Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32022R0973

    Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/973, 14. märts 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1009, kehtestades kriteeriumid kõrvalsaaduste ELi väetisetoodetes kasutamise agronoomilise tõhususe ja ohutuse kohta (EMPs kohaldatav tekst)

    C/2022/1437

    ELT L 167, 24.6.2022, p. 29–33 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2022/973/oj

    24.6.2022   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 167/29


    KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/973,

    14. märts 2022,

    millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1009, kehtestades kriteeriumid kõrvalsaaduste ELi väetisetoodetes kasutamise agronoomilise tõhususe ja ohutuse kohta

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003, (1) eriti selle artikli 42 lõiget 7,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Määruses (EL) 2019/1009 on sätestatud ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded. ELi väetisetooted sisaldavad ühte või mitmesse nimetatud määruse II lisas loetletud kategooriasse kuuluvaid koostisaineid. Vastavalt kõnealuse lisa koostisainete kategooriale 11 võivad ELi väetisetooted sisaldada kõrvalsaadusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (2) tähenduses, välja arvatud mõned erandid, mis tuleb registreerida vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006 (3).

    (2)

    Määruse (EL) 2019/1009 artikli 42 lõike 7 kohaselt peab komisjon täiendama II lisa II osa koostisainete kategooria 11 punkti 3, kehtestades kriteeriumid direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses kõrvalsaaduste ELi väetisetoodetes kasutamise agronoomilise tõhususe ja ohutuse kohta. Seepärast volitas komisjon Teadusuuringute Ühiskeskust esitama teadusliku nõuande (4).

    (3)

    Kõrvalsaadused direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses moodustavad väga heterogeense ainete kategooria. Need ained on erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadustega ning neid on võimalik saada erinevate tootmisprotsesside kaudu. Käesoleva määruse kohaldamisel jagatakse kõrvalsaadused kahte kategooriasse vastavalt nende agronoomilise tõhususe liigile. Esimene kategooria hõlmab kõrvalsaadusi, mis varustavad taimi või seeni toitainetega või parandavad nende toitainete omastamise tõhusust. Teine kategooria hõlmab kõrvalsaadusi, mida kasutatakse väiksemas kontsentratsioonis tehnilise lisaainena. Kuigi need ei ole otseselt seotud toitainete või toitainete omastamise tõhususega, parandavad need väetisetoote kvaliteeti või selle käitlemise ohutust.

    (4)

    Esimese kategooria puhul on Teadusuuringute Ühiskeskus teinud kindlaks mitmesuguste tootmisprotsesside kõrvalsaadused, mis sisaldavad ammooniumsoolasid, sulfaatsoolasid, fosfaatsoolasid, elementset väävlit, kaltsiumkarbonaati ja kaltsiumoksiidi. Tagamaks, et kõnealustel kõrvalsaadustel on selge põllumajanduslik väärtus ja et need ei avalda kahjulikku mõju inimeste tervisele ega keskkonnale, tuleks sätestada range puhtuseastme nõue.

    (5)

    Teise kategooria puhul tegi Teadusuuringute Ühiskeskus ettepaneku lubada kasutajate tervise kaitse parandamiseks kasutada kõrvalsaadusi tehnilise lisaainena, nagu kõvendusained, sideained või täiteained või tolmamisvastased ained. Tagamaks, et selliste kõrvalsaaduste kasutamine ei ohusta ELi väetisetoote üldist agronoomilist tõhusust ega avalda kahjulikku mõju inimeste tervisele ega keskkonnale, tuleks sätestada maksimaalne sisaldus lõplikus ELi väetisetootes.

