(1)

Põllumajandusega seotud liidu poliitika, eelkõige ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP), sealhulgas maaelu arengu meetmete, ent samuti keskkonna, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise, maakasutuse, piirkondade, rahvatervise, toiduohutuse, taimekaitse, pestitsiidide kestliku kasutamise, veterinaarravimite kasutamise ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud liidu poliitika kavandamiseks, rakendamiseks, seireks, hindamiseks ja läbivaatamiseks on vaja läbipaistvat, terviklikku ja usaldusväärset statistilist teadmusbaasi. Selline statistika võib olla kasulik ka selleks, et seirata ja hinnata põllumajanduse mõju tolmeldajatele ja esmatähtsatele mullaorganismidele.

(2)

Statistiliste andmete, eeskätt põllumajanduse sisendeid ja väljundeid käsitlevate andmete kogumise eesmärk peaks muu hulgas olema pakkuda tõenditel põhineva otsustusprotsessi jaoks ajakohastatud, kvaliteetseid ja juurdepääsetavaid andmeid, eelkõige põllumajanduse keskkonnanäitajate arendamiseks vajalikke andmeid, ning toetada Euroopa rohelist kokkulepet ning sellega seotud strateegiat „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiat, nullsaaste tegevuskava ja liidu mahetootmise tegevuskava ning tulevasi ühise põllumajanduspoliitika reforme ja hinnata nende edusamme. Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel on oluliseks teguriks üleminek mitmeotstarbelisele põllumajandusele, mis suudab toota piisavas koguses ohutut toitu, andes samal ajal keskkonna jaoks positiivseid tulemusi.

(3)

Kvaliteetsed ühtlustatud, sidusad ja võrreldavad statistilised andmed on olulised, et hinnata põllumajanduse sisendite ja väljundite olukorda ning nendega seotud suundumusi liidus, et esitada sisulisi ja täpseid andmeid põllumajanduse keskkonna- ja majandusliku mõju kohta ning kestlikumatele põllumajandustavadele ülemineku tempo kohta. Kogutud andmed peaksid olema seotud ka turgude toimimise ja toiduga kindlustatusega, et tagada juurdepääs piisavale ja kvaliteetsele toidule, samuti liidu ja liikmesriikide poliitika kestlikkuse ning keskkonna-, majandusliku ja sotsiaalse mõju ning tulemuslikkuse hindamisega, aga ka uute ärimudelite kestlikkuse ja nende arendamise mõju hindamisega. Nimetatud andmed hõlmavad muu hulgas statistikat elusloomade ja liha kohta, munade tootmist ja kasutamist ning piima ja piimatoodete tootmist ja kasutamist. Tähtis on ka statistika põllukultuuride, köögivilja, püsikultuuride ja rohumaade kasvupinna, saagikuse ja toodangu kohta ning saaduste bilansside kohta. Lisaks on vaja statistikat, mis käsitleb taimekaitsevahendite, väetiste ja veterinaarravimite, eelkõige loomasöödas sisalduvate antibiootikumide, müüki ja kasutamist.

(4)

Põllumajandusstatistika rahvusvahelise hindamise tulemusel koostati ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni üleilmne strateegia põllumajanduse ja maaelu arengu statistika parandamiseks. Selle üleilmse strateegia kiitis ÜRO statistikakomisjon heaks 2010. aastal. Euroopa põllumajandusstatistikas tuleks asjakohastel juhtudel lähtuda selle üleilmse strateegia soovitustest.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 223/2009 (2) on loodud õigusraamistik Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks ühiste statistikaalaste põhimõtete alusel. Selles määruses on sätestatud kvaliteedikriteeriumid ning osutatud vajadusele minimeerida andmeesitajate vastamiskoormust ja aidata kaasa halduskoormuse vähendamise üldisema eesmärgi saavutamisele.

(6)

2020. aasta ja järgnevate aastate põllumajandusstatistika strateegias, mille Euroopa statistikasüsteemi komitee kiitis heaks 2015. aasta novembris, on ette nähtud võtta vastu kaks raammäärust, mis hõlmavad põllumajandusstatistikat käsitlevate liidu õigusaktide kõiki tahkusid peale põllumajanduse arvepidamise. Käesolev määrus on üks neist kahest raammäärusest ja see peaks täiendama juba vastu võetud raammäärust, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1091 (3).

