaid võimalusi, et seejärel päritoluriiki tagasi pöörduda ja anda panus sealsesse säästvasse arengusse. Komitee rõhutab, et kui seda eesmärki tahetakse saavutada, peab ELi arengukoostöö poliitika olema tihedalt seotud selliste programmidega nagu Erasmus Mundus.

1.3

Komitee märgib, et uues tegevusprogrammis on tugevdatud õppejõudude liikuvust, eraldades kõigist kavandatud stipendiumidest 40 % õppejõududele, samas kui käimasoleva programmi vastav näitaja on 16,6 %. Selliseid akadeemilisi vahetusi ei tule näha mitte ainult teadusliku, vaid ka kultuurilise ja haridusliku rikastamise allikana. Seetõttu tahab komitee rõhutada, et õppejõudude ja tudengite liikuvus ei tohiks enam olla nende isiklik mure — nagu see praegu kipub sageli olema –, vaid kuuluma üha enam institutsioonide ülesannete hulka.

1.4

Komitee kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tagama, et riiklikest õigusaktidest tulenevad tõkked, mis mõjutavad õppejõudude ja tudengite liikuvust nii ELi eri liikmesriikidesse mineku osas kui ka saadud kvalifikatsioonide tunnustamise ja valideerimise osas, kõrvaldataks võimalikult kiiresti ja tõhusalt, et mitte ühelgi programmis osaleda soovijal ei takistataks ega raskendataks välismaal õppimist või õpetamist.

1.5

Komitee leiab, et valikumenetluses tuleks tagada hüvitusmeetmed ELi tasandil, et vältida tõsist tasakaalu puudumist tudengite ja õppejõudude uurimisvaldkondade ning päritoluriigi ja sihtliikmesriigi vahel. Seega kiidab komitee heaks Erasmus Munduse tegevusprogrammi kehtestava otsuse nr 2317/2003 lisa ning soovitab Euroopa Parlamendil ja nõukogul lisada ka see kõnealusesse otsusesse.

2.1

Otsuse ettepaneku üldine eesmärk on parandada Euroopa kõrghariduse kvaliteeti, tõhustada eri ühiskondade ja kultuuride vahelist dialoogi ja mõistmist kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu ning toetada ELi välispoliitilisi eesmärke ja kolmandate riikide jätkusuutlikku arengut kõrghariduse vallas. Programm hõlmab viieaastast perioodi: 2009–2013.

2.2

Otsuse ettepaneku peamised eesmärgid on järgmised:

2.3

Programmi rakendatakse järgmiste meetmete abil:

2.4

Programmi eesmärk on jätkata esimese etapi (2004–2008) meetmeid. Lisaks on programm ambitsioonikam, hõlmates väliskoostöö alaprogrammi otsesemalt, laiendades rakendusala kõigile kõrghariduse tasanditele, parandades Euroopa üliõpilaste rahastamisvõimalusi ja pakkudes paremaid võimalusi koostööks kolmandate riikide kõrgharidusasutustega.

3.1

Nagu komitee on öelnud programmi Erasmus World (2004–2008) käsitlevas arvamuses, (1) tervitab komitee parlamendi ja nõukogu otsuse ettepanekut ning sellega kaasnevaid algatusi, mis on vastu võetud või mida praegu vastu võetakse, et aidata parandada hariduse kvaliteeti Euroopa Liidus ja edendada koostööd kolmandate riikidega kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 140.

3.2

Nimetatud arvamuses ütles komitee, et „komitee toetus kõrghariduse kvaliteeti edendavate konkreetsete algatuste vastuvõtmisele tugineb muu hulgas koostööle kolmandate riikidega, eelkõige partnerluse kaudu tippülikoolidega ning meelitades ligi tunnustatud teadlasi ja kõige paremini kvalifitseeritud tudengeid asjaomastest riikidest. Selline mõlemale poolele kasulik koosmõju aitab luua tihedamaid sidemeid ning panna aluse Euroopa Liidu ja osalejariikide paremale vastastikusele mõistmisele ja koostööle tulevikus” (2).

3.3

Pidades silmas, et nüüd on tegemist sarnase programmiga, soovib komitee korrata tookordseid märkusi väikeste, aga oluliste muutustega ning lisada järgmised tähelepanekud.

3.3.1

Erasmus Munduse programm on kooskõlas Bologna protsessi peamise eesmärgi saavutamiseks tehtavate sammudega. Bologna protsessiga tahetakse riiklikke haridussüsteeme ühtlustavate reformide kaudu luua 2010. aastaks Euroopa kõrghariduse piirkond ja teadusruum.

