EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document C:2013:284:FULL
Official Journal of the European Union, C 284, 28 September 2013
Euroopa Liidu Teataja, C 284, 28. september 2013
Euroopa Liidu Teataja, C 284, 28. september 2013
Display all documents published in this Official Journal
|
ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2013.284.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
C 284 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
56. köide |
|
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
|
IV Teave |
|
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT |
|
|
|
Euroopa Liidu Kohus |
|
|
2013/C 284/01 |
Euroopa Liidu Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu TeatajasELT C 274, 21.9.2013 |
|
|
|
V Teated |
|
|
|
KOHTUMENETLUSED |
|
|
|
Euroopa Kohus |
|
|
2013/C 284/02 |
||
|
|
Üldkohus |
|
|
2013/C 284/03 |
Kohtuasi T-365/13: 12. juulil 2013 esitatud hagi — Leedu Vabariik versus Euroopa Komisjon |
|
|
2013/C 284/04 |
||
|
2013/C 284/05 |
||
|
2013/C 284/06 |
||
|
ET |
|
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Euroopa Liidu Kohus
|
28.9.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 284/1 |
2013/C 284/01
Euroopa Liidu Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu Teatajas
Eelmised väljaanded
Käesolevad tekstid on kättesaadavad:
EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu
V Teated
KOHTUMENETLUSED
Euroopa Kohus
|
28.9.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 284/2 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Vilniaus apygardos administracinis teismas 19. juulil 2013 — UAB „Baltlanta”versus Leedu riik, keda esindab Leedu Vabariigi põllumajandusministeerium
(Kohtuasi C-410/13)
2013/C 284/02
Kohtumenetluse keel: leedu
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Vilniaus apygardos administracinis teismas
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: UAB «Baltlanta»
Vastustaja: Leedu riik, keda esindab Leedu Vabariigi põllumajandusministeerium
Eelotsuse küsimused
|
1. |
Kas määruse nr 1260/1999 (1) artikli 38 sätteid, mis näevad liikmesriikidele ette kohustuse hoida Euroopa Komisjoni haldus- ja kohtumenetlusega kursis ning teha temaga koostööd, tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik peab Euroopa Komisjonile teatama igast kohtuvaidlusest, mis on algatatud rakendus-, vahe-, korraldus- või makseasutuse tegevuse või tegevusetuse suhtes seoses taotluse läbivaatamisega, projektide valimisega, toetuse andmise otsuse tegemisega või projekti rakendamisega; |
|
2. |
Kas määruse nr 2792/1999 (2) artiklit 19 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigil peavad olemas olema abikavad ning ta peab kokkuleppel Euroopa Komisjoniga jagama vahendeid juhul, kui on algatatud kohtuasi rakendus-, vahe-, korraldus- või makseasutuse tegevuse või tegevusetuse suhtes seoses taotluse hindamisega, projektide valimisega, toetuse andmise otsuse tegemisega või projekti rakendamisega; |
|
3. |
Kas komisjoni otsuse COM(2006) 3424, millega kehtestatakse struktuurifondidest antava abi (2000–2006) sulgemise suunised, punkte 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik peab Euroopa Komisjonile teatama igast kohtuvaidlusest, mis on algatatud rakendus-, vahe-, korraldus- või makseasutuse tegevuse või tegevusetuse suhtes seoses taotluse hindamisega, abikõlblike projektide valimisega, toetuse andmise otsuse tegemisega või projekti rakendamisega, ning tegema otsuse selle kohta, kas tegevus tuleks täielikult või osaliselt eemaldada programmist ja/või asendada muu tegevusega jne ja/või jätta programmi, või võtma muid meetmeid, et tagada toetuse andmise otsuse asjakohane rakendamine pärast kohtumenetluse lõppu; |
|
4. |
Kas asjaolu, nagu siseriikliku kohtu menetluses, et puuduvad konkreetsed õigusnormid, mis näeksid ette asjaomaste riigiasutuste kohustused kohtuvaidluse korral, mis on algatatud rakendus-, vahe-, korraldus- või makseasutuse tegevuse või tegevusetuse suhtes seoses taotluse läbivaatamisega, abikõlblike projektide valimisega, toetuse andmise otsuse tegemisega või projekti rakendamisega, ehk õigusnormid, mis kohustaksid asjaomaseid riigiasutusi käimasolevast kohtumenetlusest teatama Euroopa Komisjonile ning võtma meetmeid tagamaks, et vaidlusaluse toetuse jaoks eraldatud vahendid jäävad alles kuni toetuse andmise küsimus on lõplikult lahendatud, on kooskõlas liikmesriigile määruse nr 1260/1999 artiklist 38 tuleneva kohustusega hoida Euroopa Komisjoni haldus- ja kohtumenetlusega kursis ning teha temaga koostööd, määruse nr 2792/1999 artikliga 19 ning komisjoni otsuse COM(2006) 3424, millega kehtestatakse struktuurifondidest antava abi (2000–2006) sulgemise suunised, punktides 6 ja 7 sätestatud nõuetega? |
(1) Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, lk 1; ELT eriväljaanne 14/01 lk 31).
(2) Nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2792/1999, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (EÜT L 337, lk 10; ELT eriväljaanne 04/04, lk 179).
Üldkohus
|
28.9.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 284/3 |
12. juulil 2013 esitatud hagi — Leedu Vabariik versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi T-365/13)
2013/C 284/03
Kohtumenetluse keel: leedu
Pooled
Hageja: Leedu Vabariik (esindajad: D. Kriaučiūno ja R. Krasuckaitė)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
1. |
tühistada komisjoni 2. mai 2013. aasta rakendusotsus Leedut puudutavas osas ning osas, mille kohaselt rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida Leedu Vabariik on EAGGF tagatisrahastu raames teinud, |
|
2. |
mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.
Hageja esimese väite kohaselt rikkus komisjon vaidlustatud otsust vastu võttes määruse (EÜ) nr 1975/2006 (1) artikleid 10 ja 15 ning määruse (EÜ) nr 1974/2006 (2) artiklit 48, sest ta nõudis, et ebasoodsate looduslike tingimustega seotud toetusmeetmete puhul viidaks teatud kriteeriumite täidetuse korral (loomkoormus) läbi täiendavad kontrollid (kohapealsed kontrollid), ei võtnud ta arvesse, et liikmesriikidel on nende sätete kohaldamisel kaalutlusõigus valida ise kontrollikriteeriumid ja –meetodid, ega võtnud arvesse Leedu ametiasutuste argumente seoses valitud kontrollimeetodi kasutamise ja tõhususega.
Hageja teise väite kohaselt rikkus komisjon määruse (EÜ) nr 1290/2005 (3) artikli 31 lõiget 2 ja proportsionaalsuse põhimõtet, kuna vaatamata sellele, et ta ei tõendanud, et esineb märkimisväärne fondi kahjustamise oht, kohaldas ta loomkoormuse kriteeriumi alusel põhjendamatult 5 %-list finantskorrektsiooni väidetavalt puuduliku kontrolli tõttu. Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 lõikes 2 toodud nõuete kohaselt ei oleks komisjon pidanud kohaldama mingisugust finantskorrektsiooni proportsionaalselt tuvastatud rikkumistega ja Euroopa Liidu eelarvele tekitatud ohuga. Vaidlustatud otsuses märatud korrektsioonid lähevad kaugemale sellest, mis on sobiv ja vajalik selleks, et kaitsta Euroopa Liidu eelarvelisi huve.
Hageja kolmanda väite kohaselt määras komisjon — määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 14 lõiget 2 ja määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 48 lõiget 1 valesti tõlgendades ning määruse (EÜ) nr 796/2004 (4) artiklit 29 rikkudes — põhjendamatult 2 %-lise finantskorrektsiooni selle alusel, et kõigi kohustuste täitmise kontrollimiseks läbiviidud kohapealse kontrolli käigus ei kontrollitud 100 % põldudest.
Hageja neljanda väite kohaselt rikkus komisjon vaidlustatud otsust vastu võttes määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 10 lõiget 2, kuna ta leidis, et olid puudused väetiste kasutamise kontrollis (halduskontroll), ning jättis arvesse võtmata selle, et liikmesriikidel on selle sätte kohaldamisel kaalutlusõigus valida ise kontrollikriteeriumid ja –meetodid, ega võtnud arvesse Leedu ametiasutuste argumente seoses valitud kontrollimeetodi (visuaalne vaatlus) kasutamise ja tõhususega.
Hageja viienda väite kohaselt rikkus komisjon määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 lõiget 2 ja proportsionaalsuse põhimõtet, kuna vaatamata sellele, et ta ei tõendanud, et esineb märkimisväärne fondi kahjustamise oht, kohaldas ta väetiste kasutamise kriteeriumi alusel põhjendamatult 5 %-list finantskorrektsiooni väidetavalt puuduliku kontrolli tõttu. Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 lõikes 2 toodud nõuete kohaselt ei oleks komisjon pidanud kohaldama mingisugust finantskorrektsiooni proportsionaalselt tuvastatud rikkumistega ja Euroopa Liidu eelarvele tekitatud ohuga. Vaidlustatud otsuses märatud korrektsioonid lähevad kaugemale sellest, mis on sobiv ja vajalik selleks, et kaitsta Euroopa Liidu eelarvelisi huve.
(1) Komisjoni 7. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 368, lk 74).
(2) Komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, lk 15).
(3) Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, lk 1).
(4) Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, lk 18; ELT eriväljaanne 03/04, lk 243).
|
28.9.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 284/4 |
Luigi Marcuccio 25. juulil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 14. mai 2013. aasta määruse peale kohtuasjas F-4/12: Marcuccio versus komisjon
(Kohtuasi T-385/13 P)
2013/C 284/04
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Apellatsioonkaebuse esitaja: Luigi Marcuccio (Tricase, Itaalia) (esindaja: advokaat G. Cipressa)
Teine menetluspool: Euroopa Komisjon
Nõuded
Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada vaidlustatud kohtumäärus täies ulatuses ja eranditult; |
|
— |
saata kohtuasi tagasi Avaliku Teenistuse Kohtule. |
Väited ja peamised argumendid
Väited ja peamised argumendid on samad, mis esitati kohtuasjas T-203/13 P: Marcuccio vs. komisjon.
|
28.9.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 284/4 |
2. augustil 2013 esitatud hagi — KO-Invest versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Kraft Foods Schweiz (Milkoshake For Active People)
(Kohtuasi T-399/13)
2013/C 284/05
Hagiavalduse keel: poola
Pooled
Hageja: KO-Invest Sp. z o.o. (Łódź, Poola) (esindaja: advokaat [radca prawny] R. Rumpel)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Teine menetluspool apellatsioonikojas: Kraft Foods Schweiz Holding GmbH (Zug, Šveits)
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 27. mai 2013. aasta (asi R 720/2012-4) otsus, kuivõrd sellega lükati tagasi ühenduse kaubamärgi „Milkoshake For Active People” registreerimistaotlus kaupadele klassides 5, 29, 30 ja 32; |
|
— |
muuta vaidlustatud otsust nii, et kaubamärk registreeritaks kõigi kaupade kohta; |
|
— |
mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt. |
Väited ja peamised argumendid
Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja
Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnalist osa „Milkoshake For Active People” sisaldav kujutismärk kaupadele klassides 5, 29, 30 ja 32.
Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: teine menetluspool apellatsioonikojas
Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: ühenduse kaubamärgid nr 31 369 ja 31 344, rahvusvaheline registreering nr 163 135 ja üldtuntud kaubamärk „MILKA” kaupadele klassides 5, 29, 30 ja 32.
Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause.
Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata.
Väited: määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine (1).
(1) Nõukogu määrus 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, 24.3.2009, lk 1).
|
28.9.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 284/4 |
8. augustil 2013 esitatud hagi — Le Comptoir d'Épicure versus Siseturu Ühtlustamise Amet — A-Rosa Akademie (da rosa)
(Kohtuasi T-405/13)
2013/C 284/06
Hagiavalduse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Le Comptoir d'Épicure (Pariis, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat S. Arnaud)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Teine menetluspool apellatsioonikojas: A-Rosa Akademie GmbH (Rostock, Saksamaa)
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
|
— |
tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) viienda apellatsioonikoja 22 mai 2013. aasta (asi R 1195/2012-5) otsus; |
|
— |
mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt ja A-Rosa Akademie GmbH-lt. |
Väited ja peamised argumendid
Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja.
Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnalist elementi „da rosa” sisaldava kujutismärgi kaupadele ja teenustele klassides 29, 30 ja 43 Euroopa Liitu märkiv rahvusvaheline registreering — Euroopa Liitu märkiv rahvusvaheline registreering nr 1 047 095.
Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: A-Rosa Akademie GmbH.
Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: ühenduse, siserikiiklik ja rahvusvaheline sõnamärk „aROSA” ja sõnalist elementi „aROSA Lust auf Schiff” sisaldav siserikiiklik ja rahvusvaheline kujutismärk.
Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause osaliselt.
Apellatsioonikoja otsus: jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Väited:
|
— |
esimese väite kohaselt on põhjendused vastuolulised või tegemist on võimu kuritarvitamisega; |
|
— |
teise väite kohaselt on rikutud määruse nr 207/2009 artiklit 5, artikli 34 lõiget 1, ja artiklit 35; |
|
— |
kolmanda väite kohaselt on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 42 lõiget 2 ja määruse nr 2868/95 eeskirja 22 ning määruse nr 207/2009 artikli 78 lõiget 1; |
|
— |
neljenda väite kohaselt on rikutud õiguse üldpõhimõtteid, õigusnormide hierarhiat ja tegemist on ilmse hindamisveaga; |
|
— |
viienda väite kohaselt on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b; |
|
— |
kuuenda väite kohaselt on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 6 määruse nr 207/2009 artiklit 75 ja määruse nr 2868/95 eeskirja 22 lõikeid 2 ja 3; |
|
— |
seitsmes väide puudutab ilmset viga asjaomase avalikkuse määratlemisel ja tähiste hindamisel; |
|
— |
kaheksas väide puudutab varasema kaubamärgi eristusvõimet seoses kaupade ja teenustega klassides 39, 43 ja 44. |