(7)

Euroopa põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikat kogutakse, tehakse ja levitatakse praegu mitme õigusakti alusel. Kehtiv õigusraamistik ei taga nõuetekohast järjekindlust statistika eri valdkondades ega edenda tervikliku lähenemisviisi rakendamist niisuguse põllumajandusstatistika arendamisel, tegemisel ja levitamisel, mille eesmärk on hõlmata põllumajanduse majanduslikke ja keskkonnaalaseid aspekte. Käesolev määrus peaks need õigusaktid asendama, et saavutada teabe ühtlus ja võrreldavus, tagada Euroopa kogu põllumajandusstatistika järjekindlus ja koordineerimine, hõlbustada asjakohaste statistikaprotsesside integreerimist ja ühtlustamist ning võimaldada rakendada terviklikumat lähenemisviisi. Seepärast on vajalik need õigusaktid, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 1165/2008, (4) (EÜ) nr 543/2009 (5) ja (EÜ) nr 1185/2009 (6) ning nõukogu direktiiv 96/16/EÜ, (7) kehtetuks tunnistada. Euroopa statistikasüsteemi arvukad seonduvad lepingud ja suulised kokkulepped riiklike statistikaametite ja komisjoni (Eurostat) vahel andmete edastamise kohta tuleks lõimida käesolevasse määrusesse, kui on tõendeid, et andmed vastavad kasutajate vajadustele, kokkulepitud metoodika toimib ja andmed on asjakohase kvaliteediga.

(8)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 617/2008 (8) alusel nõutavat statistikat on kogutud Euroopa statistikasüsteemi raames, täites mõnda, kuid mitte kõiki selle kvaliteedistandardeid. See statistika, mis toetab pikemas plaanis liidu ja liikmesriikide poliitikat, tuleks integreerida Euroopa statistikasse, et tagada andmete kättesaadavus ja kvaliteet. Et vältida liikmesriikide topeltaruandlust, tuleks kõnealuse määruse kohased statistikanõuded välja jätta.

(9)

Suur osa põllumajandusmaast liidu tasandil on rohumaa. Rohumaasaadusi ei peetud varem oluliseks, mistõttu ei ole põllumajanduskultuuride statistika sisaldanud nende kohta mingeid andmeid. Kuna rohumaade ja mäletsejaliste mõju keskkonnale on muutunud kliimamuutuste tõttu olulisemaks, on nüüd vaja statistikat rohumaasaaduste, sealhulgas loomade karjatamise kohta.

(10)

Euroopa põllumajandusstatistika tegemise eesmärgil tuleks hinnata ühisest põllumajanduspoliitikast tulenevate kohustuste raames kogutud olemasolevate andmete võimalikult suures ulatuses kasutamise teostatavust, tekitamata uusi kohustusi ja halduskoormust.

(11)

Et tagada põllumajanduse sisendeid ja väljundeid käsitleva teabe ühtlustamine ja võrreldavus põllumajanduslike majapidamiste struktuuri käsitleva teabega ning rakendada edasi 2020. aasta ja järgnevate aastate põllumajandusstatistika strateegiat, peaks käesolev määrus täiendama määrust (EL) 2018/1091.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 138/2004 (9) ei hõlma põllumajandushindade statistikat, kuid tuleks tagada selle statistika kättesaadavus ja kooskõla põllumajanduse arvepidamisega. Põllumajanduse sisendite ja väljundite statistika peaks seetõttu hõlmama statistikat põllumajanduse sisendite hindade kohta, mis on kooskõlas põllumajanduse arvepidamisega. Selleks et teha põllumajanduse arvepidamise arvutusi ja koostada võrreldavaid hinnaindekseid, peaksid liikmesriikides olema kättesaadavad andmed põllumajanduse väljundite hindade kohta.