3.3.2

Ent see vastab ka ühele teisele väljapoole suunatud eesmärgile, nimelt Euroopa reklaamimisele maailmas kvaliteetse kõrghariduse ja teadustöö piirkonnana. Seetõttu on oluline, et Bologna protsess oleks edukas, et kolmandatest riikidest pärit noori tudengeid tõmbaks ligi rohkem ülikoole kui vaid üksikud Euroopa ülikoolid nagu praegu.

3.3.3

Komisjon on seda tunnistanud, võttes Bologna protsessi oma haridus- ja koolituspoliitika lahutamatuks osaks ja andes sellele sama staatuse nagu teadustegevusele Euroopa Liidus.

3.3.4

Euroopa kõrghariduse piirkonna loomise eesmärk eeldab kaugemat sihti, nimelt soovitakse ligi meelitada tudengeid ja õppejõude kolmandatest riikidest. Kuna see on oluline, isegi hädavajalik eeldus Euroopa positsiooni parandamiseks maailmas, soovib komitee taas tuletada asjaosalistele meelde vajadust peatada ajude äravool arenguriikidest (3).

3.3.5

2. meede (partnerlussuhted Erasmus Munduse raames) on selle hea näide, sest lisaks kolmanda riigi (kolmandate riikide) konkreetsete vajadustega arvestamisele võimaldab see piiratud lühiajalisi vahetusi. Komitee arvates peaksid kavandatud meetmed võimaldama kolmandatest riikidest pärit õpetajatel ja tudengitel saada kasu väärtuslikust õpetamisest ja õppimisest Euroopa ülikoolides. Samas tuleb neid aga jõuliselt julgustada tagasi kodumaale pöörduma, et nad saaksid aidata kaasa säästvale arengule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele oma kodumaal ning samal ajal reklaamida ELi ülikoolide kõrget kvaliteeti väljaspool Euroopa Liitu.

3.3.6

Just riikides, kus kõrgharidusega inimesi on vaja, eelkõige turuvõimaluste puudumise või lihtsalt teadustöö jätkamiseks vajalike tingimuste puudumise tõttu, võib ajude äravoolu suurenemise ohtu vähendada ka sel teel, et kolmandates riikides töötatakse välja magistri- ja doktoriõppeprogramme, mille raames korraldatakse Euroopa riikides kursuseid või õppeperioode, mis on piisavalt lühikesed, et üliõpilastel ei kaoks tihe side oma päritoluriigiga.

3.3.7

Seda riski saaks vähendada ka meetmetega, mis kaasavad ülikoole endid, lisades igasse allakirjutatavasse lepingusse tagasipöördumisstrateegiad ja võib-olla isegi hüvitusmeetmed.

3.3.8

Erasmus Munduse programm on osa globaalsest lähenemisviisist Euroopa Liidu poliitikavaldkondades ning on seotud Lissaboni strateegiaga muuta Euroopa maailma kõige dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majanduseks nii koostöö osas kõnealuste riikidega, millega ELil juba on kokkulepped, kui ka laiema lähenemisviisi osas strateegilisele koostööle kolmandate riikidega. Programmi raames tuleks käsitleda ajude äravoolu küsimust kui tõsist probleemi tasakaalustatud arengule riikides, kellega EL teeb koostööd (4).

3.3.9

Samuti tuleb rõhutada, et Erasmus Munduse programmil on veel üks eesmärk: edendada kultuuridevahelist mõistmist parema kvaliteediga hariduse ja teadustöö intensiivistamise kaudu (5). Seega ei peaks programm olema ettekääne ärilise mõõtme lisamiseks kõrgharidusse, vaid peaks hoopis edendama kvaliteetset haridust, sõltumatut teadustööd ja akadeemilise vabaduse austamist ning — nagu ka ettepanekus kavandatud — intensiivistama võitlust igasuguse sotsiaalse tõrjutuse vastu.

3.4

Sarnaselt Bologna protsessiga peab ülikoolide sisemise ja välise hindamise süsteem põhinema jooksvat akadeemilist olukorda arvestavatel kriteeriumidel ning toimima stiimulina tipptaseme saavutamiseks. See on vältimatu eeltingimus, kui tahetakse ligi meelitada kolmandate riikide üliõpilasi ja õppejõude, säilitades samas nende identiteedi.