    (6)

    Lisaks hindas Teadusuuringute Ühiskeskus olemasolevate tavade kohaselt kõige sagedamini kasutatavaid kõrvalsaadusi. Need kõrvalsaadused on valitud lähtuvalt nende turupotentsiaalist, kättesaadavatest andmetest, nende praegusest õiguslikust olukorrast, nende kasutuse ajaloost ja selgest põllumajanduslikust väärtusest ning ohutuskriteeriumide väljatöötamise lihtsusest, võttes arvesse hindamise ajalisi piiranguid. Valitud kõrvalsaadused on metioniini tootmisprotsessis 5(β-metüül-tioetüül)-hüdradantoiini reageerimisel kaaliumkarbonaadiga tekkiv emalahus, mineraalide ja maakide töötlemise ja puhastamise jäägid, Solvay protsessi destillatsioonijärgne vedelik, atsetüleeni tootmisel tekkinud karbiidilubi, rauaräbu, maagi kontsentraadi töötlemisel ja metallpinna töötlemisel tekkinud metallisoolad ning joogivee värvimuutusi põhjustavad humiin- ja fulvohapped. Neid konkreetseid kõrvalsaadusi tuleks kasutada ELi väetisetoodetes, ilma et peaks järgima esimese kategooria kõrvalsaaduste puhul rangeid puhtusetasemeid või teise kategooria kõrvalsaaduste puhul otstarvet ja maksimaalset lubatud sisaldust. Selle põhjuseks on asjaolu, et sellised kõrvalsaadused on selgelt määratletud, mis võimaldas Teadusuuringute Ühiskeskusel põhjalikult hinnata nende agronoomilist väärtust ja nendega kaasnevaid konkreetseid riske.

    (7)

    Lisaks tuleks kehtestada vastavad täiendavad ohutuskriteeriumid kõrvalsaaduste kasutamiseks.

    (8)

    Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1021 (5) kohaldamist, peaksid mõned neist kõrvalsaadustest lisaks määruse (EL) 2019/1009 I lisas vastava toote toimekategooria kohta sätestatud kriteeriumidele vastama ohutuskriteeriumidele, millega piiratakse saasteainete ja muude probleemsete ainete sisaldust.

    (9)

    Tuleks sätestada täiendavad piirnormid saasteainete üldkroomi, talliumi ja vanaadiumi sisalduse kohta. Mõned kõrvalsaadused võivad oma tootmisprotsessi eripära tõttu neid saasteaineid sisaldada. Kõnealuste saasteainete kavandatud piirnormid peaksid tagama, et selliste saasteainetega kõrvalsaadusi sisaldavate ELi väetisetoodete kasutamine ei põhjusta nende akumuleerumist pinnases. Selliste saasteainete piirnormid tuleks kindlaks määrata sisaldusena lõpptootes, sarnaselt määruse (EL) 2019/1009 I lisas sätestatud nõuetega. Selle põhjuseks on asjaolu, et ohutuskriteeriumid, mis on kehtestatud vastuseks tuvastatud konkreetsetele riskidele, puudutavad üldjuhul lõpptoodet, mitte koostisainet. See peaks hõlbustama selliste toodete vastavushindamist ja turujärelevalvet, kuna katseid tuleb teha ainult lõpptootega.

    (10)

    Settelise fosfaadimaagi töötlemise või puhastamise jäägid sisaldavad teadaolevalt looduslikke radionukliide. Selleks et tagada selliste kõrvalsaaduste ohutu kasutamine ELi väetisetoodetes, on asjakohane kehtestada selliseid materjale sisaldavate ELi väetisetoodete uraani- ja tooriumiseerias esinevate looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide piirnormid.

    (11)

    Lisaks tuleks sätestada täiendavad ohutuskriteeriumid 16 polütsüklilise aromaatse süsivesiniku (PAH16(6) ja polüklooritud dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide (PCDD/PCDF) (7) sisalduse piiramiseks. Määruses (EL) 2019/1021 on sätestatud heite vähendamine tootmisprotsessi käigus tahtmatult toodetud ainete PAH16 ja PCDD/PCDF puhul, kuid ei ole kehtestatud nende piirnormi. Võttes arvesse selliste saasteainete väetisetoodetes esinemisest tulenevaid suuri riske, peetakse asjakohaseks kehtestada rangemad nõuded, kui on sätestatud kõnealuses määruses. Need piirnormid tuleks kehtestada koostisainete tasandil, mitte sisaldusena lõpptootes, et tagada kooskõla määrusega (EL) 2019/1021.

    (12)

    Saasteainete PAH16 ja PCDD/PCDF piirnormid ei pruugi olla kõigil juhtudel asjakohased. Seepärast peaks tootjatel olema võimalik eeldada väetisetoote vastavust teatavale nõudele ilma kontrollita, näiteks katseteta, kui vastavus nimetatud nõudele ilmneb kindlalt ja vaieldamatult koostisainete kategooriasse 11 kuuluvate kõrvalsaaduste või sellist kõrvalsaadust sisaldava ELi väetisetoote olemusest või tootmisprotsessist.

    (13)

    Mõned kõrvalsaadused võivad sisaldada seleeni, mis võib suure kontsentratsiooni korral olla toksiline. Mõned võivad sisaldada ka kloriidi, mis võib tekitada muret seoses mulla soolsusega. Kui nende ainete sisaldus ületab teatava piirnormi, tuleks see märkida etiketile, et väetisetoote kasutajaid oleks sellest nõuetekohaselt teavitatud.

    (14)

    Võttes arvesse, et määrust (EL) 2019/1009 kohaldatakse täielikult alates 16. juulist 2022, on vaja käesoleva määruse kohaldamine edasi lükata samale kuupäevale,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    1.   Kõrvalsaadused, mis kuuluvad määruse (EL) 2019/1009 II lisa II osas osutatud koostisainete kategooriasse 11 ja mis varustavad taimi või seeni toitainetega või parandavad nende toitainete omastamise tõhusust, peavad vastama järgmistele agronoomilise tõhususe ja ohutuse kriteeriumidele:

    a)

    sisaldavad vähemalt 95 % kuivainest ammooniumsoolasid, sulfaatsoolasid, fosfaatsoolasid, elementset väävlit, kaltsiumkarbonaati või kaltsiumoksiidi või nende segusid;

    b)

    on toodetud lahutamatu osana tootmisprotsessist, milles kasutatakse sisendmaterjalina muid aineid ja segusid kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (8) kohaldamisalasse kuuluvad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted;

    c)

    orgaanilise süsiniku (Corg) sisaldus on kuni 0,5 % kõrvalsaaduse kuivainesisaldusest;

    d)

    polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH16(9) sisaldus ei ületa 6 mg/kuivaine kg;

    e)

    polüklooritud dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide (PCDD/PCDF) (10) sisaldus ei ületa 20 ng WHO toksilisusekvivalenti (11)/kuivaine kg.

    ELi väetisetoode, mis sisaldab kõrvalsaadusi või koosneb kõrvalsaadustest, mis varustavad taimi või seeni toitainetega või parandavad nende toitainete omastamise tõhusust, ei tohi sisaldada rohkem kui:

    a)

    400 mg/kuivaine kg üldkroomi (Cr);

    b)

    2 mg/kuivaine kg talliumi (Tl).

    2.   Kõrvalsaadused, mis kuuluvad määruse (EL) 2019/1009 II lisa II osas osutatud koostisainete kategooriasse 11 ja mida kasutatakse tehnilise lisaainena, peavad vastama järgmistele agronoomilise tõhususe ja ohutuse kriteeriumidele:

    a)

    aitab parandada ELi väetisetoote ohutust või agronoomilist tõhusust;

    b)

    kogusisaldus ELi väetisetootes ei ületa 5 massiprotsenti;

    c)

    polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH16) sisaldus ei ületa 6 mg/kuivaine kg;

    d)

    polüklooritud dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide (PCDD/PCDF) sisaldus ei ületa 20 ng WHO toksilisusekvivalenti (12)/kuivaine kg.

    Artikkel 2

    1.   Artiklis 1 sätestatud kriteeriume ei kohaldata järgmiste määruse (EL) 2019/1009 II lisa II osas osutatud koostisainete kategooriasse 11 kuuluvate kõrvalsaaduste suhtes:

    a)

    metioniini tootmisprotsessis 5(β-metüül-tioetüül)-hüdradantoiini reageerimisel kaaliumkarbonaadiga tekkiv emalahus;

    b)

    mineraalide ja maakide töötlemise ja puhastamise jäägid, kui need sisaldavad kaltsiumkarbonaate, magneesiumkarbonaate, kaltsiumsulfaate, magneesiumoksiidi, fosfaatsoolasid ja/või vees lahustuvaid kaalium-, magneesium- või naatriumsoolasid, mille kogusisaldus jääkide kuivaines on üle 60 %;

    c)

    Solvay protsessi destillatsioonijärgne vedelik;

    d)

    atsetüleeni tootmisel tekkinud karbiidilubi;

    e)

    rauaräbu;

    f)

    maagikontsentraadi töötlemisel ja metallpinna töötlemisel tekkinud ained, mis sisaldavad vähemalt 2 massiprotsenti kahe- või kolmevalentseid siirdemetallikatioone (tsink (Zn), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn) või koobalt (Co)) lahuses;

    g)

    joogivee värvimuutusi põhjustavad humiin- ja fulvohapped.

    2.   U-238 ja Th-232 seeria looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni väärtused ELi väetisetootes, mis sisaldavad settelise fosfaadimaagi töötlemise või puhastamise jääke või koosnevad nendest kooskõlas lõike 1 punktiga b, ei tohi ületada 1 kBq/kg tootes.

    3.   ELi väetisetoode, mis sisaldab lõike 1 punktides e ja f osutatud kõrvalsaadusi või koosneb neist, ei tohi sisaldada rohkem kui:

    a)

    400 mg/kuivaine kg üldkroomi (Cr);

    b)

    2 mg/kuivaine kg talliumi (Tl);

    c)

    600 mg/kuivaine kg vanaadiumi (V).

    Artikkel 3

    Kui kõrvalsaaduse või sellist kõrvalsaadust sisaldava ELi väetisetoote olemusest või tootmisprotsessist ilmneb kindlalt ja vaieldamatult vastavus artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punktides d ja e, artikli 1 lõike 1 teises lõigus, artikli 1 lõike 2 punktides c ja d ning artikli 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudele, võib tootja vastutusel sellist vastavust eeldada vastavushindamismenetluses ilma kontrollita (näiteks katsetega).

    Artikkel 4

    1.   Kui ELi väetisetoode sisaldab artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus ja artikli 2 lõike 1 punktides b–f osutatud kõrvalsaadusi või koosneb nendest ning sisaldab seleeni (Se) üle 10 mg/kuivaine kg, tuleb märkida seleenisisaldus.

    2.   Kui ELi väetisetoode sisaldab artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus ja artikli 2 lõike 1 punktides b, c ja g osutatud kõrvalsaadusi või koosneb nendest ning see sisaldab kloriidi (Cl-) üle 30 g/kuivaine kg, tuleb märkida kloriidisisaldus, välja arvatud juhul, kui ELi väetisetoode on toodetud tootmisprotsessis, kus kloriidi sisaldavaid aineid või segusid on kasutatud leelismetallide soolade või leelismuldmetallide soolade tootmiseks või lisamiseks, ning teave nende soolade kohta on esitatud vastavalt III lisale.

    3.   Kui seleeni või kloriidi sisaldus on esitatud lõigete 1 ja 2 kohaselt, tuleb see esitada selgelt eraldi toitainete deklareerimisest ning seda võib väljendada väärtuste vahemikuna.