(13)

Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet, ühist põllumajanduspoliitikat ja eesmärki vähendada pestitsiididest sõltuvust, on oluline esitada kord aastas kvaliteetset statistikat taimekaitsevahendite kasutamise kohta seoses keskkonna-, tervise- ja majandusalaste küsimustega. Asjaolu, et liidu tasandil ei ole taimekaitsevahendite professionaalse kasutamise kohta elektroonilisi andmeid, mida saaks kasutada statistilistel eesmärkidel, on suureks takistuseks sellele, et suurendada põllumajanduses kasutatavate taimekaitsevahendite kohta andmete kogumise sagedust korralt viie aasta järel ühele korrale aastas. Käesolevas määruses tuleks ette näha üleminekukord, et anda riiklikele statistikaametitele aega taimekaitsevahendite kasutamist käsitleva iga-aastase statistika pidevaks koostamiseks.

(14)

Pestitsiidide turulelaskmist ja kasutamist käsitlevaid andmeid, mis tuleb esitada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/128/EÜ (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009, (11) tuleks kasutada nimetatud direktiivi ja määruse asjakohaste sätete kohaselt käesoleva määruse nõuete täitmiseks. Taimekaitsevahendite kohta levitatavad andmed peaksid hõlmama turule lastud ja põllumajanduslikes tegevustes kasutatavaid toimeaineid põllumajanduskultuuride ja nendega seotud töödeldud alade lõikes.

(15)

Kõikide liikmesriikide võrreldav statistika põllumajanduse sisendite ja väljundite kohta on oluline, et teha otsuseid ühise põllumajanduspoliitika arendamise kohta ja seirata ühise põllumajanduspoliitika rakendamist riiklike strateegiakavade raames, võttes arvesse ühise põllumajanduspoliitika panust Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisse. Seetõttu tuleks muutujate puhul kasutada võimaluste piires standardset liigitust ja ühiseid mõisteid.

(16)

Andmete sidusus, võrreldavus ja koostalitlusvõime ning aruandlusvormide ühtsus on liidu põllumajandusstatistika koostamise eeltingimused, eelkõige seoses andmete kogumise, töötlemise ja levitamise korra tõhususe ning tulemuste kvaliteediga.

(17)

Statistika koostamiseks vajalikud andmed tuleks koguda viisil, millega vähendatakse andmeesitajate, sealhulgas põllumajandustootjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning liikmesriikide kulusid ja halduskoormust. Seepärast tuleb kindlaks teha nõutavate andmete allikate võimalikud omanikud ja tagada, et neid allikaid saab kasutada statistika jaoks.

(18)

Edastatavad andmekogumid hõlmavad mitut statistikavaldkonda. Et säilitada paindlik lähenemisviis, mis võimaldab statistikat andme nõuete muutumise korral kohandada, tuleks alusmääruses määrata kindlaks üksnes valdkonnad, teemad ja alamteemad, samas kui üksikasjalikud andmekogumid tuleks sätestada rakendusaktides. Üksikasjalike andmekogumite kogumisega ei tohiks kaasneda märkimisväärseid lisakulusid, mis tekitavad andmeesitajatele ja liikmesriikidele ebaproportsionaalset ja põhjendamatut koormust.

(19)

Euroopa statistika andmekogumi muutuja põllumajanduse sisendite ja väljundite kohta võib hõlmata mitut mõõdet, näiteks mahepõllumajanduslikku ja piirkondlikku tasandi mõõdet. Mahepõllumajanduslik mõõde osutab tootmisele ja toodetele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/848 (12) sätestatud põhimõtetega. Piirkondliku tasandi mõõde tuleks esitada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003 (13). Selleks et vähendada liikmesriikide koormust andmete esitamisel käesoleva määruse alusel ja tagada prognoositavus selles osas, milliseid andmeid kogutakse, tuleks käesoleva määruse lisas täpsustada alamteemasid ja määrata kindlaks kohaldatavad mõõtmed. Lisas tuleks kasutusele võtta sõna „kohaldatav“ seoses selliste alamteemadega, mille puhul on nõutav mahepõllumajandusliku või piirkondliku tasandi mõõde või mõlemad.