4.1

Erasmus Munduse programmi üks peamiseid aspekte puudutab üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust. Bologna kogemus on näidanud, et üliõpilaste liikuvusele tuleb rohkem tähelepanu pöörata kui õppejõudude liikuvusele, kuigi mitmes deklaratsioonis on rõhutatud õppejõudude liikuvuse olulisust Bologna strateegia edu tagamisel. Ka Euroopa Nõukogu tõi selle 2006. aastal esile, öeldes, et strateegia oli puudulik ja vastuoluline.

4.1.1

Eelöeldut silmas pidades peab Erasmus Munduse programm õppejõudude liikuvust soodustama. Nagu on määratletud Bologna protsessi ühe peamise eemärgina õppejõudude ja teadlaste osas, on oluline kaotada ka õppejõudude tõhusat liikuvust takistavad asjaolud. Seejuures tuleb erilist tähelepanu pöörata sellele, et tunnustataks ja arendataks oskusi ja ekspertteadmisi, mis on saadud teadustöös, õpetamisel ja koolitusel õppejõu tavalisest töökohast eemal oleku ajal.

4.1.2

Seejuures tuleb arvesse võtta mitmeid aspekte, mille olulisust ei saa ignoreerida:

4.1.3

Selles kontekstis tuleb teha jõupingutusi, et õppejõudude vahetus tooks kasu õppejõude vastu võtvatele ja välja lähetavatele riikidele, üliõpilastele ja ka ülikoolidele endile. Kolmandatest riikidest pärit inimestele pakutav võimalus saada kvalifikatsioone ja teadmisi õppekülastuste kaudu Euroopas võib olla üks viis, mille abil edendada intellektuaalset kogemustevahetust, mis toob kasu nii õppejõude ja üliõpilasi lähetavatele kui ka neid vastu võtvatele riikidele. Vahetusliikidest teatakse kõige paremini külastusi ja lühiajalisi õppeperioode, loomepuhkuseid ja spetsiifilisi teadusprogramme, aga selles valdkonnas on veel palju muid võimalusi.

4.2

Teatises mainitakse mõningaid aspekte, mida komitee täielikult toetab. Kuna need on nii olulised, tuleks need eraldi välja tuua.

4.2.1

Kõnealuse temaatikaga kaasneb küsimus keelelisest mitmekesisusest Euroopas. Need, kes valivad Euroopa oma sihtkohaks, peaksid nägema keelelise mitmekesisuse saavutamise väljakutset kui lisavõimalust. Kuigi üks keel on muutumas teaduse keeleks, ei tähenda see, et peaks ignoreerima väärtust, mis globaliseerunud maailmas on teiste keelte õppimisel hariduse ja teadustöö seisukohast. Selline õpe pakub kõigile, sh üksnes emakeelt rääkivatele Euroopa Liidu kodanikele ja elanikele keelelist mitmekesisust ja rohkem võimalusi.

4.2.2

Sisserännet reguleerivad keerulised eeskirjad, mida pidevalt muudetakse (järjest piiravamaks), on samuti üks probleem, mida tuleb silmas pidada kolmandatest riikidest pärit õppejõudude ja üliõpilaste osas. Sellised eeskirjad ei tohi mingil juhul olla aluseks õppejõudude, teadlaste või üliõpilaste liikuvuse piiramiseks. Eelkõige tuleks lõpule viia Euroopa Ülemkogu resolutsioon seda tüüpi programmis osalevate tudengite ja õpetajate viisade väljastamise kohta.

4.2.3

Erasmus Munduse programm peab täielikult vastama veel ühele komisjoni eesmärgile: see peaks olema vahend igasuguse tõrjutuse, sh rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemisel ning peaks aitama vähendada meeste ja naiste vahelisi ebavõrdsusi.

4.3

2004.–2006. aastal koostas Akadeemilise Koostöö Liit komisjoni tellimusel uurimuse, mille tulemustest selgus, et on vaja määratleda Euroopa strateegia Euroopa kõrghariduse piirkonna rajamiseks, millega astuda vastu ideele, et ainult Euroopa arenenuimate riikide või kuulsaimate ülikoolitraditsioonidega ülikoolid suudavad pakkuda kvaliteeti.

4.3.1

See strateegia põhines eeldusel (mis kehtis juba käimasolevas Eramus Munduse programmis), et programmis osalemise taotlemiseks peab partnerlus loodama vähemalt kolmest riigist pärit vähemalt kolme ülikooli vahel. 2009.–2013. aasta programmis kehtib sama nõue, mille komitee täielikult heaks kiidab (6).