    4.   Kui asjaolu, et sellise ELi väetisetoote seleeni- või kloriidisisaldus on väiksem lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirnormidest, ilmneb kindlalt ja vaieldamatult kõrvalsaaduse või sellist kõrvalsaadust sisaldava ELi väetisetoote olemusest või tootmisprotsessist, võib tootja vastutusel mitte kanda märgisele teavet nende parameetrite kohta ilma kontrollimise vajaduseta (nt katseteta).

    Artikkel 5

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolevat määrust kohaldatakse alates 16. juulist 2022.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 14. märts 2022

    Komisjoni nimel

    president

    Ursula VON DER LEYEN


    (1)  ELT L 170, 25.6.2019, lk 1.

    (2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

    (3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

    (4)  Huygens D, Saveyn HGM, Technical proposals for by-products and high purity materials as component materials for EU Fertilising Products, JRC128459, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2022.

    (5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45).

    (6)  Naftaleeni, atsenaftüleeni, atsenafteeni, fluoreeni, fenantreeni, antratseeni, fluoranteeni, püreeni, benso[a]antratseeni, krüseeni, benso[b]fluoranteeni, benso[k]fluoranteeni, benso[a]püreeni, indeno[1,2,3-cd]püreeni, dibenso[a,h]antratseeni ja benso[ghi]perüleeni summaarne sisaldus.

    (7)  2,3,7,8-TCDD, 1,2,3,7,8-PeCDD summa; 1,2,3,4,7,8-HxCDD; 1,2,3,6,7,8-HxCDD; 1,2,3,7,8,9-HxCDD; 1,2,3,4,6,7,8-HpCDD OCDD OCDD; 2,3,7,8-TCDF; 1,2,3,7,8-PeCDF; 2,3,4,7,8-PeCDF; 1,2,3,4,7,8-HxCDF; 1,2,3,6,7,8-HxCDF; 1,2,3,7,8,9-HxCDF; 2,3,4,6,7,8-HxCDF; 1,2,3,4,6,7,8-HpCDF; 1,2,3,4,7,8,9-HpCDF; ja OCDF.

    (8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

    (9)  Naftaleeni, atsenaftüleeni, atsenafteeni, fluoreeni, fenantreeni, antratseeni, fluoranteeni, püreeni, benso[a]antratseeni, krüseeni, benso[b]fluoranteeni, benso[k]fluoranteeni, benso[a]püreeni, indeno[1,2,3-cd]püreeni, dibenso[a,h]antratseeni ja benso[ghi]perüleeni summaarne sisaldus.

    (10)  2,3,7,8-TCDD, 1,2,3,7,8-PeCDD summa; 1,2,3,4,7,8-HxCDD; 1,2,3,6,7,8-HxCDD; 1,2,3,7,8,9-HxCDD; 1,2,3,4,6,7,8-HpCDD OCDD OCDD; 2,3,7,8-TCDF; 1,2,3,7,8-PeCDF; 2,3,4,7,8-PeCDF; 1,2,3,4,7,8-HxCDF; 1,2,3,6,7,8-HxCDF; 1,2,3,7,8,9-HxCDF; 2,3,4,6,7,8-HxCDF; 1,2,3,4,6,7,8-HpCDF; 1,2,3,4,7,8,9-HpCDF; ja OCDF.

    (11)  van den Berg M., L.S. Birnbaum, M. Denison, M. De Vito, W. Farland, et al. (2006) The 2005 World Health Organization Re-evaluation of Human and Mammalian Toxic Equivalency Factors for Dioxins and Dioxin-like Compounds. Toxicological sciences: an official journal of the Society of Toxicology 93:223–241. doi:10.1093/toxsci/kfl055.

    (12)  van den Berg M., L.S. Birnbaum, M. Denison, M. De Vito, W. Farland, et al. (2006) The 2005 World Health Organization Re-evaluation of Human and Mammalian Toxic Equivalency Factors for Dioxins and Dioxin-like Compounds. Toxicological sciences: an official journal of the Society of Toxicology 93:223–241. doi:10.1093/toxsci/kfl055.


    Top