(20)

Mahepõllumajanduslik tootmine kui kestlike põllumajanduslike tootmissüsteemide näitaja on muutumas üha tähtsamaks. Mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevad statistilised andmed on olulised, et seirata liidu mahetootmise tegevuskava edusamme. Seepärast tuleb tagada, et olemasolev mahepõllumajandusliku tootmise statistika, sealhulgas andmed sertifitseeritud või üleminekujärgus tootmispindade kohta, on kooskõlas muu põllumajandusliku tootmise statistikaga, integreerides need andmekogumitesse. Mahepõllumajandusliku tootmise statistika peaks olema sidus ka määruse (EL) 2018/848 alusel esitatavate haldusandmetega ja kasutama neid andmeid.

(21)

Üks kõige laialdasemalt kasutatavaid põllumajanduse keskkonnanäitajaid on toitainete kogubilanss. Eurostati/OECD ühises metoodikas kirjeldatakse seda kui põllumajandussüsteemi sisenevate toitainesisendite üldkoguse ja sellest põllumajandussüsteemist väljuvate toitaineväljundite koguse arvutuslik erinevus. Vaatamata selle olulisusele, ei esita kõik liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) vabatahtlikult andmeid toitainete kogubilansi kohta. Seetõttu on oluline, et käesolev määrus hõlmaks toitainete kogubilanssi.

(22)

Veterinaarravimid on põllumajanduse jaoks olulised sisendid. Oluline on vältida töö dubleerimist ning optimeerida niisuguse olemasoleva teabe kasutamist, mida on võimalik kasutada statistilistel eesmärkidel. Sellest tulenevalt ja selleks, et anda liidu kodanikele ja muudele sidusrühmadele kergesti juurdepääsetavat ja kasulikku teavet veterinaarravimite müügi ja kasutamise kohta, sealhulgas mikroobivastaste ravimite kasutamise kohta toiduloomadel, peaks komisjon (Eurostat) levitama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6 (14) alusel kättesaadavat asjakohast statistikat. Sellega seoses tuleks komisjoni ja asjaomaste üksuste vahel, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil, sõlmida asjakohased statistikaalast tegevust käsitlevad koostöölepingud.

(23)

Biotsiidid on põllumajanduses olulised sisendid, näiteks loomade hügieeni ja loomasööda valdkonnas. Biotsiidides kasutatakse sageli taimekaitsevahendites lubatud toimeaineid. Juba määruses (EÜ) nr 1185/2009 on tuvastatud vajadus koguda biotsiide käsitlevat statistikat teadliku teaduspõhise poliitika jaoks põllumajanduse, keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse valdkonnas. Biotsiidide lisamine käesoleva määruse kohaldamisalasse on veel ennatlik, arvestades asjaolu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 (15) kohane tööprogramm, mille eesmärk on vaadata süstemaatiliselt läbi kõik olemasolevad biotsiidides sisalduvad toimeained, on veel pooleli, kus ainult 35 % sellega seotud tööst on lõpule viidud. Niipea kui biotsiidides kasutatavate toimeainete läbivaatamine on lõpule viidud, peaks komisjon kaaluma käesoleva määruse laiendamist, et hõlmata ka sellised tooted.

(24)

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1059/2003 tuleks territoriaalüksused määratleda vastavalt ühisele statistiliste territoriaalüksuste liigitusele (NUTS). Selleks et liikmesriikide koormust piirata, ei tohiks piirkondlike andmetega seotud nõuded minna kaugemale varasemate liidu õigusaktidega kehtestatud nõuetest, välja arvatud juhul, kui vahepeal on tekkinud uued piirkondlikud tasandid. Sellest tulenevalt on asjakohane lubada Saksamaal esitada piirkondlikke statistilisi andmeid ainult NUTSi 1. tasandi territoriaalüksuste kohta.

(25)

Kindlaksmääratud ajal peaks olema võimalik koguda andmeid põllumajanduse sisendite ja väljunditega seotud sihtotstarbeliste teemade kohta, et lisada korrapäraselt kogutavatele andmetele täiendavaid andmeid niisuguste teemade ja esilekerkivate nähtuste või uuenduste kohta, mille kohta on vaja rohkem teavet. Vajadus selliste täiendavate andmete järele peaks siiski olema nõuetekohaselt põhjendatud.