4.3.2

Ent ka muud tegurid on väga olulised suurendamaks Euroopa ülikoolide võimet tudengeid ligi meelitada. Need tegurid puudutavad järgmist: ülikoolide maine, õppejõudude kvaliteet, õppe maksumus, pakutavate stipendiumite suurus, kraadide maine, pärastised töövõimalused, kolmandate riikide elanike teadmised ELi eri ülikoolidest, samuti elamiskulud ning viisa saamise raskus. Need tegurid, eriti elamiskulud ja õppemaksude suurus, peaksid olema otsustavad stipendiumide määramisel.

4.3.3

Seega peaks Erasmus Munduse programmi uus etapp pakkuma võimalust arutada ülikoolide esindajate, õppejõudude ja üliõpilastega meetmeid, mis võiksid aidata tutvustada teisi ülikoole teistes ELi riikides ja suurendada nende populaarust kolmandate riikide üliõpilaste ja õppejõudude seas.

4.3.4

Bologna protsessist kui heast näitest eeskuju võttes on üks viis selle saavutamiseks Euroopa kõrghariduspiirkonna nähtavuse üldine suurendamine teabeallikates, mida praegu kasutavad välisriikidesse õppima minna kavatsevad üliõpilased (Internet, veebilehed, ELi esindused).

4.3.5

Näiteks oleks liikmesriikide, komisjoni ja ülikoolide tiheda institutsionaalse koostöö kaudu võimalik luua põhjalikult väljatöötatud Euroopa ülikoolide portaal, mida pidevalt ajakohastatakse, kuhu on lihtne juurde pääseda, millel on huvipakkuv sisu, mida laialt reklaamitakse ning mis võimaldab juurdepääsu Euroopa eri ülikoolide portaalidele. Samuti võiks luua ELi esinduste juures osakonnad, mille spetsiifiline ülesanne on pakkuda teavet Euroopa kõrghariduspiirkonna kohta.

4.4

Et Euroopa kõrghariduspiirkond suudaks üliõpilasi ja õppejõude ligi meelitada, on kindlasti vaja kõrgelt kvalifitseeritud, hästi tasustatud ja oma erialal tunnustatud õppejõude.

4.5

Komitee kordab oma kindlat seisukohta, et Erasmus Munduse programm annab väga hea võimaluse leida kõige suurema potentsiaaliga üliõpilasi, õppejõude ja teadlasi kolmandatest riikidest. Nad on igal juhul väga väärtuslikud Euroopa enda arengu jaoks. Küll aga tahab komitee tuua välja selle, et paljud noored Euroopa ülikoolide lõpetajad seisavad silmitsi tõsiste raskustega oma riigis inimväärse ja kohase töö leidmisel. See ei peaks jääma lihtsalt üheks tähelepanekuks Erasmuse programmi kohta, vaid seda tuleks võtta kui üleskutset alustada selleteemalist arutelu.

4.6

Tuleb rõhutada, et paljudes arenguriikides suudavad ainult riiklikud ülikoolid demokratiseerida kõrgharidust, juurides välja diskrimineerimise ja ebavõrdsuse (mis on Erasmus Munduse programmi üks eesmärkidest). Sellisel juhul peaks programm — hoolimata sellest, et programmis ei tohiks teha vahet avaliku ja erasektori vahel — aitama tugevdada ja toetada riiklikke ülikoole kolmandates riikides, aidates neil jõuda oma eesmärkideni: pakkuda kvaliteetset haridust ja teha teadustööd akadeemilise vabaduse keskkonnas.

4.7

Otsuse ettepaneku artikli 5 punktis f tuleks mainida ka tööturu osapooli (tööandjad ja töötajate esindajad), sest just nemad on kursis kohapeal toimuvaga ning oskuste ja kvalifikatsioonidega, mille järele tööturul on tõesti nõudlus. Samuti tuleb magistri- ja doktoriprogrammide sisu kavandamisel arvesse võtta kolmandate riikide majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadusi.

4.8

Praeguse Erasmus Munduse programmi asutamise otsuse 2317/2003 lisas esitatud valikumenetluste osas sätestatakse, et „valikumenetlustega tagatakse Euroopa tasandi esmane valik, et vältida eri õppevaldkondade, üliõpilaste ja teadlaste lähtepiirkondade ning sihtliikmesriikide tõsist tasakaalustamatust”. See lause on uue Erasmus Munduse programmi ettepaneku lisast välja jäetud. Kui programmi üks prioriteetidest on suurendada Euroopa ülikoolide nähtavust ja tagada nende osalemine programmis, on komitee arvates oluline järgida kõnealust põhimõtet osalejate valimisel, et vältida olukorda, kus programmi toetus läheb samadesse liikmesriikidesse ja samadesse ülikoolidesse.