15.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 11/59

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi komitee) kiidab komisjoni esitatud määruse ettepaneku heaks ja leiab, et see on kooskõlas kohustustega, mis on võetud ELis jaeinvestorite kaitse valdkonnas õigusliku lünga täitmiseks.

1.2

Komitee rõhutab, kui oluline on õigusakt, millega esimest korda reguleeritakse kõiki keerulisi finantstooteid ja tagatakse, et need on võrreldavad sõltumata sellest, millist liiki koostajaga on tegemist (pank, kindlustusandja või investeerimisühing), ning hindab komisjoni püüet otsida tasakaalustatud lahendusi, mida saaks samaaegselt kõigile kohaldada.

1.3

Komitee on varasemates arvamustes palunud kehtestada ühtsed, selged, lihtsad ja võrreldavad nõuded, mistõttu ta annab määrusele positiivse hinnangu, ja loodab, et käesolevas arvamuses tehtud märkusi võetakse arvesse, et muuta määrus selgemaks, koheselt jõustatavaks ja rakendatavaks.

1.4

Hoolimata sellest, et viimasel kolmel aastal on koostatud väga palju eeskirju, täheldab komitee, et ikka veel ei ole saavutatud kahte põhieesmärki: turgu, mille terviklikkus on täielikult taastatud, ning turgu, mis oleks tõeliselt integreeritud ja kõikidele osalistele avatud. Hiljutised finantsskandaalid näitasid kahjuks, et riikide järelevalveasutused ei tegutse ikka veel kindlalt ja otsustavalt selle nimel, et muuta tõepoolest võimatuks tegevus, mis võib hoiustajatele tohutut kahju põhjustada, nagu see juhtus laenuintressi LIBOR manipuleerimisel. Siseturu täieliku väljakujundamise teele seatakse ikka takistusi, kuna riigid kaitsevad oma juhtivate ettevõtete eelisseisu. Mis puutub kinnisvaralaenudesse, jooksvate kontode ja peamiste teenuste kulude võrreldavusse ja läbipaistvusse, põhitoodete sisusse, pangateenuste kättesaadavusse teatud, ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, ühishagidesse, kasutaja- ja tarbijaühingute tegutsemisõiguse tunnustamisse, piiriüleste lepingute kaitsesse, konfliktide lahendamise ühtlustatud menetlustesse, siis nendes valdkondades ei ole tehtud märkimisväärseid edusamme, kuigi tuleb rõhutada, et komisjon tegeleb praeguste õiguslike lünkade täitmisega.

1.5

Komitee märgib, et ei ole ühtegi sätet, mis võimaldaks kohaldada karistusi kolmandate riikide investeerimistoodete koostajatele, keda on raske ELi eeskirjade rikkumise korral süüdi mõista. Ta soovitab, et sellisel juhul kannaksid kulu ja vastutaksid määruse võimaliku rikkumise eest vahendajad. Samuti tuleks kolmandatele riikidele, kus on peamised finantskeskused, teha ettepanek võtta vastu sarnased eeskirjad, mis sobituksid finantsstabiilsuse nõukogu koostatud suunistega.

1.6

Kuigi komitee mõistab komisjoni esitatud põhjendusi selle kohta, miks samaaegselt on olemas nii kõnealuses määruses välja pakutud põhiteabedokument (key information document - KID) kui ka direktiiviga 2009/65/EÜ ette nähtud ja komisjoni 1. juuli 2010. aasta määrusesse nr 583/2010 lisatud investorile esitatav põhiteabedokument (key investor information document – KIID), peab ta vajalikuks kaaluda kavandatust varem, kas finantsinvesteeringute kohta tasub ikka alles jätta kaks eri dokumenti, ning teeb ettepaneku, et komisjonil oleks kahe aasta jooksul alates investeerimistoodete määruse jõustumisest võimalus esitada ettepanek kahe mudeli ühendamiseks, ühtlustades nii põhiteabedokumendi kui ka eurofondide nõuded.