(26)

Liikmesriikide halduskoormuse vähendamiseks tuleks võimaldada erandeid teatavast korrapärasest andmete edastamisest, kui liikmesriigi osa on asjaomaste andmete ELi kogustatistikas väike või kui vaadeldav nähtus on kõnealuse liikmesriigi kogutoodangu suhtes ebaoluline.

(27)

Et suurendada statistika tegemise protsesside tõhusust Euroopa statistikasüsteemi raames ja vähendada andmeesitajate halduskoormust, peaks riiklikel statistikaametitel ja muudel riiklikel asutustel olema õigus pääseda kiiresti ja tasuta juurde haldusandmetele, mis on vajalikud avalikuks otstarbeks, ning neid kasutada, olenemata sellest, kas need on avaliku sektori, avaliku sektori osalusega või erasektori organi valduses. Samuti peaks riiklikel statistikaametitel ja muudel riiklikel asutustel olema kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikliga 17a võimalik integreerida need haldusandmed statistikasse ulatuses, milles need on vajalikud Euroopa põllumajandusstatistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks.

(28)

Liikmesriigid või vastutavad riiklikud asutused peaksid püüdma võimalikult palju ajakohastada andmete kogumise viise. Sellega seoses tuleks edendada digilahenduste ning maaseire vahendite, näiteks liidu Maa seire programmi (Copernicuse programmi) ja kaugandurite kasutamist. Põllumajandusandmeid luuakse üha enam digitaalsete põllumajandustavade abil, mille raames jääb peamiseks andmete allikaks põllumajandustootja.

(29)

Selleks et tagada paindlikkus ning vähendada andmeesitajate, riiklike statistikaametite ja muude riiklike asutuste halduskoormust, peaks liikmesriikidel olema lubatud kasutada statistilisi uuringuid, haldusdokumente ning kõiki muid allikaid, meetodeid ja uuenduslikke lähenemisviise, kaasa arvatud teaduslikult põhjendatud ja põhjalikult dokumenteeritud meetodeid, nagu lünkade täitmine, hindamine ja modelleerimine. Alati tuleks tagada neil allikatel põhineva statistika kvaliteet ning eriti selle täpsus, ajakohasus ja võrreldavus.

(30)

Määrus (EÜ) nr 223/2009 sisaldab sätteid, mis käsitlevad andmete edastamist liikmesriikidelt komisjonile (Eurostatile) ja selliste andmete kasutamist, sealhulgas konfidentsiaalsete andmete edastamist ja kaitset. Käesoleva määruse kohaselt võetavate meetmete eesmärk on tagada, et konfidentsiaalsed andmed edastatakse ja neid kasutatakse üksnes statistilistel eesmärkidel kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklitega 21 ja 22.

(31)

Määruses (EÜ) nr 223/2009 on sätestatud Euroopa statistika võrdlusraamistik ning nõutakse, et liikmesriigid järgiksid selles määruses kindlaks määratud statistikaalaseid põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume. Kvaliteediaruanded on olulised, et hinnata ja parandada Euroopa statistika kvaliteeti ning jagada selle kvaliteedi kohta teavet. Euroopa statistikasüsteemi komitee on heaks kiitnud ühtse integreeritud metaandmete struktuuri kui Euroopa statistikasüsteemi kvaliteediaruandluse standardi, aidates ühtsete standardite ja ühtlustatud meetodite kaudu täita kõnealuse määruse artikli 12 lõikes 3 sätestatud nõudeid statistika kvaliteedi kohta. See Euroopa statistikasüsteemi standard peaks aitama kaasa kvaliteedi tagamise ja aruandluse ühtlustamisele käesoleva määruse alusel.

(32)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 223/2009 peaks komisjon (Eurostat) levitama käesoleva määruse alusel liikmesriikide poolt kogutud andmeid ja edastatud kvaliteediaruandeid.

(33)

Kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega ja juhul, kui käesoleva määrusega hõlmatud andmekogumitele on vajalik kehtestada uued andmenõuded või kui neid andmekogumeid on vajalik täiustada, peaks komisjon hindama nende teostatavust, algatades vajaduse korral teostatavus- ja prooviuuringu.

