52005IP0224

P6_TA(2005)0224

Poliitililised väljakutsed ja eelarvevahendid (2007-2013)

Euroopa Parlamendi resolutsioon laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite kohta (2007-2013) (2004/2209(INI))

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artikleid 268-276;

- võttes arvesse 6. mail 1999. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamise kohta [1];

- võttes arvesse komisjoni 10. veebruari 2004. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile — Ehitades meie ühist tulevikku: laienenud liidu poliitikaväljakutsed ja eelarvevahendid 2007-2013 (KOM(2004)0101) ning 14. juuli 2004. aasta teatist finantsperspektiivid 2007-2013 (KOM(2004)0487), komisjoni 14. juuli 2004. aasta töödokumenti "Eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse tõhustamist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe uuendamine" (KOM(2004)0498), komisjoni 14. juuli 2004. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (KOM(2004)0501) ja komisjoni 14. juuli 2004. aasta aruannet omavahendite süsteemi toimimise kohta (KOM(2004)0505);

- võttes arvesse Euroopa põhiseaduse lepingut [2];

- võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsust 2000/597/EÜ, Euratom, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta [3];

- võttes arvesse oma 22. aprilli 2004. aasta resolutsiooni ühise tuleviku ehitamise kohta: laienenud liidu poliitilised väljakutsed ja eelarvevahendid 2007-2013 [4];

- võttes arvesse oma 15. septembri 2004. aasta otsust ajutise komisjoni moodustamise kohta, mis tegeleb laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahenditega 2007-2013 [5];

- võttes arvesse oma suuliselt vastatavat küsimust nõukogule O-0067/2004 (B6-0130/2004) ja oma nõukogule esitatud resolutsiooni finantsperspektiivi kohta seoses Euroopa Ülemkogu kohtumisega 2004. aasta detsembris [6];

- võttes arvesse oma suuliselt vastatavat küsimust komisjonile O-0068/2004 (B6-0131/2004);

- võttes arvesse kodukorra artiklit 175;

- võttes arvesse laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite (2007-2013) ajutise komisjoni raportit ning eelarvekontrollikomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, põllumajandus- ja maaelu arengu komisjoni, kalanduskomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, põhiseaduskomisjoni, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni, välisasjade komisjoni, arengukomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamusi (A6-0153/2005),

A. arvestades, et kehtiv finantsperspektiiv ja institutsioonidevaheline 6. mai 1999. aasta kokkulepe eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta lõpevad põhimõtteliselt aastal 2006;

B. arvestades, et enamik ühenduse finantsmõjuga õigusaktidest lõpeb 2006. aastal;

C. arvestades, et järgmise finantsperspektiivi koostamine on üks suuremaid väljakutseid, mis liidu ees eelolevatel kuudel seisab, kuna see kujundab uue laienenud Euroopa, ning võttes arvesse uusi sisemisi ja üleilmseid väljakutseid ja ülesandeid;

D. arvestades, et Euroopa Parlament otsustas moodustada ajutise komisjoni alljärgneva mandaadiga:

a) määratleda Euroopa Parlamendi poliitilised prioriteedid tulevase finantsperspektiivi jaoks nii õigusloome kui eelarve osas,

b) teha ettepanek tulevase finantsperspektiivi struktuuri osas lähtuvalt nimetatud prioriteetidest,

c) koostada kalkulatsioon Euroopa Liidu kulutusteks eraldatavate rahaliste ressursside kohta ajaperioodiks 2007-2013,

d) teha ettepanek vahendite esialgse jaotamise kohta finantsperspektiivi eri rubriikide vahel ja piires, mis oleks kooskõlas nimetatud prioriteetide ja pakutud struktuuriga;

E. arvestades, et ajutine komisjon peaks esitama oma lõpliku raporti, enne kui Euroopa Ülemkogu oma ühise seisukoha vastu võtab;

F. vastavalt 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe lõikele 26 on komisjon algatanud uue finantsperspektiivi ja uue institutsioonidevahelise kokkuleppe koostamise protsessi, esitades selleks ettepanekud vastavalt 10. veebruaril 2004 ja 14. juulil 2004;

G. arvestades, et Euroopa põhiseaduse leping (edaspidi "õhiseadus") tugevdab Euroopa Parlamendi rolli mitmetes õigusloome valdkondades, laiendab Euroopa Parlamendi eelarvevolitusi ja sätestab artiklis I-55 ja artikli III-402 lõikes 5 mitmeaastase finantsraamistiku, millest saab nõukogu Euroopa seadus, mis võetakse ühehäälselt vastu pärast lepitust Euroopa Parlamendiga ja kui Euroopa Parlament on sellele oma liikmete häälteenamusega nõusoleku andnud;

H. arvestades, et 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe lõige 26 sätestab kehtiva finantsperspektiivi pikendamise, kui mõni käesoleva kokkuleppe osaline ei ütle sellest selgesõnaliselt lahti;

I. arvestades, et institutsioonidevahelise kokkuleppe puudumisel lubab EÜ asutamisleping vastu võtta aastaeelarved artiklite 272 ja 273 sätete alusel, kui eelarvet ei ole vastu võetud eelarveaasta alguses;

J. arvestades, et uus komisjon kinnitas ametlikult eelmise komisjoni ettepanekud uue finantsperspektiivi struktuuri, kestuse ja rahaliste allikate taseme kohta aastate ja kulutusrubriikide lõikes ning kõigi "Prodi paketi" nime all tuntud seadusandlike ettepanekute kohta;

K. arvestades, et oma eespool nimetatud 22. aprilli 2004. aasta resolutsioonis rõhutas Euroopa Parlament, et "ilma Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelise nõusolekuta finantsraamistiku osas ei tule mingit finantsperspektiivi, kuna kehtiv asutamisleping ei tee finantsperspektiivi kohustuslikuks, sätestades vaid aastaeelarved";

L. arvestades, et käibemaks ja laekumised SKTlt (mis juurutati ajal, mil nad loodi ELi täiendavate tuludena lisaks ELi omavahenditele), on järk-järgult saanud ühenduse eelarve finantseerimise peamiseks allikaks; arvestades, et koos omavahendite süsteemile lisatud mööndusrežiimidega on need selle ainult keerukamaks, kodanike jaoks läbipaistmatumaks ja üha ebaõiglasemaks muutnud ning on viinud finantssüsteemini, mis on põhjustanud lubamatut ebavõrdsust liikmesriikide vahel;

M. arvestades, et 2004. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu järeldused kinnitasid "Prodi paketi" kui aluse nõukogu töö jaoks, kes nõustus pidama Euroopa Parlamendiga institutsioonidevahelist dialoogi korrapäraste kontaktide kaudu;

N. arvestades, et 2004. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu järeldustes on selgelt paika pandud seos finantsperspektiivi ja omavahendite ning parandusmehhanismide küsimuse vahel;

O. arvestades, et ajutine komisjon on viimase kuue kuu jooksul:

- teinud komisjoni ettepanekute süvaanalüüsi,

- teinud lähedast koostööd kõikide alaliste komisjonidega, kelle arvamusi on hoolikalt kontrollitud,

- huviga jälginud Hollandi kui eesistujariigi "ehitusplokkide" töömeetodit ning suhelnud sagedasti ja konstruktiivselt Luksemburgi kui eesistujariigiga,

- välja selgitanud positiivsed poliitilised prioriteedid, pidades silmas vajadust määratleda Euroopa Parlamendi positsioon läbirääkimistel,

- teinud ettepanekuid järgmise finantsperspektiivi kestuse, struktuuri ja rahaliste allikate osas vastavalt saadud mandaadile,

P. arvestades, et põhiseadus sätestab liidu omavahendite uute kategooriate juurutamise ning ühe olemasoleva kategooria tühistamise võimaluse,

Üldraamistik

1. nõuab, et Euroopa Liidu laienemise jaoks peaksid olema asjaomased rahalised allikad, mis vastaksid ulatuselt selle esilekerkivatele poliitilistele ambitsioonidele ja kataksid selle suurenevad kohustused kodus ja välismaal; nõuab lisaks sellele, et kõik Euroopa Liidu eelarvest tehtavad kulutused peaksid olema kantud eesmärgist lisada euroopalikke väärtusi liikmesriikide riiklikele kulutustele ning et kulutusi puudutavate otsuste osas mittevälistava pädevuse valdkonnas tuleks rangelt kinni pidada subsidiaarsuse põhimõttest — eriti kriteeriumist, et ELi meetmetega on nende ulatuse või mõju tõttu kergem liidu eesmärke saavutada;

2. nõuab usaldusväärse finantsjuhtimise, lihtsustamise ja demokraatliku aruandekohustuse huvides finantskontrolli mehhanismide parandamist ja lihtsustamist nii institutsioonide tasandil kui liikmesriikides, et tagada tegelik avalik vastutus kõigi ELi kulutuste puhul;

3. tuletab meelde, et finantsperspektiiv on finantsraamistik, mille eesmärgiks on tagada ELi prioriteetide areng eelarvedistsipliini kontekstis, ega ole seitsmeks aastaks koostatud mitmeaastane eelarve; juhib tähelepanu sellele, et finantsperspektiiv on võrdlusdokument ja peab seetõttu tagama vajaliku paindlikkuse, et peegeldada keskmise tähtajaga poliitilisi ambitsioone, ning tagama rahalised vahendid, mis on vajalikud eelolevate väljakutsete tõhusaks ja õiglaseks vastuvõtmiseks, nagu on sätestatud EÜ asutamislepingus; on otsustanud täiel määral kasutada talle asutamislepingu artikliga 272 antud volitusi, millest lähtuvalt kehtestatakse Euroopa Liidu kulutuste kinnitamise eesmärgil iga-aastane eelarvemenetlus;

4. märgib, et uus Barroso komisjon on täielikult heaks kiitnud ettepanekud, mille esitas Prodi komisjon oma mandaadi viimaste kuude jooksul; lükkab aga tagasi süsteemi, mis seob Euroopa Liidu valitava ja täitevorgani rohkem kui kolmeks järjestikuseks mandaadiks;

5. on teadlik keerukast poliitilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest kontekstist mitmetes liikmesriikides, kuid tuletab meelde, et ELi eelarve kasvas aastatel 1996 kuni 2002 8,2 % võrra, samal ajal kui riigieelarvete keskmine kasv (EL-15) oli 22,9 %; märgib, et MacDougalli raportis [7] leitakse, et Euroopa eelarve suurusjärk peaks olema 2-2,5 % liikmesriikide SKTst; kasutab võimalust juhtida tähelepanu sellele, et 1993. aastal 15 liikmesriigi jaoks kehtestatud omavahendite piirmäära ei ole sellest ajast muudetud, st 1,31 % ELi RKTst kulukohustuste assigneeringuteks ja 1,24 % ELi RKTst maksete assigneeringuteks; tuletab meelde, et ELi eelarve tase moodustab praegu alla 2,5 % liidu kogu avaliku sektori kulutustest, samas kui avaliku sektori kogukulutused moodustavad keskmiselt 47 % ELi RKTst;

6. leiab, et 15 vana Euroopa liidu liikmesriiki võiksid laienemiskulud, mida tuleb käsitada õiglaselt ja erapooletult, täielikult enda peale võtta ning et neid tuleks pidada miinimumiks, võttes arvesse poliitilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke hüvesid, mida Euroopa taasühendamine kogu liidu jaoks tähendab;

7. on veendunud, et finantsperspektiiv võib teha võimalikuks liidule eraldatud rahaliste vahendite tasakaalustatud arengu, tingimusel et:

- neid kasutatakse meetmete jaoks, mis toovad Euroopale tõelist lisandväärtust, mille prioriteedid on selgesti määratletud ja mis on kodanike jaoks nähtavad;

- nad on optimaalselt kontsentreeritud ja täiendavad riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil sooritatavaid toiminguid, et maksumaksjate koormat võimalikult piirata;

- neid kulutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise reeglitest lähtuvalt, keskendudes tõhususele ja mõjususele; märgib, et Euroopa tasandil tehtud kulutused võivad tuua kaasa kokkuhoiu riiklikul tasandil, eriti kuna nendega kaasneb mastaabisääst või võimalik tulu riiklikul tasandil;

8. rõhutab, et finantsperspektiivi debatt on lähedalt seotud omavahendite küsimusega, parandusmehhanismidega ning erinevat liiki kaasrahastamise ja rahastamisvahenditega ning vajadusega kohandada olemasolevat süsteemi, nagu Euroopa Ülemkogu on seda oma 2004. aasta detsembri järeldustes tunnistanud; kahetseb, et komisjon ei esitanud paralleelselt uue finantsperspektiiviga ambitsioonikamaid ettepanekuid kehtiva süsteemi väljavahetamiseks;

9. võtab oma lõplikul hääletusel arvesse viisi, kuidas nõukogu tunnistab vajadust kehtiva omavahendite põhjalikuks reformimiseks, mille alusel võiks uued kulutused liikmesriikide vahel õiglaselt jaotada ning sellest tulenevalt pöörduda tagasi esialgse põhimõtte juurde rahastada ühispoliitikat tõeliste omavahenditega, kasutades läbipaistvat, õiglast ja demokraatlikku süsteemi, mis peaks jõustuma hiljemalt järgmise finantsperspektiivi alguses;

10. märgib, et põhiseadus jõustumine muudab seadusandlikku menetlust mitme ettepaneku puhul, tuues sisse kaasotsustamise; on teadlik sellest, et põhiseadust oleks juriidiliselt võimatu oodata enne ratifitseerimisprotseduuri lõppu; nõuab tungivalt, et nõukogu sõlmiks härrasmeeste kokkuleppe, et kaitsta Euroopa Parlamendi õigusloomevolitusi ja tooks sisse ülevaatamisklausli õigusaktide osas, mille menetlus muutub pärast põhiseaduse jõustumist;

11. leiab, et

- seoses järgmise finantsperspektiivi erakordselt suure poliitilise tähtsusega,

- arvestades sellega, et põhiseadus nõuab, et nõukogu tulevase mitmeaastast finantsraamistikku sisaldava seaduse kiidaks heaks Euroopa Parlament oma liikmete häälteenamusega,

- ning pidades meeles, et järgmine finantsraamistik ulatub põhiseaduse jõustumisest kaugemale ning et sellele antakse väga tõenäoliselt mitmeaastase finantsraamistiku funktsioon, mille abil võetakse põhiseadusliku korra ajal vastu esimene aastaeelarve;

arvestades et Euroopa Parlament peaks järgmise finantsperspektiiviga nõustuma üksnes selle heakskiitmisel oma liikmete häälteenamusega;

12. tuletab meelde, et kehtivate lepingute alusel ei ole finantsperspektiivil ametlikku staatust ning selle võib kehtestada üksnes Euroopa Parlamendi kinnitusega vabatahtlikkuse aluse; tuletab lisaks sellele meelde, et kui kokkuleppele ei jõuta, kohaldatakse kokkuleppe mittesaavutamisel aastaeelarvete vastuvõtmise reguleerimiseks EÜ asutamislepingut; rõhutab, et ta ei nõustu järgmise finantsperspektiiviga, kui tema prioriteete ei võeta arvesse nõukogu lõppseisukohas;

13. on teataval määral rahul komisjoni ettepanekutega järgmise 2007-2013 finantsraamistiku kohta ja sellega seotud seadusandlike ettepanekutega, mis on osa "Prodi paketist" ja on kavandatud asendama enamikku kehtivast seadusandlusest, mis lõpeb aastal 2006, võimalusena laienenud liidu jaoks uut poliitilist kava edasi arendada; leiab pärast oma ajutise komisjoni ja selles osas oma arvamusi avaldanud 17 komisjoni süvaanalüüsi, et komisjoni ettepanekud on leidnud mõõdukat poolehoidu, kuid on seega vastuvõetav alus analüüsi ja edasiste läbirääkimiste jaoks; juhib siiski nõukogu tähelepanu teatud poliitilistele prioriteetidele, mille puhul lisandväärtus liidu ja selle kodanike jaoks on ülimalt tähtis;

14. peab ühtlasi oluliseks, et finantsperspektiivi kinnitamine toimuks viivitamatult, et see oleks täielikult rakendatav alates 1. jaanuarist 2007, vältides seega igasuguseid katkestusi ELi töös, eriti komisjoni õigusloomega seotud ettepanekute osas;

I osa Poliitilised väljakutsed

Konkurentsivõimelisem ja ühtekuuluvam Euroopa

Ühtekuuluvus

15. tervitab ettepanekut ühtekuuluvuspoliitika reformi kohta, soovides selle panna teenima kasvu, tööhõive ja säästva arengu eesmärke; arvab, et Euroopa regionaalpoliitika on asendamatuks vahendiks sotsiaalse ja majandusliku ning territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks, võimaldades liidul astuda samme, et vähendada regionaalset ebavõrdsust, pidades silmas liidu kui terviku harmoonilise arendamise edendamist, ja likvideerida struktuurilisi puudusi (raske ligipääs, rahvastikukadu ja madal rahvastikutihedus, kauge asupaik jne), stimuleerida piirkondade säästvat arengut, nende kasvu, konkurentsivõimet ja tööhõivet, rõhutab ühtekuuluvuspoliitika tähtsust Lissaboni eesmärkide saavutamisel ning aidates vähendada tehnoloogilist lõhet Euroopa Liidu erinevate osade vahel, tuleks kõik ühtekuuluvuspoliitikale eraldatud vahendid kasutada selle eesmärgi saavutamiseks; on veendunud, et ühine Euroopa tasandil tegutsemine on tasuv, kuna see võimaldab mastaabisäästu, menetluste ratsionaliseerimist ja ressursside ühiskasutamist, eriti piiriülese koostöö kontekstis; arvab, et tugeva, hästi rahastatud Euroopa regionaalpoliitika olemasolu on vältimatuks tingimuseks, et liit oleks võimeline toime tulema edasiste laienemistega ja regionaalse ebavõrdsuse vähendamisega ning et selle käigus tuleb nendevaheliste võrdlussuhete osas säilitada kolme sambaga abiprogrammide süsteemi põhistruktuur; seetõttu peab kogusummat 0,41 % liidu RKTst ja 4 % uute liikmesriikide RKTst piisavaks, tingimusel et liikmesriigid tagavad, et tegevus toimub lisaks riiklikele ja piirkondlikele meetmetele ning nimetatud kaasrahastamise (kasutades riiklikke ja eravahendeid); otsustab jälgida N+2 reegli ranget järgimist komisjoni poolt struktuurifondides ja seetõttu tuleks ühtekuuluvusfondiga seotud kehtivate reeglite kohaldamist jätkata;

Teadustöö

16. rõhutab, et teadusuuringud, tehnoloogiline areng ja innovatsioon kujutavad endast teadmusliku majanduse keskset osa ning on kasvu ja säästva arengu, ettevõtete konkurentsivõime, tööhõive ja Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise võtmeteguriteks; arvab, et teadusuuringuid tuleks ELi tasandil võimendada ja tihendada, arendades tippkeskusi, luues lisandväärtust tööstusele, VKEdele ja Euroopa kodanikele, edendades koostööd avaliku ja erasektori osalejate vahel, eriti seoses teadusuuringute infrastruktuuriga ning avaliku ja erasektori partnerluse soodustamisega; rõhutab, et see finantsperspektiiv peab aitama oluliselt kaasa 2002. aasta Euroopa Ülemkogu Barcelona kohtumisel seatud eesmärgi täitmisele saavutada teadus- ja arendustegevuse kulude kasv 3 %-ni ELi RKTst aastaks 2010 ja et seda tuleb arvestada tulevastes finantsperspektiivides; leiab, et kosmoseprogrammi rakendamiseks tuleks teadusraamistikus ette näha ajakohased ressursid ja põhiseaduse jõustudes tuleks õigusaktide ja rahaliste vahendite puhul kasutusele võtta läbivaatamisklausel; rõhutab, et Euroopa teadusruum peaks tulemuslikult hõlmama kõik 25 liikmesriiki; peab nii Euroopa konkurentsivõime kui ka sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohalt oluliseks, et ületataks piirkondade ja sotsiaalsete rühmade vahelised infotehnoloogilised erinevused ja et ELi kodanikke ei jäetaks infoühiskonnast kõrvale;

Üleeuroopalised võrgud

17. tervitab komisjoni ettepanekut TEN-T esmatähtsate projektide kohta; juhib aga tähelepanu sellele, et 30 esmatähtsa transpordiprojekti ja Marco Polo programmi jaoks eraldatud vahendid kujutavad endast miinimumsummat, mille suurendamist tuleb kindlasti kaaluda; rõhutab transpordivõrkude strateegilist tähtsust ELi ühtse turu lõplikuks konsolideerimiseks ning ELi lähedasemate suhete jaoks kandidaatriikide, kandidaadiks pürgivate riikide ja "sõprusringkonna" riikidega; märgib, et transpordivõrkude vastastikune sidumine võib toetada kaubanduse ja investeeringute arengut ning võib seega edendada säästvust ja stabiilsust ning ka sotsiaalset, majanduslikku ja geograafilist ühtekuuluvust; nõuab, et piisavalt rahastataks riikide transpordi vastastikuse sidumise ja ühise infrastruktuuri arendamist; nõuab kindlalt, et nimetatud rahastamine peaks tingimuslikult sõltuma liikmesriikide garanteeritud omapoolsest piisavast rahastamisest ja asjaomaste piirkondade piisavast juurdepääsust võrgule, ja on valmis uurima uuenduslikke rahastamisvahendeid, nagu laenutagatised, Euroopa kontsessioonid, Euroopa laenud ja intressitoetuse fond, et katta üksnes avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse, innovatsiooni, kosmosesse ning peamistesse füüsilistesse ja mittefüüsilistesse võrkudesse, või EIP programmid;

18. märgib, et uus määrus võimaldaks ka infrastruktuuri rahastamist TEN-E programmi raames, mis ei olnud võimalik eelmise, 2000-2006 raamistiku puhul; on arvamusel, et kõnealuse programmi raames tuleks toetada eelkõige uuringuid;

Sotsiaalpoliitika kava

19. arvab, et sotsiaalpoliitika kava rakendamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud tagasihoidlikud rahalised vahendid on vajalik miinimum, et võimaldada anda panus säästva kasvu ning paremate ja rohkemate töökohtadega Lissaboni strateegiasse; arvab, et ühenduse kulutuste piisav tase sotsiaalpoliitika valdkonnas on jätkuvalt ülioluline, eriti tööhõive ja sotsiaalkaitse osas rõhutab siiski tõsiasja, et vastutus ja pädevus sotsiaalpoliitika valdkonnas on eelkõige liikmesriikide kanda; usub, et sotsiaalpoliitika kava eesmärkide saavutamiseks tuleb vahendeid suurendada 200 miljoni EURi võrra;

Haridus ja koolitus

20. peab elukestvat õpet, sealhulgas haridust ja koolitust, üheks järgmise finantsperspektiivi ülimatest prioriteetidest ning võtmeteguriks kasvu, sotsiaalse kaasatuse ja konkurentsivõime osas; peab oma finantsraamistiku osas tehtud suurendamisettepanekut absoluutseks miinimumiks, mis on vajalik ELi eesmärkide saavutamiseks nimetatud valdkonnas; arvab, et elukestva õppe, sealhulgas hariduse ja koolituse valdkonna Euroopa programmide efektiivsus on ilmne, kuna need loovad lisandväärtust ja kujutavad endast vahendit innovatsiooni ja heade tavade levitamiseks, mis vastasel korral jääksid kinni riigipiiride vahele; rõhutab, et kogu liidus tuleb tugevdada üliõpilaste ja töötajate liikuvust, et neil oleks võimalik saada kasu uutest võimalustest; rõhutab, et ühisesse haridustegevusse tuleks kaasata rohkem üliõpilasi; tervitab konsolideerimist üheks vahendiks; usub, et eesmärkide saavutamiseks tuleb summat suurendada 670 miljoni EURi võrra;

Parem elukvaliteet

Maaelu arendamine

21. arvab, et ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ümberstruktureerimisega peab kaasnema maaelu arengu vahendite oluline kasv, et tegeleda tööhõivet ja konkurentsivõimet puudutavate probleemidega maapiirkondades, eriti uutes liikmesriikides; arvab, et investeerimine maaelu arengusse nõuab ka toetust ettevõtetele, kes tegelevad maaelu mitmekesistamisega; on arvamusel, et komisjoni ettepanek uue maaelu arengufondi eelarve osas on ülimalt kasin ning seepärast absoluutne miinimum;

Keskkond

22. tervitab komisjoni lähenemisviisi integreerida Natura 2000 maaelu arengu fondi ja struktuurifondidesse, mis peaksid olema rahaliste vahendite põhiallikad koos tunduvalt tugevdatud programmiga Life+; nõuab kindlalt antud kontekstis õiguslikult siduvat mehhanismi, mis garanteerib Natura 2000 nõuetekohase rakendamise ja rahastamise ELi poolt ELi hinnangulise panuse tasemel ettenähtud kogusummasse, mis on ligikaudu 6,1 miljardit EURi EL-25 jaoks aastas; nõuab, et finantsperspektiivis 2007-2013 tuleks asjaomastes valdkondades sihtotstarbeliselt eraldada Natura 2000 jaoks 21 miljardi EURi suurune summa; nõuab Natura 2000 rakendamiseks vajalike meetmete rahastamist finantsperspektiivi rubriigi 2 alt; nõuab Natura 2000 tegevuse ja haldamise, mida ei saa rahastada teistest vahenditest, rahastamist programmi Life+ raames; palub komisjonil selles kontekstis uurida Natura 2000 võimalikku integreerimist teistesse fondidesse;

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

23. valib vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala väljakujundamise üheks oma peamistest poliitilistest prioriteetidest järgmise finantsraamistiku perioodil ja märgib, et komisjon on teinud ettepaneku suurendada oluliselt selle jaoks eraldatavaid rahalisi vahendeid; arvab, et selle valdkonna jaoks kavandatud eraldus, mis moodustab ligikaudu kaks kolmandikku kavandatud rubriigi 3 jaoks ettenähtud rahalistest vahenditest, ei ole võib-olla piisav, katmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt määratletud Euroopa Liidu vajadusi ja ambitsioone selles valdkonnas; usub, et eesmärkide saavutamiseks tuleb summat suurendada 1 miljardi EURi võrra; usub lisaks, et rubriigis 3 tuleb jätta piisav varu ettenägemata vajadustele ja uutele arengutele reageerimiseks;

24. võttes arvesse organiseeritud kuritegevuse, sh terrorismi, vastu võitlemise ja kohtute koostöö tihendamise prioriteeti, nõuab Europolile ja Eurojustile eraldatud eelarvevahendite konsolideerimist; nõuab ka, et selle meetmega kaasneks Europoli demokraatliku kontrolli parandamine;

Kodanikulähedasem Euroopa

Euroopa kodakondsuse, kultuuri ja mitmekesisuse edendamine

25. peab programmi Tegusad Noored prioriteediks; usub, et praegune programm Noored on selgelt näidanud ühenduse tegevuse Euroopa lisandväärtust mitmepoolse noorsoovahetuse, Euroopa vabatahtlike teenistuse, projektide võrkude ja noorsootöötajate Euroopa koolituse korraldamisel; tervitab ettepanekut ühenduse vahendite ratsionaliseerimise kohta selles valdkonnas; usub, et eesmärkide saavutamiseks tuleb summat suurendada 811 miljonilt EURilt 1 miljardi EURini;

26. tervitab komisjoni ettepanekus programmi Kultuur 2007 rajamiseks (KOM(2004)0469) ette nähtud ühenduse vahendite ratsionaliseerimist kultuurivaldkonnas; taunib tõsiasja, et ELi eelarvest kulutatakse ainult 7 senti kodaniku kohta loometegevusele; usub, et komisjoni ettepaneku rahastamise parandamiseks tuleb summat suurendada 360 miljonilt EURilt 500 miljoni EURini;

27. on mures, et suur enamus Euroopa kodanikest väidab teadvat Euroopa Liidust, selle institutsioonidest, poliitikast või saavutustest vähe või üldse mitte midagi; rõhutab, et liit peab eraldama vajalikud vahendid tõhusa teavitamis- ja kommunikatsioonistrateegia toetamiseks, et selgitada kodanikele, kuidas nende teenimiseks mõeldud institutsioonid toimivad ja miks nad püüdlevad just selliste poliitiliste eesmärkide poole; nõuab paremat kooskõla finantsperspektiivi ja põhiseaduse uute sätete vahel, ka seoses osalusdemokraatia ning eriti kodanikega peetava dialoogi arendamise ja kodanikualgatuste elluviimisega; tervitab õigusloome ettepaneku esitamist kodanike osaluse programmi jätkuprogrammi jaoks, mis on jätkuvalt prioriteetne, et edendada aktiivset ja elavat kodanikuühiskonda ning tuua Euroopa alt-üles-protsessi teel oma kodanikele lähemale;

Tugevam Euroopa solidaarsemas ja turvalisemas maailmas

28. nõuab kindlalt välistegevuse rahastamist tasemel, mis võimaldab ELil saada tõeliseks "globaalseks partneriks" maailmas ja tagada talle vahendid poliitiliste ambitsioonide ja rahvusvaheliste kohustuste elluviimiseks; rõhutab, et ta ei soovi sellise olukorra jätkumist, kus rubriigi 4 osas valitseb pidev surve, nagu see on olnud kehtiva finantsperspektiivi puhul, ning juhib eriliselt tähelepanu vajadusele tagada suur paindlikkus ja piisav varu ettenägemata sündmuste tarvis; juhib tähelepanu vajadusele tagada piisav rahastamine, et garanteerida põhiseaduses näidatud lähenemisviisi rakendamine nimetatud valdkonnas, eriti uus naabruspoliitika selle artiklis I-57 sätestatud eripartnerluse alusel;

29. rõhutab vajadust mitmekesistada täiendavalt Euroopa naabrusstrateegiat, pakkudes atraktiivset alternatiivi ka nendele riikidele, kes võiksid potentsiaalselt saada Euroopa Liidu liikmesriigiks, kuid jäävad lõppkokkuvõttes liidu lähedaseks partneriks; nõuab kindlalt, et Euroopa Parlament kui üks eelarvepädevatest institutsioonidest tuleb tulevikus kaasata võrdse partnerina nagu täna kõikidesse otsustesse, mis puudutavad võimaliku kandidaadi üleminekut ühinemiseelseks kandidaadiks, kuna see avaldab olulist mõju eelarvele; on veendunud, et vahendite suurendamine on vajalik suhete süvendamiseks naabermaadega ja selleks, et anda piisavalt vahendeid võimalikele kandidaatriikidele ja kandidaatriikidele, mis tagab neile ausa ja võrdse kohtlemise; juhib tähelepanu eriti tõsiasjale, et ELi suhete rahastamiseks arengumaadega eraldatud vahendeid tuleb käsitleda miinimumina, et täita Euroopa võetud kohustust aidata nendel maadel saavutada aastatuhande arengueesmärgid aastaks 2015;

30. nõuab ühtsust kavandatud õigusaktide sätete ja põhiseaduses tõenäoliselt sisalduvate sätete vahel, laiendades kõikidel juhtudel Euroopa Parlamendi efektiivset demokraatlikku osalust otsuste tegemisel; sealhulgas mitmeaastaste strateegiliste raamistike vastuvõtmisel ja ülevaatamisel; juhib eriliselt tähelepanu sellele, et Euroopa Parlament peab suuremal määral osalema otsustes ÜVJP meetmete osas, eriti seal, kus need mõjutavad eelarvet; arvab, et sellega seoses on vältimatu jätkuvalt arendada Euroopa Parlamendi seniseid tavasid teabe ja konsulteerimise valdkonnas ÜVJP kontekstis; leiab, et rahaliste vahendite eraldamine peaks toimuma "tavalisest" ELi eelarvest ja olema seega eelarve täitmisele heakskiidu andmise osas Euroopa Parlamendi pädevuses;

31. tervitab Euroopa välisteenistuse peatset loomist ja nõuab, et selle halduskulud kaetaks täies mahus ELi eelarvest;

32. tervitab ELi ja USA juhtkondade uuendatud otsustavust kujundada välja ühine kava, sealhulgas ühised meetmed välispoliitiliste küsimuste osas; märgib, et nimetatud suhtumine ei kajastu komisjoni ettepanekus, ja nõuab, et Euroopa Parlament peaks osalema neid küsimusi puudutavate otsuste langetamisel, kui need mõjutavad eelarvet;

II osa Finantsraamistiku korraldus ja ülesehitus

Kestus

33. märgib, et komisjon on teinud ettepaneku 7 aasta pikkuse finantsraamistiku osas; kordab demokraatliku vastutuse põhjustel oma seisukohta, mis pooldab finantsperspektiivi kestuse ning Euroopa Parlamendi ja komisjoni viieaastaste mandaatide kokkulangevust, ning tuletab meelde, et põhiseadus näeb ette tulevase mitmeaastase finantsraamistiku vähemalt viieaastase kestuse, mis võimaldaks koordineerimist komisjoni ja Euroopa Parlamendi ametiajaga; osutab sellele, et õigusloome ettepanekute kestus võiks jääda finantsperspektiivi ajaraamistikust sõltumatuks; palub seetõttu oma delegatsioonil, kes peab läbirääkimisi institutsioonidevahelise kokkuleppe üle, nõuda kindlalt, et tulevane institutsioonidevaheline kokkulepe sisaldaks sätteid, mis tagavad mitmeaastaste programmide pikema kestuse (kuni 7 aastat), võrreldes tulevase finantsperspektiivi kestusega, eriti peamiste poliitikavaldkondade puhul, nagu põllumajandus-, struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika ning teadusuuringud;

34. toetab komisjoni ettepanekut 7 aasta pikkuse finantsraamistiku osas; leiab, et lühemaajaline finantsraamistik oleks tehniliselt ja poliitiliselt ebapraktiline ning et pikem finantsperspektiiv suurendab süsteemi stabiilsust ning lihtsustab ühtekuuluvuspoliitika ja muude ühise eelarve rahastamisvahendite kavandamist;

Struktuur

35. võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku struktureerida ümber järgmine finantsraamistik, eesmärgiga poliitika laiemaid sihte paremini peegeldada, parandada sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust ja tagada kodanikele Euroopa Liidu mitmeaastaste kulutuste parem nähtavus, kuid arvab, et mõnedel juhtudel põhjustab see tarbetut jäikust;

36. arvab, et rubriigi 3 (Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus) asjakohasuse võiks asetada küsimärgi alla assigneeringute rohkuse tõttu, võrreldes kõigi teiste rubriikidega, kuid et poliitilises mõttes on see siiski vastuvõetav; võtab pooldava seisukoha autonoomse alamrubriigi loomise suhtes vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala jaoks nimetatud rubriigis, et tagada selle ELi jaoks tähtsa poliitilise prioriteedi parem nähtavus, ning soovib samal ajal tagada selle, et rubriigi teiste osade rahastamist ei vähendata;

37. tuletab meelde, et kui põhiseadus on jõustunud ning kohustuslike ja mittekohustuslike kulude eristus on kaotatud, siis ei tohiks olla rubriigis 2 enam turukulude ja otsetoetuste eraldamist;

Halduskulud

38. on valmis säilitama ülesehitust, mis lihtsustab eelarvepädevatel institutsioonidel komisjoni halduskulude kontrollimist, ja on seepärast nimetatud kulu rubriigist 5 eemaldamise ettepaneku vastu; arvab samas, et eelarve liigenduse jaoks sissetoodud tegevuspõhise eelarvestamise süsteem tuleks säilitada ning seda tuleks edasi arendada; pooldab seepärast komisjoni halduskulude jätmist iga poliitikavaldkonna alla, kuid siduva ülemmäära kehtestamist väljaspool finantsperspektiivi tabelit, kusjuures nimetatud ülemmäära oleks võimalik tõsta üksnes eelarvepädevate institutsioonide otsusega, kasutades mis tahes tulevase institutsioonidevahelise kokkuleppega pakutavaid vahendeid; rõhutab, et kõik ELi institutsioonid peaksid säilitama eelarvelise ranguse;

Asutused

39. on mures igat liiki asutuste — detsentraliseeritud, täitev- ja reguleerivate asutuste — arvu pideva tõusu pärast ning mõistab hukka selle, et komisjon ei ole suutnud esitada üksikasju asutuste mitmeaastase planeerimise osas järgmises finantsraamistikus; kutsub õigusloojaid üles arvestama uute asutuste loomisel nende mõju eelarvele; rõhutab samas, et üksikute asutuste tööülesannete arvu suurendamine mõjutab samuti olulisel määral ELi eelarvet; kutsub seoses uute asutuste loomisega liikmesriike üles võtma vajaliku vastutuse nende tulevase rahastamise eest;

40. rõhutab, et tulevikus peaksid asutuste arengut pidevalt jälgima nii eelarvepädevad kui seadusandlikud institutsioonid, mitte ainult detsentraliseeritud organite poolt eelarvele tekitatud halduskoorma pärast (2735 töötajat lisaks 2005. aasta eelarves toodud komisjoni ametikohtade loetelule), vaid samuti valitsustevahelise mõju riski tõttu ühisele poliitikale liikmesriikide esindajate tõttu nende juhatustes ja demokraatliku aruandekohustuse puudumise tõttu Euroopa Parlamendi ees;

41. nõuab samasugust lähenemist, mida nõutakse komisjoni halduskulude puhul, mis põhineb siduva ülemmäära kehtestamisel finantsperspektiivi tabeli väliste asutuste jaoks, mida tohivad tõsta üksnes eelarvepädevad institutsioonid, kasutades kõiki tulevase institutsioonidevahelise kokkuleppe pakutud vahendeid; kavatseb nimetatud vahendite abil parandada kontrolli ja läbipaistvust asutuste osas, ilma programme kahjustamata;

Muutmine, paindlikkus ja reservid

42. tuletab meelde, et kehtiva finantsperspektiivi ajal kasutati pärast ühist kokkulepet kõiki finantsperspektiivi ülemmäära tõstmiseks ette nähtud erinevaid vahendeid, nagu muutmine, kohandamine, paindlikkus ja solidaarsusfond, et reageerida pidevatele ja struktuurilistele vajadustele või rahastada ettenägemata vajadusi; rõhutab, et paindlikkus on mitmeaastases kontekstis asendamatu vahend; tuletab meelde, et kuni 1999. aastani muudeti finantsperspektiivi mitu korda ning et viimastel aastatel ja eriti kehtiva finantsperspektiivi ajal (2000-2006) on paindlikkusvahendit kasutatud kuuel aastal seitsmest, mis näitab selgelt, et mõned rubriigid olid alarahastatud; nõuab, et tulevikus ei kasutataks paindlikkusmehhanisme iga-aastaste pidevate vajaduste rahastamiseks;

43. rõhutab, et paindlikkus mängib tulevikus otsustavat rolli Euroopa Parlamendi läbirääkimispositsiooni puhul; lükkab tagasi nõukogu iga katse nõustuda finantsraamistikuga ilma asjakohaste mehhanismideta selle kohandamiseks tulevaste vajadustega ning arvab, et eelarvepädevate institutsioonide üheks peamiseks vastutuseks on selliste mehhanismide tagamine; usub, et paindlikkuse maht ja instrumendid on tihedalt seotud otsusega üldarvude osas ning finantsraamistiku lõpliku ülesehituse ja kestvusega;

44. teeb seepärast ettepaneku:

- võtta vastu komisjoni ettepanek mitmeaastase mõjuga muutmise korra osas, et hõlmata püsivaid muudatusi finantsraamistikus, mida võib lihtsustada, võttes need vastu sama häälteenamusega kui eelarve vastuvõtmisel (kvalifitseeritud häälteenamus nõukogus ja absoluutne häälteenamus Euroopa Parlamendis);

- võtta vastu komisjoni ettepanek paindlikkuse kohta õigusaktide puhul, kuid suurendada nimetatud paindlikkust 10 protsendini üles- või allapoole kaasotsustamisega fikseeritud summadest;

- lüka ta tagasi komisjoni ettepanek ümberjaotamise paindlikkuse kohta rubriikide vahel;

- luua olulised paindlikkuse reservid väljaspool finantsraamistikku, et võimaldada Euroopa Liidul reageerida ettenägemata vajadustele ja ootamatutele kriisidele;

- kavandada finantsperspektiivi ülevaatamine, kui seoses majandusarenguga muutuvad põhieeldused, näiteks eeldatud 2,3 % kasvumäärast olulise kõrvalekaldumise korral;

45. rõhutab, et paindlikkuse reservide loomise põhimõte on finantsraamistikku käsitleva üldise kokkuleppe mittekaubeldav osa; arvab, et paindlikkuse tase peaks olema tihedalt seotud finantsraamistiku üldise ülemmääraga ja ettenägemata vajaduste jaoks ette nähtud summad:

- tuleks paigutada finantsraamistikust väljapoole;

- võtta kasutusele vastavalt komisjoni ettepanekule eelarvepädevate institutsioonide otsusega;

- neid tuleks rahastada:

- ümberplaneerimise kaudu rubriikide sees;

- kasutamata assigneeringute ümberpaigutamise kaudu rubriikide sees ja nende vahel;

- uute assigneeringute kaudu, kui kahest esimesest vahendist ei piisa.

Palub, et uute assigneeringute korral tuleks vahendeid küsida liikmesriikidelt alles pärast otsuse tegemist, vähendades maksumaksjate koormat absoluutse miinimumini; teeb ettepaneku, et eelarvepädevad institutsioonid peaksid kokku leppima lihtsustatud menetluse suhtes, et kiirendada iga otsuse rakendamist;

46. arvab, et see üldine paindlikkus peaks moodustama 0,03 % RKTst (vastavalt 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 20) ja seda tuleks kasutada järgmistel eesmärkidel:

- konkurentsivõime reserv (kuni maksimaalselt 7 miljardit EURi):

uus vahend komisjoni esitatud kasvu reguleerimise fondi asemel, mida kasutatakse selleks, et toetada kasvu ja konkurentsivõimet ning võimaldada liidul reageerida majanduslikele muutustele;

- ühtekuuluvuse reserv (kuni maksimaalselt 3 miljardit EURi):

uus vahend, mille eesmärk on töötada välja mehhanism, mida kasutatakse selleks, et reageerida majanduslikele šokkidele ja järskudele muutustele ELi piirkondades ja liikmesriikides, mis on abikõlblikud rubriigi 1 b raames, ka kasutamata assigneeringute ümberplaneerimise kaudu;

- reserv: hädaabi (kuni maksimaalselt 1,5 miljardit EURi):

olemasolev vahend, mis tuleb paigutada finantsperspektiivist väljapoole;

- reserv: solidaarsusfond (kuni maksimaalselt 6,2 miljardit EURi)

olemasolev vahend, mis on juba finantsperspektiivist väljaspool ja mida komisjon paneb ette kanda eelarvesse ülemmäära raames;

- laenude tagamise reserv (kuni maksimaalselt 3 miljardit EURi):

osa sellest reservist oli olemas rubriigis 4; põhimõtet tuleks laiendada, et tagada transpordi- ja infrastruktuuriprojektide rahastamine; see vahend tuleks paigutada finantsperspektiivist väljapoole;

- paindlikkuse reserv (kuni maksimaalselt 3,5 miljardit EURi):

olemasolev vahend, mis on juba paigutatud finantsperspektiivist väljapoole ja mille summat on suurendatud 500 miljoni EURi võrra;

III osa Eelarvevahendid ja alternatiivid

47. arvab, et komisjoni ettepanek on tervikuna aktsepteeritav; on arvamusel, et kui mõningaid rubriike on üle hinnatud, siis teised jälle ei peegelda ambitsioone, mida laienenud liidu 490 miljonit elanikku võiksid tulevastel aastatel oodata poliitika, majanduse ja solidaarsuse osas;

48. on arvamusel, et kompromissi leidmiseks Euroopa integratsiooni süvendamise ambitsiooni, eelarve jäikuse, uute liikmesriikide õiguspäraste ootuste ja komisjoni ettepanekute vahel tuleb uurida kõiki valikuvõimalusi ja alternatiive; on samuti valmis kulude kogumahtu tasakaalustama vastavalt oma tulevikku puudutavatele poliitilistele prioriteetidele;

49. teatab lähtuvalt ülaltoodust alternatiivide võimalustena komisjoni ettepaneku suhtes ja vastavalt lisatud tabelile:

- Põllumajandus:

täheldab, et vastavalt komisjoni ettepanekule väheneb põllumajandusele ettenähtud assigneeringute maht 45 % lt 2007. aastal 35 % le 2013. aastal; täheldab, et kuigi see kasvab üksnes 3 % võrra perioodi jooksul, moodustab see assigneeringutest ikkagi ebaproportsionaalset hulga, mis on veelgi suurem, kui summasid mõnes poliitikavaldkonnas teistega võrreldes vähendatakse; lükkab tagasi kõik püüded anda ÜPP uuesti liikmesriikide pädevusse; on mures, et üldise poliitilise ja rahandusliku kokkuleppe puudumisel jääb ebakindlaks Bulgaaria ja Rumeenia turuga seotud toetuste ja otsetoetuste rahastamine üle nõukogus 2002. aastal kokku lepitud ülemmäära EL-25 jaoks, ning teeb seepärast ettepaneku, et 2002. aasta oktoobri Euroopa Ülemkogu otsusega kehtestatud toetustaseme garanteerimiseks tuleks EL-15 hulgas algatada kohustusliku kaasrahastamise järkjärgulise kasutuselevõtu võimalus, kui vajadused osutuvad prognoositust suuremaks;

- Euroopa Arengufond (EAF):

tuletab meelde, et Euroopa Parlament on jõuliselt toetanud EAFi integreerimist üldeelarvesse eelarve ühtsuse põhimõtte alusel ning läbipaistvuse tagamiseks, kuid täheldab, et rahalises mõttes ei tohiks eelarvesse kandmine ohustada teisi poliitikaid; rõhutab seepärast, et eelarvesse kandmine on vastuvõetav vaid juhul, kui finantsraamistiku üldine ülemmäär toob lisavahendeid üldeelarvesse; rõhutab, et eelarvesse kantud assigneeringud tuleks sihtotstarbeliselt eraldada, et vältida negatiivset mõju AKV riikidele; rõhutab, et EAFi lisamisel üldeelarvesse tuleb austada AKV riikidega partnerluse põhimõtet;

- Kasvu reguleerimise fond:

suhtub negatiivselt komisjoni ettepanekusse; pooldab lõikes 47 kirjeldatud konkurentsivõime paindlikkuse reservi;

- Solidaarsusfond:

eelistab säilitada olemasolevat süsteemi, mida rahastatakse reservina väljaspool ülemmäärasid maksimaalse summaga, mida kasutatakse üksnes siis, kui seda peetakse vajalikuks, nagu on kirjeldatud lõikes 47;

- Hädaabi:

suhtub negatiivselt komisjoni ettepanekusse allutada hädaabi ülemmääradele; teeb ettepaneku luua ülemmääradeväliselt sihtotstarbeliselt eraldatud hädaabimehhanism, mida vajadusel rahastatakse sama mehhanismiga mis praeguse solidaarsusfondi puhul, nagu on kirjeldatud lõikes 47;

- Laenutagatis:

suhtub negatiivselt komisjoni ettepanekutesse selle mehhanismi kohta rubriigi 4 raames ja teeb ettepaneku laiendada sarnast mehhanismi teistele rubriikidele, nagu on kirjeldatud lõikes 47;

- Alamrubriik 1 a) Konkurentsivõime kasvuks ja tööhõiveks:

arvab, et "Lissaboni eesmärgid" peaksid jääma järgmises finantsraamistikus liidu jaoks prioriteediks ning et eesmärkideni jõudmiseks tuleb teha märgatavaid jõupingutusi; arvab, et eelarvevahendid peaksid olema asjakohased, kuid realistlikud, suuremad, kuid mitte ülehinnatud, piiratud subsidiaarsuse ja Euroopa jaoks selge lisandväärtusega; toetab seepärast täielikult komisjoni ettepanekut teadusuuringute ja TEN-T kohta; paneb ette 4,7 miljardi EURi üldise ümberpaigutamise varust ja mitteprioriteetsetest tegevustest rubriiki 3 (+ 1,3 miljardit EURi), rubriiki 4 (+ 2,7 miljardit EURi) ja elukestvasse õppesse (+ 670 miljonit EURi); lisaks 200 miljoni EURi sisemine ümberpaigutamine TEN-Est sotsiaalmeetmete kavasse;

- Rubriik 3: Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus:

on seisukohal, et nimetatud rubriigi raames rahastatavad poliitikad, eriti vabadus, turvalisus ja õigus, samuti noored ja kultuur, on Euroopa Parlamendi jaoks ülimalt prioriteetsed; seepärast tuleks assigneeringute üldmahtu suurendada 1,3 miljardi EURi võrra, millest + 1 miljard EURi põhiõigustele ja kuritegevuse vastu võitlemisele, 140 miljonit EURi kultuurile ja 189 miljonit EURi noortele;

- Rubriik 4: EL kui globaalne partner (ja ÜVJP):

on arvamusel, et laienenud liidu ambitsioonid järgmisel perioodil, eriti seoses ühinemiseelse rahastamisvahendi (IPA) ning naabrus- ja partnerlusvahendiga (ENPI), vajadus rahastada kriisiolukordi ning põhiseaduses sisalduv välispoliitika ümberkujundamine õigustab 2,7 miljardi EURi lisamist ja 1,2 miljardi EURi ümberpaigutamist; rõhutab, et ÜVJP vahendite 900 miljoni EURi võrra suurendamise võimalus antakse alles pärast seda, kui nõukoguga on jõutud kokkuleppele selles, milline saab olema Euroopa Parlamendi roll otsustamisel;

- Halduskulud:

arvab, et komisjoni halduskulusid tuleb vähendada 2,9 miljardi EURi võrra kooskõlas riiklikele võimuorganitele kehtestatud rangete nõuetega ja pidades silmas uute valitsemisvormide (asutuste) arendamist ning arvestades sellega, et järgmised laienemised ei peaks süstemaatiliselt tekitama uusi ressursse;

50. usub, et läbirääkimised ei peaks keskenduma üksnes protsentidele ja arvudele, vaid tooma sisse ka teisi elemente, nagu võrduse ja järkjärgulisuse põhimõtted, mis on EL jaoks peamised, et saavutada tasakaal, mis vastaks nii liikmesriikide kui kodanike ootustele; kutsub komisjoni ja nõukogu üles nägema nimetatud elemente kui vältimatuid tingimusi Euroopa Parlamendiga kokkuleppele jõudmiseks; teatab selles osas, et ta:

- Põhiseadusega seotud aspektid:

otsustab tagasi lükata kõik õiguslikud kohustused, millel oleks negatiivne siduv mõju pärast põhiseaduse jõustumist; seepärast nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon sõlmiksid härrasmeeste kokkuleppe, et kaitsta Euroopa Parlamendi õigusloomevolitusi ja tuua sisse ülevaatamisklausel õigusaktide osas, mille menetlus muutub seoses põhiseaduse jõustumisega, suurendades Euroopa Parlamendi rolli; soovitab tungivalt komisjonil ja nõukogul järgmises institutsioonidevahelises kokkuleppes leppida kokku nimetatud kohustuse osas;

- Finantsmäärus:

on veendunud, et finantsmääruses ja selle rakenduseeskirjades sisalduvad usaldusväärse juhtimise põhimõtted tuleb rakendamise lihtsustamiseks ja tagasimaksete (või hüvitiste) kiirendamiseks liikmesriikidele üle vaadata; soovitab tungivalt komisjonil ja nõukogul leppida kokku nende sätete uuesti sõnastamise osas, mis peavad lihtsustama rakendamist ja menetlust;

- Halduskoormus:

rõhutab, et komisjon peaks võtma meetmeid haldusjuhtimise lihtsustamiseks ja selle tõhususe parandamiseks seoses ühenduse programmide rakendamisega oma teenistuste, liikmesriikide ja lõplike abisaajate osas, eriti väiksemahuliste programmide puhul; leiab, et ühenduse õigusaktidest tingitud haldusjuhtimise tõhusust tuleks põhjalikult analüüsida kõigil nendel neljal tasandil, tehes seeläbi kindlaks tõhususe ja halduskulude mõjususe suurendamise võimalused; teeb ettepaneku rakendada seda analüüsi kogu eelarve suhtes;

- Sertifitseerimine liikmesriikide poolt:

arvab, et ühena eelarvepädevatest institutsioonidest on Euroopa Parlamendil kohustus optimeerida liikmesriikide poolt ELi eelarvesse eraldatud rahaliste vahendite rakendamist; otsustab parandada järgmises finantsraamistikus rahastamisele kuuluvate programmide rakendamist; soovitab tungivalt liikmesriikidel tagada kogu ühise pädevuse raames teostatava poliitikaga seotud rahastamiskohustuste sertifitseerimine eelneva ametliku avalikustamisavalduse ja iga-aastase tagantjärele väljastatud kinnitava avaldusega, mille koostab liikmesriigi kõrgeim poliitiline ja haldusvõim (rahandusminister); sellest tulenevalt palub komisjonil rakendada asjakohased mehhanismid maksete peatamiseks nimetatud nõude rikkumise korral; ei ole valmis tegema ettepanekut programmide rahastamise märkimisväärseks suurendamiseks ilma liikmesriikidepoolse garantiita assigneeringute sidumise osas; peab "avalikustamisavalduse" põhimõtte aktsepteerimist tingimuseks Euroopa Parlamendi nõusoleku saamiseks uue institutsioonidevahelise kokkuleppe osas finantsperspektiivi kohta;

- Omavahendid ja parandusmehhanism:

kiidab heaks 2004. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu järeldused, et läbirääkimisi Euroopa Liidu kulutuste üle tuleb näha üldises kontekstis, mis hõlmab omavahendite küsimust, parandusmehhanismi ja süsteemi võimaliku lihtsustamise uurimist; nõuab omavahendite süsteemi läbivaatamist, mis toob lühikese aja jooksul kaasa netokohustuste õiglasema jaotamise ja kehtestab enne järgmise finantsperspektiivi lõppu iseseisva ELi rahastamissüsteemi; teeb ettepaneku, et uue süsteemi ettevalmistustööd peaksid toimuma parlamentidevahelisel konverentsil, millest võtavad osa Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid, järgides põhiseaduse riikide parlamentide rolli käsitleva protokolli mõtet;

- Rahastamisvahendid ja kaasrahastamine

palub komisjonil teha ettepanekud kaasata kõikide ühispoliitikate rakendamisel uued rahastamisvahendid ja kaasrahastamismehhanismid; need vahendid peaksid tegelema turuprobleemidega ja olema erainvestoritele katalüsaatoriks; põhieesmärgid peaksid olema eelarve optimeerimine ja tugev võimendav mõju; see saavutatakse eelkõige VKEde tagatisvahendite, kuid ka sihtotstarbelise riskikapitalitoetuse abil, toetades sealhulgas ettevõtlusniššide võrke ja tehnosiiret;

IV osa Soovitused alalistele komisjonidele õigusloome aspektide kohta

51. arvab, et järgmised soovitused peaksid olema orientatsioon erialakomisjonidele, ilma et see piiraks tulevasi õigusloomega seotud otsuseid;

Konkurentsivõime ja innovatsioon

52. on jätkuvalt mures, et eelmistel innovatsiooni ja konkurentsivõime programmidel ei ole õnnestunud luua vajalikku ühendust alus- ja rakendusuuringute ja tööstusliku innovatsiooni vahel - osalt seepärast, et rahalised vahendid olid üsna piiratud; usub, et Euroopa avalikkuse toetus on hädavajalik Lissaboni eesmärkide saavutamiseks; on arvamusel, et komisjon peaks tegema ettepaneku oma finantsmenetluste lihtsustamiseks, et hõlbustada teaduspoliitika rakendamist; arvab, et rahastamisvahendid tuleb viimistletumalt ja sihipärasemalt läbi kaaluda ning et on eluliselt oluline luua ambitsioonikas konkurentsivõimele ja innovatsioonile pühendatud piisavalt rahastatud programm toetamaks tööstuspoliitikat, mis on orienteeritud "jõukusele" ja eriti VKEdele, mis saaks teadusuuringutest edukalt kasu tööstusliku rakenduse kaudu, nagu tehnosiire ülikoolidest ja uurimiskeskustest tööstuses rakendamiseks; on arvamusel, et vastavalt komisjoni ettepanekule tuleks võtta täiendavaid meetmeid infoühiskonna arengu edendamiseks, arendades ja edendades info- ja arvutitehnoloogia ning mobiilside tehnoloogia rahvusvahelisi standardeid, jälgides elektroonilise side õigusliku raamistiku rakendamist, toetades ELi võrdlusuuringutega seotud tegevust e-Euroopa tegevuskava algatuste valdkonnas ja parandades veelgi ELi julgeolekualast teadustööd; peab kõnealust programmi oluliseks Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel uute tehnoloogiate ja keskkonnatehnoloogiate valdkonnas; arvab, et ELi keskkonnatehnoloogiate tegevuskavale (ETAP) tuleb tagada piisav rahastamine ELi teadusuuringute seitsmenda programmi (FP7) ning konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi (CIP) kaudu; nõuab piisavalt rahalisi vahendeid uuenduslike VKEde ja algatuste toetamiseks, mille eesmärk on aidata kommertsialiseerida teadusuuringuid ja tehnosiiret, eriti Euroopa Investeerimisfondi kaudu;

Kosmoseprogramm

53. pöörab tähelepanu sellele, et Euroopa kosmosepoliitika kuulub nüüd teadusuuringute raamprogrammi juurde; juhib tähelepanu sellele, et oodates põhiseaduse asjakohaste sätete jõustumist, kus kosmoseprogrammil on omaenda õiguslik alus (artikkel III-254), tuleks seda kohelda kui eraldi poliitikavaldkonda, millel on oma selgelt määratletud õiguslik alus, ja sellele tuleks eraldada piisavalt rahalisi allikaid ja asjakohaseid finantsinstrumente, toetamaks kosmosega seotud uurimistöid, samuti Galileo ja GMESi infrastruktuuri ning ELi ligipääsu kosmosele; usub, et teadusuuringute raamprogrammi viiakse sisse teatavad artiklid, mis võimaldavad nende konkreetsete tegevuste rakendamist;

Üleeuroopalised võrgud

54. pöörab tähelepanu sellele, et projektide ja nende finantsraamistike suuruse tõttu ei ole riiklikku või ühendusepoolset rahastamist tegelikult millegagi asendada; täheldab, et kui vähesed harvad erandid välja arvata, siis ei ole praeguseks täitunud tihti hellitatud lootus, et erainvestorite arv kasvaks; võtab teadmiseks uue Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 807/2004, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2236/95 vastuvõtmise, millega antakse ühenduse finantsabi üleeuroopaliste võrkude valdkonnas [8], võimaldamaks koondada abi projektidesse, mille puhul vajadused on kõige suuremad (prioriteetsed piiriülesed projektid või looduslikke takistusi ületavad projektid), ning suurendab prioriteetsete projektide maksimummäära 20-30 protsendini ja erandjuhtudel 50 protsendini;

Sotsiaalpoliitika kava

55. võtab teadmiseks seadusandlikud ettepanekud uue programmi PROGRESS osas ning rõhutab ühtse ja adekvaatselt rahastatud Euroopa programmi tähtsust selles valdkonnas, mis stimuleeriks tegevust riikide tasandil; arvab seepärast, et PROGRESSi finantsraamistikku tuleks suurendada juhul, kui Euroopa Liit soovib tõsiselt rakendada Lissaboni strateegiat ja sotsiaalpoliitika tegevuskava;

Ühtekuuluvus

56. kutsub komisjoni üles kehtestama "arengu eesmärke" ning mõõdetavaid, konkreetseid ja täpseid majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõõtmega näitajaid, lähtudes Lissaboni ja Göteborgi Euroopa Ülemkogu järeldustest, lihtsustamaks kehtivat halduskorda viisil, mis kergendaks liikmesriikide halduskoormat, vaadates vajaduse korral üle finantsmääruse asjakohased sätted; rõhutab, et struktuurifondidesse kantavate RKTst arvestatavate maksete 4 % ülempiir põhineb eelneval kogemusel, kuid seda tuleks käsitleda paindlikumalt; usub, et võiks kaaluda ajutist ELi programmide ELi-poolse kaasrahastamise määrade täiendavat diferentseerimist; kutsub liikmesriike üles lahendama koostöös liikmesriikidega toimuva haldusega seotud probleeme ning tõstma nendepoolse kontrolli usaldusväärsust ja parandama prognoosimeetodeid; nõuab lisaks, et liikmesriikide kõrgeim poliitiline ja täitevvõim (rahandusminister) kohustuks selgesõnaliselt kinni pidama avalikustamisteate põhimõttest ja esitaks selle rakendamiseks täpse ajakava;

57. juhib tähelepanu sellele, et regionaalpoliitikat ei saa vaadelda piirkondlikku abi puudutavast õigusest eraldi, ning nõuab, et ettepanekud oleksid sidusad ja et välditaks ülemääraseid erinevusi naaberpiirkondade abistamisel, kuna see võib kaasa tuua konkurentsi tugeva moonutamise; rõhutab äärepoolseimate piirkondade erilist olukorda (EÜ asutamislepingu artikli 299 lõige 2), mis vajavad erinevat kohtlemist seoses ühtekuuluvuspoliitika parameetritega; teeb ettepaneku kasutada üleminekumehhanismi, mis võimaldab statistilisest efektist mõjutatud piirkondadel jätkuvalt nõuda ELilt piisavat toetust, kuna ükski piirkond ei tohiks tunda, et ta on laienemise tagajärjel kannatanud; juhib lisaks tähelepanu sellele, et tunnustada tuleb regionaalpoliitika ja konkurentsipoliitika vastastoimet statistilisest efektist mõjutatud piirkondades ning see tuleb kaasata nende mõjude analüüsi, mis kehtivatel ja tulevastel riigiabi eeskirjadel on sellistele piirkondadele praegu (või edaspidi); ning samuti, et eelkõige vormiliselt eesmärgi 1, aga ka eesmärgi 2 alla kuuluvad üleminekupiirkonnad peaks saama piisavat toetust ja olema eelisolukorras riigiabi eeskirjade rakendamisel;

58. tervitab komisjoni avaldatud teksti projekti, milles taotletakse ELi laenutagatise instrumendi kehtestamist üleeuroopalise võrgustiku projektide jaoks transpordi valdkonnas; on seisukohal, et sellist süsteemi peaks laiendama, et hõlmata Lissaboni eesmärkide täitmiseks vajalike investeeringute edendamiseks teisi alasid;

Põllumajandus

59. arvab, et ÜPP peamisi eesmärke on tagada Euroopa põllumajandussektori multifunktsionaalsuse mudel, kindlustada siseturu funktsioneerimine põllumajandustoodete osas ja talupidajatele asjakohased sissetulekud, garanteerida kodumaiste kvaliteetsete põllumajandustoodete kättesaadavus, sealhulgas kõrged loomade tervishoiu ja heaolu standardid, toetada täiendavalt sissetulekute, infrastruktuuri ja teenuste kättesaadavuse osas linnapiirkondadest kaugele maha jäänud maapiirkondi, edendada säästvaid ja keskkonnasõbralikke põllumajanduslikke tootmisviise, et säästa keskkonda, ning vastavalt Lissaboni strateegiale tugevdada Euroopa põllumajandustööstuse konkurentsivõimet, nii et see suudaks anda panuse töökohtade kindlustamisse põllumajandussektoris;

60. võtab teadmiseks ÜPP ja ühise turukorralduse märkimisväärsed reformid, mida Euroopa Liit on läbi viinud alates 1999. aastast; palub sellest lähtuvalt komisjonil teha ELi partneritele selgeks, milliseid suuri ohvreid on ühenduse tootjad nende reformide tulemusena juba toonud, ja kaitsta Doha arengukava kaubandusläbirääkimistel Euroopa põllumajanduse multifunktsionaalset mudelit; rõhutab lisaks vajadust kaitsta ühenduse soodustust, luues eelkõige õiglase ja võrdse tasakaalu arengumaade turulepääsuga seotud nõudmiste ning ühenduse turgude stabiilsuse ja elujõulisuse vahel, nii et oleks võimalik neid turgusid tõhusalt hallata ja vältida kriise, mis paneksid ühendusele täiendavad finantskohustused ja tekitaksid nõnda uusi eelarveprobleeme;

61. tuletab meelde, et 2003. aasta põllumajanduse põhipoliitika reformimine, sealhulgas peaaegu kõigi ühisturu organisatsioonide reform, põhines 2002. aasta oktoobri Euroopa Ülemkogu otsusega kehtestatud finantsraamistiku kehtivusel; tuletab lisaks sellele meelde, et Euroopa Parlament on nõustunud lepingu ja aktiga kümne uue liikmesriigi liitumistingimuste osas, mille põllumajandust puudutavad rahalised aspektid põhinesid Euroopa Ülemkogu kokkuleppel;

Kalandus

62. arvab, et ühine kalanduspoliitika on teiste hulgas oluline osa Euroopa Liidu keskkonnaalastest jõupingutustest mere ökosüsteemi tasakaalustamiseks, kus mõnesid liike püütakse üle; arvab, et komisjoni poolt ette nähtud rahalised vahendid on hädavajalik miinimum, mis on vajalik varude kaitseks ja selleks, et saavutada säästval arengul põhinevad eesmärgid, milles lepiti kokku 2002. aasta ühise kalanduspoliitika reformimise käigus; arvab, et ühine kalanduspoliitika peab paremini arvesse võtma kalurite olukorda ja pöörama erilist tähelepanu kõige kaugemate piirkondade erijuhtumitele;

Keskkond

63. on arvamusel, et Euroopa Liidu keskkonnapoliitika on osutunud oluliseks vahendiks kliimamuutuste mõju leevendamisel, looduslike elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisel, veeressursside kaitsmisel, parandades keskkonda, tervist ja elukvaliteeti, soodustades loodusvarade ja jäätmete säästvat kasutamist ja majandamist ning töötades välja strateegilisi lähenemisviise poliitika väljatöötamisele, rakendamisele ja teavitamisele/teadlikkuse tõstmisele, samuti säästvale majanduskasvule ja tööhõivele ning ökoloogilisele ühtekuuluvusele;

64. juhib tähelepanu sellele, et keskkonnapoliitika valdkonnad aitavad kaasa Lissaboni ja Göteborgi eesmärkide saavutamisele; pooldab väga keskkonnapoliitika valdkondade sisseviimist teistesse poliitikavaldkondadesse; rõhutab, et keskkonna aspekte ja mõjusid, nagu keskkonnasõbralik tehnoloogia, keskkonnaalane teadustöö ja looduskaitse, tuleb rubriikide 1 ja 2 poliitika rahastamisel täielikult arvesse võtta;

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

65. tervitab jõupingutusi lihtsustada ja ratsionaliseerida valitsevat olukorda nimetatud valdkonnas kolme raamprogrammi määratlemise kaudu ("Solidaarsus", "Turvalisus" ja "Õigus"), mis ühtlasi tagavad suurema paindlikkuse prioriteetide jaotamisel erinevate meetmete vahel, kuid rõhutab, et see lähenemisviis ei tohiks vähendada Euroopa Parlamendi poliitilist ja eelarvealast kontrolli; hoiatab, et nimetatud valdkonnas programmide rakendamiseks mõiste "haldus koostöös liikmesriikidega" sissetoomisega peavad kaasnema piisavad kontrollimehhanismid;

66. otsustab kuni seadusandlike ettepanekute esitamiseni komisjoni poolt mitte avaldada oma lõplikku arvamust programmide sisu kohta ja eriti selle kohta, kas komisjoni poolt iga programmi jaoks välja pakutud rahaliste üldvahendite osa on piisav, tagamaks vajalikku nähtavust Euroopa Parlamendi peamistele prioriteetidele nimetatud valdkonnas: põhiõiguste edendamisele, kodanike turvalisuse tugevdamisele ning ühise sisserände- ja varjupaigapoliitika efektiivsele rakendamisele (eriti Pagulaste Fondi osas);

Tarbijakaitse ja rahvatervis

67. kutsub komisjoni üles viivitamatult esitama seadusandlikke ettepanekuid uue tarbijapoliitika ja rahvatervise programmi jaoks, et võimaldada Euroopa Parlamendil ja nõukogul õigeaegselt alustada seadusandliku tööga, et programmid saaksid jõustuda 2007. aasta alguses; on endiselt veendunud, et jagunemine uueks tarbijapoliitika ja rahvatervise programmiks võimaldab kõige paremini ELi prioriteete täita; rõhutab, et rahaliste allikate eraldamist uuele programmile tuleks praegusega võrreldes märkimisväärselt suurendada; arvab, et arvesse tuleb võtta eelmise laienemisvooru ja eeloleva laienemise mõju riikidele, millel on puudujäägid tervishoiu- ja tarbijavaldkonnas, samuti programmi ulatuse laiendamise osas tehtud ettepanekut;

Haridus ja koolitus

68. usub, et on vaja tõsta üliõpilaste liikuvuse programmi Erasmus keskmist stipendiumi; usub, et programmi kestuse jooksul peaks allprogrammi Comenius eesmärk olema kaasata rohkem õpilasi ühisesse haridustegevusse; arvab, et need programmi parandused eeldavad komisjoni pakutud võrdlussumma märkimisväärset suurendamist;

Euroopa kultuurile ja mitmekesisusele kaasaaitamine

69. rõhutab, et audiovisuaalsektor paikneb tehnoloogiliste muutuste ja innovaatilise majandusprotsessi keskmes, ning rõhutab selle võimalikku panust Lissaboni protsessi kavandatud teadmistepõhise majanduse loomisse; rõhutab, et audiovisuaalsektori arendamine sõltub eelkõige erasektorist, sõltumatust meediast ja liikmesriikide riiklikust finantseerimisest; rõhutab jooksvate MEDIA programmide positiivseid tulemusi; rõhutab, et MEDIA programmid on osutunud väga efektiivseks ja on pakkunud Euroopale märkimisväärset lisandväärtust sektori arengu toetamiseks; rõhutab, et tähtis on programmi MEDIA 2007 piisav rahastamine ja komisjoni pakutud summa on miinimumtase, mis on vajalik programmi eesmärkide saavutamiseks;

70. tervitab mitme üliväikese finantsraamistikuga tegevuse integreerimist uude programmi KULTUUR 2000 ning rõhutab, et nimetatud valdkonna piisav rahastamine on jätkuvalt ülioluline, juhtides tähelepanu vajadusele kaasata 2004.-2006. aasta tegevusprogrammi peamised tegevused uude mitmeaastasesse raamistikku; kutsub komisjoni üles edendama tegevust 22.- 23. märtsil 2005 toimunud Euroopa Ülemkogul vastu võetud Euroopa Noortepakti raames; toetab 2004. aasta juulis Rotterdamis toimunud kultuuriministrite kohtumisel väljendatud seisukohta, et liidu eelarvet kultuuri alal tuleks oluliselt suurendada;

Välispoliitika

71. tervitab põhimõtteliselt rahastamisvahendite lihtsustamist rubriigi 4 raames, kuid seab küsimärgi alla komisjoni välja pakutud arvu ja jaotuse asjakohasuse läbipaistvuse, nähtavuse ja demokraatliku kontrolli seisukohast rahaliste vahendite kasutamise osas; arvab ennekõike, et:

- uute rahastamisvahendite õiguslikud alused sätestavad selgelt Euroopa Parlamendi rolli nendest vahenditest tulenevate geograafiliste või temaatiliste programmide eesmärkide määratlemisel;

- arengukoostöö ja majanduskoostöö ettepanek tuleks uuesti läbi vaadata, võttes aluseks geograafilise struktuuri, mis teeb väga selget vahet arengumaadele antava abi ja tööstusriikidega tehtava koostöö vahel, kusjuures assigneeringuid eraldatakse vastavalt temaatilistele suunistele, mis on kooskõlas liidu prioriteetide ja horisontaalsete poliitiliste eesmärkidega;

- ühinemiseelse rahastamisvahendi ja stabiilsusvahendi õiguslikud alused tuleks läbi vaadata, et võimaldada kaasotsustamismenetluse kasutamist;

- keskkond on ELi välistegevuse ja ka sisetegevuse täisväärtuslik osa; rõhutab Euroopa Liidu vastutust tegeleda ülemaailmsete keskkonnaalaste väljakutsetega välisprogrammide kaudu, mis on määratletud arengumaadest partneritega;

- komisjon peaks esitama eraldi määruse, mis tagab vajaliku paindlikkuse Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatusele (eelarverida 19-04) kui ainsale ELi välisvahendile, mille puhul pole vaja vastuvõtjariigi nõusolekut, ja peaks ka nõustuma programmi täieliku parlamentaarse järelevalve taastamisega;

*

* *

72. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja teistele asjaomastele institutsioonidele ja organitele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

[1] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

[2] ELT C 310, 16.12.2004, lk 1.

[3] EÜT L 253, 7.10.2000, lk. 42.

[4] ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 991.

[5] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2004)0005.

[6] Vastuvõetud tekstid, 2.12.2004, P6_TA(2004)0075.

[7] 1997. aastal ekspertide rühma poolt komisjoni palvel koostatud raport.

[8] ELT L 143, 30.4.2004, lk 46.

--------------------------------------------------

LISA

Finantsraamistik 2007-2013

Miljonit EURi, 2004. a hindades |

Kulukohustuste assigneeringud | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | KOKKU 2007-2013 |

1.Püsiv kasv | 57612 | 60612 | 63560 | 65558 | 67699 | 70559 | 73435 | 459035 |

1a.Kasvu ja tööhõivet soodustav konkurentsivõime | 11010 | 13157 | 15377 | 17207 | 19190 | 21272 | 23350 | 120563 |

1b.Kasvu ja tööhõivet soodustav ühtekuuluvus | 46602 | 47455 | 48183 | 48351 | 48509 | 49287 | 50085 | 338472 |

2.Loodusvarade kaitse ja majandamine | 56744 | 56866 | 56980 | 56747 | 56524 | 56299 | 56088 | 396248 |

selles: Põllumajandus — turuga seotud kulud ja otsetoetused | 43120 | 42697 | 42279 | 41864 | 41453 | 41047 | 40645 | 293105 |

3.Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus | 1777 | 2156 | 2470 | 2778 | 3096 | 3420 | 3741 | 19437 |

4.EL kui globaalne partner | 8235 | 8795 | 9343 | 10050 | 10782 | 11434 | 12060 | 70697 |

5.Halduskulud | 3675 | 3815 | 3950 | 4090 | 4225 | 4365 | 4500 | 28620 |

Hüvitised | 419 | 191 | 190 | - | | | | 800 |

Kulukohustuste assigneeringud KOKKU | 128462 | 132434 | 136493 | 139223 | 142326 | 146077 | 149824 | 974837 |

Kulukohustuste assigneeringud RKTst [1] | 1,17 % | 1,18 % | 1,19 % | 1,18 % | 1,18 % | 1,19 % | 1,19 % | 1,18 % |

Vähendamine võrreldes KOM ettepanekuga kokku | | | | | | | | – 47 518 |

| | | | | | | | |

Komisjoni halduskulude ülemmäär | 3 114 | 3 321 | 3 528 | 3 744 | 3 942 | 4 140 | 4 356 | 26 145 |

Ülemmäär asutustele (hinnanguline) | 307 | 313 | 320 | 326 | 332 | 339 | 346 | 2 283 |

| | | | | | | | |

Maksete assigneeringud KOKKU [2] | 116 403 | 120 003 | 123 680 | 126 154 | 128 966 | 132 365 | 135 760 | 883 329 |

Maksete assigneeringud RKTst [1] | 1,06 % | 1,07 % | 1,08 % | 1,07 % | 1,07 % | 1,07 % | 1,08 % | 1,07 % |

[1] Põhineb komisjoni töödokumendil SEK(2005)0494 lõplik (tehniline korrigeerimine).

[2] Suhe kulukohustuste ja maksete vahel põhineb komisjoni profiilil KOM(2004)0498.

--------------------------------------------------