1.7

Komitee ei jaga komisjoni otsust kasutada delegeeritud õigusakte määruse olemuslike osade puhul, mis tuleks jõustada viivitamata, nii pea kui määrus on vastu võetud. Delegeeritud aktid puudutavad eelkõige artikli 8 lõike 2 sisu, s.t dokumenti lisatava põhiteabe iga punkti üksikasju ning sisu, võimalikku lisateavet, ühist mudelit jmt, mis tegelikkuses moodustab 90 % määrusest. Artikli 10 lõike 2 alusel taotletav delegeerimine puudutab teabe läbivaatamise ja vajaduse korral muutmise sisu ja viisi. Artikli 12 lõike 4 alusel taotletav delegeerimine puudutab tingimusi põhiteabedokumendi esitamise nõude täitmiseks ning meetodit ja tähtaega selle dokumendi esitamiseks.

1.8

Komitee soovitab tungivalt vaadata üle need ettepanekud ja igasugune sõnastus, mis võib tekitada segadust ja ebaselgust, näiteks väljendid „aegsasti” ja „tõsiselt ohustama”, ning kutsub komisjoni üles selgemalt täpsustama, millist menetlust tuleks kasutada rohkem kui ühes liikmesriigis korda saadetud rikkumiste korral, ning määratlema, millistel asutustel on õigus karistusi kohaldada. Muudel juhtudel valitakse need asutused ELi järelevalveasutustes.

1.9

Komitee peab vajalikuks viia artiklis 15 tehtud ettepanek vaidluste lahendamise alternatiivsete vahendite kohta kooskõlla tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivi ettepaneku [COM(2011) 793 final] muutmise raames välja pakutud lahendustega ja määruse abil tarbijavaidluste veebipõhise lahendamise süsteemi loomisega (COM(2011) 794 final), mille kohta komitee on arvamust juba avaldanud (1). Komisjon peaks selgesõnaliselt mainima võimalust esitada rikkumise korral rühma- või ühishagi, ning lisama selle võimaluse artiklisse 11.

1.10

Komitee soovitab lisada määrusesse viite kaugmüügist investeerimistoodete ostjate taganemisõigusele, mis on ette nähtud finantsinstrumentide turgude direktiivis ja kehtivates õigusaktides.

1.11

Komitee peab kasulikuks kaaluda võimalust koondada finantstoodete põhiteabedokumendid ühte portaali. See võimaldaks tooteid lihtsamini võrrelda ja muudaks turu läbipaistvamaks.

1.12

Komitee ei toeta põhiteabedokumendi esitamise kavandatud erandeid, vaid leiab, et tuleks hoopis kindlasti kaotada kaugmüügile kavandatud erand ja väga hoolikalt kaaluda teiste erandite vajalikkust. Enne telefoni teel ostu tegemist peab panga- või kindlustusettevõtte klient saama õigeaegselt põhiteabedokumendi.

1.13

Komitee peab vajalikuks lisada põhiteabedokumendis esitatavate andmete nimekirja ka lõppkasutaja tegelik kulu.

2.1

Kõnealuse määruse ettepaneku eesmärk on muuta investeerimisturg jaeinvestorite jaoks läbipaistvamaks. Praegu ei ole selgeid eeskirju, milles oleksid määratletud teavitamisnõuded, ning investoritel ei ole võimalik nende investeeringute riske täielikult mõista.

2.2

Asjakohase, lihtsa ja arusaadava teabe puudumisel võivad jaeinvestorid maksta õigustamatult kõrget hinda, mis ei vasta nende riskiprofiilile, või jätta kasutamata muid investeerimisvõimalusi.

2.3

Ühtne, lihtsustatud ja standarditud teabesüsteem võimaldaks teavet võrrelda ja mõista ning muuta turu läbipaistvamaks ja tõhusamaks.

2.4

Selle puudujäägi kõrvaldamiseks ja eurofondide puhul investorile esitatava põhiteabedokumendiga (key investor information document – KIID) juba saadud kogemusele tuginedes teeb komisjon ettepaneku võtta vastu dokument, mis sisaldaks lühidat, võrreldavat ja standardset teavet ja mille koostaks investeerimistoote koostaja.

2.5

Määrust kohaldatakse kõigile finantsteenuste sektoris jaeinvestoritele investeerimisvõimaluse pakkumiseks koostatud keerukate toodete suhtes, olenemata nende vormist või ülesehitusest, kui investorile pakutav tulu sõltub ühe või mitme muu vara või alusväärtuse – mis on erinev intressimäärast – tootlusest.

2.6

Põhiteabedokument tuleb koostada määruses esitatud juhiste järgi ja komisjonil on õigus näha delegeeritud õigusaktidega ette täiendavaid täpsustusi ja teavet, mis tuleb lisada. Eeskirja rikkumisel või sätestatud nõuete mittetäitmisel peab investeerimistoote koostaja jaeinvestorile põhjustatud kahju hüvitama.

2.7

Määruses sätestatakse kaebuste esitamise, heastamise ning pädevate asutuste vahelise aktiivse ja viivitamatu koostöö menetlus. Liikmesriigid kehtestavad tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad halduskaristused ning -meetmed.

2.8

Ülemineku- ja lõppsätetes nähakse muu hulgas ette, et investorile esitatava põhiteabedokumendi eeskirjad jäävad eurofondide puhul viieks aastaks alates määruse jõustumisest muutumatuks. Kavandatud määrus vaadatakse üle nelja aasta möödumisel selle jõustumisest ja tehakse siis otsus, kas jääda direktiivi 2009/65/EÜ sätete juurde, (2) milles käsitletakse just eurofondide teabenõudeid.

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on alates sellest, kui ta võttis 2008. aasta jaanuaris vastu arvamuse „Roheline raamat jaefinantsteenuste kohta ühtsel turul” (3) kutsunud üles võtma meetmeid, millega tagataks, et jaeinvestoritele kohustuslikult esitatav teave oleks selge, täielik, oluline ja läbipaistev, eelkõige kombineeritud ja struktureeritud toodete puhul.

3.2

Üks sellise ühtse finantsturu loomise eeltingimusi, kus liigub selge, täpne, lihtne ja võrreldav teave, on selliste meetmete vastuvõtmine, mis suudavad märkimisväärselt vähendada teabe asümmeetriat finantstoodete koostajate ja jaeinvestorite vahel. Komisjoni ettepanek on samm õiges suunas.

3.3

Võimalik regulatiivne arbitraaž vähem rangete ja odavamate ning muude, normatiivsemate sätete vahel võib põhjustada turumoonutusi ja luua takistusi tõelise, läbipaistva ja tõhusa ühtse finantsturu saavutamiseks.

3.3.1

ELi standarditud teabemudeli vastuvõtmine on hädavajalik integreeritud piiriülese turu kujunemise hõlbustamiseks. Praegused liikmesriigiti erinevad sätted loovad põhjendamatu konkurentsieelise neile ettevõtetele, mis tegutsevad riikides, kus ei nähta ette mingeid kohustusi ja mis võivad rahulikult pakkuda tooteid, millega võivad kaasneda suured varjatud riskid.

3.4

Nendel üldistel põhjustel toetab komitee nii viidet ELi toimimise lepingu artiklile 114 kui ka otsust võtta vastu määrus. Komitee on korduvalt väljendanud poolehoidu sellele vahendile kui parimale valikule finantsvaldkonna reguleerimiseks, et vältida liigranget ja valikulist rakendamist (ing k goldplating ja cherry picking), mida tavaliselt finantstehinguid käsitlevate direktiivide ülevõtmisel tehakse. Samuti näib olevat õigustatud ja põhjendatud kohaldada Euroopa Liidu lepingu artiklit 5 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohta.

3.5

Tuleks pakkuda teavet võimaliku kasumi kohta, sh tootega seotud lõivude ja komisjonitasude kohta. Kui finantstoode põhineb erivääringutel, siis tuleks arvesse võtta valuutariski ning arvutada, millised on toote ja selle ametliku vääringu, milles toodet pakutakse, varasemad näitajad. Toote kohta esitav teave peaks hõlmama hindu algses vääringus ja selle riigi vääringus, kus toodet turustatakse. See parandaks jaeinvestorite jaoks märkimisväärselt arusaadavust ja võrreldavust.

3.6

Komitee peab hädavajalikuks laiendada pädevate asutuste kontrollitegevust nii riigi kui ka Euroopa tasandil. Komitee on väga hämmeldunud komisjoni seisukohast, et kõnealuses määruses Euroopa pädevatele asutustele antud rolli ei ole vaja tugevdada. Neile antud vastutuse suurenemisega ei ole kaasnenud olemasolevate vahendite asjakohast ülevaatamist. Näiteks Euroopa pangandusjärelevalves (EBA) oli 9. oktoobri 2012. aasta seisuga kokku ainult 84 töötajat, kes pidid täitma väga paljusid ülesandeid. Lisakohustuste andmine, arvestamata pidevat kriisiolukorda, milles kõnealused asutused peavad töötama, võib anda kõnealuses määruses kavandatule vastupidise signaali.

3.7

Komitee rõhutab, kui suurt mõju on need teabelehtedele kehtivad eeskirjad avaldanud investoritele eurofondides. Euroopas on turg sellest saanud suure tõuke. Lisaks on läbipaistvad teabevahendid (investorile esitatav põhiteabedokument) parandanud turu toimimist. Põhiteabedokumendi nõuded on keerukamad ja komitee loodab, et minnakse ruttu üle ühtsele mudelile.

3.8

Komitee avaldab kahetsust, et ei viidata üldse kolmandate riikide toodetega seotud aspektidele, ja kutsub komisjonile üles kaaluma vajadust lisada selline säte selgesõnaliselt määrusse. Selliste toodete puhul tuleks vastutavaks pidada mitte nende koostajaid, vaid vahendajaid.

3.8.1

2007.–2009. aasta finantskriisi iseloomustasid suurte Ameerika finantsasutuste koostatud toksilised tooted. Nn kõrge riskisusega laenud osutusid väga kõrge riskitasemega rämpsvõlakirjadeks, mida hindasid valesti kõik kolm suurt reitinguagentuuri, pidades neid võlakirju usaldusväärseks. Selleks et müüa kolmandates riikides koostatud investeerimistooteid, peaksid edasimüüjad võtma toote koostaja vastutuse enda kanda, kuna koostajat ei saa otse ELi määrusega kohustada põhiteabedokumenti koostama.

3.9

Teine probleem, mida kõnealune määrus aitab lahendada, on finantsturu killustatus. Erinevad sätted on seni takistanud liikmesriikide turgude tõelist integratsiooni ja seda lipilapilist reguleerimist on piiriülesel turul tunda – see suurendab kulusid ning soodustab rangematest ja rohkem tarbijakaitsele orienteeritud sätetest kõrvalehoidmist.

3.9.1

Väga oluline on toetada ka tarbijatele finantsteadmiste pakkumise programme. Komitee on omaalgatuslikus arvamuses (4) kinnitanud järgmist: „Rahandusalane koolitus on selgelt tähtis usalduse säilitamiseks finantssüsteemi vastu ja finantstoodete vastutustundliku tarbimise tagamiseks”.

3.10

Komitee soovitab mõjuhinnangutes võtta arvesse kõikvõimalikke praegu koostatavaid eeskirju ja nendega kaasnevat kulu. Põhjendamatu ülereguleerimine põhjustaks mõõtmatut kahju mitte ainult finantstööstusele, vaid kogu majandusele. Ringluse peatumine rahanduses võib põhjustada enneolematu kriisi, nagu tõestasid ka hiljutised sündmused, mis läksid maksma sadu miljardeid eurosid ja tõid mõnes riigis kaasa väga tõsise majanduskriisi.

3.11

Komisjoni ettepanekus viidatakse müüjatele üksnes seoses nende vastutuse ja karistusmenetlusega. Samas ei ole mainitud finantstooteid müüvate ettevõtete töötajate koolitusvajadust ega vajadust piirata tunduvalt kõige parematele müüjatele ette nähtud preemiate sõltuvust konkreetsete toodete müügist. Kuna seda väga olulist küsimust on käsitletud uues finantsinstrumentide turgude direktiivis, siis teeb komitee ettepaneku lisada määrusesse selgesõnaline viide nimetatud direktiivile.

3.11.1

Komitee on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et üks põhilistest põhjustest, miks müüdi valimatult toksilisi, sobimatuid või väga kõrge riskiga tooteid, ilma et nende kohta oleks antud asjakohast teavet, tekitades nii hoiustajatele tohutut kahju, oli finants- ja pangandusettevõtete absurdne poliitika jagada juhtivtöötajatele väga lühiajaliste tulemuste alusel astronoomilisi preemiaid.

3.11.2

Selliste tulemuste saamiseks kasutati lubamatuid tavasid, mis on praegu kohtus karistatavad; praegu kohustatakse mõningaid panku ja finantsettevõtteid oma klientidele tagasi maksma tohutuid summasid. See hõlmab ettevõtteid, mille palgasüsteem põhineb müüjale väga kasumlike toodete iga hinnaga müümisel ja milles määratakse rahalised eesmärgid, mis tuleb saavutada igas müügipunktis. Selline turustamissüsteem sobib vorstikauplusele, mitte pangale, mis kasutab inimeste kogu elu jooksul kogutud sääste!

3.11.3

Vaatamata kõikidele algatustele tuleb kahjuks tõdeda, et mõned lubamatud tavad on ikka kõikumatud. Minnakse isegi nii kaugele, et enneolematu tulu saamiseks manipuleeritakse viiteintressidega, nagu hiljutisel Libori juhul. Euroopa finantssektori väga väikese osa selline käitumine kahjustab kogu süsteemi mainet ja aastatepikkuse tööga saavutatud usaldust. Kogu finantsmaailm peab hoidma väga kõrget ja ranget ärieetikastandardit. Pangaliidud peavad karmilt karistama ettevõtteid ja üksikisikuid, kes rikuvad üldisi tegevuspõhimõtteid, minnes isegi nii kaugele, et neil keelatakse raske rikkumise korral pangandusliidu koosolekutel osaleda ja üldse pangandusega tegeleda. Liiga sageli on nad selgelt ebaõiglase ja tihtipeale ka ebaseadusliku tegevusepuhul vaikinud.

3.12

Komitee soovitab tungivalt komisjonil jälgida, et karistused, mida liikmesriigid peavad kehtestama, oleksid tõhusad. Liikmesriikide seadused on väga erinevad selle osas, kui tõsiseks peetakse finantsvaldkonnas toime pandud õigusrikkumisi või kuritegusid. Erinevused tulenevad riikide erinevast majandus- ja õiguskultuurist. Kuigi halduse ja kriminaalõiguse valdkonnas ei ole võimalik vastu võtta vastavate karistustega ELi õigusakte, peaks komisjon püüdma lisaks eeskirjadele ühtlustada nii palju kui võimalik ka karistusi. On olemas reaalne oht, et regulatiivselt dumpingult minnakse üle karistuste dumpingule, nii et seadused on küll samad, aga karistused väga erinevad, mistõttu võib tegevus üle minna sinna, kus risk on väiksem. Eeskirjade tulemuslikeks ja tõhusateks muutmiseks on hädavajalik tegevust kooskõlastada ja võtta vastu ühised suunised. Samuti soovitab komitee võtta arvesse, et karistused on eri liiki, mõnes riigis halduslikud ja teistes õiguslikud.

4.1

Komitee leiab, et üldiselt on ettepanek tasakaalustatud, kuid seda võiks parandada üldistes märkustes välja toodud puuduste osas.

4.2

Komitee toetab otsust keskenduda toodetele, mille riskiprofiil on pigem kõrge, et vältida finantssektori asjatut koormamist nõudega koostada teabedokumendid, mis ei pruugi praktikas kasulikeks osutuda.

4.3

Komitee kiidab, et määruses rõhutatakse selgelt vastutusahelat ja öeldakse, kelle ülesanne on põhiteabedokument koostada. Varem tekitas ebakindlus selle vastutuse suhtes probleeme kahju hüvitamise nõude esitamisel neile, kes olid andnud valet või segadusseajavat teavet, mis põhjustas jaeinvestoritele tohutut kahju.

4.4

Komitee toetab komisjoni otsust, mida ta oli juba kaua aega oodanud ja mis põhineb eurofondide puhul kohaldatud lahendusel esitada lühike teabedokument, mis on koostatud teiste toodetega võrdlust võimaldava ühise mudeli alusel lihtsas ja arusaadavas keeles, milles välditakse erialast keelt. Artiklis 8 on esitatud selge ja ammendav loetelu andmetest, mis tuleb põhiteabedokumendis esitada. Loetellu tuleks lisada tegelikud kulud, mida jaeinvestorid peavad kandma.

4.5

See otsus ei vabasta siiski vajadusest jätkata tööd finantsteadmiste pakkumisega, (5) nt kooliprogrammi osana, informaalses õppes või pakkudes neid teadmisi eakatele ja koduperenaistele. Eriti ebasoodsas olukorras olevatel hoiustajatel ei ole alati vajalikke põhiteadmisi, et nad mõistaksid täielikult põhiteabedokumenti, isegi, kui see on lihtsustatud keeles. Komitee soovitab komisjonil – võib-olla näiteks kavandatud määruse uutes põhjendustes – rõhutada vajadust jätkata kõigile suunatud põhiliste finantsteadmiste levitamist.

4.6

Komitee hindab seda esimest katset muuta kulud, riskiprofiil ja teave asjaomase toote või sarnaste toodete varasema tootluse kohta läbipaistvamaks.

4.7

Kohustus esitada põhiteabedokument õigeaegselt, et jaeinvestor saaks olla täielikult teadlik sellega kaasnevatest riskidest, on kavandatud määruse tõhususe seisukohast hädavajalik. Samas toob komitee välja, et dokumendi esitamiseks ei ole kehtestatud kindlat tähtaega. Valitud sõnastus „aegsasti enne investeerimistootega seotud tehingu sõlmimist” on ebasobiv selleks, et tagada jaeinvestorile kogu vajalik teave. Komitee ei poolda põhiteabedokumendi esitamise erandeid, eelkõige kaugmüügi puhul.

4.8

Komitee leiab, et oleks kasulik, kui määruses mainitaks võimalust kaugmüügitehingust taganeda, nagu see on ette nähtud finantstehingute puhul.

4.9

Komitee soovitab tungivalt seada kindel ja mõistlik tähtaeg, mis tuleks lisada otse määruse teksti, selle asemel et selle üle otsustada järgnevates delegeeritud õigusaktides, mis tekitab finantssektorile nende rakendamise suhtes ebakindlust. Seejuures tuleb artikli 5 järgi dokument koostada enne toote turustamist ja eelnevat Internetis avaldamist. Ei ole mõistlik jätta selles etapis määramata kohustuslik tähtaeg, mille eiramine tähendaks määruse eesmärkide ja kohustuste olulist rikkumist. Näiteks vähemalt üks nädal enne tehingu sõlmimist tundub mõistlik tähtaeg. See võimaldab saada kogu vajaliku teabe, küsida nõu ja selgitusi. Nii on investor piisavalt kaitstud ja tal on aega võrrelda konkureerivaid müügipakkumisi. Komitee ei poolda selles küsimuses delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist, need peaksid olema väga piiratud ja järgima ELi toimimise lepingu artikli 290 sisu ja vormi, s.t et neid võib kasutada selliste mitteolemuslike teemade puhul, mille puhul muud vahendid ei ole võimalikud.

4.10

Komitee toetab artiklis 9 sätestatud nõuet, et reklaamteave tuleb hoida eraldi põhiteavet sisaldavast dokumendist ja et reklaamteave ei tohi olla vastuolus põhiteabedokumendis esitatud teabega. Liiga sageli on toksilisi tooteid reklaamitud ohututena ja neid on toetanud usaldusväärsed reitinguagentuurid, kes on andnud heldelt AAA-reitinguid. Need tooted jõudsid mingil põhjusel ka ELi hoiustajateni.

4.11

Komisjon esitas III peatükis sätted kaebuste, heastamise ja asutustevahelise koostöö kohta ning IV peatükis halduskaristused ja -meetmed. Vaatamata eelnevatele üldistele märkustele peab komitee väga heaks otsust määratleda üksikasjalikult menetlused, meetodid ja tingimused, et kohaldada finantstoodete jaeinvesteeringute vaidluste puhul muid kui õiguslikke lahendusi.

4.11.1

Komitee arvates on pädevate asutuste koostöö täiesti hädavajalik. Komitee on juba varasemates arvamustes kutsunud üles esitama mitte ainult soovitusi, vaid võtma vastu ka kohustuslikud eeskirjad, mis kohustavad liikmesriikide asutusi tegema nii palju koostööd, kui see liikmesriigi seaduste ja menetlustega võimalik on. Kui seadused on selgelt vastuolus, siis tuleks subsidiaarsuse põhimõtte järgi vastuolus olevad liikmesriikide seadused kehtetuks tunnistada.

4.12

Ka artiklis 22 on lause, mis võib komitee arvates tulevikus lahkhelisid põhjustada. Rikkumise liigi ja selle eest vastutavate isikute andmete avaldamise lisakaristust käsitlevat sätet, mida komitee täielikult toetab, on täiendatud järgmiselt: „välja arvatud juhul, kui selline avaldamine ohustaks tõsiselt finantsturgude stabiilsust”. Ei ole selge, kes peaks hindama, kas oht on tõsine: kas komisjon, liikmesriikide asutused või ELi järelevalveasutus? Samuti ei ole midagi öeldud olukorra kohta, kui määruses ette nähtud kohustusi rikutakse samal ajal mitmes riigis. Kes otsustab? Ja kui ühe asutuse arvates avaldamine ei ohusta finantsturge ja teise asutuse arvates ohustab? Millist menetlust siis kohaldatakse? Kõik need küsimused tuleb lahendada enne määruse vastuvõtmist, kuna määrus peab olema lihtne, selge ja koheselt kohaldatav ning selle sõnastus peab välistama tarbetute ja ELi huvide seisukohast kahjulike vastuolude ohu.

4.13

Komisjon teeb jätkuvalt ettepanekuid, mis sisaldavad palju delegeeritud õigusakte. Komitee on korduvalt kahelnud selle tava legitiimsuses ja nende aktide tegelikus vajalikkuses ja vastavuses ELi toimimise lepingu delegeeritud õigusakte käsitleva artikli 290 sätetele ja rakendusakte käsitleva artikli 291 sätetele. Ka sel juhul leiab komitee, et komisjon on pakkunud lahendusi, mis puudutavad määruse olulisi teemasid. Näiteks käsitletakse artikli 8 lõikes 2 dokumenti lisatava põhiteabe iga punkti üksikasju ning sisu, võimalikku lisateavet ja ühist mudelit jmt, mis tegelikkuses moodustab 90 % määrusest. Artikli 10 lõike 2 alusel taotletav delegeerimine puudutab teabe läbivaatamise ja vajaduse korral muutmise sisu ja viisi, artikli 12 lõike 4 alusel taotletav delegeerimine aga tingimusi põhiteabedokumendi esitamise nõude täitmiseks ning meetodit ja tähtaega põhiteabedokumendi esitamiseks, mida käesolevas arvamuses juba kritiseeriti.

4.14

Komitee küsib, kas need sätted on ikka vajalikud ja kas need vastavad kõnealuse määruse üldisele mõttele. On selge, et delegeeritud õigusakte on palju lihtsam hallata, kuid nad peavad rangelt vastama aluslepingu sätetele. Asjaomases komisjoni teatises (6) on öeldud järgmist: „13. detsembril 2007 allakirjutatud Lissaboni lepinguga muudetud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „uus alusleping”) artikkel 290 võimaldab seadusandjal delegeerida komisjonile õiguse võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi”.

4.15

Komitee arvates on aga need osad, mille kohta komisjon teeb ettepaneku võtta vastu delegeeritud õigusaktid, õigusakti olemuslikud osad.

4.16

Lõpuks ei toeta komitee otsust jätta järgmiseks viieks aastaks muutmata eurofondide teabenõudeid käsitlevad eeskirjad ja teeb komisjonile ettepaneku vaadata see säte üle kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse vastuvõtmisest, et investoritele mõeldud kõikvõimalike finantstoodete põhidokumente saaks ühtlustada nii pea kui võimalik.