(34)

Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega hinnati 2016. aastal 2020. aasta ja järgnevate aastate põllumajandusstatistika strateegia mõju, et keskenduda käesoleva määrusega kehtestatud statistikaprogrammis vajadusele tagada tulemuslikkus eesmärkide saavutamisel ning et võtta arvesse eelarvepiiranguid.

(35)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt teha liidus süstemaatiliselt Euroopa põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikat, ei suuda liikmesriigid koordineeritud lähenemisviisi vajalikkuse tõttu piisavalt saavutada, küll aga saab seda järjekindluse ja võrreldavuse põhjustel paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(36)

Selleks et võtta arvesse uusi andmevajadusi, mis tulenevad peamiselt põllumajanduse uutest arengusuundumustest, õigusaktide läbivaatamisest ja poliitikaprioriteetide muutumisest, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesolevas määruses loetletud alamteemade muutmise ning alamteemade edastamissageduste, vaatlusperioodide ja mõõtmete kohaldatavuse muutmise kohta ning niisuguse teabe kindlaksmääramise kohta, mida liikmesriigid peavad esitatama ad hoc korras sihtotstarbeliste andmete kogumiseks, nagu on sätestatud käesolevas määruses. Niisuguste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel peaks komisjon arvesse võtma selliseid aspekte nagu andmeesitajate ja liikmesriikide kulud ja halduskoormus. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (16) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(37)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et täpsustada katvusnõudeid, lisas loetletud teemade ja alamteemadega seotud andmekogumeid ning esitatavate andmete tehnilisi elemente, kehtestada sihtotstarbeliste andmete kogumiseks muutujate loetelud ja kirjeldused ning muu praktiline kord, täpsustada veelgi andmekogumite igat edastamissagedust, määrata kindlaks andmete edastamise tähtajad ja asjakohased edastamissagedused, muutujad ja asjakohased künnised, mille alusel võib liikmesriigile teha teatavate andmete saatmise nõudest erandi, ja täpsustada veelgi vaatlusperioode ning määrata kindlaks kvaliteediaruannete koostamise praktiline kord ja nende sisu, täpsustada katvusnõudeid seoses põllumajanduses taimekaitsevahendite kasutamise alamteemaga seotud andmete suhtes kohaldatava üleminekukorraga ja teha liikmesriikidele erandeid. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (17). Nende volituste teostamisel peaks komisjon arvesse võtma selliseid aspekte nagu andmeesitajate ja liikmesriikide kulud ja halduskoormus.

(38)

Kui liikmesriigi statistikasüsteemis tuleb teha käesoleva määruse rakendamiseks suuri kohandusi, peaks komisjonil olema nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võimalik teha asjaomasele liikmesriigile piiratud ajaks erandeid. Sellised suured kohandused võivad olla tingitud eelkõige vajadusest kohandada andmete kogumise süsteeme seoses uute andmenõuetega, sealhulgas juurdepääsuga haldusallikatele ja muudele asjakohastele allikatele.

(39)

Käesoleva määruse rakendamise toetamiseks tuleks nõuda rahalisi vahendeid nii liikmesriikidelt kui ka liidult. Seetõttu tuleks ette näha toetuse vormis liidu rahaline panus.

(40)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi.

(41)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada ilma, et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ (18) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 1367/2006 (19) ja (EÜ) nr 1049/2001 (20) kohaldamist, ning kooskõlas statistilise konfidentsiaalsusega vastavalt määrusele (EÜ) nr 223/2009.

(42)

Tuleks tugevdada Euroopa statistikasüsteemi raames toimuvat ametiasutustevahelist koostööd ja koordineerimist, et tagada ELi toimimise lepingu artikli 338 lõikes 2 sätestatud põhimõtete kohaselt tehtava Euroopa põllumajandusstatistika sidusus ja võrreldavus. Andmeid koguvad ka liidu organid, millele käesolevas määruses osutatud ei ole, ning muud organisatsioonid. Seepärast tuleks tugevdada selliste organite ja organisatsioonide ning Euroopa statistikasüsteemi kaasatute koostööd, et kasutada ära koostoimet.

(43)

Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud,